Taas 333-ga Pärnu rongi asemel.

 

Laupäev, 5. september 2020

Taas 333-ga.

Tervis parem ja ilm viletsam, aga see-eest ju mitte kuum ehk siis positiivne! Väike küllasõit peaks sobima ja kuna Torisse saada mingis mõttes rong+333 kui hakata bussijaama minema ja sinna Pärnu kaudu sõitma, siis nii saigi. Tõsi, siiski pidin seekord sõitma Pärnuni välja, aga eks näis, kuidas nüüdsest siis Sebe seal toimetab!

Ühte rohelist foorituld (Pärnu suund) pole porgandid Lelles ammu kahjuks näinud, kaks rohelist näitab, et suund Türi poole.

Küll aga polnud tänaseks ei Kehtna vald ega Põhja-Eesti ÜTK siin kandis millegagi hakkama saanud. Keavas oli bussipeatus vana koha peal ja Lelles küll uue, aga veel "valema" koha peal kui enne oli. Peaks olema siin, otse peroonilt minnes ja bussi astudes. Aga eks Kehtna vald ole ikka pikka aega ühistranspordivaenulik olnud ja pole midagi muutunud.

Väike reisiraamatukogu Lelle jaamas! Tublid!

Muidugi pole Kehtna vald ka bussipeatuste nimede korrastamisega hakkama saanud. Äkki ses vallas polegi vallavalitsust? Tegude puudumise järgi kahtlus aina süveneb küll!

Tegu siis tegelikkuses bussipeatusega Lelle JAAM.

Ka bussiliinil 333 on vead parandamata, kuigi aega selleks piisavalt olnud. Muidugi on siin peasüüdlane ÜTK, aga eks valdade asi peaks olema ka oma inimeste eest seismine. Nimelt, bussi pidin ootama 11 minutit, seega bussi saabudes oli rong juba läinud. Tegelikult peaks buss aga ootama (ülalpool pildil näha olevas olematus peatuses). Ootama selleks, et ka Valtust ja Kehtnast tulijad saaks istuda ümber teistpidi,  bussilt rongile! Ja vastassuunas siis samuti, ca 8-min seisuaeg bussil ja saab mõlemat pidi ümber istuda. See on eriti oluline seetõttu, et Kehtnas ka kutsekool, kuhu kaugemalt tullakse.

Vigu aga rohkemgi. Tootsi sissesõit ei ole otstarbekas, sest seal piisavalt hea bussiliiklus Pärnuga. Vähemalt kahtlus selles suhtes püsib minus tänaseni. Ja kuna mingeid andmeid reisijate arvu kohta ei ole kuskilt saada, siis pole põhjust ka arvamust muuta. Jah, Tallinna poole küll sõidetakse, aga vähe. Nimelt on 333 sõiduaeg siiski väga pikk! Puudusteks veel seegi, et buss ei peatu Tootsi jaama peatuses ega sõida ka spaade juurest läbi. Samas on praegu sõiduplaane vaadates osa 333 liini busse Tootsis just ajal kui seal liikluses pikem paus. No ma ei oskagi öelda, kas oleks ikkagi kasuks kui kaugelt tulija saaks kiiremini?

Sel hommikul igatahes sõitjaid oli Tootsist, rohkem kui ükskikud.

Uus Iveco lippas küll. Hea tee puhul võib sellega täitsa sõita, aga ebatasasused tunduvad küll vedrustusega väga sõjajalal olema. Hea on bussi madalapõhjalisus. Istmed mõnevõrra ebamugavad ja üllatusega avastasin, et osa isegi seatud nii, et saab vastamisi istuda. Sõiduplaan tundus üpris kiire olema, juht tegi nii sinna kui tagasi sõites üpris head sõitu.

Siin on tee ääres miski. Söögikoht? Kus on riigi poolne abi? Näiteks aeglustusrada ja parkla? Või teeb riik vaid siis näo ohutusest, ettevõtjate toetamisest jm, kui see sobib rinna kummiaajamiseks?

Teed on siingi üpriski head, aga kui hiljuti keegi mulle nina peale viskas, et võib mitmeid näiteid tuua, kus koos teeremondiga on tehtud ka kergtee, siis mina võin sadu näiteid vastupidiselt tuua. Ja siin suunal pole see teps mitte ainuke koht!

Maisipõld.

Paraku nägin ka rohkem kui korra hukkunud loomi.

Vahel on ka vaidlustes esile kerkinud märkide värvide teema. Miks küll peab meil, lumisel põhjamaal (vahel ju on, eks) olema hoiatavate märkide taust valge, mitte kollane? Erkkollane? STOP-märgi valged triibud erkkollased? öeldagu mida tahes, praegused märgid on isegi suisel ajal üpriski nähtamatud, nad ei HOIATA vaid pigem lihtsalt on!

Muidugi, ega märk üksi ei tee midagi. Kes nende nõudeid eirab, see seda ka teeb.

Paremal näha vana raudteealune tee, millel nüüd ratastega sõidetakse. Kui tahta on see piisavalt hea, ei pea kõikjal olemagi ju asfalt. See aga tähendab, et saaks rattateid palju rohkem teha ja soodsamalt. Isegi kui sinna valgustus lisatakse.

Et siis parkimiskohad ei ole lahutamatu osa bussipeatustest, ärrad ja provvad Maanteeametist ja KOV-idest?

Seljal tehti aastaid tagasi parimat Eesti juustu.

Seljalt Torini on aga nüüd täielikult kergtee olemas ja see on tore asi. Muidugi, haljastuseta jm vajalikuta, aga olemas.

See vaade aknast on aga üks põhjus, miks jalad kõhu alt välja võtsin ja siia ennast vedasin. vaja üle vaadata projekt, mille eest ÜTK võib järgmisi auhindu ja preemiaid saada!

Õunapuualle. Vägev. Kuid ilma rattateeta.

Ja rattateed on siin vaja. On liiklustihedust, on rattureid ja on kitsad teeservad. Miks tegemata jäeti? Ometi ju alles hiljuti siin teeremonti tehti?

Klaara-Manni puhkemaja.

Muud ootekojad siin loomulikult nagu igal pool, pole suuremad asjad. Lihtsalt on võimalus öelda, et TEHTUD, aga rohkem ametnikke ei huvitagi.

Või mis on ilmastik? Äkki sellised siiski kaitsevad ilmastikutingimuste eest? Oleks tore, kui keegi seda ka kinnitaks mingite põhjendustega

Sindi raudteejaam. Juba vene ajal sai algus üks põhjuste jada, miks Pärnu raudteel tänaseks reisirongiliiklus lõpetatud. Kui täna RB asemel otsustaks normaalne raudteeühendus taastada, siis siin oleks vist üks koht, kuskohast see peaks kulgema? Juhul kui otsustataks Lelle jätku kasuks, tuleks trassi nagunii korrigeerida. Ja olgu mis on, juurdevedu pole kunagi ligilähedaltki nii oluline, kui asulasisene peatus.

Muidugi oleks see kõik täna ülikeeruline ja õnneks on ka teisi variante. Kahju on vaid sellest, et nõukaajal asjad vussi keerati.

Linnaliiklus Pärnus üpris tihe, aga samas lisab tihedust ka Sindi liin. Kahtlemata peaks siin ÜTK-l mõtteainet olema. On ju liin 40 umbkaudu selline, millest ma pikka aega olen juba rääkinud. Kulgeb ühest äärelinnast lausa teise linnani, mitte ei "tükeldu" bussijaamas. Ja nii peaks olema Pärnumaal enamuse liinidega. Väga suurt vahet ei ole, kas Tõstamaalt bussiliinid Pärnut läbides siirduvad Kilingi-Nõmme või Häädemeeste suunas või on selleks hoopis Are suuna bussid jne. Olulisim on, et maakonnaliinid läbiks linna. ja et peatusi oleks neil nii palju kui võimalik ja nii vähe kui vajalik. Oluline on, et peasuundadel saaks ilma ümberistumiseta paljudesse kohtadesse linnas. Kusjuures, liinide rohkuse tõttu saaks neid läbi linna isegi erinevaid marsruute pidi sõidutada, bussijaam oleks vaid vahepeatus.

333-ga sõit Pärnusse võtab muidugi rohkesti aega, aga see-eest odavam. Peatusi Pärnu linnas aga liiga vähe, hommikune buss Pärnust väljub liiga vara ja nii neid puudusi koguneb. Ometi oli sõitjaid ja ongi, sest ega liini põhieesmärk ei saagi olla rongi asendamine. Plussiks on siiski suhteline otseühendus Tallinna - Rapla suunalt Vändrasse, Seljale, Torisse, Sinti ja ka Paikusele ning see, et neis kohtades saab nüüd enam-vähem ukse eest bussile, mitte nagu oli rongiga.

Vaid Eidapere on justkui võitnud veidi, samas tegelikult ka kaotas, aga eks seegi ole nii ÜTK-de kui Kehtna vallavalitsuse viga. Et ka valla volikogulastel pole mingit huvi, peaks kohalikud ikka hirmkõvasti mõtlema enne järgmisi valimisi! Seda enam, et tegelikkuses peaks kiirliin kulgema ka Lelle Jaam - Järvakandi - P-Jaagupi - Pärnu busse korda 4 päevas sõitma!

Tallinna? Miks ei alusta need bussid Raeküla/Mai kandist? 

Hea kuigi otse loomulik on söögivõimalus bussijaamas. Ja siin vast head kondiitrid jm, sest mõnigi asi tundub Pagariposite kohta parem kui mujal? Igatahes on oluline lõunavalikud nagu ka lihtne puljong ehk siis veidi asjalikum menüü kui tavaliselt külmutatud materjalist pirukad....

Busside kujundus on päris ilus ning arvatavasti on ka gaasibusside kasutuselevõtt kasulik mõte!

Edasi siis autoga või täpsemalt öeldes tagasi

Ja lühike peatus Sindis. Räägitagu mida tahes, kärestik on keskkonnale oluline asi, eriti tammiga võrreldes. Lõhelisi olevat püütud juba isegi Riisal! Eks kevadel oleks hea ka siin üks veidi pikem patseerimine ära teha, et kallast pikemalt vaadata ja lihtsalt nautida.

Toris on vähemkasutaval teel valgustuspostid hõredamalt ja kasutusel päikesepaneelid. Miks mitte, pole ju igale poole põhjust kaableid-traate vedada.

Muidugi ei söönud ma magusat, kuigi valikut oli! Ja välismaise asemel parem mekkida Muhu õuna-arooniaveini.

Tori keskus on "kivine" ehk et enamus hooneid on vägevad kivihooned. Nii  kivivägevuse poolt üldse, kui ka erilise ilu poolest. Isegi alajaama sein justkui graniitplaadiga?

Selge aga, et odav pole nende renoveerimine. Kuid head asjad maksavadki ja nende eest pole kahju raha välja käia. Iga detail võib silma jäädaja pakkuda rõõmu, olgu selleks siis aknad-uksed või midagi muud.

Ja kõige selle kivi ning puidu erilisuse keskele on püstitatud absoluutselt sobimatu välimusega käkerdis! Pean silmas just nimelt välimust! Tõepoolest ei ole tänapäeval võimalik tellida erinevaid seinakattematerjale? Oleks siis vähemalt puhtalt puidustki!

Muidugi on "tase" omaette ka infostendide puudus. Tore oli, et olemas elektrooniline tabloo, kuigi see, kui ei anna operatiivset infot, on mõnes mõttes suur lisakulu ja lisaväärtust ei anna! Kuidas selliste jamadeni ikka veel jõutakse? Tänaseks peaks juba olema kasvõi mingi esteetiline kujutlusvõimegi välja kujunenud? Hea küll, ÜTK-s ei saada aru ja tellitakse hanke korras patakas sõiduplaanide aluseid, kõikjale ühtemoodi. Aga ühtemoodi saaks tellida ju ka stendile? Ja nii, et identsed oleks ka kõrvalstendil, kuhu saaks siis A4 vm formaadis muud infotki üles panna? Sein on selleks ju olemas? Ka tabloo ei pea olema ju eraldi, kui just tegu pole infoga, mida ka peatuv bussijuht peaks nägema. Ning nende tabloode nähtavust mõjutab ka päike, seega võiks olla varjus?

Iseasi on nt siin küsimus, kas muu info peaks olema siin või hoopis kaupluse juures, kus rohkem liigutakse? Turismiga seotud info, jah, see küll. On ju iga info puhul olulisim, et see ikka klientideni jõuaks.

Ühesõnaga, nagu ikka on nii KOV kui ÜTK teinud tänuväärset tööd, kuid väga viletsal tasemel. Ning neid ei huvitagi, kui neile ka ennetavalt viidata, mida ja kuidas peaks arvestama. Sisuliselt on see lihtsalt maksumaks (rahale) pihta sülitamine.

Kui bussijaama sisse vaadata, on olukord veidi parem. On mitu istepinki (üpriski laiad tundusid ja see hea), tualett, prügikast, konditsioneer. Unustasin vaadata, kas ikka elektripistikuid ka oli. Üldiselt ju igati hea, et saab soojas bussi oodata või vajadusel isegi matkaja vihmapausi teha.

Väljas nii lilli kui rattakohad. Muidugi saanuks ka siin rohkem istepinke paigaldada ning mõnegi poolkõrge puu ehk istutada. Küll aga ei näinud väljaspool veekraani, aga seda ma ei imestagi. Ega ÜTK siin vett joomas käi!

Tabloo ainukeseks plussika on kell. Sest ajad võivad ju tablool joosta, kuid need saab kätte ka paberkandjalt. Operatiivset infot hilinemiste vm kohta nagunii anda ei jõuta, kas eesseisvate muudatuste kohta aga edastatakse? Ülimalt kahtlane. Pigem oleks vaja arvutivarianti, kus võimalik näha peatus.ee, aga eks kes kasutab, sellel see nagunii telefonis enamasti olemas.

Ilus punane! sama imitatsioon bussijaama seintele ja väike viilkatus peale?

 Enne ärasõitu aga sai vaadata veidi kohapeal ringi.

Hm, tundub, et isegi vana sara saab imitatsiooniga katta? PÜTK- peaks väljasõidu tegema ja õppima?

Tagasitee kulges vihmas ja bussijuhil tuli taas vaeva näha, et sõiduplaanis püsida. Tundub tõesti, et eksimisruumi väga ei ole.

Tootsis liigub busse rohkem ja nii pikka posti vist ei suudetud paigaldada, sp on info siin teistmoodi üleval. Loomulikult, ilma alusstendita. Ning samuti tundub pinke vähe olevat ja puudub joogivesi.

Kehtna pole väike koht, aga siit Türi ja Viljandi suunas tuleb sõita Rapla kaudu. Kuigi saaks paremini. Parafraseerides ÜTK-d võiks ju öelda, et ega kehtnakad ju Viljandisse või vastupidi Rapla kaudu sõida.... (vihje nende tasemele kui nad sama ühe teise koha kohta arvasid).

Rapla jaamas seisis ees juba kaks bussi, vajadusest siin täiendavaid peatumiskohti tagada olen ka aastaid rääkinud, aga kahjuks ei ole asjalikkust eriti ka Rapla vallavalitsuses.

Küll aga on siin üks väheseid kohti, kus infoekraan veidi parema koha peal. Peaks küll olema seal, kus bussijuhid näevad, aga pole ka suurt vahet, sest need ülikallid ekraanid ju operatiivinfot nt rongide hilinemise kohta ei võimaldada edastada. Ja nendegi mõttekus üpris suure küsimärgi all - sisuliselt ei saa reisija siit mingit infot, mida ta juba ei teaks. Seega on Maanteeamet üüratu raha huugama pannud, aga jätkatakse samas vaimus?

Vähemalt aga rattakohti siin üksjagu. Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi oleks ühistranspordi teemadel väga tahtnud kiita ja häid asju demonstreerida, siis seda on keeruline teha. Mõne positiivse aspekti leiab, aga kui ametnikud ikka ei õpi, siis...

(Kui suured on ametnike koolituste, seminaride, välislähetuste jm kulud Eestis aastas? Mitu miljonit?)