Allolevate fotode autorid on FB albumis kirjas. TÄNU pildistajatele ei oska ma sõnades väljendadagi!
Piisab klikkamisest seene nimele või lingile, jõuate otse Seeneraamatu albumis oleva liigi juurde.
FB-s on nende piltide juures kommentaarides rohkem infot ja lisapilte ning erinevaid arvamusi (saate ka ise kommenteerida).
SEENEMIKKUDELE TEADMISEKS, SIINSE BLOGI AUTOR EI OLE SEENETEADLANE, VAID PÜÜAB KOONDADA MÜKOLOOGIDELT JA ERINEVATEST ANDMEBAASIDEST PÄRIT OLULIST INFOT!
Erinev info on laiali erinevatel lehtedel, artiklites jm. Tänud Looduskalender, mükoloogid, RMK, seenehuvilised grupis Eestimaa Seened, piltide autorid jpt.
Seenemaailm on maitsev ja imeline ning selle uurimisele kaasaaitamine on loodushoidu panustamine. Kuid seenemaailm on ka ohtlik, palju inimesi on sattunud tervisekahjustustega haiglasse, hulleminigi veel. Seepärast on igasuguse abistava info levitamine vaid tänuväärt tegevus.
Seened siin lehel ei ole järjestatud tähestikulises järjekorras pelgalt nimede järgi vaid mingil moel "rahvalikult" grupeeritud: nt HARIKUD, MURUMUNAD-KERAD (juure- ja hirvepähklid jm), PURAVIKUD, NUTID, RIISIKAD, SIRMIKUD jne.
Lisan ka teiste albumite lingid (telefonides olenevalt süsteemist, võib olla probleeme albumite leidmisega, seega SISENEGE MEEDIASISU kaudu):
Vähemmärgatavad seened puudel jm PUUSEENED jm
Tänutundega
NEEME SIHV
***************
AASNÖÖBIK, Marasmius oreades
Опёнок луговой
Nurminahikas
Nejlikbrosking
Pļavas vītene
Söödav.
F: Urmas Kaja ?
*************
F: Kaja Alaraby.
*****************************
Tunnused: kübarad kuni 15 cm läbimõõdus, külgmiselt puidule kinnitunud, paksud, lihakad, pealt kreemikashallid, tumepruunid, hallikaslillad või violetjasmustad
Kasvukoht: lehtpuukännud ja elavate tüvede surnud osad
Esinemisaeg: septembri lõpust novembrini
Suhteliselt harva kõikjal Eestis.
**************************************************
TORUSEENED JA TORBIKSEENED - vt KUKESEENED.
HARIKUD - mõningane sarnasus KLAVULIINADEGA!
Tõnu Ploompuu:
Nii te võiks tõepoolest tõlkenime maakeeli kasutada - sale harik. Aga määrama suunas teda hoopis teine, palju teravam omadus - lõhn. Tugev magus aniisi lõhn, ehk kerge kookose lisandiga. Selline lõhn pidi olema harikute seas unikaalne, samal ajal soboib ka värvus ja sobivad eoste mõõtmed.
Nii et eestikeelseks nimeks võiks olla ka aniisharik või lõhnav harik.
Kas ta on söödav? Ei tea. Väga mürgine kindlasti pole - siis oleks see ilmselt teada. Nõrgemaid toimeid on aga maailmas pigem harvemini esinevatew liikide puhul raske kindlaks teha. Omaette küsimus on see, kuidas selline tugev lõhn maitses kajastub.
Ülal: Urmas Kaja,
Ramaria gracilis,
15.08.2022, Lahemaa.
Liigi määramisel on abiks aniisi lõhn.
Ülal p: Harjumaal,Saue lähistel. Sirje Lokkota.
All: Asta Tammeorg,
19.08.2024. Rebase, Valgamaa. Määras Allar Antson.
*********
20,08,25 Siimika
*****
Nimi puiduharik viitab nagu seosele puiduga. See liik kasvab metsa all kõdul, võib leida seost väga kõdu puiduga. Teised liigid kasvavad tõepoolest kõduneval puidul või elusate puude vanal korbal ja on üsna lihtsa, vahel väheste harudega viljakehaga.
Oma kujult sarnaneb ta kõige enam harikute endiga (Ramaria), samuti harjaka klavuliinaga. Viimaseks esmalt teda pidasingi, aga tähelepanu köitis rohekaskollane värvus. Kollakas värvus viljakeha ülaosas ongi liigile oluline makrotunnus.
Harjumaa. Kernu v. Haiba-Odulemma vahel loomets.
07.09.2023
************************************
PUNASE RAAMATU liik!
Söödav.
F: Krista Maldur.
************
Sven Pruuli foto ja tekst:
Harik Ramaria boreimaxima (e.k pakuks männiharik või põhjaharik) 14.08.2024, Tudusoo lka.
Koostöös siis leidja Aivi Aunapuu ja Allar Antsoniga.
Siiani teada ainult Norrast, Rootsist, Soomest, Venemaalt.
Ei ole söödav!
F: Urmas Kaja.
******************
F: Sven Pruul
*****************************************
Seen põhjustab puudel juuremädanikku, aga seda pole metsades märgata sest teda pole sedavõrd palju.
On sarnasust kaitsealuse SARVKLAVULINOPSISEGA.
Vasakul:15.07.24 Vohnja, L-Virumaa
F: Anneli Kask
Paremal: 29.09.2018
Kuusalu vald.
F: Liilia Ka
Ei ole söödav!
Ülal v: Klooga, oja ääres kasvavate vanade kuuskede juurtel ja kåbidel, Jaana Ratas.
All v: 22.08.2008, Lahemaa, Oandu
F: Urmas Kaja
P: Raul Jaanimetsa foto ja tekst.
Oli meeldiv kohtumine
Vôrumaa 20.08
************
18.09.2021.
F ja tekst: Tõnu Ploompuu.
P: Milvi Vahtra,
Harjumaa, Aruvalla, segamets. 29.09.2023
HEINIKUD JA EBAHEINIKUD!
Meie heinikute seas on suhteliselt palju selliseid, mis võivad põhjustada mao- ja soolenähtudega mürgistusi. Need on järgmised: rihvelheinik, pruunikas heinik, sallheinik, säärheinik, kahkjas heinik, boudieri heinik, vinav heinik, näsaline heinik, seepheinik, pigiheinik, oliivheinik, valge heinik, hall heinik, väävelheinik, mustuv heinik ja hiirheinik. Ka kollakaspruun heinik sisaldab mürgistust põhjustavaid aineid, kuid erinevalt eelpool loetletud liikidest on neid keetmisega võimalik kõrvaldada.
Sellest pikast nimekirjast võib-olla enimtuntud on pruunikas ja kollakaspruun heinik, mis aeg-ajalt ka turulaudadele kipuvad eksima ning sügisel suurte kogumikena kasvav ja putukamürgi järgi haisev valge heinik. Ettevaatlik peab olema see, kes tahab korjata kõrgelt hinnatud triibulist heinikut – on olemas võimalus, et ta läheb segi ülalmainitud mürgise hiirheinikuga. Triibulisel heinikul on jala keskosas rohekas helk, hiirheinikul see puudub.
Ka seni väga heaks söögiseeneks peetud hobuheinik on nüüdseks veidi oma väärtusest kaotanud ja just seetõttu, et alkoholiga koos tarvitatuna võib ta põhjustada mürgistust.
Mao- ja soolenähtudega mürgistusi põhjustavad ka ebaheinikud, kuid kupatatult on nad ohutud ja marineeritud lilla ebaheinik kaunistab suurepäraselt iga toidulauda.
****
BATSCHI HEINIK (Tricholoma batschii)
Pruunikas heinik on sarnane tavalisem seen, pigem liivastes männikutes ja teeservades, pruunim ilma punaka jumeta. Tammikutes Lääne-Eestis kasvab haruldane ja väliselt peaaegu identne limaheinik.
07.10.2025, Suurküla, Harjumaa.
***********
Kasvukohaks männi- ja kuusemetsad.
28.08.2021, Lahemaa.
F: Urmas Kaja.
Väga kibe ja nõrgalt MÜRGINE!
***
*************
Söödav
Foto vasakul ja ülal paremal Ene Mõtte: aias mingid seened, kasvavad liivasel pinnasel mändide all.
Asukoht Harku vald Tiskre, 17.08.23
All paremal: Sven Pruul: Rhodocybe gemina (Tan Pinkgill, jahu-punaheinik)
Paaris-roosapea (lad/kr k-st)
21.07.2026, Ihaste.
***********************
KAHKJAS EBAHEINIK (Lepista glaucocana)
рядовка серовато-сиреневая
liilavalmuska
Blassblauer Rötelritterling
blek violettmuska
bālā aplocene
melsvoji stirnabudė
Vasakul: Foto ja tekst Sakarias Jaan Leppik:
Roosad-helelillad eoslehed, aniisilõhn, tuppe ei ole. Lõikekoht magusa mekiga. Hiiumaa, 24.09.2022, kuusik, sammal, puhma- ega põõsarinnet ei ole.
Paremal: Danel Rinaldo, Otepää vald, 05.10.2022
*****************************************
Kevätkaunolakki
Vårmusseron
Maipilz
Рядовка майская
Maija stiklene
Pavasarinė balteglė
Ülal: Calocybe gambosa (St. George's mushroom, yukiwari, kevad-võluheinik)
Nuijalgne iluspea (lad k-st)
2.06.2024, Väike-Maarja vald
Tekst ja foto: Sven Pruul
All vasakul: Valgerand, Pärnu 2022
F: Tiina Joala
All paremal: Foto: Kristi Preimann
2019.
Värskelt söödav.
NB!
Kevad-võluheiniku korjamisel tuleb meeles pidada, et teda võib segamini ajada surmavalt mürgiste punaka narmasnuti ja hiid-punalehikuga. Uuri alati hoolega seene tunnuseid ja veendu, et tegemist on tõepoolest kevad-võluheinikuga! Kui kahtled, küsi nõu spetsialistilt.
Kevad-võluheinik on hinnatud ja kupatamata kasutatav söögiseen. Teda saab korjata mais ja juunis parkidest, heinamaadelt, puisniitudelt, rohtunud metsadest. See seen eelistab lubjarikast pinnast ja moodustab tihti seeneringe. Eestis võib teda sagedamini kohata Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel – kohati lausa massiliselt.
Kevad-võluheiniku kumer kübar on määrdunudvalge, kreemikas kuni kahvatukollakas. Eoslehekesed on nii noortel kui ka vanadel seentel valged, jalg aga kübara värvi, tipus heleda kirmega. Kevad-võluheinikul on jahu lõhn.
******
KROOMHEINIK (Tricholoma frondosae)
lehtokeltavalmuska
Eestis kasvab kroomheinik muuseas niisketes kohtades haabade all. Seenel on jahulõhn ja mahe maitse.
Kroomheinik on välimuselt sarnane hobuheinikuga, kuid tal on saledam jalg ning viljakehad on lihakamad ja eredamad.
19.10.2024, Lahemaa, Urmas Kaja.
******************************
***
NÕRGALT MÜRGINE, KUPATATULT SÖÖDAV.
Lepista nuda. 27.09.2020, Lahemaa.
******************
Urmas Paloots: Seened kasvavad ringis, väga ilus ring. Kasvavad koduaias, kus niidame muru. Huvitav on see, et ringi sisse jääv muru on värvilt selgelt tumedam ja kasvult lopsakam, kui seeneringist väljapoole jääv muru. Tundub, et seenetel on ,mingi seos muruga. Ring on tumedam aasta läbi. Seened kasvavad aga ainult sügisel. Just praegu.
Okt 2025
***
Söödav.
Ülal vasakul: Seen suhteliselt habras ja rabe ning väike: suurimad kübarad jäävad läbimõõdult ~5-6 cm kanti.
Kambja, Tatra küla, 11.10.2020, Priit Kiuru
Ülal paremal: Ilumäe, 30.10.24
F: Madis Eelmaa
All: Vilve Metso
26.09
Järvamaa
***********
Tõnu Ploompuu foto: Harvavõitu lubjalembene seen. Seetõttu punases raamatus puuduliku andmestikuga kategoorias. Olen teda ikka kohanud, korra-paar aastas mõnda isendit. Ja seda suve lõpu poole, mitte päris sügisel. Tema harva esinemist saab sellega seletada - kes ikka läheb lubjarikkale rohusele alale seenele, Tartust kaugel pealegi.
MÄNNIHEINIK (Tricholoma matsutake)
Söödav, Jaapanis peetakse kallihinnaliseks seeneks.
Ülal vasakul: Kert Martma, Naissaare männik, vanade mändide all.
18.08.2023
Teised: Urmas Kaja, Lahemaa.
Tavaliselt leian neid ühekaupa siin ja seal, need kaks punti olid lähestikku, kokku 5 suurt viljakeha. Jätsin nad kasvama.
F: Kert Martma
****************************************
PUNAKAS PUIDUHEINIK (Tricholomopsis rutilans)
F: Ain Vindi.
F: Airita Aim.
Noorelt värskelt söödav.
Tõepoolest, ka siin pole Looja värvi kokku hoidnud. Inglased nimetavad seda seent plums and custard – ploomid ja keedukreem. Maitse pole siiski suurem asi.
***********
Sven Pruul: Uus heinik Eestile!
Punetav heinik (Tricoloma orirubens), 6.10.2023, Villike, üksainus viljakeha. Arvasin algul olevat Tricholoma atrosquamosum (mustasoomuseline heinik), aga eks kuni tänase sekveneerimise tulemuseni jäid ka tavalisemad võimalused. Heinikud 2019 pakkus, et teda võib tõenäoliselt leida Lääne-Eestist või saartelt, sedakorda aga võitis Lõuna-Eesti. Seenel jahulõhn ja -maitse, jalal värvidest roosat ja sinist.
**********************
Väidetavalt söödav.
Foto ja tekst: Tõnu Ploompuu
Põld-ebaheinik
armastab lämmastikurikkamat viljakamat mulda. Eks seepärast ta tundiski
end hästi kasvuhoones (pole seal lämmastikväetisi kasutanud, pigem on
sealne pinnas "kompostihunnik"). Ta pidavat olema söödav - toorelt
maitstes polnud viga, üsna tugeva maitsega, aga mitte pealetükkiv.
Teistest
"päris"-ebaheinikutest (s.t. osad olid kunagi lehtrikud, nagu
pöördlehtrik; need täiesti teistsugused, eristamine on põld-ebaheinikul
keerukam nendest, kes viimased pool sajandit ja rohkemgi on kindlalt
ebaheinikud olnud) eristab teda suhteliselt peenike jalg ja kerge
ühtlane lillakas jume. See pole selge, nagu suuremal-tugevamal lillal
ebasheinikul või vaid seenejalaga piirduv nagu vagel-ebaheinikul. Kõige
sarnasem on kahkjas ebaheinik, kes on aga tugevam seen.
Põld-ebaheinik
on kirjade järgi harv liik. Ilmselt väheldasema seenena ja enamasti
vähemarvukalt esinevana pole ta pea-seenehooaja järgse seenena piisavalt
tähelepanu pälvinud.
**********************************************
.
PÕÕSAS-KOBARHEINIK (Lyophyllum decastes) ehk pruun kobarheinik.
SÖÖDAV VÄRSKELT.
Eestis kasvab põõsas-kobarheinik haljasaladel ja huumusrohketes segametsades.
Ülal: Heli Kram.
Okt 23.
Kasvukoht koduaed.
All vasakul: 23. sept 2024 Tartus hoovis. Põõsas-kobarheinik /Lyophyllum decastes/
Tõnu Pani foto
All paremal: Põlvamaal, Taevaskoja lähedal.
F: Helina Kirsis.
***************************
****
Söödav.
Silmatorkavalt "kahevärviline". Sarnaselt mitmele teisele heinikuliigile (sallheinik, triibuline heinik jt) on kübara pealispind "triibuline". Meenutab päikesekiiri? Värvus varieerub kollasest tumedani. Jalg kollakas.
Haapsalu/Nõmme, kuuskede ja lehtpuude kasvupiiril jalgteel. Ilusat erksat värvi. 30.08.25
F: Gaida Jakson
********************
Allar Antson: Mujal Eestis teda teadaolevalt ei kasvagi või pole veel leitud. Vello Liiv avastas ta siit kandist 2020. aastal ning mina sattusin mullu juhuslikult kilomeetri raadiuses teise leiukoha peale, kus ta ka tänavu arvukas.
Peaks olema väga haruldane Põhja-Fennoskandia põliste nõmmemännikute liik, siin on ta Põhja-Euroopa asurkonna kahtlemata kõige lõunapoolsem tugipunkt (eraldi populatsioon on veel Lõuna-Euroopas). Saaremaa põlised männikud meenutavadki kohati üldilme ja ka liigistiku poolest Lapimaad. Esineb sellerheiniku kasvukohas ning mõneti meenutab viimast, kuid pole praguneva kollakaspruuni kübaraga nagu sellerheinik, pigem triibulise roosakaspruuni kübaraga. Odalätsi, Saaremaa, 28.09.2023.
**********
Ülal vasakul: Urmas Kaja,
09.09.2023, Lahemaa.
Ülal paremal: 15/09/23 Harjumaa
F: Katleen Lukin
All vasakul: Õilme Raja, Jõulumäelt Pärnumaalt.
All paremal: Maiu Vaatmann
Laulasmaa, 25 sept.
MÜRGINE!
Majapidamisseebi lõhna ja maitsega (kuigi enamus pole vist seepi maitsnud ja tänapäeva inimesed näinudki?).
Valdavalt männimetsades.
F: Veronika Nuter
*******
**********
Kübar enamasti kergelt soomuseline, aga need väikesed ja nähtavad vaid lähedalt. Eoslehed vähem või rohkem roostepruunid.
Ülal: 28.09.2017, Lahemaa. Urmas Kaja.
All: Harjumaa, Vihterpalu. 10.10.2020. Noorepoolne männik, liivasel alal, alustaimestikus peamiselt kõrrelised.
F: Egert Vandel
***********************************
**********************************
Söödav värskelt.
Pildi järgi on teda tihtipeale raske määrata. Seepheinik võib olla väga sarnane. Iseloomulikud tunnused on radiaaltriibuline kübar, rohekaskollane toon jalal ja eoslehtedel ning kasvamine liivastes männimetsades. Hiline seen, ilmub alles septembri lõpus.
Eristamisel triibulisest on oluline lõhn - seepheinikul kerge-tugev läpatanud seebi lõhn, triibulisel jahu lõhn. Seepheinik võib kergesti põhjustada seedehäireid.
*****
F: Maive Marandi.
Jala toon valkjas kuni lillakas, kübaral lilla toon puudub.
VALGE KOBARHEINIK (Leucocybe connata)
Ei ole söödav.
Allar Antson rõhutab:
Aga süüa selliseid valgeid seeni nagunii ei saa soovitada väga suure sarnasuse tõttu ÜLIMÜRGISTE VALGETE LEHTRIKEGA!
(jäägu pigem silmailuks!?)
Valge kobarheinik (Leucocybe connata, varem Lyophyllum connatum) on Leucocybe perekonda kuuluv seeneliik.
Eestis kasvab see näiteks metsateede servades.
F: Mailis Salvet.
**************************************************
HELVELLID
PIKKJALG-HELVELL (Helvella bulbosa)
F: Tõnu Pani.
**********************************************
SILE HELVELL (Helvella elastica)
F: Elina.
Siledat helvelli võime kohata alates juulist nii metsades kui metsaveertes, suures rohus ka parkides. Kübar kollakashallist kuni pruunini ning hapra struktuuriga. Väidetavalt mittesöödav, aga mõne riigi mükoloogide arvates võib liigituda isegi söödavaks, kuid ei oma mitte mingit maitset.
************************************
TUME HELVELL (Helvella lacunosa)
Mustamörsky
Svart hattmurkla
Лопастник бороздчатый
Dobais rumpucis
Urvuotoji alvytė
F: Katriin Hõim.
**********************
VALGE HELVELL (Helvella crispa)
Лопастик курчавый
https://www.facebook.com/photo?fbid=1475304292679706&set=oa.653220311503363
Liivi Ruuse.
MÜRGINE!
************************
HIID-LEHTERVAHELIK (Leucopaxillus giganteus)
Keskpärane söögiseen.
Söödav VÄRSKELT!
F: Mare Luuk.
Kahkjasvalge seenekübar veidi lehtri kujuline, servad lainelised ja eoslehedki seenekübara värvi. Seenejala kõrgus oleneb muidugi seene suurusest nagu ka läbimõõt, aga võib küündida kümne sentimeetrini.
Mükoloogide arvamusel on seen noorest peast söödav. Seene valge viljakeha jätab lähemal uurimisel paksu ning tiheda mulje.
Ära peab märkima, et hiid-lehtervahelikus leidub looduslikku antibiootikumi – klütotsibiini. Seda ainet on kasutatud tuberkuloosi ravil.
Meie tänased vaatlusalused kasvavad sageli nn „seeneringides“ ning tihti pidi jääma järgmisel aastal seenekasvu kohtadele vaid „must maa“, kus midagi ei kasva.
*****************************************
HIRVEPÄHKEL (TERALINE)
https://www.facebook.com/photo?fbid=2537608819718533&set=oa.653220311503363
Kedristõlvik (Tolypocladium ophioglossoides)
Mustaloisikka
Smal svampklubba
Кордицепс офиоглоссовидный
Kui raiesmikele männi külvamise eel erilise labida abil veel käsitsi lappe löödi, siis nägid metsavahid sageli kümnete ja sadade kaupa hirvepähkleid. Need on madalal mulla sees kasvavad muguljad, mõne sentimeetrise läbimõõduga seened, mis igati meenutavad kuulsaid lõunamaisi trühvleid. Tavaline seeneline ja seeneteadlanegi ei leia neid naljalt üles.
Teisiti on lugu metsseaga. Nägemismeel on tal töntsivõitu, seda parem aga haistmine. Ega siis ilmaasjata Prantsusmaal ja Itaalias vanasti trühvlite kasvupaiga leidmiseks abimeesteks vastava väljaõppega koerte kõrval kodusigu kasutatud. Kuigi hirvepähkel pole inimesele söödav, on ta metssea maiuspala: valgurohke, kaloririkas ja nende jaoks hea aroomiga.
Seente korjamine on kunst
************************
HUNDIPIIM (Lycogala epidendrum)
https://www.facebook.com/photo?fbid=560333557510122&set=oa.653220311503363
F: Riina Võhma.
*****************************************
JAHUTANUK (Galerina marginata, sünonüüm Galerina autumnalis)
Myrkkynääpikkä
Галерина ядовитая
Gifthätting
Apmalotā ķiverene
Eglinė kūgiabudė
Deadly skullcap
Jahutanukid kasvavad metsas reeglina eraldi. Üks nende eripäradest on valge kirme seenejala alumisel osal, samuti hele ääris seenekübaral, mida, tõsi küll, alati näha pole.
Kümnekonna päeva pärast seenekübarad sirgestuvad ja jahutanukid muutuvad väga sarnaseks kännumamplitega – see sarnasus ongi seeneliste jaoks peamiseks ohuks. Kuid erinevalt kännumamplist ei kasva jahutanukid kobaratena – iga seen seisab eraldi, tõsi küll, tuleb ette, et nad on tihedalt üksteise kõrval.
Jahutanuki kübar on sile ja väikese kühmuga keskel, jalg kiuline, liistakud paiknevad harvemini kui kännumamplitel. Nende kübarate viljalihal on vaevutajutav jahulõhn.
Tuleb meeles pidada, et isegi sama liigi seened, mis kasvavad erinevates tingimustes, võivad üksteisest tõsiselt erineda, mistõttu, kui kahtlete, siis loobuge ahvatlevat seent korjamast – see on parem kui mürgistust saada.
Urmas Kaja foto ja tekst allpool:
Jahutanuki jalg on siidikiuline, valkjas, pruunikas või pruuni-valge kirju.
Vasakul: Tõnu Ploompuu:
Jahutanuk.
Kasvab okaspuu-puidul
Väidetavalt väga mürgine.
Kõrvemaa. Aegviidu matkakeskuse juures. Paljudes kohtades.
21.09.2017
Ülal paremal: Tõnu Ploompuu:
*****************************
Nagu teisedki haavaparasiidid tungib jalakapässik puusse jämedate okste lõikekohtade või kuivanud oksatüügaste kaudu. Ta tekitab lülipuidus valgemädaniku, mis levib nii üles-, alla- kui ka väljapoole, muutes puidu kõigepealt rabedaks ja lõpuks pehmeks. Nakkuse esmase välistunnusena hakkab kambiumi- ja koorekahjustus oksaaseme all vähitaoliselt laienema, sest seen tapab nakkuskohas ka haavakoe. Kui aastate pärast tekivad seal lähedal puukoorde pikilõhed, siis võib kindel olla, et koore all paisub jalakapässiku viljakeha. See on liibuv ja võib “venida” mööda tüve üle meetri pikaks. Sügisel ta kuivab, praguneb ning hakkab liistakutena kooruma. Maha kukuvad ka seent varjanud kooretükid ning nüüd paistavad viljakeha mustakstõmbunud jäänused hästi silma isegi ladvaokstelt.....
F: Sulev HJ.
********
JUUREPRUUNIK (Phaeolus schweinitzii)
F: Neeme Sihv.
*************
JUUREPÄHKEL - vt MURUKERA jm
***************************************************
KAHVATU KUKESEENIK (Cantharellus pallens) - VT KUKESEENED ja KUKESEENIKUD
****************
KARIKSEEN (VEREV-KARIKSEEN)
https://www.facebook.com/photo?fbid=2509058482573567&set=oa.653220311503363
Ei ole söödav!
F: Raina Vaarmaa.
*****************************************
KASEKÄSNAK (Fomitopsis betulina)
(mitte segi ajada kasekäsna ehk musta pässikuga)
Noorelt söödav.
F: Ruth Jalutaja.
******************************************
Sulev HJ: on vahel musta pässiku "saatja". Ühel pildil on näha nii musta pässiku eelmise aasta viljakeha hallitavad ja lagunenud jäänused ning pässik (see must mügar) ka.
Pärtlemetsa, Viimsi, 14.04.24.
******
KEDRISTÕLVIK.
HARILIK KEDRISTÕLVIK (Cordyceps militaris)
Foto: Urmas Kaja.
Ei ole söödav. Parasiitseen.
Seen võib kasvada nii üksi kui hulgakesi. Viljakeha on nuiakujuline, ülevalt jämedam kui alt, 2–8 cm kõrge ja sageli kõver. See on kollakasoranži värvi, sageli alt kahvatum, ülevalt vinniline ja alt sile
***********************
KITSE-LIMANUTT (Hygrophorus camarophyllus)
F: Annika Piip.
Värskelt söödav.
*****************
uus liik Eesti seente nimestikku.
Pildi pealt tahaks kohe pakkuda harjakas klavuliina – seda kõige tavalisemat valget klavuliinat, keda on kõikjal. Looduses teda vaadates arvasin aga esimese hooga mingiks puiduharikuks, selle märksõnaga läks ta esialgu pildile. Mikroskoobi all vaadates aga... - eosed on kerajad (kommentaaripilt, all paremas nurgas), mitte pikad kitsad, nagu puiduharikul peaks olema. Ja siis paistis veel ka eoskand üsna hea nurga all – sel oli tipus nagu kaks härja sarve viikingikübaral (kommentaaripildil ülal vasakul, mõõdukalt udune), ühe haru tipus veel püsimas ka eos. Need sarved on vahetud eoste kandjad, sterigmad. Selliseid eoskandu pole teistel sarnastel seentel peale klavuliinade.
Seda aga, et tegemist pole äbariku harjaka klavuliinaga, näitab servarakkude (tsüstiidide) olemasolu eoslaval, st siinkohal seene pinnal. See on iseloomulik liigile, C. incarnata, mitte harjakale.
Selle liigi määramisel oli enda ähmaste teadmiste kombineerimine seeneraamatute ja interneti vihjetega, ilma korrektset määrajat kasutamata.
Seene kõrgus oli u 2 cm, kasvas maas, kallakul, kuuskede all (kaugemal igasugu lehtpuid).
Läänemaa. Laikmaa park.
13.10.2023.
********************************************************
Tõnu Ploompuu:
Draakonipuine Eesti.
Hilisem täpsustus: klavuliina küll, aga Clavulina iris. 2019 a Itaaliast kirjeldatud liik. Eestist siiski mitu leidu, minu teine üsna samaaegne leid Läänemaalt Oru v Rannakülast oli hulga kõhnema-ludrima välimusega.
Algjutt:
Või siiski seen perekonnast klavuliina : Clavulina coralloides s.l. - harjakas klavuliina. Selle liigi tüübi alla ta hästi ei mahu - ta peaks olema valge või parasiidiga nakatanuna alt hall, aga paremat pole mul saada. Võimalik, et uuemad uuringud on selle liikide rühma läbi seedinud.
Kasvasid need puud suure hulgana ununenud õuepärna all, Mägiste teivasjaama tee ääres (kommentaaripilt). Nende kõrgus ja võra läbimõõt on ka üle 10 cm, tüve läbimõõt 1-1,5 cm (2. kommentaar).
T.-Tartumaa Sangaste khk Mägiste.
10.09.2023.
***********
Hall klavuliina (Clavulina cinerea, Grey Coral)
3.07.2025, Tartu
Mingi õrn võimalus, et hoopis lõunapoolsem lähiliik C. reae, mida küll meilt tõestatud pole. Uurib.
Seene peal tõenäoliselt meilt samuti tõestamata parasiit Helminthosphaeria clavariarum, mis esinebki vaid harjakal ja hallil klavuliinal.
Söödavus teadmata.
*****************************************KOGRITSAD;
Güromitriinimürgistuse põhjustavad peamiselt kolm liiki: punakaspruuni ajutaoliselt käärulis-voldilise kübaraga kevadkogrits (Gyromitra esculenta) liivastes männikutes; ookerkollase ebakorrapäraselt lainjas-voldilise kübaraga hiidkogrits ehk vanema nimega hiid-kogritsliudik (Gyromitra gigas; sün. Discina gigas, Neogyromitra gigas) kuusikutes ja kuuse-segametsades; tubakapruuni ebakorrapäraselt liudja ülaküljel lainjas-voldilise viljakehaga ketas-kogritsliudik ehk vanema nimega liudkogrits (Discina ancilis; sün. Discina perlata, Gyromitra perlata) okas- ja segametsades,
peamiselt kuusikutes pinnasel ja kõdupuidul: vanadel kändudel, tormiheite kuuskede juuremätastes, kõdunenud juurtel.
Ülalnimetatud kolme Eestis sagedase liigi viljakehasid leitakse aprillist juunini, põhiliselt mai keskpaigas, toomingate õitsemise ajal [1, 2, 3]. Kõik nad on mürgised ainult värskelt sööduna; kupatatult ja kuivatatult aga ohutud söögiseened.
Toimeaine: güromitriin ehk varasem helvellahape, hävib seente kupatamisel ja kuivatamisel.
Peiteaeg: kaheosaline, vahepealse näilise paranemisega, (2–)6 kuni 12(–25) tundi.
Sümptomid: iiveldus, kõhuvalu ja -lahtisus, oksendamine, täiskõhutunne; peavalu; minestamine, teadvusekadu, rahutus, deliirium; hemolüüs, maksakahjustused, kollatõbi, neerupuudulikkus, krambid; võib järgneda surm.
Sarnased liigid: kevadkogritsa ja hiidkogritsaga võib segi ajada ookerkollase kuni kollakaspruuni, korrapäratult kärjelise munaja kübaraga, värskelt söögiseenena hinnatud ümarmürklit (Morchella esculenta), kes kasvab aedades, parkides, metsatukkades, puisniitudel ja lookadastikes eriti Põhja- ja Lääne-Eestis ning meie saartel ja laidudel; ketas-kogritsliudiku teisik on temaga üldjoontes sama nägu ja samasugustel kasvukohtadel kasvav....
http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel3833_3791.html
********
HIIDKOGRITS Gyromitra gigas Värskelt MÜRGINE!
Kupatatult (kaks korda) söödav. Kupatamisel hoidke aknad lahti ja ärge viibige aurude juures.
Ülal v: Tiina-Mari Telkinen
Kumna küla metsas 26,04,23
Ülal p: Urmas Kaja foto ja tekst:
Hiidkogritsa pere pehkinud kasekännul,
Gyromitra gigas, 21.04.2025, Lahemaa.
All v: Hiid-, kevad- ja liudkogritsad. 64 kuud järjest seenel käidud. 10.04.2024. Võrumaa.
F: Marje Mürk
All p: 27.04.2021, Lahemaa.
F: Urmas Kaja.
********************
KEVADKOGRITS, (Gyromitra esculenta)
Värskelt MÜRGINE! Kupatatult söödav, soovitav kupatada kaks korda (aknad avatud).
Kasvab aprillis, mais ja juunis. Kasvab liivasel pinnasel ja okaspuude kõduneval puidul männikutes.
Värskelt on ta eluohtlikult mürgine, kuid kupatatult hea söögiseen. Seent tuleb kupatada tingimata ilma kaaneta potis ja kupatamisvesi kohe ära valada. Kupatamisel eralduvad mürkained ning seen muutub ohutuks. Mingil juhul ei tohi värskeid kogritsaid mikrolaineahjus küpsetada, siis jäävad nad väga mürgiseks.
Ülal v: Tiia Pints:
Kevadkogritsad. 30.04.2023. Saaremaa. 5a. vana männiraiesmik.
Ülal p: Kuigi siin on pilte, siis kogritsate puhul ehk küll küllale liiga ei tee. Näide värvivariatsioonidest
Gaida Jaksoni foto ja tekst:
Vihmasadu soosis kogritsate kasvu. Palju pisikesi nupsikuid. Seened on jagatud, sest endal tekib ainuüksi mõttest nendega mässata vastumeelsus. Minu jaoks uus kogritsate seenekoht, samas pole varem neid nii väga otsinud ka. Haapsalu lähedal, mändide all sarapuude vahel. 5.05.25
All v: Anneli Kask,
20.05.25 kevadkogrits Kõverjärve tee ääres, Uku küla, L-Viru mk.
****
Ketas-kogritsliudik ehk pruun kogritsliudik ehk liudkogrits.
Värskelt MÜRGINE!
Kupatatult söödav.
Eestis võib enamasti okas- ja segametsades, peamiselt küll kuusikute vanadel kändudel ning nende ümbruses olevatel kõdunenud puujuurtel aprillist juunini sageli kohata liudkogritsat. See seen on kupatatult söödav, kuid värskelt tarbituna tekitab ta sarnaselt teistele kogritsatele güromitriinimürgistuse. Eestis võib liudkogritsat kohata sageli.
Ülal vasakul: Urmas Kaja.
01.05.2023, Lahemaa,
kasvab kõdunenud kuusetüükal
Ülal p: Vääna-Jõesuu
19.05.20
F: Leeni Tuule
(Veiko Kastanje määras suure tõenäosusega liudkogritsaks)
All v: Foto postitas Külli Samuel
Kasvukoht kuusik, Kagu-Eesti.
Veiko Kastanje pakkus ketasliudikut, kuid rõhutas, et et mikroskoobita 100% kindel ei saa olla.
All p: F: Katrin Loss.
Jõgevamaa, 06.05.21
(Läbimõõduks ca 12 sm
*************
**********************
HARULDANE!
Album SEENERAAMAT, leiud palun kanda siia: https://www.facebook.com/photo/?fbid=3338403899639017&set=oa.705885244885322V: okt 2012
— kohas nimega Põlvamaa, Ilumetsa kraatri kõrval.
F: Tõnu Pani
P: Anneli Kask,
17.10.23 Lääne-Viru maakond, Kadrina vald
SÜGISKOGRITS Paragyromitra infula, varem Gyromitra infula)
F: Imbi Ruber.
Värskelt MÜRGINE! Kupatatult (kaks korda) söödav.
Kasvab augustis, septembris ja oktoobris. Seen on üsna tavaline kogu Eestis. Kasvab segametsades ning enamasti kõdunevatel kändudel. Erinevalt kevadkogritsast ei sööda seda seent eriti. Kuid kõik kevadkogritsa kohta öeldu kehtib ka sügiskogritsa puhul.
************************************************************************
KOLLANE HÜÜVIK (Leotia lubrica)
Rustonupikka
Леоция скользкая
Slemmurkling
Slidenā leocija
Ei ole söödav!
F: Tamm Tomm.
*****************************************
KOLLANUTT - vt NUTT.
KOLLANE VESINUTT - vt NUTT.
***************************************
F: Margarita Mürk.
F: Kaja Alaraby.
Söödav.
Austerservikuga sarnaneb kopsservik, mis sageli kasvab sügisel ja kevadel lehtmetsades ja parkides surnud lehtpude tüvedel. Tema kuni 10 cm suurune kübar on valkjas kuni kahvatupruunikas, vähem lihakas ja mitte nii maitsev kui austerservikul.
**************
***********************************
25.09.2021
Foto: Tõnu Ploompuu.
Põlismetsas kasvab korallnarmik jämedatel lamavatel haava, harvem kase või sanglepa, erandina isegi tamme tüvedel, ka nende surnud tüügastel ja kändudel. Viljakehasid võib leida juuli lõpust oktoobri esimeste päevadeni, kuid isegi samas kohas mitte igal aastal. Seen põhjustab valget puidumädanikku, mis aga meil tarbe- ja küttepuidu kahjustajana märkimisväärset kahju ei tekita, selleks esineb ta liiga harva.
*************************
KUKESEENED ja KUKESEENIKUD, TORBIK- JA TORUSEENED
Võrdluseks
JA TEADMISEKS, ET KUKESEENI OSALISELT TEMBELDATAKSE ÜMBER TORBIKSEENTEKS
.(Ei mäletagi enam, kes selle pildi tegi, aga tänulikud peaks talle igati olema!)
*****
*****************************************
HALLIKASPRUUN TORBIKSEEN (Craterellus caeruleofuscus)
Ворночник голубвато-бурый.
Kui torbikseene korjajad nüüd leiavad teda, oleks ilus tema kasvukohad registreerida Loodusvaatlustesse või Plutoffi.
Kommentaarides leiate pildi:
Musta torbikseene (alumine seen) väliskülg on peaaegu sile, hallikaspruuni torbikseene väliskülg on kurruline-sooniline.
Lisaks T. Ploompuu põhjaliku võrdluse.
Fotod: Urmas Kaja.
All vasakul: 24.09 Pärnumaa segamets.
F: Katrin Paimre
*********************************************
Selline näeb välja hall toruseen (Craterellus cinereus) - põhimõtteliselt meenutab tumedat lehter-kukeseent sügavate voltide tõttu lehtri allküljel. Ikka selgelt eristuv nii meil palju sagedamast pruunist toruseenest kui ka mustast torbikseenest.
Hall toruseen on meil päris haruldane, need pildid on Mihkli tammikust Pärnumaal 03.09.2023, kus tema esinemine on ilmselt kaua aega teada olnud (tammik on ca 270-aastane). Lisaks sellele kandile on vaid mõni üksik esinemisteade Eestist (kasvab tammede all vanades salumetsades, Eestis kirdepiiril olev Kesk-Euroopa liik), enamasti pakutakse halli toruseene pähe meil kasvavaid tavalisemaid liike.
Vasakul: Allar Antson.
Ülal paremal: Kadri Prants, Neeme küla (Harjumaa) 30.08.2016
All paremal: Siiri Mägi, Käsmu, 01.09.2024.
*******************************
Kahvatu kukeseen
(Cantharellus pallens)
eristub harilikust kukeseenest hele-
dama valkjaskreemi värvusega küba-
ra ja enamasti jässakamate viljake-
hade poolest (◊ 3). Kuna albinism on
kukeseente puhul üsna tavaline, ei
pruugi iga kahvatukollase kuni valge
värvusega eksemplar olla kahvatu kukeseen. Küll aga eristab seda liiki
valkjas kirme kübara pinnal, kuigi see
kaob viljakeha vananedes. Ühtlasi on
hea eristustunnus eredamalt värvu-
nud voldikeste ääreosa kübara servas,
sest harilikul kukeseenel on voldid
ühtlase värvusega.
************************
Tinglikult söödav (värskelt), halva maitsega.
„Vale kukeseene“ aeg algab hilissuvel, augustis, aga massiliseks võivad nad muutuda hilissügisel, kasvades metsades, raiesmikel või ka kõduvatel kändudel.
Kuld-kukeseenik kannab erksalt oranži, aga ümarat kübarat, mis harilikust kukeseenest pisut väiksem ning kasvab peenemal jalal.
Korjatud seenel märkame kübara all hoopis eoslehekesi, mitte voldikesi nagu harilikul kukeseenel. Kuld-kukeseent hinnatakse tänapäeval tinglikult söödavaks, kuid on varasematel aegadel suisa mürgiseks peetud.
***********
MUST TORBIKSEEN (Craterellus cornucopioides)
Вороночник рожковидный
Mustatorvisieni
Svart trumpetsvamp
Melnā taurene
Paprastasis trimitėlis
Ülal vasakul:
Põlvamaa 2012 Foto: IImbi Ruber
Ülal paremal: Tartumaa. Ain Vindi.
All vasakul: 10.08.2016 Aegviidu. Rünno Pärtel.
All paremal: 08 08.2016.Põlva lähedal - Eve Lepland.
****
**************************************
RUUGE KUKESEENIK Hygrophoropsis rufa.
Söödav värskelt?
Harva vastutulev liik. Tavalisest kuld-kukeseenikust tumedama jumega ja kübara pind veidi teraline, pealtnäha nagu mõni väiksem puiduheinik.
Ülal: 16.09.2022, Vehendi
F: Sven Pruul.
All: Allar Antson
Saaremaa, 12.9.2020
*********
Söödav värskelt
Harilikust kukeseenest valkjam, suurem ja lihakam. Harvaesinev, kuigi võib mängida ka rolli see, et iga seeneline pole neist ka teada andnud.
Ülal: 21.07.2023, Tartu. F: Sven Pruul
All vasakul: Katrin Kreisen:
Jussi järvede juures
August 2023
All paremal: 06.07.24 Uljaste lähedal. Kaspar Eensalu: Hästi näha iseloomulik valge viltjas kirme, mis mõne koha pealt juba maha on kulunud.
*******
Ülal vasakul: Marika Andre foto
Soome, Nurmijärvi 21.9.2018
Ülal paremal: Ain Vindi
All vasakul: Janar Visnap.
All paremal: Kukeseene valge vorm. Padise parkmets terviseradade vahel 23.09.25.
Söödav VÄRSKELT.
Kuldkollane harilik kukeseen on tuntud igale seenesõbrale, seda on hea ja ohutu korjata. Vähemtuntud sugulased kollakas kukeseen ja lehter-kukeseen ilmuvad metsa küll veidi hiljem augustis, aga rõõmustavad seenesõbra südant tihti rohke saagiga veel kuni novembrini.
*************************************
Лисичка желтеющая
Peamised vahed on kübara alustes soontes/voltides ning värvitoonides. Kollakal kukeseenel on sooned peaaegu siledad kuni võrdlemisi madalad, lehter-kukeseenel siiski veidi sügavamad ning sootuks erinevat värvi, tumedamad. Kollakas kukeseen on üldiselt soojemate toonidega, mis lehter-kukeseenelt puuduvad, viimase jalg on pigem oliiv-, sinepi vms kollane ilma kollaka kukeseene sooja oranžika toonita. Kohalikud ja pooled seenegruppide liikmed võivad väita, et nad on lehter-kukeseened, kuid nemad on lihtsalt eluaeg teda vale nime pidi kutsunud (nende korrigeerimine on paraku sageli lootusetu ning isegi saadakse selle peale pahaseks), aga seeneliikide määramisega tõsisemalt tegelevate jaoks pole mingit kahtlust, et need on kollakad kukeseened (õiget infot võib ikka leida mh seeneraamatutest, õige määrang ei sõltu ju rahvahääletusest
Kommentaarides on lisaks üsna palju erinevaid selgitusi, kuidas eristada lehter-kukeseenest.
All vasakul: Piret Rabakukk. 11-10-2020, Lääne-Nigula vald
Ülal vasakul: Urmas Kaja.
All paremal: Vasakul lehter-, paremal kollakas kukeseen.
Kompunn Katrin Kvade.
Ülal paremal: Saaremaa lääne-rannik, segamets, peamiselt niiske samblapinnas, 23.08.23. Karina Tamm.
*****************************************
LEHTER-TORBIKSEEN Craterellus tubaeformis varem LEHTER-KUKESEEN Cantharellus tubaeformis
suppilovahvero
All vasakul: Raplamaa. Herkki Paljak.
All paremal: Kerli Avaldi hea VÕRDLUSPILT
Lehter- kukeseen (vasakul) & Hüüvik.
Kasvavad kohati täiesti kõrvuti.
Tasub väga tähelepanelikult jälgida mida söödavate seentega koos korjate.
Pärnumaa, Vaskrääma
Kuusemets
24.08.24
Lehter-kukeseen kõrvuti hariliku kukeseenega.
F: Ain Vindi
Söödav VÄRSKELT.
Lehter-kukeseen on lihaka ja kõigile hästi tuntud hariliku kukeseene tagasihoidlikum perekonnakaaslane. Söögiseen, söödav värskelt (kupatamata). Kasvab okas- ja segametsades, eriti niisketes ja märgades metsades, samuti loometsades. Esineb kaunis sageli, paiguti hiiglaslike kogumikena, eriti sage Lääne-Eesti saartel. Juulist novembrini.
Sarnasest kollakast kukeseenest on
kõige lihtsam eristada vaadates kübara allküljel volte. Kollakal
kukeseenel on need madalad, halvasti eristuvad ja pigem kollased,
lehter-kukeseenel paremini eristuvad ja meenutavad eoslehekesi,
sügavamad ja pigem hallid.
Meenutab torbikut. Pealt pruunikashallil
kübaral on nabalaadne süvend ja ala-
küljel heledamad kollakashallid vol-
did, mis meenutavad eoslehekesi.
Kollakas jalg on seest õõnes. Lehter-
kukeseen on hilissügise liik ja kasvab
metsades suurte kogumitena. Ometi
on seenekorjajatel teda raske märga-
ta: pruunikas kübar sulandub hästi
sama tooni metsavarisesse.
**************************************************
MUSTUV TORBIKSEEN (Cantharellus melanoxeros).
II kaitsekategooria (soovitav mitte korjata).
F: Eiri Müür.
********************************KULDKÜLIK (Phyllotopsis nidulans)
oranssivinokas
gulmussling
Филлотопсис гнездообразный
F: Tõnu Pani.
Ei ole söödav.
*************************************************
KULDTATIK - vt TATIKUD.
****
KULD-PUIDUHEINIK (Tricholomopsis decora)
Lääne-Virumaa, Koljaku, 24.8.24
F: Mari Leiner
KURREL (Verpa bohemica)
Ülal v: Veiko Kastanje:
Pühapäev seentega / A Mushroom Sunday.
Tänavu on erakordselt hea kurreliaasta...
Kurrel - Verpa bohemica - early false morel.
Ülal p_ Tiina-Mari Telkinen:
Eelmisel aastal korjasin kurreleid esimest korda. Suuremad kaabud täitsin nagu šampinjone ja ahju. Perele meeldisid.
All v: Kuhikmürkel (VASAKUL, TUMEDAMAD) ja Kurrelid Mustvee vallast.
2022.
Fotod: Veronika Kookmaa
All p: Liina Karakatš
Kurrelid.29.04.23 Põlvamaa, Veski küla. Segametsa raiesmik. Haava kännu lähedal oksapudi ja kuuseokaste vaalus
Söödav VÄRSKELT.
Kurrel kasvab niisketes haavikutes ja haava-segametsades, kuid harva ka sirelite all. Eestis võib kurrelit kohata enamasti aprillist juunini, mil ta kasvab paiguti lausa massiliselt. Kurrel on hinnatud ja maitsev söögiseen, mida kupatama ei pea, kuid kurrelite söömisel tuleks mürgistuse vältimiseks hoiduda alkoholi tarbimisest.
Kurrelit võib segamini ajada nii mürkli kui ka kogritsaga. Kurreli oluliseks eristustunnuseks on täiesti vaba ehk jalale mitte kinnitunud kübara serv. Pruunikaskollane kuni kollakaspruun kübar kinnitub jalale ainult jala tipus ning on sügavalt ja ebakorrapäraselt pikivoldiline. Jalg on valkjas ja pikk ning täiskasvanud seenel seest õõnes.
**********
KUUSE-KÄBIKÕRGES
F: Urmas Kaja
KUUSE-LILLATÜMAK (Leptoporus mollis)
Lillatümak (Leptoporus) on kandseente perekond torikulaadsete seltsist.
Kuuse lamatüvi. Tartumaa, Siniküla. 15.09.21. Mart Paadik
*******
KÕRVKÜLIK (Pleurocybella porrigens)
Плевроцибелла вытянутая
OHTLIKULT MÜRGINE!
F: Aiti Niinemets
Sept 2023
*******************************KÄHRIKSEEN (Sparassis crispa)
Ehk KÄHRIK.
Blomkålssvamp
Kurttusieni
Грибная капуста
F: Ainar Maanus.
Punase raamatu II kaitsekategooria!
Seene viljakehad kasvavad suvest sügiseni vanade mändide all või lausa tüve alusel, põhjustades selle puu juurte ja tüve allosa pruunmädanikku. Peaaegu kerajas viljakeha, mille läbimõõt on 10–25 cm, meenutab pisut ilu- või lillkapsast, ja võib kaaluda üks või mitu kilo, Eesti rekord 1986. aastal oli 12,5 kg. Ta koosneb käharalt asetunud kuni 5 mm paksustest kahvatukollastest, hiljem pruunikamatest lehekestest, mille alumisel küljel valmivad eosed. Ühe viljakeha eluiga on tavaliselt vaid mõned nädalad.
***********************************
KÄNNUMAMPEL vt MAMPLID
*************************
KÄNNUPESS (Fomitopsis pinicola)
Indrek Sell: Kännupess on üks meie metsade kõige tavalisem, mitmeaastane puuseen. Ta võib kasvada nii mändidel, kuuskedel, kaskedel kui ka teistel lehtpuudel. Täiskasvanud kännupessu viljakeha on sageli äratuntav eredate värvide järgi, tihti näeme viljakeha servas punakasoranži vööti.
https://www.looduskalender.ee/vana/node/17881.html
Ülal v: Evelin Krehhov, 8.11.2025 Peipsiääre vald Tartumaa
Ülal p: Nagu geoloogiaski on ka seenemaailmas hea, kui piltidel on suurusest aimu saamiseks midagi võrreldavat nagu tikutops, nuga või...
F: Pille Raamat
All: Kadri Prants, Ihasalu ja Kaberneeme vahel metsas, 30.03.2020,. Surnud ja murdunud lehtpuu (vist haab või tamm) tüvejäänusel.
************************************KOLLANE KÄRBSESEEN (Amanita citrina)
Мухомор поганковидный
F: Õie Korell.
F: Liisa Kuiv.
Ei ole söödav!
Kübar oliiv-, sidrun- või valkjaskollane, kaetud ebaühtlaselt valkjate, hallikate või pruunikate vatjaskiuliste ebemetega, mõnikord paljas, serv sile, kleepuv, noorelt poolmunajas või kumer, hiljem lame, läbimõõt kuni 12 cm. Eoslehekesed valged, mõnikord kollaka servaga, vabad. Jalg valkjas, kahvatu kollakas või hallikas, kuiv, vatjas-ebemeline või paljas, suure servatud mugulja alusega, rõngaga, tupega, kuni 12 × 1.5 × 3 cm. Rõngas valge, alumine külg mõnikord kollakas, rippuv, serv ebemeline, sageli ülemine külg rihveljas, kaua ei vabasta eoslehekesi. Tupp valge, vatjas, jalaga kokku kasvanud, moodustab mugulja osa ülaservas terava voldi. Seeneliha valge, kartuli lõhnaga. Eospulber valge. Eosed kerajad või veidi ellipsoidsed, amüloidsed, 7–10 µm.
Okas-, leht- ja segametsades, eriti liivastes männikutes, väga sageli.
VIII–XI.
Mittesöödav, sisaldab bufoteniini, mis on inimesele kahjulik.
Sarnased liigid: roheline ja valge kärbseseen.
********************************************************
KOLLAKASPRUUN KÄRBSESEEN (Amanita fulva)
Поплавок жёлто-коричневый
F: Liia Orav.
Tinglikult söödav!
Nii imelik kui see ka pole, kuulub kollakaspruun kärbseseen kärbseseente perekonda ning sel on palju mitmevärvilisi sugulasi, sealhulgas ka märgiseid. Seetõttu tuleb nende korjamisel olla eriti tähelepanelik.
Igat liiki vanemad kollakaspruunid kärbseseened on väga sarnased rohelise kärbseseenega, mis on meie metsade kõige ohtlikum, surmavalt mürgine seen.
KUNING-KÄRBSESEEN (Amanita regalis)
F: Urmas Kaja.
MÜRGINE!
Kübar kollakas- või ookerpruun, keskel tume pruun, vanemalt võib kollakaks pleekida, tihedalt kaetud kollakate paksude ebemetega, mis võivad osaliselt kaduda, serv rihveljas, noorelt poolkerajas, hiljem lame, läbimõõt kuni 25 cm. Eoslehekesed valged, serv tihti kollakas, vabad. Jalg valge või kollakashall, kuiv, ebemeline, muguljas, rõngaga, tupega, kuni 25 × 3 × 4 cm. Rõngas valkjas, serv tihti kollase ebemeline, rippuv, lai, ülakülg sile, kaua püsiv. Tupp valge või kollakas, jalale liibunud, moodustab jala muguljale osale ebemelisi kontsentrilisi ringe. Seeneliha valge, kübaranaha all tume kollane, lõhnata. Eospulber valge. Eosed lai-ellipsoidsed, pole amüloidsed, 9–12 × 6–8 µm.
Sega- ja okasmetsades, harva.
VII–X.
Mürgine, põhjustab närvisüsteemi häireid.
Kuning-kärbseseent peetakse mõne autori poolt punase kärbseseene teisendiks.
Sarnased liigid: punane, roosa ja panter-kärbseseen.
*******************************************
LOOR-KÄRBSESEEN (Amanita strobiliformis)
HARULDANE!
Varasemalt:
«Vahemere maades on ta üsna tavaline,» ütles mükoloog Kuulo Kalamees. Kalamees on loor-kärbseseene leidnud kaks korda Saaremaalt. «Eesti
kohta on neli-viis leidu,» lausus Kalamees, «mandrilt mitte ühtegi.»
ORANZH KÄRBSESEEN (Amanita crocea)
e safran-kärbseseen
Поплавок шафранный
F: Janek Maat.
Värskelt MÜRGINE, söödav kupatatult!
Roosa-, rõngata-, hall-, loor- ja oranž kärbseseen kaotavad oma mürgisuse küll kupatamisel, aga hoolimata sellest on soovitus kõik liigid metsa lihtsalt „ silmailuks“ jätta.
.
F: Urmas Kaja.
Mürgine!
Panter-kärbseseen (Amanita pantherina) kasvab okasmetsades, eriti liivastes ja luitemännikutes, puisnõmmedel; leidub meil juulist oktoobrini sageli, mõnel aastal kohati hulgi; kasvab alati üksikeksemplaridena.
Kübar on pähkelpruun, kleepuv, alati selgelt rihvelja servaga ja enamasti üleni kaetud väikeste lumivalgete ebemetega, kuni 12 cm laiune. Jalg on valge, peenehärmjas, kuni 12 × 2 cm. Rõngas on ülaküljel alati sile. Loorid on lumivalged. Seeneliha on kogu viljakehas valge, samuti kübaranaha all, lõhn on ebameeldiv.
Panter-kärbseseene juhttunnused on rihveljas kübaraserv, sileda ülaküljega rõngas jalal ja lumivalged väikesed ebemed kübaral, seeneliha on valge ka kübaranaha all [6, 8].
Panter-kärbseseen on väga mürgine, ohtlikum kõigist teistest siin käsitletud liikidest; võib põhjustada surma.
*****************************************************
PRUUN KÄRBSESEEN (Amanita porphyria)
F: Aavo Omann.
Ei ole söödav, MÜRGINE!
Samuti mittesöödavad seened, mida võime ohtralt kasvamas märgata nii okas-, kui segametsades.
Seenekübar hallikaspruun, kas violetse või roosaka varjundiga ja pane tähele, et enamasti paljas. Noorelt kübar kellukjas, mis kasvades muutub kumeralt lamedaks.
Mürgiseks aineks bufoteniin ja nimetatu on inimesele kahjulik.
Mittesöödavate ehk vähemmürgiste kärbseseente liike leidub meie metsades veelgi, aga parem jäägu nad meist metsa oma kohale kasvama.
****************************************
PUNANE KÄRBSESEEN (Amanita muscaria)
Мухомор красный
F: Külli Leppik.
Mürgine!
Kübar oranzh- kuni sarlakpunane, vanemalt pleegib kollaselaiguliseks
või määrdunud kollakaks. Eristatakse ka kollast vormi, kes on juba
noorelt oranzhikaskollane, tihedalt kaetud valgete või kollakate paksude
ebemetega, mis tihti pestakse vihmadega osaliselt või täielikult maha,
serv enamasti rihveljas, noorelt poolkerajas, hiljem kumer kuni lame,
läbimõõt kuni 20 cm. Eoslehekesed valged, vabad. Jalg valge või
kollakas, ebemeline või kiuline, muguljas, rõngaga, tupega, kuni 20 × 2 ×
3 cm. Rõngas valkjas või kollakas, serv enamasti kollakas-oranþi
ebemeline, rippuv, lai, ülakülg sile, kaua püsiv. Tupp valge või
kollakas, jalale liibunud, moodustab jala muguljale osale ja sellest
kõrgemale ebemelisi kontsentrilisi ringe. Seeneliha valge, kübaranaha
all punakas- või sidrunkollane, lõhnata. Eospulber valge. Eosed
lai-ellipsoidsed, pole amüloidsed, 8–12 × 6–8 µm.
Okas-, leht- ja segametsades, metsalagendikel, väga sageli, kohati hulgi.
VII–XI.
Mürgine, põhjustab närvisüsteemi häireid.
Sarnane liik: kuning-kärbseseen
*************************************************
ROHELINE KÄRBSESEEN (Amanita phalloides)
F: Tõnu Ploompuu.
"Roheline kärbseseen on hallikas-, kollakas- kuni pruunikasrohelise, keskel oliivpruuni, vanalt tihti üleni vaid kollakaspruuni kumera kiulise limase, tavaliselt ebemeteta kübaraga, mille läbimõõt on kuni 15 cm. Eoslehekesed on jäävalt valged; seeneliha valge, muutumatu värviga. Jalg kuni 2 cm läbimõõduga, valkjal põhjal oliivkollastest soomustest kirju, selle alusel avar kotjas tupp ja ülaosas püsiv nahkjas rippuv, ülaküljel rihveljas rõngas.
Kasvab laialehistes metsades, eriti tammikutes ja pärnikutes augustis ja septembris. Sage eriti Lääne-Eestis ja saartel, kuigi leida võib kogu Eestis
**************************************************ROOSA KÄRBSESEEN (Amanita rubescens)
Мухомор серо-розовый
rødnende fluesopp
Rodnande flugsvamp
Rusokärpässieni
Perlpilz
F: Monika Guk.
F: Enn Arukask.
Värskelt MÜRGINE, kupatatult söödav.
Märkame sageli kasvamas nii okas-, kui segametsades. Seenekübara värv
võib olla kollakast kuni hallikaspruunini, pisikeste näsajate ebemetega
Miks siis roosa kärbseseen?
Lõikekohalt värvub seen aeglaselt roosaks ja kui teod on seent närinud, siis närimiskohtade veered paistavad roosad.
Värskelt on roosa kärbseseen mürgine, põhjustades hemolüüsi. Kuid
kupatamisel mürkained lagunevad ehk on tinglikult söödav, mida teha
kõigest hoolimata ei soovita - aga teadma peaks.
Lisaks kõigele võivad nad olla välimuselt sarnased jäävalt mürgistele, kas või panter-kärbseseentele.
*********************************
RÕNGATA KÄRBSESEEN (Amanita vaginata)
Поплавок серый
F: Riina Mändel.
Ei ole söödav!
Kübar hallpruun, violetse või roosaka varjundiga, enamasti paljas,
mõnikord hallikas- või violetjaspruunide kleepunud üldkatise jäänustega,
serv sile, algul kellukjas, hiljem kumer-lame, läbimõõt kuni 9 cm.
Eoslehekesed valged, vabad. Jalg valkjashallikas või violetjashall,
kiuline või peenesoomuseliselt kirju, muguljas, rõngaga, tupega, kuni 9 ×
1 × 1,5 cm.
Rõngas noorelt valkjas, hiljem hall või hallikaspruun, tihti violetjas,
kitsas, pole rihveljas, jalale liibunud, sageli kaduv. Tupp hallikas,
liibunud, ülemine serv moodustab terava voldi, vananedes pudeneb
ebemeteks. Seeneliha valge, kartulilõhnaga. Eospulber valge. Eosed
kerajad, amüloidsed, 7–10 µm.
Okas- ja segametsades, väga sageli.
VII–X.
Mittesöödav, sisaldab bufoteniini, mis on inimesele kahjulik.
Sarnased liigid: panter- ja kollakaspruun kärbseseen.
********************************
VALGE KÄRBSESEEN (Amanita Virosa)
kuni 12 cm lai;surmavalt mürgine.
*****************************************
KÜHMVÖÖDIK (Cortinarius rubellus)
VÄGA MÜRGINE!
** TÕSINE HOIATUS **
KÜHMVÖÖDIK!
Паутинник красноватый
Kurb
on tõdeda, et Eestimaal on aastati rekordilisi vöödikumürgistusi –
paljud satuva neerukahjustusega väga raskes seisundis haiglasse!
Pahategijaks on üldjuhul kühmvöödik (Cortinarius rubellus), mida on
sellel aastal rohkelt, ning teda olla korjatud lehter-kukeseene pähe.
Kühmvöödik kasvab vajadusel edukalt ka põuaperioodil, seega võib neid praegu veelgi ilmuda olenemata sademete nappusest. Kas korjaksite neid, kui need on ainukesed seened metsas? Õige vastus on loomulikult see, et olenemata nappusest või hasardist tuleb korjata vaid seeni, mida täiesti kindlalt, ilma igasuguse kahtluseta tunnete. Nende eksemplaride puhul paljud ilmselt kühmvöödikut ei oskaks kahtlustada, kuid samas ka muidugi mitte mingit söödavat seent, juhul, kui vähegi seeni tunnete. Seente korjamine ”igaks juhuks” ei ole hea mõte, paar määramist vajavat eksemplari võib muust saagist eraldi kaasa võtta.
Siin näeb erinevatel aastatel ja aastaaegadel tehtud kühmvöödiku pilte, et liiki erinevatel kujudel tutvustada. Üldjuhul on tegemist võrdlemisi lihaka, n-ö ”ahvatleva välimusega” seenega (seda muidugi vaid juhul, kui uskuda ohtlikku müüti, et välimusel ja söödavusel on vähimgi suhe!), mis on tervenisti oranžikaspruuni tooni, veidi sametise kübaraga ning jalal on kollased siksakvööndid. Erinevalt lehter-kukeseenest ei ole neil kindlasti mitte lehtrikujulist kübarat, vastupidi, kübar on teravatipuline või kühmuga! Vanemad ja ilma tõttu kannatada saanud isendid ei järgi aga paraku täpselt seeneraamatu pildi näidiseksemplari. Kühmvöödik kasvab niiskemapoolsetes okasmetsades koos kuuskedega.
Foto: Allar Antson.
F: Urmas Kaja.
Siia lisan ebatraditsiooniliselt ka lingi, kuna tegu ühe mürgiseima seenega Eestis.
https://nami-nami.ee/uudis/ettevaatust_kuhmvoodik/
****************
KÜLMASEENTE eristamine on üsnagi keeruline, seega on tavapärane kui eristatakse perekonda - söödav KUPATATULT NB! Ettevaatust, segiajamisvõimalus JAHUTANUKIGA (Galerina marginata, sünonüüm Galerina autumnalis).
HARILIK KÜLMASEEN (Armillaria mellea)
Honungsskivling
Keltamesisieni
Опёнок осенний
Parastā celmene
Paprastasis kelmutis
Honiggelber Hallimasch
Eestis leidumine küsitav (hetkel)
Söödav kupatatult
F: Mauri Lahti
**********************
MUGUL -KÜLMASEEN (Armillaria lutea).
Klubbhonungsskivling
Nuijamesisieni
Опёнок толстоногий
Gvadelupas celmene
Gelber Hallimasch
Söödav kupatatult.
Pildil hästi noored ja noored seened, Kommentaaris keskealised.
Tema puhul on iseloomulik nõrgavõitu lokkiv krae ja kollased toonid krael ja jalal.
Ja kasvab ilmselt lausa eelistatult maapinnal, süües siiski puujuuri ja ka puude tüvesid, vast siiski surnud puid. Aga võimalik ka, et on nõrgenenud saarepuude teise ilma aitaja.
Läänemaa Laheva.
Fotod ja tekst Tõnu Ploompuu.
************************************************
Опёнок тёмный
.
F: Mauri Lahti.
Söödav KUPATATULT.
***********************************************
PÕHJA-KÜLMASEEN (Armillaria borealis)
Vanlig honungsskivling
Pohjanmesisieni
Опёнок северный
Nördlicher Hallimasch
SURMAVALT MÜRGIST jahutanukit võib segi ajada ka põhja-külmaseenega, kuid seda pole niisama lihtne teha. Põhja-külmaseente tugevad soomuselised kübarad ja paksud seenejalad ei meenuta üldse teisi seeneliike, mis aga peamine, nad erinevad oluliselt jahutanukist.
Põhja-külmaseen, Armillaria borealis,
26.09.2022, Lahemaa.
Pildil Kasvab maha lõigatud mustsõstra põõsa varretüügastel.
F: Urmas Kaja.
******************************************************
L
LAIALEHINE HIIDKÕRGES (Megacollybia platyphylla)
ehk end. laialehine puiduheinik
Fotod: Urmas Kaja.
Lahemaa.
LAKKVAABIK (Ganoderma lucidum)
.jpg)
F: Urmas Kaja.
Pildid kahenädalase vahega.
F: Urmas Kaja.
KAITSEALUNE SEEN.
Eesti lodu-, madalsoo- ja arumetsades võib õnnekorral kohata kasvamas maailmakuulsat seeneliiki.
Meil on lakkvaabik harva esinev seen, kes kasvatab oma läikivaid viljakehasid surnud lehtpuude tüvedel. Reishi nime all maailmas laialt tuntud seen võeti kasutusele raviseenena traditsioonilises Hiina meditsiinis juba üle 2000 aasta tagasi. Teadaolevalt oli läikvaabik üldse esimene seeneliik inimkonna ajaloos, kes tervedava ja noorendava toimega seenena leidis väärika koha algselt idameditsiinis. Palju hiljem hakati teda hindama ka Ameerikas ja Euroopas
kui immuunsüsteemi tugevdavate omadustega seent. Tänapäeval kultiveeritakse läikvaabikut paljudes riikides.
**************************
LEHTERÜDIK. (Tremiscus helvelloides)
F: Merike Ka.
F: Lennart Maala.
Söödavaks loetud, kui salatina, aga punase raamatu liik Eestis. Seen esineb Eestis harva Põhja- ja Lääne-Eestis.
LEHT-KOBARTORIK (Grifola frondosa)
Грифола курчавая, koppelokääpä, Kuokštinė grifolė, Daivainā čemurene,
Album Seeneraamat.
Kui kohtute, lisage leiud ka siia:
https://www.facebook.com/photo/?fbid=3336323153180425&set=oa.705885244885322
Suured viljakehad, läbimõõt 20-50
cm, ühe haruneneva aluse külge
kinnitub kümneid labida- või
keelekujulisi kübaraid. Värvus
kollakas- kuni hallpruun. Torukeste
pind valge või kreem. Jala pind valge.
Mõisapargid, parkmetsad,
tammikud.
Ülal v: Lähivaade pargis vanema tamme jalamil, väga käidavas kohas. Esmakohtumine.
Oktoober 2020. Valgamaa.
F: Ilme Aarmann
Ülal p: Reet Pehka:
Leht-kobartorik (Grifola frondosa) üsna noor veel. Ta on I kategooria looduskaitsealune seeneliik ( ohustatud ). Kasvab suure tamme jalamil Kadriorus.
6-09-2023
All v: 06. 10. 23 leitud ka teine eksemplar lähedalt., Vinni v, Katrin Kask.
All p: F: Külli Leppik.
**
Karvasilokka
Телефора наземная
Fächerförmiger Erd-Warzenpilz
Mare Tamvelius:
Harilik lehternahkis pealtvaates ja pildi ülaosas on teine seen ka altvaates
08.10.26 Kõpu ps luitemännik
.jpg)
*******
NIITLEHTRIK (Clitocybe dealbata)
NIITLEHTRIK (Clitocybe dealbata)
(Vasakult 2-4 seen)
Ohtlikult MÜRGINE!
Tõnu Ploompuu:
Aitäh kõigile, kes selles loomkatses osalesid.
See oli üles pandud selleks, et näidata selliste valgete seente pildi järgi õigesti määramise võimatust. Ja nii see läks. Seega - kõik osalejad aitasid vormistada suurepärast tulemust. Veelkord aitäh!Seened alates vasakult: 1 - tavaharmik 2-4 - niitlehtrik (või midagi lähedast) 5-6 siid-narmasnutt (eri vanuses isendid)
F: Tõnu Ploompuu.
**************************************************
NUIJALG-LEHTRIK (Ampulloclitocybe clavipes)
Söödav (MITTE TARVITADA ALKOHOLIGA!)
Varasemalt lehtrikute, nüüd heinikuliste sugukonda kuuluv seen.
Veiko Kastanje foto.
PEEKER-EBALEHTRIK Pseudoclitocybe cyathiformis
21.12.2025, Lahemaa, kasvab õuemurus. Urmas Kaja.
PÖÖRDLEHTRIK (Paralepista flaccida)(endine pöörd-EBAHEINIK)
Säämiskävalmus
Atskabargainā paralepista
Rausvarudė stirnabudė
Говорушка перевёрнутая
Rödbrun trattskivling
F: Urmas Kaja.
Söödav värskelt.
*******************
SIRGE LEHTRIK (Infundibulicybe geotropa, endise nimega Clitocybe geotropa)
Говорушка подогнутая
F: Malle Kull.
F: Sven Pruul.
***************
TAVALEHTRIK (Clitocybe gibba)
ворончатая говорушка.
Krista Lukki foto.
Söödav värskelt. (ettevaatust sarnaste liikidega, mis võivad olla mürgised)
Kasvab segametsas, niitudel.
**********************************
UDULEHTRIK (Clitocybe nebularis)
Говорушка дымчатая
pudrad trattskivling
härmämalikka
pilkoji tauriabudė
LEPAPÄSSIK (Inonotus radiatus)
Fotod: Reet Pehka
****
LIBLIKTAGEL ( Trametes versicolor)
V: ( Võrumaa, Rõuge vald, 30.09), Eve Kürsa.
P: Võrumaa, kuusehekis kännu otsas. September 2023
F: Siim Pikker
********
LIIBUV ROOSTETORIK (Pycnoporellus alboluteus)
Allar Antson:
Liibuv roostetorik, Pycnoporellus alboluteus, Uus leiukoht selle põlismetsade uhkeima ja ühe haruldaseima liigi jaoks. Ohustatuse hinnang meil kriitilises seisundis (CR), ehkki asurkonna suurus viimastel aastatel tõusuteel, seni küll üksnes idapoolse Eesti põlismetsades.
Ülemine foto Allar Antson. 15.10.2023 Tartumaa, Väänikvere.
Alumine foto: Sven Pruul:
Uus postitus liibuva roostetorikuga sanglepal (Allar Antsoni määrang). See aasta juba liiga tihtigi kohanud. 5.11.2023, Roiu
************************************************
LIIVAPUIDIK (Coltricia perennis)
Puiduseen, värvitoonid muutuvuses ehk siis kuldkollasest kuni tumeda sinaka või pruunini.
Ülal v: Türi vallast.
11.08.2023
F: Raivo Proff.
Ülal p: Ilme Aarmanni foto:
5/03/2020. Vääna-Jõesuu rannalähedane kuiv männimets. Kasvab maapinnal.
All: Juuli 2024, Marella Kakkum: Kihelkonna maalinnal suurte mändide all sambla sees.
LIMATÜNNIK (Sarcosoma globosum)
Bombmurkla, Svartgubbe
Hytymaljakas
Toverīšu sarkosoma
Paprastasis taukius
Саркосома шаровидная
31.03.2021, Lahemaa
F: Urmas Kaja
Limatünnik kasvab kuusikutes ja kuuse-segametsades märtsist maini, soojematel talvedel leiab teda isegi jaanuaris ja veebruaris. Limatünnik eelistab samblarikkaid vanu metsi, kus soodsal aastal võib neid ühest kohast leida sadu. Limatünnik on paigatruu seen, kuid aastati on viljakehade hulk väga kõikuv. Kuigi limatünnik kasvab koos kuusega, ei moodusta ta teadaolevalt temaga mükoriisat, vaid toitub surnud orgaanilisest ainest.
Limatünniku vaadikujuline viljakeha on täidetud värvusetu sültja kuni vesise massiga ning kaanetatud kausja tumepruuni kuni mustjaspruuni eoslavaga, millelt seen eoseid õhku paiskab. Limatünniku viljakeha välispind on pruun ja sametine, sile kuni kortsuline. Tänu tünnis olevatele veevarudele võib limatünnik elada ja eoseid toota nädalaid. Kui veereservuaar ammendub, vajub seen üha rohkem kokku ning muutub väljast kortsuliseks ja madalaks.
Limatünnik kuulub kaitsealuste liikide I kaitsekategooriasse ning punase nimestiku ohualtite liikide hulka. Kuigi viimasel ajal on limatünniku leiukohti juurde tulnud ja arvukus paistab tõusvat, vajab liik siiski kaitset ning tähelepanu just vanade kuusikute väga suure raiesurve tõttu. Euroopas on limatünnik enamikus piirkondades peale Skandinaavia ja Baltimaade välja surnud, meil võib tünnikut kohata Põhja- ja Kagu-Eestis.
Kui leiate limatünniku kasvukoha, andke sellest kindlasti teada Keskkonnaametile või sisestage vaatlus Loodusvaatluste andmebaasi. Nii aitad kaasa looduskaitse korraldamisele. Pea meeles, et limatünniku korjamine on keelatud!
LÕHETÜMAK (Rhodonia placenta)
Indrek Sell: Veel on ilus roosade viljakehadega lõhetümak. Teda peetakse põlismetsade liigiks, kus kasvab kuuse ja männi lamavatel tüvedel. Kaks aastat tagasi hakkas ta aga kasvama Tartu kesklinnas Barclay pargis hallil pähklipuul.
08.08.2026. Vapramäe matkarajalt. Sirje Holstingu foto
F: Monika Männik.
Ustilago maydis (Corn Smut, Blister smut of maize, Boil smut of maize, Bommon smut of maize, Mexican truffle, huitlacoche, maisi-lendnõgi, maisi-pahknõgi, mehhiko maisitrühvel)
Maisi-põletis (kr/lad k-st)
5.09.2024, Väike-Rakke
maksak ehk rusuk (Fistulina hepatica), mis viitab tema võikale sarnasusele metsa alla visatud suurele verisele maksatükile; kui seda lõigata, siis see ajab isegi välja veretaolist punast ollust.
Maksak kuulub maksakuliste sugukonda ja maksaku perekonda ning teist sellist torikseent Eestis ei ole, nii et seda on väga raske millegi muuga segi ajada.
Ülal v: 12.09.2017
Kasvab Läänemaal Virtsu lähistel metsas tamme küljes
F: Merike Maripuu
Ülal p: Helen Pilv:
Ida-Saaremaa. 28.09.2024.
Võtsin mina julguse ja valmistan teda , kui maksa....
Tõesti on kui maks või kentsakas tükk liha.:)))
Näis.....
Paar tundi hiljem:
Nonii..
On ja miski hapukas ja miskit maitse veel, mida ei oskagi kirjeldada. Ja üldse ei ole paha , vaid pigem inspireeriv selline.
Sõin ka hapukoorega ja ikka on tasakaalukas põnev maitse...
Paneb maitsetele mõtlema ..-looduse maitsed, mis on pigem vägagi head tolle seene juures..väga huvitav!
Õrn-mõrkjas-õrnhapukus ja see miski hää nüanss veel..!!!
All v: Gaida Jakson: tammedel. Haapsalu/Nõmme 01.09.25
All p: Helen Hoyer:
Saue vald, august 2020
******
MAMPLID
KAHKJAS MAMPEL Pholiota squarrosoides
Pörhösuomuhelokka
Чешуйчатка растопыренная
Slemslörskivling
F: Urmas Kaja
******************
Феолепиота золотистая
Kultasieni
Gyllenskivling
Goldfarbener Glimmerschüppling
Ztainā feolepiota
Auksuotoji smulkiažvynė
TINGLIKULT söödav, võib tekitada maohäireid.
Eriti vanemad isendid sisaldavad eri allikate järgi üsna suures koguses sinihapet ning selle seene mürgistusena on välismaistes allikates kirjeldatud närvi- ja ajukahjustusi. Kahjustusi on ilmselt tekitanud just seenes sisaldunud sinihape, ehkki on jäänud tagantjärele tõestamata, kas muud seenes sisalduvad mürgised ained saadi välistada. Eri allikate järgi on sinihappe sisaldus igas seeneisendis väga varieeruv. Suurim leitud kogus põhjustab inimese surma juba umbes 150 g värskete seente tarbimisel, mis on hämmastavalt väike kogus.
Fotod: vasakul Kaire Kool
paremal Tiina Pajusalu, Viimsi , Pringi küla, metsatee 04.10.24
Kombo koostas Airi Iman
*****************************************************
KITSEMAMPEL (Rozites caperatus)
Nüüd KITSEVÖÖDIK
Gypsy mushroom
Kehnäsieni
Колпак кольчатый
Rimskivling
Krunkainā tīmeklene
Raukšlėtasis rintelėnas
Söödav VÄRSKELT.
Kädi Anneli:
Jahutanuka jalal pole selliseid turris soomuseid. Väiksem ja pole suures kobaras nagu banaan. Kännumampel.
Ülal vasakul: Taja Martin on teinud hea kombo, võrdlemaks kitsemamplit haisva (või tegu ka mõne lähedase ja sarnase liigiga) vöödikuga.
KAKS VASAKPOOLSET on pildil KITSEMAMPLID, paremal HAISEV VÖÖDIK.
Taja tekst:
Korjan ise juba aastaid kitsemampleid ja täna metsas hakkasin haisvat? vöödikut korjama, sest nad kasvavad koos ja hetkeks tundus nagu mampel. Mõtlesin, et panen siia neile, kes alles õpivad tundma kitsema.... (kommentaarides pikemalt.
Ülal paremal: Liisa Kuiv.
All vasakul: Silje Müürsoo postitas:
Kitsemampel. Neil see värv varieerub. Segametsas olid pruunikamad ja männikus hallikamad.
All paremal: F: Jaana Leidas-Meerits
********************
KÄNNUMAMPEL (Kuehneromyces mutabilis)
Sheathed Woodtuft
Koivunkantosieni
Föränderlig tofsskivling
Опёнок летний
Mainīgā pacelmene
Paprastoji kelmiukė
Söödav VÄRSKELT
NB!
Sarnasus surmavalt MÜRGISE jahutanukiga!
Kännumampel ei vaja kupatamist. Tasub aga teada, et söödavad on ainult kübarad, jalad on vintsked.
Kännumamplid kasvavad alati põõsasjate kogumikena, milles on kümme kuni kakskümmend kübarat.
KÜBAR: 3–7 cm läbimõõdus, noorelt kumer-kellukjas, siis lame-kumer, vanana täiesti lame, laia kühmuga, keskpaigas oranžikas, serva poole hele- kuni valkjaskollane, kogu laias servaosas aga tumedam pruunikas, sest kübarad on peaaegu alati osaliselt hügrofaansed, paljas, sile, niiske või nõrgalt limane.
EOSLEHEKESED: noorelt helepruunid, vananedes muutuvad kaneel- kuni roostepruuniks, õhukesed, tihedalt asetunud, jalale hambaga külge kasvanud või veidi laskuvad.
JALG: 4–8 cm kõrge, 0,5–0,8 cm läbimõõdus, silindriline, pruunika rõngaga, ülalpool rõngast helepruunikas, allpool rõngast tume- kuni mustpruun, tihedalt harjaseline, torujas, kiuline, sitke.
SEENELIHA: õhuke, kübaras valkjas, jalas roostepruun, hügrofaanne, meeldiva lõhna ja maitsega.
KASVUKOHT: lehtpuude, eriti kaskede kõdunevad kännud ja lamavad tüved leht- ja segametsades.
ESINEMISAEG: maist novembrini, kuivadel suvekuudel tavaliselt ei vilju.
Vasakul: .29.07.23 Niitväljal
F: Malle Kull
Ülal paremal: Põlvamaa, Veski, 3.sept. 2016
F: Tõnu Pani
All paremal: Kasvasid lepakännul.26.08.2018.Võrumaa.
F: Ain Vindi
**********
LEEKMAMPEL (Pholiota flammans)
чешуйчатка огненная
Tulihelokka
Svaveltofsskivling
Liesmainā zvīņene
Gražioji skujagalvė
Flaming Scalycap
.
F: Urmas Kaja.
Tinglikult söödav, kupatatult.
Mitte ükski mampel pole mürgine, seepärast võib eelnevalt korralikult kupatades proovida neid soolata või marineerida – kuid kas sellel on mõtet, kui metsas jätkub teisigi, häid seeni?
LEPAMAMPEL (Pholiota alnicola)
Leppähelokka
Чешуйчатка ольховая
Lepaskivling
Alder scalycap
Peamiselt halli lepa puidul, aga vahel ka teistel lehtpuudel kasvab augustist oktoobrini sageli lepamampel (Pholiota alnicola) [3]. Seda seent tunneb kergesti üleni ere-sidrunkollase aromaatse, omavahel põõsjalt kokku kasvanud, vahel vihamaitseliste viljakehade järgi. Kübar on kuni kuus sentimeetrit lai; eoslehekesed ja jala alumine osa muutuvad vanalt roostepruuniks. Lepamampel ei ole söögiseen.
(Leppa armastab ka roostekollane mampel)
Ülal: Monika Saarniit
All: 14.09.2020, Lahemaa, f: Urmas Kaja.
***************************
ROOSTEKOLLANE MAMPEL (Pholiota aurivella).
чешуйчатка золотистая
Kultahelokka
Gulltofsing
Golden Scalycap
Ztainā tauriņpiepe
Auksaviršė skujagalvė
Söödav värskelt
(mõningatel andmetel tinglikult söödav
F: Urma Kaja
SOOMUSMAMPEL (Pholiota squarrosa)
Чешуйчатка обыкновенная
Pörhösuomuhelokka
Fjällig tofsskivling
Flokainā zvīņene
Šiurkštusis taukis
F: Neeme Sihv.
Seeneliha on ebameeldiva lõhna ja maitsega, meenutades küüslauku, redist, sidrunit või sibulat ning maitse redist. Kuigi vanem kirjandus on pidanud soomusmamplit söödavaks, on seen sageli põhjustanud mürgistust, eriti koos alkoholiga tarbides. Ta põhjustab kopriini-alkoholimürgistust.
VALKJAS MAMPEL Pholiota lenta
Чешуйчатка клейкая
Limahelokka
Slemflamskivling
Sticky scalycap
F: Sven Pruul
********METS-SHAMPINJON (Agaricus silvicola)
https://www.facebook.com/photo?fbid=539251699618308&set=oa.653220311503363
Foto: Tiiu Malken.
Söödav VÄRSKELT.
Šampinjoni peetakse hinnatud söögiseeneks, tarvitatakse värskelt, ei vaja kupatamist. Eestis on neid ka marineeritud, kuid et vedelik ei jääks tumedaks, on soovitav seened enne vees hetkeks keema laskta. Keeduvesi muutubki kohe tumedaks, marinaad aga jääb hiljem klaariks.
*********************************
********
EBEMELINE MURUMUNA (Lycoperdon mammiforme)
Eestis haruldane murumuna liik seni ainult Lääne-Saaremaalt leitud. Nüüd ka mandrilt - Nedrema puisniidult. Kasvab seal tihedamate puude-põõsaste rühmade all, kõrgematel küngastel.
Välimus on eksitamatu - selliseid lapikesi pole ühegi meie murumuna peal.
Läänemaa Mihkli khk.
09.08.2020.
Foto ja tekst: Tõnu Ploompuu
******************
HARILIK MURUKERA (Scleroderma citrinum)
F: Kristi Rjabov.
F: Maili Salvet.
MÜRGINE!
************************
HARILIK MURUMUNA (Lycoperdon perlatum)
Ülal v: Põlvamaa.
F: Mart Kalve
Ülal p: Foto: Diana Rimm.
Põlvamaa, Kooraste, tihe kuuse ülekaaluga okasmets.
All v: Hiiumaa
15.09 2020
F: Siim Nestor
All p: PANEERITUD KRÕPSUD MURUMUNAST
Elika Sprenger:
viilutasin ära, kastsin muna segust läbi ja seejärel riivsaia jahu segu sisse, eelnevalt maitsestasin soola ja pipraga mõlemad segud. Praadisin mitte väga suurel kuumusel ja rohkema õliga kuldpruuniks. Äsjapraetud hea krõbistada teleka ees
*********************************************
HELVES-MURUMUNA e. ebemeline murumuna, Lycoperdon mammiforme,
HARVAESINEV
02.10.2025, Karinõmme, Pärnumaa, saluilmelises metsas (mänd, sarapuu, haab, kask, pärn, tamm). Veel üks uus leiukoht sellele liigile, mida enne 2020. aastat tunti Eestist vaid Saaremaalt, kuid siis kohtasime teda esmakordselt mandril just selles samas piirkonnas (Nedremal) meie grupis organiseeritud seenelaagris. Vahepeal on leiukohti tulnud nii Lääne-, Harju-, Rapla- kui Lääne-Virumaalt, igast kandist, kus leidub tammikuid / vanade sarapuudega metsi lubjarikkamal pinnasel. Eestis siiski levila kirdepiiril olev haruldane ja väga kitsalt kohastunud liik.
Väga kergesti äratuntav seen, kui vihm pole ebemeid maha uhtunud (on ka sellisel juhul tuntav, kuid see nõuab juba rohkemaid kogemusi liigiga).
Foto ja tekst: Allar Antson
************************
HIIDMUNA (Calvatia gigantea)
Noorelt söödav. Värskelt!
F: Astrid Isand.
Eri andmetel võib seene läbimõõt olla kuni 80 sentimeetrit. Omapärast seent võib olenevalt aastast leida augustist septembrini aias, pargis, rohumaal ja puisniidul.
Hiidmuna sobib kokkamiseks. Kiire otsinguga leiab internetist eri retsepte, näiteks võib toorest hiidmuna tükeldada salatisse või pista lihakotleti asemel hamburgeri vahele.
Suurim Eestis leitud hiidmuna oli Eesti Entsüklopeedia 2011. aasta andmetel kahemeetrise ümbermõõduga ja kaalus 16 kilo.
*****************KOLLANE JUUREPÄHKEL /Rhizopogon luteolus/
Ваня Беспалов foto:
Peraküla rand, Läänemaa
17.10.2020
Välja näeb, nagu väike kartul. Lõike mahlane, lõhnab hästi
Leopard-murukera, Scleroderma areolatum,
MÜRGINE!
Ülal: Urmas Kaja, 23.08.2021, Lahemaa.
All v: 01.10.2019, Lahemaa.
Urmas Kaja.
All p: Joosep Parijõgi: Kas leopard-murukera (Scleroderma areolatum) või harilik murukera (Scleroderma citrinum)
Kuidas neil vahet teha?
Kasvas muru sees kasvuhoones
Tartu linn
01.07.2025
PIGIPUGU (Melanogaster)
Veiko Kastanje:
PIRN-MURUMUNA (Lycoperdon puriforme)
Pear-shaped puffball
Birnen-Stäubling
Ryhmätuhkelo
Дождевик грушевидный
Päronröksvamp
Bumbieru pūpēdis
Kriaušinis pumpotaukšlis
F: Ahto Pent.
All: Anneli Kask
06.10.24 Lasila hoiuala, Lääne-Viru maakond-
PUNAKAS JUUREPÄHKEL (Rhizopogon roseolus)
Ei ole söödav.
Juurepähklid on pooleldi maa-alused seened. Üsna suured ja tugevad, juba noorest saadik pruunika pinnaga, liikidel lisaks punast või kollast. Kõige kergem on neid segi ajada murukeradega, aga nendel on jäme juurikas maa poole. Juurepähklitel on vaid peened-õrnad seeneniitide kimbud maga ühendamas. Samuti on murukera juba noorest saadik seest mustjas, juurepähkel aga vatjas-kiuline ja hele. Ühtlane vatjaskiuline sisu on ka hea trühvlitest eristamiseks - nemad on haprad ja mõneti kambrilised. Kuigi juurepähklite leidjatel on sageli esimene küsimus "kas trühvel?", samamoodi kui pisikesi heledaid koonilisi seeni unistatakse olevat terav paljak.
Juurepähklid kuuluvad uuema süstemaatika põhjal puravikulaadsete sekka, olles lähedased tatikatele. Omaette alamseltsina kuuluvad puravikulaadsete sekka ka murukerad. Murumunad mitte. Söödavad pole juurepähklid, murukerad aga lause mürgised.
Foto ja tekst: Tõnu Ploompuu.
F: Tõnu Pani.
***
SIHVAKAS MURUMUNA (Lycoperdon excipuliforme)
Nuijakuukunen
Långfotad röksvamp
Beutel-Stäubling
Головач продолговатый
Kātainais zaķpūpēdis
Ilgasis pumpotaukšlis
Söödav värskelt
*******************SIILJAS MURUMUNA (Lycoperdon echinatum)
Viljakeha kerajas kuni pirnjas,
välispind kaetud tihedalt kuni 5 mm
pikkuste teravatipuliste hele- kuni
tuhmpruunide ogadega; peale
ogade pudenemist tekib pinnale
võrgumuster.
Laialehistes ja
segametsades.
Kõdul.
VIII-X
Sarnasus: Hallikas murumuna (Lycoperdon
caudatum ) välispind lühemate
ogadega (kuni 2 mm).
Ülal v: Anneli Kask,
22.08.24 Vohnja, Lääne-Viru maakond.
Sarapikus kõdupuidul.
Ülal p: 31.08.2021 Pärnumaa (Potsepa)
F: Liina Raheste
All: Terje Kerb foto
Harjumaa ja Järvamaa piiril, Saarnakõrve.
****************
SOO-MAAMUNA (Bovista paludosa)
II kaitsekat
Album Seeneraamat.
Leiud lisage palun siia.
https://www.facebook.com/photo/?fbid=3336055386540535&set=oa.705885244885322
Viljakehad 1-3 cm laiad, 1,5-5,5 cm
kõrged, kerajad, pirnikujulised või
nagu jalaga pead. Välispind valkjas ,
peensametjas-viltjas kuni peaaegu
sile, vanalt vaskpruun kuni
mustpruun.
Toitainerikastes soodes
samblapinnal.
Tartumaa/Valgamaa. Vennaru soo
30.08.2018.
F: Tõnu Ploompuu
**********
Teraline hirvepähkel, Elaphomyces granulatus,
Urmas Kaja:
09.05.2021, Lahemaa. Läbimõõt 3cm.
Tavaline seen, aga teda leida ei ole kerge, kuna kasvab sambla ja metsakõdu all pinnases.
Vahel võib teda leida metssigade poolt tuhnitud alal või siis tema peal kasvava kedristõlviku järgi.
*********
***************************************************
MÄNNILIIMIK (Chroogomphus rutilus)
Foto: Carolyn Niitla.
Foto: Vaike Martin.
F: Maili Lillepõld.
Söödav, väheväärtuslik.
Vasekarva punaka-pruunika värvusega männiliimik on tüüpline männikute ja männi-segametsade asukas. Iseloomulik tunnus on jalale laskuvad eoslehed, mis noortel seentel on hallikad, vanematel pruunid.
Värskelt kasutav hea söögiseen. Männiliimik värvub kuumutamisel peedipunaseks.**************
MÄNNI-KULDPOORIK (Aureoboletus projectellus)
Боровик золотистый
16-08-2023 Hiiumaal ( Kaibaldi maastikukaitseala
Ülal paremal: MJaris Kurme. Pärnumaa männimetsast.
All vasakul: Neeme Sihv. Rannametsa, Pärnumaa.
15. sept. 2023.
All paremal: Tiina-Mari Telkinen. Nõva rannamets 25,09,24
Söödav.
Tõnu Ploompuu:
Kanadast pärit puravik – männi kuldpoorik (Aureoboletus projectellus) – jõudis Euroopasse alles 13 aasta eest, neli aastat tagasi märgati seda esimest korda Lääne-Eestis, tänavu on seent leitud juba Peipsi äärest.
Tal on hästi reljeefne või sooneline jalg. See kohe eristab teda teistest puravikest.**********************************************
Kübar on võrreldes jalaga suhteliselt
väike, 2-4 cm, seest õõnes, tipp
kerajas, mütsikujuline, ainult ülemise
poolega jalale külge kasvanud.
Ülapinnal ribid vertikaalse asetusega,
üksikute ühendavate ristiribadega,
vaod kitsad. Vaod mesi- kuni
oliivpruunid, ribid tumepruunid kuni
mustad. Jalg õõnes, valkjas, hiljem
kahvatu-nahavärvi, kergelt ribiline,
savija kirmega.
Huumusrikkad niidud,
pargid, aiad, metsad.
IV-V
F: Tõnu Ploompuu
(Leidja Leho Tedersoo)
Muhu Koguva küla. 08.05.2015.
**********
KUHIKMÜRKEL Morchella conica
.
F: Mai Haidak.
Söödav VÄRSKELT.
Molekulaarsete analüüside põhjal seenesüstemaatikas kuhikmürklit eraldi liigina enam ei eristata. Siinkohal aga käsitleme teda seenesõprade huvides siiski kompleksliigina (rühm välimuselt väga sarnaseid liike), kuna sellesse rühma kuuluvate Euroopa liikide eristamine on sageli isegi spetsialistide jaoks keerukas.
Sarnaselt ümarmürklile võib ka kuhikmürkleid aprillist juunini kohata aedades, parkides, teepeenardel, metsades ja metsaservadel ning väga tihti aedades kasutataval puukooremultšil. Kõige sagedamini kasvavad nad Lääne-Eestis.
Kuhikmürkel on jalast pikema koonusja hallikaspruuni kärjetaolise kübaraga, mille kambrid paiknevad korrapärastes pikiridades. Kübara alumine serv on enamikul rühma liikidel (peale kellukmürkli (M. semilibera)) valkja ja seest õõnsa jalaga kokku kasvanud.
**********
ÜMARMÜRKEL Morchella esculenta
Söödav värskelt.
(Mitte segi ajada mürgise KOGRITSAGA)
F: Reet Pehka.
*********************************************NABATORIK ( Polyporus umbellatus)
Кустистый трутовик
Foto: Eve Raska.
OHUSTATUD! PUNASE RAAMATU LIIK.
Võimalusel lisage pildid ja info (koht, aeg, isendite arv jm võimalik) ka albumisse KAITSEALUSED SEENED liigipildi alla kommentaaridesse (mitte eraldi postitusena!).
Tänan!
**********************
NARMIKUD!
VIKIPEEDIA:
Narmik võib olla:
- Timpnarmik (Hydnum, varem narmik)
- Narmik (sammal)
KÜBAR- ja VÖÖTNARMIKUD
*********
HARJASNARMIK (Gloiodon strigosus)
OHUALDIS.
16.11.2024, Tartu, pajul.
F: Sven Pruul
*******
NARMIK - KIBE KÜBARNARMIK (Hydnellum scabrosum)
(End Kibe põdramokk)
Fotod: Viivika Tsäro
Mittesöödav.
*******
KULD-KÜBARNARMIK (Hydnellum aurantiacum)
Punase raamatu liik!
Ülal:Kaiu järve mets, Pedassare 16.08.2020.
F: Lagle Adler
All v: F: Tatjana Yudina.
All p: Angelika Grishakova
'
LIIT-VÖÖTNARMIK (Phellodon confluens)
Lääne-Eesti liik, ainult üksikuis paigus Saare- ja Lääne-Pärnumaal - lubja- ja soojalembene tamme mükoriisaseen, taolise kohastumisega liigid on kõik Eestis levila kirdepiiril (puuduvad nt Soomest, Ahvenamaa võimaliku erandina välja arvates) ning leiduvad meil vaid vähestest sobivaimate tingimustega kasvukohtadest.
Kübaral on lai hele serv ja narmad kipuvad olema roosaka jumega. Läheb mitmel puhul sassi okasmetsades kasvavate liikidega nii välimuse kui nime poolest, aga laialehistes salumetsades on selline liik üsna iseloomulik ja äratuntav (okasmetsades võiksid nt pecki ja pruun kübarnarmik olla pealtvaates üsnagi tema nägu).
Matsalu
Aug 24
F: Kessu Thh
Kasvavad maapinnal kogumikena, noored üleni valged. Lehtpuumets
All: 02.10.2025 Ridase, Pärnumaa. Salumetsas (haab, tamm, kask, saar, kunagine võsastunud puisrohumaa).
Allar Antsoni tekst ja fotod
****************************
LILLA KÜBARNARMIK (Hydnellum fuligineoviolaceum) (end nimega lilla põdramokk, (Sarcodon fuligineoviolaceus))
Kübar kuni 12 cm läbimõõduga, pealt
pruun, hiljem tumesinist tooni.
Allküljel rippuvad tihedalt
purpurpruunid narmad. Tihke
seeneliha noorelt tumeroosa,
vanemalt sügav-tumesinine või
mustjashall.
Loometsad.
IX-X
Foto: Allar Antson.
Putla seenekaitseala püsielupaik, Saaremaa, 02.10.2022
LÕHNAV KÜBARNARMIK (Hydnellum suaveolens)
Eestis haruldane.
Sarnane sini-kübarnarmikuga, kuid omab üsna tugevat aniisi/piparmündi lõhna.
Leiu puhul on väga oluline püüda pildile saada altvaadet ning ka läbilõiget.
8.07.24. Lätis, Valmiera lähedal.
F: Guna Taube
********MUST-VÖÖTNARMIK (Phellodon niger)
Kübar ülapind viltjas või karvane,
must või terasevärvi sinakashall,
valkja servaga. Alapind algul valkjalt
lillakashall, hiljem tindisinine,
narmad. Jalg must, ülaosa paljas,
alusel viltjalt karvane. Seeneliha
must.
Vanad kuuse ja
segametsad.
VII-X
Ülal: Urmas Kaja
01.09.2023, Lahemaa.
Keskel: 21.09.2025, Lahemaa, Oandu.
F: Urmas Kaja.
All: Urmas Kaja:
Must vöötnarmik, Phellodon niger on kuiva ilmaga pigem hall. 3. kategooria kaitsealune liik.
Lahemaal Oandu palumännikutes.
Nende välimus on suuresti ilmast sõltuv, märja ilmaga on nad tumedad ja kuiva ilmaga heledad.
21.-23.09.2024.
**********************************************
PECKI KÜBARNARMIK (Hydnellum peckii)
.
F: Urmas Kaja.
Seotud kasvukohana pigem kuusikutega, maitse pigem kibe-mõrkjas.
Üks verevaid pisaraid andvatest liikidest on väga mõru-kibeda seenelihaga Pecki kübarnarmik (Hydnellum peckii). Teine on peaaegu maheda maitsega pruun kübarnarmik (Hydnellum ferrugineum), kes on ohualtina kantud Eesti punase raamatu nimestikku. Võimalik on, et veel mõni Eestis leitud seitsmest-kaheksast kübarnarmiku liigist eritab ..... (jätkub FB-s)
**********
PORGAND-KÜBARNARMIK (Hydnellum auratile)
OHUSTATUD!
Kübar korrapäraselt lehterjas;
ülapind matt, üsna sile,
oranžikaspunane, vanemal
telliskivipunane; alapind narmastega,
alusel pruunid ja tipus heleoranžid;
jalg oranžikapruun, matt.
Kuusemetsades lubjarikkal
pinnasel.
VIII-IX
Sarnasus: Meenutab kuld-kübarnarmikut
(Hydnellum aurantiacum),
kübara ülapind noorena
kreemikasvalge ja
korrapärasema kujuga.
F: Allar Antson.
******************************************
PRUUN KÜBARNARMIK Hydnellum ferrugineum
Kasvukoht peamiselt männikutes on maheda maitsega.
Perekond kübarnarmik, Hydnellum P. Karst.
Viljakehad jalaks aheneva koonilise kübaraga, mis on pealt tasane või ebatasane, mõnikord radiaalselt
asetunud jämedate soomustega; ülakülg pruun, oranž, sinakas või roostepruun, sageli vöödiline; nooremad
kübarad enamasti valkja servavöödiga. Seeneliha kiuline, sitke või peaaegu puitunud, vöödiline. Seeneniitide
süsteem monomiitne; seeneniidid pannaldega või ilma; seeneniitide rakud pole kunagi puhetunud. Eospulber
pruun. Eosed madalalt näsalised või kühmulised. Kõdusaproobid metsades, vähemalt osalt oletatavasti ka
mükoriisamoodustajad; eelistavad kasvamiseks vähekasutatud metsaradu. Viljakehad esinevad juulist
oktoobrini; paljudel aastatel on nad haruldased; mittesöödavad. Eestis 6 liiki.
Sagedam on okasmetsades kasvav rooste- või tumepruunide, kuni 10 cm laiuste viljakehadega pruun
kübarnarmik (H. ferrugineum (Fr.) P. Karst.) (tahvel 30), mis on Eesti Punasesse raamatusse kantud liik
(vt. seenekaitse). .
Vasakul: Andrei Sosnin
Ülal p: Urmas Kaja
All p:Sergei Sergeijtshi foto:
**********
PRUUN VÖÖTNARMIK. (Phellodon melaleucus)
Perekond vöötnarmik, Phellodon P. Karst.
Erinevalt eelmisest perekonnast on selle kübar õhem, vöödilise seenelihaga; seeneniitide rakud silinderjad,
puhetumata. Eoslavakandja narmastena. Kampri- või sigurilõhn on sama tugev kui kampernarmikutelgi.
Kõdusaproobid, oletatavasti mükoriisamoodustajad. Sitke seeneliha tõttu mittesöödavad. Eestis 3 haruldast,
okas- ja segametsades kasvavat liiki: halli või pruuni kübaraga pruun vöötnarmik (Ph. melaleucus (Sw.:
Fr.) P. Karst.) (tahvel 31);
V: Anna Karolin
Paremal: Urmas Kaja.
***********
PRUUNIKAS VÖÖTNARMIK e. LIIV-KAMPERNARMIK (Phellodon fuligineoalbus)
Berit Veske foto
Kübara all narmad ja 15-20cm läbimõõt. Lähedal kasvasid veel põdramokad ja timpnarmikud, aga need seened olid täiesti erinevad.
**********************************************SINAKAS KÜBARNARMIK (Hydnellum caeruleum)
Alumine foto: Urmas Kaja.
Eestis HARULDANE.
Narmikute rühma kuuluvate seente viljakeha alapind on kaetud narmastega. Eri liikide elukombed on erinevad: jalaga narmikud on puude mükoriisaseened või saavad toitaineid maapinda katvast varisenud okaste kihist. Sinakas kübarnarmik kasvab tavaliselt okkakõdus.
Violett-kampernarmik e. lilla mütsnarmik (Phellodon / Bankera violascens)
III kaitsekat
Kui on tuttav, siis lisage info kohtumiste kohta siia. https://www.facebook.com/photo/?fbid=3335997523212988&set=oa.705885244885322
Samblarikastes niisketes okasmetsades, kuuskede all või nõmmemännikutes.
F: Allar Antson.
TIMPNARMIKUD
HELE TIMPNARMIK (Hydnum repandum)
Ежовик жёлтый
Blek taggsvamp
Vaaleaorakas
Dzeltenā kliņģerene
Raukšlėtasis dyglutis
Söödav noorelt, värskelt.
Timpnarmikuid võime leida juba juulis, kasvades väga erinevates metsades kuni novembrikuuni.
Timpnarmikud meenutavad veidi harilikku kukeseent. Valkja või kahvatukollase kübara alaküljelt leiame seene nimele sobivalt „narmaid“.
Noori, pisikesi viljakehasid võime kasutada kupatamata ja nad pakuvad harilikele kukeseentele võrdset maitseelamust. Veidi suuremad timpnarmikud jäta parem metsa - need ei kõlba süüa.Väga sageli küsitakse määrangut, aga kes korra neid narmaid näinud, enam ei eksi.
********************************
TUME TIMPNARMIK e. PRUUNJAS NARMIK (Hydnum rufescens)
Ежовик рыжеющий
Söödav noorelt, värskelt.
Pruunjas narmik ehk tume timpnarmik on punakaskollase kuni pruunika kübaraga. Seenejalg ning seene alakülg kahvatuvalge. Seeneaeg ja kasvukohad timpnarmikuga sarnased. Noori seeni võib värskelt söögiks korjata, nad on maitsvad.
Naba-timpnarmik (Hydnum aff. umbilicatum)
Seda seent kohtab meil samblastes okasmetsades. Üks paremini eristuvatest timpnarmikutest, selge auguga kübara keskel. Kuid liiki pole senini suudetud ametlikult teadusele kirjeldada. Sellepärast "aff" (species affinis). Probleem on selles, et umbilicatum on kirjeldatud liigina Ameerikast ning Euroopa naba-timpnarmikud on nendest geneetiliselt selgelt eristuvad eraldi liigina.
Teiste timpnarmikute kombel samamöödi söödav, aga kui juhtute sööma, siis saate hiilata teadmisega, et sööte kirjeldamata liiki. Sage ta siiski ei ole, olen ilmselt vaid ühe korra varem Eestis leidnud.
Foto ja tekst: Allar Antson.
VALKJAS TIMPNARMIK (Hydnum reginae, käibel ka nimed Hydnum pallidum ja H. albidum)
Fotod ja tekst: Allar Antson.
NUTID.
********************
Narmasnutt (Inocybe fibrosa)
Волоконница волокнистая
Tõenäoliselt mürgine!
***************************************
LEEDER-NARMASNUTT (Inocybe sambucina)
Волоконница бузинная
F: Tõnu Ploompuu.
SURMAVALT MÜRGINE!
******************************************
PUNAKAS NARMASNUTT (Inosperma erubescens
Волоконница Патуйяра
.
Foto: Allar Antson.
SURMAVALT MÜRGINE!
***
EBE-LIMANUTT (Hygrophorus chrysodon)
HARULDANE!
Leitud 29/08 Neeruti kaitsealalt, lehtmetsast.
Kübara servades ja jala ülalosas olid valged ebemed, maitselt mahe, lõhn meeldiv.
Siret Masingu foto
HAISEV LIMANUTT (Hygrophorus hedrychii)
F: Priit Ani.
Ei ole söödav.
Kase-mükoriisaseen, kasvab kaasikutes ja kase-segametsades, ka parkides.
***************
Limanutt Hygrophorus mesotephreus
Eestikeelset nime pole, pole seni olnud põhjust anda. Head maakeelset ristimisvõimalust ma ka ei näe. Ta kasvab tammede all, aga tamme-limanutt on olemas (võimalik, et kasvas ka seal lähedal). Värvijaotuselt ja kaugvaatelt meenutab ...
KITSE-LIMANUTT (Hygrophorus camarophyllus)
Mustavahakas
F: Erik Normak.
Söödav värskelt.
Okasmetsades, eriti kuusemetsades, lubjarikkal mullal.
Noorem kitse-limanutt: pealt mustjashall, eoslehekesed hästi valged ja harvad. Kui teised limanutid on pealt väga limased, siis see on kuivem ja paksu seenelihaga. "Kindel tunnus on see, et eoslehekesed laskuvad jalale ja vananedes tõmbavad puudutamisel roosaks,
Foto: Erik Normak.
Album SEENERAAMAT (määraja-abimees)
Kollane vesinutt (Hygrocybe acutoconica) on šampinjonilaadsete seltsi limanutiliste sugukonda kuuluv seeneliik.
Ülal: Uku Praks.
All: Tõnu Ploompuu:
Kollane vesinutt
Nagu näha juuresolevalt pildilt, see kollane häbeneb tõsiselt. Tegemis on väga varieeruva liigiga, mis võib olla (sagedamini ongi) puhaskollane, aga mille punakaid ja punaseid vorme on aegade jooksul käsitletud eraldi alamliikidena või lausa eraldi liikidena. Liigi tunnuseks on kergelt kleepuv kübar ja kollased eoslehekesed. Ja erinevalt kõige tavalisemast - kuhik-vesinutist - ei muutu ta muljumisel mustaks.
Kasvab ta rohkem kubjarikkal mulllal. Ka see isend - peaaegu loniidul - savirähksel kuival niidul.
Läänemaa Oru v. Rannaküla.
26.07.2022.
KUHIK-VESINUTT (Hygrocybe conica)
Гигроцибе коническая
Ülal v: Asukoht Rõuge vald. Eevali Mäits
Ülal ja all p: Niidetud õu, Hiiumaal 24, Mari Eero
All v: Jõgevamaa 21.08.24, Nelli Sepp
Kuiv limanutt (Hygrophorus penarioides)
Kuiv limanutt (Hygrophorus penarioides)
Söödav, aga HARULDANE!
Väga suur, lihakas ja mittelimane limanutt. Pealtpoolt esmapilgul kerge valgeks heinikuks pidada. Söödav, aga haruldane, esineb Lääne-Eestis (lubja- ja soojalembene liik) vanemates ja paremates loo- ja salumetsades tammede all, oleks ka hea vääriselupaiga tunnusliik, ehkki seda ametlikult pole.
20.09.2024 Maidla, Rapla- ja Läänemaa piiril.
ALLAR ANTSONi tekst ja foto.
NUTT - LÕHNAV-LIMANUTT. (Hygrophorus agathosmus)
Smaržīgā gliemezene
Гигрофор душистый
Kvapioji guotė
Doftvaxskivling
Tuoksuvahakas
F: Sven Pruul.
Söödav värskelt.
Pilt tehtud: Tihe kuusemets, kuuseriisika ja pihkase liimiku koha moodi, harva kasvavad, ringjalt, martsipani lõhn, maitse mahe, eoslehed suured ja harvad.
**************************************
METS-LIMANUTT Hygrophorus nemoreus
Sven Pruul - seenekütt ja -õpetaja:
Hygrophorus nemoreus (Oak Woodwax, mets-limanutt)
Metsa-niiskuskandja (kr/lad k-st)
28.09.2025, Vinni
**************************************OLIIV-LIMANUTT (Hygrophorus olivaceoalbus)
F: Urmas Kaja.
Söödav, väheväärtuslik.
Kuusikutes ja segametsades.
*******
Pilvik-limanutt (Hygrophorus russula)
Eesti punase nimestiku väljasuremisohus liik, esineb üksikutes uhkeimates salutammikutes. Pildi eksemplarid ei meenuta küll eriti limanutti ega pilvikut.. Pigem mõnda ebaheiniku taolist seent. Kuusikutes esineb sarnaste värvidega, aga väiksem ja saledajalgsem, jalale laskuvate eoslehekestega punetav limanutt.
Eelmise aasta leid samast regioonist: https://www.facebook.com/groups/319719481520116/permalink/2539866869505355/
27.08.2024 Maeru, Lääne-Harjumaa.
Foto ja tekst: Allar Antson.
PUNAKAS NARMASNUTT (Inosperma erubescens)
VÄGA MÜRGINE!!!
(Sarnasus kevad-võluheinikuga)
Söömisel on keskmisel inimesel reanimatsioon tagatud, aga reeglina ei tapa.
Punakas narmasnutt on valge-kreemikas tugev seen, kübara keskel kühmuke (noorelt kooniline), millelt lähtuvad kiudjad-narmasjad jooned. Eoslehekesed (rohekas-hallikas-)pruunikad. Kindel tunnus - vigastuste kohal ja vananedes MUUTUB PUNAKAKS kuni punaseks. Pildil punakas värvumine nõrk, koju jõudes oli tugevamini värvunud.
Eestis sage suvine seen, eelkõige Lääne-Eestis, juuni lõpust augustini. Sarapikes, salumetsades, parkides, ilmselt veidi lubjalembene.
Virumaa. Kunda Vabadussõja kalmistu juures.
02.07.2018.
Foto ja tekst Tõnu Ploompuu
*************************************************
PUNETAV LIMANUTT (Hygrophorus neoerubescens)
Ei ole söödav!
SIID-NARMASNUTT (Inocybe geophylla)
MÜRGINE!
F: Tõnu Ploompuu.
SUITS-KOLLANUTT (Hypholoma capnoides)
F: Janek Maat.
Foto ja tekst:
Tõnu Ploompuu:
NB! Hoiatakse sarnasuse eest MÜRGISE Sälk-kollanutiga!
***********************************************
SÄLK-KOLLANUTT (Hypholoma fasciculare)
Täiesti söögikõlbmatu ja nõrgalt mürgine. Väävelkollane rohekashallikate eoslehekestega, kimpudena kõduneval lehtpuupuidul kasvav seen. Kübar 3-7 sentimeeti laiune, kuni kollakas-punapruun, servas mustade loorijäänustega. Habras ja õhukese seenelihaga seen. Jalg habras ja õõnes,
Vasakul ja ülal p: Murdunud lehtpuul, liiga väikesed, et kübaralt mustrit selgelt näha. Haapsalu/Nõmme 11.09.25, Gaida Jakson.
All v: Liivi Ruuse foto.
Läänemaa.
***************************
SÜGIS-LIMANUTT. (Hygrophorus hypothejus
Гигрофор бурый
F: Urmas Kaja.
Söödav värskelt.
Viljakehad värvuvad külmadega kollaseks ja oranžiks.
Foto: Urmas Kaja.
TELLISPUNANE KOLLANUTT (Hypholoma lateritium)
Väheväärtuslik söögiseen - tugevalt kupatatuna söödav?, eri allikad siiski eri meelt.
On veel üks kollanutt, mis ei tundu olevat sarnane ühegi teise seenega, kuid sageli muudavad seened ilmast ja muudest tingimustest sõltuvalt värvust ja kuju, niisiis tuleb tedagi tähele panna.
Tellispunane kollanutt on kõigist teistest kännuseentest suurem ja erineb neist kübara sageli punaka varjundi poolest.
Eri allikad suhtuvad selle seene söödavusse erinevalt: ühed peavad söögiseeneks, teised nõrgalt mürgiseks. Seentega on sageli nii – Euroopas peetakse ka valgeid riisikaid mürgiseks. Kuid parem on korjata tuttavaid seeni, seda enam, et seenesaak on tänavu hea.
https://maaleht.delfi.ee/.../maa-seest-ilmusid-valja...
Ülal v: Kristin Roosi foto
Kehtna vald. 05.09.2021.
All v: 26.09.2022 Raplamaa, Eiri Müür
Paremal: Viljandi järve ääres, tammede all.
11.11.25, Kaja Vadi
************************************
Kangaslahokka
Огнёвка проникающая
Mitrā tulpjupile
Geflecktblättriger Flämmling
24.10.2021. Tõnu Ploompuu
All: Erkki Luuk. 181026, Tartumaa, segamets
HARILIK PAHTLIK (Spathularia flavida)
Gul spademorkel
Keltalapa
Dzeltenā lāpstiņsēne
Geltonoji lopetėlė
Спатулярия желтоватая
Tinglikult söödav.
F: Urmas Kaja.
*****************************************
PIHKANE LIIMIK (Gomphidius glutinosus)
Citronslemskivling
Limanuljaska
Eglaines zeltkāte
Gličioji geltonpėdė
Мокруха еловая
F: Siret Koppel.
F: Eero-Priit Okk.
Söödav VÄRSKELT.
Pihkane liimik on värskelt kasutatav hea söögiseen, Kuusikutes ja kuuse-segametsades kasvavat pihkast liimikut iseloomustab kõige paremini erekollane jala alumine ots. Seenel on hele limarõngaga jalg ja paksu limakihiga kaetud kübar. Noore seene eoslehed on hallikasvalkjad, tugevad ja jalale laskuvad. Neid seeni võiks korjata teistest eraldi, sest nad määrivad samasse korvi korjates kõik endaga kokku puutuvad seened mustaks.
Enne toiduks valmistamist tuleks kübaralt eemaldada limakiht. See ...
***********************************
PILVIKUTEST ÜLDISELT:
2004. aasta seisuga oli Eestis määratud 45 liiki pilvikuid, tegelik arv
on ilmselt umbes 200, kuna suure varieeruvuse ja välise sarnasuse tõttu
valmistab nende määramine isegi spetsialistidele raskus
*****************************************
ERE PILVIK (Russula xerampelina)Sillihapero, Сыроежка буреющая
Söödav värskelt.
Kübar enamasti on tumepunane, pruun või lilla. Kübar on 6–12 cm lai. Jalg on valge, punaka varjundiga.
Ere
pilvik on hea söögiseen, mis ei vaja kupatamist. Maitse on mahe, lõhn
meenutab heeringat või keedetud vähki, kuigi igaüks ei pruugi seda lõhna
ka tajuda.
Eestis väga sage, kohati massiline.
F: Urmas Kaja.
**********************
Favre pilvik, Russula favrei
Urmas Kaja: 13.08.2023, Lahemaa,
kasvab kuusikus, maitse mahe.
Tänud Allarile määramise eest,
tunnusteks on pruunistuv ja seest säsikas jalg ning heeringalõhn.
HAISEV PILVIK (Russula foetens)
Haisuhapero
Läppava haisuga. Kübar on kollakaspruun. Eestis kasvab ta leht- ja segametsades, väga sageli.
Tõnis Leisner väidab "Eesti pilvikud", Tallinn, "Valgus", 1973, lk 18 - Haisev pilvik on mitmes vees kupatatult söödav. Sobib soolamiseks ja hapendamiseks. Tal on ebameeldivalt magus-lääge lõhn ja maitse.
KIRBE PILVIK. (Russula emetica)
едкая сыроежка, Tulipunahapero
F: Allar Antson.
MÜRGINE, söödav KUPATATULT.
Silmatorkav
ja tavaline pilvikuliik, säravalt erepunase kübara ja kontrastselt
puhasvalge jalaga. Jalg on tavaliselt pikk ja silinderjas, kübar on
sile, kuppeljas kuni lame ning vanalt nõgus. Valged kuni .....
*****
Russula parazurea - kirmeline pilvik
Ilmselt Russula parazurea - kirmeline pilvik. 04.08.2024, Naissaar, Taani kuninga aed (pärnik).
Kui määrang jääb püsima (laseme veel sekveneerida), peaks see olema selle liigi teine kirje Eestist läbi aegade. Üks varasem kirje on 1957. aastast (millesse peab uskuma, kuna too eksemplar näib olevat määratud uuemal ajal ühe Euroopa parima pilvikueksperdi poolt). Välimusest saab kohe....
KOLLANE PILVIK (Russula claroflava)
Seen kasvab Eestis koos kasega kaasikutes, kase-segametsades ja rabades. Lõuna-Eestis sagedasem. Levinud juulist oktoobrini.
Seen on noorelt erkkollane, vanemana hallikaskollane. Kübar...
**************************************
Kollaselaiguline pilvik. (Russula luteotacta)
Сыроежка красно-жёлтая
F ja tekst: Tõnu Ploompuu.
*****************
KUIV PILVIK (Russula delica)
Söödav kupatatult.
Kübar on noorelt lubivalge kuni tuhm-piimvalge, vanemalt valkjas- kuni kahvatupruunikas, lame-lehtrjas, sisserullunud servaga, 5–16 cm lai.
Fotod: Siiri Salumägi.
KULDPILVIK Russula aurea
F: Kristiina Paunel.
F: Allar Antson.
Söödav VÄRSKELT.Kübar on kollane kuni ere- või oranžikaspunane, niiskelt kleepuv ja läikiv, 5–10 cm lai. Eoslehed ja jalg muutuvad üsna oluliselt sidrunkollaseks.
Veidi lubjalembene ja tavaline Põhja- ja Lääne-Eestis, kasvab vähemalt kuuskede, sarapuude ja tammedega.
KUUSEPILVIK (Russula queletii)
F: Ave Hallmägi.******************************
LUNDELLI PILVIK Russula intermedia
Foto ja tekst: Tõnu Ploompuu.
Söödav KUPATATULT!
*************************
MAGE PILVIK (Russula vesca)
.
F: Aavo Omann.
Söödav värskelt.
Head suvised seened, ühed parimad pildikud hakkavad ära kaduma, aga välja ilmuvad teise, kibeda liigi isendid. Esmapilgul on nende vahe väga väike.
Kollane pilvik kasvab (vähemalt natuke) soostuvates kaasikutes, paatjas pilvik on eelkõige laanemetsade seen, eelistades koos kasvada kuusega.
Kollane pilvik muutub vigastustes, ussiaukudes tumehalliks, paa....
Läänemaa,. Haapsalu. Paralepa mets.
11.09.2020.
*************************************PEHME PILVIK (Russula nauseosa)
Сыроежка невзрачная, Häivehapero
Foto ja tekst: Allar Antson.
PRUUN PILVIK (Russula integra)
Söödav värskelt.
Välimuselt meenutab ta esmapilgul soopilvikut, pakuks eriti tumedaks soopilvikuks. Või suvisel ajal ka veinpunaseks pilvikuks. Mõlemast on ta ehk natuke liiga palju vähem punane, pruunikam. Soopilvikuks ei saa teda pidada suure seene nii kollaste eoslehekeste tõttu. Tuhmuvast aga halliks minemise puudumise tõttu - tema puudub tasapisi pruunikaks. Pruunikaks muutumisega tuleb mängu veel üks - ere pilvik. Aga lõhna pole ja viimastele vajalikke lisatoonide kombinatsioone kah mitte, eredad pilvik on ka veidi hilisemad, varasügise seened (siis jätkub veel ka soopilvik kuni südasügise lõpuni).
F ja tekst: Tõnu Ploompuu.
Kübar on värvuselt lillakas-, punakas-, purpur- või roosakaspruun, 6–12 cm lai. Jalg on suur ja tugev. Maitse meenutab mandlit või pähklit.
Teda leidub Eestis harva okasmetsades, eriti kuusikutes, juulist oktoobrini.
*****
REBUPILVIK (Russula risigallina)
Allar Antson:
muid variante nii tumedate oranzkollaste eoslehekestega pilviku puhul lihtsalt pole, haisva pilviku rühma liikide eosed pole nii tumedad.
F: Marian Eplik.
*********************
RUSKE PILVIK Russula badia.
Mittesöödav!
****************SAFRANPILVIK (Russula sardonia)
Põletavalt kibe. Kupatatult söödav.Kübar on punane kuni veinpunakas-pruun, 7–9 cm lai. Jalg on sametise kirmega, veinpunakaspruun kuni purpurvioletne, 6–8 cm pikk. Maitse on põletavalt kibe, lõhn meenutab puuvilja.
Safranpilvik on toorelt kergelt mürgine, kupatatult söödav.
safranpilvik (Russula sardonia) - mändide all, põletav maitse on tunda juba eoslehekese liistaku keele peale pannes. Pretendeerib kõige tulisema seeneliigi tiitlile.
Kuusepilvik on lisaks erinevale kasvukohale veidi saledam, pikema ja peenikesema jalaga, kibe aga mitte päris nii põletav, hapuka puuviljalõhnaga. Safranpilviku jalg on tugevalt külmetanud varba värvi, kuusepilvikul veidi kenam roosakas.
Liivi Karpištšenko FOTO.
*****
SOOPILVIK (Russula paludosa)
Söödav värskelt.
Jana-Maria Habicht:
Ta tõi näiteks soopilviku, mis sobib suurepäraselt kohe pannile panemiseks. «Selle tunneb hästi ära, ta on suur seen, mille punasel kübaral esineb kollakaid toone,» rääkis Habicht.
Urmas Kaja tekst ja foto:
18.08.2025, Lahemaa.
Meie kõige suurem pilvik, nimi on veidi eksitav, sest kasvab nii soos kui ka kuivades männimetsades, tihti koos tuhmuva pilvikuga. Maheda maitsega, ei vaja kupatamist. Praegu võib teda leida
*******************************
TUHMUV PILVIK ((Russula decolorans)
F: Imbi Helm.
Söödav värskelt.
(T.Ploompuu)
*********************************
TÄPILINE PILVIK (Russula maculata)
Söödav.
***********************************************
VEREV PILVIK (Russula sanguinaria)
.
F: Urmas Kaja.
Söödav kupatatult.
*********************
PRUUN TORUSEEN vt siin KUKESEENED JA TORBIKUD ALL.
***********************************
PUIDU-TUPPLEHIK (Volvariella bombycina)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2988197911326286&set=oa.653220311503363
F: Anu Kommer.
Söödav.
************
KEVAD-PUNALEHIK
MÜRGINE!
F: Tõnu Ploompuu
***********************************************
KOBAR-PUNALEHIK Entoloma lividoalbum
MÜRGINE
(on sarnasust söödav kobarheinikuga)
Noorte viljakehade eoslehed on valged, aga et on roosad ja eoslehed värvuvad punakaks.
**************************
******************************************
PUNAKAS NARMASNUTT vt. NUTT.
*****************************************
PUUGIPASK
https://www.facebook.com/photo/?fbid=1780214255522040&set=oa.653220311503363
F: Liisa Saarse.
*********************************
PRUUNJAS NARMIK vt Narmik
***************
PUIDU-SAMETKÕRGES ((Flammulina velutipes)
https://www.facebook.com/photo?fbid=1248849215261173&set=oa.653220311503363
.
F: Ülle Saatmäe (alumine pilt)
.
Massiliselt võib neid leida parkidest ja aedades samuti tasuks pajustikes silmad lahti hoida sest nimetatud seened võivad kasvada isegi kuni kümnekonna meetri kõrgusel - sealt nende kättesaamine pole just hõlpus. Päris metsas nimetatud seente leidmine jääb juhuslikuks, kuigi nad võivad kasvada ka hallil lepal, kändudel või lamapuidul…
Ilus meekollane või punapruunikas seen, mis kasvab sageli kobaras olles kaetud paksu limase kihiga. Kübara läbimõõt jääb alla kümne sentimeetri aga tähelepandamatuks nad kindlasti ei jää.
Puidu-sametkõrgest nimetatakse õigustatult „taliseente pärliks“ - täiesti värskelt söödavad seenekübarad, seenejalgu toiduks ei tarvitata (on lihtsalt sitked).
Viljakehad kannatavad läbikülmumist ja olenevalt talvedest võib neid leida veel veebruarikuus.
Pärast lahtisulamist (talvisel korjamisel) ja pesu võime seenekübarad otse pannile praadima panna. Maitse rikastajana võime lisada liha– või juurvilja hautisesse. Seenefännid soovitavad ka seenesalatit - omal on see proovimata.
******************************************
PURAVIKUD.
FECHTNERI KIVIPURAVIK (Boletus fechtneri)
FECHTNERI KIVIPURAVIK (Boletus fechtneri)
II kaitsekat.
Album KAITSEALUSED SEENED.
Kübar poolkerajas kuni
padjakujuline, 5-15 cm, valkjas kuni
hõbehall, hiljem pruunikashall.
Ülapind matt, ei ole rasvane. Poorid
noorelt sidrunkollased, muljumisel
muutuvad siniseks. Jalg kollane,
keskel või alumise osas punakas
tsoon, enamasti kaetud peene
kollase võrkja mustriga. Kübara
lõikepind värvub siniseks.
Kasvab koos tamme ja pöögiga.
Ülal vasakul: 23.08.24 Niitväljal.
Foto: Malle Kull
All vasakul: Merle Kollom:
Muhumaa, 10.08.
Ülal paremal: Allar Antson,
Nooruke fechtneri kivipuravik, 05.08.2024 Maeru, Lääne-Harjumaa.
All paremal: Nedrema puisniit, 12.9.2019
F: Allar Antson.
***************************
HAAVAPURAVIK (Leccinum aurantiacum)
Подосиновик красный
F: Liia Gunnar Kalamees.
Juba nimi viitab, et haavapuravikud on seotud haavapuudega nii leht-, kui segametsades ja neid võib heades kasvukohtades leida koos suisa hulgi.
Mida seenekorjaja esmalt märkab? Lõikepind seene varrel muutub varsti
hallikaslillaks, aga juba mõne aja pärast mustjaspruuniks ja sama
värvimuutus leiab aset seal kust seent korjamisel katsuti. Seeneliha
valge nagu seenejalgki (pomerantspuravikul tumedasäbruline) noorelt valgete, vanemalt
kahvatu-roostepruunikate soomustega. Seenekübar oranshikast kuni
telliskivi punaseni, viltjas ja veidi üle seene serva ulatuva
kübaranahaga. Kübara alused torukesed valged, hallikad, vahel kollakad.
Seenel puudub eriline lõhn.
***********************
Xerocomellus porosporus (Sepia bolete)
Allar Antson:
Eesti keeles võiks olla mõrand-sametpuravik?
Veiko Kastanje:
Ka mina olen teda alati maakeeles mõrand-sametpuravikuks nimetanud, nii et täiega poolt.
Poorne kuivake (lad k-st)
30.07.2024, Mõdriku
F: Sven Pruul
Hortiboletus bubalinus
Sven Pruul:
Tuvastatud Euroopa parimate puravike-ekspertide poolt FB grupis European Boletes (üheks kauniks tunnuseks on nö päiksetõus mere kohal, kus kübara läbilõikel on näha all sinist ja selle kohal roosat).
Meie ainuke varasem jäädvustus/määrang paistab V. Liiva poolt 2015.
Paistavad meil kasvavat pärnaga. Kübar piisonikarva, millest ka nimi bubalinus, teisalt inglise keeles Ascot Hat ehk viltkübar. Eestikeelseks nimeks võiks saada vilt-aiapuravik.
juuli-august 2024, Luua ja Järvelja.
*******************
KARMIIN-SAMETPURAVIK (Hortiboletus rubellus)
5.09.2024, Soomaa, rajapervel ja raja keskel, tamm lähedal. Meenutab loigu-sametpuravikku (võiks olla loigu-velvetpuravik), aga kübar noorelt jõulisemalt punane - karmiinpunane - ja jala läbilõike alaosa oranž, nii nagu H. bubalinus (vilt-aiapuravik)
KASEPURAVIK (Leccinum scabrum)
Seenekübarate värv võib olla üpris erinevates pruunides toonides ja kübar tundub näpuga katsudes pehmena ning on sageli limane. Kübaraalused torukesed noorel seenel loodusvalged, hiljem oliivikarva. Seenejalg valkjas, millel hallikad, pruunid vahel isegi mustad soomused. Valge ja veidi vatise seeneliha lõikepinnale värvimuutuseid ei teki, kuid kasepuravik tikub vihmaste ilmadega ära „vettima“.
All paremal: Anu Vanin
August 2023.
*****************************
KIRJU PURAVIK (Leccinum variicolor)
Värskelt söödav.
F: Ain Vindi
****************
KIVIPURAVIK (Boletus edulis)
Kuusenherkkutatti
Pikknurme.
Ülal paremal: Liisa Kuiv: 03.09.18 Raudoja kandis selline eeskujulik, minge metsa kui krõmps ja maitsev seen
All paremal: Mai Haidak: Kivipuraviku papa pojaga,2010 a. juuli,Kolga -Jaani vald.
F: Urmas Kaja
VÄRSKELT söödav.
Kübar
hele kuni tumepruun, kleepiv, kuni 20 cm läbimõõdus. Torukesed noorelt
valged, hiljem oliivkollased kuni -rohelised; poorid väikesed, ümarad.
Jalg valge või kahvatupruunikas, ülaosas selge peene valge või
helepruunika võrguga, silinderjas-nuijas, enamasti väga jäme, kuni 20 × 6
cm. Seeneliha valge. Eospulber tume-oliivivärvi. Eosed
käävjas-ellipsoidsed, 14–18 × 4–8 µm.
Kuusikutes
ja kuuse-segametsades, väga sageli, enamasti vähearvukalt. VIII–IX.
Hinnatav söögiseen värskelt. Sarnased liigid: sapipuravik, võrk- ja
männi-kivipuravik ning kõivu-kivipuravik.
*********
Kollane kivipuravik (Hemileccinum depilatum)
Kollane kivipuravik (Hemileccinum depilatum),
SEENERAAMAT.
VÄGA HARULDANE!
20.08.2024, Salevere, Matsalu.
Lubjapinnasel laialehiste puude all kasvav väga haruldane (üksikute leiukohtadega) Lääne-Eesti liik.
F: Allar Antson.
LEHISE-ÕÕSPURAVIK (Boletinus cavipes)
Album KAITSEALUSED SEENED
Kübar 4-10 cm, kumer või
nürikoonusjas, hiljem lame, kollakas-
, kuld- kuni roostepruun, serv loori
jäänustega. Ülapind viltjassoomuseline. Torukesed algul
kollased, hiljem rohekaskollased,
raske kübaralihast eemaldada.
Poorid kärgjad, pikuti venitatud. Jalg
silinderjas, noorelt õõnes, torukeste
värvi, kiudjate soomustega kaetud,
ebemeline rõngas.
Lehiste all.
Lehise-õõspuravik, Suillus(Boletinus) cavipes, 06.10.2020, Lahemaa.
F: Urmas Kaja
***********
Loigu-sametpuravik (mitteametlik nimi) Xerocomus ripariellus = Xerocomellus ripariellus.
Teda leiab eelkõige kuivematel aastatel, kui selline metsaalune on suvel läbi kuivanud. Märgadel aastatel ta ei kasva. Tänavu on teda seni olnud suhteliselt vähe - ehk tuleb veel.
Ülal: Läänemaa Laheva
21.08.2019
All: Läänemaa. Laheva. 05.08.2020
Fotod: Tõnu Ploompuu.**************
MÕRU KIVIPURAVIK ( Boletus radicans)
juurtotatti Rotsopp
Sakņkāta beka
Kartusis baravykas
Боровик коренастый
Album KAITSEALUSED SEENED
Pruunikas-halli kübaraga, vatjassametjas, kuiv, 6-20 cm lai.
Torukesekiht kollane, vajutades
värvub siniseks. Jalg mugulja
alusega, kuni alus ahaneb ja muutub
juuresarnaseks. Kogu jalg kollane,
harva kitsa punaka vööndiga, kaetud
peene võrguga. Viljakeha värvub
katsumisel kiiresti tintsiniseks.
Lehtmetsades, puisniitudel,
tammesaludes tammede
all.
Ülal vasakul: Sarve, Hiiumaa, 02.09.2023.
F: Allar Antson
All vasakul: Haapsalu, 09.07.25
F: Gaida Jakson
Ülal paremal: Kohila, 16.08.25.
Pärnaallee all.
Ringi ei vaadanud, aga oli vähemalt 7-8 isendit. Neeme Sihv.
All paremal: Kasvasid koos tamme-kivipuravikuga kaskede ja tammede all väikesel haljasalal.
Viljandi linn, 06.08.23
Kadri Papagoi.
********************************************
MÄNNI-KIVIPURAVIK (Boletus pinophilus)
https://www.loodusajakiri.ee/tunne-loodust-harilik-kivipuravik-tema-pere-ja-muud-kivipuravikud/
(vabandan, et pildi "virutasin", aga ikka hea eesmärgi nimel. Seenegrupistki häid pilte raske leida...)
Alumine: Tõnu Ploompuu.Põhja-Kõrvemaa. Sillaotsa Mudajärve lähistel.
02.10.2022
SÖÖDAV värskelt.
Kübar
punakaspruun, tugevalt radiaalkurruline, kleepiv, kuni 25 cm
läbimõõdus. Torukesed noorelt valged, hiljem kollakad kuni
oliivrohelised, peaaegu vabad; poorid väikesed, ümarad, vanalt
roostepunakad. Jalg valge kuni punakaspruun, ülaosas selge peene
punakaspruuni või veinpunaka võrguga, ümarmuguljas, väga jäme, kuni 10 ×
6 cm. Seeneliha valge. Eospulber kollakasroheline. Eosed
käävjas-ellipsoidsed, 14–18 × 4,5–6 µm.
Liivastes männikutes, väga sageli, enamasti vähearvukalt. VIII–IX. Hinnatav söögiseen värskelt. Sarnane liik: harilik kivipuravik.
**************************************************
PALUPURAVIK (Leccinum vulpinum)
F: Urmas Kaja.
F: Mari-Liis Pruul.
Söödav värskelt.
Kasvukoht männimets. Jalg tumedaträpsuline nagu pomerantspuravikul. Talle on iseloomulik ka selline üle kübara serva ulatuv kübaranahk.
Varasemalt kuulus punapuraviku alla nagu ka pomerants-, haava puravik.
Urmase pildil vasakul palu-, paremal pomerantspuravik (viimase kasvukoht pigem kaskedega seotud).
Kulinaarselt pole neil tõenäoliselt erilist vahet.
**************************************Paplipuravik (Leccinum duriusculum)
Foto: Tõnu Ploompuu.
******************************************
POMERANTSPURAVIK (Leccinum versipelle)
Подосиновик жёлто-бурый
Fotod: Ülal vasakul: Mai Haidak, 2013 august, Rannu vald
Ülal paremal: Tiina Ploom, Karula RP, 12.09.2017
All vasakul: Urmas Kaja, pomerantspuravik ja tema valge vorm, 21.08.2019, Lahemaa
All paremal: 23.08.2017, Lahemaa.
Söödav värskelt.
Pomerantspuravikud võivad massiliselt kasvada kaskede all või läheduses nii lehtpuu-, kui segametsades.
Seene lõikepind, samuti korjaja „näpujäljed“ seenel roosakalt lillaks, aga jala alusel sinkjasasroheliseks. Seenejalg valge, peente nõgimustade soomustega (haavapuravikul üleni valge) ja võib samblas sirgudes olla kuni paarikümne sentimeetrine. Viltjas seenekübar kollakas- kuni punakasoransh ning samuti veidi üle seene serva ulatuva kübaranahaga. Seenetorukesed valkjad.
******************************
PRUUN SAMETPURAVIK (Imleria badia)
Польский гриб
F: Aavo Omann.
Kübar kastanpruun, kumer kuni lame, sametjas, sile, kuiv või
kleepuv-limane, läbimõõt kuni 8 cm. Torukesed hele- kuni väävelkollased,
vajutamisel värvuvad kiiresti intensiivselt rohekas- kuni
mustjassiniseks, nõgusalt jalale külge kasvanud; poorid sama värvusega,
võrdlemisi suured, nurgelised. Jalg helepruun, alusel määrdunudkollane,
kiuline, teraliselt sametjas, alusel ahenev, kuni 10 x 1,5 cm. Seeneliha
valge või kollakas, värvub pikema aja vältel (tundidega) murdekohtadel
siniseks, maheda maitsega. Eospulber oliivpruun. Eosed
käävjas-ellipsoidsed, 12–16 x 4–6 µm.
Okasmetsades, eriti männikutes, sageli. VIII–XI. Söödav värskelt.
********************************************
PUNAJALG-SAMETPURAVIK (Xerocomellus chrysenteron)
25.07.2023, Maiorg
Söödav.
Viljakehad värvuvad katsumisel kohe hallikassiniseks.
Kübar oliiv-hallikaspruun, tihti paiguti roosakas, lillakas või
punakas (tigude näritud kohtades ja pragudes), noorelt tihesametjas,
vanemalt praguneb nahk soomusjateks plaatideks, nõrgalt kleepuv,
läbimõõt kuni 8 cm. Torukesed oliivkollased kuni -pruunid, nõgusalt
hambaga jalale külge kasvanud; poorid sama värvusega, võrdlemisi suured,
nurgelised. Jalg üleni või osaliselt (enamasti allpool) karmiinpunane
kuni lillakasroosa, viltjas kuni peenesoomuseline, nõrgalt kleepuv, kuni
7 x 1 cm. Seeneliha kahvatukollakas, vahel roosakalaiguline, pehme,
vatjas, nõrga puuviljalõhnaga. Eospulber oliivpruun. Eosed
käävjas-ellipsoidsed, 12–16 x 4–5 µm.
***************
PUNAJALG-KIVIPURAVIK (Sutorius luridiformis)
Ülal: Juta Schnur fotod, Luige. (jalal peened punakad täpid)
All: Allar Antson - Minu pildid punajalg-kivipuravike värskematest eksemplaridest. Kõik on pildistatud Taanis, kus ta on tavaline. Ilmselt on ta ainuke lõunapoolse levikuga eksootiline puravikuline, kes on isegi Soomes tavalisem kui Eestis, kuna esineb laialehistes metsades happelisel pinnasel. Eesti laialehised puistud leiduvad peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestist, kus aluspõhjaks on valdavalt lubjakivi.
Kübar tume oliivkastanpruun, kleepuv, viltjas, kumer, lihakas, kuni 20 cm. Torukesed kollakad või oliivkollased, ümardunult jalale kinnitunud; poorid purpur- või veripunased, vajutamisel muutuvad kohe siniseks. Jalg kollane, alusel pruun, kogu ulatuses kaetud tihedalt punakate soomustega (erinevalt teistest kivipuravikest pole neil võrku jalal, vaid on soomused), kuni 12 x 5 cm. Seeneliha kollane ja tihke, murdmisel või lõikamisel muutub kohe tumesiniseks, maitse mahe. Eospulber kollakas. Eosed kurikjad, 13,5–17 x 4–6 µm
Laialehistes metsades, puisniitudel, seotud tammega, pärnaga ja sarapuudega, väga harva. VII–IX. Söödav kupatatult.
Eesti punases raamatus, ohualdis, II kaitsekategooria, korjamine keelatud.
*************************************
ROHEKAS SAMETPURAVIK (Xerocomus subtomentosus)
Ülal paremal: Võrumaa 25.08.2021
F: Kiireke Ruth Rüga
All vasakul: Aili Mägi, Jõgevamaa, Kaiu. Seene kübar sametine, tumeroheline.24.08.25
All paremal: Aare Uibomäe, Harku.
Söödav värskelt.Kübar oliiv-hallikaspruun, harva puhaspruun, sametjas, läbimõõt kuni 10 cm. Torukesed ere- kuni väävelkollased, jalale otse või nõgusalt, tihti hambaga külge kasvanud; poorid suured, nurgelised, vajutamisel muutuvad kohe sinakasroheliseks. Jalg kollakaspruun, tipus ja alusel helekollakas, teralisviltjas, kuni 10 x 1,5 cm. Seeneliha valkjaskollane, puuvilja lõhnaga. Eospulber oliiv- kuni ookerpruun. Eosed käävjas-ellipsoidsed, 12–14 x 5 µm.
Leht- ja segametsades, sageli. VII–XI. Söödav värskelt.
**************************
PÖÖGIPURAVIK (Leccinellum pseudoscabrum)
Foto ja tekst: Allar Antson.
*****************************
SAATANA-KIVIPURAVIK (Rubroboletus satanas)
Сатанинский гриб
F: Helen Remmelkoor.
Saatana kivipuravik on ainus surmavalt mürgine puravik meie looduses. Aga esiteks on seen haruldane punase raamatu liik ja teda ei tohi korjata. Leitud kasvamas Saaremaal ja harva Põhja- või Lääne-Eestis. Lubjalembese seene kasvukohtadeks on laialehised metsad või puisniidud.
Saatana kivipuravik levitab raipelõhna, mis kindlasti ei meelita seent korjama.
Seenekübara värv kahvatuhall, pind kleepuv. Kübara alused seenetorukesed kollakad ja poorid karmiinpunased.
Seenejalg karmiinpunase vöödiline. Seene lõikepinnad muutuvad kiiresti kahvatusiniseks.
Punases raamatus, korjamine ei ole soovitav!
Ülal ja keskel: Helen Remmelkoor
Saatana kivipuravikud. Sarve, Hiiumaa 20.08.2016
All: Tõnu Ploompuu: Minu esimene isiklik kohtumine saatana-kivipuravikuga (pildil parempoolne), läheduses oli üks trauma saanu ja veel paar vana - peaaegu ja päris mäda (kommentaaripilt). Siin on ta kõrvuti enda poolt ahistatava liigiga - samaealise tamme-kivipuravikuga (vasakpoolne).
**********************************************
SAPIPURAVIK (Tylopilus felleus)
F: Urmas Kaja.
Ei ole söödav.
(Võib rikkuda juhuslikul sattumisel teiste seente sekka kogu seeneroa.)
Sapipuravik võib sattuda seenelise korvi näiteks kivipuraviku pähe. Kasvukohtadeks sagedamini okasmetsad, aga vahel sambla sees kõdunenud puidul või sipelgapesast. Meie metsades üks tavalisemaid puravikke.
Sapipuraviku tunneme ära seenejalal oleva tumeda, robustse võrgu ning seenekübara aluse roosaka tooniga torukeste kihi järgi. NB! kõigi puravike hulgas on roosakad torukesed ainult sapipuravikul. Mõru maitset on koheselt tunda, kui seenejalga lõikepinnalt kergelt limpsad.
**********************
SINIPÄKK ( Gyroporus cyanescens)
Sinitatti
Синяк või Гиропорус синеющий
Blåsopp
Rudzupuķu smilšbeka
Melsvėjantysis šilbaravykis
OHULÄHEDANE.
Album KAITSEALUSED SEENED.
Kübar kumer, valkjas kuni
sinepikollane, topiline; torukestekiht
noorel seenel valkjas, hiljem kirkalt
kollane, vajutamisel värvub siniseks;
jalg tihke, topiliste soomustega,
kübaraga ühte värvi, vanemal seenel
tekivad sees õõnsused.
Lehtpuusaludes, niisketes
või kuivades palumetsades
koos kase, sarapuu, kuuse
või männiga.
VIII-IX
F: ülal vasakul: Urmas Kaja.
Määramiseks piisab kübara serva vigastamisest. Vigastatud koht värvub koheselt siniseks.
Kasvab tavaliselt liivastes paikades, see kasvukoht on Oandul salumetsas.
Ülal paremal: Neeme Sihv
Reelika Hunt leidis:
Pereliige korjas kogemata. Männimets, 04.08, Padise, Harjumaa
All vasakul: Taimi Ranniku. 20.09. Laulasmaa männimets
All paremal:
Irina Pani:
Sinipäkk, Tartumaal 30 juuli. Tean, et seen kaitsealune, aga koer jooksis suurema siruli.
******************
TAHMPURAVIK (Porphyrellus porphyrosporus)
OHUSTATUD!
Album KAITSEALUSED SEENED grupis Eestimaa Seened
Kübara ülapind peensametjas, matt,
hiljem paljas, hallpruun kuni tume
oliivhall, kuivades lõhenenud;
torukesed määrdunud
hallikaspruunid kuni hallikasroosad;
jalg sametjas, kübaraga sama värvi,
ilma võrguta, jalaalusel valkjas.
Leht - ja okasmetsades,
happelisel pinnasel.
VI-X
Fotod:
Ülal: 17.09.2023, Haanja. Sven Pruul.
All: Allar Antson.
Haanja, 30.07.2023.
***********************
TAMME-KIVIPURAVIK (Suillellus luridus)
Дубовик оливково-бурый
Tauriontatti
Ülemised pildid: Neeme Sihv, Olustvere, 2.07.16
All vasakul: Airi Aas, Saaremaa Vaigu- Rannaküla kant, segamets, kõdulehtedega pinnas, 26.08.23.
Alla paremal: Anu Vahimets, Nõmme, Tallinn, 2023
Tamme-kivipuravik on värskelt mürgine,
põhjustades seedetrakti mürgistust. Hoolimata sellest, et seent
nimetatakse kupatatult söödavaks võib selline seeneroog põhjustada koos alkoholi tarbimisega kopraini-alkoholimürgistust.
Enamalt jaolt kasvavad tamme-kivipuravikud Põhja- ja Lääne-Eesti lehtmetsades, puisniitudel, parkides, puiestikes, eelistatult tammede all vahel ka teiste lehtpuude läheduses.
Viltja seenekübara värv kollakaspruun, aga pind kleepuv. Kübara alused seenetorukesed oliivkollased kuni rohelised kinnitudes ümardunult seenejalale. Seenetorukeste poorid purpurpunased.
Seenejalg vastu kübarat helekollane, alapool purpurselt punane, kaetud jämeda punaka võrkmustriga.
Tamme-kivipuraviku lõikepinnad värvuvad kiiresti tindisiniseks nagu ka kohad, kus seen on saanud muljuda.
*****
VALGE PURAVIK (Leccinum holopus)
Подберёзовик белый
Valkolehmäntatti
Purva bērzubeka
Palšasis raudonviršis
Kärrsopp
Valged puravikud paistavad olevat meie soometsades arvukad ja tavalised. Kasvades nii soode veertes, aga vahel koguni soos ja sookaskede lähedusest võime neid leida suisa hulgi.
Valkjas seenekübar tavaliselt „seenelimane“, muutudes vanematel seentel kübaraservadel veidi rohekaks. Seenekübara alused torukesed hallikasvalged, seenejalg valge, aga vanematel rohekate „plekkidega“. Päris sarnane kasepuravikele ehk keskmist maitseelamust pakkuvad seened.
F: Marje Eelma
22.09. Jõgevamaa. Männimets
VÕRK-KIVIPURAVIK (Boletus reticulatus)
SÖÖDAV.
Kübar hele- kuni pähkelpruun, peenelt viltjas, nõrgalt kleepuv; algul poolkerajas, hiljem padjataoline, kuni 20 cm. Torukesed noorelt valged, hiljem oliivkollased kuni kollakasrohelised, vabad või sügavnõgusalt jalale kinnitunud, suhteliselt pikad; poorid sama värvi, väikesed, ümarad. Jalg kübara värvi või heledam, aluseni jämeda valge võrguga (vt. pilti), jämenuijas, kuni 20 × 6 cm. Seeneliha valge, kübaranaha all pruunikas, paks, tihe, pähklimaitse ja meeldiva lõhnaga. Eospulber oliivkollane, heledam kui harilikul kivipuravikul. Eosed käävjas-ellipsoidsed, 14–17 × 4–8 µm.
Lehtmetsades, eeskätt seotud tammega, ilmselt lubjalembene, sage Lääne- ja Põhja-Eestis ning läänesaartel. VI–IX. Hinnatav söögiseen värskelt.
Sarnased liigid: harilik kivipuravik; kõivu-kivipuravik; jalg mõlemal ainult ülaosas peene võrguga.
F: Neeme Sihv
************
************************************HARILIK PÕDRAMOKK (end. kuuse-põdramokk) (Sarcodon imbricatus)
Ежовик пёстрый
Fjällig taggsvamp
Kuusensuomuorakas
Parastā vēršmēlene
Čerpėtasis žvynadyglis
F: Urmas Kaja.
Söödav noorelt, värskelt.
Erast Parmasto:
Kuuse-põdramokk on sügavamalt lehterja kübaraga, mida katavad keskel püstised tumedad soomused ja mille serv peagi sirutub, jalg on silinderjas ja alusel pisut muguljas.
*****************************
MÄNNI-PÕDRAMOKK (Sarcodon squamosus)
Ежовик чешуйчатый
Männysuomuorakas
Motaggsvamp
Ежовик чешуйчатый
F: Urmas Kaja.
Söödav noorelt, värskelt.
Mahedam maitselt kui Kuuse-Põdramokk.
Erast Parmasto:
Männi-põdramokk on keskelt ainult pisut nõgus, mahasurutud
soomustega ja allapoole rullunuks jääva servaga, jalg on aluse poole
ahenev.
************************************************
MUST PÄSSIK (Inonotus obliquus)
18.09.2025, Lahemaa, kase tüvel.
Musta pässiku musti krobelisi moodustisi on kindlasti paljud näinud, aga tema viljakehi kohtab harva. Need on lühiealised ja tihti peidus koore all. F: Urmas Kaja.
*****
RADIAALVAMMIK (Phlebia radiata)
F: Reet Pehka
******
RAVENELI PENISEEN (Mutinus ravenelii)
F: Tiina Reintal.
Ei ole söödav.
Tugeva ebameeldiva haisuga.
********************************
RIISIKAD:
Jälgige ka piltide autorite infot, tegu võib olla piltidel eri liikide VÕRDLUSTEGA vm olulisega!
*****
BERTILLONI RIISIKAS (Lactifluus bertillonii) versus RÄDIRIISIKAS (Lactarius vellereus)
Lehtorousku
Млечник Бертиллона
versus RÄDIRIISIKAS (Lactarius vellereus)
млечник войлочный (скрипун)
nami-karvarousku
Allar Antson: Bertilloni riisikal eraldub piima ja on kõrvetav, mis eristab liigi (varem tavaliseks arvatud) rädiriisikast, millega ta segi aetakse. Nende määramiseks kasutataksegi seenelihast eraldatud piimmahla maitsetesti - rädiriisikal on see mahe, Bertilloniga on soovitatav äärmiselt ettevaatlikult läbi käia.
Rohepiimane riisikas ja piparriisikas eristuvad Bertilloni ja rädiriisikast silmatorkavalt tihedate eoslehekeste poolest ning selle liigipaariga kehtib sarnane lugu - rohepiimane riisikas on meil ilmselt võrratult tavalisem kui piparriisikas ning enamik Eestis kohatud ”piparriisikatest” on siiski rohepiimased riisikad, sest piimmahl värvub rohekashalliks alles pika viivega.
Isiklikult pole tänaseni suutnud Eestis ühtegi kindlat piparriisikat määrata (välisriikides küll), kõik need arvukad eksemplarid eri kasvukohtadest on olnud ikkagi rohepiimased.
Bertilloni riisikas ülal, rädiriiskas all, eeldatavalt.
Ülal v:
Ülal p: Nedrema puisniit, Neeme Sihv, 26.07.26
All: Anneli Terasmägi, juuli 2020.
**************************************
FENNOSKANDIA RIISIKAS (Lactarius fennoscandicus)
Vyöleppärousku
Zonerad granblodriska
Рыжик финский
Keskmise suurusega vähelihakas, pruunikashalli ringvöödilise kübaraga. Piimmahl oranzhikas, aeglaselt värvub veinpunaseks. Maheda kuni vihaka maitsega ja väikeste eostega, kasvab kuuskede all.
Kübar noorelt hallikaspruun, kuni rohekashall, servaosas hallikas-pruunikasoranzh.Vanemalt hele-oranzhikas hall heledama servaga.
Eoslehed ereoranzhid, vigastamisel muutuvad õrn-sinkjasroheliseks. Jalg kahvatuoranzh, cahel õrnalt rohekas, koobaslaikudeta. Seeneliha esmalt oranzh, hiljem muutub üleni sinkjas-roheliseks.
Kuusikutes ja kuuse-segametsades, VII-XI, esineb suhteliselt harva.
Sarnasus kuuseriisikaga ja teiste tema rühma liikidega.
(Rohkem Kuulo Kalamees, "Riisikad", 2011.)
8.08.2023, Pataste
F: Sven Pruul.
*****************
HAAVARIISIKAS on peitriisika teisend
**************************************************
HALL RIISIKAS (Lactarius azonites)
Tammensavurousku
Млечник беззоновый
Blek rökriska
Pelēcīgā piensēne
Pilkasis piengrybis
T. Ploompuu:
Tema on üks vigastustes tasapisi roosaks värvuvatest riisikatest, sagedasemad sarnased on pruun ja must riisikas. Pildil on näha kerge roosaks tõmbumine vasakul kübara allküljel; polnud kannatust intensiivsemat värvumist kauem oodata. Kasvab ta eelkõige koos tammega, armastab lubjarikkaid muldi. Ise olen näinud eelkõige niiskemates puisniidumetsades. Eestis on enamus leide Lääne-Eestist, kus pole haruldane.
Maitselt on ta enamasti natuke kibe, nii et vajab kupatamist.
Ülal: Sven Pruul, 21.08.2024, Nedrema
All: T. Ploompuu, Läänemaa Kadarpiku k. A. Laikmaa eesmine park
29.07.2023.
*******
HALLIPIIMANE RIISIKAS (Lactarius vietus) Млечник блёклый
Млечник блёклый
Harmaarousku
Vīstošā Pienaine
Gråriska
Glebusis piengrybis
.
F: Uku Praks.
Nõrgalt Mürgine! Söödav KUPATATULT!
Млечник блёклый
Harmaarousku
Vīstošā Pienaine
Vähelihakas, väikse kuni keskmise suurusega. Kübar violetjashall kuni roosakas-hallikaspruun, mõnikord servaosas ringvöö.....
HARJASRIISIKAS (Lactarius spinosulus),
Lilacscale Milkcap
Suomurousku
Fjällriska
Млечник шиповатый
Sīkzvīņu bērzlape
.
.
F: Urmas Kaja.
HIIDEOSELINE RIISIKAS (Lactarius acerrimus)
Haarukkarousku
Млечник острейший
Gaffelriska
SÖÖDAVUS/MÜRGISUS TEADMATA!
Tuleb välja, et tegelane, keda pidasin vöötriisikaks, on hoopis hiideoseline riisikas. Ja ta kasvab ka mu oma metsas. Nüüd tekib küsimus, kas ma vöötriisikat näinud olengi. Esimene hoop mu teadmisele oli õunriisika eristamine - tuli välja, et enamus lehtmetsa ja haabade aluse tugevaid vöödilisi riisikaid on hoopis õunriisikas. Õunriisikas on nendest kõige tavalisem ja kõige valgem, noorena peaaegu valge. Teised kaks on juba väiksena päevitunud valge inimese nahaga. .
Ja nüüd siis tuli välja, et ka minu enda metsas on näidisisendid vöötriisikast hoopis hiideoseline. Võimalik, et kuskil teises kohas ikka on ka vöötriisikat, esialgu päris maha teda ei kanna. Hiideoselist riisikat kohtab ainult tammede all.
Liigi täpseks palja silmaga äratundmiseks on head vanad seened - neil arenevad eoslehekeste vahele ristliistakud (kommentaari pilr), mis vahel muutuvad lausa kärgjaks (teine kommentaari pilt). Noore seene eristamine vöötriisikast on eelkõige mikroskoopiline, eoste suuruse järgi. Ja ka maitse järgi - vöötriisikas pidavat olema üsna mahe, vähekibeda piimaga. Hiideoseline riisikas on põletavalt kibe.
Vana-Läänemaa. Märjamaa khk. Sipa. Joona puisniit.
14.08.2020.
Tõnu Ploompuu tekst ja foto.
*************************
KAHKJAS RIISIKAS (Lactarius uvidus)
Lilariska
Korpirousku
Slapjā pienaine
Glitusis piengrybis
Млечник лиловеющий
Söödav
KÜBAR hallikasvioletne või -kollakas kuni hele-hallikaspruun, tavaliselt alati vähemalt servasvioletse varjundiga, keskpaigas tumedam, vigastamisel ja va....
Sven Pruul - seenekütt:
Lactarius uvidus (Purple staining milk cap, Shiner milkcap, kahkjas riisikas)
Märg piimik (lad k-st)
14.09.2024, Vitipalu
****************************************************
KAMPERRIISIKAS (Lactarius camphoratus)
Sikurirousku
Kamferriska / Curryriska
Kampara laktārija
Kamparinis piengrybis
Млечник камфорный
Estonian Mushroom Mania
Lactarius camphoratus (Candy cap, Curry Milkcap, kamperriisikas)
Kamper-piimik (lad k-st)
20.07.2024, Maiorg
Alumine: Urmas Kaja.
Söödav värskelt (kuigi meie raamatud hallidest aegadest peale soovitavad KUPATADA, siis soomlased seda ei tee).
Kamperriisikas sarnan...
KARVANE RIISIKAS (Lactarius scoticus)
Valkokarvarousku
Kärrskäggriska
Skotijas pienaine
Baltapūkis piengrybis
Млечник шотландский
F: Tõnu Ploompuu
KASERIISIKAS (Lactarius torminosus)
Волнушка розовая
Skäggriska
Parastais vilnītis
Piengrybis paberžis
Karvarousku
F: Kristi Käär.
Söödav KUPATATULT.
Kaseriisikat (Lactarius torminosus) teab vist iga seeneline: see roosaka kuni roosakas-lihapruuni takerkarvase kübaraga iludus, mis kasvab enamasti arukase all, ei saa küll kahe silma vahele jääda. Kübarad (läbimõõt kuni 12 cm) on pealt tumedamate rõngasjate vöötidega. Vanemad viljakehad pole enam nii karvased ja võivad pleekida beezhikaks, roosat tooni jääb siiski jala tippu ja kübara serva. Eoslehekesed on valkjad või roosakad, vanematel viljakehadel kollaka varjundiga. Jalg roosakas, enamasti tumedamate laikudega, torujas. Lõikekohalt ohtrasti eralduv valge piimmahl on põletavalt kibe. Viljakehad kasvavad juuli lõpust hilissügiseni kaasikutes, kase-segametsades või metsaservades, sageli suures rohus.
Värskelt on kaseriisikad mürgised ja väga kibedad.
Aga kui neid kõigepealt külmas vees leotada (vett
aeg-ajalt vahetades) või kupatada, siis mürgid lagunevad
ja uhutakse seenest välja. Kaseriisikaid sobib säilitada
soolatult, hapendatult ja marineeritult.
*********************
KIRJU RIISIKAS (Lactarius musteus)
männynrousku
Tallriska
Млечник белый
Sila pienaine
All: Sven Pruul, 30.09.2023, Saaremaa
Lihakas, keskmise suurusega. Kübar piimvalge kuni elevandiluukollakas. Tumedamatest ooke...
KOLLARIISIKAS (Lactarius scrobiculatus)
ehk rahvakeeli võiseen
Жёлтая волнушка, Груздь жёлтый
isovoirousku
Svavelriska
Eglāju krimilde
Parusnutasis piengrybis
Söödav KUPATATULT.
Võiseened ehk kollariisikad on seened, mida leidub väga sageli okas- ja segametsades, eriti kuusikutes. Võiseene kübar on ooker-, kuld- või sidrunikollane, takerkarvane kleepuv-limane. Kollakasvalkjad eoslehekesed on seene jala külge kasvanud. Võiseen on põletavalt kibeda maitsega.
Kasutamine: toorelt mürgine, kupatatult aga hea ja maitsev söögiseen. Sobib salatisse.
Säilitamine: soolatult või hapendatuna. Sügavkülmas. Vajab eelnevat kupatamist või leotamist.
Foto: Malle Kull 15. ja
16.08.24 Niitväljal.
Alumine: Merilyn Soots
********************************************
KREEM RIISIKAS Lactarius pubescens Волнушка белая
Волнушка белая
Villakarvarousku
Blek skäggriska
Bālais vilnītis
Baltagauris piengrybis
.
Fotod: Pille Raamat.
Tartumaa 2016
Varasemalt Karvane riisikas.
Lihakas keskmise suurusega kuni suur määrdunud liharoosakas-valkjaskreemjas. Kübar noorelt servas pikalt habekarvane, alati RINGVÖÖTIDETA, kuiv või nõrgalt kleepuv. Noorelt kahvaturoosa, vananedes kaob roosa täielikult. Eoslehekesed valkjad või nõrgalt kreemjad, vahel lõheroosakad. Jalg värvilt valdavalt kübara sarnane vaid vahetult kübaraga liitumiskohas roosakas, mõningate kahvatute koobaslaikudega. Seeneliha valge või valkjaskübaranaha all kahvatu-lihapruunikas.
Kaasikutes ja kase-segametsades, võsastikes, puisniitudel jm, vaid kaskede all. VIII-XI, väga sage!
******************
KULDRIISIKAS (Lactarius volemus)
Груздь красно-коричневый
Kultarousku
Mandelriska
Saldā krimilde
Kuldriisikas (Lactifluus volemus) on pilvikuliste sugukonda perekonda Lactifluus kuuluv seeneliik.
Mahedamaitselise piimmahla ja seenelihaga punakas-pruunikasoranži kuni 18 cm läbimõõduga kübaraga kuldriisikas on värskelt söödav. Seeneliha lõhn meenutab heeringasoolvee lõhna. Kasvab lehtpuude all.
Kuldriisikas liigitati varem riisikate perekonda.
(Vikipeedia)
*****************************************************
KUUSERIISIKAS (Lactarius deterrimus)
Рыжик еловый
Kuusenleppärousku
Granblodriska
Eglu rudmiesa
Eglyninė rudmėsė
F: Verry Verry.
Vanadesse kuusikutesse nii palju, kui neid veel alles on jõuab kuuseriisikate aeg tavapäraselt augustis. Paiguti on kuuseriisikaid juba rohkelt ja otsida tasub nii kuusenoorendikest, kui vanade kuusikute servaaladelt, kus kuuseriisikaid võib kasvada massiliselt - esimene kuuseriisikate laine kestab.
*****************
LEPARIISIKAS (Lactarius lilacinus)
Stor alriska
Lepänrousku
Ceriņu pienaine
Млечник сиреневый
6.10.2024, Taressaare
LÕHNAV RIISIKAS (Lactarius glyciosmus)
Kokosriska
Viitapalsamirousku
Smaržīgā alksnene
Kvapusis piengrybis
Млечник ароматный
Sven Pruul.
Ülal: 25.09.2022, Hammaste
All: 19.10.2024, Luua
LÕVIRIISIKAS Lactarius leonis
Млечник львиный
villavoirousku
lejonriska
Груздь львиный
.
Foto ja tekst: Tõnu Ploompuu.
NAHKKOLLANE RIISIKAS (Leccinum utilis)
F: Elo Tõnisoo
Söödav KUPATATULT!
*******
MUST RIISIKAS (Lactarius lignyotus)
Sotriska
Nokirousku
Млечник бурый
Sootainā stāvene
Juodasis piengrybis
Söödav.
OHULÄHEDASES SEISUNDIS!
KÜBAR mustjaspruun kuni peaaegu must, algul kumer, hiljem lame kuni lailehterjas.silmapaistva
Vasakul: Liia Orava pilt ja tekst:.
Jõgevamaal, Kaavere metsas.
olen leidnud neid varasematel aastatel selle metsatuka seest erinevatest kohtadest 2- 4 kaupa.
Paremal: Anneli Kask foto:
07.09.23 Uku, Lääne-Virumaa.
MÄNNIRIISIKAS (Lactarius rufus)
Горьку́шка
Kangasrousku
Pepparriski
Alksnene
Alksninė tauriabudė
.
Eesti keeles ka männiseen, paluseen.
***************
NÄSARIISIKAS (Lactarius mammosus)
Kangaspalsamirousku
Mörk kokosriska
Груздь сосочковый
Kasvab mändide all, leida võib metsateede äärest ja kraavide kallastelt, iseloomulikuks tunnuseks on kookose lõhn.
Esimesel pilgul meenutab männiriisikat, värvus aga tüki tumedam. Kübaral riisikale iseloomulikud ringid üsna märgatavad. Kübara läbimõõt enamasti 6-7 cm.
28.08.16
Pillapalu
F: Uku Praks
***
OLIIVRIISIKAS Lactarius olivinus
Млечник оливковый, Груздь оливково-зелёный
vihervoirousku
olivinriska
SÖÖDAVUS/MÜRGISUS TEADMATA!
****************************************************
ORANZH RIISIKAS Lactarius aurantiacus
Oranssirousku
Млечник неедкий
Brandriska
Oranžā bērzlape
Švelnusis piengrybis
.
F: Ain Vindi.
Söödav värskelt.
Vanasti mage riisikas (Lactarius mitissimus).
Väike, ere-oranzhkollane, kübar veidi kleepuv, lohuke keskel. Eoslehekesed oranzhi varjundiga, jalg ühtlane, kübarast heledam ja kirmega. Seeneliha tihke ja valge, kübara all kollakaspunane, piimmahl püsivalt valge, maitse ja lõhn mahe.
Leht ja leht-segametsades, enamasti suurte rühmadena.
Säilitada eelnevalt hautatuna sügavkülmas või ka kuivatada.
Sarnasust on väävelriisikaga, kuid tolle värv pole nii erk ja piimmahl muutub kuivades kollakaks
VIII - XI
PEITRIISIKAS (Lactarius flexuosus)
Nn HAAVARIISIKAS Lactarius roseozonatus on peitriisika teisend.
Flexuosus - Серая волнушка, Lactarius roseozonatus - млечник серый või Груздь серо-лиловатый?
Flexuosus - nurmirousku? roseozonatus - rusonurmirousku?
Buktriska ?
Allar Antson:
Haavariisika lugu. Kas sellist imelooma üldse eksisteerib? Kui päris täpne olla, siis õieti isegi mitte. Rahvakeeli kutsutakse haavariisikaks mitmeid liike, eelkõige tavariisikat, aga Lääne-Eestis ka õunriisika rühma liike. See nimi on seega üks paras peavalu, kuna pildil (esimeses kommentaaris) on haavariisikas tema kõige otsesemas ja ametlikumas mõistes (peitriisika roosakas teisend, Lactarius flexuosus var. roseozonatus, ehk siis "ametlik" haavariisikas, Lactarius roseozonatus, kui teda iseseisva liigina käsitleda). Võrreldes tavariisikaga on tal hõredamad, paksemad ja kollasemad eoslehekesed, jalg pole õõnes. Klassikaline peitriisikas on samasugune, aga pruunima kübaraga.
Kuulo Kalamees oma riisikate raamatus haavariisika liigistaatust ei poolda ja ka mina oleksin pigem selle hinnanguga nõus. Ühed peitriisika teisendid mõlemad. Nendel pole erinevusi mikrotunnuste ega genoomi osas, ainult värvi (mis on ka osaliselt kattuv, osade leidude puhul ei teagi, kumb on). Nagu inimestegi puhul, pole see piisav klassifitseerimaks neid eraldi liikideks. Ilmselt ainuke liigistaatust pooldav tegur on natuke erinev kasvuökoloogia, peitriisikal kuuskede all ja nn haavariisikal haabade all, aga ka selles pole vast kindlust, kui rangelt piiritletud see ikka on (pealegi kasvavad kuusk ja haab enamasti metsakooslustes üheskoos).
Seega kui päris korrektne tahta olla ja asjadest nende õigeid nimetusi kasutada, võib haavariisika nime ilmselt rahumeeli ära unustada.
F: Urmas Kaja.
Teisend ehk haavariisikas.
Allar Antsoni foto.
PIPARRIISIKAS Lactifluus piperatus
Pippurirousku
Slät vitriska
Piparu krimilde
Piengrybis grūzdas
Груздь перечный
Söödav värskelt, maitse kibe, küll aga igal juhul n.ö. vürtsika maitsega. Et aga suures koguses ei kasutata, saab teravamaitselist "kõrvalmõju" leevendada, lisades seenetoitudesse vaid üksikud seened.
Vähestele inimestele siiski hõrgutis, parem on leotada või/ja hapendada (teiste riisikate hulgas). Kupatamine muudab tärpentinimaitseliseks, seega... jääb ära. Kuigi mitmete allikate põhjal vajab kupatamist...
(Pikemalt kommentaarides)
Noorelt üleni valged (sileda, kergelt lehtrikujulise kübaraga) hiljem elevandiluukarva, vajutamisel muutuvad pruunikamaks. Märjalt näivadki tumedamad punakaspruunid.. Kübara suurus või olla 8-20 cm. Mükoriisaliik, tammede ja sarapuude läheduses.
Diureetilise toimega. Sarnane: Bertilloni riisikas.
Sven Pruuli foto
****************
PORGANDRIISIKAS (Lactarius deliciosus)
Pыжик настоящий
Männynleppärousku
Tallblodriska
Porgandriisikas (Lactarius deliciosus), vanasti (ilmselt ekslikult) kuuseriisik[1] on pilvikuliste sugukonda riisika perekonda kuuluv seeneliik.
Oranži seenelihaga porgandiriisikas on väga hea söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata.
All Paremal: Sven Pruuli foto. 29.08.2021, Tartu.
Teised fotod: Gaida Jakson, Haapsalu lähedal; männikus, kadakate vahel. 06.09.25
ROHEPIIMANE RIISIKAS
Груздь пергаментный
Maitorousku
Grönmjölkig vitriska
Sīvā krimilde
PÕLETAVALT KIBE
Tihedalt paiknevad eoslehekesed, pikemat sorti jalg, kübar roostetäpiline, põletavalt kibe maitse, KOHi toimel värvus läbilõige kollaseks (mis eristab piparriisikast).
F: Sven Pruul
************
ROOSA RIISIKAS Lactarius controversus
punatäplärousku
rosa mjölkskivling
рижик споримый
SOORIISIKAS (Lactarius helvus)
lakritsirousku
Lakritsriska
Sarkandzeltaine
Samaninis piengrybis
Млечник серо-розовый
.
F: Uku Praks.
Sametja pinnaga hallikas-kollakaspruun riisikas vesiselt selge piimmahlaga. Eoslehekesed kollakas-valkjaspruunid, jalg punakaskollane ja ühtlase jämedusega. Tugeva sidrunilõhnaga, eriti kuivatamisel. Ainus vesiselt selge piimmahlaga riisikas. Vanad kübarad on peaaegu piimmahlata.
*******
TAKERRIISIKAS - vt VESIVÖÖDILINE riisikas
***********************
Ekriska
Tammenrousku
Млечник дубовый
Ozolu mietene
Piengrybis paąžuolis
.
Kübar hügrofaanne*, noorelt tume-lihakaspruun, vanemalt roosakas kuni punakasbeezh või lihavärvikollakaspruun, kuni roostepruun. enamasti selgelt tumedalt ringvöödiline. Kuni 10 sm.
Eoslehekesed roosakasbeezhid või kahvatu-kaneelpruunikad, vigastamisel muutuvad punakaspruuni-laiguliseks, tihedalt asetunud, sageli jala juures kaheliharunevad..
J...
* Omadus muuta oma värvi niiskusastmest sõltuvalt.
Alumine: Peeter Simsoni foto
tamme segamets, Mägari, Läänemaa 16.8.20
*****************************************************
TAVARIISIKAS (Lactarius trivialis)
Млечник обыкновенный (гладыш?)
parastā pienaine
haaparousku
skogsriska
TELLISPUNANE RIISIKAS (Lactarius fulvissimus)
Rävriska
Revonrousku
Geltonrudis piengrybis
4.10.2024, Valgu park
F: Sven Pruul.
TORE RIISIKAS (Lactarius repraesentaneus)
Груздь синеющий
Gulriska
Keltarousku
Pārejošā bērzlape
Kislusis piengrybis
Tore riisikaga pidi olema lihtne - kui leiad "kollariisika", aga see kipub lillaks värvuma, siis see ongi TORE RIISIKAS!
Allar Antson:
Ei ole ”võiseen”, kuigi karvaseid kollaseid riisikaid kiputakse ikka niimoodi nimetama. Aga ta on hoopis erinevast riisikate grupist: peaaegu maheda maitsega ja piimmahl on valge, kuid kuivamisel värvib seene lillaks. Kuusesümbiont, kasvab kollariisika (”võiseene”) liikidega tihti lähestikku.
Kasvab niisketes ja salukuusikutes koos kase ja kuusega. Lihakas, kuld kuni valkjaskollane. Kübar madalalt lehterjas, limane, nõrgalt ringvöödiline ja karvase servaga, eoslehekesed kreemjalt kollased. Jalg ühtlane, õõnes, koobaslaikudega. Piimmahl vesivalge, kuid nagu öeldud, lõikekohtadel värvub LILLAKS. (Sarnasel kollariisikal muutub piimmahl kollaseks).
VIII - XI
Kupatada soovitatud eelkõige sarnaste kollaseks muutuva piimaga riisikate sarnasuse tõttu.
F: Ülal RMK lehelt, autor Anatoli Tarassov.
https://rmk.ee/uudised/blogi/kah-riisikad-tore-riisikas-ja-radiriisikas/
All: Jõgevamaa 18.08.2026
F: Signe Liivak.
Söödav (KUPATATULT?)
**********************************************
TULIRIISIKAS (Lactarius pyrogalus)
Hasselriska
Pähkinänrousku
Млечник жгуче-млечный
Ugunīgā bērzlape
Aitrusis piengrybis
.
Foto ja tekst: Allar Antson.
Söödav KUPATATULT!
See liik kasvab eranditult (?) koos sarapuudega, siinkohal sarapuu-jalaka-toominga segavõsas. Ringvööte on kübaral tüüpilisel kujul harva, mistõttu tuli esmapilgul meelde mõni teine liik, kuid riisika kohta hõredad, kreemjat värvi eoslehekesed ning kuivades rohekashalliks muutuv piimmahl kuuluvad tuliriisikale. Ka peitriisikas ja (ametliku nime järgi) haavariisikas on sarnased, hõredate kollakate eoslehekestega ning jalg altpool ahenev, kuid veidi kogukamad ja piimmahl on jäädavalt valge.
Põletavalt kibeda maitsega (seetõttu ka tuliriisikas või ’pyrogalus’ ehk tulipiimane), pole süüa ise proovinud, kuid väidetavalt kupatatult täiesti korralik.
********
Turbariisikas Lactarius sphagneti.
Vitmosseriska
Rahkarousku
Млечник торфяной
Väga harvaesinev liik.
Tõnu Ploompuu: Turbasamblaid tõesti ei olnud, aga maa on pigem niiske, pigem kergelt soine-soostuv.
Peale vaadates ilus "männiriisikas", aga maitstes ei mingit sülitamist. Ja lähikonnas pole ka ühtegi mändi (ega kaske). Sellisel juhul tuleb paar erinevat võimalust: kamperriisikas, turbariisikas, ruuge riisikas, soovikuriisikas, lutikriisikas, tellispunane riisikas.
Kamperriisika ja lutikriisika võib nende erilise lõhna tõttu kõrvale heita, ruuge riisikas on mändide all kasvav mahedamaitseline "männiriisikas", soovikuriisikas leppade alune. Ka tellispunasel riisikal peaks olema eriline tugev lõhn, samuti peaks ta olema ooteaja järel veidi kibekas. Mikrotunnused enam-vähem välistavad ka teised liigid.......
Tilleoru MKA, Põlvamaa, 01.10.2023. Viljakehade leidja Boris Meldre
*******************************************************
TÕMMURIISIKAS (Lactarius necator)
Svartriska
Mustarousku
Груздь чёрный
Cūcene
Juodasis grūzdas
.
Vasakul: 17.10.2023 Põlvamaa, Anneli Kiivits.
Ülal paremal: 17.09.2019
F: Liilia Ka
All paremal: Lääne-Virumaa, Haljala vald, segamets, 06.09.2025, Ene-Liis Bachmann-Bonfanti
Värskelt see seen söögiks ei kõlba, põhjustades mürgituselaadseid seedehäireid.
Tõmmuriisikas kasvab meil mitut tüüpi metsades, kuid eelistab siiski kuuskede ja kaskede lähedust. Seenekübar on noorena pruunikaskollane, vanemas eas aga tumeneb tuntavalt, saavutades isegi peaaegu musta värvuse. Noor....
Sööja tervise seisukohalt on tähtis siiski nende seente õige valmistusviis – vee vahetamisega leotamine ja pikk kupatamisaeg piisavas veehulgas. Ka pärast
kupatamist soovitatakse juba kuumtöödeldud tõmmusid uues vees veel kord leotada. Kuumutamisjärgselt jääb tõmmuriisikas oma värvusele truuks, nii et toidulaual on tegu musta värvi riisikatega.
F: Jana Aasmaa.
*********************************
VARIEERUV RIISIKAS (Lactarius quieticolor)
Sinileppärousku
Рыжик неяркий
Kübar värvuselt väga varieeruv, hallikas- või pruunikasoranzhist lihakaspruunini (sarnasus tammeriisikaga L. quietus), tihti muutub laiguti või üleni roheliseks, enamasti latkendlikult ringvöödiline, .
EOSLEHEKESED oranzhid, vigastades muutuvad rohekalaiguliseks. JALG kübara värvi, tihti laiguti roheline, kuiv, enamasti väheste koobaslaikudega. SEENELIHA kübara ja jala keskosas valkjaslõikel eoslehekest kihi ja kübaranaha all, samuti jala koorekohis erkoranzh, hiljem muutub lihapunakaks, kübaranaha all tihti sinise vööndiga. PIIMMAHL oranz, muutub aeglaselt veinpunaseks. Maitse mahe.
Metsades, ainult mändide all.
IX-X
Urmas Kaja:
Kasvab happelise liivase pinnasega palumetsas, ümberringi ainult männid, kübaral tublisti hallikat ja sinakat tooni, jalal koobaslaigud,
02.09.2025, Lahemaa.
****************************************
VERIRIISIKAS (Lactarius sanguifluus)
Рыжик красный
Grönfläckig vinriska Patinaleppärousku
F: Allar Antson.
Keskmise suurusega kuni suur lihakas oranzhikas-purpurpunane riisikas, õrnalt rohekaks värvuva seenelihaga, ringvöödilise kübaraga.
KÜBAR kahvatu-oranzhikasookerjas, hiljem määrdunud teiispunakas, vanemalt prpurpunakas või oranzhikas-lihapunane. Väheste teravalt piiritletud rohekate laikudega, enamasti tumedamate vesijate roheliseks muutuvate ringvöötidega, vajutamisel muutub väga õrnalt rohekaks.
Eoslehekesed algul kahvatuookerjad, peagi omapärase hallikas-veinpunaka varjundiga, lõpuks ülenimäärdunud-purpurpunakad, vajutamisel muutuvad rohekalaiguliseks.
JALG kahvatulillakas kuni lihapunakas, muutub väga nõrgalt rohekaks, valgekirmeline, kuiv, matt, vahel koobaslaikudega.
SEENELIHA kübara ja jala keskpaigas valkjas, kübaranaha ja eoslehekeste kihi all ning jala koorekihis veinpunane, hiljem omandab tundidega roheka tooni,k nõrga puuviljalõhnaga, mahedamaitseline, kurgus veidi viha järelmaitsega.
PIIMMAHL kohe algusest peale veinpunane, mahedamaitseline, kurgus vihaka järelmaitsega.
Okasmetsades, eelistatult loomännikutes, harvem lookuusikutes, okaspuude, eriti mändide all.
VIII-XI
****
VALGE RIISIKAS - TAKERRIISIKAS - VESIVÖÖDILINE RIISIKAS
TAKERRIISIKAS (Lactarius citriolens)
partarousku, груздь бахромистый, fransriska
Kübar tugevalt takerkarvase servaga, kuiva pinnaga, põhivärv helekollakas. Kasvab lubjarikkal pinnasel (peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis) tammede või kaskede all, siinkohal tamme-kase-haava salumetsas. Eristub vesivöödilisest riisikast kõige paremini selle järgi, et karvad pole limased.
vesikehärousku, blek fransriska, груздь водянисто-зональный
Söödav kupatatult
Kübar pikkade karvadega, limane (võrrelda takerriisikaga!), uduste ringvöötidega (neid võib aimatavalt olla ka taker- ja valgel riisikal, kuid üldiselt vähem), põhivärv sageli laiguliselt valkjas/kollakas. Tundub valgest ja takerriisikast suurem, võib olla üüratult laia kübaraga. Kasvab mitmesugusel pinnasel ja mitmesuguste puude (nii leht- kui okaspuude) all, isegi liigipuhastes männikutes. Siinkohal kasvasid valgete riisikate läheduses. Eilne foto pole määrangu jaoks tegelikult kõige parem, aga annab samas hästi aimu sellest, kuidas kübara limasus väljendub põuasema ilma korral — karvade külge on kleepunud igasugu sodi.
Груздь настоящий, Koivurousku, Alabasterriska
Kübar võrdlemisi sile, põhivärv valge, serv võib olla vähesel määral viltjas-karvane, kuid mitte pikkade ripsmeliste takerkarvadega. Kasvab happelisel pinnasel kaskede all (s.t eeskätt Ida- ja Lõuna-Eestis), siinkohal kase-männi palumetsas. Tegelikult peaks kahest järgnevast liigist üsna selgelt eristuma iseäranis pikkade karvade puudumise tõttu. Rohkem juttu tema leviku iseärasustest veel allpool.
F: Allar Antson
Allar Antson:
VALGE RIISIKAS - TAKERRIISIKAS - VESIVÖÖDILINE RIISIKAS. Postitus mõeldud nende enamasti omavahel segiaetavate liikide erinevuste selgitamiseks. Koos piltidega eilsest ja tänases .....
VÖÖTRIISIKAS Lactarius zonarius
Lehtovyörousku
Rievėtasis piengrybis
Vajab kupatamist.
Haabade ja tammede all lubjarikkamal mullal.
Sarnaseid kupatamise riisikaid on mitmeid, kõige sagedasem samades elupaikades kui vöötriisikas on õunriisikas.
F: Malle Kull, 04.07.26 Niitväljal.
VÄÄVELRIISIKAS. Lactarius tabidus.
Млечник чахлый
Småriska
Bālā pienaine
Söödav värskelt.
(Soomlaste väitel värskelt, meie autorite arvates kupatatult!)
Hele -punakas kuni pruunides toonides, väheldane. Kübar noorelt näsaga, märjana värvi muutev. Eoslehed kollakasvalged ja tihedalt otse jalale kasvanud. Jalg valkjaspruun, ühtlase jämedusega, seest täis, ka seeneliha valkjaspruun. Piimmahl vesiselt valge ja kuivades värvub kollakaks. Maitse mahe kuni kibekas, lõhn mahe.
Söödav ilma töötluseta, kuid väheldase seenena on korjatav kogus nagunii väike nii et kel õnnestub rohkem korjata, siis säilitatakse eelkõige sügavkülmas või soolatult.
Salumetsades koos kuusega, kuusemetsades, lodumetsades, ka rannapõõsastikes ja parkides. VII - X
F: Siiri Kolka.
All v: Renita Nõgu postitus:
Täiendus: väävelriisikas, mille piimmahl jätab kuivades kollased plekid
All p: F: Margit Urgard.
Ajab välja valget piima, kasvukoht kuusemets, Soome Oitmäki. 09.09
***********************************
ÕUNRIISIKAS (Lactarius evosmus)
Lehtovyörousku
Груздь яблочный
Ābolu pienaine
aspriska
Söödav KUPATATULT.
ROOSA LIIMIK (Gomphidius roseus)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2037358313140965&set=oa.653220311503363
Söödav värskelt.
Kui lehiseliimik kasvab ainult koos lehisega ja roosa liimik ilmutab end vaid lehmatatiku kaisus ning seenekorvi satuvad enamasti vaid juhuleiuna, siis männi- ja pihkased liimikud on enam levinud.
********************************
SAMETVAHELIK (Tapinella atrotomentosa)
F: Aavo Omann
Ei ole söödav.
Kasutatakse lõnga värvimiseks.
*************
SHAMPINJONID.
***********
KUNINGSHAMPINJON. (Agaricus Augustus)
Upeaherkkusieni
Шампиньон августовский
Kungschampinjon
F: Tõnu Pani.
Söödav.
Sageli aetakse erinevaid shampinjone segi püramiid-soomussirmiku ja isegi SUURE SIRMIKUGA, samuti shampinjone omavahel!
*****
METS-SHAMPINJON (Agaricus silvicola)
https://www.facebook.com/photo?fbid=539251699618308&set=oa.653220311503363
Foto: Tiiu Malken.
Söödav VÄRSKELT.
NB!
OHT AJADA SEGI SURMAVALT MÜRGISE VALGE KÄRBSESEENEGA.! Oluliseks tunnuseks peetakse aniisilõhna, mis esineb mets-shampinjonil.
Šampinjoni peetakse hinnatud söögiseeneks, tarvitatakse värskelt, ei
vaja kupatamist. Eestis on neid ka marineeritud, kuid et vedelik ei
jääks tumedaks, on soovitav seened enne vees hetkeks keema laskta. Keeduvesi
muutubki kohe tumedaks, marinaad aga jääb hiljem klaariks.
**********************************
SOOMUSSHAMPINJON (Agaricus sylvaticus)
Tapionherkkusieni
Skogschampinjon
Meža atmatene
Miškinis pievagrybis
Шампиньон лесной
F: Kadri Prants.
Tinglikult söödav, kuid on põhjustanud vaevusi ja mürgitust!
Sageli aetakse erinevaid shampinjone segi püramiid-soomussirmiku ja isegi SUURE SIRMIKUGA, samuti shampinjone omavahel!
**********************************************
SAMET-EBASHAMPINJON (Leucoagaricus leucotithes).
Allar Antson:
NB! Ei ole šampinjon vaid EBAšampinjon, ei peeta üldjuhul söögiseeneks. Lisan selle seetõttu, et sageli kiputakse neid valgeteks kärbseseenteks määrama (mis ei kasva aiamurus, juhul kui aed keset sünget kuusikut pole) ning olen varem saanud hurjutada selle tõttu, et valge kärbseseene taolist seent ”šampinjoniks” määrasin.
F: Ulvi Mehiste.
Kasvas Harjumaal aiamurus
******
SEENIKUD.
*****
HALL HUNDISEENIK (Boletopsis grisea)
III kaitsekat.
Album Seeneraamat. Leiud lisage palun siia: https://www.facebook.com/photo/?fbid=3336002166545857&set=oa.705885244885322
Kübar lainja äärega ning pealt
hõbehall või hallikaspruun, mõnikord
keskelt pragunenud. Serv valge,
allapoole pöördunud. Torukesed
valkjashallid. Alakülg peenepooriline.
Jalg lühike ja tugev, sileda halli
pinnaga. Seeneliha valge ja pehme,
murdepind värvub peagi
punakashalliks.
Kuivades männikutes, mükoriisa männiga.
29.08.2023, Lahemaa.
F: Urmas Kaja
*******
HARILIK LAMBASEENIK (Albatrellus ovinus)
Fårticka
lampaankääpä
трутовик овечий
aitas piepe
avinė dirvapintė
Tõnu Ploompuu:
Noored seened on harilikul lambaseenikul maitsvad, vanad kisuvad veidi vihakaks. Aga on ka teisi liike, mis on ka noorena vihaka maitsega. Alati tasub neid kontrolliks maitsta.
Järvamaa 21.7.24
Imbi Karing.
KIMP-LAMBASEENIK (Albatrellus confluens)
Typäskääpä
Brödticka
трутовик сливающийся
Väga noorelt mahe, täiskasvanult veidi kibe. Noorelt puuviljaaroomiga, kuivatatult imalterava lõhnaga.
Eestis leitud harva kogu maal (peale Loode- ja Kirde-Eesti) liivasel pinnasel loo-, nõmme- ja palumetsades okaspuude läheduses augustist oktoobrini.
Vasakul: Järvamaa 21.7.24. Imbi Karing.
Ülal paremal: Lisaks lambaseeniku altvaade pisut lähemalt, paljudele tundub, et alakülg on sile või on seal väikesed narmad. Uku Praks.
All paremal: Ellu Vibur.
Oandu
13.08.2016
***
KOLLANE LAMBASEENIK (Albatrellus citrinus)
Karitsankääpä
Gul lammticka
Kirikla, Harjumaa 24.08.2023
Haiba, Harjumaa 24.08.2023
MUST HUNDISEENIK (Boletopsis leucomelaena)
II kaitsekat.
Album Seeneraamat. Leiud lisage palun siia: https://www.facebook.com/photo/?fbid=3336023646543709&set=oa.705885244885322
Kübar sile, hallikas-pruun kuni
tumehall, peaaegu must oliivikarva
varjundiga, 5-15 cm lai,
ebakorrapärase kujuga. Torukesed
hallid. Jalg tugev, üsna pikk, sileda
halli pinnaga. Seeneliha hall, väga
pehme ja habras, murdepind värvub
kiiresti punakashalliks.
Lehtpuudega kuusikutes,
lehtpuusaludes ja
lubjarikkal pinnasel. Kuuse
mükoriisaseen.
Niitväljal 27.09.2018
F: Malle Kull
****
ROOSAKAS LAMBASEENIK (Albatrellus subrubescens)
Allar Antson:
Liik erineb teistest lambaseenikutest kasvukoha poolest nõmmemännikus ning eriti jalal hõõrdekohtades nähtavate punakate toonide poolest. Pole üldse tavaline, leitud vaid mõningaist paigust eeskätt mõõduka lubjamõjuga vanadest männikutest. Alutaguse on happelise pinnasega piirkond, kuid põlevkivikaevandamise kaugmõjud on siinset loodust veidi muutnud ja siia kanti muidu mitte kuuluvad seened-taimed on kohati kanda kinnitanud.
Agusalu LKA, 25.08.2025.
SINIJALG-VÖÖDIK (Cortinarius collinitus)
https://www.facebook.com/photo?fbid=1622475394443617&set=oa.653220311503363
F: Mai Haidak.
Tasub teada, et häid söögiseeni on vöödikute seas vähe, küll aga leidub tõsiselt mürgiseid. Eluohtlikku orellaniinimürgistust põhjustavad Meinhardi vöödik, erekollane vöödik (Eestist ei ole leitud, aga võib esineda), kastanvöödik ja kühmvöödik. Meinhardi, erekollane, kühm- ja kastanvöödik on surmavalt mürgised. Orellaniinimürgistuse toimeained orellaniin ja kortinariinid ei hävi kupatamisel ega ühelgi teisel töötlemise või säilitamise viisil.
Vöödikute hulgas on surmavalt mürgiseid liike. Limaste jalgade ja kübaratega limavöödikut (Cortinarius mucosus, avapildil), sinijalg-vöödikut (Cortinarius collinitus) ja mesikollast vöödikut (Cortinarius stillatitius) on meie kirjanduses üldiselt söödavaks peetud. Üleni limane olek (sh jalg!) teeb nendega eksimise vähetõenäoliseks. Limavöödikut peetakse heaks omletiseeneks.
******
SINKJAS TÜMAK (Postia alni)
****************
SININE PUNALEHIK
MÜRGINE.
F: Urmas Kaja
****************
SINIVÄRVIK (Stropharia aeruginosa)
Строфария сине-зелёная
Viherkaulussieni
Ärggrön kragskivling
Sinivärvik, mis on andnud nime tervele värvikuliste sugukonnale. Sinivärvik kasvab väikestes, paarist-kolmest seenest koosnevates rühmades, sügisel kohtab seda seent üsna tihti.
Sarnasus tsüaanvärvikuga. Mõningast võimalust eristamiseks pakub rõngas, mis tsüaanvärvikul olemas pigem noorelt ja "lahja", sinivärvikul aga selgesti nähtav.
Pärast kupatamist on see täiesti söödav seen. (Ettevaatust sarnaste liikidega)
Saaremaa.
Fotod: Kärt Siitan.Ei ole söödav (mõningatel andmetel kupatatult)
**************
SIRGE LEHTRIK - vt LEHTRIK
***************
SIRMIKUD.
************
PÜRAMIID-SOOMUSSIRMIK (Echinoderma aspera)
зонтик шероховатый, Лепиота шероховатая
Piikkiukonsieni
Smailiažvynė žvynabudėlė
Spärrfjällskivling
F: Hanna Laur.
Ei ole söödav!
Seente kübarasuurus on sarnane safransirmikule jt, kuid seenejalg poole lühem. Lõhn on vänge ja isegi ebameeldiv. Püramiid-soomussirmikut pole
põhjust söögiks tarvitada - toidumürgituse tõenäosus on väga suur.
Kasvamas võime leida nii aedades, kui viljaka mullaga metsades.
********************************
SAFRANSIRMIKU AEDTEISEND Macrolepiota rhacodes var bohemica
Хлорофиллум коричневый
Puutarhaukonsieni
F: Toomas Pai.
Tinglikult MITTESÖÖDAV!
Safransirmiku aedteisend. Väidetavalt on nende seentega esinenud Euroopas mürgitusi.
Aedteisend metsades ei kasva, kasvukohad kõige sagedamini koduaedades. Aedteisendi kübarat veidi vigastades omandab vigastatud koht safranpunase värvuse alles mõne minuti möödumisel, aga mitte koheselt nagu safransirmik.
Tõnu Ploompuu:
Safransirmiku aedteisend (liigina Chlorophyllum brunneum, eestikeelsetes seeneraamatutes Macrolepiota rhacodes var. bohemica) kasvab aga metsast eemal: aedades, vanematel heinapõldudel, teda kohtab meil harva. Tema puhul on söödavuse osas erinevaid arvamusi. Kuigi siinkirjutaja ise on neid suuremates hulkades söönud nagu tavalist safransirmikut, ei saa seda soovitada.
Väidetavalt
on nende seentega esinenud Euroopas ka mürgitusi. Kas need mürgitused
on tingitud sellest, et osa inimesi on selle seene suhtes palju
tundlikumad või on põhjus seene varieeruvuses, mürgisuse ilmnemisel
teatavates kasvutingimustes ehk regioonides või on see tingitud hoopis
teadlaste vigadest — mürgituse on põhjustanud mingi safransirmiku
aedteisendile sarnane seen, mida pole osatud eristada mainitud liigist.
Viimaseks jätab võimaluse suur segadus sedatüüpi seente liigilise
kuuluvusega ka praeguste Euroopa seeneteadlaste seas. Võimalik on ka
liigi segiajamine ühe lõunapoolsema, aga üldteada mürgise seenega, keda
Eestis võiks kohata ehk kasvuhoonetes ja toalillepottides.
*********************************
SAFRANSIRMIK (Chlorophyllum rhacodes)
Puistoakansieni
Гриб-зонтик краснеющий
Rodnande fjällskivling
Sarkanbrūnā suns sēne
Šiurkščioji žvynabudė
F: Sigrid Tammes
Toorelt süüa ei soovitata kui aga praadida, siis kauem kui tavalist sirmikut. Mõnele inimesele võib tekitada vaevusi.
Kui leiad sirmiku jänesekapsakuusikus on pea kindlalt tegu safransirmikuga. Kui safransirmiku jalalt maha lõikate või vigastada seene eoslehti ehk teete kübarasse täkke, muutub vigastatud koht lühikese ajaga safranpunaseks.
Safransirmiku jalg on ühevärviline, Suure sirmiku jalg pikem ja kirju
ning lõikepind või vigastatud koht koht värvi ei muuda.
Toorest
safransirmikut proovida ei soovitata.
****************************************************************
SUUR SIRMIK (Macrolepiota procera)
Lielā dižsardzene
Гриб-зонтик пёстрый
ukonsieniä
Skėtinė žvynabudė
Stolt fjällskivling
All: Riina Võhma, 13.09.2016 Kehtna vald.
Paremal: Margit Lokk.
Kasvukohtade pinnas on sageli liivane, rohtunud hõre metsaalune või metsaveered, vahel suisa mererand. Sügavast metsast me suuri sirmikuid ei leia.
Noore seene kübar alul munajas, seejärel justkui kelluke,
täiskasvanuna laialt lamenev, läbimõõt võib ulatuda üle veerand meetri.
Kübara pinda katavad suured tumepruunid, kübarnahast moodustunud
soomused, heledamal põhjal. Kübara alaküljel olevad eoslehekesed on
valged ja õrnad. Seenejalg on pikk, tumepruuni vöötmustriga ning jala
ülaosas on suur ja lahtine rõngas.
*********************
OLIIVSIRMIK (Chlorophyllum olivieri)
Хлорофиллум Оливье
Oliivsirmikul on pehmed tihedad oliivhallid soomused, mida ei ole ühelgi teisel safransirmiku liigil
F: Kai Põldvee-Mürk.
*************************************************
VALGE EBASHAMPINJON (Leucoagaricus nympharum, sünonüüm Macrolepiota nympharum)
Гриб-зонтик девичий
F: Tiina Neljandik.
SÖÖDAV
*****************************************
HAISEV HARISIRMIK (Lepiota cristata)
F: Neeme Sihv
MÜRGINE!
********************
HAISEV PISISIRMIK (Cystoderma carcharias)
MITTESÖÖDAV.
F: Ülal: Katleen Lukin
All: Rubo Lomp.
VILLJALG-HARISIRMIK (Lepiota clypeolaria)
Лепиота шерстистообутая
F: Imbi Ruber.
TANUSEEN (Phallus impudicus)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2637757809703633&set=oa.653220311503363
F: Viiu Reiter.
Noor viljakeha on kerajas, värvuselt valge või kollakas. Täiskasvanud viljakeha on 10–20 cm kõrge. Raipehaisuga meelitab seen ligi kärbseid, kes levitavad ta eoseid.
Väga ebameeldiva lõhna tõttu peetakse teda mittesöödavaks, kuid noored viljakehad on söödavad.TATIKUD.
*****
AASIA ÕÕSPURAVIK (Suillus asiaticus)
29.07.2024, Lahemaa.
Ei ole teda viimastel aastatel kohanud ja kartsin juba, et on siitkandist kadunud. Paar päeva tagasi leidsin siiski kaks väikest viljakeha. Kasvab (siberi) lehiste all.
KULDTATIK (Suillus grevillei)
лиственничный маслёнок
F: Neeme Sihv.
Murus, üksikud lehised.
Saue, 30 sept, 24. (All paremal koos lehisetatikuga)
Söödav VÄRSKELT.
************************
LAMBATATIK (Suillus granulatus)
зернистый ~ летний маслёнок
F: Ain Vindi.
All: Elva kant.
August 2023
Neeme Sihv.Värskelt söödav.
*******************
LEHISETATIK Suillus viscidus
F: Urmas Kaja.
*******************
LEHMATATIK. (Suillus bovinus)
козляк / решетник
Väheväärtuslik söögiseen.
Kuumtöödeldes muutub tumedaks (roosakaslilla).
Sarnaneb lambatatikule, aga parim viis eristada on alakülje järgi.
Lehmatatikuid võime vahel kasvamas märgata hiigelsuurte kogumitena, männikutes, aga sagedamini metsa äärealadel, sageli metsateedel või -sihtidel. Üks meie tavalisemate puravikuliste hul
Vasakul: F: Taisi Autor.
Lääne-Virumaa Koljaku.
Ülal paremal: F: Jüri Napp.
All paremal: Henna-Pirjo Karu.
(lepad, kuused, männid). Mulgimaal 07.08
********************
LIIVTATIK. (Suillus variegatus)
Маслёнок жёлто-бурый
.
Liivtatik on erinevalt teistest tatikutest oranžpruuni ja kuiva kübaraga
mis on noorelt sametine, isegi pehme, aga vananedes muutub siledaks,
isegi libedaks, ja märjaga limaseks. Kübara läbimõõt on 6–13 cm.
All paremal: Liilia Ka foto:
27.08.2017
Kuusalu vald.
Teised: Signe Kensap,
Harjumaa, Riisipere metsades
****************
PIPARTATIK (Chalciporus piperatus)
Söödav värskelt, kuid kibe.
Pipartatikud on väiksemat sorti seened, mis kasvavad nii männikutes, kui männi-segametsades, aga neid ei kasva koos arvukalt ja söödavad pole nad oma piparkibeda maitse tõttu.
Väike, kumer ja kleepuv seenekübar võib olla kollakast kuni hallikaskollase värvusega.
Kübaraalused seenetorukesed päistavad veidi määrdunutena.
F: Urmas Kaja
************
ROOSA TATIK (Suillus collinitus)
Roosa tatik (Suillus collinitus). Loometsades väga harva peamiselt läänesaartel esinev seen, punases raamatus ohustatud liik. Tänane korje 03.10.2022 Lääne-Harjumaalt Pae külast.
Pealt nagu võitatik, kübara alt aga lambatatiku moodi. Eristavaks tunnuseks on aga jala alusel lähemal vaatlusel nähtav roosa niidistik. Kuna paljudel meie seenelistel on juurdunud kombeks lõigata seen poole jala pealt katki, ei tuvastataks tema taolist liiki kunagi. Küllap on tedagi korjatud ja kõige tõenäolisemalt lambatatikuks peetud. Tegu on aga siiski reaalselt väga harva ette tuleva liigiga (eriti mandril), nii et ilma vettpidava põhjenduseta ei maksa hõisata, et on teda kohanud/korjanud..
Foto ja tekst:
Allar Antson.
(Kui on väiksimgi kohtumiskahtlus, teavitage leiust ka mükolooge)
*********
SOOTATIK (Suillus flavidus)
F: Allar Antson: Vähetuntud ja vähemärgatud, kuid ilmselt ka võrdlemisi harv liik. Nagu lehmatatik, kuid õlgkollasem ja limarõngaga. Söödav, aga pehme ja väheväärtuslik.
07.09.2025, Agusalu LKA, niiskes männikus.
VÕITATIK (Suillus luteus)
поздний маслёнок
Võitatik (Suillus luteus) on üks tavalisemaid Eesti puravikulisi, kasvab koos lambatatikuga (Suillus granulatus) liivastes männikutes, eriti noorendikes, nõmmedel kesksuvest novembrini. Mahedamaitseline võitatik on söödav värskelt, võib säilitada omas mahlas küpsetatult sügavkülmas. Noori seeni võib kuivatada.
K. Kalamehe andmeil (2007) on võitatik tinglikult söödav, kuna võib põhjustada mao-soolehäiretega mürgistust või allergiat.
Võitatikuga sarnane ja heaks söögiseeneks tunnistatud on lambatatik. Erinevalt võitatikust puudub lambatatiku jalal rõngas
*************************************
TAVAVAHELIK (Paxillus involutus)
Свинушка тонкая
NB!
"Minu vanemad ja vanavaemad sõid ja kõik elus, kes veel surnud pole"!
"Oleme neid kogu aeg söönud, kõik tervise juures. Vanavanemad küll mulla all, aga sõid nemadki"
jt sarnaseid kommentaare seenegrupis sadu, kui mitet tuhandeid.
ÄRGE USKUGE, NEED ON TERVISELE OHTLIKUD! SEEGA KA ELULE!
F: Veronika.
F: Eva-Maria Meri.
MÜRGINE!
************************************************
TERAV PALJAK (Psilocybe semilanceata)
F: Roman-Sten Tõnissoo
MÜRGINE!
Terav paljak on selgelt koonilise kübaraga, millel on väljaulatuv tipp. Kübar on 5–25 mm lai, kõrgus on laiusest poolteist korda suurem. Värske seenekübara alaserv võib olla sooniline ja sissepoole pööratud, kuivades muutuvad need soonekesed märkamatuiks. Värvus varieerub kollasest kuni tumepruunini. Kuivades, sealhulgas kuiva ilmaga muutuvad seened heledamaks. Seenekübara nahk on sile ja limane ning tuleb kergesti ära, eriti noortel eksemplaridel. Jalg on pikk, 4–10 cm pikk ja 2–3 mm lai, sageli lainelise kujuga, elastne, kübaraga sama värvi või sellest pisut heledam, altpoolt vahel sinakas või soomustega. Eoslehed on kübarast tumedamad.
Psatürell - (Psathyrella)
Allar Antson:
Mõni psatürell. Liigini määramine on võimatu ilma mikroskoobita ja/või laboris sekveneerimiseta.
Tiia Morfin:
Sellised seened on vallutanud lillepeenras sügishelleeniumid. Kes nad on? Huvitav on see, et teised taimed teda ei huvita. Maa on suht savine ja raske, hetkel ka liigniiske. Karula rahvuspargis Rebasemõisa külas 17.10.2023
*******************************************
PIKKJALG-TINDIK (Coprinopsis lagopus)
Ülal vasakul: 19.09.2024. Rebase, Valgamaa. Asta Tammeorg
Ülal paremal: 18.08.24.Tartu, Imbi Ruber.
All: 15.06.25 Lahemaa, Anneli Kask.
SELTSIV TINDIK (Coprinellus dissemina)
Mittesöödav.
Vasakul: Tallinn, F: Janet Kljuzin.
04. 09. 23
Paremal ülal: Margus Järve foto.
Paremal all: Katrin Loss.
Linnadest ja tööstusasulatest, suurte sõidetavate teede äärest ning prahipaikadest ei tohi tindikuid korjata, sest siis on need endasse kogunud suurel hulgal saasteaineid, mis võivad tekitada tõsise mürgistuse.
SOOMUSJALG-TINDIK (Coprinopsis romagnesiana)
Voldilisele tindikule (C. atramentaria) lähedane liik Coprinopsis romagnesiana (soomusjalg-tindik) 2.06.2025, Tartu, vana kase juurel. Erineb esimesest oranžikat värvi soomustega kübara ja hästieraldatud sama värvi soomustega jala allosa poolest. Justikui haruldane väheste kirjete põhjal, aga pigem ikka rohkem levinud.
Sven Pruuli tekst ja foto
*********************************TAVA-SOOMUSTINDIK (Coprinus comatus)
Навозник белый
F: Mai Haidak.
F: Kersti Viirlaid.
Väga hea SÖÖGISEEN, värskelt, kuid ainult NOORELT!
Linnadest ja tööstusasulatest, suurte sõidetavate teede äärest ning prahipaikadest ei tohi tindikuid korjata, sest siis on need endasse kogunud suurel hulgal saasteaineid, mis võivad tekitada tõsise mürgistuse (edasi FB)
***
SÄTENDAV TINDIK (Coprinellus micaceus)
Навозник мерцающий
Noorelt söödav. (alkoholiga ei soovita)
SEENERAAMATU album ehk määraja-abimees.
Tallinn
F: Boris Melikjan
************************VOLDILINE TINDIK (Coprinopsis atramentaria)
F: Milvi Koorm
F: Mai Haidak.
Söödav värskelt, noorelt.
Voldiline tindik (C. atramentarius) kasvab peaaegu samades kohtades kus soomustindik, kuid on viimasest kergesti eristatav, sest kasvab alati põõsasjate kogumikena. Kübarad on hallid kuni hallikaspruunid, siidjad ja sügavalt radiaalvoldilised. Eoslehekesed on noorelt valkjad kuni hallikad. Võrreldes soomustindikuga on voldiline tindik üsna tagasihoidlike maitseomadustega ja mitte just kõige ilusam. Koos voldilisest tindikust valmistatud toitude ja hoidistega ei tohi tarbida alkoholi, kuna seen sisaldab alkoholis lahustuvat nõrgatoimelist mürkainet, mis põhjustab küllaltki tõsiseid reaktsioone – kopriin-alkoholimürgistust, mis lõpeb mõnelegi koguni surmaga.
*************
TOLMTÜMAK (Postia ptychogaster)
F: Helena Jallai.
KROOKUSTORIK (Aurantiporus / Hapalopilus croceus) –
Naissoo LKA, Pärnumaa, 03.09.2023
MUGULTORIK (Polyporus tuberaster)
Mugultorik on väga sarnane meil tavalise soomustorikuga (Polyporus squamosus), kuid kasvab erinevalt sellest maapinnal, mitte tüvedel ega kändudel. Ta on väiksem, läbimõõt 4–12 cm, kuni ühe sentimeetri paksune, harilikult enam või vähem tsentraalse ehk keskse jalaga, kasvab üksikult või mõnikord kahe- või isegi kolmekaupa. Ooker- või kollakaspruunil ülaküljel on nagu soomustorikulgi tumepruunid, kuid mõnikord püstisema tipuga soomused; poorid on mõlemal liigil suured, piklikult nurgelised. Kübara serv võib mõnikord olla ripsmeline, see on aga ebakindel tunnus; hiljem pöördub serv veidi sissepoole.
Peamine erinevus on viljakeha kasvamine mullas paikneval sklerootsiumil ehk seenemügaral, mis on mustjas, 5–40 cm läbimõõdus...
Valgamaa.
Juuli 23.
Foto: Leida Laureliine Uusbek.
All: 19.07.2024, Lahemaa,
kasvab pihlaka lamaoksal. Urmas Kaja.
*******
SOOMUSTORIK Polyporus squamosus
Indrek Sell:
Soomustoriku helepruunide viljakehade ülapind on kaetud madalate pruunide soomustega, viljakeha alaküljel on nurgelised ja madalad poorid, Noored viljakehad on meeldiva värske lõhnaga ning väga noorelt on soomustoriku viljakehad ka söödavad.
Seene viljakeha tunneme ära madalate, laiade torukeste ja ülapinna soomusmustri järgi.
Soomustorik on Eestis tavaline parkides ja puiesteedel, harva esineb teda salu- ja lammimetsades. Seen kasvab elusatel tüvedel, samuti kändudel ja surnud puudel. Tegemist on üheaastase viljakehadega seenega, värskeid soomustoriku viljakehi võib leida mai teisest poolest oktoobrini.
Ülal v: Aug 21.
Foto: Liis Tamman
Ülal p: Pirita ürgorg 16.10. 2022.
F: Rauno Soosaar.
All v: 06.06.24 Ilumäe, Lääne-Viru maakond, Anneli Kask.
All p: Tondi, Tallinn.
22. 06. 25. Arvatavasti vahtra kännul. Neeme Sihv.
******************
TSÜAANVÄRVIK (Stropharia caerulea)
Строфария небесно-синяя
Sinikaulussieni
Fotod: Katleen Lukin
TULETAEL (Fomes fomentarius)
Eestis on tuletael kõikjal väga levinud. Kasvab sagedamini kaskedel ja leppadel, harvemini haaval, vahtral, tammel, pärnal ja teiste lehtpuude püstistel või lamavatel surnud tüvedel, millel võib seene viljakeh.....
Ülal v: Reet Pehka, 11-11-2022 Tallinn / Männiku
Ülal p: Anneli Kask, 14.05.24 Ohepalu LKA
All v: Reet Pehka, Stroomi metsas 10-02-2025
All p: Veronika Nuter, Virve külas 22.03.26
TÄPILINE VÄRVIK (Stropharia hornemannii)
F: Urmas Kaja.
Ei ole söödav, nõrgalt MÜRGINE.
Suur hallide eoslehekestega kõdupuidul kasvav okasmetsade seen. Kübar on 6-16 sentimeetrit lai, limane, punakaskollane kuni violetse varjundiga hallpruun, kumer, paljas, lihakas. Eoslehed vanalt mustjashallid, lillaka varjundiga. Jalg kahvatukollakas, pikk, tugev ja õõnes. Mõnikord peetakse tumedate eoslehekeste tõttu ekslikult šampinjoniks.
VALGE EBASHAMPINJON - vt SIRMIK - VALGE
*********
VAHTRATARJAK (Oxyporus populinus)
F: Neeme Sihv.
VALKJAS SAMETKÕRGES
Valkjas sametkõrges
kasvab maapinnal (mattunud puidul/ juurtel) ja eoslehekesed on säravvalged - sel juhul valkjas sametkõrges.Tarbimisomadused samad mis puidu-sametkõrgesel.
F: Ekke Västrik
***
VURRIK e Seakõrv (Gomphus clavatus) F: Tiit Kurvits.
Лисичка булавовидная
F: Anneli Võigas.
Puudega
mükoriisat moodustav vurrik on paljudes välismaistes seeneraamatutes
kirjeldatud söödavana, meil on enamik kirjastajaid selle teabe asendanud
hoiatusega: suur haruldus tuleks jätta metsa kasvama. Eesti
punanimestikus on ta ohualdiste seas, peale selle on ta ohustatud või
haruldane punaraamatu liik veel 16 Euroopa maal; Poolas ja
Suurbritannias on vurrik välja surnud.
******************************
VÄRVILINE LEHTERVAHELIK (Leucopaxillus compactus)
Viltjas-sametjas, punakasookerjas,
rihvelja servaga kübar. Eoslehekesed
kollakad. Jalg jämenuija kuni mugulja
alusega, ebemeline.
Laialehised metsad,
puisniidud.
VIII-X
Lääne-Eestis saartel,
lubjalembene.
Korjamine KEELATUD.
F: Tõnu Ploompuu.
Läänemaa. Haapsalu: Paralepa mets.
16.08.2020
*********
VÄÄVELTORIK (Laetiporus sulphureus)
.
F: Tõnu Pani.
Selle eredad sidrunkollased kuni punakasoranžid viljakehad kasvavad peamiselt vanade tammede ja hõberemmelgate tüvel ja jämedatel oksaharudel, harvem teiste lehtpuude tüvedel ja kändudel. Viljakehi moodustab väävlik juunist augustini, soojadel sügistel septembrini. Viljakehad kasvavad tüve alusel või kuni 3 meetri kõrgusel. Seenekübarad on üheaastased ja ilmuvad puule tavaliselt juunis.
Väävlikud on juustutaoliselt lih.....
*************************************************
VÖÖDIKUD.
Tõnu Ploompuu:
Suure kaarega peab mööda käima ka vöödikutest, see on väga liigirikas seenerühm. Vöödikute liike on küllaltki raske ära õppida, sest neid pole enamasti korraga palju ja need tulevad varieeruvalt aastate kaupa maa seest välja. Mõnel aastal näeb üht, järgmisel teist liiki. Siis on kümme aastat vahet ega näe ühtegi. Nende selgeks õppimine on äärmiselt raske.
********
Vöödik Calonarius metarius
Foto ja tekst: Allar Antson
17.10.2025, Jalase, Raplamaa.
Maakeelseks nimeks võiks saada näiteks petersellvöödik, sest lõhnab peterselli või mõne muu ürdi (tilli?) moodi, mis erineb teistest vöödikutest.
Mugulaga vöödikuliikidest valdav enamus on lubjarikkal pinnasel kasvavad seened - see liik on nende hulgas erandiks. Kasvab ka võrdlemisi neutraalsel, mõõdukalt happelisel pinnasel, mis Alutagusel küll algselt on, aga siingi kohas, kus pinnas on küllastatud aluselisest tolmust.
Ehkki lihaka välimusega ja ilusad seened (mugulaga vöödikutest paljud on veel erksavärvilised - näiteks lillad, sidrunkollased või punakad), ei peeta neid söögiseenteks, kuna vöödikuid on suur hulk tundmatu söödavusega liike, nende määramine eeldab ekspertteadmisi ja sageli mikroskoobi all või laboris uurimist.
Foto ja tekst: Allar Antson. 07.09.2025 Agusalu LKA, männikus kruusatee servas.
*********
HAISEV VÖÖDIK (Cortinarius traganus) (VÕRDLUS Kitsevöödikuga)
Паутинник козий
Ülal vasakul: Kitsevöödik vasakpoolne, haisev vöödik paremal.
Ülal paremal: kitsevöödik on parempoolne.
All paremal: kitsevöödikud vasakul, haisev vöödik paremal.
Taja Martini fotod.
All VASAKUL:
Pärnumaa, Riisa raba, 22.09.23
F: Juta Pertel.
MÜRGINE!
Паутинник превосходный
Maitselt võib teda võrrelda kivipuravikuga. Kasvult hiiglaslik hiidvöödik kasvab sageli suurte seeneringidena segametsades ja puisniitudel. Teda on kerge ära tunda, kuid ettevaatlikkusele manitseb mõningane sarnasus violetsete vöödikutega. Vöödikute perekond on erakordselt liigirikas ja Eestis kasvab neid üle paarisaja liigi. Suurem osa meie vöödikutest pole söödavad, mitu on aga surmavalt mürgised.
Gaida Jakson: Seened kasvavad lehtpuude all(tamm, lepp,saar). Tugeva ehitusega, erilist lõhna pole. Kasvavad üksikult ja puntidena. Haapsalu/Nõmme 10.09.25 tammeseen? (kokku 40 seent)
HÕBEHALL VÖÖDIK (Cortinarius anomalus)
C. anomalus on kollakate loorivöönditega jalal, mis pildil hästi näha.
Kasvavad aias kuuseheki ja viljapuude vahel, heki taga lepad, kased.
30.08.25 Lahemaa
F: Anneli Kask.
KARBOOLVÖÖDIK Cortinarius camphoratus
паутинник карболовый
Ei ole söödav.
Okasmetsade seen, karboolilõhnaga.
Cortinarius camphoratus (Goatcheese Webcap, karboolvöödik)
Kamper-vööseen (lad k-st)
12.08.2023, Taheva
*************************
KITSEMAMPEL (Rozites caperatus)
ehk KITSEVÖÖDIK.
колпак кольчатый
Kehnäsieni
Söödav VÄRSKELT.
Kädi Anneli:
Jahutanuka jalal pole selliseid turris soomuseid. Väiksem ja pole suures kobaras nagu banaan. Kännumampel.
Ülal vasakul: Taja Martin on teinud hea kombo, võrdlemaks kitsemamplit haisva (või tegu ka mõne lähedase ja sarnase liigiga) vöödikuga.
KAKS VASAKPOOLSET on pildil KITSEMAMPLID, paremal HAISEV VÖÖDIK.
Taja tekst:
Korjan ise juba aastaid kitsemampleid ja täna metsas hakkasin haisvat? vöödikut korjama, sest nad kasvavad koos ja hetkeks tundus nagu mampel. Mõtlesin, et panen siia neile, kes alles õpivad tundma kitsema.... (kommentaarides pikemalt.
Ülal paremal: Liisa Kuiv.
All vasakul: Silje Müürsoo postitas:
Kitsemampel. Neil see värv varieerub. Segametsas olid pruunikamad ja männikus hallikamad.
All paremal: F: Jaana Leidas-Meerits
*********
KOLLANE VÖÖDIK (Phlegmacium triumphans)
Ülal: 19.09.2018, Lahemaa
F: Urmas Kaja.
All: Sven Pruul.
13.08.2023, Karula
Tinglikult söödav.
VÖÖDIKUTE puhul on tegu sageli väga raskesti eristatavate liikidega, seega ei ole korjamine ega söömine soovitav. Vöödikute hulgas esineb ka SURMAVALT MÜRGISEID LIIKE!
Tõnu Ploompuu:
Suure kaarega peab mööda käima ka vöödikutest, see on väga liigirikas seenerühm. Vöödikute liike on küllaltki raske ära õppida, sest neid pole enamasti korraga palju ja need tulevad varieeruvalt aastate kaupa maa seest välja. Mõnel aastal näeb üht, järgmisel teist liiki. Siis on kümme aastat vahet ega näe ühtegi. Nende selgeks õppimine on äärmiselt raske.
*********************
KÜHMVÖÖDIK (Cortinarius rubellus)
Suippumyrkkyseitikki
Паутинник красивейший
VÄGA MÜRGINE! POISON!
** TÕSINE HOIATUS **
KÜHMVÖÖDIK!
Паутинник красноватый
Kurb
on tõdeda, et Eestimaal on aastati rekordilisi vöödikumürgistusi –
paljud satuvad neerukahjustusega väga raskes seisundis haiglasse!
Pahategijaks on üldjuhul kühmvöödik (Cortinarius rubellus), mida on
sellel aastal rohkelt, ning teda olla korjatud lehter-kukeseene pähe.
Foto: Allar Antson.
Siia lisan ebatraditsiooniliselt ka lingi, kuna tegu ühe mürgiseima seenega Eestis.
https://nami-nami.ee/uudis/ettevaatust_kuhmvoodik/
*********************************************
LILLA VÖÖDIK (Cortinarius violaceus)
Soomaal elava loodusemehe Aleks Linniku sõnul aga söödav, ilma kupatamata. Küll võib seda aga pidada üksikindiviidi arvamuseks.
Ülal vasakul: Kaili Haasma, Kasvab segametsas.14.08.23a.
— kohas nimega Niitvälja.
Ülal paremal: Riina Mändel
10.09.2014, Raplamaa.
All vasakul: F: Ain Vindi
Võrumaa., Kütiorg.
All paremal: Mari Nikeborn:
Aug 2019, Keibu, Harjumaa.
LIMAVÖÖDIK Cortinarius mucosus
nummilimaseitikki
Паутинник слизистый
Söödav. (PIDI KOGUMA SIISKI ENDASSE RASKEMETALLE/ELAVHÕBEDAT)
F: Kristiina Paunel.
*********
MESIKOLLANE VÖÖDIK (Cortinarius stillatitius)/ SINIJALG-VÖÖDIK (Cortinarius collinitus)
Allar Antson:
Sinijalg-vöödiku (pildil tõenäoliselt) kübar on üldiselt punakamat tooni (400 Eesti seene raamatus on tema pilt halb, tegelikult ei imestaks, kui isegi mesikollase vöödikuga segi aetud). Samuti on mesikollast olnud tänavu väga palju, kõik isendid, keda olen nuusutanud, on andnud meelõhna (mesikollase vöödiku eristav tunnus on selge meelõhn jala alumise jupi seeneliha purustades)
****
Mesikollane vöödik (Cortinarius stillatitius) on arvestatav variant - tema kübar on mesipruun ilma sinijalg-vöödiku punakate toonideta. Jala tüve nuusutades on selget mee lõhna tunda, selle järgi tunneb mesikollase vöödiku ka ära.
Vasakul tõenäoliselt mesikollane vöödik. Jaana Leidas-Meerits, Kuusalu.
Paremal: Karilatsi.
F: Gert Vesterberg
********************************
PUNASOOMUSVÖÖDIK (Cortinarius bolaris)
'''*****************
ROOSTEVÖÖDIK (Cortinarius laniger)
Valkovillaseitikki
Allar Antson: Roostevöödik on laialt levinud tavaliste palumetsade liik, mis siis, et ilmutab end sageli suuremal hulgal vaid teatud aastatel. Väga sageli teda muidu ei näe, aga too on hea näide seenest, mida kindlasti ei saa nimetada haruldaseks ainult seetõttu et väga sageli ette ei juhtu.
Foto Soome seenegrupist.
Konnevesi 4.9.2026
Virpi Koskela.
RÕNGASVÖÖDIK (Cortinarius armillatus)
Väheväärtuslik söögiseen (vöödikute "kamba" ohtlikkusega seoses ongi parem korjamata jätta).
Teist sellist pruuni kübara ja erepunase rõngaga seent Ploompuu sõnul vöödikute seas pole, kuid väga heaks söögiseeneks ta seda ise ei hinnanud.
28.08.2017, Lahemaa
F: Urmas Kaja
******************
TELLISPRUUN VÖÖDIK (Cortinarius varius)
Sageli on juttu seente nimedest ja sellest, et nad alati kõige paremad ei ole. Kas märkate foto seentel midagi tellispruuni? Mina vähemalt mitte. Pigem on liigi tunnuseks kenad lillad eoslehekesed, kasvukoht (kuusikus lubjarikkal pinnasel) ning kuju. Mõistan, et seentele nimede panijad nii pikki nimesid ei poolda, ent kui ta nimi oleks nt lillalehine nuijalg-vöödik, lahendaks see need mured ja seent saaks juba nime järgi ilusti määrata. Tellispruun vöödik mitte midagi konkreetset ei ütle, nagu teame, on pruunikaid vöödikuid mitusada liiki.
Foto ja tekst: Allar Antson
*************************************
SAFRANVÖÖDIK Cortinarius croceus
паутинник шафрановый
keltahelttaseitikki
1.08.2025, Avanduse soo
F: Sven Pruul
VALGEEBEMELINE VÖÖDIK Cortinarius hemitrichus
Frosty webcap
Hahtuvaseitikki
Fjunspindling
Паутинник полуволосистый
Weißflockiger Gürtelfuß
Cortinaire hétérotrichep
Cortinarius hemitrichus (Frosty Webcap, valgeebemeline vöödik)
Poolkarvane vööseen (kr/lad k-st)
27.10.2024, Tartu
VEINPUNANE VÖÖDIK Cortinarius rufo-olivaceus
Ruskonuppiseitikki
Паутинник рыже-оливковый
Sven Pruul - seenekütt ja -õpetaja:
Cortinarius rufo-olivaceus (veinpunane vöödik)
Puna-oliiv vööseen (lad k-st)
6.10.2024, Soomaa
VEREV VÖÖDIK (Cortinarius sanguineus)
F: Urmas Kaja.
Ei ole söödav, nõrgalt MÜRGINE!
Kasvukoht enamasti kuusemetsad.
Vereva vöödiku väikesed viljakehad on üleni veripunased. See on väga hea värviseen, sisaldab väga palju pigmenti. Sellega saab punaseid ja pruunikaspunaseid toone. Värv on hea valguskindlusega.
Nõrgalt mürgine, suurepärane seen lõnga värvimiseks – tema abil saab ilusaid punaseid värvitoone. Üleni karmiinpunane pisikese kübaraga väike vöödik. Noorelt kellukjas, vanalt lame. Eestis väga sage, peamiselt männikutes.
F: Urmas Kaja.
Ei ole söödav, nõrgalt MÜRGINE!.
Hea värviseen.
Nõrgalt mürgine, suurepärane seen lõnga värvimiseks. Kollakaspunane veripunaste eoslehekestega vöödikuliik. Kübar väikeroheka varjundiga, tuhmi pinnaga ja keskosas kühmuga. Jalg kollakaspruun, sile ja sihvakas, aluselt punakas. Kasvab niisketes ja kuivades okasmetsades, enamasti koos männiga. Eestis väga sage.
************
ÜMARMÜRKEL vt MÜRKEL
********************************************************************
