Viljandi. Juuni 2021.

pühapäev, 6. märts 2022

Viljandi. Juuni 2021.

Neljapäev, 10. juuni 2021

Viljandi.

Puhkamine oli plaanis. Kuumust aga ei kannata ja tegelikult on mul iga puhkus alati nagu töö. Mu enda viga, keegi teine pole selles süüdi. Järsku avastasin, et ehk on selles, et vaatan, pildistan, kirjutan-kritiseerin seepärast, et olen harjunud lapsepõlvest saadik sõitma ühistranspordiga, mis normaalne on ja teiseks, püüdnud alati kõik inimeste heaks teha? Kasvasin maal ja 50 aasta ringi, tänaseni, olen harjunud, et kui rongiga tulen, siis buss ka ootab või kohe tuleb. Klapitatud, kõik see aeg! Ja peangi seda LOOMULIKUKS!

Nii ongi iga reis nagu töö!
Põltsamaale jõudes oli vist kuumarabandus käes ehk liiga pikk maa päikese käes + Viljandi süü + palav maakonnaliini buss? 1,5 l Kellukest aitas hädast välja, koos tunnise unega! Pärast kuulasin uudist, kus hoiatati, et ka lühike päikese käes viibimine võib ohtlik olla. Kas Viljandi linnavalitsus seda ei tea? Või mõjub nii konditsioneer, et kaua kabinetist väljas linna peal olemise kogemus puudub? Reisimas ka ei käida?

Kaks võimalust, kas peetakse ka mujal joogivee kättesaadavust tavaliseks, täiesti märkamatuks asjasks või ostetakse rõõmsasti igal tänavanurgal pudeliga vett. Siin igal tänavanurgal ei ole ning teiseks, palju olulisem me kõigi jaoks peaks olema looduse hoidmine ehk VÄHEM PLASTI!?

Joogivesi on üks olulisemaid asju, millele aastaid olen muude huvitavate teemade kõrval tähelepanu pööranud. Vahel meedias on lugusid sellest, kuidas Pärnus vm mõni kraan tehtud, räägitud selle tähtsusest ja promotud. Ometi, kui ka kuskil kellelegi ütled, et tehke ka... siis see poliitikuid ei huvita. Miks?

Kuid muus mõttes oli Viljandis jalutamine puhas nauding, just vanalinnas eriti. Aga linnal on, millele mõelda.

Viljandi jaama söögisaal on hea söögikoht, kus lõunatada ja igati mõnus, et ka õues on lauad ja ikka katuste all. Omal ajal isiklikud kogemused ja nüüdki juhuslikult kuuled, kui keegi kiidab.

Tikuvabriku harutee. Pole tikke, pole rongi...

Muidugi pole tikud see ainus põhjus ega peamine.

Jaama taga hoone ka korda tehtud! Väga tore!

Siit aga saab juba Kolgata teest aimu. Ainult kiitus muidugi selle eest, kui istepinke paigaldatakse. Kas aga iga kell siin istuda tahaks? PINK ON SAGELI SELLEKS, ET PUHATA! Eriti vanemate inimeste jaoks, kel raske pikemat maad käia. Kuid kui kuumaga on see pink nagu päikesevõtmise alus? Miks ei võiks siin olla pingi juures mõni puu või põõsad?

LINNA SEES ON PINKIDEGA LOOD ÜPRIS HEAD, ütlen juba ette. Siin oli minu jaoks silmatorkavam aga tee järve kaudu kesklinnani. Kas linnavalitsuse liikmed ja ka töötajad käivad ka selliseid teid läbi? On neil üldse aimu, mis erinevus sellel on korraks autost välja astumisega ja millegi näpuga näitamisega võrreldes?

Ahjaa, miks ma üldse nii pikka teed kakerdasin? No aga selle pärast, et tahtsin ära näha Kolga-Jaani! Ja kuigi Viljandimaa ÜTK väga hästi TEAB, et bussid peaks rongide ajal alustama raudteejaamast, siis tegelikult seda pole siiani. Rong saabub Viljandisse 13.47 ja pole sugugi kindel, et sealt jõuaksin kell 14.10 Kolga-Jaani suunas sõitvale bussile. Seda enam, et uus peatus.ee on niisugune käkerdis, kuskohalt infot leida on võimatu, vana variant aga just sellest nädalast pandi kinni. Nii tulingi Viljandisse hommikul varase rongiga ja iseenesest, miks mitte? Viljandi vanalinn on ju piisavalt ilus, et seal jalutada ja nautida. Aga näha tahtsin ka järve. Nii oligi aega maailm, et bussijaama jõuda.

Tegelikult peaks Kolga-Jaani, Mustla jt suundade bussid alustama Maailma Lõpust ehk Männimäe tagant. Sest miks kolistada mingi linnaliiniga bussijaama, kui ühe suurima elanike arvuga piirkonnast võiks ikka kohe vajalikku bussi istuda? Või hoopis maalt siia tööle sõita?
Kas tõesti keegi ametnikest arvab, et igapäevaste sõitude puhul on kellelgi tahtmist väikelinnades veel maabussilt linnaliinile ümber istuda? Ei, kui tahta, et ÜT eelistataks natukenegi, on vaja ka siin võimalikult palju mugavust.

Tegelikult on ametnikud sellisest kaasaegsest süsteemist teadlikud. Kas muutusi välistab bürokraatia või erakondlik poliitika, kus isamaalasi jt ÜT marru ajab ning asju torpedeeritakse, kuis jaksab? Sest kui oleks TAHTMIST, toimuks juba katsetusi mõne liiniga jms. Aga vaatad ÜTK teateid, siis näed vaid liinide kohendamist ja muud peenemat näputööd.

Viljandis üldiselt on siin-seal haljastusega kõik hästi, aga mitte igal pool.

Nii nagu linnaliinid sõidavad, peaks tegelikult linna sees saama sõita ka maakonnaliinidega. Nagu Võrus ja Rakveres, kus asi juba natuke toimib. Need ei pruugi küll kõikides peatustes peatuda, aga kuskil siiski. Ja polegi alati tähtis, et kõikides peatuks. Küll aga saab teha nii, et bussijaama suunal alustaks bussid siit ja mujalt bussijaama saabumise järel sõidaks taas siia.

Üks väheseid linnu, kus uuemad majad on silmatorkavad ja tõmbavad heas mõttes pilku. Vähemalt välise vaate järgi on nende elanikel küll vedanud. Muidugi pole need väga uued, mäletan juba raudteeajast, aga alati vaatan.

Viljandi järv - üks ikoonilisemaid Eestis. Viljandi paadimees ja ümber järve jooks, ehk juba miljoneid pilte just lossimägedest jpm - kõik vaid kasvatavad tuntust! Inimeste ülevad emotsioonid on need, mis panevad ju siinkäimist või -elamist kiitma.

Üllatavalt kirev paekivi? Võimalik, et Ungru lademest pärit. Samas kõik ongi siin imekena, paekivi ja puit sobivad imehästi.

Mainiti, et omamoodi uskumatu, et Kuuni järvest alguse saav Valuoja see, mille peale paisutatud nii Paala Järv kui Ugala tiik. Tõepoolest, oja ju pisitilluke siin, enne Viljandi järve suubumist.

Siin juba tundsin, et vist pakkusin üle! Vett küll oli kaasas, aga kuumus vägev. Pinkidega siin tegu pole, kuid istuda sain ikka.

Vahva!

Aga ometi, kuidas pinkidele asukohad leitakse? Linnaametnik sõidab mingisse kohta autoga, astub välja, vaatab ringi ja ütleb, et pange siia üks rida pinke? Siia ta siis veel jõudnud pole? Pikk maa, pinke peaaegu pole!?

Väga nunnud utud siia "niitma" toodud. Kuid selle palavusega nad väga ringi liikuda muidugi ei taha, eriti kui heast rohust kõht juba täis! Õnneks on NEIL olemas JOOGIVESI!

Et aga lossimägesid puhtana hoida, on arvatavasti lambad vaja väga palju rohkem.

Lõpuks ka pink, aga päikese käes. Muidugi päeva jooksul on hetki, kus see ka varjus. Kuid pinke paigaldades tuleks osale neist leida kohe varjuline koht ja kui tulevikku vaadates vaja, siis ka mõned puud istutada juurde. Ega puud ei saa "valmis" nii kähku kui mõni pink, vaja ongi vaadata tulevikku, tajuda muutusi! Loodus ei käi lühikeste linnavalitsuse tsüklite järgi, endast tuleb ikka jälg maha jätta!

Järve ääreski (ei mäletanud ju vanast ajas enam täpselt ning tööga seonduvalt siin ka väga palju ei käinud) üpris vähe puid ja pole ka muid varjulisi kohti. Muidugi on selge, et kõikjale ei saagi istutada, vaadete avatus on ka oluline. Aga ometi minu jaoks on kohti, kus tasuks sellele mõelda? Ka sirelite jt ilule mõeldes on asi igati plussis, kui puid alati ei istuta kõikjale.

Jalutasin edasi ja nautisin vaateid.

eks isegi ujuma-peesitama tulles on ikka neid, kes eelistaks vahepeal vilus istuda. Sellise palavaga on varjulisus ja mõnus tuul mõnikord nagu tõeline palsam!

Mõned puud juba aastakümneid siin ka olemas ja kes ei usu, vaadake rannapäeval, kuidas keegi otsib varju ja eelistab seda.

Hea, et mõni peldikki on! Joogivee kraanid peaks rannas aga olema pigem, iga 100 m tagant, mitte harvem! Või peab ikka ja jälle uusi PLASTpudeleid ostma?

Ja kui oleks siis kuskohast ostagi!

Siin juba meeldivam vaatepilt ses suhtes.

Tibakeseks varju oli hea.

Nägin teisigi, kes heameelega lähimale pingile siin.-seal istusid. Siia neid panna ei saa? Ja kas osa puid on siin vahelt välja langenud? Oodatakse, kuni kord kõik langevad, siis hange ja saab jälle linte lõigata? Või istutaks "tühikud" varakult täis?

Puhkisin tashilju sest vägevast trepist üles. Kuid olen ka selliste treppide puhul näinud seda, et leidub mitu pinki, siin ei ühtegi.

Palsamiks hingele oli aga vanalinn. Siin unustad justkui muredki kui ringi vaatad ja miljonit ilu pisiasja naudid! Muidugi, saab ka varjulisemas tänapooles hiilida, haha.

Lõpuks oli varjuline koht, kus puhata.

Aga juua siit ei võta. Purskkaevud iseenesest igati ägedad ja mõttekad, aga vett nähes läheb janu veel suuremaks.

Kuid Viljandis puhkamise suurim pluss minu jaoks ongi vanalinn, mida võib risti-põiki läbida ja tunde! Ülikõvasti on ka maju korda tehtud, lihtsalt super!

Kusjuures maju siin üpris erinevaid ja ometi sulanduvad need üksteisega väga hästi!

Muidugi on kahju ka näha, kui mõni maja hääbumas või teisel katus sisse vajunud.

Puhas nauding iga nurga taga!

Lossimägedes ka haljastusega igati hästi.

Kui aga uue keskväljaku juurde jõuad, saadki aru, miks haljastust hinnata ei osata. Kivi ja betoon, võllapuud ja paar istutatud puud. Millegipärast aga ei näinud ma väljakut linnaelanikest tulvil? Pinke nägin küll, aga hetkel oleks sinna istumine olnu mu jaoks vist enesetapp.

Ja ega ka lillepotid varju anna, kuigi väga ilusad need küll. Vähe jahedama ilma puhul võinuks siin istudagi. Kasvõi jäätist limpsida, mida siinsamas lähedal müüakse.

Viitasid linnas palju ja ehk on ka joogikraane, aga neile ükski viit ei viita! Raplas muide, avastasin ka hea peitdisainiga joogiveekraani väljakul juhuslikult. Kuigi võiks olla mingi eriliselt silmatorkav.

Üks jäätis oli nagu taeva kingitus! Ja tundub, et siin ka soodsad ning küllap ka maitsvad söögid. Igatahes tuttav, kellega kokku põrkasin, sinna lõunale läkski.

Aga ehmatus, mida ma pole elus kogenudki linnades kolades kohanud, ootas mind siin. Ma arvasin, et see mingi lagunenud rajatis, aga tuleb välja, et see kuulus visiitkaart - Arkaadia aed! Olen sellest palju kuulnud ja arvasin, et tegu millegi eriliselt mõnusa kohaga! Nüüd ma ei imesta, kui Viljandis kunstilisi asju tehes tahetakse head, aga välja kukub nagu alati. Olgu see siis "aed", kellegi kuju vm. Ometi on näha, et enamuses pigem hästi välja kukkunud? Mis siin küll juhtus, kas deliiriumis linnaametnik?

Tänu viljandlastele sain viite selle koha algusajale, 2009 ja see on omamoodi kurioosne. Ja saab ka aimu, kuskohast on ehk alguse saanud kaasagsem kõrbekultuur linnades. Linnas, millele anti ka metsapealinna tiitel. Siin, kus tehtud Aed, kuid ei istutatud ühtegi puud?

Laupäeval kell 11 avatakse Viljandi kesklinnas Tallinna, Tartu ja Väike-Turu tänava vahelisel alal jalakäijate tänav ja puhkeala Arkaadia aed ning antakse Viljandile metsapealinna tiitel.

https://sakala.postimees.ee/116373/laupaeval-avatakse-arkaadia-aed

Ja tore muidugi, et tollase linnapea arvates tegu kohaga, kust meeldiv läbi jalutada. Täna mina hoiaks eemale....

Üks äraütlemata hea kokkuvõte FB-st:

Marko Suurmägi

Selle aiaga on kõik justkui hästi ja samas ka halvasti.

Kui aiale praegu peale vaadata ja mõelda, et see on üks jalakäijale mõeldud liikumistee, on ju kõik hästi. Kui need mõttetuks muutunud purskkaevujupid maha saagida, siis poleks ju midagi hullu. Kõvasti üle keskmise kõnnitee või pargiala.

Ainult, et seda ala ei tehtud nende miljonit eest kõnniteeks. Sellise põhjendusega ei oleks volikogu suure tõenäosusega raha andnud. Sellest aiast pidi saama midagi palju enamat. Näiteks puidust terrassiosa ehitati ikka selleks, et seal saaks kontserte korraldada ning plats ehitati tantsijatele. Kui seal ka paar muusikut on aja jooksul esinenud, siis tantsuks pole veel läinud.

On suurepärane, et sushikoht on suutnud end raskustele vaatamata tänasesse päeva välja vedada. On vähemalt paar lauda õues ja mingi välikohvikulaadne asi. Plaan oli aga palju suurem. Lausa selline, et linnavalitsuses arutati enne ehitust mõtet, kas too tantsuala peaks ka olema välikohviku tarbeks, et kui nood sooviksid laieneda.

Kunstigaleriist räägiti ja millest veel. Igal juhul pidi see olema mitte koht, kust saab jala läbi minna, et jõuda soovitud kohta, vaid koht, kuhu minnakse. Koht, mis peaks olema viljandlase lõppeesmärk kui ta otsustab õhtul välja minna.

Seepärast tunduks väga mõistlik kui Tallinna tänava äärde uut maja kavandav arendaja saaks võimaluse rajada tulevase hoone taha, Arkaadia aia äärde välikohviku osa, sest see oleks vähemalt midagi, mis aeda elavdab ja annab põhjuse sinna minna.

Ja ma ikka ja jälle vean paralleeli Arkaadia aia ning Vabaduse platsi vahele. Ka viimatinimetatust sai üks kena koht, kust läbi jalutada. Ka Vabaduse plats ei ole viljandlasele mingi eesmärk kuhu jõuda, kui ta kodust välja astub. Aga võiks olla.

2008. aasta suure majanduskriisi eelsetest aastatest on paljud omavalitsused võtnud kaasa suuri ehitusi, millele tagantjärgi vaadatakse peale ja mõeldakse, et ei olnud kõige mõistlikum otsus. Viljandimaal on need masu sümbolid Arkaadia aed ja Holstre-Polli.

Arkaadia aia arendamise eesmärk oli teha räämas tagahoovist tõmbekeskus, aga tehti ilus ja puhas ja omas ajas rahaliselt kallis tagahoov. Tulemusega võib olla nii rahul kui rahutu. Kuidas keegi.

Iseenesest super kssolus! Tallinna kesklinnas kõrghoonete vahel võiks ka midagi sellist olla. Et märkaks ka möödunule mõelda ja tähele panna.

Eemal küll juba midagi ilusamat ja meeldivamat.

Aga aeg oli juba nii kaugel, et enne bussisõitu aeg ka lõunale mõelda. Pilte tehtud aga hulganisti,s est ega läbi Viljandi vanalinna teisiti saagi!

Muide, kuigi kesklinn ka erinev, kirev ja üpris ilus, on siin siiski kohati kuidagi kõle. Mitte väga, aga mingil hetkel selline mõte tekkis. Võib olla seepärast, et latv oli juba üpris kuum?

Kallid bussipeatuste ootekojad on püsti pandud vist ainult reklaamiärimeeste heaks? Isegi katus on klaasist, et päike pähe lajataks.

Hm, väga ilusa värvilahendusega maja, kus pidavat elama parim pitsa? Kuni ma sinnasuunas loivasin, nägin riburadapidi inimesi uksest sisse minemas. Ehk et kui kohale jõuan, siis pungil täis?

Täis ei olnud, aga tühi ka mitte. Laud varjulises kohas, hea vaade, suur klaas morssi ja tellisingi!

Vana ja väetina olin viimane tellija, haha! Aga tegelikult polnud hullu! Varjus istudes, kus tuuleke paitab, on vaatepilt nagu paradiisi väravasse jõudmine. Isegi ingleid juba nägin ja palju!

Pitsa puhul on minu kogemused piirdunud eelkõige Peetri pitsaga ja ka Ristorantega, teisi harvemini proovinud. Ja ega ma polegi mingi spetsialist! Aga Buon Giorno + suitsukana = tõeliselt väga teistsugune ja eriline pitsa! Nii ma ei imestagi, et rahvas muudkui uksest sisse voorib, nii et tekib illusiooni tunne - kuhu nad mahuvad?
Muide, hoolimata klientide rohkusest, oli selle juures ooteaeg vägagi mõistlik. Varakult toodi ka jook lauda. Kuigi eelistaksin ka kodumaiseid ehedaid mahlasid või muud naturaalsemat. See siiski vist ka veidike naturaalsem.
Igatahes rahul!

Ja kui jalga lasin, oli saal taas tühi!

Kuid aeg bussile. Isamaa juhtimisel optimeeritakse ja tihendatakse bussiliiklust, tegelikkuses juba kuude viisi pole suudetud vajalikke asju ära teha, nii ka selle bussiga. Kui oma tööd paremini tehtaks, oleksin ma kl 7-se rongi asemel Tallinnast alles peale 11 sõitma hakanud. Kuigi siis poleks ma saanud Viljandi vanalinnas jalutada.

Tegelikult olengi igas muus osas väga rahul! Kuid linnavalitsus vajab küll suuri muutusi!

Nagu vajab muutusi ka ühistransport. Eelmine teema, kogu reisi nüanssidest ja sõiduplaanidest, on allpool, aga kirjutama seal jõuan vast alles homme. Kui välja puhanud. Tahtnuks seekord ööbida mingis väikeses kohas, "kolkas" ja nii huvitava nimega nagu Kolga-Jaani on mulle pikka aega huvi pakkunud. Niisuguses kohas väike asula ja siiani alles? Sisuliselt ju ääremaa!? Paraku on seal vaid kirikumajutus ja selgus, et sinna oodatakse vaid palverändureid. Imelik küll, võiks ju mitte diskrimineerida ja hoolida igast rännumehest? Bussiliiklus aga nii hõre, et ei sobinud ka kuidagi Viljandisse ööbimiseks tagasitulek. Tunde ju Kolga-Jaanis ei veeda? Leebema ilma puhul ehk veel, oleksin jalutanud ringi ja vaadanud ka seda, kuidas turbaväljad aina kasvavad ning raha nimel uusi plaanitakse avada. Et ikka koormakaupa Eestit tühjemaks ammutada ja välja vedada. Kes aga kunagi need rabad taastab ja milliste rahade eest?
Et aga aimu saada, milline on ühistransport, peabki sellega ise liiklema.

Aga näe, lähen just Viljandi rae FB lehele ja mida ma näen? Viljandi Veevärk muudkui tegutseb? Ei joogi kabinetis vaid Saku Lätet?

Viljandi raad

8t Slpmonscochrhed

Uus tänav saab uueks!

Täna allkirjastati Viljandis üle kahe miljoni euro suurune ehitusleping, mille tulemusena rekonstrueeritakse käesoleval aastal Uus tänav.

Viljandi linn ja AS Viljandi Veevärk sõlmisid ehituslepingu AS-iga TREF Nord, kes rekonstrueerib Uue tänava Tallinna ja Allika tänava vahelisel lõigul. Ehitustööd toimuvad tänavu suvel ja sügisel.

Ehitustöödega plaanitakse alustada juuni lõpus või juuli alguses. Ehitustööd kestavad oktoobrikuu lõpuni ning sel perioodil tuleb viljandlastel ja linna külalistel arvestada oluliste liikluspiirangutega Viljandisse sissesõidul. Tööde ajaks suletakse Uus tänav läbivale liiklusele ja liiklus suunatakse Jakobsoni tänavale, mis ehitustööde ajaks kahesuunaliseks muudetakse.

Uut tänavat asub ehitama AS TREF Nord.

Loe rohkem

https://bit.ly/2TRg4tv

https://www.facebook.com/viljandiraad/photos/a.117706442942434/548468529866221/

Põltsamaale jõudes oli aga kuumarabandus peaaegu käes. Eks ma ise ikka süüdi, rohkem vett pidanuks tarbima....
Ehk järgmine kord jalutada Viljanids Uus tänava kaudu? Seal ju veekraanid iga natukese maa tagant?

***************************

12.06.

Lisaksin siia lõppu ühe minu jaoks asjaliku arvamuse ühe FB teema juurde.

Foto ja tekst: Peep Tobreluts.

Kergliiklus, liiklus ja liiklemine. Ugala juures tunneli ehitamisega on Hariduse tn. ja Reinu tee kahesuunaline. Pole just mugav kuid isegi lumise talve suutsime üle elada. Varsti taastub liiklus ka Vaksali tänaval. Hariduse tänava kahesuunaline liiklus on ennast õigustanud ja loodetavasti ei hakata Reinu teed tagasi ühesuunaliseks tegema pelgalt sellepärast, et paar autot tahaks tingimata maja ees parkida.

Selleks, et liiklus hajuks Rinu teelt ka osaliselt Vaksali tänavale (tagasi) on parim mõjutus see kui mõlemad teekonnad on ajaliselt ühepikused. Teed pikemaks ei venita kuid piirkiirust saab alandada. Ajaline võrdsus tekib piirkiirusega 30km/h (40km/h ei piisa). Samaaegselt saavutama tunduvalt suurema jalakäijate turvalisuse. Ja need inimesed kes kesklinn-Männimäe-kesklinn jala või muu kergema liiguvad on seda väärt, et nenede tee oleks ohutum.

Teine teema on Ugala tunneli mõte tervikuna, kui on valmis ka Paala tunnel ning ülepääs üle Reinu tee Ugala tiigi kaldale (või teatrisse).

Kõigest sellest ja tuleviku kergliiklusest kirjutasin ma aprillis Sakala veergudel. Panen mõlema loo (kaks lugu on seoselised) lingid kommentaaridesse. Ma väga palun - need kes ei näe tasulist artiklit lugeda, palun ärge lahmige ja oletage! Need aga kes mõlemad ajalehelood ausalt läbi lugesid ja oskavad kommenteerida - andke tuld! laske ideed sõelaks!

(Pilt sellest kohast kust võiks kulgeda kergliikluse viadukt. Alajaama tagant männikust algaks, tõuseks üle alajaama tee kohale (min 5m), üle vasaku lumehunniku ja laskuks mitmes jaos sellesse kohta kus pildistaja)

Ditmar Martinson:

Peep, väga hea, et sa selle diskussiooni avasid. Olen suga nõus selles, et linnas võiks kiirust rohkem piirata. Näiteks kogu vanalinn võiks julgelt olla 30 km/h piirangu ala ning nii mõnedki kohad veel. Kusjuures arenenud ühiskondades on juba vastu võetud seadused, et asulate piirkiirus ongi 30km/h ning tehakse erandeid seal, kus on mõistlik kiiremini liikuda (transpordi magistraalid jne.)

Mis puudutab Reinu tee ja Hariduse tn kahesuunaliseks muutmist, siis seda võiks mõelda Hariduse tn lõigus küll. Reinu teel ma seda kindlasti ei poolda. Olen lugenud su artikleid ja ega ma päris lõpuni su loogikast aru ei saa ka. Ehk seletad kunagi eraviisiliselt täpsemalt. Mina lähtuksin selle tänavalõigu juures ikkagi KISS (keep it simple stupid) reeglist. Nagu sa välja tõid, siis alajaama juures on selge pudelikael. Ma ei näe, et sinna peaks pressima teise suuna autoliiklust, kui sinna rohkem midagi ära ei mahu. Mina pakuks seevastu, et Reinu tee alates Toome tn kuni Hariduse tn peaks olema ainult üks sõidurada ning ka see võiks olla piiratud 30 km/h. Selle kõrval ühel pool korralik kõnnitee, kus mahuvad teineteisest mööda kaks lapsevankrit ning mõlemal pool teed korralik rattarada, et Reinu teed pidi saaks rattaga sõita mõlemas suunas. Sõidan seal praegu rattaga pea igal tööpäeva hommikul. See ei ole ilus vaatepilt. Kuna paremal pool teed on rattaga sisuliselt eluohtlik sõita, siis ongi nii jalakäijad kui ratturid pressitud selle kitsa ja kõrge kõnnitee peale, mis on vaevu üle meetri lai. Täpselt nii nagu sa ise kirjutad – kogu Männimäe pressib end sealt läbi. Gümnaasiumi ees võiks hoida liikluskoormuse pigem madala. Kui sinna lisanduks Hariduse tn liiklus, siis seda pole palju. Kui sealt ikkagi tekkib võimalus sõita Männimäele, siis läheb seal liikluskoormus pigem suureks ning ma ei näe, et see oleks kuidagi vajalik.

Siit minu ettepanekust koorub ka järgmine moment: jalg- ja rattatee saaks Reinu teest sellise skeemi juures oluliselt lihtsamalt üle. Kui on üks autode sõidurada, mis on piiratud 30km/h peale, siis pole seal ka mingit probleemi teha ühetasandiline tõstetud ristmik, kus need jalg- ja rattateed kokku saavad. Kui see visuaalselt nii vormistada, et autojuht tunneb, et tal ei ole seal prioriteeti, siis kaob sealt ka oht. Kui see ristmik õigele kohale teha, siis ei ole seal ka nähtavusega probleemi. Olen seda seal kontrollinud nii jalakäia kui autojuhina.

Seda grandioosset silda üle Reinu tee arutasime ilmselt aastal 2006, kui olin TTK arhitektuuritudeng ja käisime toonasel Viljandi peaarhitektil Marko Männikul Viljandis visiidil. Minu teada jäi ka siis seisukoht, et arvestades maastiku geomeetriat tuleks selline sild ebaproportsionaalselt suur ning hakkaks seal võistlema Ugala arhitektuuriga. Pealekauba oleks seda tõenäoliselt üpris ebamugav kasutada, mis tähendab, et sinna tekkiks ikkagi alternatiivne ülekäigu koht, mis oleks ebaturvaline.

Seda arutelu võiks edasi pidada küll, kuid oluline oleks, et ka tegelikud otsustajad osaleksid selles vestluses.

https://www.facebook.com/photo?fbid=10222620412797283&set=gm.1167302667080124

Mulle meeldis siin seegi, et kalli ja ebamugava rattaviadukti asemel on mõistlikumaid lahendusi. Ning tõepoolest, miks peaks me püüdma linna ei tea mida täis ehitada, et need siis võistleks Ugala teatri või millegi muuga?

*******************

7 kommentaari:

Neeme Sihv11. juuni 2021 01:58
FB-st:

Joogivee teema tõstatamine on väga õige. Kraanid peaksid olema igal pool, kus inimesed aktiivselt liiguvad, nt. Valuoja orus või järveäärsel rajal. Siiski pole ma nõus pinkide koha pealt, neid on ikka kahetsusväärselt vähe. Pannes end korraks jalakäija rolli, kellel tervis kehvem või väikelastega jalutades, minge mõttes kusagilt linnaosast kesklinna. Või lihtsalt lähimasse poodi. Pinke on väga üksikutes kohtades! Kortermajade juurde paigaldati vene ajal istumiskohti- kus need nüüd on? Märkasin seda puudujääki seoses lähedaste haigestumisega ja ausalt, ei suuda uskuda, et olukord on paljudel marsruutidel nii vilets. Näited- Paala tee, Reinu tee, Põhja puiestee, Suur- Kaare tänav jne
Vasta
Vastused
Neeme Sihv12. juuni 2021 07:41
Tõstatasin teema ka Viljandi FB grupis:
Lammastel on palav! Joogivesi neil siiski olemas.
Harri Juhani Aaltonen on Viljandi Vesi nõukogu esimees, Helmut Hallemaa nõukogu liige! Raudteejaamast järve kaudu kesklinna liikudes ei näinud ma inimeste jaoks mitte ÜHTEGI avalikku joogiveekraani! Muidugi on tore ennast kiita ja erakondi ning seda kui palju tööd tehakse, uusi kõnniteid, pinke päikese alla, aga .... tegelikult on joogivee parem kättesaadavus isegi EL-i määrustega paika pandud. Nimelt PARANDADA kättesaadavust!
Miks aga Viljandi Veevärk ja LV ei suuda mõelda, et elu pole vaid valimispropaganda?
**************

Loomulikult ei Aaltonen ega ammugi Hallemaa julge vastatagi!
Vasta
Neeme Sihv12. juuni 2021 07:48
Katrin Liimets
Kas spordihoone ees ja köleri pargi juures pole enam veekraane? Igal aastal on olnud...
2

· Vasta
· 1 p tagasi

Neeme SihvAutor
Katrin, tänud, tulevikus püüan meeles pidada. Võõrana ei osanud ma neid kuskilt otsida. Kunagi Haapsalus kõrbesin mitu tundi rannas, vesi sai otsa ja kui ära hakkasin tulema, avastasin rannaala servalt ühe elektrikapi moodi asja. See oli joogivesi. No tõesti ei käi iga asja juures jalga tõstmas ja vaatamas, mis see on. Ehk mu enda viga, aga....

· Vasta
· 1 p tagasi

Katrin Liimets
Rannas bangalo kohviku kõrval olen ka varasematel aastatel joogipudelit täitnud. Usun, et see võimalus endiselt alles.
Vasta
Vastused

EESTIMAA PÄEVIK - ESTONIAN BLOG

Blogiarhiiv

pühapäev, 6. märts 2022