Linn 2 - Piritalt Pärnamäeni. Okt 2021.

 

Laupäev, 16. oktoober 2021

Linn 2. Pärnamäe ja Pirita.

 

 

 

Täna oli pildistamise ilm. Soojalt riidesse ja varred alla! Mis sest, et osa pilte tegin bussist, hing ihkas pildistamist, vaateid ja detaile. Bussi aknast on teada, ei aega suumi muutmiseks ega vaatamiseks, tuleb lihtsalt PÜÜDA hetke! Aknapeegeldused, postid jm segavad, osa pilte läheb igal juhul prügikasti. Seda huvitavam on pärast näha, mis välja kukkus. Linnal on oma võlu, mitte siin elamiseks minu jaoks, aga pildistamiseks ja jalutamiseks vahel küll. Ja mere ääres oli tuul, merel lained. Imeilus!

 

 

 

Linnal on tuhat nägu. Või miljon? Või lausa miljard? Usun pigem viimast ja igal ajahetkel muutub see nägu. Olgugi, et majad justkui paigal ja kaua muutumatud, siis ometi muutuvad pidevalt. ja muutub ka taust, taevas sealhulgas.

Plaan minna Pärnamäele.

 

 

Muidugi vaatan ikka ja jälle ka negatiivsemat külge. Linnas praegu plakateid vist rohkem kui poste, ikka ja jälle segavad pildistamist. Aga oleks neist plakatitest siis kasu, nt Tallinna linnas saaks kõik TASUTA sõita, nagu Keskerakond on lubanud. Selle asemel ähvardab valijaid hoopis taas ÜT tasuliseks muutumine, kuskil ja kellegi jaoks. Ühtne piletisüsteem on kulukas, aga ega seda maksa lubaja Aas. Vaid meie.

 

 

Nõuka ajal öeldi, et vahe linna ja maa vahel kaob ära. On peatusi, kus võiks olla ka üks majakenegi, kus nii kiosk, kohviautomaat ja ootetingimused. Poleks ju palju palutud, aga enamasti pole. Viru terminalis see-eest automaate jalaga segada. Hea muidugi seegi. R-kioskist saab ka korduvaksutatava kohvitopsi, tõsi, automaati see ei huvita, see sülitab ikka ühekordse välja.

 

 

Info on. Kui töötab ja enamasti vist töötab.

 

 

WC on aga ikka tasuline.

 

 

Terminal üldiselt on kompaktne, kuid liiga palju on sellele keskendutud. Paljud liinid võivad alustada ja lõpetada siin, kuid hoopis rohkem oleks vaja pikemaid, linnas kaugemale ja isegi läbi linna liine. Transpordiametiski on vist hakatud uba aimama, Tallinna linna ametnikud, aga imestavad ikka veel omaette vaiksel moel. Luues ehk mõne ekspressliini, aga loomulikult, rohepöörde jaoks on nende arvates vaja kindlasti pappi küsida. Ratas küsis, kas Kõlvart võiks linnapeana jätkata. Eks tal plusse ole, aga siiski ÜT koha pealt laisk ja vähe tulevikku nägev. Muidugi hoidku taevas linna Michali või teiste temasuguste eest!

 

 

Kui rohelised oleks meil rohelised, oleks nad võimul! Praegu nad (õnneks) võimul ei ole ea saa kah!

 

 

Kahepoolne tabloo, neljast kellaajast kolm olid ühesugused, ühel kellal oli rutt! Kas see on kiirustajate jaoks?

 

 

Liin 8 liigub tihedalt, kuid see üks linnaliine, mis peaks alustama Balti jaamast või veelgi kaugemalt.

 

 

Keskerakond ainult lubab. Muudeti ÜT (osaliselt) tasuta süsteemiks, järgnema pidi arendamine. Ei ole järgnenud, kui üksikud sähvatused kõrvale jätta. Ja Tomati-Talvod ning teised ajavad küll naerma, küll masendusse.

 

 

Muide, Isamaa lubas siin-seal, et "bussiliiklus korraldatakse inimeste tegelike vajduste järgi". Millised on vajadused ja mis on efektiivsus, seda nad ise ei tea. Parimal juhul kallid piletisüsteemid ja hästi palju sõite maa all. Ülikulukas, aga nad ei mõista ka seda.

Linnas on aga ka loodust ja kui palju seda on, sõltub ajutegevusest. Tormist ka, see murrab mõnegi puu, aga ajutegevuse lahjenemisel raiutakse rohkem. Praegu Tallinnas veel on. Rohelust. Ja kohati istutatakse juurde päris lahke käega!

 

 

Puude puhul on lisaks rohelusele ja varjule veel ilu roll ja seda ei näita meile ainult ilupuud, iga puu võib olla eriline.

 

 

 

 

On ilusamad kui tavalised plekk-käkerdised, aga ei ole funktsionaalsed. Ja kribud, nagu oleks igal pool hirmkitsas.

 

 

Luiged lähevad aga oma teed.

 

 

Kalmistud on rahu ja vaikuse kohad, pärnamäel on kena ja ma ei imesta, et Voldemar Kuslap neis jalutamas ning ajalugugi jäädvustamas käib.

 

 

Ega sellises kohas möirapulle saakski olla. Ja siin, kus puhkavad tuhanded inimesed ehk tuhanded saatused, on mille üle mõtiskleda. Meie elu siin maal pole justkui pikk, aga kalmistul olles saad aru, et on ikka küll.

 

 

Hauakividel näeb erinevaid pilte, isegi rõngasriste.

 

 

Ja graniidi kõrval sageli ka paekivi.

 

 

Kes linnaosas arvab aga, et see on elavate inimeste jaoks inimlik, eksib sügavalt. Ootekoda peab olema võimalikult ilmastikukindel ning ka ilus.

 

 

Vahel ma aga ei kustuta isegi postidega pilte või peegeldustega vm ehk mitte kõige õnnestunumaid. Sest pildid nii detailirikkad, et neis on rohkem kui üks-kaks vahvat nüanssi.

 

 

Ei kukkunud ju seegi pilt mingi erilisena välja, samas paremal on puuokste värvid nii armsad.

 

 

Sellisel päeval ringi liikudes tuleb pidevalt ka selja taha vaadata, sest imelisi vaateid on sealgi.

 

 

 

 

Hea, et ka selle ilmaga mõne kalamehe pildile saab.

 

 

Ilus ju!?

 

 

Bussiliiklus on siin väga tihe, aga väga kulukas ja ebaefektiivne. Ühesõnaga, vajab kõvasti muutmist.

 

 

Merel mastide meri.

 

 

Milliseid imelisi maju puidufassaadiga ikka on.

 

 

Ning värve annavad puud veel ka siis kui suurem osa rüüst maha heidetud.

 

 

Näed ühte ja teist ja mitmendat maja, üks ilusam kui teine ja siis ilmub KARP! Tõeline häbiplekk!

 

 

Tegelikult ma polegi vist kunagi siin lähemalt vaatamas käinud.

 Ja meri on lähedal. Sellest juba teises teemas.