Veekraanide avamine Põhja-Tallinnas ja Tilgu.

 

 

 

 

 

Kui mina fotoka ja veepudeliga kohale jõudsin, oli üritus veel sättimisjärgus. Omamoodi vahva muidugi, et Suur Kevadine Lumesadu just eelmisele ööpäevale asttus, kuid ilm oli täna juba kohati päikselinegi. Siiski olin suurema osa ajast kinnastega, ikkagi poolenisti talv ja kinnitust sellele saab piltideltki.
Et olen joogivee teemat pidevalt jälginud ja ka igast küljest kommenteerinud, siis see üritus tõi mind vähemalt kodust välja. Muidu olekski vist aprilli kuu siin jäänud ainukese, kokkuvõtma teemana üles. Nüüd siis paar ülevaatlikku ja pikemat postitust veel.

 

 

Ei teadnudki varem, et Tallinna Vesi on lausa maskoti "omanik", küll aga lahendab see ühe olulise probleemi. Siingi sai kinnitust mulle teadaolev, et veekraanid, mille tekitamine või paigaldamine olevat üksjagu kulukas (seega peaks Tallinna Vesi leidma igas mõttes soodsamaid lahendusi), vajavad enda tõestamiseks ka kasutajaid. Aga kasutajate arvu kasvatamisega on üks suur probleem - kraanid on sagli tasemel mittemärgatavast nõrgaltmärgatavateni ja olen varemgi pakkunud lahendust. Näiteks suurt sinise veetilga moodi kujutuist kraani juures ja ka viitadel kasutatavana, mis näitaks ka eemalt ära suuna ja ehk ka kauguse lähima veekraanini. Ja ennäe, tuleb välja, et see TILK on juba olemas, vaja on vaid suured märgid ja viidad tellida ning paigaldada. Nii Nunne tänavale, kalaranna teele kui kõikjale mujale.
Muidugi on veekraanide tekitamine üksjagu kulukas ja nagu arvata oligi, tekitavad kulusid muudki asjad, nagu veeproovide testimine jm. Kui ühe kraani kohta võib seegi kulu olla sadu eurosid aastas, siis sellised kulud on küll ebanormaalsed. Veeanalüüsid tehakse Brasiilias või saab Tallinna Vesi neid ise teha?

Küll aga ei saanud ma selgust, kuhu jäid need 3-4 kraani, mis olid planeeritud Vana-Kalamaja tänavale? Ning miks Balti jaama paigaldatakse vaid 1 kraan? Mainiti küll, et Tallinn on vist euroopa riikidest esimesel kohal veekraanide arvult elanike arvu kohta. Ei tahaks seda uskuda küll, aga kui nii, siis on see väikest kiitust väärt küll. Väikest sp, et tegelikult peaks alla 100 kraani asemel olema Tallinnas minimaalselt 1000 kraani, alates linnavalitsuse majade jt asutuste seinast kuni rongipeatusteni välja. Selle numbrini aga ei jõuta tänavu ega ka järgmisel aastal, kohe kindlasti mitte. Seda enam, et tähtsale üritusele tulid vähesed, autodega, keegi ei tulnud kastirattaga ja ammugi polnud kohal rohesegast kliimaministrit! Samas see viimane on üsna loomulik, sest pole vist rohelusest kaugemat reformierakondlast kui kliimaminister! Äsjase kirjatükiga ERR-is näitas ta selle selgelt ära, mõnitades teistsugust arvamusmaailma. Aga see selleks.

 

 

Veekraanide tekitamist meil on toetanud Norra ja sealne suursaadik oli ka kohal, lugedes pea puhtas eesti keeles ette ka omapoolse pöördumise. Tänud abi eest!

 

 

Tallinna Vesi - jõudu teile selles töös ja igal juhul tänud juba tehtu eest! Loodan ka, et kiirkorras võetakse veekraanide märgatavaks muutmine päevakorda ja juba mõne nädala pärast on kõikide kraanide juures suur Tilgu, nagu ka vajalikes kohtades samalaadne suunaviit lähialal.

 

 

Üritusel polnud näha kohalikke, rohelisi jt, küll aga oli lasteaiarühmale tegu lõbusa ja tegusa päevaga! Sellised asjad jäävad kindlasti pikaks ajaks meelde ja küllap saadakse nii, tilkhaaval tarkust ja teadmisi tilgutades keskkonnateadlikemaks inimesteks. Tänaste täiskasvanutega võrreldes.

 

 

Muidugi võinuks ehk isegi külakosti kõrvale lauale tuua morsiklaasid naturaalsest mahlast ja otse kraanist lastava veega tehtuna? Iga isiklik kogemus jääb veelgi paremini lastele meelde ja lõbus olnuks see tegevus ju pealekauba.

 

 

 

 

Ja erinevaid tegevusi pakutigi lastele rohkem, vee teekonna selgitustest seebimullide tagaajamiseni, rääkimata (vist) tuumatehase propagandast. Nali naljaks, aga ühe tegevusi läbiviija riietuse seljal olevast märgist võinuks nii mõelda küll. Igal juhul oli lastel lusti laialt!

 

 

Ja üks pakike topsi ning kuum vesi peale, seda võimalust ka kasutasin, pruuni suhkruga. Kuigi korraks vilksas peast läbi, et miks ei võinuks taaskord olla tegu nt meie omamaiste kummeli- jt tee pakikestega? See pole ju keeruline ja lisaks on iga selline väike liigutus ka omamaist ettevõtlust toetav ning loodusande propageeriv?

 

 

Tilgu valvsa silma all räägitigi lastele siis ka joogiveest. Natuke. Täpsemini ehk siis piisavalt, sest ikka tasa ja targu teadmisi andes need paremini meelde jäävadki.

 

 

Tilgu sai ka palju sooje kallistusi, kuigi külma pärast ta vist küll ei pidanud muretsema!

 

 

Tore oli! Loodan väga, et see on samm paremuse poole ja tänavu ka uus linnavalitsus reaalrohelust oluliseks peab ning suurendab lisanduvate veekraanide arvu vähemalt 100-ni!

 Vana-Kalamaja tänaval ma siiski 3-4 veekraani endiselt ei leidnud ja seegi ainuke kadunud kui tina tuhka! Ahjaa, tulevikus pidavat iga tänava renoveerimise juurde kuuluma võimalusel ka veekraanide teke. Näiteks Lastekodu tänava puhul bussijaama ja turule. Aga mõlema kanti peaks lähipiirkonnas samuti pigem 3-4 kraani loodama. Nagu ka kõikidel turgudel hoone sees oleks see loomulik. Kui ka Balti jaama plaanitakse 1 kraan, siis miks mitte üks kraan ka Elroni ooteruumi alale?

Rakveres 25. 06. 21.

 

Reede, 25. juuni 2021

Rakveres 25. 06. 21.

 

 

 

Mõte spaasse minna. Mina maakana linnas. Narva ekspressiga sipsti kohal, kuigi ka tavarongiga saab väga kiiresti. Vahe ajaliselt vaid mõned minutid, seega on selge, et alati tuleb liini planeerimisel mõelda, kas on vaja ikka seda või teist peatust vahele jätta nagu Tartu rongil Tabivere või ka Aegviidu  puhul. Nii on vaja piisavalt ka neid ronge, mis kõikides peatustes Tapa-Narva vahel peatuvad.

Muide, Aegviidu puhul saab asi lahenduse alles siis kui elektrifitseerimine Tapani valmis. Elron kindlameelselt seda enne ei tee, et Tartu poolt oleks ka normaalsed sõiduvõimalused sinna. Aga see selleks.

 

 

 

Kuuldavasti millalgi alustatakse ikkagi ka Tapa jaamahoone kordategemisega. Super!

 

 

Nii lõunasel kui ka õhtusel ajal vahetuvad rongid just Rakveres, seega võiks eeldada, et sel ajal siin peatuvad ka maakonnabussid ja mitte üks, vaid ikka mitu. Sest see, et bussidega saab mõlemale rongile ja vastupidi, on ju topelthea! Lääne-Viru maakonnas on aga asjad ammu ligadi-logadi. Ja isegi KIK ehk Marko Pomerants jätsid siia rongide ja busside ühildamiseks taristuraha andmata, kuigi Rakvere plaanid olid suured! Tahtlik oma piirkonna arengute vastu tegutsemine? Reisijate jaoks ootetingimusi keegi, ka Rakvere linn, omal ajal oluliseks ei pidanud. Ei pea ka täna!
Ometi ei oleks keeruline sadu tuhandeid kulutamata asju paremaks muuta!

 

 

Tegelikkuses pole bussidest lõhnagi. Rakvere linn plaanib küll ilma mõtlemata linnaliini käima panna, sadade tuhandete eurode eest, kuid "tegusad" kohalikud poliitikud sügavad vaid mune ja muutusi paremus poole ei paista. Eks neil ka lastakse vabalt maksumaksjate rahasid raisata ja mida vähem asjalike lahenduste vastu huvi üles näidata, seda lihtsam maksumaksja kulul elada on!
Kuid rongiga tullakse Rakveret külastama küll ja veel!

Peale külaliste on aga ka omad elanikud ja siin ei saa vaadata asju ainult kitsalt linna vaatenurgast. Kogu piirkonnas on vaja tagada võimalus bussidega rongidele saada.

 

Mul aga auto vastas. Mis nii viga!

 

 

Linna, mina kui maakas, vaatan osalt tervikuna, kuid siiski ka "üksikorganismidena". Rakvere on veidi "pudru ja kapsad" laadis. Eks ajalooliseltki siin väga vanu puitmaju ning uuemaid kivimaju. Neist aga osa kadunud vist ja tekkinud tühikud täitnud päris kaasaegsed majad. Selleski on omaette võlu olemas, sellide aegade segapuder. Kuigi mina olen vist väga vanamoodne, et eelistaksin uute ehitamisel maksimaalset vanadesse süüvimist, nende stiili järgimist. Selleks on siin aga nüüd juba hilja. Puhtalt seetõttu, etainuüksi majade seinu vaadates on puidu ja vanade telliste kõrval siledat valget krohvipinda jm, rääkimata metallist. Võib olla nüüd prabki edaspidi tegema nii, et kõik uus oleks võimalikult erinev kõrvalseisjatest?

 

 

Ilusaid vaateid Rakveres aga jätkub.

 

 

Perepiletiga spaad külastavad inimesed saavad siin aga soodsamalt lõunatada.

 

 

Ei ole spaa odav lõbu! Rakvere spaad (ka ööbimist) sageli kalliks peetud.

 

 

Parklas autod varjulisemas vaid ühes servas. Meie aina tormilisemate ilmadega suuri puid istutada vast ei saagi, kuid ridade kaupa poolkõrget haljastust oleks parklatesse juurde vaja küll. Kuid ei ole vaja muretseda, seda KINDLASTI keegi teha ei kavatse.
Naljapärast võiks öelda, et meil keegi üheski linnas omamoodi ei tee. Ehk siis teistmoodi kui mujal. Kui on midagi asfaldist, kividest ja betoonist tehtud, siis üles kaevatakse seda vaid torude vahetuseks. Kindel pauk! Mitte selleks, et kopatäis siit-sealt ja istutada mõned puud juurde, SEE on välistatud.

 

 

Siin-seal aga veidi haljastust on ja üldiselt keslinnas asjad korras ning ilusad. Kuid siiski palju kõledust! Puude kasvaminegi võtab ju aega ja eks kõledust vähendab ikka "pinnalaotuse" ehk võra suurus. Praegu mitmel pool nähtud just selliste haabade jm istutamist. Hübriidhaavad? Kitsa võraga ja mõnes mõttes isegi sellel oma pluss - ei varja vaateid! Kuid see on sama kui riputada kilu akna ette, et päikese eest varju saada!

Kus olulisem varjupakkumine, peaks olema teised puud, haljastusena loomulikult on aga ka neist kasu! Iga roheline laik on muutus. Ehk võinukski parklasse istutada midagi õunapuudelaadset, mis üksiti väikesegi varju kõrval õiteilu pakuvad?

 

 

Aga võib olla ma polegi nii väga maakas? Spaa hotelli osa on ju omamoodi väga laheda lahendusega? Tekib isegi oht, et eesolev puitmaja tundub haleda äbarikuna? Selline lihtne majake, ilma erilise iluta? Karta ongi muidugi, et seda maja varsti enam pole, sest renoveerimine võib olla mõttetu ja väga kulukas. Või ehk võiks siiski lüüa ta erilisena särama ja olema? Tasemel puitlahendused ja muidugi värvidega mängimine? Küll aga on kahe maja vahel veel tükike võimsat rohelust.

 

 

Mõnes kohas tundub aga küll, et rohkem võiks ka murukive kasutada. Paduvihmade puhul ju pole vihmaveel kuhugi imbuda. Abiks oleks eespoolmainitud puude ridadest, mille all siis ka muld saaks vihmavett vastu võtta?

 

 

Seda vaadet oodates pildistasin muidugi mitu korda. Ülimalt stiilne!

 

 

Mingid kolakad reas, mille otstarve jääb selgusetuks.

Tagaplaanil algab aga nõukaaegsete korruselamute "piir". Rakveres mitmed neist soojustatud ja sealjuures värvirõõmsamate lahendustega.

 

 

Lillelõhna sees küllap hea istuda!

 

 

Rohelus annab ju igale vaatele midagi juurde? Imeilus värv! Minu enda jaoks on selles pildis just midagi imelist.kribake uut ja vana maja, tagaplaan ning rohelised "lätakad" Kõige krooniks vihmaennustav taevas.

 

 

Bussipeatuse ootekojaks oleks seda jubedust vist palju nimetada? See on siin esimene asi, mida likvideerida ja mille asemel ehitada midagi, mis pakub ka istudes võimaluse peituda päikese eest ning mis välimusega silma ei riivaks.
Aga eks see näita ära ka ametnike suhtumise ühistranspordi kasutajatesse!

 

 

Rakveres tekitas igal-aastal palju poleemikat "jõulukuusk". Oldi ühelt poolt üliuhked oma installatsioonide üle, mis maailmagi jõudsid meedia kaudu. Teisest küljest on aga ülikurb, et ühe tõelise kuuse jaoks siin kohta ei jätkunud?

Kollased valgustid? Nii palju kui erinevate nurkade alt pildistasin, mind need ei häirinud. Pigem isegi sobisid sellele väljakule, sest andsid siia midagigi värvide poolest juurde. Kusjuures kollaste pingijalgadega sobisid kokku.

 

 

Keskväljakul aga tükati tõelist ilu! Ka ju iseenesest kulukas, kuid asja ette! Kuna vett ei ole, siis ka kastmine toimub paagiga autost mootori abil.

 

 

Kuid samas liialt palju kivi ja vähe haljastust. Mis paneb nii paljuraha matma kivisse ja betooni ja nii vähe hindama puude ilu, võlu ja kasu?

Hea seegi, et on kasutatud erinevaid lahendusi väljakupinna loomisel. Muide, see mõnevõrra isegi hägustab jalakäijate ala piire ja nii pole ime, kui kuskil servas võivad lapsed ka ülekäigu laia osa platsiks pidada ehk et sõiduteele jõudmist ei pruugi märgata. Seepärast on künnised autodele vägagi omal kohal nagu ka 30-ne piirang!

 

 

Siin ongi hea näide sellest, kuidas uut tuleb võtta kui paratamatust, sest uusi hooneid planeerides olid silmaklapid peas. Seepärast, püüdkem ehk natukenegi võtta seda kui "erinevust, mis rikastab"!? Mitte selles mõttes, mida mõned sõgedad peale suruvad vaid erinevust tänavapildis, mis just võimalikult suure erinevuse tõttu ongi ehk omamoodi ilusam? Ja tänu sellegi eest, et 2 uut maja 100% musta värvi pole? Huvitav siiski, miks tänapäeval musti maju planeerides ei suudeta neil ettegi kujutada mingeid teisi värve? Võib olla pole tegijad lapsena näinud raamatut "Suur Maalritöö"? Ega isegi mitte sama multikat?

 

 

Ka see foto mulle meeldib ja siingi mängib oma rolli taevas. Palavust oli ja oligi lootust, et ehk tuleb sahmakas vihmagi.

 

 

"Päriskivide" kasutamine rõõmustav.

 

 

Nagu siga ja kägu? Küllap just seetõttu, et just sellise nurga alt pildistasin ja muud pildile ei mahtunud.

 

 

Katuseid on alati huvitav pildistada. Kui mul poleks kõrgusekartust, siis ümiseksin vist pidevalt neil kõndides smilersit.

 

 

Taas vana ja uhiuus. Kusjuures klaas võimaldab siin ikkagi näha läbi uue ka vana. Seegi kuidagi hea lahendus.

 

 

Tõeline sigri-migri! Ja siit nurga alt isegi plekk-katus kaob ägeda sepise jm taustal märkamatuks.

 

 

Siingi leiab väga palju vana ja uut kõrvuti. Ja loodetavasti vasakpoolne vana maja ei kao ajalukku?

 

 

Tas lage ja kõle plats, kuigi ilusate kividega tehtud. Taustal aga paekivi, katustele kasvanud rohi ja lagunemine. Karta siingi, et need majad lammutatakse, kuigi oleks hoopis lahedaim kui väljak veidi kasvab ja need seinad lõikudena alles jääks, millele siis ka sobiv katus peale tehakse varjuliste istekohtade jaoks?  Nii, et seinajupid jääks alles isegi koos akendega? Seinad, milles näha nii paasi kui ajaloolisi telliseid, mida siinsamas eestimaal tehtud.

 

 

Autodki annavad värvi juurde? Kuid neid valgustusposte siia küll vaja polnud, ma ei väsi seda rõhutamast. Sellistel tänavatel tohib kõnniteed valgustada ainult lambid maja küljes!
Ikka oli veel palav ja raske liikuda, nii jäi ka seekord seda tänavat pidi minemata. Ehk jõuan kunagi.

 

 

Kui see maja korda saaks! Puhas ilu!

 

 

Trepp astumiseks aga samas ka astmeid istumiseks. Hea lahendus. Tõsi, lauad üle immutamata ehk ootamas hanget. Ja laudade vahe sodi täis, mis soodustab kiiremat mädanemist.

 

 

Nii katuseid nähes aga tajun alati, kui eriline on viilkatus tänapäevase lamekatuse kõrval.

 

 

Kui ma nüüd ei eksi, siis satubki sageli Rakveres kokku nendega, kes tulnud ja lähevad rongiga.

 

 

Väga äge on, et siin on paekivi püütud kõvasti ära kasutada. Kahju vaid, et see metallvõrgus, see rikub mõju ära.

 

 

Rakvere Vallimäe palju erinevaid taimi, kui põhjalikumalt vaadata. Siin must vägihein ja ussikeel. Kogu see rikkus tõi ka palju liblikaid kohale.

 

 

Mida plaanivad kohalikud tegijad?

Me vajame uut tuumapööret, lepet, mis näitab meile tee puhta energia tootmisele.

Tuumatehnoloogia ei ole kallis, on vaja ainult toota ühesuguseid mooduljaamu konveieril. Kõik sõlmed tuleb standardiseerida, siis saame ka madalad hinnad, parima ohutuse.

Miks OL3 on nii palju kallimaks läinud, just sellepärast, et ta on eriline, sellist mammutit ehitatakse esimest korda nii ja selle ehituse käigus õpitakse vigadest ikka veel ja veel. See muidugi ei tähenda, et tegemist on ohtliku tootmiskompleksiga - ei, seda mitte...

Järjest enam hakkame aru saama, et tuumajaamas eraldub ka suur kogus soojust, osades isegi väga kõrgel temperatuuril - see on täiesti uus energia tootmise/kasutamise võimalus, veel enam, kõrgetemperatuurilises keskkonnas avanevad hoopis uued tootmislahendused, mis siiani olid kättesaamatud.

Täiesti uus lähenemine on CO2 heitmevaba soojusenegria varustamine suurlinnade kütmisel, kui ahju ajada tundmatut prügi, plastikut, keemiat jne...

Kas on see kuidagi Virumaa mõju, et siin keskmisest rohkem tuumajaama-mehi? Kes ei suuda kohapeal ise säästlikkust oluliseks pidada, kuid ronivad ulmemaailma? Remonditud tänavate puhul energiat kulutatud palju, ainuüksi valgustuspostide jm jaoks tuhendete tonnide terase ja betooni tootmiseks ning edaspidi nende kulukate valgustuslahenduste kasutamisel.

 

 

Nüüdseks siis see pull ka lähedalt ära nähtud.

 

 

Loodus, ka iga kõrreline alati tugevam kui inimene!

 

 

Ükskord tasuks vast suuremgi tiir linnas teha. Kindlasti siin palju huvitavaid hooneid.

 

 

Sealt kadus 2004. aastaks kolmandik ärimeeste hoolde usaldatud kolmandik riigi julgeolekuvarudest - nisu ja rukist! Kinnimajja jõudis vist vaid üks süüdlastest, raha tõenäoliselt tagasi ei saadudki.

 

 

Igati nauditav tänav, ainult neid tänavavalgusteid poleks küll vaja. Saaks 10 korda odavamalt ning samas ilusamaltki! Kahjuks on läbimõtlemata kulutamine meil tugevalt veres.

 

 

Keskväljakul (ega kuskil mujalgi, ka linnavalitsuse maja seinast) ei paistnud siingi linnas kuskil joogiveekraane olevat, õnneks sai Berliini Trahteris head vett janukustutuseks toitu oodates. Linnavalitsuses muidugi joogivesi olemas....

 

 

Berliini trahter paistis populaarne söögikoht olevat, kuigi hinnad üpris "kesklinlikud". Samas need hinnad vist suurt kasu ei põhjusta, sest tegematajätmisi üksjagu. Muidugi on vahepeal põõna pannud ka koroonaepideemia. Vihma eest sisse pakku minnes sai aimu, et need saku leivavee reklaamkatused peaks ära koristama ja terassi korraliku katusega katma! Päikese eest pakuks ju varju ka ehe katus, lisaks kaitseks ka vihma eest, sest õues ju suvel igati parem istuda.

 

 

Leidsin endagi jaoks midagi, aga paraku neid saadaval ei olnud. Nii sõingi pastat pardilihaga, polnud vigagi. Minu enda olematu maitsemeel eelistanuks muidugi guljashi, see kaste on klassikalise maitsega ja ma ei oska kaasaegsemaid toitusid eriti hinnata. Kas Rakveres aga ka soodsamate hindadega tavapärasemaid praade kuskil?
Muide, saab ka friikaid krõbekanaga ja nii ka arvel kirjas, kuigi tegu oli hoopis krõbekalaga - kuuritsa pole rõõba! Kuigi ega see krõbekala halb polnud.

 

 

Muide, Keskväljaku bussipeatus ümber nimetamata, peatus.ee puhul ei oska ju nii, ilma kohanimeta, bussipeatusi otsidagi. Rakvere Kesk kõlaks igal juhul selgema viitena. Paraku linnavalitsus asjale pihta ei saa, kogemused bussisõiduga neil küllap puuduvad. Nii ei suudeta ka aru saada lihtsaimatestki asjades, nagu see, et Rakvere Jaam nimena on arusaadavam kui kui taas kohanimeta Raudteejaam. Teadmiseks, Eestis on raudteejaamu palju.

 

 

Sellest olen aga juba kirjutanud, et hea kui maakonnaliinidega ka linna sees sõita saab, kuid halb see, et need ei läbi kogu linna erinevates suundades. Ideed kohalikele kätte antud, kugi lootust suurt ei ole, Pomerantsi jt ühistranspordivastaste vaim on tugev ametnike ja poliitikute seas.

 

 

Autodele on aga ruumi antud nii palju kui võimalik!

 

 

Ringi sõites näeb siiski palju ilusaid hooneid. Väga erinevaid tõesti, kuid mis siis ikka.

 

 

Ja rongile! Ronge meil aga vähevõitu ja vähe ka juurde tellitud. Rakvere suunal peaks ronge sõitma üle 10 x päevas.

 

 

Rongidele tuldi. Nii jala kui autoga, bussid sõidavad aga tühjalt ja rongile ei too.....

 

 

Bussid on rongidele nii lähedal, aga siiski nii kaugel! Aga pole midagi, laiskus, tegevusetus  või hoopis raiskamine jäävad pilgu alla ja ärgu poliitikud arvagi, et nende käitumine mainimata jääb. Vastupidi, ikka uuesti ja uuesti!

 

 

Juba paistiski kaugelt ka Narvast tulev rong. Ja kuigi tualett umbes ja sinna võinuks ka luku taha jääda, läks sõit väga kenasti. Muide, alati tasub võimalusel enne rongile minekut tualetis ära käia, aga Rakvere jaamas seda võimalust pole. Joogivett ka mitte kuskil. 21. sajandi Eestile tavapäraselt.