Blogiarhiiv

Esmaspäev, 28. veebruar 2022

VEEBRUAR - POSTITUSTE LINGID PEALKIRJADENA.

 

VEEBRUAR 2022 POSTITUSTE LINGID.

 

 
Ka veebruaris tahaks veidi ringi sõita. Ilus on pildistada Valgas ja eriti raudteed. 

Esmalt aga alustasin kuud nagu tavaks on Eestimaa Blogi 3 vanade postituste kopeerimisega siia. Aeg siis 2019 okt - 2020 mai. Nii on uue kuu alguse postitused kõik ühest ajaperioodist ning järgnevad juba "värsked" ehk tänavuse aasta veebruariga seotud.
Muidugi täiendan ka SILTIDE nimistut, mis teatud konkreetse huvi korral aitab leida teid huvitavaid postitusi. Klikates mingi SILDI nimel, avaneb seotud postitus, teiste samaga seotu leidmiseks tuleb aga postitus lõpuni kerida ja vajutada VANEMAD POSTITUSED. Loodan, et sest siiski mõnevõrra abi.

Siin aga piisab postituse nimele klikkamisest, et jõuda kohe ja otseimat teed pidi postituseni.

2019.

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2020.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2022.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
   
 
Kui pakuvad huvi paljude autorite erinevad lood, luuletustest artikliteni, siis vt ka

https://vabaajaleht.blogspot.com/

Laupäev, 26. veebruar 2022

Kas sulgeda Lüganuse kooli uksed?

 

 
Lüganuse teema torkas silma ja nii läksingi.
 
Pole tükk aega kuhugi sõitnud ja ega ilmadki seda soosinud. Palju libedust ju ning ega seda "tõrjuda" meil väga ei armastata. Ikka ja jälle pidi raha vähe olema, kuid teisalt olen ma sellega vägagi nõus. Vähe jah üldjoones, sest meil suudetakse seda kulutada ei tea krt mille jaoks, samal ajal tekitame omale kulutusi juurde. Ja me oleme tublid, me suudame kulutada mitte ühes asjas vaid ikka tuhandes kohas, kus peaks hoopis mõtlema hakkama. Näiteks tahame, lausa nõuame valjuhäälselt ÜLENI uusi 4-realisi maanteid, selle asemel, et ehitada uuena näiteks pool! Millised rahad kuluvad sinna ja teistele kahtlase väärtusega suurprojektidele täna ja kui palju oleks sellest abi hoopis kogukondadele? Samal ajal meil ei jätku lumelükkamiseks raha nendelgi teedel mis meil olemas, seda näeb eriti hästi eelmises postituseski. Talv ei tule ootamatult ja kunagi ei tea, kas seekord lund palju või vähe. Igatahes ei ole lumelükkaja siin tööga hakkama saanud ja ühtegi traktorit ka sel päeval näha polnud. Või kulutame raha kogu riigis viletsa töö tõttu selleks, et registreerida ÜHEL talvepäeval 243 avariid (23.01.21) ja kahjusummaks 627 096 eurot ehk siis kogu laiskuse kahju ulatub ühe talvega kümnetesse miljonitesse? Rohkemgi, sest me ei arvestanud siia sisse ju kõik kukkumisi, arstiabi sellega seoses ja plaanilise ravi vähenemist ning veelgi suuremaid kaudseid kahjusid? Kui muidu ei saa, tuleb riigil oma abikäsi ulatada ja eelkõige kasvõi sel näol, et lõpetame selle kuluka hangete süsteemi ja lund lükkab riigifirma. Needsamad mehed, kes siis kevadest sügiseni tegeleks tee-ehituse ja -remondiga? Ja seda siis vähemalt kõikidel linnadest väljapoole jäävatel teedel (kuigi tänaseks reformi tagajärjel mõni linn suurm kui New York vist...)

Aga me siiski, ka kõrvalolijana, saame aidata:

https://vabaajaleht.blogspot.com/2022/02/luganuse-koolile-appi-mtu-luganuse.html

Ja lõpuks jõuame sinnani, kus olime küll lubanud gümnaasiumi sulgemisel, et 9-klassilist kooli me puutuma ei hakka, aga .... näe, "on vaja ära teha"? Kas nüüd lubada, et 6-klassilist osa ei puutu või raiume "suure mure" prauh kohe puruks?

Või võtaks hoopis kätte, eriti need, kelle palganumber haldusreformi tagajärjel tublisti paisunud ja aitame? Muidugi olnuks raha rohkem ka siis (pikki aastaid juba) kui poleks tulumaksu langetanud, aga see on tehtud ja tegijad ei kahetse!
 
 
Muidugi räägime hästi palju regionaalpoliitikast ja eestlusestki, eriti Ida-Virumaal. Räägime küll, aga...? On see lipp, see soov näha seda lehvimas ka nii, ikka nii tühine, et me ei suuda ega taha mõelda ning leida teisi võimalusi?

 
Aga otsustasingi siis võtta reisi Lüganusele ette, seda enam, et pikka aega tahtnud sealse kandi ära näha. Nüüd tean, et lähen veel! Mis sest, et hoolimata tublisti paranenud võimalustest bussidega liigelda Ida-Virumaal, seda siiski täna iga kell ei õnnestu teha. Küll aga tean, et tegu ülimalt ilusa kohaga ja sellest saab aimu isegi talvel! Muide, tagasitulekuks oli esmalt plaan tulla bussiga Kiviõlisse, aga see olnuks paras risk, sest aega Kiviõli jaamas jäänuks 1 minut, see aga bussipeatusest perroonile jõudmiseks praktiliselt võimatu. Lüganuse siiski nii hea koha peal, et on võimalus ka bussiga hoopis Püssi sõita, kuid seal buss jaama ei sõida ja mine tea, mis seisus teed ning nii võid ukrdades ka seal rongist maha jääda.

Lüganuse koolimaja on ehitatud 1926 vana Püssi mõisa vundamendile ja siin kasutataud loomulikult kohalikku paekivi. Igati ilus hoone! Tänaseks oleme jõudnud seisu, kus plaanitakse kooli sulgemist, sest kooli täituvus olevat väike. On see ikka õige tegu? Miks me kõikjal soovime, et teenused kodu lähedalt kaoks ja just kõige õrnemad, lapsed, peaks sattuma aina ebamugavamasse olukorda? Mina käisin koolis kõik 11 klassi 14 km kaugusel ja kõige ilusa kõrval on sealt ka ebameeldivaid mälestusi. Kui väga tahtsid kõik lapsed peale kooli kohe koju jõuda, et võimalikult palju mängida!? Muidugi ka õppida, aga tollal oli nii, et bussi pidi ootama lausa tunde! Esimestes klassides käies hakkasime vägagi tihti jala minema, kõrvade vahel üliõrn lootus, et äkki saab auoga mingigi lõigu ja vahel seda ka juhtus. Üllatavalt palju muide oli tollal ka neid, kes mööda sõitsid ega võtnud lapsi peale. Kes samas olukorras olnud, teab, mida tähendab kaotada tunde iga päev oma elust ja 11 aasta jooksul. Ehk täna pole olukord enamasti nii hull, aga siiski, aeg ju kaob? Ja nagu teame, siis mitte lapsed ei laulnud "Aeg kaob, rõõmud jäävad"!

 
Ah et mis saab majast peale kooli kinnipanekut? Ei tea, sest ainuke eesmärk on see MAHA MÜÜA! Kõrvalhoone (all), kus praegu ka kooli söökla (lõunale minnes saabki lapsed õue saata, mida täna igati oluliseks peetakse) peaks siis saama justkui küla seltsimajaks. Muidugi on see hea mõte, sest selle maja eest võiks päris kena kopika saada! Täpsemalt, hea mõte lühinägelike jaoks, kes täna ei suuda isegi lumelükkamisega toime tulla. Müüks ka teed maha?
Aga ehk saaks hoopis kombineerida? Koolimaja ka osaliselt seltsimaja funktsioonides, suvel lastelaagrid? Seda enam, et ideid ju on? Ja ka lastelaagreid on tänagi ehk et rõhku pannakse suusatamiselegi, seega laagreid saab väga mitmel moel korraldada ning ümberringi palju sellist, kuhu lapsi viies saab neile fantastilisi elamusi pakkuda.



 
Lund on siin aga tänavu tõesti priskelt. Kahju, et seda müüa ei taheta.
 

 
Väike võimlagi on see, mida saab kindlasti rohkemgi kasutada.

 
Kohalikel on isegi plaan proovida maakütte asemel katsetada n.ö. "veekütet", üksiti  kasutada siin, veidi enne kui pildil olev puhastatud Kohtla jõgi Purtse jõkke suundub, olukorda väliõppeks.  Õpetades lapsi nägema nii küttega kui ka loodushoiuga seotud muutusi ja olukorda.  Olustik tuletab mõneti meelde nostalgilist Paunveret.

 
Jõe puhastamise käigus tekkis siia ka midagi tiigitaolist, see võimaldab heade jääolude korral lapsi ka uisutama õpetada, mis on taas ühe väikekoha pluss.



 
Olemas siin ka rohelust ja just suhteliselt põliste puudega. Või oleks parem keskkond siis, kui ehitada siia mõni kivist ja asfaldist keskväljak, nagu Kiviõlis?


 
Vald ei ole küll aastaid siia midagi investeerinud ja küllap on seegi lammutajate arvates asi, mis tõestab, et ... "raha ei jätku". Olen ise aga endiselt veendunud, et raha jätkub palju rohkemaks, kui seda ei raisataks nii hoolimatult!




 
Nii ilusaid, vanade puudega kohti, pole igal pool ja kui sellest ka aru ei saada, on just sellised kohad väiksemate laste puhul elukeskkonnaks hoopis paremad, kui mõnegi väikelinna koolid. (Vt taa eelmist postitust). Andkem vanematele kindlust, et me 5, veel parem 10 aasta jooksul kooli ei puutu ja palju rohkem oleks neid, kes just selliseid koole eelistaks. Seda enam, et tegu on tugeva kooliga!



 
Kui aga ringi vaadata, võib esmapilgul arvata, et ega "sellest asjast asja saa"! Tegelikult võib tegu olla hoopis hoonetega, mis ära ostetud just seepärast, et ei laguneks edasi. Mida kõike neisse teha saab, see on üpris laiaulatuslik ning peaasi, et tahetakse hoida. Midagigi. Kuigi hoida tahetakse siin hoopis paljut ja see on omadus, mida igal pool ei kohta.




 
Kindlasti tasuks siingi täna vaadata, kuhu ka uusi ja erinevatest liikidest puid istutada. Sest ükskord saab selliste iluduste aeg otsa ning selleks ajaks on täna istutatud juba hoopis suuremaks sirgunud.


 
Tee äärde jäi ka kohalik talupood, aga talvel kahjuks see laupäeviti suletud.

 
Karukella Puhkemaja, n.ö. kontaktivaba. Tulge või seltskonnaga, kui plaan näiteks Kiviõli mäel puhata! Asub sisuliselt Purtse jõe kaldal.

 
Siingi üks hoone, mis hoolimata oma väljanägemisest, saab arvatavasti elu tagasi.

Lüganuse kirik ja köstrimaja.

 
Vaade Purtse jõe sillalt. Muide, ka Purtse jõge on puhastatud ja eesmärgiks loomulikult puhtam keskkond. Üksiti peaks seegi olema osa paremast elukeskkonnast ning mitte ainult looduse seisukohast vaadatuna. Eesmärk peab olema meie kõigi elukeskkond ning seepärast, mis on näiteks olulisem? Kas koolimaja säilitamine või hoopis paekivikarjäär? Viimast planeeritakse siiakanti, sest ärimees TAHAB, mis sest, et aherainekillustikku on ju küll ja veel! Aga mis teha, eestlase tase on täna selline, et majanduse edulugu seisvat ikka suuremas kulutamises - ehitamises selleks, et kaevandada ja kaevandada selleks et ehitada! Mitte selles, et ehitada seda mis vaja ja seda, mida kaevandatud, kasutada!
Teine asi oleks see, kui toota tahetakse ehituslikku paekivi, mitte killustikku, aga ma ei tea neid asjaolusid hetkel täpsemalt. Kui tegu n.ö. mitte tööstusliku vaid pärandajaloolise plaaniga, on asjalood veidi teised. Peamine on aga mõju elukeskkonnale.


 
Milleks me esiisad võitlesid siiski vabaks selle maa? Selleks, et see maha müüa?






 
Lüganusel on ka kirikumõis ehk pastoraat, kus täna on nii majutust, lastelaagreid kui ka kodukohvikute päeval külalisi oodatud. Praegugi lastel võimalik seal suusatamisega tegeleda. Tegu väga omapärase kohaga. 




 
Vanad hooned saanud siin uue elu ja loodetavasti jätkub pererahval jõudu ja jaksu aina edasi minna.



 
Siin siis majutus, pererahvas ise kolis "aita" elama.


 
Ja kes ütles, et Lüganusel on vähe elanikke? Nii palju "maju" üheskoos igal pool ei näe!





 
Kohtla jõgi enne suubumist Purtse jõkke. 




 




 
Väike jalutuskäik ka kirikuaias.

 
Siia ümber maetud ka kahe metsavenna põrmud, mis lähikonnas leiti.

 
Kirik renoveeritud ja kasutatud huvitavat paekivi. Kindlalt aga just n.ö. originaale, mitte kohapealsest erinevat.  Tegu siis Lasnamäekihistu ehituslubjakivi ühe parima variandiga.





 
Köstrimajas aga said kokku inimesed, kes oma kodukoha (järjepidevuse) pärast südant valutavad. Minul oli paraku aeg rongile kiirustada. Ja tänud kohvi eest! Loodan, et saan kuidagigi aidata kaasa, pannes inimesi sügavamalt mõtlema. Nagu saab kaasa aidata ka, ostes kohapeal valmis tehtud lõikelaua.
 
 
See, mille maksad, läheb kooli allesjäämise heaks. Kahtlemata. Võtke aga julgesti ühendust Tagaküla MTÜ-ga. Peaasi, et Eestis puitu jätkuks! (Ei ole valmistatud saepuruplaadist).


 





 
Mida vastavad lõhkujad ja sulgejad lastele, kelle suured silmad küsivad: MIKS?



 
Ja mis siis saab kui kaovad suitsud? 

Kohalike asi on leida koostöökohad, otsida lahendusi, mõelda, miks on ehk rahasidki kaotatud, millega saanuks paljutki muuta ehk paremaks ja mõnigi probleem jäänuks olemata või väiksemaks. Mida aga kõik teame on see, et iga asi, mille likvideerime toob kaasa järgmiste asjade kadumise. Vähem kaklust, rohkem koostööd ja panustamist!