Bussiliin Kohtla-Nõmme Jaam- Kaevandusmuuseum - Aidu ja mida järeldada Tallinna/Tartu bussipeatuste statistikast. Sept 2021.

 

Pühapäev, 5. september 2021

Bussiliin Kiviõli Jaam - Kaevandusmuuseum - Kohtla-Järve - Saka - Valaste - Kotinuka - Jõhvi.

 

 

 

Kuna Kohtla-Nõmme jm liinide puhul olulisim koolitundide ajad jm põhjused, on vaja tekitada mõned bussiliinid, mis pidevalt võimaldavad külastada ka tuirismiobjekte ja nii tihedalt, et päeva jooksul võimaldaksid need mitu kohta läbi sõita. Üksiti annavad need paremad võimalused ka kohalikele, nii asjaajamisteks kui üritustel käimiseks ja rongile minekuks.

 

Jõhvi - Ontika - Virumaa Kolledzh - Kohtla-Nõmme Jaam - Kaevandusmuuseum - Maidla - Kiviõli Jaam - Lüganuse. Rongiga sidumine punasega Kiviõlis või sinisega K-Nõmmel. Hommikul Tallinna suunas selle arvestusega, et K-Järvelt saaks kiiremini rongile, hilisematel rongidel, kui sealt sõitjaid vähem ÜI Kiviõlis, tagamaks võimalused muuseumist ja Aidust rongile saada ning Jõhvi suunalt rongist istuda soovi korral ümber Lüganusele sõitmiseks. Üksiti tagatud ka Maidlast ÜI rongile
Tallinnast tulekul vastupidi, hommik keskendub Aidule ja muuseumile, õhtu K-Järvele. See muidugi ka ekspressi puhul, mis K-Nõmmel täna ei peatu.
Sõiduplaanid igapäevaselt ühesugused, et vältida segadusi. Et Kiviõlist Ontikale ja Valastele küll pikem sõiduaeg, siis see-eest saavad ka sinnasõitvad puhkajad näha Aidut ehk puhas reklaam. Kõik bussid läbivad ka Kaevandusmuuseumi ja Kohtla-Nõmme Jaam, seega ei pea kohtla-Järvelt Kiviõlini ja vastupidi bussiga sõitma, on vaid pikem ooteaeg Kohtla-Nõmmel. Esimese bussiga võib peale testetappi kaaluda, kas jätta käiku E-L, muudel päevadel kindlasti olulisim ühendused vähemalt 4x päevas.

 

Ajad Jõhvi - Ontika - Kohtla-Järve - Kohtla-Nõmme Jaam - Kiviõli Jaam - Lüganuse

7.00 - 7.20 - 7.35 - 7. 55/05 - 8.30 - 8.45

10.30 - 10.50 - 11.05 - 11.25 - 11.50/00 - 12.15 

13.55 - 14.15 - 14.30 - 14.50 - 15.15/25 - Lüganuseni ei sõida

16.55 - 17.15 - 17.30 - 17.50 - 18.15/20 - (18.35?)

Lüganuse - Kiviõli Jaam - K-Nõmme Jaam - K-Järve - Ontika - Jõhvi

9.20 - 9.35/45 - 10.10 - 10.30 - 10.45 - 11.05

12.20 - 12.35/45 - 13.10 - 13.30 - 13.45 - 14.05

Lüganuselt ei välju - 15.50 - 16.15/25 - 16.45 - 17.00 - 17.20

(18.35?) - 18.50 - 19.15/25 - 19.45 - 20.00 - 20.20

Muidugi on võimalik siin mängida variantidega, oluline aga, et saab:

* Jõhvist otse Valaste-Ontika suunale, kus teelõigul küll vähe elanikke, aga puuduvad ka ühendused.
* bussiühenduse K-Nõmme suunalt erinevatest peatustest ning Kaevandusmuuseumist Aidu ja Kiviõlini ning rongile

* tippajal kiirema ühenduse K-Järvelt Tallinna suunaga

* kohalikele nii K-Järvelt - Kiviõlist kui Jõhvist ühendused Valaste joale, Ontikale, Kaevandusmuuseumisse ja Aidusse,

 

 

Esmaspäev, 13. september 2021

Mida järeldada populaarseimatest bussipeatustest Tallinnas ja Tartus?

 

Niisugused on maakonnaliinide reisijate arvud Tallinnas olevates peatustes. Vaadata tuleb neid muidugi mitme nurga alt. Nii on BALTI JAAMa kõikide peatuste reisijate arv kahe aasta jooksul kokku üle 800 000, samal ajal VIRU peatus, kus peatub väga palju busse, on reisijate arv üle poole miljoni. Muidugi sisenevad ja väljuvad seal mitte ainult Balti jaama busside reisijad. Reaalsuses bussidega sõites on minu arust aga oluline erinevus nende peatuste reisijate arvu suhtes, sest VIRU/HOBUJAAM muutuvad bussid saabudes üpris tühjaks ja Balti jaama sõidab visuaalselt igas bussis üsna vähe reisijaid.

Üsna väike muude peatustega võrreldes on ESTONIA peatuse reisijate arv, osalt mõjutab seda kindlasti väikebusside suur osakaal võrreldes mõne teise peatusega. Siiski on tegu kesklinnas asuva alg- ja lõpp-peatusega. Miks siis on seal suhteliselt vähe reisijaid? Üheks peapõhjuseks just see, et VIRU jm , mida läbivad väga paljud bussiliinid ja suured bussid, annab võimaluse väga paljudele just neid peatusi kasutada. Loomulikult mängivad sind rolli ka ümberistumised trammidelt ja  linnaliinibussidel. 

Jätaks nüüd kõrvale otsesed kesklinnas asuvad peatused HOBUJAAMA, ESTONIA JA VIRU, KIVISILLA, A. LAIKMAA jt ning vaatame kesklinna lähipiirkonna peatusi.

Edetabelis troonivad ootuspäraselt KESKTURG, BUSSIJAAM, TAKSOPARK, SOSSIMÄGI, RISTI, KOSMOS, LILLE jt ja selliste peatuste osakaal reisijate arvu vaatevinklist huvitas mind kõige rohkem. Olen järjepidevalt viidanud sellele, et maakonnaliinide võrk kõikjal tuleb ümber korraldada lähtuvalt just vajadusest läbida linnu ja asulaid. Tänane reisijate arv neis peatustes näitab, et tegu on vanu termineid kasutades tõmbekeskustega ja pole mingit põhjust eeldada, et neisse ei soovita sõita ka muudelt suundadelt, näiteks TABASALUST/HAABERSTIST  siis peatustesse KESKTURG, SOSSIMÄGI või LASNAMÄE ja JÜRI suunalt peatustesse TAKSOPARK, KOSMOS, RISTI vm. 

Enamasti kiputakse sel puhul väitma, et neisse ja teistesse peatustesse on võimalik sõita kiiresti ja mugavalt, istudes ümber linnatranspordile. Paraku see nii ei ole. Ümberistumised on alati ebamugavad ja aeganõudvad, olenevalt ka peatuste vahelisest vahekaugusest, mingi liini liiklussagedusest jm. Kõik olukorrad igal ajahetkel on erinevad. Muide, üks halvemaid faktoreid siin on ÜTK komme kehtestada erinevad sõiduajad ja väljumised nii tööpäeviti ja puhkepäeviti kui ka talvel ja suvel. Pidev muutmine tekitab ainult segadust ja vähendab tugevalt inimeste soovi ÜT sõita. Ümberistumised sobivad vaid kõrvalsuundadele, peasuunad peavad olema kaetud ilma ümberistumiseta. Milleks eraldi linnas ekspresslinnaliinid ja maakonnaliinid? Miks 191 ja 14 paralleelselt, samas täiesti erinevate peatustega?

Muide, oma mõju on senini parandamata "vigadel", nt päevas sõida edasi-tagasi 20 ringis pääsküla ronge, Pärnu maanteed /Vabaduse pidi sõitjatel ei sobi ümberistumiseks ükski peatus, kui aga sama tihe oleks liiklus LAAGRI/VANA-PÄÄSKÜLA peatuses, oleks lugu hoopis teine.

Mis oleks suurim pluss, kui bussiliinid sõidaks läbi linna, näiteks TABASALU - JÜRI, MAARDU - SAUE, VIIMSI - HARKU, KEILA - ÜLEMISTE jm? Oluline siinkohal pole mitte Keskerakonna (ja mõnegi teise erakonna poliitikute) plaan luua ülikulukas ühine piletisüsteem vaid hoopis eeltasutud sõit! Tee see süsteem kui tahes keerukas ja kutsuv, suurte näiliste soodustustega, inimesi see sõitma ei kutsu!

Esiteks, nagu eespool mainisin, tekib erinevatel suundadelt võimalus sõita kesklinnast kaugemale. Nii neisse peatustesse, mis täna rahvarohkeimad, kui ka teistesse.

Ja teiseks (sama tähtis) - nagu me teame, muutuvad bussid enne "lõppu" alati tühjemaks, kogu Eesti võtmes sisuliselt. Nii siis kui liin lõpeb "kolkas" kui ka linna sees, näiteks kesklinnas võrreldes Balti jaamaga. Sama siis ka vastupidi. Kui aga liin kolka asemel lõpetab järgmises keskuses, nt Keila-Joa asemel Kloogal, läbi Klooga Jaama, Nabala  asemel Kohilas või Sakus jne või jätkab sõitu kesklinnast kaugemale, tekib ahelreaktsioon - täna tühjenevas bussis lisandub reisijaid enne tänast lõpp-peatust (Tallinna lõikes näiteks KOSMOS või BUSSIJAAM  jt peatustes) ning buss hakkab tühjenemise asemel hoopis täituma! Ja seda väga lihtsal põhjusel - sõita saab rohkematesse peatustesse!

(Andku Keila-Joa inimesed mulle andeks, ma ei pea kohta päriselt kolkaks, tegu vaid skemaatilise võrdlusega).

Kaugematest peatustes torkavad silma loomulikult HAABERSTI RING, ZOO, MUSTAKIVI, LINDAKIVI, VESSE, KIVIMURRU, PAE jt. mõnevõrra üllatuslik võib tunduda vähene reisijate arv niisuguses olulises kohas nagu ÜLEMISTE JAAM,  aga kui vaadata seal peatuvate bussiliinide ja busside arvu, siis pole imestada midagi. Kui pole busse, pole ka reisijaid ja kui isegi bussid oleks, aga nad ei peatusi, siis samuti....

Üllatavalt väike on reisijate arv ka VANA-PÄÄSKÜLAS.

Nii ongi, et tänased numbrid peatuste lõikes on köömes selle kõrval, kui koolitataks Transpordiameti ja ÜTK-de ametnikke, rääkimata ka KOV-ide ametnikest. Viimastest peaks ju alguse saama vaade kaugemale, veel kaugemale peavad aga nägema esimestena mainitute ametnikud.

Kõige ohtlikum on, kui võidavad sellised arusaamad nagu täna mõnigi kipub üle tähtsustama. Liiga sageli ja liiga suurel määral peetakse võluvõtmeks veel ühte kallist süsteemi - nõudeliinid! Nõudeliin iseenesest sobib mõnessegi kohta väga hästi, kuigi osadel puhkudel võib taas kolka asemel bussi suunamine punkti B või isegi C ja D olla parem kui nõudeliin metsa vahel. Otseühendus mingite suuremate kohtade vahel ju, mitte et peatus.ee suunaks kedagi võrust Otepääle läbi Tartu vm sarnast. Nõudeliinid on just SDE poliitikute lemmik. Kas on mängus sõpruskond, lootus, et vähem liine = vähem tööd võimul olles või lihtsalt asjatundmatus ja demagoogia? Pigem nende segu?

Või siiski eksin? Kas sama ilmneb ka TARTUS?

Tegelikult tõestab eelneva ära juba ainuüksi teisel kohal oleva PAULUSE peatuse reisijate arv. Kuskil SÕPRUSE PUIESTEE ja RAHUMÄE kandist alates näitab aga statistika juba oluliselt väiksemaid numbreid. Ja selle üheks põhjuseks ongi suhteliselt nigel linnaliiklus! Kui ikka ükskõik, millise sõidu puhul tuleb Tartus ümber istuda ja isegi KESKLINN erinevates numbrites näitab portaalis vaid kirjet kõnni, siis mis mugavast ümberistumisest me räägime? Peatus.ee võib küll näidata BUSSIJAAMANI 4 min, aga reaalsus on teine ja sageli on see aeg vägagi pikk. Mugavuse kontekstis. See, miks aga isegi Annelinnas on vähe reisijaid, näitab taas kahte asja - viletsat maakonnaliinide võrgustikku ning samas vajadust vaadata üle, millistes peatustes maakonnaliinid peaks seal peatuma.

Oma mõju muidugi sellelgi, et puudub peatus TARTU JAAM, aga see on juba Tartu linnavalitsuse mahajäämuse tõestus. Kuni on karta, et võim seal ei muutu ja peale valimisi ruulivad samasugused autosõitjad, pole ka muutustele lootust!

Muidugi saab sellise statistika põhjal teha veelgi kaugemaleulatuvaid järeldusi, tähtsaim on siin aga kirjas. Kuni loogikapõhise maaliinide võrgustiku asemel on kasutusel (tõmbe)keskustepõhine, jääbki eesmärk, rohkem inimesi ühistransporti - saavutamata!

Risti (Järve) peatus kaugliinidele ja nunnult lumine Nõmme. Veebr 2021.

 

Laupäev, 20. veebruar 2021

Risti (Järve) bussipeatus kaugliinidele.

 

 

 

Mulle nii meeldivad loosungid Transpordiameti (tore, et kokku pandi) FB lehel:

 

 

Transpordiamet on transpordiliikide ülene kompetentsikeskus ning ohutu, mugava ja kiire liiklemiskeskkonna arendaja.

Transpordiametis keskendutakse mugavate teenuste ja sihtkohtade kättesaadavuse tagamise parendamisele, targemale maa-, õhuruumi ja veeteede kasutusele ning tervislikumale ja keskkonnasõbralikumale liiklemisele. Samuti planeeritakse Transpordiametis nutikaid liikuvuse lahendusi ja viiakse ellu transpordiliikide üleseid poliitikaid ja projekte

 

Siinkohal vastaks Transpordiamet aga, et "see pole meie jaoks, me tegeleme globaalsete asjadega"??? Tegelikult ei vasta nad oma FB lehel üldse.

 

Praegu peatuvad kaugliinil Järvel, aga see ei ole kõige parem variant. Ning inimeste mugavus kasvab, seega pole ammu enam hea variant ka see, et Haapsalu, Pärnu, Kuressaare jt busside puhul on Tallinnas vaid 2 peatust. Liiga pikk on loksumine mingi linnaliiniga Vana-Pääskülast. Seepärast tuleb viivitamatult hakata planeerima bussipeatust Järvel. Kuhu?

 

 

 

Praegune Risti peatus maasuunalt on iseenesest ruumikas ja leiduks ka kohti kaugliinidele. Küll aga ei saa siin peatuda bussid, mis suunduvad Viljandi maanteed pidi linnast välja.

 

 

Õppida on meil veel küllaga, kui vaid tahet oleks!

 

 

Kuigi väljuval suunal on Risti peatus heas kohas, ei ole siin ruumi kaugliinidele.

 

 

Vast ainult see bensuka kohta kõlbaks äärmisel juhul, aga siingi ruumi vähe. Ja bensukas vaevalt, et kaob.

 

 

Uued peatused ei tähenda, et mõni olemasolev linnaliini peatus kaob, pigem peab mõtlema ühe juurdetekitamisele. 

 

 

Linna saabuvate busside jaoks on teisel pool teed samuti uut peatust. Ehk piisaks praeguse Järve peatuse nihutamisest lähemale Viljandi maanteele paarisaja meetri võrra ülekäigust? Oluline ju seegi, et kaugliinidelt saaks vajadusel suunduda Liiva jaama (kuigi see pole väga lähedal), aga ka kas vastassuuna bussipeatusesse või peatusesse Viljandi maantee. Nõmme suund on igal juhul "ära kasutatud".
Üle 10 min ei tohiks peatuste vaheline jalgsikäik aega võtta koos ülekäiguga.

 

 

Uus RISTI peatus peaks asuma siin. Kuna kindlasti peab peatus olema kõikide busside, linna- maakonna- ja kaugbusside jaoks, siis on vaja selleks ruumi ka pikalt eraldada. Ja võimalused on siin täiesti olemas, kuigi nõuavad veidi suuremat töömahtu. Sest vaevalt, et ollakse nõus eraldama bussipeatuseks ühte sõidurada? Nii oleks muidugi väga lihtne, vajalik oleks vaid suurema ootekoja ehitus!

 

 

Vasakul on näha, et tegu kõrgema "kaldaga", aga see tuleb lihtsalt "täis kallata" ja kõnniteed nihutada ehk siis busside peatustaskud tekiatatakse praeguse kõnnitee asemele.  Kokku on vaja peatumisruumi vähemalt kümnele bussile. Muidugi võib mõelda ka linnaliinide peatumiskoha jätmisele praegusesse kohta, aga see ei ole logistiliselt hea mõte.

 

 

Muuta tuleb ka peatuse nimesid või tekitadagi uus nimi. Kui uus peatus ehitada vaid ühele suunale, võiks sellele jätta ka nime Risti nagu on teisel pool teed, see aga tähendab, et Rimi juures tuleks ikka nime muuta. Seepärast on mõttekam uus nimi. Milline, on aega mõelda.

 

 

 

 

Hea on seegi, et samas lähedal võimalus vähemalt ühel suunal osta midagi teele või ootamiseks.

 

 

 

Muidugi ei tohiks ootekodadeks olla sellised putkad.

 

 

 

Järve jaamgi ümberistumiskohana ei jää oluliselt kaugele.

 

Kas hakatakse ehitama? Karta on, et mitte! Hoolimata isegi sellest, et ekspeaminister praalib värskelt rohelusest ja keskkonda panustamisest. Jutupaunikuid on meil palju!

 

 

Aga ehk on lihtsam ja odavam variant? Kui vaataks veidikene Järve jaamale lähemale? Ei saa ju öelda, et siin oleks vähe elanikke!?

 

 

 

Ning eks ka Balti jaamast ole üpris mugav sõita Järvele ja minna kaugliinile, selle asemel, et bussijaama kolistada?

 

 

Mis on siin ümberistumiste puhul olulisimad asjad? Võimalus ümber istuda kaugliinidelt linna- ja maakonnaliinidele ning vastupidi, töökohtade rohkus, rongipeatus ning ootetingimused. Virve peatuse puhul võiks seda pidada mõnes mõttes keskpunktiks. Võimalus sõita nii Nõmme kui Viljandi maantee suunal, eks? Loomulikult ka kesklinna suunas. Saabuvate kaugbussidega on juba kujunenud absoluutseks harjumuseks Järve peatuse olemasolu. Tegelikkuses võiks aga parim peatuse asukoht olla siin, isegi sõidurada olemas. Teisel pool teed saab selle ka vastassuunale teha? Siinpool ka kohvitamise ja söögikoht tööpäeviti olemas, teisel pool saaks ka ehk mingigi kohviku ooteruumiga teha? Kuigi seal ooteruum polegi nii oluline kui siinpool. Ja ka kohvi saab teatud aegadel siit!

 

 

Ka pikema ootekoja ehk varikatuse jaoks on siin ruumi.

 

 

Muidugi on vajalik siia ka ülekäik! See aga pole mitte mingisugune probleem!

 

 

Millal ehitus algab? Bussipeatus JÄRVE JAAM? Sest nii võib seda nimetada küll, kuna kaugus jaamast ei ole üldiselt suur, kuigi üldjuhul peaks nimelisa JAAM kasutama vaid vahetult perroonide juures oleva bussipeatuse puhul. Ja ehk saab ka maasuunalt praeguse Järve peatuse likvideerida? Muidugi peab sel suunal asuma linnaliinide peatuskoht uuele ülekäigule kõige lähemal!?

2 kommentaari:

1. 
   Anonüümne21. veebruar 2021 09:25

   Oli aeg, kui kaugliinid tegid linna saabudes peatuse Estonias, kuni linnavalitsus keelas ära, kuna takistavat linnaliinide liikumist.
   Estonia peatus praegugi oleks väga kasulik, eriti õhtusel ajal, kuna linnaliinid sõidavad hõredamalt ning ümberistumised vaevalisemad. Estonia peatusega oleks käesoleval momendil võitjaid rohkem kui kaotajaid.

   Vasta
2. 
   Neeme Sihv21. veebruar 2021 11:25

   Tänud!
   
   Estonia peatus oleks ülimalt kasulik, kuid kardan, et ka kommertsfirmad ise ei soovi täna kesklinnas läbisõitmist. Kuid nõustun, et võitjaid oleks tõesti rohkem. Samas ei segaks see ka Järve peatust kasutamast. Ükskord tuleb nagunii hetk, kus tuleb inimeste ootustega mugavusele harjuda.

    

    

   Laupäev, 20. veebruar 2021

   Nunnult lumine Nõmme.

    

    

   Esimeseks küll mõne päeva tagune pilt, on teine Pääsküla jaamast taeva taustal nii kena.
   

    

    

    

   Aga oli asja Vabaduse puiesteele ja tagasiteel ei läinudki otse bussile vaid lihtsalt nautisin veidi jalutamist. Bussiliiklus ju nii tihe, et pole põhjust isegi suuresti sõiduplaani vaadata.
   

   
   

   

   
   

   

   
   

   

   
   

    

    

   Igal juhul on Nõmme ELUrajoon, sest mändide all elamine, eriti kui suurest tänavast kaugemal, on omaette luksus. Ehk nauditav elukeskkond. Mis sest, et omad muredki, ainuüksi vajadusel mõne puu mahavõtmine kallis lõbu.
   

    

    

    

   Ja praegu annab lumi pildistamismõnule palju juurde. Isegi siis kui pole päikest. Teised toonid ja varjud jätavad oma jäljed.
   

   
   

   

   
   

    

    

   Lumerookimist küll jätkub, aga kui tervis hea, on see vaid nauding. Ja tervisele kasulik. 

   
   

   

   
   

   
   

   

   
   

    

    

   Oma termostass on aga samm mugavusele järeleandmiste tegemine. Nagu on ka oma veepudel kaasas. Ükskõik kui vähe me sellistel puhkudel justkui säästame loodust, on tegu ikkagi suure sammuga! Mis sest, et R-Kiosk ei anna termostassi just odavalt kätte. Võiks olla see nendegi panus, et mitte iga asja puhul teenida!
   

   
   

    

    

   Lumekoristusega on nagu on. Eks üheks murekohaks olegi tehnika sobivus. Kummiribaga sahk on küll "paindlik", aga alati sellega teed heaks ei saa. Ehk et töö tehakse ära, tulemus pole nagu kõige olulisem.
   

   
   

   

   
   

   

   
   

    

    

   Igal pildistajal oma nägemus ja omad detailid. Siin on detaile palju ja nagu juba ütlesin, lumi annab mänguruumi. Mulle meeldis. 

   Kas aga mõnel pool istutatakse mändide asemel kuuski? On see ikka hea mõte?
   

   
   

    

    

   Aga lumetõrjest saabki aimu kui jala käia. Linnaosa ametnikud käivad ka?  Siledus on üks asi, teine on lumekihi pakusus ja kui see jäätub ning nädalateks liuväli....
   

   
   

   

   
   

    

    

   Kuused võivad kohati ka ise juurduda, aga kui palju neid "lubada"? On ju mänd tervislikum ja luba ka rohkem valgust? Ma lihtsalt ei oskaks kujutada ette Nõmme kuusikuid!
   

   
   

   

   
   

    

    

   Aknad, katused, aiad, väravad, postid....
   

   
   

   

   
   

   

   
   

   

   
   

   

   
   

   

   
   

    

    

   Konkurents edasiviiv jõud? Ega ei imesta, et lilled aina kallimad! Tuuakse pealekauba neid ju isegi Aafrikast! Ja kui siis veel poed kõrvuti ehk olukord, mida peetakse konkurentsiks, tegelikkuses aga võib kliente lausa tunde oodata? Mine tea.
   

   
   

   

   
   

   

   
   

   

   
   

   

   
   

    

    

   Busse aga siin tõesti uhab. Iseasi, kui palju neid veel vaja oleks kuhugi, kuhu praegu ei saa? Kindlasti poleks paha kui ka kaugbussid siinkandis peatuks. Järve selleks hädakorral ka sobib ja edasi juba sinna pildistama.
   

   
   

    

    

   Kaugliinide bussipeatusest aga teises teemas...