Männiku-Nõmme puhkeala veepark, parklad ja bussiliiklus. Okt 2020.

 

Reede, 30. oktoober 2020

Männiku-Nõmme puhkeala veepark, parklad ja bussiliiklus.

 

 

 

 

 

Mõnda aega tagasi oli Saku valla grupis pikk poleemika Wakepargist ja selle juures tekkivatest parkimisprobleemidest. Mõtlesin siis, et kui mingi, hetkel viitsimist, siis lähen vaatan. Kuulukse ju ka, et ametnikud tahaks probleemide lahendamiseks esialgu mingeid tõkkeid paigutada jms. Mitte parandada omi vigu. Nimelt, kui mõned aastad tagasi tehti selle maanteelõigu suuremat sorti remonti, sai neile korduvalt öeldud, et remont tuleks teha koos parkimisvõimaluste tekitamisega, eriti sp, et samal ajal rajati ka kergteed. Väga tänuväärt ja vajalikku asja. Aga mäletan kuis mingi ametniku arvates "jäävad parkimiseks kahe ülesõidu ala, sest ülesõidud suletakse". Enam naeruväärsemat asja poleks saanud öelda, aga ega ma targemat oodanudki. Muide, otsisin nüüd ühe ülesõidu "parklat", aga ei leidnud kohast jälgegi....

Kuidas aga minna? Pole ju edelasuunal sellist linnalähiliiklust nagu läänesuunal. Kui varred lõpuks kõhu alt välja võtsin, sain aru, et rongi sinna niipea ei lähe. Vaatasin tagasituleva rongiaegu ja püüdsin klapitada seal piisavat aega. Parim võimalus olnuks liduda sel hetkel trammile, et Virus istuda 206-le, aga aega kippus sobiva bussini nappima. Mis siis ikka, kasutasin veel paremat varianti - rongiga Tondile ja Kalevi peatuses bussile. Seal aega 7 min, piisav.

 

 

Tegelikkuses rong natuke hilines ja aega 5 min. Aga eks niisugustel puhkudel peabki arvestama, et võib olla ei vea alati....

 

 

Siin piirkonnas täna rongide kiirus 70 km/h, läbisõiduronge peaaegu ei ole. Kui aga varsti on, siis peaks eeldama, et Eesti raudtee hakkab ise mõistma, mis on kaasaegsed ohutussüsteemid ja ka jalakäijate ülekäik saab signalisatsiooni. Selleks pole ju muud vaja, kui ühendada süsteem ülesõidu omaga.

 

 

Laiendame maanteid, sest autosid on aina rohkem!? Äkki ikkagi hakkaks reaalsuses ühistransporti arendama?

 

 

Sõiduplaanid nagu närakad endiselt posti küljes, mitte ootekojas.

 

 

Päevasel ajal buss muidugi ootuspäraselt üpriski tühi, reisijad sai kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Põhjused erinevad. Üks on bussiliikluse tasulisus. Teiseks ei pruugi Viruni sõitmine olla täna enam piisav. Kolmandaks oli tegu kellaajaga, kus ongi kõige vähem sõitjaid. Muidugi on ka üheks põhjuseks, et sakukad nagu paljud teisedki, on harjunud autoliikluse mugavuse ja odavusega. Samal ajal aga, kuhu Sakust saab bussiga? Sisuliselt saabki vaid ühte teed pidi Viruni. Täna, et mitte minna kaasa nende nõudmistega, kes nõuavad neljarajalist Männiku teed, oleks vaja lisaliine. Näiteks sama intervalliga busse, mis Valdekust suunduks Nõmme suunas Haaberstisse vm. Muidugi pole seegi piisav, Saku vajab ka Vana-Pääsküla - Saue - Keila jms bussiliine, aga see teine teema ja ammu valla-ÜTK laual.

 

 

Nii palju siis tollal, teeremondi ajal oli mõistust parkimisele mõelda! Ehk siis kübeke, nagu ka mõtlemisvõimet?

 

 

Autosid siin teel aga tõesti palju. Kõik tööautod? Kindlasti mitte. Mitte et ma tahaks öelda, et igal juhul ongi ÜT parik valik. Ei ole, on erinevaid põhjusi, miks vahel ongi mõttekam auto valida. On aga veel üks põhjus, miks autosid siin aina rohkem - rongiliikluse hõredus. Et aga raudtee läbilaskevõime siin peaaegu ammendunud, on vaja muutusi. Mõne arvates peaks siin raudtee elektrifitseerima ja ehitama kaheteelise raudtee. Minu jaoks on aga alati oluline rahade säästlik kasutamine. Seega, asju paremaks muuta saaks ka oluliselt odavamalt? Saaks. Näiteks peaks raudtee kuni Raplani katma autoblokeeringuga ehk süsteemiga, kus ronge saab ka üksteise järel väikeste vahedega liinile saata ja see võimaldaks ka tihedamini rakendada kiir- kui piimarongide kasutamist. Teiseks on vaja taastada Hagudi Jaam ja kas Saku või Männiku jaam rongide möödasõiduks. Kuigi, siin kõndides veendusin, et mõttekas on "pikk Männiku jaam" ehk et teha kaheteeliseks pikk lõik - Sakus juures ringtee viaduktist Liiva jaamani või vähemalt Valdeku peatuseni? Esialgu peaks sellest piisama, sest see annaks veidi paindlikuma võimaluse rongide möödalaskmiseks ja ka üksteise järel sõitmiseks. Tegu siis mingi 5-6 km lõiguga. Elektrifitseerimisel lähiajal siin mõtet pole, kuna liiklustihedus ei ole efektiivsuse jaoks kaugeltki piisav.

Peatused? Jah, peatusi tuleb juurde teha. Just selleks, et tihedamalt tulevikus sõitvad "piimarongid" saaks rohkem reisijaid, kiirrongid nagunii osades neist ei peatuks. Arvestama peab ka siinse puhkepiirkonna võimaliku laienemisega. Ehk on vaja peatuseid tihedalt nagu läänesuunal? Mitte kõikjal, karjääri liiva järele ju ei lähe! Järvevana ülesõidu lähedal? Saku ja Kasemetsa vahel? Kohila taga, Tohisoo kandis?
On igatahes selge, et rongiga peab saama maksimaalse tihedusega võimalikult lähedale olulistele kohtadele. Männiku piirkonna puhul on aga selge, et väga olulist reisijate massi siin kunagi olema ei saa...

 

 

Männiku Jaam peatusest rongipeatusessse minekuks tuleb otse tramp-tramp üle maantee põrutada. Küll aga on väga halb, et siiani pole siin busse rongidega seotud. Tõsi, rongiliiklus ei ole täna tihe, aga need rongid, mis siin peatuvad, peaks ka olema bussidega "kaetud". Näiteks peaks siiani ulatuma 33 või siis täpsemini 33A ja seda ka nädalavahetusel.
Üksiti oleks siiaulatuvatel liinidel veel üks pluss - võimalus vähendada siinse Wakepargi parkimisprobleeme.

 

 

Kergteel käies oli ühelt poolda peaaegu katkematu liiklusmüra, aga tunda oli teiselt poolt ka männiku vaikust! Tõsi, seda hakkas Wakepargile lähenedes lõhkuma paugutamine.

 

 

Kohalviibides saab aga ainmu, et parkimiskohtadeks siin ruumi on. Mitte nii palju ehk kui tulevikus vaja võib minna, aga on ja siinkohal peab veel kord näpuga näitama ametnikele, kes teeremondi ajal mune sügasid! Liikusin Männiku Jaamast wakepargi poole ja tagasi vaadates selge, et ka peatusest linna poole on vaja mõlemale poole teed tagada mitmesaja meetri ulatuses parkimiskohad.  Parkimine ei toimu siin ainult ühel eesmärgil - veepargi külastamiseks. On ju parkimiseks väga palju erinevaid põhjusi - mobiiliga rääkimisest puhkeaegadeni transpordis.

 

 

Peatumiseks võivad põhjuse anda ka seened! Minu jaoks oli põhjus pildistamiseks lihtsalt tunne, et siiski viibin looduses ja inimtegevuse kõrval on siin ka loodus oluline. Nii vähe kui seda küll siin veel (elus) on!

 

 

Siin on aga hästi näha, et ruumi on loomaks üksjagu parkimisvõimalusi. Wakepark ehk Valdeku karjääri serv on kergteele väga lähedal, aga ometi saaks siin kergteed paar meetrit nihutades luua maanteest tõkkega eraldatud eraldi raja, kus liiklus oleks ühesuunaline ja raja laius oleks piisav sõitmiseks ja samas ühes reas parkimiseks. Eks see nõua küll vast valgustuse ümberpaigutamist jm lisatöid, aga öelda, et pole võimalik....

 

 

Küll aga peab nagunii siin ühistransporti paremaks muutma ja seda tulebki teha kõike silmas pidades. Olgu siis kasvõi sel moel, et parkimine on siin tasuline (ja mitte odav) ning sel teel sundima vähemalt osasid inimesi tulema siia (eeltasutud) ühistranspordiga! Seda enam, et tasuline ÜT Harjumaal on ennast ammendanud (mõningad kommertsliinid ehk välja arvatud) ja on üheks põhjuseks, miks kuidagi ei õnnestu autokasutajaid ÜT eelistama.

 

 

Küllap omajagu parkimiskohti saaks ka siin luua.

 

 

Oma mõju on siin parkimiskohtade loomisele ja kergtee kasutamisele ka kettagolfi rajal, mis kitsalt siin kulgeb. Juhtusin paari kohalolnud mehega vestlema ja nende teada kettagolfi raja algust on muudetud ning sellevõrra mõnedki autod pargivad nüüd eemal. See näitab iga asja mõju, olgu see nii pisike kui tahes.

 

 

Siitki pildilt näha, et on ruumi parkimisraja tegemiseks.

 

 

Hea oli aga näha, et sportimis- ja puhkamisvõimalusi siin tekitatud erinevaid.

 

 

Või ei mahu siis kergtee paarimeetrise nihutamisega siia parkima?

 

 

Lisaks on samasuguse parkimisvõimaluse jaoks ruumi ka teisel pool teed. Tõsi, selles on omad ohud, aga kas kellegi mõtlematu käitumine tee ületamisel on piisav põhjus? Teel on ju pikal osal olemas sisuliselt ka ohutussaar!? Seega ei ole teeületus siin sugugi nii ohtlik, kui esmapilgul võiks arvata! Ning kes ütleb, et tulevikus teisel pool raudteed puhkeala pole?

 

 

Seda enam, et praegu üliusinasti kaevandatakse siin loodusvarasid ja pea see aeg käes pole, kus ongi järv puhkealaks?
Kuuldavasti siin-seal erinevaid plaane? Kuigi tegu osalt ka joogivee varudega on ju plaanitud sõudealade loomist jpm?

 

 

Vahepeal on küll üks lühike lõik, kus autod saavd lisarajal küll liikuda, aga see kitseneb ja parkimiskohti pole. Aga see ongi vaid lühike lõik. Tagasipöördekoha saab aga teha (ka bussidele 33A vm) teisele poole eesolevat kõrvalteed.

 

 

Siinkohal laienevad võimalused veelgi.

 

 

Muide, siin teeotsa lähedal bussipeatust ei olegi, kui aga peale seda teed ümberpööramiskoht tekitada, saab tagada ka bussipeatuse.

 

 

Mõned siin juba teevadki "pöördeid".

 

 

Kuidas lood loodusega? Kabinetis istudes raske näha, et looduses meie kõrval on palju imeväikeseid elusolevusi...

 

 

Muide, siin läheduses asub Eesti kõige liigirikkaim lindude pesitsusala, 5x5 UTM ruut. Liike on seal leitud üle 100.
Muide, siinkandis pidi karjääride haldaja jätma alles ka 100 m laiuse metsariba karjääride vahel kui õigesti mäletan, aga loomulikult seda ei tehtud ja asi nagu ikka, sumbus.

 

 

Piirkonnas sõidetakse või sõidetaks palju ka ATV-de ja tsiklitega. Kindlasti on neilegi võimalus oma koht siin leida.

 

 

Ongi olemas peldik puude vilus....

 

 

 

 

Loodus tahab alati oma võtta ja ellu jääda.

 

 

Leidus ka Soomest siia "tulnud" rändrahne.

 

 

Ohoh, siin isegi praegu elutsevad sõtkad?

 

 

 

 

 Pilliroog püüab ajada juuri kõikjal, kus võimalik.

 

 

Inimene aga püüab jätta oma lollusest jälje seal, kus võimalik.

 

 

Leidus ka detektoristide jälgi.

 

 

Ruumi siin teise raudteeraja jaoks on?

 

 

Lauluga!

 

 

 

 

Igal juhul siin autodevoolu näes saab mõelda vaid ühele, kuidas seda vähendada?

 

 

 

 

Kui ringi liikuda, siis saabki aimu, et parkimiseks on palju põhjusi. Vahel ehk lausa mõni bemmiront kogub jõudu, et siis musta tossupilve saatel edasi kimada! Nali naljaks, aga põhjuseid tõesti palju.

 

 

Veidi leiab veel ka suviseid värve.

 

 

Aga oligi aeg rongile minna. Jalutuskäik tuli kasuks, kuigi ka see mõjutas veidi negatiivselt vererõhku.

 

 

Huvitav, ootekojas ei tohi suitsetada, aga millise seaduse järgi perroonil ei tohi?

 

 

Rong tuleb ja paar kauaegset kohalikku sõitjat viimasel minutil kah!

 

 

Rongiga Balti jaama saabudes jõuab vahel vaid käbe inimene läänesuuna vm rongile. Sest Eesti Raudtee ei ole teinud perroone Lillekülla ega ka mitte ülekäiku siin 6-teele. Rääkimata rongide kõrvuti planeerimist kui väljumiste ja saabumiste vahe väike. 

 

 

Ühistranspordi kasutamine sõltubki ülipaljudest asjaoludest!

 

 

Isegi sellest, kas meil müüakse päris- või plasttomateid....

 

 

Või sellest, millised on heade asjade hinnad ülikõrgete renditasudega turul!

 

 

Kuid ka sellest, kui turul on palju head kaupa!