Pühapäev, 13. juuni 2021
Kalamaja - Noblessner.
Hommikul
oli teine ilm ja loomaaias (jälle) oli käimine väsitav. Ilmast
mõjutatud vererõhk? Jalad krampis? Päeval välja minna ei viitsinud, aga
õhtuks tekkis vägisi soov Noblessneris ära käia. Ja üllatus küll, olin
valmis rohkem läbima kui viimasel ajal korraga liikunud olen!
Kalamaja pole kõikjal autosid täis.
Õhtupäike
tekitab pildistamisel oma võlu, varjud ja värvid. Mustrid, ja see kõik
on see, mis paneb rohkem armastama neid vanu puumaju.
Majade
juures on minu jaoks olulisim tervik. Me ju vaatame tänaval käies maju
kui vaadet, pilti? Kalamajas sellistel tänavatel liikudes ongi vaade
see, mis on tervik, katkematu. Pilk võib libiseda kaugustesse,
katkematult on kõik tajutav. See on hingele kui meditatsioon.
Noblessneris on aga pildis "augud". Kalamajaski võib neid lähemale
jõudes justkui tekkida, kuid neis näed sii midagi hoovi sügavikus vms.
Valgevase tänav vist üks ilusamaid.
Trepikojad võivad olla erinevad, aga ükski ei lange stiilist välja. Vastupidi, eripärasid rohkem ja seda uhkem.
Selle maja ees küll tänavavalgustust vaja pole.
Vahel
on aga sellise valgusega automaatikaga raskem värve õigesti tabada. Üks
ilusaima värviga maju. Õigeima värviga pigem alumised pildid.
Kalamaja muutumise piiril.
Kõmu
tekitaja. Tõepoolest, kui terassi ääres merekaldal astmed ikka
laudade-toolidega, on see koht, kus tarbitakse ikka kohapealt ostetut.
Rahvast oli aga murdu!
Kolemajad
tekitavad palju poleemikat, neid siin ma kolemajadeks küll ei pea.
Palju erisusi ja palju värve, lõpptulemus sellises piirkonnas vägagi
huvitav! Ja meeldiv.
Kui hästi sii aga miski tuppa kostab kui aken lahti? Merevaade küll, kuid suine aeg on ka lärm?
Rahvast ka majas sees.
Iglupark on peagi avatav majutuskoht.
On ka saunade rent.
Siingi majad, mis vaadet ei riku.
Kuid Kalamaja vastu ei saa.
Kolemaju sattus sel teel ette vaid paar tükki.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar