Neljapäev, 26. august 2021
Jõhvis ümber istudes.
Nagu
juba ütlesin, peaks suurem osa liinides siin olema kokku liidetud.
Ümberistumised ei ole mugavad ja lisaks tähendab see logistikule
üüratult palju lisatööd. Miinuseks reisijale seegi, et olenevalt
bussijaama asukohast on pool linna või asulat või isegi rohkem katmata
ja bussidele pikk maa minna. Siinsetes linnades, kus sõitjaid bussidega
palju, on see eriti märgatav ja tuntav.
Et
oli aega, astusin kirikust läbi ja sain ka väikest muuseumit näha.
Teadaolevalt on kindluskiriku ehitusmaterjal siitsamast pärit ja
muuseumi osa "väljakaevamiseks" suur töö ära tehtud. Kuid rahastust ei
jätku, sest nagu ikka, ajaloo jaoks on rahadest Eestis pidevalt puudus.
Sellised leiud alati äärmiselt põnevad.
Mõnus oli muidugi ringi jalutada.
Et
aega oli, läksin pilte tegema ka siia, kuhu pidanuks Jõhvi rongipeatus
tehtama. taas oli jäärapäine ja isegi valedeni laskuv vastuseis Eesti
raudtee poolt see, mis aastakümneteks arengud seisma paneb. On küll
tubli töö tulemusena ka Jõhvi Vaksali bussipeatus ja osa liine väljuvad
sealt, aga sest on vähe. Seda enam, mida rohkem ronge siin sõitma
hakkab. Siin olnuks peatus mõttekam ka promenaadi olemasolu tõttu ning
lähemal ka Kontserdimaja.
Jõhvi linn ja ka eraettevõtjad, kelle maa siin osaliselt on, ei suuda kuidagi aga teed korda teha!
Uue bussijaama teepind on taskutes tugevasti roopasse vajunud.
Olen
Jõhvis ka ööbinud, aga see linn siiski väga ei kutsu puhkama. Muidugi
suurem osa linnast mul ka nägemata. Eesmärk oli aga Sillamäe.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar