RIISIKAD - osa seenegrupi seeneraamatust.

KLIKATES seeneliigi nimele, jõuate otse selle liigi postituseni Eestimaa Seened grupis Seeneraamatu albumisse! Rohkem infot nendes postitustes, samuti rohkem pildilist võrdlusmaterjali jm.

RIISIKAD:

Kõik riisikate perekonna esindajad sisaldavad valget, harvem oranži või värvusetut piimmahla, mis mõnedel liikidel värvub õhuga kokkupuutes kollaseks, punaseks või lillaks. Suurema osa riisikate maitse on toorelt kibe, vähestel liikidel, näiteks kuuseriisikatel, mahe, kuid ka siis tavaliselt mõrkja, kootava järelmaitsega. Nad on tüüpilised sügisesed metsaseened, mis viljuvad massiliselt tavaliselt augusti keskpaigast septembri lõpuni. Riisikad on head ja tuntud söögiseened, kuid mõned kibedad liigid on värskelt mürgised ja kõik kibedad liigid vajavad kupatamist. 

Vaid üks liik – sooriisikas – võib jääda ka pärast kupatamist mürgiseks ning põhjustada tõsiseid seedehäireid. Riisikate kibe piimmahl kaitseb neid seeneusside eest, seepärast leiab väga harva ussitanud kibedaid riisikaid, kuid pehme maitsega riisikad on tavaliselt tugevasti ussitanud. Männiriisikat tuleb tugevasti, vähemalt 30 minutit kupatada, seejärel sobib ta marineerimiseks, soolamiseks või hapendamiseks. Marineeritud või hapendatud männiriisikad on toidulisandi või salatina väga maitsvad.

https://miksike.ee/.../referaa.../manniriisikas_kadry123.htm

Jälgige ka piltide autorite infot, tegu võib olla piltidel eri liikide VÕRDLUSTEGA vm olulisega!

*************************

Allar Antson:

SPIKKER: Kõik meie kuus liiki kuuseriisika rühmast.

Kaks liiki (kuuseriisikas ja fennoskandia riisikas) on kuusesümbiondid, ülejäänud esinevad mändide all. Peale veririisika on ülejäänud viiel liigil oranžid eoslehekesed ja piimmahl, kuid verkjal riisikal värvub algselt oranž piimmahl lõikepinnal üsna ruttu veinpunaseks. Teistel liikidel hakkab taoline värvumine toimuma aeglasemalt, alles poole tunni möödudes.

Kuuse- ja porgandriisikas on tavalised ja arvukad liigid oma tüüpilistes kasvukohtades. Veririisikas on paiguti sage Lääne-Eestis, kuid mujalt puudub; fennoskandia ja varieeruv riisikas on üsna vähearvukad ja hajusad. Verkjas riisikas on liikidest kahtlemata haruldaseim.

Kõik on värskelt söödavad, eelistuste pingerida erineb isikuti, maitse üle ei vaielda.

KUUSERIISIKAS: kuuskede all (sageli noortes metsades), vähelihakas, pika, saleda ja sileda jalaga seen. Kübar oranž.

FENNOSKANDIA RIISIKAS: nagu "erilisem" kuuseriisikas, identse kujuga. Kuuskede all, kuid sageli vanemates metsades. Kübaravärv väga varieeruv (tuhmpruunikast sinakasroheliseni), kübaranaha all sinine toon.

PORGANDRIISIKAS: kuivades männikutes, lihakas seen lühikese, tüseda ning koobaslaikudega jalaga. Kübar oranž, üsna lai võrreldes jala pikkusega.

VARIEERUV RIISIKAS: nagu "erilisem" porgandriisikas. Kuivades männikutes, peaaegu sama lihakas kui porgandriisikas, tüseda jalaga, millel sinised laigud ning vahel koobaslaigud. Kübaravärv varieeruv (kahvatu hallikaspruun või mõnikord sinakasroheline).

VERIRIISIKAS: lubjarikastes männikutes, paekivisel pinnasel. Lihakas seen tüseda jalaga, vahel koobaslaikudega. Veinpunakad eoslehekesed ning muutumatult veinpunane piimmahl. Kübaravärv varieeruv, kahvatu oranž, rohekate või sinakate toonidega.

VERKJAS RIISIKAS: lubjarikastes männikutes, võrdlemisi vähelihakas (kuuse- ja porgandriisika vahepealse ehitusega), saleda ja sileda jalaga. Piimmahl algselt oranž, kuid värvub juba 5-10 minuti jooksul selgelt veinpunaseks. Kübaravärv varieeruv, punakasoranžist sinakasroheliseni.

*****
BERTILLONI RIISIKAS (Lactifluus bertillonii) versus RÄDIRIISIKAS (Lactarius vellereus) 
Lehtorousku Млечник Бертиллона
versus RÄDIRIISIKAS (Lactarius vellereus)
млечник войлочный (скрипун)
nami-karvarousku

Allar Antson: Bertilloni riisikal eraldub piima ja maitse on kõrvetav, mis eristab liigi (varem tavaliseks arvatud) rädiriisikast, millega ta segi aetakse. Nende määramiseks kasutataksegi seenelihast eraldatud piimmahla maitsetesti - rädiriisikal on see mahe, Bertilloniga on soovitatav äärmiselt ettevaatlikult läbi käia.

Rohepiimane riisikas ja piparriisikas eristuvad Bertilloni ja rädiriisikast silmatorkavalt tihedate eoslehekeste poolest ning selle liigipaariga kehtib sarnane lugu - rohepiimane riisikas on meil ilmselt võrratult tavalisem kui piparriisikas ning enamik Eestis kohatud ”piparriisikatest” on siiski rohepiimased riisikad, sest piimmahl värvub rohekashalliks alles pika viivitusega.

Isiklikult pole tänaseni suutnud Eestis ühtegi kindlat piparriisikat määrata (välisriikides küll), kõik need arvukad eksemplarid eri kasvukohtadest on olnud ikkagi rohepiimased.

Lühidalt raamatust RIISIKAD, Kuulo Kalamees, 2011:

KÜBAR noorelt lumivalge, hiljem veidi kollaka tooniga. EOSLEHEKESED valged või valkjaskollased, vanalt pruunitäpilised, kaunis paksud. JALG valge, hiljem veidi kollakaskuiv, matt, kõhike ja jäme. PIIMMAHL valge, tahkestumisel muutub aeglaselt (kuni poole tunni jooksul) helekollaseks, tihe, paks, erilise lõhnata, põletavalt kibe.

Leht-, okas- ja segametsades, võsastikes, ka niiskel pinnasel. Leht- ja okaspuude all. 

VII-IX

Bertilloni riisikas ülal, rädiriiskas all, eeldatavalt.

Ülal v:

Ülal p: Nedrema puisniit, Neeme Sihv, 26.07.26

All: Anneli Terasmägi, juuli 2020.

**************************************
FENNOSKANDIA RIISIKAS (Lactarius fennoscandicus)
Vyöleppärousku
Zonerad granblodriska
Рыжик финский

Keskmise suurusega vähelihakas, pruunikashalli ringvöödilise kübaraga. Piimmahl oranzhikas, aeglaselt värvub veinpunaseks. Maheda kuni vihaka maitsega ja väikeste eostega, kasvab kuuskede all.
Kübar noorelt hallikaspruun, kuni rohekashall, servaosas hallikas-pruunikasoranzh.Vanemalt hele-oranzhikas hall heledama servaga.
Eoslehed ereoranzhid, vigastamisel muutuvad õrn-sinkjasroheliseks. Jalg kahvatuoranzh, cahel õrnalt rohekas, koobaslaikudeta. Seeneliha esmalt oranzh, hiljem muutub üleni sinkjas-roheliseks.
Kuusikutes ja kuuse-segametsades, VII-XI, esineb suhteliselt harva.
Sarnasus kuuseriisikaga ja teiste tema rühma liikidega.
(Rohkem Kuulo Kalamees, "Riisikad", 2011.)

8.08.2023, Pataste
F: Sven Pruul.
*****************

HAAVARIISIKAS on peitriisika teisend

**************************************************
HALL RIISIKAS (Lactarius azonites)
Tammensavurousku
Млечник беззоновый
Blek rökriska
Pelēcīgā piensēne
Pilkasis piengrybis

T. Ploompuu:
Tema on üks vigastustes tasapisi roosaks värvuvatest riisikatest, sagedasemad sarnased on pruun ja must riisikas. Pildil on näha kerge roosaks tõmbumine vasakul kübara alaküljel; polnud kannatust intensiivsemat värvumist kauem oodata. Kasvab ta eelkõige koos tammega, armastab lubjarikkaid muldi. Ise olen näinud eelkõige niiskemates puisniidumetsades. Eestis on enamus leide Lääne-Eestist, kus pole haruldane.
Maitselt on ta enamasti natuke kibe, nii et vajab kupatamist.

Ülal: Sven Pruul, 21.08.2024, Nedrema
All: T. Ploompuu, Läänemaa Kadarpiku k. A. Laikmaa eesmine park
29.07.2023.


*******
HALLIPIIMANE RIISIKAS (Lactarius vietus) Млечник блёклый
Млечник блёклый
Harmaarousku
Vīstošā Pienaine
Gråriska
Glebusis piengrybis


F: Uku Praks.

Nõrgalt Mürgine! Söödav KUPATATULT!

Млечник блёклый
Harmaarousku
Vīstošā Pienaine

Vähelihakas, väikse kuni keskmise suurusega. Kübar violetjashall kuni roosakas-hallikaspruun, mõnikord servaosas ringvöödiline, noorelt allapööratud ja tihti viltja servaga, hiljem laiuv.Kleepuv-limane, sile, kuivalt siidiläikeline, läbimõõt kuni 8 sm.
Eoslehed valkjaskollased, tihti hallilaigulised, peaaegu alati hallide tahkestunud piimmahlatilgakestega. Jalg kübara tooni või veidi heledamad.kuiv, habras, paljas, peenikene.
Seeneliha valkjas, pikemaajalisel seismisel muutub halliks. Õhuke, lõhnata, algul mahedamaitseline, hiljem kibe. Piimmahl valge, muutub tundidega halliks ja tahkestub Piim väga kibe!
Leht- ja segametsades, ka rabastunud pinnasel. VII-XI.
Ainult kaskedega mükoriisat moodustav liik.
(Kuulo Kalamees, "Riisikad" 2011)

*************************************************
HARJASRIISIKAS (Lactarius spinosulus),
Lilacscale Milkcap
Suomurousku
Fjällriska
Млечник шиповатый
Sīkzvīņu bērzlape



F: Urmas Kaja.

******************************************
HIIDEOSELINE RIISIKAS (Lactarius acerrimus)
Haarukkarousku
Млечник острейший
Gaffelriska

SÖÖDAVUS/MÜRGISUS TEADMATA!

Tuleb välja, et tegelane, keda pidasin vöötriisikaks, on hoopis hiideoseline riisikas. Ja ta kasvab ka mu oma metsas. Nüüd tekib küsimus, kas ma vöötriisikat näinud olengi. Esimene hoop mu teadmisele oli õunriisika eristamine - tuli välja, et enamus lehtmetsa ja haabade aluse tugevaid vöödilisi riisikaid on hoopis õunriisikas. Õunriisikas on nendest kõige tavalisem ja kõige valgem, noorena peaaegu valge. Teised kaks on juba väiksena päevitunud valge inimese nahaga. .
Ja nüüd siis tuli välja, et ka minu enda metsas on näidisisendid vöötriisikast hoopis hiideoseline. Võimalik, et kuskil teises kohas ikka on ka vöötriisikat, esialgu päris maha teda ei kanna. Hiideoselist riisikat kohtab ainult tammede all.
Liigi täpseks palja silmaga äratundmiseks on head vanad seened - neil arenevad eoslehekeste vahele ristliistakud (kommentaari pilr), mis vahel muutuvad lausa kärgjaks (teine kommentaari pilt). Noore seene eristamine vöötriisikast on eelkõige mikroskoopiline, eoste suuruse järgi. Ja ka maitse järgi - vöötriisikas pidavat olema üsna mahe, vähekibeda piimaga. Hiideoseline riisikas on põletavalt kibe.

Vana-Läänemaa. Märjamaa khk. Sipa. Joona puisniit.
14.08.2020.
Tõnu Ploompuu tekst ja foto.
*************************
KAHKJAS RIISIKAS (Lactarius uvidus)
Lilariska
Korpirousku
Slapjā pienaine
Glitusis piengrybis
Млечник лиловеющий

Söödav

KÜBAR hallikasvioletne või -kollakas kuni hele-hallikaspruun, tavaliselt alati vähemalt servasvioletse varjundiga, keskpaigas tumedam, vigastamisel ja vajutamisel muutub kiiresti violetjalaiguliseks, ringvöötideta, mõnikord vaevalt märgatavalt vöödiline, vahel väikese näsaga.
EOSLEHEKESED valkjad või valkjaskollakad, vajutamisel mõne minutiga muutuvad violetseks.
JALG kübarast tunduvalt heledam, tihti peaaegu valge, katsumisel muutub violetjalaiguliseks, nõrgsalt kleepuv-limane, sile, nõrgalt läikiv
Seeneliha valkjas, muutub õhu käes muni 45 min jooksul viloetjaks., õhule. lõhnata, mahedamaitseline.
PIIMMAHL valge, piimjas, õhu käes kohe vesijas-häguseks, tahkesestumisel veidi kollakaksseenelihaga kokkupuutel kiiresti violetjaks, puuviljalõhnaga, algul mahe, muutub vihakaks.
Niisketes ja soostunud leht-, sega- ja okasmetsades, soometsades, peamiselt jäneskapsa, mustikanaadi, sõnajala, lodu- ja kõdusoo kasvukohatüübis, leht- ja okaspuude all.
VII-X, väga sageli.

Sven Pruul - seenekütt:
Lactarius uvidus (Purple staining milk cap, Shiner milkcap, kahkjas riisikas)
Märg piimik (lad k-st)
14.09.2024, Vitipalu

****************************************************
KAMPERRIISIKAS (Lactarius camphoratus) 
Sikurirousku
Kamferriska / Curryriska
Kampara laktārija
Kamparinis piengrybis
Млечник камфорный

Sven Pruuli foto ja tekst:
Estonian Mushroom Mania
Lactarius camphoratus (Candy cap, Curry Milkcap, kamperriisikas)
Kamper-piimik (lad k-st)
20.07.2024, Maiorg

Alumine: Urmas Kaja.

F: Kristi Kibuvits.

Söödav värskelt (kuigi meie raamatud hallidest aegadest peale soovitavad KUPATADA, siis soomlased seda ei tee).
Kamperriisikas sarnaneb välimuselt männiriisikaga, kuid on palju õrnem. Kübar märjalt tumepunakaspruun kuni mustjaspruun, kuivalt muutub helepunakaspruuniks; noorelt kumer, hiljem laiuv, keskelt süvendunud kuni lailehterjas ja väikese näsaga; kuiv, matt; kuni 5 cm; serv radiaalselt ribilise või vaolise pinnaga. Eoslehekesed on kübarast heledamad, jalale otse külge kasvanud. Jalg kübara värvi, alusel tumedam ja ahenev.
Piimamahl ei ole kibe. Värskelt on seen lõhnata, kuid kuivatatult omandab väga tugeva ja iseloomuliku lõhna.
Kamperriisikat ei pea kupatama.
Tarvitatakse (kuivatatult) liha-, kala- ja köögiviljatoitude maitsestamiseks ja lisandiks.
Okas ja okas-segametsades, juunist oktoobrini.
*********
KARVANE RIISIKAS (Lactarius scoticus)
Valkokarvarousku
Kärrskäggriska
Skotijas pienaine
Baltapūkis piengrybis
Млечник шотландский

Söödav kupatatult.

KÜBAR servas jäävalt valge, hiljem elevandiluuvärvi, keskpaigas ookerkollane, vahel valge-kollaselaigulin....

F: Tõnu Ploompuu

**********************************************
KASERIISIKAS (Lactarius torminosus)
Волнушка розовая
Skäggriska
Parastais vilnītis
Piengrybis paberžis
Karvarousku


F: Kristi Käär.

Söödav KUPATATULT.

Kaseriisikat (Lactarius torminosus) teab vist iga seeneline: see roosaka kuni roosakas-lihapruuni takerkarvase kübaraga iludus, mis kasvab enamasti arukase all, ei saa küll kahe silma vahele jääda. Kübarad (läbimõõt kuni 12 cm) on pealt tumedamate rõngasjate vöötidega. Vanemad viljakehad pole enam nii karvased ja võivad pleekida beezhikaks, roosat tooni jääb siiski jala tippu ja kübara serva. Eoslehekesed on valkjad või roosakad, vanematel viljakehadel kollaka varjundiga. Jalg roosakas, enamasti tumedamate laikudega, torujas. Lõikekohalt ohtrasti eralduv valge piimmahl on põletavalt kibe. Viljakehad kasvavad juuli lõpust hilissügiseni kaasikutes, kase-segametsades või metsaservades, sageli suures rohus.

Värskelt on kaseriisikad mürgised ja väga kibedad. Aga kui neid kõigepealt külmas vees leotada (vett aeg-ajalt vahetades) või kupatada, siis mürgid lagunevad ja uhutakse seenest välja. Kaseriisikaid sobib säilitada soolatult, hapendatult ja marineeritult.


F: Anneli. 

*********************
KIRJU RIISIKAS (Lactarius musteus)
männynrousku
Tallriska
Млечник белый
Sila pienaine

Ülal: Urmas Kaja, 10.09.2025, Lahemaa,
All: Sven Pruul, 30.09.2023, Saaremaa
Lihakas, keskmise suurusega. Kübar piimvalge kuni elevandiluukollakas. Tumedamatest ookerlaikudest kirju, ringvöötidetaalgul sisserullunudpeenelt vatjasvilja servaga, kumer-lame, 8-10 sm.
Eoslehekesed algul valkjad, hiljem elevandiluukollakadvajutamisel muutuvad roostehalliks või roheliselaiguliseks.jalg valkjas, õõnestihti üksikutevesijate kahvaturookerjate koobaslaikudega Piimmahl valge, tundidega värvubroostepruunikaks. Mahe, eritub väheselt.
Kuivades liivastes männikutes ja männi-segametsades, eriti sambliku kasvukohatüübis, kuivendatud rabades, mändide all. VIII-IX, kaunis harva.
*************************************************
KOLLARIISIKAS (Lactarius scrobiculatus)
ehk rahvakeeli võiseen
Жёлтая волнушка, Груздь жёлтый
isovoirousku
Svavelriska
Eglāju krimilde
Parusnutasis piengrybis


F: Merilyn Soots.


Sandra Pusa:
Vasakult: valge riisikas, 2. kollariisikas e. Võiseen (+ lisapilt) , 3.tõmmu riisikad e. Must seen, 4. Kaseriisikas, 5. kuuseriisikas.

Söödav KUPATATULT.

Võiseened ehk kollariisikad on seened, mida leidub väga sageli okas- ja segametsades, eriti kuusikutes. Võiseene kübar on ooker-, kuld- või sidrunikollane, takerkarvane kleepuv-limane. Kollakasvalkjad eoslehekesed on seene jala külge kasvanud. Võiseen on põletavalt kibeda maitsega.
Kasutamine: toorelt mürgine, kupatatult aga hea ja maitsev söögiseen. Sobib salatisse.
Säilitamine: soolatult või hapendatuna. Sügavkülmas. Vajab eelnevat kupatamist või leotamist.


********************************************
KREEM RIISIKAS Lactarius pubescens Волнушка белая
Волнушка белая
Villakarvarousku
Blek skäggriska
Bālais vilnītis
Baltagauris piengrybis


F:Pille Raamat.


F: Kristi Loigo.

Varasemalt Karvane riisikas.
Lihakas keskmise suurusega kuni suur määrdunud liharoosakas-valkjaskreemjas. Kübar noorelt servas pikalt habekarvane, alati RINGVÖÖTIDETA, kuiv või nõrgalt kleepuv. Noorelt kahvaturoosa, vananedes kaob roosa täielikult. Eoslehekesed valkjad või nõrgalt kreemjad, vahel lõheroosakad. Jalg värvilt valdavalt kübara sarnane vaid vahetult kübaraga liitumiskohas roosakas, mõningate kahvatute koobaslaikudega. Seeneliha valge või valkjaskübaranaha all kahvatu-lihapruunikas.
Kaasikutes ja kase-segametsades, võsastikes, puisniitudel jm, vaid kaskede all. VIII-XI, väga sage!

Uku Praks:
Ilmselt kreem riisikas, ehk ka karvane riisikas (Lactarius pubescens), piima kontrollimiseks lõika jalg kübara alt maha koos vähese kübaralihaga, ainult jala läbilõikest sageli ei piisa.
******************

KULDRIISIKAS (Lactarius volemus)
Груздь красно-коричневый
Kultarousku
Mandelriska
Saldā krimilde

 

 

F: Tõnu Pani

Kuldriisikas (Lactifluus volemus) on pilvikuliste sugukonda perekonda Lactifluus kuuluv seeneliik.

Mahedamaitselise piimmahla ja seenelihaga punakas-pruunikasoranži kuni 18 cm läbimõõduga kübaraga kuldriisikas on värskelt söödav. Seeneliha lõhn meenutab heeringasoolvee lõhna. Kasvab lehtpuude all.

Kuldriisikas liigitati varem riisikate perekonda.
(Vikipeedia)

*****************************************************
KUUSERIISIKAS (Lactarius deterrimus)
Рыжик еловый
Kuusenleppärousku
Granblodriska
Eglu rudmiesa
Eglyninė rudmėsė

29.08.25. Harjumaa, Mustlanõmme.
F: Verry Verry.

Vanadesse kuusikutesse nii palju, kui neid veel alles on jõuab kuuseriisikate aeg tavapäraselt augustis. Paiguti on kuuseriisikaid juba rohkelt ja otsida tasub nii kuusenoorendikest, kui vanade kuusikute servaaladelt, kus kuuseriisikaid võib kasvada massiliselt - esimene kuuseriisikate laine kestab.

Kuuseriisikate seenekübarate värv vaheldub heledama ja tumedam oranžiga ning muutub seente vananedes kübara keskelt rohekaks. Rohekaks muutuvad ka vigastatud kohad kasvavatel seenel.

Noore seene kübar on kumer, muutudes hiljem tasaseks, aga seenekübara servad on allapoole keerdunud ja seen tundub märja ilmaga sõrmede vahel libedana.

Kuuseriisikate jalad on kübaraga sama värvi. Noorte seente jalg on „seest täis“, aga muutub kasvades seest õõnsaks.

Kuuseriisikad eritavad oranži piimmahla, mis värvub aeglaselt punaseks.

Kergelt puuviljalõhnalist seeneliha võib süüa isegi toorelt ja kõik valmistatud toidud on hõrgud.

*****************
LEPARIISIKAS (Lactarius lilacinus)
Stor alriska
Lepänrousku
Ceriņu pienaine
Млечник сиреневый

Sven Pruul.
6.10.2024, Taressaare


********************
LÕHNAV RIISIKAS (Lactarius glyciosmus) 

Kokosriska
Viitapalsamirousku
Smaržīgā alksnene
Kvapusis piengrybis
Млечник ароматный

KÜBAR kreemikas, beezh,, hallikaskollane, pruunikas- või kollakashall, mõnikord nõrgalt ringvöödiline,, kuiv, matt, kuni 6 sm.
EOSLEHEKESED beezhikad või kreemikad, jala läheduses mõnikord harunevad, .
JALG kübara tooni, kuiv, matt, sile, ärapühitava valkja jahukirmega, mõnikord peaaegu valgeviltjas
SEENELIHA valkjas, väga õhuke, värskelt tugevalt magusaromaatne, algul mahedamaitseline, peagi kibekas.
PIIMMAHL muutumatult valge, algul piimjas, muutub kohe vesijas-häguseks, mahe, hiljem nõrgalt kibe, eritub vähe.
Okas-, leht- ja segametsades, eriti pohla, mustika, jäneskapsa, naadisinilille, sarapuu, sõnajala ja kõdusoo kasvukohatüüpides, enamasti kaskede all.
VII-X
Sarnaneb näsariisikale.
Sven Pruul.
Ülal: 25.09.2022, Hammaste
All: 19.10.2024, Luua

*************************************
LÕVIRIISIKAS Lactarius leonis
Млечник львиный
villavoirousku
lejonriska
Груздь львиный


Foto ja tekst: Tõnu Ploompuu.

SÖÖDAVUS/MÜRGISUS TEADMATA!

Järjekordne tegelane võiseente seltskonnast. Kasvab samuti kuuskede all nagu talle sarnane oliivriisikas. Teda kohtab siiski harvem.
Erinevalt kollariisikast on tema kahvatum, õrnemkollase värvusega. Õhtuhämaruses tehtud pildil on kollane toon üsna kaduma läinud. Erinevalt oliivriisikast, pole temal aga rohekat tooni, puuduvad tumedad rohekate karvade sasikimbud kübara serva pool. Kasvukoht on tal oliivriisikaga sarnane - soostuvad kuusikud.

Teda kohtab harvem kui oliivriisikat, aga haruldus ta ilmselt pole. Maitselt on ta samamoodi kupatatult mahedamapoolne nagu oliivriisikas, ses mõttes kollariiisikast palju parem.


***

NAHKKOLLANE RIISIKAS (Leccinum utilis)
F: Elo Tõnisoo

Söödav KUPATATULT!
*******

MUST RIISIKAS (Lactarius lignyotus)
Sotriska
Nokirousku
Млечник бурый
Sootainā stāvene
Juodasis piengrybis

Söödav.
OHULÄHEDASES SEISUNDIS!

KÜBAR mustjaspruun kuni peaaegu must, algul kumer, hiljem lame kuni lailehterjas.silmapaistva näsaga,sametjas, üleni tugevalt radiaalkurruline.
Eoslehekesedkaua puhasvalged, hiljem kahvatuookerjad, vigastuskohtadel muutuvad tundidega roosakaks. Hambaga jala külge kasvanud
JALG jalg tipuni kübara tooni mustjaspruun (isegi jalale laskuvate eoslehekeste vahel), alusel valkjas, kuiv, sile. SEENELIHA valge, muutub lõikekohtadel aeglaselt (20 min) roosakaks, lõhnata, maheda maitsega
PIIMMAHL valge, vesijas-hägune, mahe, kurgus vihaka järelmaitsega
Kuusikutes ja kuuse-segametsades, eriti jänesekapsa kasvukohatüübis, kuuskede all.
VIII-IX, kaunis harva.

Vasakul: Liia Orava pilt ja tekst:.
Jõgevamaal, Kaavere metsas.
olen leidnud neid varasematel aastatel selle metsatuka seest erinevatest kohtadest 2- 4 kaupa.
Paremal: Anneli Kask foto:
07.09.23 Uku, Lääne-Virumaa. 

********************************************
MÄNNIRIISIKAS (Lactarius rufus)
Горьку́шка
Kangasrousku
Pepparriski
Alksnene
Alksninė tauriabudė


F: Jana Koemets.

F: Taja Martin.

SÖÖDAV.
Toorelt kibedamaitseline, vajab kupatamist või leotamist. Maitseomadused säilivad.
Korralikult kupatatuna saab (koos teiste seentega) kasutada kastmetes, hautistes, pitsakattena.
Säilitamine: Toorelt hapendatult, külmutatult, soolatult. Väikesed (lisanditega) marineeritud nööbikesed aga puhas gurmeetoit!
Pilvikuliste sugukonda kuuluv seen kasvab männikutes ja männi-segametsades, juulist novembrini.

Eesti keeles ka männiseen, paluseen.
***************

NÄSARIISIKAS (Lactarius mammosus)
Kangaspalsamirousku
Mörk kokosriska
Груздь сосочковый

Kupatatult söödav

Kasvab mändide all, leida võib metsateede äärest ja kraavide kallastelt, iseloomulikuks tunnuseks on kookose lõhn.
Esimesel pilgul meenutab männiriisikat, värvus aga tüki tumedam. Kübaral riisikale iseloomulikud ringid üsna märgatavad. Kübara läbimõõt enamasti 6-7 cm.
28.08.16
Pillapalu
F: Uku Praks

***************************************************
OLIIVRIISIKAS Lactarius olivinus
Млечник оливковый, Груздь оливково-зелёный
vihervoirousku
olivinriska



SÖÖDAVUS/MÜRGISUS TEADMATA!

Tõnu Ploompuu:

Tõnu Ploompuu:

Tõnu Ploompuu - Tegemist on OLIIVRIISIKAGA. Kõige parempoolsemal kolmveerandkübaral on hästi näha liigile omane karvade rühmiti kokkujäämise muster.

Oliivriisika tundmiseks on oluline kollaseks muutuv piimmahl ja kübara kahvatu värvus. Kübaral on õrnalt rohekas jume. Ja ka kasvukoht toetab. Seda märgates ei ole võimalik normaalset seent kellegagi segi ajada.

Liik kasvab kuusekede all, ehk veidi niiskemas ja lubjarikkamas kui kollariisikas. Kasvult kollariisikast märgatavalt väiksem (aga ikka suur seen).

****************************************************
ORANZH RIISIKAS Lactarius aurantiacus
Oranssirousku
Млечник неедкий
Brandriska
Oranžā bērzlape
Švelnusis piengrybis


F: Ain Vindi.

Söödav värskelt.
Vanasti mage riisikas (Lactarius mitissimus).

Väike, ere-oranzhkollane, kübar veidi kleepuv, lohuke keskel. Eoslehekesed oranzhi varjundiga, jalg ühtlane, kübarast heledam ja kirmega. Seeneliha tihke ja valge, kübara all kollakaspunane, piimmahl püsivalt valge, maitse ja lõhn mahe.
Leht ja leht-segametsades, enamasti suurte rühmadena.
Säilitada eelnevalt hautatuna sügavkülmas või ka kuivatada.
Sarnasust on väävelriisikaga, kuid tolle värv pole nii erk ja piimmahl muutub kuivades kollakaks
VIII - XI

*********************
 

 

****************************

PEITRIISIKAS (Lactarius flexuosus)
Nn HAAVARIISIKAS Lactarius roseozonatus on peitriisika teisend.
Flexuosus - Серая волнушка, Lactarius roseozonatus - млечник серый või Груздь серо-лиловатый?
Flexuosus - nurmirousku? roseozonatus - rusonurmirousku?
Buktriska ?

Allar Antson:
Haavariisika lugu. Kas sellist imelooma üldse eksisteerib? Kui päris täpne olla, siis õieti isegi mitte. Rahvakeeli kutsutakse haavariisikaks mitmeid liike, eelkõige tavariisikat, aga Lääne-Eestis ka õunriisika rühma liike. See nimi on seega üks paras peavalu, kuna pildil (esimeses kommentaaris) on haavariisikas tema kõige otsesemas ja ametlikumas mõistes (peitriisika roosakas teisend, Lactarius flexuosus var. roseozonatus, ehk siis "ametlik" haavariisikas, Lactarius roseozonatus, kui teda iseseisva liigina käsitleda). Võrreldes tavariisikaga on tal hõredamad, paksemad ja kollasemad eoslehekesed, jalg pole õõnes. Klassikaline peitriisikas on samasugune, aga pruunima kübaraga.
Kuulo Kalamees oma riisikate raamatus haavariisika liigistaatust ei poolda ja ka mina oleksin pigem selle hinnanguga nõus. Ühed peitriisika teisendid mõlemad. Nendel pole erinevusi mikrotunnuste ega genoomi osas, ainult värvi (mis on ka osaliselt kattuv, osade leidude puhul ei teagi, kumb on). Nagu inimestegi puhul, pole see piisav klassifitseerimaks neid eraldi liikideks. Ilmselt ainuke liigistaatust pooldav tegur on natuke erinev kasvuökoloogia, peitriisikal kuuskede all ja nn haavariisikal haabade all, aga ka selles pole vast kindlust, kui rangelt piiritletud see ikka on (pealegi kasvavad kuusk ja haab enamasti metsakooslustes üheskoos).
Seega kui päris korrektne tahta olla ja asjadest nende õigeid nimetusi kasutada, võib haavariisika nime ilmselt rahumeeli ära unustada.
F: Urmas Kaja.

Teisend ehk haavariisikas.

Allar Antsoni foto.
************
PIPARRIISIKAS Lactifluus piperatus
Pippurirousku
Slät vitriska
Piparu krimilde
Piengrybis grūzdas
Груздь перечный

Söödav värskelt, maitse kibe, küll aga igal juhul n.ö. vürtsika maitsega. Et aga suures koguses ei kasutata, saab teravamaitselist "kõrvalmõju" leevendada, lisades seenetoitudesse vaid üksikud seened.
Vähestele inimestele siiski hõrgutis, parem on leotada või/ja hapendada (teiste riisikate hulgas). Kupatamine muudab tärpentinimaitseliseks, seega... jääb ära. Kuigi mitmete allikate põhjal vajab kupatamist...
(Pikemalt kommentaarides)

Noorelt üleni valged (sileda, kergelt lehtrikujulise kübaraga) hiljem elevandiluukarva, vajutamisel muutuvad pruunikamaks. Märjalt näivadki tumedamad punakaspruunid.. Kübara suurus või olla 8-20 cm. Mükoriisaliik, tammede ja sarapuude läheduses.

Diureetilise toimega. Sarnane: Bertilloni riisikas.
Sven Pruuli foto

1.08.2024, Mõdriku


****************
PORGANDRIISIKAS (Lactarius deliciosus)
Pыжик настоящий
Männynleppärousku
Tallblodriska

Söödav värskelt.

Porgandriisikas (Lactarius deliciosus), vanasti (ilmselt ekslikult) kuuseriisik[1] on pilvikuliste sugukonda riisika perekonda kuuluv seeneliik.

Oranži seenelihaga porgandiriisikas on väga hea söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata.

Välimus
Porgandriisikal on telliskivipunane või oranž seenekübar, enamasti ebasümmeetriliste ringidega. Kübara läbimõõt on 5–15 cm. Riisikas eritab oranži piimmahla, mis värvust ei muuda. Kuid Eestis levib lisaks tavalisele tüüpteisendile ka punetav teisend (Lactarius deliciosus var rubescens), mille piimmahl muutub 15–30 minuti jooksul veinpunaseks. Porgandriisika eoslehekesed on hele- või tumeoranžid. Oranži värvi seenejalal esinevad tihti punakad täpid.
https://et.wikipedia.org/wiki/Porgandriisikas

All Paremal: Sven Pruuli foto. 29.08.2021, Tartu.
Teised fotod: Gaida Jakson, Haapsalu lähedal; männikus, kadakate vahel. 06.09.25


*********

ROHEPIIMANE RIISIKAS
Груздь пергаментный
Maitorousku
Grönmjölkig vitriska
Sīvā krimilde

PÕLETAVALT KIBE

Tihedalt paiknevad eoslehekesed, pikemat sorti jalg, kübar roostetäpiline, põletavalt kibe maitse, KOHi toimel värvus läbilõige kollaseks (mis eristab piparriisikast).

F: Sven Pruul

**************** 
PORGANDRIISIKAS - vt KUUSERIISIKAS realt.

*****************************************************
ROOSA RIISIKAS Lactarius controversus
punatäplärousku
rosa mjölkskivling
рижик споримый

KAITSEALUNE LIIK!

Seeneraamat
Allar Antson:
See on arvatavasti roosa riisikas (Lactarius controversus), kes on Eestis küll looduskaitsealune liik. Teiste pakutud bertilloni riisika eoslehekesed on märksa hõredamad ning ilma nii selge lõhekarva toonita.
F: Aivar Hommik, Viljandimaa 24.07.

*****************************************************
SOORIISIKAS (Lactarius helvus)
lakritsirousku
Lakritsriska
Sarkandzeltaine
Samaninis piengrybis
Млечник серо-розовый


F: Uku Praks.

MÜRGINE,
TINGLIKULT söödav.
Raba- ja nõmmemännikutes, rabastunud
okas- ja segametsades, väga sageli, juulist
oktoobrini; võib teatud inimestel nii
värskelt kui kupatatult põhjustada mao-
soolehäiretega mürgistust. Söömine
omal riisikol, üldiselt soovitatakse söögi-
seenena vältida.
Sametja pinnaga hallikas-kollakaspruun riisikas vesiselt selge piimmahlaga. Eoslehekesed kollakas-valkjaspruunid, jalg punakaskollane ja ühtlase jämedusega. Tugeva sidrunilõhnaga, eriti kuivatamisel. Ainus vesiselt selge piimmahlaga riisikas. Vanad kübarad on peaaegu piimmahlata.


F: Kadri Prants.

*******
TAKERRIISIKAS - vt VESIVÖÖDILINE riisikas

***********************

TAMMERIISIKAS (Lactarius quietus)
Ekriska
Tammenrousku
Млечник дубовый
Ozolu mietene
Piengrybis paąžuolis




F: Marelle Roolaht.
Kübar hügrofaanne*, noorelt tume-lihakaspruun, vanemalt roosakas kuni punakasbeezh või lihavärvikollakaspruun, kuni roostepruun. enamasti selgelt tumedalt ringvöödiline. Kuni 10 sm.
Eoslehekesed roosakasbeezhid või kahvatu-kaneelpruunikad, vigastamisel muutuvad punakaspruuni-laiguliseks, tihedalt asetunud, sageli jala juures kaheliharunevad..
Jalg kübara toonivajutamisel muutub pruunilaiguliseks, alusel tumedam tihti väga tume punakaspruun
Seeneliha kahvatu-punakaspruunvärskelt omapärase magusavõitu ebameeldiva määrdelõhnaga, meenutab lutikalisi, kuivamisel omandab lehkava, uriini meenutava lõhna, nagu on luitkariisikal.maheda maitsega kuni nõrgalt kibekas.
Piimmahl kahvatukreem, algul piimjas, ca poole tunniga muutub vesijashäguseks.mahedamaitseline, kurgus viha järelmaitsega, eritub ohtralt.
Tammikutes ja tamme-segametsades, tammede all. VIII-X

* Omadus muuta oma värvi niiskusastmest sõltuvalt.


*****************************************************
TAVARIISIKAS (Lactarius trivialis)
Млечник обыкновенный (гладыш?)
parastā pienaine
haaparousku
skogsriska


F: Ruth Jalutaja.

Söödav, vajab KUPATAMIST (mõru maitse tõttu).
Vanemas eas muutub pigem kahvatupruuniks.
Rahvasuus peetud haavariisikaks ja oluliseks tunnuseks loetakse õõnsat jalga.

**************
TELLISPUNANE RIISIKAS (Lactarius fulvissimus)
Rävriska
Revonrousku
Geltonrudis piengrybis

4.10.2024, Valgu park
F: Sven Pruul.


*****************************************
TORE RIISIKAS (Lactarius repraesentaneus)
Груздь синеющий
Gulriska
Keltarousku
Pārejošā bērzlape
Kislusis piengrybis

Tore riisikaga pidi olema lihtne - kui leiad "kollariisika", aga see kipub lillaks värvuma, siis see ongi TORE RIISIKAS!
Allar Antson:
Ei ole ”võiseen”, kuigi karvaseid kollaseid riisikaid kiputakse ikka niimoodi nimetama. Aga ta on hoopis erinevast riisikate grupist: peaaegu maheda maitsega ja piimmahl on valge, kuid kuivamisel värvib seene lillaks. Kuusesümbiont, kasvab kollariisika (”võiseene”) liikidega tihti lähestikku.

Kasvab niisketes ja salukuusikutes koos kase ja kuusega. Lihakas, kuld kuni valkjaskollane. Kübar madalalt lehterjas, limane, nõrgalt ringvöödiline ja karvase servaga, eoslehekesed kreemjalt kollased. Jalg ühtlane, õõnes, koobaslaikudega. Piimmahl vesivalge, kuid nagu öeldud, lõikekohtadel värvub LILLAKS. (Sarnasel kollariisikal muutub piimmahl kollaseks).
VIII - XI
Kupatada soovitatud eelkõige sarnaste kollaseks muutuva piimaga riisikate sarnasuse tõttu.

F: Ülal RMK lehelt, autor Anatoli Tarassov.
https://rmk.ee/uudised/blogi/kah-riisikad-tore-riisikas-ja-radiriisikas/
All: Jõgevamaa 18.08.2026
F: Signe Liivak.

Söödav (KUPATATULT?)

Väga sarnane kollariisikale ehk nn võiseenele, aga hea määramisvõimalus on lõikekohtadelt lillaksmuutumine.

**********************************************
TULIRIISIKAS (Lactarius pyrogalus)
Hasselriska
Pähkinänrousku
Млечник жгуче-млечный
Ugunīgā bērzlape
Aitrusis piengrybis



Foto ja tekst: Allar Antson.

Söödav KUPATATULT!

See liik kasvab eranditult (?) koos sarapuudega, siinkohal sarapuu-jalaka-toominga segavõsas. Ringvööte on kübaral tüüpilisel kujul harva, mistõttu tuli esmapilgul meelde mõni teine liik, kuid riisika kohta hõredad, kreemjat värvi eoslehekesed ning kuivades rohekashalliks muutuv piimmahl kuuluvad tuliriisikale. Ka peitriisikas ja (ametliku nime järgi) haavariisikas on sarnased, hõredate kollakate eoslehekestega ning jalg altpool ahenev, kuid veidi kogukamad ja piimmahl on jäädavalt valge.

Põletavalt kibeda maitsega (seetõttu ka tuliriisikas või ’pyrogalus’ ehk tulipiimane), pole süüa ise proovinud, kuid väidetavalt kupatatult täiesti korralik.


********
Turbariisikas Lactarius sphagneti.
Vitmosseriska
Rahkarousku
Млечник торфяной

Väga harvaesinev liik.

Tõnu Ploompuu: Turbasamblaid tõesti ei olnud, aga maa on pigem niiske, pigem kergelt soine-soostuv.
Peale vaadates ilus "männiriisikas", aga maitstes ei mingit sülitamist. Ja lähikonnas pole ka ühtegi mändi (ega kaske). Sellisel juhul tuleb paar erinevat võimalust: kamperriisikas, turbariisikas, ruuge riisikas, soovikuriisikas, lutikriisikas, tellispunane riisikas.
Kamperriisika ja lutikriisika võib nende erilise lõhna tõttu kõrvale heita, ruuge riisikas on mändide all kasvav mahedamaitseline "männiriisikas", soovikuriisikas leppade alune. Ka tellispunasel riisikal peaks olema eriline tugev lõhn, samuti peaks ta olema ooteaja järel veidi kibekas. Mikrotunnused enam-vähem välistavad ka teised liigid.......

Tilleoru MKA, Põlvamaa, 01.10.2023. Viljakehade leidja Boris Meldre

*******************************************************
TÕMMURIISIKAS (Lactarius necator)
Svartriska
Mustarousku
Груздь чёрный
Cūcene
Juodasis grūzdas


F: Riina Mändel.
Värskelt see seen söögiks ei kõlba, põhjustades mürgituselaadseid seedehäireid.

Tõmmuriisikas kasvab meil mitut tüüpi metsades, kuid eelistab siiski kuuskede ja kaskede lähedust. Seenekübar on noorena pruunikaskollane, vanemas eas aga tumeneb tuntavalt, saavutades isegi peaaegu musta värvuse. Noorte seente kübar on kumer, vanematel seentel muutub lehterjaks.
Aja möödudes hakati tõmmuriisikat siiski taas söögikõlblikuks pidama ja seda üsna mitmel põhjusel. Esiteks, puuduvad usaldusväärsed andmed, et tõmmuriisikate söömine inimestel mutatsioone põhjustaks. Teiseks, seened ja konkreetselt tõmmuriisikad moodustavad inimtoidus koguseliselt suhteliselt väikese osa, neid süüakse üsna harva. Kolmandaks, erinevalt üherakulisest bakterist on inimesel terve hulk tõhusaid kaitsesüsteeme mutageensete ainete vastu. Neljandaks, paljudes piirkondades on tõmmuriisikate söömine ammune traditsioon ja mingeid erilisi tervisehädasid pole ajaloost nende seente söömisega kaasnevalt teada. Viiendaks, töötlus- ja säilitusviisid (kupatamine, keetmine, hapendamine, soolamine, marineerimine) vähendavad tunduvalt nekatoriini hulka seentes.
Sööja tervise seisukohalt on tähtis siiski nende seente õige valmistusviis – vee vahetamisega leotamine ja pikk kupatamisaeg piisavas veehulgas. Ka pärast
kupatamist soovitatakse juba kuumtöödeldud tõmmusid uues vees veel kord leotada. Kuumutamisjärgselt jääb tõmmuriisikas oma värvusele truuks, nii et toidulaual on tegu musta värvi riisikatega.


F: Jana Aasmaa.

*********************************

VARIEERUV RIISIKAS (Lactarius quieticolor) 

Blåmjölkig riska
Sinileppärousku
Рыжик неяркий

Söödav värskelt.
Kübar värvuselt väga varieeruv, hallikas- või pruunikasoranzhist lihakaspruunini (sarnasus tammeriisikaga L. quietus), tihti muutub laiguti või üleni roheliseks, enamasti latkendlikult ringvöödiline, .
EOSLEHEKESED oranzhid, vigastades muutuvad rohekalaiguliseks. JALG kübara värvi, tihti laiguti roheline, kuiv, enamasti väheste koobaslaikudega. SEENELIHA kübara ja jala keskosas valkjaslõikel eoslehekest kihi ja kübaranaha all, samuti jala koorekohis erkoranzh, hiljem muutub lihapunakaks, kübaranaha all tihti sinise vööndiga. PIIMMAHL oranz, muutub aeglaselt veinpunaseks. Maitse mahe.
Metsades, ainult mändide all.
IX-X
Urmas Kaja:
Kasvab happelise liivase pinnasega palumetsas, ümberringi ainult männid, kübaral tublisti hallikat ja sinakat tooni, jalal koobaslaigud,
02.09.2025, Lahemaa.


****************************************
VERIRIISIKAS (Lactarius sanguifluus)
Рыжик красный

Grönfläckig vinriska
Patinaleppärousku


F: Allar Antson.

Keskmise suurusega kuni suur lihakas oranzhikas-purpurpunane riisikas, õrnalt rohekaks värvuva seenelihaga, ringvöödilise kübaraga.
KÜBAR kahvatu-oranzhikasookerjas, hiljem määrdunud teiispunakas, vanemalt prpurpunakas või oranzhikas-lihapunane. Väheste teravalt piiritletud rohekate laikudega, enamasti tumedamate vesijate roheliseks muutuvate ringvöötidega, vajutamisel muutub väga õrnalt rohekaks.
Eoslehekesed algul kahvatuookerjad, peagi omapärase hallikas-veinpunaka varjundiga, lõpuks ülenimäärdunud-purpurpunakad, vajutamisel muutuvad rohekalaiguliseks.
JALG kahvatulillakas kuni lihapunakas, muutub väga nõrgalt rohekaks, valgekirmeline, kuiv, matt, vahel koobaslaikudega.
SEENELIHA kübara ja jala keskpaigas valkjas, kübaranaha ja eoslehekeste kihi all ning jala koorekihis veinpunane, hiljem omandab tundidega roheka tooni,k nõrga puuviljalõhnaga, mahedamaitseline, kurgus veidi viha järelmaitsega.
PIIMMAHL kohe algusest peale veinpunane, mahedamaitseline, kurgus vihaka järelmaitsega.

Okasmetsades, eelistatult loomännikutes, harvem lookuusikutes, okaspuude, eriti mändide all.
VIII-XI

****
VALGE RIISIKAS - TAKERRIISIKAS - VESIVÖÖDILINE RIISIKAS

TAKERRIISIKAS (Lactarius citriolens)
partarousku, груздь бахромистый, fransriska
Kübar tugevalt takerkarvase servaga, kuiva pinnaga, põhivärv helekollakas. Kasvab lubjarikkal pinnasel (peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis) tammede või kaskede all, siinkohal tamme-kase-haava salumetsas. Eristub vesivöödilisest riisikast kõige paremini selle järgi, et karvad pole limased.

Kuulo Kalamees, "Riisikad", 2011, lühidalt:
Lihakas, keskmise suurusega. KÜBAR noorelt valkjas, peagi õlg- kuni kahvatu- ookerkollane, enamasti ebaselgelt ringvöödiline. Pikalt habejas-takerkarvase servaga (kuivad karvad kuni üle 1 sm üle kübaraserva), algul pea üleni takerkarvane, hiljem suuremas osas paljas, kleepuv, limane, läikiv, kuni 15 sm.
EOSLEHEKESED valkjad või kahvatukollakad, liharoosaka varjundiga, vajutamisel pruunistuvad, vigastamisel muutuvad piimmahlast väävelkollaseks (nagu ka valge riisikas).
JALG kübara tooni, vahel nõrgalt süvendunud koobaslaikudega, kuiv, matt, paljas; algul säsikas, varakult õõnsaks muutuv.
SEENELIHA valkjas, s, muutub lõikekohalt kohe väävelkollaseks, õrna melissi meenutava lõhnaga, põletavalt kibe.
PIIMMAHL valge, muutub kiirelt väävelkollaseks, põletavalt kibe.
Leht- ja segametsades, puisniitudel, eriti laialehistes salu- ja loometsades, kasvab tammede all. VII-X, eriti Lääne- ja Põhja-Eestis.

Pildil VESIVÖÖDILINE RIISIKAS (Lactarius aquizonatus)
vesikehärousku, blek fransriska, груздь водянисто-зональный
Söödav kupatatult

Kübar pikkade karvadega, limane (võrrelda takerriisikaga!), uduste ringvöötidega (neid võib aimatavalt olla ka taker- ja valgel riisikal, kuid üldiselt vähem), põhivärv sageli laiguliselt valkjas/kollakas. Tundub valgest ja takerriisikast suurem, võib olla üüratult laia kübaraga. Kasvab mitmesugusel pinnasel ja mitmesuguste puude (nii leht- kui okaspuude) all, isegi liigipuhastes männikutes. Siinkohal kasvasid valgete riisikate läheduses. Eilne foto pole määrangu jaoks tegelikult kõige parem, aga annab samas hästi aimu sellest, kuidas kübara limasus väljendub põuasema ilma korral — karvade külge on kleepunud igasugu sodi.

VALGE RIISIKAS  (Lactarius resimus)
Груздь настоящий, Koivurousku, Alabasterriska
Kübar võrdlemisi sile, põhivärv valge, serv võib olla vähesel määral viltjas-karvane, kuid mitte pikkade ripsmeliste takerkarvadega. Kasvab happelisel pinnasel kaskede all (s.t eeskätt Ida- ja Lõuna-Eestis), siinkohal kase-männi palumetsas. Tegelikult peaks kahest järgnevast liigist üsna selgelt eristuma iseäranis pikkade karvade puudumise tõttu. Rohkem juttu tema leviku iseärasustest veel allpool.

Kuulo Kalamees, "Riisikad, 2011, lühiülevaade:

KÜBAR noorelt valge, keskpaigas kahvatu-kreemikaskollane, peen valgeviltjas-karvane (mitte habekarvane), vahel üle serva väga lühikesed, 1-2 mm, karvad. Vajutamisel muutub pruunilaiguliseks, tavaliselt ringvöötideta, kleepuv-limajas.
EOSLEHEKESED algul valged, hiljem kahvatukollakad, lihapunaka varjundiga, vigastuskohal muutuvad kohe intensiivselt kollaseks.
JALG kübara tooni, vajutamisel pruunilaiguliseks, kuiv, matt, sile.
SEENELIHA valge, muutub lõikekohal kiiresti väävelkollaseks (nagu ka takerriisikal), erilise lõhnata, kibe.
PIIMMAHL valge, muutub lõikepinnal kiiresti väävelkollaseks.
Leht- ja segametsades, eriti kaskede läheduses, ka kase lisandiga segametsades ning rabastuval pinnasel
VIII-IX
Seni teada vaid 2 LEIUKOHTA! (Märkus: Tänaseks siiski rohkem!)

F: Allar Antson

******
Allar Antson:
VALGE RIISIKAS - TAKERRIISIKAS - VESIVÖÖDILINE RIISIKAS. Postitus mõeldud nende enamasti omavahel segiaetavate liikide erinevuste selgitamiseks. Koos piltidega eilsest ja tänasest — valge ja vesivöödiline riisikas Setomaalt, takerriisikas Keilast. Kõik on üsna suured ja lihakad heledat värvi ja kibedamaitselised riisikad, kelle piimmahl on kohe lõigates sidrunkollane.

Vanemas kirjanduses ja seeläbi ka rahvasuus on väga levinud nimi “valge riisikas”. Tänapäeval teatakse, et tolle aja valgeid riisikaid on uuemal ajal õpitud eristama kolmeks erinevaks liigiks. Kui venelased neid veel nagunii белый груздь nimetavad, jääb too valge riisikas veelgi rohkem kummitama. Meist ida pool võibki “õige” valge riisikas olla tavaline, enamuses Eestimaad aga tegelikult mitte. Lääne pool korjatud “valged riisikad” võiksid olla pea eranditult taker- või vesivöödilised riisikad.

Valge riisika kohta kirjutatakse 2019. aasta punase nimestiku hinnangus järgnevalt: “Leiuandmed põhinevad ainult 2 tõendeksemplaril (1963, 1966). Hiljem pole liiki Eestist leitud.” - Tegelikult temaga asi kindlasti nii hull ei ole, aga mükolooge on siiski vähe ja nad ei jõua igale poole. Palju teavet läheb kaduma ja koos tavaseenelistega hauda. Sestap on meeldiv, et meil on ka siia gruppi ilmunud üha rohkem tõsisemaid huvilisi, kes seente uuritusele kaasa aitavad. Kõige ehedam näide sellest, kuidas grupi reeglistikus toodud leiukoha nõue seda edendab — mul poleks seda pilti valgest riisikast ega riiklikku andmebaasi uusi vaatlusandmeid ette kanda, kui poleks siit grupist Maiu Kivest lahke abiga kohale jõudnud. Ilmselt võib tegelik valge riisikas olla Setomaa metsades tõepoolest tavaline, aga põlise lääne-eestlasena veendusin ma selles alles oma silmadega nähes.

**************
VÖÖTRIISIKAS Lactarius zonarius
Lehtovyörousku
Rievėtasis piengrybis

Vajab kupatamist.

Haabade ja tammede all lubjarikkamal mullal.
Sarnaseid kupatamise riisikaid on mitmeid, kõige sagedasem samades elupaikades kui vöötriisikas on õunriisikas.

F: Malle Kull, 04.07.26 Niitväljal.

*********************************************************

VÄÄVELRIISIKAS. Lactarius tabidus.

Pikkurousku
Млечник чахлый
Småriska
Bālā pienaine

Söödav värskelt.
(Soomlaste väitel värskelt, meie autorite arvates kupatatult!)

Hele -punakas kuni pruunides toonides, väheldane. Kübar noorelt näsaga, märjana värvi muutev. Eoslehed kollakasvalged ja tihedalt otse jalale kasvanud. Jalg valkjaspruun, ühtlase jämedusega, seest täis, ka seeneliha valkjaspruun. Piimmahl vesiselt valge ja kuivades värvub kollakaks. Maitse mahe kuni kibekas, lõhn mahe.
Söödav ilma töötluseta, kuid väheldase seenena on korjatav kogus nagunii väike nii et kel õnnestub rohkem korjata, siis säilitatakse eelkõige sügavkülmas või soolatult.

Salumetsades koos kuusega, kuusemetsades, lodumetsades, ka rannapõõsastikes ja parkides. VII - X

Ülal: Lelle. 27.09.2020.
F: Siiri Kolka.
All v: Renita Nõgu postitus:
Täiendus: väävelriisikas, mille piimmahl jätab kuivades kollased plekid
All p: F: Margit Urgard.
Ajab välja valget piima, kasvukoht kuusemets, Soome Oitmäki. 09.09

***********************************
ÕUNRIISIKAS (Lactarius evosmus)
Lehtovyörousku
Груздь яблочный
Ābolu pienaine
aspriska

Kübar vahelduvalt valkjaskreemi- ja oorerpruunilaiguline,servaosa tihti peaaegu valge või ainult servas vahel ebaselgelt ja nõrgalt ringvöödiline. Nooreöt kumer-nabajas, sügavalt sisserullunud, vahel nõrgalt viltja servaga. Vanemast peast silmatorkavalt sügavlehterjas.. Eoslehekesed noorelt valkjaskreemikad, hiljem õrnroosa varjundiga ookerkollakas. Vajutade ja vananedes muutuvad roostepruunilaiguliseks, kitsad, ei harune ega moodusta ristliistakuid.

JALG kübara värvi vananedes ja vajutamisel muutub pruunikaslaiguliseks, koobaslaikudeta või vanalt väga nõrgal aimatavatega. Kuiv, paljas, matt, sile, õõnes.

SEENELIHA valkjas, lõikepinnal muutumatu värvusega või muutub tundide või isegi ööpäevadegahallikaks, tihe, paks, tugeva õunalõhnaga, kohe põletavalt kibeda maitsega.

Piimmahlt valkjas, lõikepinnal muutumatu värvusega, eritub ohtralt, põletavalt kibe.

Salu- ja soovikulehtmetsades puisniitudel, parkides, haabade ja tammede all, tavalisem saartel ja Lääne-Eestis.

VIII-X

Ülal: Gea Lepik, 24.09.20 Muhus

All: Moonika Nerman, Läänemaal Puise puisniidu kõrval olevas niiskes segametsas

Söödav KUPATATULT.