Ametnikud Mägiste peatuse kallal, Saue jaama Donna ja "Maa Elu" 27.dets 2018.

 

Teisipäev, 25. detsember 2018

Ametnikud Mägiste peatuse kallal.

Venemaal küsitakse ametnikult:

"Kuidas endale nii uhke villa oled ehitanud?"

Ametnik näitab pilti:

"Eraldati raha silla ehitamiseks. Kas silda näete?"

"Ei näe!"

"Vot tak...."

Meil on muidugi asjad lihtsamad. Pealkirja panin aga nagu klikimeedia. Et intrigeeriks! Tegelikult ärge muretsege, Mägiste peatuse kallal pole kedagi! Aga selles just ongi probleem! Meil võetakse seinast raha ka siis, kui oma tööga hakkama ei saa või lausa meelega jätad vajalikud asjad tegemata!

Miks mulle see üldse meelde tuli? Vist mõtlesin kadunud bussile, mille kohta pole juhtunud kippu ega kõppu lugema! Ja ka kirjale sain vastuse vaid saarlastelt. Mis puutuvad siia, Lõuna-Eestisse saarlased? Nii palju puutuvad, et tegu ikkagi Kuressaare - Valga liiniga.

Saatsin mingi aega tagasi kirja Valgamaale, Antsla vallale ja ka Otepääle. Mõte oli selline, mis siin ju nähtud:

http://eestimaablogi3.blogspot.com/2018/11/mida-tehakse-kui-lahiajal-suletakse.html

Aeg vastamiseks ammu möödas ja isegi vastata ei suvatseta!  Miks siis ei ole sõnagi kuulda tegevusest kadunud liini asendamisel? Pole vaja? Või ametnikud leiavad, et tööd pole vaja teha, piisab "mulistamisest"? Tegelikult on see uskumatu ja ääretult kurb! Juba aastaid tagasi, kui oli teemaks uute perroonide ehitamine, õnnestus Mägiste peatus säilitada ja sajad erinevad ametnikud said ka kirja, kuidas selle juurde bussipeatust teha! Ka ametnikud ja poliitikud ISE on aastaid mikrofonide ja kaamerate ees rääkinud busside ja rongide sidumise olulisusest! Nende aastate jooksul ei ole Mägistes aga MITTE MIDAGI TEHTUD! Ei ole ma ju kuri mingi mõne kuu möödumisel, jutt on AASTATEST! Ajast, mil iga ametnik saab palka ja mitte vähe. Piisavalt et teha oma tööd?

Nüüd siis ollakse kurdid ja pimedad bussiliini kadumise puhul? Selle, mis võiks sõita perrooni juurde nagu paljud teisedki, lasta inimestel minna rongile ja neid sealt ka peale võtta! Südametunnistus lubab siis nii käituda, maksumaksja raha eest? Muidugi, bussiliini saaks ka ilma selleta teha, las marsivad kaugemale, onju? Aga siis kaob pool liini mõttest ju ära? Või on ikkagi nii, et tõesti ei saada asjadest üldse aru? Aga miks siis üldse poliitikas kandideerida või ametkondadesse tööle minna, kui mõistust ei ole?

See kõik on muidugi tavapärane üle Eesti! Nagu näiteks Põlvamaal eksmaavanem ei taha ühistranspordi arendamisest aru saada ja ehk lausa rõõmustab, et katseliselt (valel moel!) käiku pandud Põlva - Tartu bussiliin ei hakanud toimima? Ning ÜTK kaitseb ennast vastusega, et "meie tegeleme ainult KOV-idelt tulnud ettepanekutega" ja KOV-id vastavad, et "nemad muudatusteks vajadust ei näe"!? Või mõni vallavanem valetab meediale, et "konkreetseid ettepanekuid pole tehtudki"? Või enamus omavalitsusi oma FB lehtedel reklaamivad ennast, kuid kunagi ei vasta? Ka kirjadele mitte? Kuid näitena on see siin ikka väga selge ja konkreetne, siilile selge! Ärge unustage kohapeal siis küsida selle kohta ka jälle valimistel kandideerijatelt!?

 

 

 

Reede, 21. detsember 2018

Saue jaama Donna

Donna ei ole Sauel ei keegi jaamas jalutav inimene ega ka mitte üks paljudest pakirobotitest. Vaid väga vajalik ja kauaoodatud kohvik!

Tõsi, inimeste hirmutamine läheduses ei ole oodatud ja nii klientide arvu vähendada on pahategu!

Äsja avatu, lihtne, aga ruumikas kohvik. Avatud juba kl 7 ja see on hea asi. kas püsima jääb, sõltub eelkõige rongisõitjatest...

Nii vähe pirukaid? Kas tehakse vähe või .... juba otsa saamas? Usun viimast ja see on hea näitaja!

Midagi head hea toidu kõrvale? Näiteks ketshupi asemel törts tikritshatnit? Küll aeg asjad paika paneb!?

Aega leida uusi võimalusi on küllaga. Suveterass (pidi olema plaanis), maasikamüüjad vm, kõik see tuleb vaid kasuks. kas saue vald võinuks siingi tagada paremaid parkimisvõimalusi? Kindlasti, sest siin kõrval peaks olema ruumi ja muudki vajalikku! Kas ka tehakse? Ei tea. Sest siiani ei osata sageli enne näha, mida vaja ja hiljem... loodame ikka!?

Kliente ju on? Kas ka rahul?

Kõrval, asjaliku ühispeatuse taristu asemel on aga mingi põllul asuv mõttetu tabloo! Miks Saue vald ega linn ei tahtnud kuulda võtta olulisi asju?

Muide, Balti jaama jõudes tajusin äkki midagi olulist! Elus tuli on lahke perenaise kõrval midagi väga olulist. Ehk pidanuks ka siin väikses vajalikus kohvikus mõtlema erilise hubasuse peale!? Mingid naljakad jutud, nagu elus tuli tuleb Eestis keelata, paneb hoopis mõtlema rohkemale! Miks meil tehakse midagi, aga ei tehta kellelegi?

 

 

 

Neljapäev, 27. detsember 2018

"Maa Elu" 27. dets. 2018.

Lugesin värsket lehte ja üks esimesi lugusid oli ÖÜ Pärnamäed tulekust Eestisse. Loos öeldakse, et ." Kui sõita mööda Via Balticat Lätist Pärnu suunas, siis pisut enne Lottemaad ahvatleb juba aasta aega peatust tegema lätlastele kuuluv pagarikoda-kohvik Pärnamäed." Veel veidi varem on tee ääres mingi parkla moodi asi. Sellest küll "Maa Elu" ei kirjuta, aga seal pole Maanteeamet loonud autojuhtide jaoks mitte mingeid tingimusi! Metsaalune täis "kollase vedelikuga pudeleid jm sodi", nagu olen kuulnud. 

https://maaelu.postimees.ee/6485886/ou-parnamaed-meelitab-via-balticalt-alla-keerama

Tegelikult võiks seda lugu lugedes mõelda, et see pole võimalik, aga kes on juba natukenegi kursis, mis tasemel meil Maanteeamet ja üldse riik on, seda ei pane siin miski imestama! Kuigi tegelikult peaks sellise loo peale hoopis masendunult käed rüppe laskma. Kes ei oska, õppige seda Maanteeametist. Ehk teevad nad isegi koolituse? Käte rüpes hoidmiseks.

No ei ole ju lihtsalt võimalik ja/või normaalne, et sellise saaga juures kestavad "jagelemised" 7 aastat? Ja seda tõesti, veel hullem ju, teades, et maantee tulevikus viiakse taas elust-olust eemale? Miks lastakse mõttetult raha kulutada? Teiste raha! Sest ei osata ise ka oma raha kulutamist jälgida? Mis tegelikult ka teiste ehk maksumaksjate raha. 

Maanteeamet (riik) pidanuks siin hoopis teist moodi asjale lähenema! Pakkuma abi ja koostööd, omalt poolt ehitama välja kommunikatsioonid, jõuda kokkuleppele, et firma saaks pakkuda sealsamas lisateenuseid. Neid, mille eest peaks Maanteeamet hea seisma! Rekaparkla, pesemisvõimalused jpm vajalikku!? Ka aeglustusrajad, mis nagunii on vajalikud! Miks mitte siis mõelda isegi pikemale rajale, mis võimaldaks maanteel ka kiiremaid mööda lasta? Eelkõige aga püüdlema selle poole, et nende poolse abi eest oleks ettevõtja valmis tulevikus pakkuma vajalikke teenuseid, sest Maanteeamet ei soovi ju enda kalea peale neid asju? Nüüdseks ju teada ka see, et on vaja tagada puhkevõimalused 48-tunniseks "autost väljas ööbimiseks"!? Kus hakkavad autojuhid seda tegema ja kes tagab nende vedude puutumatuse? Või arvavad meie bürokraadid, et ei pood-kohvik ega rekad pole osa meie majanduse edendamisest?

Omajagu huvitav oli lugeda ka rubriiki ""Maa Elu" küsib". 

Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti - pealiskaudne jutt ning "arengukava" mängu tulles selge, et raha kulub ka neil linnukeste kirjasaamiseks. Ja mitte sõnagi maaelu jätkuvast hääbumisest.

PRIA juhatuse esimees Jaan Kallas - meid käis kontrollimas palju auditeid Euroopast. Suur rahakuku? Ei suuda ilma kontrollita olla ausad?  Et aga põua tõttu alustati otsetoetuste väljamaksmist vara, on tore. Kahjuks ei tunne ma valdkonda piisavalt ega tea, kas talunikud ikka ka rõõmsad on abi üle? Ometi mainib ka Roomet Sõrmus (Põllumajandus- Kaubanduskoja juhatuse esimees), et loodeti "Euroopa Komisjoni abile põuakahjude leevendamisel, aga probleem olla vist nii suur, et vahendeid ei jätkunud". Aga pidevaks kontrollimiseks ja bürokraatiamasina toitmiseks jätkub?

Omamoodi huvitav oli lugeda ka et "Oleme valimisteks ka põllumajanduskojas põhjalikult valmistunud – oleme välja töötanud ettepanekud erakondadele põllumajanduse ja biomajandusega laiemalt seotud valdkondade arendamiseks ning kohtunud kõikide suuremate parlamendierakondade esindajatega." - kas see tähendab, et vaid osade erakondadega? Millistega ja miks mitte kõigiga? Kui jutuks ka mahemajandus, siis kas ka rohelistega?

Kui hakkasin aga lugema, mida räägib Maaülikooli rektor Mait Klaassen, siis jõudes sinnani, kus " Halvema poole pealt peab märkima Eesti ilmselget üleminekut teadmiste- ja tõenduspõhistelt otsustelt emotsioonidel põhinevatele otsustele. Silmanähtavalt on nihkutud selles suunas – kellel kõvem hääl, sellel õigus! Oli see nii tselluloositehase, Väimela kanala, metsaraie, Rail Balticu trassi, Saaremaa silla, Hiiumaa tuulepargi, rändeleppe, põlevkivienergeetika, maavarade uurimise, haiglate reformi, kliimamuutuste jne küsimuses. Faktid ja teadmised ei huvita enam kedagi, tähtis on usk, et nii asjad on, sest keegi kuskil justkui rääkis.  "oli ka selge, et rääkida asja sisust ta ei soovi ja langeb pigem demagoogiasse. Kahju muidugi kui rektor ei suuda eristada vastuseisu argumenteeritud kriitikast!

Toiduliidu tegevjuht Sirje Potisepp - kas lehe ilmudes lugesite läbi ka loo käsitööõllede tootmise raskustest? Olete kursis, miks meie hotellid jm turismiasutused ei aita just edukalt kaasa väiketootjate toodete levitamisele? Marketitest rääkimata! Miks ei ole meil siiani plaanitud Kesk-Eesti taluturgu ega külapoodide juures teeäärseid müügikohti? Miks te ei tõstata täie tõsidusega maksumaeti poolt korilusega tegelejate maksuvabastuse teemat? Ning mil moel plasttoodete vähendamise direktiiv seab ettevõtjatele uusi raskusi? Kas peate silmas võimalust minna valdavas enamuses tagasi korduvkasutatava klaastaara juurde? Või peab igal ettevõttel olema just oma "pudeli kuju"? Ehk hoiaks ikka keskkonda ka?

Krista Habakukk, Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige - "Tasuta ühistransport ja postkontorite sulgemine seadsid teravalt fookusesse teenuste kättesaadavuse tõmbekeskustest väljaspool. Külaliikumine on võrgustikus korraldatud küsitluste abil toonud avalikkuse ette külaelanike seisukohti. Seda kavatseme uuel aastal jätkata, ikka selleks, et kohalike inimeste vajadused jõuaksid ka nendeni, kes meid kõiki puudutavaid otsuseid teevad."

Huvitaval kombel ei ole ma juhtunud nägema ühtegi küsitlust, analüüsi ega ka mitte nende inimeste vastuseid, kes "otsuseid teevad"!? Kuhu need siis kaovad ja kas ettepanekute tegemist ilma vastusteta saab asjalikuks pidada? On`s ikka Kodukandil nii üldse mõte?

"Eesti külade 2017. aasta maapäeva manifestis on kirjas, et tuleb tagada kogukondade esinduste kaasamine elukeskkonda mõjutavate otsuste ettevalmistamisse ja parima lahenduse otsimisse."

Keda ja milleks see üldse kohustab? Kas on ka näiteid, kus kedagi on tegelikkuses kaasatud ja nende ettepanekud ka arvesse läinud?

Raul Rosenberg - Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees:

 Ühiskonnas on ebaproportsionaalselt suurt tähelepanu saanud emotsioonidel ja paljuski isiklikel tõekspidamistel (mitte teadusel) põhinevad väikesearvulised liikumised, mille soov on eelnevatel aastakümnetel väljatöötatud aluspõhimõtteid eirata. Rohelised näiteks võiksid saada valimistel ühiskonnalt mandaadi ja parlamendis oma esinduse, et keskkonnateemadel seadusandja tasemel kaasa rääkida.Et mida siis täpsemalt? Milliseid aluspõhimõtteid? Kui on keegi, kes eirab, siis need ongi teiste hulgas ka rohelised ehk siis väikesearvuline liikumine!? Keskkonnateemadel nad aga sageli satuvad äärmuste piirimaile ning nende asemel tunduvad olema neile hoopis olulisemad n.ö. vähese väärtusega ja mõttekusega teemad? Kui muuhulgas toetatakse isegi 4-realiste ehitamist, siis millest me räägime?

Küll oli aga huvitav jutt Maaettevõtlusfondist ja läbirääkimised pensionifondidega! Muidugi, siin peaks eeldama, et pensionifondi, millest jutt, kuuluvad loodavale riiklikule kommertspangale? No ikka selleks, et vahendajatele minev raha hoopiski ka fondi jõuaks?

Aga natuke ka mainitud õllepruulijate teemal - kui Sirje Potisepp kustub üles ikka omi tooteid ostma,. siis mina kutsuks üles kõiki ettevõtjaid, kel võimalik, panustama nii õllepruulijate kui teiste väiketootjate toodangu turustamisse!

"Maa Elu" aga tasub lugeda!

"Eesti Päevaleht Pärnu raudteest ja "Maa Elu" külapoodidest. Jõulukingid Balti jaama turult? Dets 2018.

 

Neljapäev, 13. detsember 2018

"Eesti Päevaleht" Pärnu raudteest.

Viluvere. 

Küsite, miks reisijaid liinil vähe? Kas juurdeveobussi näete?

Joosep Tiks kirjutanud päris huvitava artikli. Pole küll väga  tõsine uurimistöö, rohkem nagu klikipüüdja, aga sisus leiab üht-teist huvitavat.

http://epl.delfi.ee/news/eesti/rong-oli-kindel-asi-ukskoik-mis-ilm-ikka-ta-tuli?id=84725443

Lugu algab Pulli peatuse kandist ja Sindist. Tori vallavanem Lauri Luur arvab, et peatuse nihkumine on asjad paremaks teinud. Osaliselt võib sellega nõustuda. Kuid kas ta ikka teab täpselt, et nii on? Ta ARVAB, kuid kas ka teab? Kui palju vallaametnikud üldse teavad, mis ja kuidas? Igal juhul arvas ta ka seda, et "napilt kilomeeter on vahet, mille Pulli poolt tulija peab maha käima."! Aga kuna Joosep Tiks märgib, et hiljem mõõtes selgus, et vahe on ligi 3 kilomeetrit, siis kuidas teadmisi mõõta? Et teab "kolm korda vähem tegelikku elu"? Muidugi ei ole siin vist mõtet imestada.

Ajakirjanik sõitis ka Sindis ringi, püüdes peatust leida. Küsides selle kohta ka mitmelt inimeselt, aga neist ei teadnud seda keegi. Õigesse peatusesse sattununa põrkas ta kokku vanapaariga, kes sõiduplaani uuris. Ja pange nüüd tähele, mida nad ütlesid: "Lehes oli küll kirjas, mis aegadel see väljub, aga kust, seda ei olnud"! See tõestab seda, millest olen ikka ja jälle rääkinud - info on vilets ning mittetäielik! Eksin? Et arvate, et Sindis on igas peatuses olemas info selle kohta, kus buss peatub? No ei usu, ei usu ja kõik! On ju küll olemas peatus "Sindi", aga loomulik oleks, et nii kardinaalse muudatuse puhul antakse maksimaalselt hästi infot, kõikjal, kus võimalik. Või peaks arvama, et Urge vm bussipeatustes on info olemas?

Järgmiseks tuleb juttu Koogistest. Kas ametnikud püüdsid ses suhteliselt inimtühjas paigas pakkuda rongikaotajatele midagi asemele? Sisuliselt mitte! Nimelt,  hetkel on sõiduplaanis vaid üks nõudebuss. Soovite Koogistelt poodi minna? Tagasi saate juba järgmisel päeval! Soovite Tallinnast rongiga tulles bussile istuda? Ei, buss ei läbi Raplas raudteejaama, kuigi jõuaks. Linnaliiniga aga ei jõua. Soovite Tallinna sõita? Jällegi, jaama ei läbi, kuid linnaliiniga siiski jõuab. Alles 2. jaanuarist pidavat 2 korda päevas buss sõitma hakkama, ettetellimisega siis. Kas see ongi ühistranspordiühenduste parandamine, mille eest Isamaa Erakond jt enne valimisi lubavad seista? Ja lubasid ka enne eeltasutud bussiliikluse tekkimist! Või ei olnud hoopiski aega midagi paremat välja mõelda? 

Nüüd mõnigi lugeja siin mühatab: "Jälle vingub"! Tahab öelda, et kõige targem ja ametnikud on.... Aga äkki ütlengi? Aga natuke oodake....

Kehtna vallavanema sõnul anti raudteeliikluse asendamise kohustus koos R A H A G A (millise rahaga?) PÜTK-ile Nemad aga keeldusid Koogiste jaama teenindamast. Et "ei saa graafikuid paika ja üleüldse seal vähe inimesi". Jällegi, osalt ju õige. Liini 333 suunamisel siia kindlasti mõtet ei ole. Edasi kirjutab Tiks, et PÜTK ja Põhja-Eesti ÜTK proovisid koos olukorda lahendada. Kuid need kaks tulevikubussi Koogistest liinile 333 ettevedu ei paku. Ning vallavanem kritiseerib, et "inimesed oleks oodanud võimalust saada sõita liiniga 333". Huvitav, kas Kehtna vallavanem teab asjadest rohkem kui Tori vallavanem? Mina ei oska öelda. Küll tuleb mulle vahemärkusena meelde, kuis ta meedia väitel luiskas, et "Eidapere rahvakoosolekul ei tehtud ühtegi konkreetset ettepanekut". Luiskab, sest mida muud mu paberil esitatud parem sõiduplaan oli!? Aga see selleks. Kehtna vallal tulevat nüüd leida raha tellimusveoks...

Aga vaatame veel natuke edasi. Järgmiseks juttu Viluverest. Põhja-Pärnumaa vallavanem Jane Mets ütleb, et Viluvere jaoks oli ainuke ühendus Pärnuga rong. Nüüd peab marssima Alustesse 4,5 km (vist teab täpsemalt kui mõni teine oma kodus?). Ja nüüd tuleb peamine, hästi kõlav tsitaat:
"OTSIME KOOS PÄRNU ÜTK-GA VARIANTI, ET PANNA BUSS MINGIT PIDI LIIKUMA"!

Siinkohal ma küsikski, et mis segas varem seda varianti otsimast ja leidmast? Peab olema ikkagi äärmiselt nõrk oma töös, kui nii lihtsaid asju ei suudeta LEIDA!? Aga ärge te jummala eest bussi lihtsalt MINGIT pidi sõitma pange! Konsulteerige asjatundjatega, kelle jaoks MITMEGI võimaliku variandi leidmine pole keeruline! Või arvate nagu Maanteeametis, et "küll kohalikud asjatundjad teavad, mida teevad"? No näete, ei tea ju!?

Hea küll ,ütlen võimalikud variandid välja. TASUTA!

Koogiste.

Kas on ikka mõttekas panna buss teostama ettevedu liinile 333? Kui isegi tahaks siis jõuda Raplasse või Tallinna, tuleks ümber istuda rohkem kui kord! Ebamugav ja aeganõudev. Koogiste lähedal on üpris hea liiklusega Käru asula ja rongipeatus. Esiteks, Koogiste vallakeskus on Kehtnas? Kumb on olulisem, kas vallakeskuse (või osavallakeskuse) külastamise võimalus või ühendus Tallinnaga ja veel ehk mingi suunaga? Võib ju keskenduda päevase suunaga (iga päev muidugi) Järvakandi ja Kehtna peale ning sealt tagasi? Kuid kindlasti siis KÄRU Jaama poolt!  Seega Türi - Käru - Koogiste - Järvakandi - Kehtna - Rapla Jaam ja tunnikese pärast Raplast tagasi? Näiteks Kärus Tallinnast tuleva rongi ajal 11. 33  ja see buss peaks jõudma küll Rapla Jaama kl 12.36 Tallinna väljuva rongi ajaks? Saavad rongiühenduse ka Järvakandi ja Kehtna (mõne olemasoleva liini raames?)!?
Edasi, olenevalt sellest jällegi, mis olulisem - kas Järvakandis poes käia või vallakeskusees saada? Kui Järvakandis poes, siis on lihtne - järgmine võin seesama buss väljub Rapla Jaamast kohe (oodanud ära siis rongi, mis Tallinnast samal ajal saabub) ja väljub 12. 40 ning peaks ajaliselt küll jõudma Kärusse just 13. 35 väljuva Tallinna rongi ajaks?

Türi teises maakonnas? Või muu probleem? Siis alustagu buss Raplast, läbi Juuru, Vahastu ja Kädva Kärusse. Nagunii seal pea olematu liiklus ja veel nädalavahetuseti eriti. Saaks sealtki mingigi võimaluse elamisväärsemaks eluks?

Loomulikult leiab ka teisi variante, aga kui see toimib, oleks ju üpris talutav, sest annab võimalusi väga paljudele teistele inimestele mujalt!?

Pulli.

Aga palun! 2-3 bussi Pärnust võimalikult väheste peatustega läbi otse Kuiaru peale Järvakandini ja edasi (kas läbi Kehtna või Raikküla) Rapla Jaama, seotuna rongidega. Otsustada tuleb vaid, kas peatub Urge Teel, mis sisuliselt Urgest sama kaugel kui oli Pulli peatus või põikab ka Urgele sisse. Ning kas kohe suurele teele tagasi või läbi Suureoja. Pigem siiski otse, sest liin 333 on aeganõudev, siitkaudu saaks aga tunduvalt kiiremini rongile ja see võib oluline olla just pärnakate jaoks. Ning kui ajad erinevad liinist 333, tekivad väga olulised lisavalikuvõimalused rongi kasutamiseks. Mis siis tähendab reisijate arvu kasvu isegi liinil 333. Ning ühenduse rongiliiklusega saavad ka Kergu, Kaisma ja Järvakandi.

Viluvere.

Vt. eelmist punkti Pulli kohta. Ei sobi? Siis pikendada igapäevaselt Pärnu - Pärnu-Jaagupi - Leiu bussi läbi Viluvere - Vändrani, vähemalt 2 korda päevas. Jällegi, mitme kandi inimesed võidavad. Ja soovitavalt muidugi liini 333 aegadel Vändras. Veelgi parem, PIKENDADA  Mäoni. Läbi Türi Jaama ja Paide. Saab Vändra ka ühenduse selle piirkonnaga paremaks ning tekib ka lisabuss "ilmamaa suurde ühistransporditerminali"!? Tõsi, Vändral Tartuga ühenduseks tervenisti üks buss päevas, aga ehk võiks "natukene lisada"? Seda enam, et neid lühikesi "tilgutavaid" liine tehti vanasti, 21. sajandil peaks juba olema midagi kaasaegsemat!

Aga lõppjäreldus: MIS MURED ON SIIS IKKAGI AMETNIKEL, ET NAD EI SUUDA HIIGLAMA PIKA AJA JOOKSUL KUIDAGIMOODI MIDAGI LEIDA?

Võinuks ju kirjutada mulle juba kuid varem, mitte higistada, tulemusteta?

 

 

 

Neljapäev, 13. detsember 2018

"Eesti Päevaleht" Pärnu raudtee tulevikust.

Ann-Marii Nergi kirjutab sellst, mis mure on tulevikuga.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/edelaraudtee-ootab-riigilt-otsust-kas-parnu-raudteed-remontida-voi-see-ules-votta?id=84725393

Ega siin pikalt heietada midagi polegi. Pildist peaks piisama? Selle mõttetu suurusega ja trassiga RB jaoks materjali vedamisel ja raudtee kõpitsemisel pole mõtet! RB suurim mõttekus oleks kulgemine koos VB-ga, seega, materjali vedagu ikka Pärnu maanteed ja kõrvalteid pidi. Ja raudtee läänesuunda pidi ka, sest algama peaks uus raudtee Riisiperest! Ning korraga ehitatagu lõigu kaupa KOOS nii raudteed kui kaasajastagu Via Balticat!

Muidugi, üks võimalus oleks veel, remontida ikkagi Pärnu raudtee ajutiselt. Selleks, et oleks ajutine ühendus Riiaga, kui Riia - Pärnu (mõistlikul trassil) raudtee valmis esmajärjekorras tehakse. Seniks, kuni valmib ka Pärnu - Riisipere lõik.

Aga kui ehitamine kärme, siis olgu pealegi! Lelle - Pärnu lõigul tuleb ära kasutada olemasolevad rööpad, tellida UUED (BETOON)LIIPRID ja naelutada see lõik ümber kitsarööpmeliseks. See võimaldab vajadusel ka mõne kaasaegse koosseisu liinilelaskmist reisirongide regulaarliikluseks kui ka, mis kõige olulisem, tuua meie Lavassaare kitsarööpmeline muuseum maailmakaardile! Igal juhul oleks see kõvem sõna kui Pärnu lennujaam!

 

 

******************************

 

 

Neljapäev, 13. detsember 2018

"Maa Elu" külapoodidest.

Jõhvi talupood.

https://maaelu.postimees.ee/6476170/kulapood-sulgeb-uksed-mis-saab-edasi

Maarius Suviste kirjutab Nõuni poe Otepää vallas ja Annikoru ja Hellenurme poodide (Elva vallas) sulgemisest. Kõiki neid iseloomustab muuhulgas see, et need asuvad väiksemat sorti maanteede ääres, kuid üpriski turistiderohkes piirkonnas. See, et tarbijate ühistute või kellegi teise väitel olla kahjumid suured, on omaette teema! Eks asju võib olla ka näidatakse hullemana kui tegelikkuses on!? Ja muidugi, ühine on ka see, et ärimeestelt enamasti ei saa oodata missioonitunnet! Nii maaleu säilitamise kui ka väiketootjate toetamise poole pealt. Olukord meenutab mõnevõrra üldises plaanis äsja suletud Lelle - Pärnu rongiliiklust - mõlemal juhul ei ole aastaid vaeva nähtud "süsteemi täiustamisega". Kui raudtee sulgemise üks peapõhjuseid on suutmatus ja/või tahtmatus maapiirkondadest ja üldse juurdevedu tekitada, siis toetamiseks ei nähta põhjust ka siin.

Samas on Elva TÜ juhi Handi Ivaski sõnad karm aga tõsi. Kui kohalikud on sageli mugavad ja ostavad viimse kui asja mujalt, ei ole ka piisavalt käivet. Iga ost võiks olla abiks! Tõsi, Ruusal ostsid poest näiteks ka laagrilapsed. Kui kaovad poed, kaovad ka laagrid jm?

Oluline osa aga saab olla turistidel. Ja siinkohal tulevad mängud talukaubad ja väiketootjad. Kui ka nende puhul on valikuteks näiteks oma toodangu müümine (erinevatel põhjustel?) laatadel või soovimatus koostööd teha, siis ... kas keegi teine peaks maapiirkondade elu eest seisma? Ükskõik kes peale meie endi? Muidugi ei näita siinkohal ka tarbijate ühistud vist erilist koostöövalmidust? Ja omajagu naljakas on ka see, kui vallategelaste arvates on vallal vaid "toetav ja nõustav funktsioon"! Tegelikult peaks toetus olema võimalusel ka materiaalne, mitte niisama sõnamulin!

Kuid igal juhul on oluline just väiketootjate kaasalöömine! Selle nimel, et selliste väiksemate kantide puhul jõutaks väga heade kaubavalikuteni ja "kuuldustega ning infotahvlitega" tee ääres välisturistideni välja! Ei piisa sellest, kui poe juures oleks mingi sildike, vaja on TALUKAUBA märki igale teeotsale suurematel teedel, mis näitab suuna kätte!

Muidugi eeldab see ka seda, et mitte ainult kohalikud ei tee sisseoste vaid sedagi, et iga Eestimaal puhkav eestlane peaks elliste märkide puhul mõtlema - kas keerata viida järgi või võtta suund Läti piirile? Vahetevahelgi mõtlemisainet!

Ning otse loomulikult peaks arenema sellised asjad. Riigi konkreetsel ja selgel toetusel. KODUSEID pirukaid jm peab saama eelkõige just sellistes kohtades! Võimalusi on teisigi. Tagagem avalikud joogiveepunktid matkajatele jt koos viitadega ja kaartidel märgistusega sellistelgi puhkudel Jne jne.

Kuido Saarpuu kirjutanud teise loo.

https://maaelu.postimees.ee/6476172/kulapoodide-pidaja-maaelu-valjasuretamisotsus-on-meie-endi-kates

Tegelikult ei piirdu Marek Balderi ja Aili Tammlehe Tanksemäe Safferi tegevus vaid Kaalepi ja Albu külapoodide pidamisega. Asjaosalised majandavad ka Albu toiduaidas. See tähendab Albu kooli- ja lasteaialaste toitlustamist, kuid mitte ainult. Toiduaita võib lõunatunnil sisse astuda igaüks, ka ei puudu toitlustusärist toiduringid kohalikesse ettevõtetesse.

Seegi annab aimu, mida vaja silmas pidada ja samas ka seda, et asi on üpris keeruline ja raske. Kuid mulle meenus muide siin ka Iisaku tubli poerahvas, samuti tasub tutvuda Sangaste Rukki Maja tegemistega.

„Valdava osa kaupade puhul pole hinnavahe selline, et tasuks kaugemale sõita,ˮ lisas ta. „Tegelikkus on selline, et mida rohkem inimesi poes käib, seda rohkem on toidukaupa ning seda soodsamaks läheb hind. Vaadakem nüüd kõik peeglisse: mis me selleks teinud oleme, et kodukohast ei kaoks pood, postkontor, kool? Kui me teenust ei tarbi, siis järelikult pole seda ka vaja.ˮ

Aga lugu on selline, et peaks mõtlema panema. Jätad oma raha Lätti, ostad salasuitsu või poodled keskustes, aga ... nõuad oma kodukandis, et sulle kõik ette ja taha ära tehtaks? Meist igast ühest sõltuvad asjad! Kui külastad Tartu suunalt näiteks Valgehobusemäge, siis ... kas mõtleksid ehk ka Albu peale? Ehk paneks vahel oma prioriteedi paika ja VAATAKS, kustkaudu sõidad? Muidugi, meil on palju neid 4-realiste ihalejate mõttelaadiga inimesi, kes ümbritsevat ei märka ega tahagi näha! Nende mõttelaadi on väga raske muuta!

„Albus on neljapäev välja kujunenud kalapäevana. Kalaauto tuleb umbes kell 13, kuid ostjad tulevad kohale varem. Saadakse kokku, jutustatakse, ostetakse ka poest. Meile kasulik, neile kasulik, sest poest meil värsket kala ei saa.ˮ

Nagu näha, on ka külapoodide pidajatele mõtteainet. Meelita enda juurde kalamüüjaid, püüa korraldada väikseidki laadapäevi kui võimalik, paku poe kõrval paar väikest letti kohaliku kauba, ka seente- ja marjade müüjatele jne. Riigi asi oleks muidugi mitte saata maksuametit neid pitsitama ja muuta seadusi ning toetada väikepoode parkimiskohtade väljaehitamise jm. Iga pisiasi võib olla oluline!

Ning viimasel ajal on populaarsed ka kohvikute päevad. kas maapiirkondades neid toimub?

Hoidkem ja toetagem üksteist. Ning andkem oma panus selliste tegijate heaks, mitte ainult ärge nuumake ketipoode!

 

 

 

Laupäev, 15. detsember 2018

Jõulukingid saaks ka Balti turult?