Siia nüüd kopeeritud ka Eestimaa Blogi 3. osa (vaatamisi 132 889) postitused, aastast 2020 ja paar postitust Eestimaa Looduse Blogist (vaatamisi 112 021). Blogi külastuste arv tänase päeva seisuga ehk 05.03.2022. Aga kui juba siis juba, kopeerin siia nüüd ka kõik 2021. aasta postitused, et järgmisest kuust nendega teid rohkem ei tüütaks.
Siinse osa külastuste arv, justkui kingitusena juubeliks, on jõudnud järgmise ümmarguse numbrini - 400 083!
Saan teid järjekordselt vaid tänada ja loodan ka, et vahel olen olnud kirjutistega abiks, olgu siis info jagamise poolest, tutvustades meie vaatamisväärsusi ja vahvaid üritusi vms!
Saan teid järjekordselt vaid tänada ja loodan ka, et vahel olen olnud kirjutistega abiks, olgu siis info jagamise poolest, tutvustades meie vaatamisväärsusi ja vahvaid üritusi vms!
Alates oktoobrist 2021 on iga kuu viimane postitus selle kuu pealkirjad linkidena. Klikates lingile, jõuate otse teemani.
Blogis on paremal pool SILDID. Kui leiate teile huvipakkuva kohanime, teema, valdkonna vm, siis sellele klikates avaneb nendega seotu. Leidmaks kõiki seotuid postitusi, tuleb kerida postitus lõpuni ja klikata VANEMAD POSTITUSED. Kõikide viimaste kuude jooksul, kus olen kopeerinud postitusi 2. ja 3. osast, on kuu viimane postitus just see - pealkirjad linkidena.
Neljapäev, 26. august 2021
Kaevandusmuuseumist Kiviõlisse, hostelisse Everest
Muuseumisse sõitsin siis bussiga Jõhvist. Bussini polnud palju aega, aga kõmpima pidi Postkontori peatusesse.
Ometi
olen veendunud, et bussiliin sellisena on mõttetu. Kuigi Püssi suunal
jääb vahele Aidu ehk inimtühi piirkond, peaks siiski bussiliine siingi
pikendama ehk bussid peaks sõitma Jõhvi äärelinnast Kaevandusmuuseum -
Maidla - Püssi - Lüganuse - Kiviõli Jaam ja võimalikult hästi rongidega
seotult. Või segi muuseumist otse läbi Maidla Kiviõlisse.
Tõmbekeskuste-põhine süsteem ei ole hea, sest pea alati on sellistel
puhkudel liini üks ots tühi.
Ka on vaja matkajatele ja puhkajatele tagada sõiduvõimalusi Aidu kanti. Pole kahtlustki, et sellisesse kohta sõidetaks ka kohalike poolt hoopis sagedamini loodusesse aega veetma, kui võimalused oleks. Tallinna poolt saaks soovi korral ka rongidelt Kiviõlis neile bussidele istuda.
Ka on vaja matkajatele ja puhkajatele tagada sõiduvõimalusi Aidu kanti. Pole kahtlustki, et sellisesse kohta sõidetaks ka kohalike poolt hoopis sagedamini loodusesse aega veetma, kui võimalused oleks. Tallinna poolt saaks soovi korral ka rongidelt Kiviõlis neile bussidele istuda.
Ootekoda on siingi nagu häbiplekk.
Siit
peatusest on siis lühim tee Kohtla-Nõmme rongipeatusesse. See ei
tähenda lühikest ja ka muuseumi külastamiseks on vahemaa rongipeatusest
vägagi pikk.
Tore, et ka viit juhatab.
Vahtra pigilaiksust oli palju märgata.
Õunapuu haljastuses.
Vundamendiks siin sageli kasutatud paekivi.
Pealegi pole siin jalakäimine just kõige ohutum.
Kiviõli
ja Kohtla-Nõmme on peatused, kuhu hea tulla, eelkõige just seetõttu, et
mõlema puhul õnnestus muuta peatuse asukohta. Tänud ka kohalikele selle
heaks seismise eest.
Küll aga ei saa rahul olla sellega, et bussipeatus vale lahendusega ja et siiani, ligi 100 aasta jooksul pole suudetud bussiliine siia rongide ajal tuua. Muidugi, tänu Elronile see ka mitmes suhtes keeruline. aga kindlasti peaks Kohtla-Järvelt siia toimima süstikliinid, seotuna muuseumiga ehk et ka sealt peab saama sipsti rongidele ja vastupidi. Kuniks aga parim siiatuleku rong siin ei peatu, on see veel keerulisem ja teisalt ka suht mõttetu, kasu oleks siin vaid Kohtla-Järve inimestel. Aga seegi oluline, pealegi saab bussiga siia siis ka kõikjalt Kohtla asulast.
Küll aga ei saa rahul olla sellega, et bussipeatus vale lahendusega ja et siiani, ligi 100 aasta jooksul pole suudetud bussiliine siia rongide ajal tuua. Muidugi, tänu Elronile see ka mitmes suhtes keeruline. aga kindlasti peaks Kohtla-Järvelt siia toimima süstikliinid, seotuna muuseumiga ehk et ka sealt peab saama sipsti rongidele ja vastupidi. Kuniks aga parim siiatuleku rong siin ei peatu, on see veel keerulisem ja teisalt ka suht mõttetu, kasu oleks siin vaid Kohtla-Järve inimestel. Aga seegi oluline, pealegi saab bussiga siia siis ka kõikjalt Kohtla asulast.
Isegi peatuse nimi vale, peaks olema Kohtla-Nõmme Jaam. Kas omavalitsuses tõesti ei suudeta mõelda?
Ka
puudub siin ootekoda ja selle päevaga oli eriti märgatav, sest tibutas
vihma ja tuul kandis seda k libresse-tiivakeste alla perroonil.
Eeskujuks võiks olla Suure-Jaani ootekoda, ainult et seinad peaks olema
kinnised, mitte tuuletõmbusele valla. Või siis midagi suuremat puidust
ja sellisena, kus laiematel pinkidel saaks hädakorral ka matkajad
puhata. Miks ei suudeta mõelda ja teha midagi inimeste heaks.
Püssis
taheti ka perrooni teha kõrvaltee äärde, aga õnnestus seegi muuta, seda
enam, et kõrvaltee järele puudus ka vajadus ja see vajas remonti. Tõsi,
peatuvate rongide vahetust siin nüüd teha ei saa ja nii oli ühel
remondiperioodil ka probleem ilmne. Eesti Raudtee muide plaanis
kõrvaltee äärde perroonid ehitust väga paljudes kohtades ja selle väära
arusaama selgekstegemine polnud lihtne.
Kiviõlisse
rongisõit käis nagu niuhti. Eks rongikoosseisude puudus ole probleem,
siinkandiski oleks tihedam rongiliiklus väga oluline. Vähemalt 6 rongi
kõikide peatustega, kuigi veel parem oleks rohkemgi, ülejäänud juba
ekspressidena. Elron pole aga siiani aru saanud sellestki, et Rakvere
rongi siiani pikendada.
Tänu
linnavõimu aktiivsusele oli rongipeatuse ületoomine linnakeskusele
lähemale lihtsam. Kuigi võib olla võinuks isegi veel kaugemale selle
ehitada, aga seegi koht on inimestele vägagi meele järgi. Valmis oldi ka
eurorahade eest oluliselt rohkem tegema, seda ka planeeriti, aga
Kiki-Pomerants raha siia ei andnud.
Parkla
siin suur, kuid teha saanuks rohkemgi. On ka bussipeatus Kiviõli Jaam
ja mõnedki bussid sobivad rongidelt tulles. Siiski, Maidla suunaga peaks
ühendused olema paremini seotud nagu ka Erra ja Lüganusega, iga rongi
ajal. Poleks ju paha seegi, kui korruselamute rajoonist saaks bussiga
rongile, kuigi vahemaad pole väga suured.
Kindlasti on parklas bussipeatuses vajalik ka korralik ootekoda ja hea oleks, kui see oleks kioskina toimiv.
Linna
suundudes torkasid siin-seal silma uued pingid ja prügikastid. Linna
elanike arv aga ülikõvasti vähenenud ja eks maksumaksjate kadumine
mõjuta ka igasuguseid investeeringuid.
Ida-Virumaal on oma arhitektuur, 50-ndate ajast pärit kivimajade näol.
Muidugi
on siin üksjagu rohelust. Mõnel pool oleks piisav ehk seegi, kui
kõnniteid teha ei jõua, siis vähemalt killustikupuruga võiks need kaetud
olla.
Ööbimiseks väga hea koht!
Ja ülilahe, kui külalisi sellised elukad ootavad!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar