Muudatustest Viljandimaa bussiliikluses ning saartele sild, praam, lennuk või tiibur? Sept 2019.

 Eestimaa Blogi 3. osast üle toodud.

Esmaspäev, 2. september 2019

Muudatustest Viljandimaa bussiliinidel.

 

Alates 2. septembrist 2019 muutuvad Viljandimaa busside sõidugraafikud

Alates 2. septembrist toimuvad mitmed muudatused maakonna bussiliinide sõiduplaanides.
Bussiliinid alustavad sõitmist koolipäevade sõiduplaanide alusel ja lisaks alustavad sõitmist koolipäevade bussiliinid nr 12, 13, 15A, 21, 26, 43A, 45, 63 ja 68. Sõitu alustab ka bussiliin nr 7. 

Muudatused
Bussiliin nr 15 – Vaibla peatus muudetud vedaja ettepanekul Meleski risti peatuseks.
Bussiliin nr 18 – muudetud vedaja ettepanekul Karksi-Nuiast kell 13:45 väljuva reisi läbimise kiirust.
Bussiliin nr 20 – lisatud sõiduplaanile Rebase ja Maiste peatused, mis jäävad reiside marsruudile.
Bussiliin nr 23 – vedaja ettepanekul muudetud pühapäeval Põltsamaalt kell 17:45 väljuv reis 10 minutit varasemaks kell 17:35. 
Bussiliin nr 28 – Orika kaudu Viljandist kell 17:15 väljuval reisil on muudetud Ramsi tee ja Rahetsema peatuste järjekord õigeks. Päri kaudu on muudetud Rahetsema tee peatus Rahetsema peatuseks ja reisijate ettepanekul Viljandist kell 21:35 väljuva reisi läbimise kiirust. 
Bussiliin nr 29A – muudetud reisijate ettepanekul 15 minutit hilisemaks Suure-Jaanist kell 9:05 väljuv reis, uus väljumine kell 9:20, et hajutada bussiliinide väljumisi Suure-Jaanist. Lisatud vedaja ettepanekul nõudeliini osa reisijate väljumiseks Suure-Jaanist kell 21:30 väljuvale reisile Olustvereni.
Bussiliin nr 31 – muudetud 10 minutit hilisemaks Viljandist kell 6:00 väljuv reis, uus väljumine kell 6:10. Muudetud Viljandist kell 6:10 ja Kolga-Jaanist kell 17:15 reiside läbimise kiirust vedaja ettepanekul.
Bussiliin nr 36 – lisatud Viljandi Vallavalitsuse ettepanekul sõiduplaanile uus peatus Tammiku. 
Vedaja ettepanekul muudetud Viljandist kell 18:45 väljuva reisi väljumist 5 minutit hilisemaks 18:50 seoses reisi läbimise kiiruse muutmisega.
Bussiliin nr 37 – muudetud 15 minutit hilisemaks Viljandist kell 16:20 väljuv reis, uus väljumine kell 16:35, et oodata ära Pärnust saabuv kaugliin. See võimaldab reisijal Pärnust tulles istuda ümber Suure-Jaani, Võhma või Põltsamaa suunas. 
Muudetud Suure-Jaanist kell 6:15 väljuval reisil Võhmast väljumist 5 minutit varasemaks kell 6:40, et võimaldada reisijal Jaama peatuses istuda väljuvale rongile. 
Muudetud hilisemaks Põltsamaalt väljuvate reiside aega 8:05 ja 18:55. 
Muudetud on reiside läbimise kiirust.
Bussiliin nr 43A – Viljandist kell 7:25 väljuval reisil on ära jäetud nõudluse puudumisel Mustlas teist korda sõit Tarvastu Gümnaasiumi peatusesse.
Bussiliin nr 44 – Suislepast kell 6:40 väljuval reisil on nõudluse puudumisel ära jäetud Kesklinna kooli peatus laupäeviti, pühapäeviti ja koolivaheajal. Peatust läbitakse vaid koolipäevadel.
Bussiliin nr 48 – lisatud sõiduplaanile Maiste peatus, mis jääb reiside marsruudile.
Bussiliin nr 51 – muudetud Maanteeameti ettepanekul Laanemetsa peatus Laanmetsa peatuseks ja Nigula peatus Niguli peatuseks. 
Bussiliin nr 52 – muudetud Suure-Jaanist kell 8:25 reisil Võhmast väljumist 10 minutit varasemaks kell 8:50, et võimaldada Jaama peatuses istuda ümber väljuvale rongile.
Bussiliin nr 53 – lisatud sõiduplaanile Maiste peatus, mis jääb reiside marsruudile.
Bussiliin nr 55 – lisatud sõiduplaanile Maiste peatus, mis jääb reiside marsruudile.
Bussiliin nr 58 – muudetud 5 minutit varasemaks Suure-Jaanist kell 13:20 väljuv reis, uus väljumine kell 13:15, et võimaldada reisijal Olustvere peatuses istuda väljuvale Tallinna bussile. Lisatud Jaama peatus Võhmast kell 13:45 väljuvale reisile, et võimaldad saabuvalt rongilt tuleval reisijal sõita Suure-Jaani suunas. Ära jäetud nõudeliini osa Võhmast Suure-Jaanini kell 21:25, kuna see pole leidnud eesmärgipärast kasutust reisijate poolt. 
Bussiliin nr 59 – muudetud Viljandist kell 19:35 väljuva reisi läbimise kiirust.
Bussiliin nr 371 – lisatud Pärnusse saabumisel ja väljumisel peatus Linnapiir. Muudetud Pärnust kell 10:45 väljuva reisi läbimise kiirust.
Bussiliin nr 372 – lisatud Pärnusse saabumisel ja väljumisel peatus Linnapiir. 
Bussiliin nr 67 – koolivaheaja reisid Karksi-Nuiast kell 9:30 ja kell 12:30 jäetud käima ainult suvisel koolivaheajal.
Bussiliin nr 2 – Jakobsoni kooli peatusest tööpäevadel kell 7:45 väljuv reis on muudetud 5 minutit varasemaks kell 7:40 ja lisatud Peetrimõisast läbisõit võimaldamaks Peetrimõisas elavate koolilaste saamine Viiratsi kooli.

http://transport.viljandimaa.ee/kooli-algus-toob-kaasa-bussiliinide-muudatused/

Need siis värsked bussiliinide muudatused Viljandimaal. Vaataks neid veidi?  Esimene asi, mis tasub mainimist ja tunnustamist, on korrektne ja üpris sisuline muudatuste lahtiseletamine. Iga ÜTK seda ei tee. Mõni ei avalda üldse infot, nii uskumatu kui see ka ei ole!

1. Vaibla peatus nimetatakse ümber. Kus on aga peatused Viljandi JAAM, Olustvere JAAM? Miks on vales kohas alles nimi Sürgavere Raudteejaam? Ehk võtaks ikka kõik nimed korraga käsile?

2. Tore, et liin 28 Viljandi - Päri - Ramsi - Viljandi on enamuses rongiaegadel suunatud läbi Viljandi jaama.

3. Peatus.ee on taas Võhmas jaama juures asuv bussipeatus muutunud peatuseks JAAMA, mitte Võhma Jaam? Ehk siis soov on kindlustada, et iga inimene ei leiaks infot selle peatuse kohta?

4. Bussiliin 37 Suure-Jaani - Põltsamaa. Väljumine 6. 15 Suure-Jaanist on muudetud Võhmas väljumisaega, et bussilt saaks istuda Tallinna rongile. Aga endiselt, hoolimata korduvatest selgitustest, ei oota buss ära Viljandist saabuvat rongi? Et siis on kindel, et Viljandist ei soovi mitte keegi sõita varahommikul Võhma ja Põltsamaa vahelistesse peatustesse? Samavõrra on kindel, et mitte keegi ei soovi sealt sõita õhtul Viljandisse? Või on siin tegemist ikkagi sellega, et ei suudeta aru saada, mis on ristümberistumine?

5. 2. Tore, et liin 37 väljub Võhmast varem, et peatuses VÕHMA JAAM (mitte Jaama, ärge tekitage segadust, Viljandi ÜTK!) saaks istuda Tallinna rongile. Miks aga ei oota see buss samas peatuses ära Viljandist tulevat rongi? Sama lugu liiniga 52, saabub nüüd peatusesse VÕHMA JAAM 8. 51, kuid ei oota samuti rongi ära!?

6.  Liin 52 Põltsamaa - Suure-Jaani, muudetud aega peatuses VÕHMA JAAM 13. 38, tänud selle eest! Nüüd saab rongilt sõita Suure-Jaani, kuid jällegi bussilt EI SAA ISTUDA VILJANDI RONGILE!??? Miks?
Kuid kiita saab siiski, et palju tööd ära tehtud. Küll aga mitte selle eest, et põhimõttelisi liinivõrgu muudatusi endiselt ei viida sisse! Nagu Põltsamaa bussid Puhu Ristini, Mustla jt suundade busside alustamine peatusest Viljandi Jaam jne.

Natuke palju nagu möödapanekuid?

 

**********************************************************

 

 

Kolmapäev, 4. september 2019

Praam, lennuk, buss või tiibur?

 

Väga oluline ja tavapäraselt ka mingeid (alg)andmeid sisaldav artikkel Saaremaa ja üldse saarte parvlaevaühendusest. Olulisim on selgus, et sõitjate arva kasvab ja ees ootab vajadus laevu juurde muretseda. Kui palju aga kaalutakse ALTERNATIIVE?

Just praegu TV3 Seitsmeste hääletuse järgi arvas 75%, et püsiühendus tuleb valmis ehitada! Muidugi pole see mingi argumenteeritud tulemus, aga oluline teada siiski.

Riigikontrolli analüüs näitas, et võrreldes eelmise lepinguperioodiga aastatel 2006–2016, mil vedajaks oli Väinamere Liinid OÜ, ei ole Saaremaa ja Hiiumaaga laevaühenduse pidamine odavamaks läinud, kuid sellel on ka selged põhjused. Liinidel on kolme asemel neli uut suurt laeva ning aastatel 2016–2018 on kasvanud üle veetavate reisijate ja sõidukite arv vastavalt 10 ja 15 protsenti, sh on kasvanud ka keskmine reisijate arv reisi kohta.
Parvlaevaühendus on aasta-aastalt läinud kallimaks: tinglikult maksis 2007. aastal riik iga sõiduki üleveo kohta toetust ligi 11,4 ja 2018. aastal 18,3 eurot. Reisija kohta oli kasv 4 eurolt 8 euroni. Seega on eelmise vedajaga sõlmitud lepingu algusest inflatsiooni arvesse võtmata kulu reisija kohta kasvanud kaks korda ning sõiduki kohta poole võrra.
Üle veetavate sõidukite arv kasvas kümne aastaga umbes 60 protsenti. Palk on veonduses alates 2006. aastast tõusnud ligi kaks korda ning tarbijahinnad ja diislikütuse hind ligi poole võrra ehk kallinemine ei alanud uute parvlaevade ja uue vedajaga, märgiti riigikontrolli ülevaates.
Riigi makstav toetussumma vedajale ehk TS Laevadele suureneb eeldatavalt kuni lepingu lõppemiseni 2026. aastal, sest parvlaevade teenuse hinda mõjutavad nii palgatõus, tarbijahinnaindeks kui kütuse hind.
Riik on kulude kasvuga arvestanud
Riigile on parvlaevaühenduse kulude kasv teada ja see on planeeritud riigieelarvesse, ütles ERR-ile majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi. Vaatamata kulude kasvule ei mõelda praegu püsiühenduse ehk silla rajamisele.
"Mis puudutab kõiksuguseid alternatiivseid püsiühenduse viise, siis seda ei ole valitsus selles kontekstis veel arutanud ja taolised ettepanekud pole veel toetust leidnud," ütles Linnamägi.
Kuivõrd reisijate arvu kasv jätkub suure tõenäosusega ka järgmistel aastatel, tähendab see, et liinidele tuleb panna lisareise ja lisareiside jaoks omakorda järjest rohkem laevu.
"Igasugune planeerimine täiendavate vahendite hankimiseks on olnud töös. Näiteks viimaste aastate lisalaeva (Regula – toim.) liinile toomine. Reisijate arvu kasvamise tõttu on nõudlus reiside arvu kasvu järele," rääkis Linnamägi, ja lisas, et järgmiseks suveks on juba plaanid tehtud.
"Maanteeamet, kes on parvlaevaliikluse korraldaja, on näinud reisijate kasvu järgmistel aastatel koos vedajaga ette ja sellega on arvestatud ka kulude planeerimisel. Selleks on kavandatud suurendada nii reiside arvu kui ka leida võimalusi, et tuua ka järgmiseks suveks liinile lisalaev Virtsu-Kuivastu liinile," ütles Linnamägi.
Tulevikus on laevu veelgi rohkem vaja
Praegu veab TS Laevad reisijaid mandri ja saarte vahel nelja oma laevaga ning lisareiside jaoks on Regula. Eelmine vedaja Väinamere Liinid sõitis kolme laevaga. Tulevikku vaadates on laevu aga juurde vaja.
Enne tuleb riigil aga otsustada, kas neli uut laeva, mille TS Laevad teenuse osutamiseks tellis – Leiger, Tiiu, Tõll ja Piret – osta välja või mitte. Leping TS Laevadega lõppeb küll alles 2026. aastal, kuid juba 2022. aasta 30. septembriks on vaja oma otsusest teada anda.
Üks laev läheb maksma 26,6 miljonit eurot eest ühe laeva kohta. Riigikontrolli ülevaates märgitakse, et laevade väljaostuks vajaminev raha tuleb planeerida riigi eelarvestrateegias ning kõige hiljem ka 2026. aasta eelarves.
"Kuna 106,4 miljonit eurot on ilmselt liiga suur summa, et seda otse riigieelarve kuludesse planeerida, tuleb välja töötada ka vastav finantseerimisskeem. Arvestades valdkonna spetsiifikat ja turuolukorda, tuleb avaliku liiniveo järgmise lepinguperioodi ettevalmistusteks ja konkurentsi tagamise eesmärgi täitmiseks piisavalt aega planeerida," hoiatatakse ülevaates.
Taivo Linnamäe sõnul on väljaostuoptsiooni üle juba aru peetud. "Hetkel sellist väljendust riigi eelarvestrateegias pole tehtud, aga see on üks ettepanekutest mida majandusministeerium koos maanteeametiga tegema peab ja selle lähiajal ka valitsuse tasandile viib," ütles Linnamäe.
Samas on praegu juba arusaam, et kui aastal 2026 leping TS Laevadega lõppeb, on järgmisel teenusepakkujal vaja juba rohkem laevu, et Saaremaa ja Hiiumaa liine teenindada.
"Tõsi on see, et reisijate kasv ajas on märgatav ja kindlasti on vajalik diskussioon, kas olemasolevate laevadega on võimalik piisavas mahus teenust pakkuda. Täna seda arutatud veel ei ole ja analüüsi veel ei tehta. Külla aga väidan, et selle peale tasapisi mõeldakse ja koostöös maateeametiga parvlaevaühenduse planeerimine ka käib," rääkis Linnamägi.

Riik ei oska aga sageli paljusid asju näha. Miks küll? Muide, ka Saaremaa ühistranspordikorraldajad elavad eelmises sajandis!

Riigikontroll märkis ka, et hoolimata senisest üleveetud sõidukite hulga kasvutrendist ei osanud riik ette näha suvist nõudluse kasvu, mille tulemusel telliti vedajalt 2018. aastal Virtsu-Kuivastu liinil lisareisid kolmanda laevaga. Parvlaeva Regula lisareiside eest maksis riik kokku 1,7 miljonit ning aastane kulu riigile kerkis 18,3 miljoni euroni.

 https://www.err.ee/976538/riigikontroll-uhendus-saare-ja-hiiumaaga-laheb-riigile-jarjest-kallimaks

Sellega seoses tekkis ühe FB sõbraga sisukas arutelu transpordi grupis. Ta tundub üpris hästi teadvat teemat näiteks laevanduse poole pealt ning väidab, et tiiburid ja muud meresõidukid peale parvlaevadele on kallid, ei sobi sõitma, ei anna piisavat efekti vm. Kuigi kuna reisijate arv sõltub vägagi perioodidest, siis suvel võiks ikkagi mingidki väikelaevad olla täiendavaks võimaluseks, et parvedele tullakse vähem?

Lennuk? Kas lennuk oleks kiire ja soodne alternatiiv, mis võiks vähendada reisijate arvu parvalaevadel?

Selle postituse teemaks ongi küsimus, kas mõni alternatiiv võiks tähendada, et tulevikus ülikalleid laevu saaks osta vähem? See ei tähenda kuidagi, et oleksin parvlaevade arvu suurendamise ja tihendamise vastu!

Minu arvates võiks aga hea bussiliiklus ja ka P&S olla üpris tõhus!

Toosama grupi liige tõi ühe näitena välja, et kunagi oli busse, mis parvlaevale ei sõitnud, vist liinid700 ja 703, aga need kadusid. Ebamugavuse tõttu? Kindlasti mängib mugavus rolli valikute tegemisel, kuid vaid paar korda päevas sõitnud busside kadumises ei saa see olla ainus põhjus. On täna kommertsvedajate ahenenud arusaamad ja eks see ole ka mõistetav - neid huvitab ainult üks - TULU! Regionaalpoliitika vm üldsegi mitte.

MKM osakonnajuhataja Linnamägi mainibki ära väga olulise aspekti - valitsus ei ole võimalikke alternatiive veel arutanud! Ju siis arutavad ja see tore. Siinkohal ei too ma aga mängu püsiühendust, sest seegi on ülikallis lõbu ja ei ole siiani kindel, kas see ikka õigustab ennast ja on tasuv, või käib meile üle jõu, kaotab osa saarte romantikast, mõjutab liialt keskkonda jne. Seda enam, et täna sai teatavaks ka see, et uuring tõestanud suure liustikuoru olemasolu Suures Väinas.

Ebamugav? Kindlasti mingil määral. Selle kompenseerib näiteks tasuta sõit bussides või mõtleme hoopis sellele, et ka pagasiga minnakse rongile, miks siis ikkagi mitte parvlaevale? Tõuseb kisa? Aga palun, kui see Teile ei sobi, siis see ei tähenda, et kellelegi sobiks?

Mida peab arvestama, kui katsetada head bussiliiklust ja sellega seonduvat P&S süsteemi? Katsetama aga peab, selles pole kahtlustki.

Esimene, mida annaks meile (eeltasutud) bussiliinid? Need toon eelkõige mängu seetõttu, et vaevalt kommertsliinid näiteks OSA oma kommertsliine sooviks "pooleks lõikuda". Samas peab arvestama, et eeltasutud bussidega neile ebaausat konkurentsi ei pakuks vaid pigem hoopis reisijaid juurde püüaks tuua! Selge ju, et kui on erinevaid ja HÄID võimalusi, siis tuleb sõitma ka neid, kes osa sõite teeks avalike bussiliinidega ja osa kommertsliinidega!

Bussiliikluse tihenemine mandril ja saartel tähendaks eelkõige elukeskkonna tunduvat paranemist ääremaal ja maal üldse nii et mõju on oluliselt suurem ja tähtsam! Seda enam, et kommertsliinidega otsese konkurentsi vältimiseks saaks uued liinid panna sõitma peatrassist kõrval. Peamine, KES EELISTAB MUGAVUST, VALIB JA MAKSAB KOMMERTSLIINIDEL, aga KELLE JAOKS OLULISEM KOHALEJÕUDMINE JA SÄÄST, VALIB AVALIKUD LIINID.

Kustkaudu siis sõita? On erinevaid võimalusi! Kõigepealt on oluline, et 

*selliseid buss oleks päevas 8-10, sest ilma valikuvõimaluseta sõiduaja suhtes sõitjaid ei tule piisavalt.

* need arvestaks maksimaalselt nende piirkondadega, kus praegused kaugliinid eemalt mööda sõidavad.

* igasuguste ürituste puhul on samuti kasutegur olemas, kuid need tähendava ka suuremaid või lisabusse! On ju just nende puhul parvalevad kõige rohkem koormatud ja tullakse kõikjalt. Seega peab sihiks võtma ka maksimaalsed üleskutsed kasutada külastajate poolt ühistransporti. See puudutab ka ürituste jm korraldajaid.

* Pärnumaa jt ÜTK-d peavad ka loomulikult õppima oma bussiliine Virtsus siduma just nende parvedega, mille puhul kohalik liin Kuivastus vastas.

Tallinnast saab bussiliinid sõitma panna Saaremaale näiteks Tallinn - (Kohila?) - Märjamaa - Virtsu ja/või Tallinn - (Haabersti?) - Keila - Risti - Virtsu liinidel, Hiiumaale samuti Tallinn - (Haabersti - Saue?) - Keila - Rohuküla.  Mõelda tuleb ka Leisi - Võhma - Kihelkonna suunale, kuid ka sel juhul peaks olema busse vähemalt 4x päevas! Seega tekivad väga erinevad sõiduvõimalused väga paljude kohtade elanikele ja seda mitte selleks, et Harju-Ristilt või Märjamaalt paremini saartele saada vaid ka teises suunas. Et ehk osa liine saaks ühendada olemasolevatega! Mis omakorda parandab ka nende täituvust praeguste liinide lõpuosas!

Sama lugu on ju saartel!? Hiiumaa bussiliiklus on nadi ja muuhulgas ei kutsu ka niisama puhkama tulema. Autota! See aga õnnestub parandada sealseid võimalusi. Saaremaal sama lugu. Võib ju vaadata küll, et olemas kohalikud Kuivastu - Kuressaare bussiliinid, aga kui need sõidavad Kuressaarde 2,5 tundi? Ning ehk sobib mõni liin sel moel jätkama Nasvani või Kärdlani?

Kas Saaremaal sõitvad siinpool pakutud avalikud bussiliinid peaks läbima ka Orissaaret? Ma ei tea! Ükskõik, kes parvlaevaga tulevad ja Kuivastusse jõudsid bussiga ka Tartust, Pärnust vm, saavad Kuivastust sõita Orissaarde ju samal ajal sõitvate kommertsliinidega? Ka Kuressaarde muidugi, kuid Ehk, et bussile ISTUMINE Kuivastus toimub nagunii!?

Pakuks hoopis varianti, et mainitud bussiliinid sõidaks Kuivastu - Kärneri - Puka - Laimjala - Laevaranna - Sandla - Pihtla - Kuressaare? Nagu praegu 5215, võiks see liin sõita Kuivastust Kuressaarde  1.20 - 1.30 ajaga. Reaalne? Kõik sõltub kellaajast, millal liin käigus ja sellest, kas seda õnnestub kohalike liinidega kombineerida, seega mõne bussi puhul võib sõiduaeg ka veidi pikem olla.

Lisaks, on vähempopulaarseid aegu, milla kommertsliinid ei sõida ja või ka just maakohtades pole busse!? Nii võiks ju esimene buss väljuda Tallinnast veelgi varem praegusest, et 11.55 asemel saaks Kuressaarde jõuda paar tundi varem? Tallinnast väljumine seega lausa enne kl 6 hommikul!? Mõttetu? Kas ikka on? Kui vaja ikka (külalisel) vara kohale jõuda, siis kas alati valitakse õhtul sõit ja saarel ööbimine?

Päeval on samuti paaritunnine vahe.

Tallinna jõuab esimese bussiga 9.50. Kas on vaja ka varasemat võimalust? Viimane võimalus Kuressaarest 17.55 jõudmisega Tallinna 21. 50. Hiljem pole vajalik?

Siinkohal ärge unustage, et Lihula - Märjamaa suunal pole üldse busse, Tallinnast Märjamaale hommikul varem sõita ei saa, Keilal pole õiget ühendust Läänemaaga jne. Kõik need võimalikud lõigud saavad kaetud!

Ja mis veel olulisem, HAAPSALU RAUDTEE VALMIMISEL SAAB TEHA ÜMBERISTUMISI RISTIL. Nii Haapsalu suunalt, kui ka sinna saab Tallinnast tulla rongiga, ehk tolleks ajaks sissesõidetud liinid muutuvad LÜHEMAKS! Juhul kui Märjamaa või muud kaudu sõit ei õigusta ennast. ja kui õigustavad, siis JÄÄVAD NII NEED KUI RISTI - KUIVASTU BUSSID! 

Hiiumaa suunaga on sisuliselt samad lood, sp seekord pikemalt seda ei puuduta. Mainin vaid ühte nüanssi, et otsebussidega ei saa juba tööaja tõttu pikendada bussiliine Hiiumaal ringliinina ning teiseks, suurte busside seal ringikärutamine Emmaste ja Kärdla vahel ei olegi mõttekas!?Ning ka Pärnu, Rapla vm suund ei ole selline, kuskohast mitte keegi Rohukülani ei sõidaks.

Ja veel, mida muuhulgas tähendab parvlaevade lisandumine? Et sõidetakse veel rohkem ja seetõttu ka kommertsliinidega? Ehk et laevu on rohkem ja suuri busse neis kohti võtmas ka rohkem? Pakutud bussiliinid aga tähendavad nii autode kui busside arvu vähenemist tuleviku perspektiivis parvlaevadel ja teiseks, kümnete ja kümnete kohtade jaoks elementaarset elukvaliteedi osa - paremaid sõiduvõimalusi! Nii saavad Tallinnale lähemale ka P&S abil, Turja, Vanamõisa, Kõrkvere vm külade inimesed. Ning hädakorral sobib mingi liin isegi kaugemale töölesõiduks, sest paljud oma palgaga kommertsliinidel seda teha ei jõua.Keskkonnasäästmine käib siinse teemaga loomulikult kaasa ja selles on meil omad nõuded maailma ees!

Matkajate võimalustest ma ei hakka rääkimagi! 

 Tol ajal olid inimesed palju vähem mugavustega harjunud. Tänapäeval oleks see veel palju keerulisem toimima saada kui tol ajal sest kõik on mugavuse ja heaoluga harjunud. Tol ajal kestis ka ülesõit kauem ja mingeid restorane laeval polnud. Täna on kära taevani kui pudrus liiga vähe või palju võid on sattunud, mis me sellest veel räägime, et putru polekski :D Sellise bussisüsteemi üritajad ilmselt hukataks avalikult Tallinna Raekoja platsi.

See arvamus mulle meeldis. Aga ei karda üritada.

Esmaartiklist on hea lugeda, et 2016-2018 on reisijate arv tublisti kasvanud ja usun, et saartele on sellest ka tulu tõusnud. Muhu on ju lausa kant, kus elamispindagi osta pole!? Väga oluline on aga pöörata tähelepanu sellele, et kõik kallineb ja sellest ei pääse ka parvlaevad ise ehk nende uute valmistamine ja hilisem väljaostmine! Seega võib tõhus tegevus selle nimel, et üks laev vähem muretseda, säästa kümneid miljoneid ja selle juures pole kogu Lääne-Eesti ja saarte bussiliikluse heaks muutumise hind üldse kõrge!? Et ma asja väga ei jaga, siis ometi on mõnevõrra üllatav, et just reisijale "pealemaksmine" on lausa kaks korda tõusnud ja millest see tuleneb, ei tea! Küll aga selge, et lisanduvad bussid ei tähenda nagu need eriti kalliks osutuks parvlaeva kulusid arvestades. Pigem lisandub hoopis reisijaid, kes nii parvel kui ka saartel tulu kasvatavad!

Küll aga ei suuda muidugi keegi öelda, kui palju oleks võimalus autosid koju jätta või vähemalt P&S raames sadamasse. Kuid väike see number ka ei saa olema, selles pole kahtlustki. 

Muidugi pole vaja ühtki neljast laevast välja osta, sest riigifirma poolne liiklus peaks nii jäämagi?

VÕI ÄKKI PEAKS REISIJALE, ILMA AUTOTA SIIS, TEGEMA KA PARVLAEVAPILETI TASUTA?

Kas see kutsuks autot maha jätma?

Näis...

Rein Riisalu vana lugu ühispeatustest ja mis peaks olema Vana-Pääsküla bussipeatuse nimi? Juuli 2019.

 

Teisipäev, 16. juuli 2019

Tellimusliine netu? Bussiliiklust ka netu?

Ja tegelikult ei ole ka mitte kelleltki tegelikult aru pärida. Ütle veel, et ametnikud ja poliitikud targad pole! Kui varemalt sai veel maavanemalt või -valitsuselt midagigi küsida ja oli ehk mingigi vastutus, siis nüüd on see osavalt lükatud mitte millegi eest vastutavate ÜTK-de kaela. Ka mitte kellegi eest vastutavate ÜTK-de. Sest ka majandusministeerium, Maanteeamet jt ütlevad, et "pole õige sekkuda"!

Ja nii pääsevad endised maa- ja vallavanemad igasugusest vastutusest selle eest,, et nad pole 16 aasta jooksul suurt midagi ära teinud. Ning bussiliikluses üldiselt on teinud pigem vähikäiku.

Aga muuseas me teame, mis on keskkonnahoid? Ning vastutustunne ei küüni ka selleni, et sellelegi mõeldes oma tööd hästi teha?

Ometi meil palju üritusi, kus korraldajaid ei huvita tellimusbussid ega ka see, et bussiliine pole. Muidugi ei viitsita selle nimel vaeva näha ega ka mitte kohalike võimude ja ÜTK-dega suhelda, selgitada, nõuda. Lüüakse käega, sest küll tuleb ka autoga piisavalt külastajaid. Kuigi isegi selle koha pealt vahel kuulda olnud, kuidas sealsamas peipsiveerel vanausuliste pühad vm ja samal ajal üritused. Küsitakse tasakesi, kas üldse ei mõelda kohalike elu-olule ja ummistatakse see autodega? Aga seegi hääl vaibub...

Sattusin Rein Riisalu poolt aastal 2003 (!) kirjutatud loole ühispeatustest. Mõelge, 16 AASTAT SELLEST JUBA MÖÖDAS! Sisuliselt võiks seda ehk pidada esimeseks pääsukeseks sel teemal. Minagi alustasin sellest kirjutamist, küll sõltumatult, oma teooriaid arendades. Kuid küllap olid sellised lood mindki alateadlikult mõjutanud.

https://epl.delfi.ee/arvamus/rein-riisalu-buss-voi-rong-voi-molemad?id=50954473

Ühistranspordi korraldamisel Eestis on olnud kombeks vastandada bussi- ja rongiliiklust. Nagu igas lahingus, on siingi kaks leeri, kes otsivad argumente oma eelistuse kasuks ning loomulikult ka vastuargumente teise poole kahjuks. Igatahes on tervitatav, et teemaks on ühistranspordi korraldus, mitte aga see, kas Mazda 6 on tõesti nii hea auto, kui edetabelitest paistab.

Infrastruktuuriliselt on raud- ja maanteede võrk välja kujunenud iseseisvalt. Kummagi tuiksoone äärde on kerkinud elu- või äripinnad ning avaliku sektori ülesandeks on korraldada ühistransporti kõigis piirkondades. Tõsiasi on, et nii bussi- kui ka rongiliiklusele tuleb enamasti peale maksta. Nagu pea kõikjal arenenud maailmas. Kui vaadata doteerimist läbi Euroopa-prillide, pole tegemist sotsiaalpoliitilise paratamatusega, vaid ühistransport aitab lahendada ka regionaalpoliitilisi, transpordikorralduslikke ja keskkonna probleeme.

Aga ikkagi – kas saaks odavamalt? Kui riik vähendaks kalli reisirongiteenuse ostmist, võiks ju rohkem paindlikumalt liikuvaid busse käiku panna! Keegi sellest võidab, keegi kaotab. Aga kas süsteem tervikuna läheb efektiivsemaks?

Teine võimalus on integreerida rongi- ja bussiliiklus. Logistika seisukohalt pole vahet, millise transpordivahendiga tegemist – reisijatevoo suurus ja kohtkilomeetri hind panevad paika, kas vaja oleks neljakohalist taksot, 15-kohalist väikebussi, 50-kohalist bussi või 350-kohalist rongi. Ehk kui inimesi palju, tellitakse rong, kui vähe, siis buss.

Selle asemel et doteeritavad buss ja rong sõidaksid paralleelselt ehk läbiksid topelt liinikilomeetrid, “toidavad” bussid kui väiksema veomahuga sõidukid ronge kui suurema veomahuga sõidukeid, tuues inimesed ümbruskonnast ühisesse peatusesse kokku või vedades nad sealt laiali, kui rong on nad ühispeatusesse toonud. Sellise kokku-(lahku)vedamisega oleks ka rongidel täita oma kindel funktsioon.

Ühtne ühistranspordivõrk

Seega saaks rääkida ühistranspordivõrgust, mis on üles ehitatud reisija liikumisvajadusi ja mugavust ning lahenduse hinda arvestades. Ühtses ühistranspordivõrgus koostatakse liinigraafik, mis seob omavahel raud- ja maanteeliikluse läbi ühiste ümberistumiskohtade tingimusel, et reisija ei pea ühest ühistranspordivahendist teise liikumiseks kõndima üle ühe minuti. Kohtadesse, kus see pole praegu infrastruktuuriliselt võimalik, tuleks rajada vastavad teed ja ühispeatused.

Järgmiseks sammuks on ühiselt koostatud sõiduplaanid bussidele ja rongidele, et osutuks võimalikuks sujuv ümberistumine ning rongide ja busside poolt läbitav summaarne liinikilomeetrite hulk (ehk sõidukulud) väheneksid tänasega võrreldes paralleelsete liinide kadumise arvelt. Samas ühendus keskuste/ asustuspunktide vahel ehk inimeste liikumistingimused ei halveneks. Pidevaks protsessiks kujuneks liinivõrgu ja sõiduplaani optimeerimine tulenevalt tegelikest reisijavoogudest ja nende muutustest.

Oluliseks lüliks ühtses ühistranspordivõrgus oleks piletisüsteem, mis tagab igapäevastele sõitjatele (s.t kuukaardi kasutajatele) sõiduõiguse sõltumatult transpordivahendist (operaatorist). Üksikpiletite osas oleks otstarbekas kasutusele võtta komplekspiletid, mis võimaldavad ümberistumist ilma täiendava piletiostuta. Kui lisada veel reisija infosüsteem, kuhu oleks koondatud nii rongi- kui ka bussiliikluse info, ning ühine positsioneerimissüsteem transpordivahendites, mis võimaldab vahetult otsustada graafikust väljasoleva liikluse korral, siis saaks juba võrdlemisi töökindla ja mugava süsteemi, mis pole kallim praegusest ühistranspordikorraldusest.

Turumajanduslikud jõud

Kui minu visioon on hea reisijale ja kasulik avalikule sektorile, siis mis takistab selle realiseerimist? Kas turumajanduslikud jõud ei suuna meid selle poole? Iga operaator, kes ühistransporditurul tegutseb, püüab maksimeerida oma kasu ja sõita sellistel aegadel, mil rahvast palju. Kui tööpäeva lõpus sõidab ühissõidukiga Keila poole pea kaks tuhat inimest, siis pole ju keeruline 15-kohaline väikebuss täis saada ning end piletitulust ära majandada.

Turujõud ei sunni tegema “otsi” hõreasustatud aladele, et 4-5 inimest kokku korjata, või sõitma õhtutundidel, mil rahvast vähe. Muidugi, ebaotstarbekalt ei taha opereerida ka riigile kuuluv Elektriraudtee – kui ikka õhtul on reisijaid rongis 30-60, siis on mõistlikum panna rongid liikuma aegadele, mil eeldatav täitumus suurem. Kurb on asja juures see, et turujõud ei paku nendele 30-60 inimesele alternatiivi.

Siin ei ole muud võimalust kui ühistranspordi teenuse tellijad – riik, maavalitused ning kohalikud omavalitsused – teeksid koostööd ühtse ühistranspordivõrgu väljatöötamisel. Ja näiteks Harjumaal võiks vabalt olla pilootprojekt, kuna nii bussi- kui ka rongiliiklus seal on piisavalt tihe. Ühistransport ei tähenda ju midagi muud kui ühiselt korraldatud transporti.

Rein Riisalu on Elektriraudtee AS-i juhatuse liige  

Tekst nii oluline, selge ja konkreetne, et toon selle välja. Välja arvatud siis tänaseks väga kalliks osutunud piletisüsteem, mis ei sobi siinse eesmärgiga. Aga mida on siis 16 aastaga tehtud? SELLES osas, millest rääkis Riisalu ja millest minagi üle 10 aasta rääkinud, sisuliselt pole ka täna edusamme! Bussid ei ole rongidega valdavas enamuses ühendatud, tasemel pilootprojekte pole ka Harjumaal ega mujal Eestis, on vaid üksikud märkamatud edusammud. Millest ka meedia muide vaikib, aga see juba teada, et paraku kirjutajate hulgas tasemel arusaajaid eriti pole. Peale mõne üksiku, nagu Zirnask, Langebraun ja mõni veel.

Kui nüüd lugeda, siis näemegi (kes vähegi üle Eesti toimuvaga kursis), et üksikud pääsukesed, kes siingi midagi teinud või proovinud, ongi üksikuteks jäänud! Samal ajal on aga küllaga neid juhttegijaid, kes suurt tegemisega hakkama ei saanud, tänagi KOV-ides võimutüüride juures. Olgu siis nt Vallavanem 1 (ei suutnud vallavanemana ... bussiliiklusega tegeleda, ei suuda ka ... vallas), Vallavanem 2 (... perrooni asukoha kooskõlastamisel naljanumbrina silma paistnud), Maavanem 1 (maakonnaliinide ... vaksalisse viimise vastasena tuntud), Maavanem 2 (raudtee- ja ühistranspordivastane, kuid nõudebussidele raha jagamise pooldaja), Maavanem 3 vpt. Valimiste eel lubadusi jagamas, aga tegemata asjade kohta vaikides!? Pole julgust? Kuid jätkub siiski julgust taas piruka manu liikuda? Kõigi mainitute jpt puhul võin tuua igal puhul hulganisti näiteid omaaegsest perroonide planeerimisest ja kooskõlastamisest, vastuste puudumisest või asjatundmatusest kirjavahetuses jne. Ääretult kurb!!!
(Huvitaval kombel on paljud tuntud Isamaa erakonna liikmetena!? Erakonnasisene "koolitus"? Ometi sellegi erakonna liikmete hulgas ka vastupidiseid näiteid, n.ö. "eesrindlikke", kes midagigi siis teinud ja teevad ka täna! Miks küll edumeelsus "ei levi"? Riisalu muide mainib ka piletisüsteemi ja just Isamaa erakonna inimeste hulgas oli kapitaalselt rohkem ka eeltasutud bussiliikluse vastaseid ja piletisüsteemi kalli rakendamise pooldajaid!?)

Kuidas siis aga tellimusreisidega asi edeneb?

Halvema poole pealt Paunvere Väljanäitus näitab endiselt oma viletsat taset ja suhtumist. Parem olukord Jõgeval, Kuremaa spaasse laupäeviti aga käigus valla buss, kuigi avalike liinidega ühildamata. Antslas oli tänavu mingi lasteüritus, tellimusbusse ei tellinud keegi. Ämaris äsja lennushow, käigus oli palju busse. Peisiveere kodukohvikute päev, tellimusbussid korraldajaid ei huvitanud. Ka ei saa Jõgevamaal nädalavahetuseti sisuliselt bussidega sõita, pühade ajal pole aga peaaegu üldse busse! Nüüd Rääbisefestival Kasepääl, liinibusse pole, korraldajad ei huvitu ka koostööst KOV-idega. Kohtla-Nõmme muusikafestivali puhul teevad rongid lisapeatuse, Jäneda laada puhul ei tee. Jne jne.

Jätkuvalt väga suur ükskõiksus nii korraldajate kui KOV-ide poolt! Millal hakatakse palka välja teenima? Ja millal ürituste korraldajad saavad aru, et vaja on natuke rohkem mõelda? Ning millal mõlemad pooled VÕTAVAD JULGELT SÕNA, öeldes välja, et ka nädalavahetuseti on vaja HEAD BUSSILIIKLUST!???

Näide ühest "tasemest" ja iseseisvast mõtlemisvõimest: Riigi raha otstarbekast kulutamisest....

(Rohkem vastuseid sealt ajaloos praktiliselt tulnud ei olegi.)

Tere!

Oleme saatnud Teie ettepanekud edasi Kagu ühistranspordi keskusele seisukoha võtmiseks.  Omavalitsusena oleme lähtunud ettepanekute tegemisel kohalike elanike poolt laekuvatest taotlustest. Nimetatud muudatuste osas ei ole meile laekunud taotlusi.

Lugupidamisega

Teine kiri. 

Aastatetagune ametniku vastus kohalikule elanikule. Ehe näide sellest, kuidas ettekujutus isegi suhteliselt heal spetsialistil puudub! Mis jutt, et Räpinast keegi ei sõidaks Veriorale rongile? Tänagi on üldiselt 10 bussi Räpina - Tartu, aga Riisalu ettepanekust pole ikkagi õppust võetud. Ja kas ikka "kohalikud analüüsijad" analüüsivad midagigi kui saadavad hoopis ettepanekud ÜTK-le, täna? Ei suutnud analüüsida siis, ammugi siis täna? TUNDUB on liiga vähe! Vaja on uurida, katsetada, informeerida ja mõista!
Omaette teema on muidugi see, et ei siis ega tänagi mõisteta "lõunamaal" mida tähendaks rongiliikluse tihendamine. Nimelt seda, et see tooks ka OLULISELT ROHKEM SÕITJAID, mitte ei saa "tunduda" see, et sõitjate vähesus ei luba ronge sõitma sagedamini panna!

Vastavalt kehtivale korrale aga .... ostke auto või kolige maalt ära....

Tänan ühistranspordi teemadel kaasamõtlemise ja ettepanekute tegemise eest. Põlvamaal kasutab maakonnaliine aastas  ca 1 miljon reisijat ja busside  läbisõit üle 2 miljoni kilomeetri. Bussiliinide toimimise aluseks on reisijate olemasolu. Sellest sõltub bussiliinide avamine ja sulgemine. Sellise mahu juures ei suuda maavalitsuse üks töötaja otsuseid langetada.

Vallavalitsuste ja maavalitsuse vahelise  kokkuleppe alusel laekuvad piirkonna elanike ettepanekud ühistranspordi ümberkorraldamise kohta kohalikule omavalitsusele. Vallavalitsus analüüsib  laekunud ettepanekuid, vajadusel korraldab elanike liikumisvajaduse uuringuid, küsitlusi ja nende alusel teeb maavalitsusele omapoolse ettepaneku, mis vastab enamike reisijate huvidele.

Tänase päeva seisuga teenindab Räpina-Tartu marsruuti 10 bussiliini päevas ja Tartu-Räpina suunal samuti 10 bussiliini. Tundub, et sellest peaks piisama. Räpina rahvas ei hakka kindlasti sõitma Veriorale või Oravale, et rongiga Tartusse jõuda. Teie poolt tõstatatud hommikune liin nr 27(1) on mõeldud selleks, et Orava rahvas  ( kooliõpilased, tavareisijad) jõuaks kell 7.45-ks Räpinasse. Loomulikult kasutavad inimesed alates Veerksust seda liini  ka Orava rongile minekuks.  

Alates maikuust muutuvad rongide sõiduplaanid. Arvestades maavalitsusele laekunud ettepanekuid oleme oma tahtmised ELRON-le edastanud. Vähene reisijate arv Koidula-Tartu liinil seab  kolmanda rongiliini avamise kahtluse alla.

Vastavalt kehtivale korrale palume tulevikus esitada oma ettepanekud Räpina Vallavalitsusele. 

*******************************

Kelle käest küsida Põlvamaal? Jõgevamaal? Raplamaal? Igal pool?

 

*********************************************************************

 

 

Esmaspäev, 22. juuli 2019

Laagri Jaam bussipeatus.

 

Kuigi selgelt ja põhjendatult pooldan ühispeatustes standardseid bussipeatuste nimesid, siis veidi olen ka kõhklemas. Näiteks Jõhvis jääb jaamas oleva bussipeatuse nimeks mitte JAAM, vaid JÕHVI VAKSAL. Iseenesest ju isegi täiesti mõeldav? Seda enam, et mingis mõttes "venejuurselt" on ju reisiliikluse jaoks ikka olulisem vakzal kui stantsija?

Küll aga on Jaam enamusel juhtudel ainuvõimalik, sest Raudteejaam liiga pikalt kõlav, lihtsalt Jaama või muud ei sobi aga juba infootsingute puhuks. Ning JAAM on see, mis viitab selgelt ja üheselt bussipeatuste puhul ka ümberistumisvõimalustele.

Täna tulin aga .... Vana-Pääskülast Laagrisse. Kuhu siis? Rongile. Ja Laagri asum ju algab ühest küljest rongipeatusestki. Mida siin aga teha? Vana-Pääsküla on muidugi väga paljude jaoks ammu teada ja kinnistunud nimi. Laagri rongipeatuse nimi ei ole eksitav, kuigi nüüdseks võiks öelda, et see pigem asumi servas? On ju lisandunud nt Urda peatuski, mis samamoodi Laagris. Aga ometi, isegi hoolimata sellest, et ülipaljud teavad, et ses kohas ümberistumised rongide ja busside vahel võimalikud, siis on ka neid, kes ei tea, igal hetkel sõiduviisi valides ei mõtle või ei meenu, turistide jaoks (olgu neid või vähe) ei assotsieeru need omavahel kuidagi jne.

Ja sel teemal mõtiskledes olen esialgu jõudnud seisukohale, et päris vanamoodi ei tasu jätkata. Ja kuna Vana-Pääsküla hoopis tuntum bussipeatusena kui Laagri jaamana, pooldaksin bussipeatust VANA-PÄÄSKÜLA JAAM ning rongipeatuse nimena VANA-PÄÄSKÜLA!

Natuke ka konkreetsuse mõttes. "Hei, tuled rongiga? Võtan su Laagrist peale...". Aga kui sinu jaoks on Laagri pigem "seal" kus on Urda? Või...?

Aga seda tasub muidugi põhjalikult mõelda läbi, kuigi uued bussipeatuste sildid võiks ju KOHE teha nii nagu vaja. Mine tea...

 

Hetkel teeremont rohkem linna saabuval suunal, sp on kaugliinide peatus ka vanast peatusest ülikaugel. Vaatasin FB Lux Expressi lehele ja ei leidnud mingit infot. Kas peatubki ainult siin, kus saab istuda bussidele 18 ja 27 või peatub ka linna sees, et saada bussidele 10 ja 14? Või pole see oluline?

 

Viit näitab bussipeatusesse 200 m kaugusel. Väga ei näinud küll seda peatust!? Ju ma siis ei pannud möödasõites tähele.

 

Linnast väljuval suunal korrektne viit samuti olemas

 

Ja olemas ka viit nende busside kohta. Möödunud nädalal helistasin TLT-sse, küsides, kas siit ka nende liinide bussidele peale saab, vastata ei osatud. Lubati tagasi helistada. Millal, seda ei öeldud...

 

Metsa langetama, igatahes...

 

Kus ja kui palju mahub tulevikus siia busse peatuma? Kuidas asi läbi mõeldud?

 

Puidki maha võetud. Osa kindlasti jäävad ette, aga võetakse vist ka niisama, tulu mõttes natuke rohkem? Või dendroloogid otsustanud? Linna sõnutsi ei pidavat saama siia midagi ehitada, eramaaga lugu?

 

Võib olla pidanuks juba ammu kogu siinse ala broneerima suure ühispeatuse tarvis. Tollal ei osatud mõelda ja nüüd siin üpris suur tankla. Kuidas ära mahtuda, homme ja ülehomme?