Blogiarhiiv

Reede, 23. september 2022

SEENERAAMAT FB grupi Eestimaa Seened põhjal.

 




Foto: Irina Scibler.

Allolevate fotode autorid on FB albumis kirjas.

Eestimaa Seened FB grupis on ka failid, kuigi FB pidevalt halvendab nende kättesaadavust. Telefonis ei pruugigi neid leida, aga arvutis siiski veel on. Klikake FAILID ja leiate GRUPIS OLEVALE SEENERAAMATU seeneliikidele juurdepääsuks lingid.

 Lingid on blogi seenenime järel! 

Piisab klikkamisest.
FB-s on nende piltide juures kommentaarides rohkem infot ja lisapilte ning erinevaid arvamusi (saate ka ise täiendada olemasolevaid postitusi).

SEENEMIKKUDELE TEADMISEKS, SIINSE BLOGI AUTOR EI OLE SEENETEADLANE, VAID PÜÜAB KOONDADA MÜKOLOOGIDELT JA ERINEVATEST ANDMEBAASIDEST PÄRIT OLULIST INFOT!

Erinev info on laiali erinevatel lehtedel, artiklites jm. Tänud Nami-Nami, Looduskalender, mükoloogid ja seenhuvilised grupis Eestimaa Seened, piltide autorid jpt.

Seenemaailm on maitsev ja imeline ning selle uurimisele kaasaaitamine on loodushoidu panustamine. Kuid seenemaailm on ka ohtlik, palju inimesi on sattunud tervisekahjustustega haiglasse, hulleminigi veel. Seepärast on igasuguse abistava info levitamine vaid tänuväärt tegevus.

NEEME SIHV·


AASNÖÖBIK (Marasmius oreades)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2646436405502440&set=oa.653220311503363



Foto: Merilin Rosenberg.


F: Kerlyn Kupits.





*************************************************
AUSTERSERVIK (Pleurotus ostreatus)
https://www.facebook.com/photo?fbid=567399163470228&set=oa.653220311503363


Söödav värskelt!
F: Kristi Koppel.

Austerservikuid kasvab meil ka metsades, aga tegu pigem haruldusega.



***************************************************
HAAVAPURAVIK (Leccinum aurantiacum)
https://www.facebook.com/photo?fbid=948422185303879&set=oa.653220311503363


Söödav VÄRSKELT!
F: Riina Mändel.

Juba nimi viitab, et haavapuravikud on seotud haavapuudega nii leht-, kui segametsades ja neid võib heades kasvukohtades leida koos suisa hulgi.

Mida seenekorjaja esmalt märkab? Lõikepind seene varrel muutub varsti hallikaslillaks, aga juba mõne aja pärast mustjaspruuniks ja sama värvimuutus leiab aset seal kust seent korjamisel katsuti. Seeneliha valge nagu seenejalgki, noorelt valgete, vanemalt kahvatu-roostepruunikate soomustega. Seenekübar oranshikast kuni telliskivi punaseni, viltjas ja veidi üle seene serva ulatuva kübaranahaga. Kübara alused torukesed valged, hallikad, vahel kollakad. Seenel puudub eriline lõhn.




*********************************************
HALL TORUSEEN  (Cantharellus cinereus)

https://www.facebook.com/photo?fbid=1061562247246287&set=oa.653220311503363


Söödav VÄRSKELT!
F: Kadri Prants.





****************************
HARIK - KOLLANE (Ramaria flava)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2653653131447434&set=oa.653220311503363


Söödav.
(NB! KOLLASE HARIKU RÜHMAS SEENI KEERULINE ERISTADA, ON KA KIBEDAID LIIKE)
F: Eliisabet Tomasberg-Koidu.





****************************
HARIK - KULDHARIK (Ramaria aurea)
https://www.facebook.com/photo?fbid=539233399620138&set=oa.653220311503363


Väheväärtuslik söögiseen, söödav VÄRSKELT!
F: Angelika Somelar.




************************************
HARIK - PUNALATV-HARIK (Ramaria botrytis)

https://www.facebook.com/photo/?fbid=2653708124775268&set=oa.653220311503363


PUNASE RAAMATU liik!
Söödav.
F: Krista Maldur.



*********************************
HARIK - ROHEKAS
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2653643838115030&set=oa.653220311503363


Ei ole söödav!
F: Urmas Kaja.




*******************************************
KEEL-TÕLVHARIK (Clavariadelphus ligula)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2641197156026365&set=oa.653220311503363




Ei ole söödav!
F: Raul Jaanimets.



**************************************************
HELVELL - TUME (Helvella lacunosa)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=10223341670582851&set=oa.653220311503363

 


F: Katriin Hõim.





************************
HIID-LEHTERVAHELIK (Leucopaxillus giganteus)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2665392080273539&set=oa.653220311503363


Keskpärane söögiseen.
Söödav VÄRSKELT!
F: Mare Luuk.

Kahkjasvalge seenekübar veidi lehtri kujuline, servad lainelised ja eoslehedki seenekübara värvi. Seenejala kõrgus oleneb muidugi seene suurusest nagu ka läbimõõt, aga võib küündida kümne sentimeetrini.

Mükoloogide arvamusel on seen noorest peast söödav. Seene valge viljakeha jätab lähemal uurimisel paksu ning tiheda mulje.

Ära peab märkima, et hiid-lehtervahelikus leidub looduslikku antibiootikumi – klütotsibiini. Seda ainet on kasutatud tuberkuloosi ravil.

Meie tänased vaatlusalused kasvavad sageli nn „seeneringides“ ning tihti pidi jääma järgmisel aastal seenekasvu kohtadele vaid „must maa“, kus midagi ei kasva.




********************************************************
HIIDMUNA (Calvatia gigantea)
https://www.facebook.com/photo?fbid=948445661968198&set=oa.653220311503363


Noorelt söödav. Värskelt!
F: Astrid Isand.

Eri andmetel võib seene läbimõõt olla kuni 80 sentimeetrit. Omapärast seent võib olenevalt aastast leida augustist septembrini aias, pargis, rohumaal ja puisniidul.

Hiidmuna sobib kokkamiseks. Kiire otsinguga leiab internetist eri retsepte, näiteks võib toorest hiidmuna tükeldada salatisse või pista lihakotleti asemel hamburgeri vahele.

Suurim Eestis leitud hiidmuna oli Eesti Entsüklopeedia 2011. aasta andmetel kahemeetrise ümbermõõduga ja kaalus 16 kilo.




*****************************************
HIIRHEINIK (Tricholoma virgatum)
https://www.facebook.com/photo?fbid=1073895456012966&set=oa.653220311503363


Väga kibe ja nõrgalt MÜRGINE!
F: Kadri Prants.



**************************************************************
HIRVEPÄHKEL (TERALINE)
https://www.facebook.com/photo?fbid=2537608819718533&set=oa.653220311503363







************************
HUNDIPIIM (Lycogala epidendrum)
https://www.facebook.com/photo?fbid=560333557510122&set=oa.653220311503363



F: Riina Võhma.



******************************************
JAHUTANUK (Galerina marginata, sünonüüm Galerina autumnalis)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=3004090743070336&set=oa.653220311503363



SURMAVALT MÜRGINE!
F: Urmas Kaja.

Jahutanuki kübarale ilmub sageli hele laik, mis võib segadusse ajada kogenematu seenelise, kellel on meeles, et kännumampli kübar on ebaühtlase värvusega.
Tuleb meeles pidada, et isegi sama liigi seened, mis kasvavad erinevates tingimustes, võivad üksteisest tõsiselt erineda, mistõttu, kui kahtlete, siis loobuge ahvatlevat seent korjamast – see on parem kui mürgistust saada.

Jahutanukid kasvavad metsas reeglina eraldi. Üks nende eripäradest on valge kirme seenejala alumisel osal, samuti hele ääris seenekübaral, mida, tõsi küll, alati näha pole.
Kümnekonna päeva pärast seenekübarad sirgestuvad ja jahutanukid muutuvad väga sarnaseks kännumamplitega – see sarnasus ongi seeneliste jaoks peamiseks ohuks. Kuid erinevalt kännumamplist ei kasva jahutanukid kobaratena – iga seen seisab eraldi, tõsi küll, tuleb ette, et nad on tihedalt üksteise kõrval.
Jahutanuki kübar on sile ja väikese kühmuga keskel, jalg kiuline, liistakud paiknevad harvemini kui kännumamplitel. Nende kübarate viljalihal on vaevutajutav jahulõhn.
Tuleb meeles pidada, et isegi sama liigi seened, mis kasvavad erinevates tingimustes, võivad üksteisest tõsiselt erineda, mistõttu, kui kahtlete, siis loobuge ahvatlevat seent korjamast – see on parem kui mürgistust saada.



******************************************
KAHKJAS EBAHEINIK (Lepista glaucogana)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=3004048239741253&set=oa.653220311503363


Söödav KUPATATULT.
F: Sakarias Jaan Leppik.



***************************************************
KAHVATU KUKESEENIK https://www.facebook.com/photo/?fbid=1784786678398131&set=oa.653220311503363



TINGLIKULT söödav.
Väheväärtuslik söögiseen, söödav värskelt.
Tõnu Ploompuu:
Samamoodi, kui harilikul kukeseenel on oma kahvatu sugulane, on seda ka kukeseenikul. Katsudes sama pehme-vatjas kui kuld-kukeseenik.
Ametlikult kolmas leid Eestist. Ilmselt siiski küllaltki sage.




:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
KARIKSEEN (VEREV-KARIKSEEN) https://www.facebook.com/photo?fbid=2509058482573567&set=oa.653220311503363



Ei ole söödav!
F: Raina Vaarmaa.


***************************************************
KASEKÄSNAK https://www.facebook.com/photo/?fbid=3122966531354017&set=gm.1983898885102159



Noorelt söödav.
F: Ruth Jalutaja.


***********************************************
KASEPURAVIK https://www.facebook.com/photo?fbid=2269544573191627&set=oa.653220311503363



F: Andres Kaju.
Söödav värskelt.
Seenekübarate värv võib olla üpris erinevates pruunides toonides ja kübar tundub näpuga katsudes pehmena ning on sageli limane. Kübaraalused torukesed noorel seenel loodusvalged, hiljem oliivikarva. Seenejalg valkjas, millel hallikad, pruunid vahel isegi mustad soomused. Valge ja veidi vatise seeneliha lõikepinnale värvimuutuseid ei teki, kuid kasepuravik tikub vihmaste ilmadega ära „vettima“.


******************************************

KASTANPÄKK https://www.facebook.com/photo/?fbid=2666386440174103&set=oa.653220311503363



Ohustatud liik!
F: Merike Tsimmer



************************************
KIRJU PURAVIK https://www.facebook.com/photo?fbid=3361515857225320&set=oa.653220311503363



Värskelt söödav.
F: Ain Vindi


***********************************************
KITSEMAMPEL https://www.facebook.com/photo?fbid=10212835252018668&set=oa.653220311503363



Värskelt söödav.


F: Liisa Kuiv.

Kitsemampel kasvab mugavas metsas – okas- ja segametsades, aga eriti liivastes männikutes koos tuttavamate pilvikute, männiriisikate, tatikute ja kukeseentega. Seene kübar on kollane, mütsjas ja kaetud heleda valkja või lillaka härmja kirmega. Päris noored seenekübarad on munajad ja üleni kirmega kaetud. Vananedes jääb kirmet vähemaks ja see katab kübara keskosa ning kübar muutub kasvades lapikuks ja lõheneb servast. Jalg on hele, kuiv ja kitsa rõngaga. Eoslehed on noortel seentel heledamad ja vanadel tumedamad kollakaspruunid ja haprad. Ei kübar ega eoslehed ei ole kitsemamplil üheski vanuses valged, erinevalt näiteks valgest kärbseseenest, millega seda vahel segamini kardetakse ajada. Ka ei ole kitsemapli jala allosas kotjat moodustist. Pigem on suurem oht kitsemamplit eelneva kogemuseta raamatupildi järgi otsides sattuda vöödikute otsa. Neil aga on noortel seentel tihtipeale kiudloor ja vanemana loorivööt, mitte selline kena rõngas nagu kitsemamplil.

Kitsemamplid kasvavad tihti suurte kolooniatena, ussitavad hästi ja metsast tasub neid otsida juulist novembrini.




*******************************************************
KITSE-LIMANUTT
https://www.facebook.com/photo?fbid=1641083949277334&set=oa.653220311503363



F: Urmas Kaja.


Võrdlus - Sarnaneb veidi hedamale OLIIV-LIMANUTILE.

F: Annika Piip.

Värskelt söödav.


****************************************************
KIVIPURAVIK (Boletus edulis)
https://www.facebook.com/photo?fbid=1266790400012120&set=oa.653220311503363



F: Mai Haidak.


F: Urmas Kaja

VÄRSKELT söödav.

Kübar hele kuni tumepruun, kleepiv, kuni 20 cm läbimõõdus. Torukesed noorelt valged, hiljem oliivkollased kuni -rohelised; poorid väikesed, ümarad. Jalg valge või kahvatupruunikas, ülaosas selge peene valge või helepruunika võrguga, silinderjas-nuijas, enamasti väga jäme, kuni 20 × 6 cm. Seeneliha valge. Eospulber tume-oliivivärvi. Eosed käävjas-ellipsoidsed, 14–18 × 4–8 µm.

Kuusikutes ja kuuse-segametsades, väga sageli, enamasti vähearvukalt. VIII–IX. Hinnatav söögiseen värskelt. Sarnased liigid: sapipuravik, võrk- ja männi-kivipuravik ning kõivu-kivipuravik.





********************************************************
KLAVULIINA - HARJAKAS
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2653649498114464&set=oa.653220311503363



F: Janika Valdmann.

Söödavus teadmata.


*****************************************************************
KOGRITS - HIIDKOGRITS (Gyromitra gigas)
https://www.facebook.com/photo?fbid=2529682337177848&set=oa.653220311503363



F: Neeme Sihv.


F: Marje Mürk.

Söödav KUPATATULT!
Heledama kollaka kübaraga, niiskemates kuusikutes ja kuuserikastes segametsades.



************************************************************************
KOLLAKAS JUUREPÄHKEL  (Rhizopogon luteolus)
https://www.facebook.com/photo?fbid=2447390908680868&set=oa.653220311503363



F: Tõnu Pani.


F: Maarja Lall.

Ei ole söödav.


*******************************************************
KOLLANUTT - vt NUTT.

***************************************
KOPSSERVIK (Pleurotus pulmonarius)
https://www.facebook.com/photo?fbid=1248849388594489&set=oa.653220311503363



F: Vaike Martin.

Söödav.

***********************************
KORALLNARMIK (Hericium coralloides)
https://www.facebook.com/photo?fbid=539248366285308&set=oa.653220311503363


Kõrvemaa. Ambla khk. Änni.
25.09.2021
Foto: Tõnu Ploompuu.

Põlismetsas kasvab korallnarmik jämedatel lamavatel haava, harvem kase või sanglepa, erandina isegi tamme tüvedel, ka nende surnud tüügastel ja kändudel. Viljakehasid võib leida juuli lõpust oktoobri esimeste päevadeni, kuid isegi samas kohas mitte igal aastal. Seen põhjustab valget puidumädanikku, mis aga meil tarbe- ja küttepuidu kahjustajana märkimisväärset kahju ei tekita, selleks esineb ta liiga harva.

********************************************
KROONHARIK (Clavicorona pyxidata)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2641159559363458&set=oa.653220311503363



F: Annika Hurm.


F: Ilme Aarmann.

TINGLIKULT söödav.

************************************************
KUHIK-VESINUTT
https://www.facebook.com/photo?fbid=1248849385261156&set=oa.653220311503363



F: Vaike Martin.

MITTESÖÖDAV (MÜRGINE)

*************************

Võrdluseks

.

********************************
KUKESEEN - Harilik. (Cantharellus cibarius)
https://www.facebook.com/photo?fbid=539090652967746&set=oa.653220311503363



F: Rünno Pärtel.

Söödav VÄRSKELT.

Kuldkollane harilik kukeseen on tuntud igale seenesõbrale, seda on hea ja ohutu korjata. Vähemtuntud sugulased kollakas kukeseen ja lehter-kukeseen ilmuvad metsa küll veidi hiljem augustis, aga rõõmustavad seenesõbra südant tihti rohke saagiga veel kuni novembrini.

*************************************
KUKESEEN - KOLLAKAS (Craterellus lutescens, varem Cantharellus aurora)
https://www.facebook.com/photo?fbid=539231222953689&set=oa.653220311503363



F: Malle Kull.
Söödav VÄRSKELT.


*****************************************
KUKESEEN - LEHTERKUKESEEN (Craterellus tubaeformis)
https://www.facebook.com/photo?fbid=1155604164483178&set=oa.653220311503363



Lehter-kukeseen kõrvuti hariliku kukeseenega.



F: Ain Vindi

Söödav VÄRSKELT.

Lehter-kukeseen on lihaka ja kõigile hästi tuntud hariliku kukeseene tagasihoidlikum perekonnakaaslane. Söögiseen, söödav värskelt (kupatamata). Kasvab okas- ja segametsades, eriti niisketes ja märgades metsades, samuti loometsades. Esineb kaunis sageli, paiguti hiiglaslike kogumikena, eriti sage Lääne-Eesti saartel. Juulist novembrini.

Sarnasest kollakast kukeseenest on kõige lihtsam eristada vaadates kübara allküljel volte. Kollakal kukeseenel on need madalad, halvasti eristuvad ja pigem kollased, lehter-kukeseenel paremini eristuvad ja meenutavad eoslehekesi, sügavamad ja pigem hallid.




**************************************************
KUKESEEN - MUSTUV (Craterellus melanoxeros)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2067251606749562&set=oa.653220311503363




II kaitsekategooria (soovitav mitte korjata).
F: Eiri Müür.


*******************************************
KULDHARIK vt HARIK

******************************
KULDHEINIK (Tricholoma aurantium)
https://www.facebook.com/photo?fbid=2299070683572349&set=oa.653220311503363



F: Lilian Rosental.

Tinglikult söödav, kibe. EI SOBI ALKOHOLIGA!


*******************************************
KULD-KUKESEENIK (Hygrophoropsis aurantiaca)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2628648170614597&set=oa.653220311503363



F: Ina Petrova.

Tinglikult söödav (värskelt), halva maitsega.

„Vale kukeseene“ aeg algab hilissuvel, augustis, aga massiliseks võivad nad muutuda hilissügisel, kasvades metsades, raiesmikel või ka kõduvatel kändudel.

Kuld-kukeseenik kannab erksalt oranži, aga ümarat kübarat, mis harilikust kukeseenest pisut väiksem ning kasvab peenemal jalal.

Korjatud seenel märkame kübara all hoopis eoslehekesi, mitte voldikesi nagu harilikul kukeseenel. Kuld-kukeseent hinnatakse tänapäeval tinglikult söödavaks, kuid on varasematel aegadel suisa mürgiseks peetud.



********************************
KULDKÜLIK (Phyllotopsis nidulans)
https://www.facebook.com/photo?fbid=1112801775473128&set=oa.653220311503363



F: Tõnu Pani.

Ei ole söödav.


**********************************************
KULDMAMPEL (Phaeolepiota aurea)
https://www.facebook.com/photo?fbid=1256470744499020&set=oa.653220311503363



F: Kaire Kool.


F: Kamilla Saabre.

TINGLIKULT söödav, võib tekitada maohäireid.

Eriti vanemad isendid sisaldavad eri allikate järgi üsna suures koguses sinihapet ning selle seene mürgistusena on välismaistes allikates kirjeldatud närvi- ja ajukahjustusi. Kahjustusi on ilmselt tekitanud just seenes sisaldunud sinihape, ehkki on jäänud tagantjärele tõestamata, kas muud seenes sisalduvad mürgised ained saadi välistada. Eri allikate järgi on sinihappe sisaldus igas seeneisendis väga varieeruv. Suurim leitud kogus põhjustab inimese surma juba umbes 150 g värskete seente tarbimisel, mis on hämmastavalt väike kogus.



****************************************************
KULDPILVIK (Russula aurea)
https://www.facebook.com/photo?fbid=1841427749218650&set=oa.653220311503363



F: Kristiina Paunel.

Söödav VÄRSKELT.

Kübar on ere- või oranžikaspunane, niiskelt kleepuv ja läikiv, 5–10 cm lai.


********************************************
KULDTATIK (Suillus grevillei)
https://www.facebook.com/photo?fbid=957218827757548&set=oa.653220311503363



F: Liia Orav.

Söödav VÄRSKELT.

Vikipeedia:
Kübar kuld- või oranžikaskollane, vanematel viljakehadel tume-roostekollane, paksult limane, läikiv, läbimõõt kuni 12 cm. Torukesed kollased, mõnikord oliivja tooniga. Suured ja nurgelised poorid värvuvad vajutamisel punakaspruuniks. Jalg kollakas- või roostepruun, helekollaka õhukese vatjas-nahkja limalooriga. Seeneliha kübaras kahvatukollane, jalas erekollane. Eospulber kollakaspruun.



*********************************************
KUNINGSHAMPINJON (Agaricus augustus)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=1841451629216262&set=oa.653220311503363




F: Kristiina Paunel.

Söödav.

Kuuse-lehtpuu segametsadest vanade kuuskede alt ja tammikutest, vahel ka parkidest võib harva leida. Kuningšampinjoni kübaral on valkjaspruunid soomused ja laia rõnga alakülg on soomuseline. Lõhn on mahe, seeneliha võib vigastusel muutuda nii veidi kollakaks kui roosakaks.
Täpse määrangu puudumisel tuleks vältida tundmatute või kehvasti tuntavate valgete seente söömist, sest valgete liikide hulgas on mitmeid mürgiseid.




***********************************************
KURREL
https://www.facebook.com/photo?fbid=2267344046642512&set=oa.653220311503363



F: Ain Vindi.


F: Sirje Holsting.

Söödav VÄRSKELT.

Kurrel kasvab niisketes haavikutes ja haava-segametsades, kuid harva ka sirelite all. Eestis võib kurrelit kohata enamasti aprillist juunini, mil ta kasvab paiguti lausa massiliselt. Kurrel on hinnatud ja maitsev söögiseen, mida kupatama ei pea, kuid kurrelite söömisel tuleks mürgistuse vältimiseks hoiduda alkoholi tarbimisest.

Kurrelit võib segamini ajada nii mürkli kui ka kogritsaga. Kurreli oluliseks eristustunnuseks on täiesti vaba ehk jalale mitte kinnitunud kübara serv. Pruunikaskollane kuni kollakaspruun kübar kinnitub jalale ainult jala tipus ning on sügavalt ja ebakorrapäraselt pikivoldiline. Jalg on valkjas ja pikk ning täiskasvanud seenel seest õõnes.





********************************
KÄHRIK
https://www.facebook.com/photo?fbid=2007212009318614&set=oa.653220311503363



F: Ainar Maanus.

Punase raamatu II kaitsekategooria!

Seene viljakehad kasvavad suvest sügiseni vanade mändide all või lausa tüve alusel, põhjustades selle puu juurte ja tüve allosa pruunmädanikku. Peaaegu kerajas viljakeha, mille läbimõõt on 10–25 cm, meenutab pisut ilu- või lillkapsast, ja võib kaaluda üks või mitu kilo, Eesti rekord 1986. aastal oli 12,5 kg. Ta koosneb käharalt asetunud kuni 5 mm paksustest kahvatukollastest, hiljem pruunikamatest lehekestest, mille alumisel küljel valmivad eosed. Ühe viljakeha eluiga on tavaliselt vaid mõned nädalad.



***********************************
KÄNNUMAMPEL
https://www.facebook.com/photo?fbid=10205583004533670&set=oa.653220311503363



F: Aavo Omann.


F: Tõnu Pani.

Söödav VÄRSKELT.

Kännumampel ei vaja kupatamist. Tasub aga teada, et söödavad on ainult kübarad, jalad on vintsked.

Kännumamplid kasvavad alati põõsasjate kogumikena, milles on kümme kuni kakskümmend kübarat.

KÜBAR: 3–7 cm läbimõõdus, noorelt kumer-kellukjas, siis lame-kumer, vanana täiesti lame, laia kühmuga, keskpaigas oranžikas, serva poole hele- kuni valkjaskollane, kogu laias servaosas aga tumedam pruunikas, sest kübarad on peaaegu alati osaliselt hügrofaansed, paljas, sile, niiske või nõrgalt limane.

EOSLEHEKESED: noorelt helepruunid, vananedes muutuvad kaneel- kuni roostepruuniks, õhukesed, tihedalt asetunud, jalale hambaga külge kasvanud või veidi laskuvad.

JALG: 4–8 cm kõrge, 0,5–0,8 cm läbimõõdus, silindriline, pruunika rõngaga, ülalpool rõngast helepruunikas, allpool rõngast tume- kuni mustpruun, tihedalt harjaseline, torujas, kiuline, sitke.

SEENELIHA: õhuke, kübaras valkjas, jalas roostepruun, hügrofaanne, meeldiva lõhna ja maitsega.

KASVUKOHT: lehtpuude, eriti kaskede kõdunevad kännud ja lamavad tüved leht- ja segametsades.

ESINEMISAEG: maist novembrini, kuivadel suvekuudel tavaliselt ei vilju.

SARNASED LIIGID: teistest kännuseentest on kollanutid hallide eoslehekeste ja palja jalaga, külmaseened aga harjasjalt soomuselise kübara ja palja jalaga.





************************************
KÄRBSESEEN - KOLLANE (Amanita citrina var. citrina
Sünonüüm Amanita mappa)
https://www.facebook.com/photo?fbid=2309687895843961&set=oa.653220311503363



F: Õie Korell.


F: Liisa Kuiv.

Ei ole söödav!

Kübar oliiv-, sidrun- või valkjaskollane, kaetud ebaühtlaselt valkjate, hallikate või pruunikate vatjaskiuliste ebemetega, mõnikord paljas, serv sile, kleepuv, noorelt poolmunajas või kumer, hiljem lame, läbimõõt kuni 12 cm. Eoslehekesed valged, mõnikord kollaka servaga, vabad. Jalg valkjas, kahvatu kollakas või hallikas, kuiv, vatjas-ebemeline või paljas, suure servatud mugulja alusega, rõngaga, tupega, kuni 12 × 1.5 × 3 cm. Rõngas valge, alumine külg mõnikord kollakas, rippuv, serv ebemeline, sageli ülemine külg rihveljas, kaua ei vabasta eoslehekesi. Tupp valge, vatjas, jalaga kokku kasvanud, moodustab mugulja osa ülaservas terava voldi. Seeneliha valge, kartuli lõhnaga. Eospulber valge. Eosed kerajad või veidi ellipsoidsed, amüloidsed, 7–10 µm.
Okas-, leht- ja segametsades, eriti liivastes männikutes, väga sageli.
VIII–XI.
Mittesöödav, sisaldab bufoteniini, mis on inimesele kahjulik.
Sarnased liigid: roheline ja valge kärbseseen.



********************************************************
KÄRBSESEEN - KOLLAKASPRUUN
https://www.facebook.com/photo?fbid=547855365424608&set=oa.653220311503363



F: Neeme Sihv.


F: Liia Orav.

Tinglikult söödav!

Nii imelik kui see ka pole, kuulub kollakaspruun kärbseseen kärbseseente perekonda ning sel on palju mitmevärvilisi sugulasi, sealhulgas ka märgiseid. Seetõttu tuleb nende korjamisel olla eriti tähelepanelik.

Igat liiki vanemad kollakaspruunid kärbseseened on väga sarnased rohelise kärbseseenega, mis on meie metsade kõige ohtlikum, surmavalt mürgine seen.

***********************************

KUNING-KÄRBSESEEN. (Amanita regalis)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=3012994545513289&set=oa.653220311503363


F: Urmas Kaja.

MÜRGINE!

Kübar kollakas- või ookerpruun, keskel tume pruun, vanemalt võib kollakaks pleekida, tihedalt kaetud kollakate paksude ebemetega, mis võivad osaliselt kaduda, serv rihveljas, noorelt poolkerajas, hiljem lame, läbimõõt kuni 25 cm. Eoslehekesed valged, serv tihti kollakas, vabad. Jalg valge või kollakashall, kuiv, ebemeline, muguljas, rõngaga, tupega, kuni 25 × 3 × 4 cm. Rõngas valkjas, serv tihti kollase ebemeline, rippuv, lai, ülakülg sile, kaua püsiv. Tupp valge või kollakas, jalale liibunud, moodustab jala muguljale osale ebemelisi kontsentrilisi ringe. Seeneliha valge, kübaranaha all tume kollane, lõhnata. Eospulber valge. Eosed lai-ellipsoidsed, pole amüloidsed, 9–12 × 6–8 µm.
Sega- ja okasmetsades, harva.
VII–X.
Mürgine, põhjustab närvisüsteemi häireid.
Kuning-kärbseseent peetakse mõne autori poolt punase kärbseseene teisendiks.
Sarnased liigid: punane, roosa ja panter-kärbseseen.



*******************************************
KÄRBSESEEN - ORANZH (Amanita crocea)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=1749855378557928&set=oa.653220311503363



F: Janek Maat.

Värskelt MÜRGINE, söödav kupatatult!
Roosa-, rõngata-, hall-, loor- ja oranž kärbseseen kaotavad oma mürgisuse küll kupatamisel, aga hoolimata sellest on soovitus kõik liigid metsa lihtsalt „ silmailuks“ jätta.

********************************************
KÄRBSESEEN - PANTER (Amanita rubescens)
https://www.facebook.com/photo?fbid=2309696939176390&set=oa.653220311503363



F: Urmas Kaja.

Mürgine!

Märkame sageli kasvamas nii okas-, kui segametsades. Seenekübara värv võib olla kollakast kuni hallikaspruunini, pisikeste näsajate ebemetega

Miks siis roosa kärbseseen?

Lõikekohalt värvub seen aeglaselt roosaks ja kui teod on seent närinud, siis närimiskohtade veered paistavad roosad.

Värskelt on roosa kärbseseen mürgine, põhjustades hemolüüsi. Kuid kupatamisel mürkained lagunevad ehk on tinglikult söödav, mida teha kõigest hoolimata ei soovita - aga teadma peaks.

Lisaks kõigele võivad nad olla välimuselt sarnased jäävalt mürgistele, kas või panter-kärbseseentele.



****************************************
KÄRBSESEEN - PUNANE (Amanita muscaria)
https://www.facebook.com/photo?fbid=542217739321704&set=oa.653220311503363



F: Külli Leppik.

Mürgine!

Kübar oranzh- kuni sarlakpunane, vanemalt pleegib kollaselaiguliseks või määrdunud kollakaks. Eristatakse ka kollast vormi, kes on juba noorelt oranzhikaskollane, tihedalt kaetud valgete või kollakate paksude ebemetega, mis tihti pestakse vihmadega osaliselt või täielikult maha, serv enamasti rihveljas, noorelt poolkerajas, hiljem kumer kuni lame, läbimõõt kuni 20 cm. Eoslehekesed valged, vabad. Jalg valge või kollakas, ebemeline või kiuline, muguljas, rõngaga, tupega, kuni 20 × 2 × 3 cm. Rõngas valkjas või kollakas, serv enamasti kollakas-oranþi ebemeline, rippuv, lai, ülakülg sile, kaua püsiv. Tupp valge või kollakas, jalale liibunud, moodustab jala muguljale osale ja sellest kõrgemale ebemelisi kontsentrilisi ringe. Seeneliha valge, kübaranaha all punakas- või sidrunkollane, lõhnata. Eospulber valge. Eosed lai-ellipsoidsed, pole amüloidsed, 8–12 × 6–8 µm.
Okas-, leht- ja segametsades, metsalagendikel, väga sageli, kohati hulgi.
VII–XI.
Mürgine, põhjustab närvisüsteemi häireid.
Sarnane liik: kuning-kärbseseen.




*****************************************************
KÄRBSESEEN - PRUUN (Amanita porphyria)
https://www.facebook.com/photo?fbid=10205402979233150&set=oa.653220311503363



F: Aavo Omann.

Ei ole söödav, MÜRGINE!

Samuti mittesöödavad seened, mida võime ohtralt kasvamas märgata nii okas-, kui segametsades.

Seenekübar hallikaspruun, kas violetse või roosaka varjundiga ja pane tähele, et enamasti paljas. Noorelt kübar kellukjas, mis kasvades muutub kumeralt lamedaks.

Mürgiseks aineks bufoteniin ja nimetatu on inimesele kahjulik.

Mittesöödavate ehk vähemmürgiste kärbseseente liike leidub meie metsades veelgi, aga parem jäägu nad meist metsa oma kohale kasvama.



*************************************************
KÄRBSESEEN - ROHELINE (Amanita phalloides)
https://www.facebook.com/photo?fbid=539257206284424&set=oa.653220311503363





F: Tõnu Ploompuu.

F: Merilin Rosenberg.


VÄGA MÜRGINE
!

"Roheline kärbseseen on hallikas-, kollakas- kuni pruunikasrohelise, keskel oliivpruuni, vanalt tihti üleni vaid kollakaspruuni kumera kiulise limase, tavaliselt ebemeteta kübaraga, mille läbimõõt on kuni 15 cm. Eoslehekesed on jäävalt valged; seeneliha valge, muutumatu värviga. Jalg kuni 2 cm läbimõõduga, valkjal põhjal oliivkollastest soomustest kirju, selle alusel avar kotjas tupp ja ülaosas püsiv nahkjas rippuv, ülaküljel rihveljas rõngas.
Kasvab laialehistes metsades, eriti tammikutes ja pärnikutes augustis ja septembris. Sage eriti Lääne-Eestis ja saartel, kuigi leida võib kogu Eestis




***************************************************************
KÄRBSESEEN - ROOSA (Amanita rubescens)
https://www.facebook.com/photo?fbid=2294481207364630&set=oa.653220311503363



F: Monika Guk.

F: Enn Arukask.

Värskelt MÜRGINE, kupatatult söödav.

Märkame sageli kasvamas nii okas-, kui segametsades. Seenekübara värv võib olla kollakast kuni hallikaspruunini, pisikeste näsajate ebemetega

Miks siis roosa kärbseseen?

Lõikekohalt värvub seen aeglaselt roosaks ja kui teod on seent närinud, siis närimiskohtade veered paistavad roosad.

Värskelt on roosa kärbseseen mürgine, põhjustades hemolüüsi. Kuid kupatamisel mürkained lagunevad ehk on tinglikult söödav, mida teha kõigest hoolimata ei soovita - aga teadma peaks.

Lisaks kõigele võivad nad olla välimuselt sarnased jäävalt mürgistele, kas või panter-kärbseseentele.



*********************************
KÄRBSESEEN - RÕNGATA (Amanita vaginata)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=1746430412233758&set=oa.653220311503363



F: Riina Mändel.

Ei ole söödav!

Kübar hallpruun, violetse või roosaka varjundiga, enamasti paljas, mõnikord hallikas- või violetjaspruunide kleepunud üldkatise jäänustega, serv sile, algul kellukjas, hiljem kumer-lame, läbimõõt kuni 9 cm.
Eoslehekesed valged, vabad. Jalg valkjashallikas või violetjashall, kiuline või peenesoomuseliselt kirju, muguljas, rõngaga, tupega, kuni 9 × 1 × 1,5 cm.
Rõngas noorelt valkjas, hiljem hall või hallikaspruun, tihti violetjas, kitsas, pole rihveljas, jalale liibunud, sageli kaduv. Tupp hallikas, liibunud, ülemine serv moodustab terava voldi, vananedes pudeneb ebemeteks. Seeneliha valge, kartulilõhnaga. Eospulber valge. Eosed kerajad, amüloidsed, 7–10 µm.
Okas- ja segametsades, väga sageli.
VII–X.
Mittesöödav, sisaldab bufoteniini, mis on inimesele kahjulik.
Sarnased liigid: panter- ja kollakaspruun kärbseseen.


********************************
KÄRBSESEEN - VALGE (Amanita virosa)
https://www.facebook.com/photo?fbid=539250652951746&set=oa.653220311503363

 


VALGE KÄRBSESEEN.
V Ä G A M Ü R G I N E !

Viljakeha üleni jäävalt valge,
tupp jala alusel kotjas,
kübar tavaliselt ebemeteta,
kuni 12 cm lai;
surmavalt mürgine.
Foto: Merilin Rosenberg




**********************************************
KÜBARNARMIK - PECKI
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2965994060213338&set=oa.653220311503363



F: Urmas Kaja.

Ei ole söödav, kibe!



******************************************
KÜBARNARMIK - PRUUN
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2965993570213387&set=oa.653220311503363



F: Urmas Kaja.



**********************************************
KÜBARNARMIK - SINAKAS (Hydnellum caeruleum)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2965991410213603&set=oa.653220311503363





Alumine foto: Urmas Kaja.

Eestis HARULDANE.

Narmikute rühma kuuluvate seente viljakeha alapind on kaetud narmastega. Eri liikide elukombed on erinevad: jalaga narmikud on puude mükoriisaseened või saavad toitaineid maapinda katvast varisenud okaste kihist. Sinakas kübarnarmik kasvab tavaliselt okkakõdus.

************************************************
KÜHMVÖÖDIK (Cortinarius rubellus)
https://www.facebook.com/photo?fbid=2262376380575113&set=oa.653220311503363


VÄGA MÜRGINE!
** TÕSINE HOIATUS **

KÜHMVÖÖDIK!
Kurb on tõdeda, et Eestimaal on aastati rekordilisi vöödikumürgistusi – paljud satuva neerukahjustusega väga raskes seisundis haiglasse! Pahategijaks on üldjuhul kühmvöödik (Cortinarius rubellus), mida on sellel aastal rohkelt, ning teda olla korjatud lehter-kukeseene pähe.


Kühmvöödik kasvab vajadusel edukalt ka põuaperioodil, seega võib neid praegu veelgi ilmuda olenemata sademete nappusest. Kas korjaksite neid, kui need on ainukesed seened metsas? Õige vastus on loomulikult see, et olenemata nappusest või hasardist tuleb korjata vaid seeni, mida täiesti kindlalt, ilma igasuguse kahtluseta tunnete. Nende eksemplaride puhul paljud ilmselt kühmvöödikut ei oskaks kahtlustada, kuid samas ka muidugi mitte mingit söödavat seent, juhul, kui vähegi seeni tunnete. Seente korjamine ”igaks juhuks” ei ole hea mõte, paar määramist vajavat eksemplari võib muust saagist eraldi kaasa võtta.
Foto: Allar Antson.



************************************************
TÕMMU KÜLMASEEN (Armillaria solidipes, varem Armillaria ostoyae)
https://www.facebook.com/photo?fbid=2641124949366919&set=oa.653220311503363



F: Mauri Lahti.

Söödav KUPATATULT.

Kübar lihapruunikas, tavaliselt kahevärviline, servas
tumedam, kiudsoomuseline,
kuni 10 cm lai, eoslehekesed
valkjad, jalg vatja rõngaga,
pruunisoomuseline, eospulber beež, maitse mahe;
puidumädaniku tekitaja või
poolparasiit okas- ja lehtpuudel; värskelt mürgine, kupatatult söödav.


***********************************************
PÕHJA-KÜLMASEEN (Armillaria borealis)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=3007541756058568&set=oa.653220311503363


 


Söödav KUPATATULT.

SURMAVALT MÜRGIST jahutanukit võib segi ajada ka põhja-külmaseenega, kuid seda pole niisama lihtne teha. Põhja-külmaseente tugevad soomuselised kübarad ja paksud seenejalad ei meenuta üldse teisi seeneliike, mis aga peamine, nad erinevad oluliselt jahutanukist.
Põhja-külmaseen, Armillaria borealis,
26.09.2022, Lahemaa.
Pildil Kasvab maha lõigatud mustsõstra põõsa varretüügastel.
F: Urmas Kaja.





******************************************************
LAMBASEENIK (Albatrellus ovinus)
https://www.facebook.com/photo?fbid=539245172952294&set=oa.653220311503363




Foto: Merje Pajula

Söödav noorena.



************************
LAMBATATIK (Suillus granulatus)
https://www.facebook.com/photo?fbid=1918168984893355&set=oa.653220311503363



F: Ain Vindi.


F: Liina Roomet.

Tinglikult söödav.

Võitatik ja lambatatik on äärmiselt sarnased suvised seened, kasvades koos ja sageli läbisegi – seega põhjust tutvustada neid liike koos sest lisaks kõigele on neid mõlemaid harjutud  „võiseeneks“ kutsuma.
 
Võitatik on söödav „tinglikult“, mis tähendab, et võib (aga ei pruugi) põhjustada sööjal mao või soolehäiretega mürgistusi, aga ka allergiat. NB! Noori seeni süüakse värskelt, kuid tuleb eemaldatakse sitke ja limane kübaranahk. Ei ole mükoloogidelgi veel nendes asjus täielikku üksmeelt.
NB! Ka lambatatik võib tekitada tundlikemal mürgistusi (vaevusi)
 
Lambatatik on värskelt tarvitades hea söögiseen. Mõlemaid väga sageli esinevaid ning tihti seltsis kasvavaid tavalisi puravikulisi võime leida männikute servades, rohtunud männinoorendikes, nõmmedel…
 
Kuidas ära tunda ja eristada?
 
Võitatiku paksult limane kübar on kumer ja lihakas, värvuselt hallikaspruunist tumepruunini ja üpris tihti kas lillaka või punaka varjundiga. Sic! Kübaraaluseid torukesi katab rõngasloor, mis pildil kohe silma torkab ning lambatatikutel puudub.
 
Lambatatiku vähemlimane kübar on noorel seenel kumer, aga vananedes lamendub, värvuselt kollakaspruun. Noorel seenel torukesed kübara all kahvatukollased, mis koos vanusega tumenevad.
 
Mõlemad liigid ussitavad kiiresti.



*****************************************************
LEEKMAMPEL (Pholiota flammans)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2653795244766556&set=oa.653220311503363



F: Urmas Kaja.

Tinglikult söödav, kupatatult.

Mitte ükski mampel pole mürgine, seepärast võib eelnevalt korralikult kupatades proovida neid soolata või marineerida – kuid kas sellel on mõtet, kui metsas jätkub teisigi, häid seeni?


******************************
LEHMATATIK
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2640188789460535&set=oa.653220311503363



F: Riina Mändel.

Väheväärtuslik söögiseen.


**************************************************
LEHTRIK - SIRGE LEHTRIK (Infundibulicybe geotropa, sünonüüm Clitocybe geotropa)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2665400073606073&set=oa.653220311503363



F: Malle Kull.

Söödav.
Septembrilõpu söögiseentest üks vähetuntud tegelane on sirge lehtrik .Valgetest seentest on ta üks kaunemaid ,segi ei ole neid võimalik ajada ühtegi teise valge seenega . Kulinaarsed omadused on sirgel lehtrikul samuti head - kuumtöötlemisel muutub seen meeldivalt aromaatseks .Kupatamist või leotamist ei vaja




**********************************
LEHTRIK - UDULEHTRIK (Clitocybe nebularis)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2694890603990353&set=oa.653220311503363





Söödav KUPATATULT.
Udulehtrik kasvab kuusikutes ja kuuse-segametsades, suurte kogumikena, seisab raamatus "Sada parimat söögiseent". Kasvuaeg on augustist novembrini. Värskelt süües on seen mürgine, tekitab hemolüüsi, põhjustab mao-soolehäiretega mürgistust, kupatatult söödav. Spetsiifilise lõhna ja maitse tõttu ei meeldi paljudele.
Georgi HudjašovI foto


************************************************
LEPAMAMPEL (Pholiota alnicola)

https://www.facebook.com/photo/?fbid=5620338418005804&set=gm.2278377218987656&idorvanity=319719481520116




Foto: Monika Saarniit

Ei ole söödav.




************************************************
LIIVTATIK (Suillus variegatus)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2028489424027854&set=oa.653220311503363



F: Liilia Ka.
Värskelt söödav!
Kasvukoht ongi sageli liivasel pinnasel.
Murdmisel võib esineda värvumist.



***********************************
LILLA EBAHEINIK (Lepista nuda)
https://www.facebook.com/photo?fbid=563205273889617&set=oa.653220311503363



Söödav KUPATATULT!
F: Urmas Kaja.


********************************
LILLA VÖÖDIK (Cortinarius violaceus)
https://www.facebook.com/photo?fbid=1138435546200040&set=oa.653220311503363



F: Ain Vindi.



F: Esta Karbov.

Ei ole söödav.

Soomaal elava loodusemehe Aleks Linniku sõnul aga söödav, ilma kupatamata. Küll võib seda aga pidada üksikindiviidi arvamuseks.



******************************
LIMAK (Leocarpus fragilis)
https://www.facebook.com/photo?fbid=10215686622411556&set=oa.653220311503363



F: Raili Jahtmaa.


*************************************
LIMAVÖÖDIK (Cortinarius mucosus)

 https://www.facebook.com/photo?fbid=1841457612548997&set=oa.653220311503363



F: Kristiina Paunel.


**********************************
LÄIKVAABIK (LAKKVAABIK)
https://www.facebook.com/photo?fbid=1099884936747351&set=oa.653220311503363




Pildid kahenädalase vahega.
F: Urmas Kaja.




************************************

MAATÄHT - RIPSMELINE. (Geastrum fimbriatum)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=3524724194218182&set=gm.1650797858412265


F: Monika Männik.

Dekoratiivne aga söögiks kõlbmatu. Leida võib nii parkides, põõsastikes kui metsas, eriti kuusikuis.
Sarnane liik on kausjas maatäht (Geastrum triplex), aga tema kasvukohaks on enamalt jaolt laialehised metsad, eelistades lubjarikast pinnast ja tema korjamine on harulduse tõttu taunitav.


*******************************



***********************************
MAKSAK (Fistulina hepatica)
https://www.facebook.com/photo?fbid=1502481283133488&set=oa.653220311503363



Foto: Merike Maripuu.




Söödav.

maksak ehk rusuk (Fistulina hepatica), mis viitab tema võikale sarnasusele metsa alla visatud suurele verisele maksatükile; kui seda lõigata, siis see ajab isegi välja veretaolist punast ollust.

Maksak kuulub maksakuliste sugukonda ja maksaku perekonda ning teist sellist torikseent Eestis ei ole, nii et seda on väga raske millegi muuga segi ajada.

Alumine pilt foto ja tekst Tõnu Ploompuu:

Tammedel elav puidulagundaja seen. Siiski mitte väga eluohtlik, palju tagasihoidlikum kui sarnase elpaigaga väävlik. Enamasti tüve alusel, kõrgemal harva. Ja pole just igapäevane seen tammedel.
Maitsel pole viga. Ühest suuremast nooremast viljakehast võib juba seeneroa saada (lisatud pildil on väike ja väga noor). Vajab korraliku küpsetamist.

******************************************
METS-SHAMPINJON (Agaricus silvicola)
https://www.facebook.com/photo?fbid=539251699618308&set=oa.653220311503363


Foto: Tiiu Malken.

Söödav VÄRSKELT.

Šampinjoni peetakse hinnatud söögiseeneks, tarvitatakse värskelt, ei vaja kupatamist. Eestis on neid ka marineeritud, kuid et vedelik ei jääks tumedaks, on soovitav seened enne vees hetkeks keema laskta. Keeduvesi muutubki kohe tumedaks, marinaad aga jääb hiljem klaariks.

*********************************
MURUKARIKAS, SIHVAKAS
https://www.facebook.com/photo/?fbid=1754489931427806&set=oa.653220311503363



F: Lana Skaja.

Söödav noorelt, värskena.



*******************************************************
MURUKERA - HARILIK MURUKERA
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2965956773550400&set=oa.653220311503363



F: Kristi Rjabov.


F: Maili Salvet.

MÜRGINE!



*********************************************
MURUKERA - LEOPARD-MURUKERA
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2965958336883577&set=oa.653220311503363



F: Urmas Kaja.

MÜRGINE!



**************************************
MURUMUNA
https://www.facebook.com/photo?fbid=1362691567081928&set=oa.653220311503363


Foto: Siim Nestor.

Söödav noorelt, värskelt.

Söödav noorena, kui viljakeha on läbilõikes täiesti valge. Kasutata värskelt ja kiiresti, kuna ei säili värskelt kaua. Viljakeha kerajas, lühikese jalaosaga. Keraja osa pealispind on kaetud rabedate ogadega. Noorelt on seest valge, eoste valmides muutub pruuniks ning puudutades tolmab.
(Eks meist paljud ole neid laiaks astudes neid tolmupilvi näinud)

****************************************
MUST TORBIKSEEN
https://www.facebook.com/photo?fbid=948415678637863&set=oa.653220311503363




F: Imbi Ruber.


F: Marge Metsamaa

Nagu kukeseengi, kasvab must torbikseen igal aastal samal kohal. Seeneliha veidi heledam, õhuke, vürtsika maitse ja meeldiva lõhnaga. Kasvab juulist septembrini leht-, okas- ja segametsades, tihti suurte rühmadena.

Kasutamine:
hinnatud söögiseen, ei vaja kupatamist. Maitsev värskelt praetuna, suppides, kastmetes ja hautistes.

Säilitamine: säilitamiseks kuivatatakse, vürtsika maitse tõttu saab kuivatatuid seentest aromaatset seenepulbrit. Seen näeb efektne välja marineeritud segasalatites. Sobib ka seeneekstrakti valmistamiseks.




***********************************


MUST NARMIK vt Narmik

************************************************
MÄNNI-KIVIPURAVIK (Boletus pinophilus Sünonüüm B. pinicola)



F: Riina Mändel

SÖÖDAV värskelt.

Kübar punakaspruun, tugevalt radiaalkurruline, kleepiv, kuni 25 cm läbimõõdus. Torukesed noorelt valged, hiljem kollakad kuni oliivrohelised, peaaegu vabad; poorid väikesed, ümarad, vanalt roostepunakad. Jalg valge kuni punakaspruun, ülaosas selge peene punakaspruuni või veinpunaka võrguga, ümarmuguljas, väga jäme, kuni 10 × 6 cm. Seeneliha valge. Eospulber kollakasroheline. Eosed käävjas-ellipsoidsed, 14–18 × 4,5–6 µm.

Liivastes männikutes, väga sageli, enamasti vähearvukalt. VIII–IX. Hinnatav söögiseen värskelt. Sarnane liik: harilik kivipuravik.


***************************************************
MÄNNILIIMIK (Chroogomphus rutilus)
https://www.facebook.com/photo?fbid=553927208150757&set=oa.653220311503363


Foto: Carolyn Niitla.


Foto: Vaike Martin.

Söödav, väheväärtuslik.

Vasekarva punaka-pruunika värvusega männiliimik on tüüpline männikute ja männi-segametsade asukas. Iseloomulik tunnus on jalale laskuvad eoslehed, mis noortel seentel on hallikad, vanematel pruunid.

Värskelt kasutav hea söögiseen. Männiliimik värvub kuumutamisel peedipunaseks.




************************************
MÄNNI-KULDPOORIK (Aureoboletus projectellus=
https://www.facebook.com/photo?fbid=3081185731934980&set=oa.653220311503363


Foto: Anneli Koit.


F: Katleen Lukin.

Söödav.

Tõnu Ploompuu:

Kanadast pärit puravik – männi kuldpoorik (Aureoboletus projectellus) – jõudis Euroopasse alles 13 aasta eest, neli aastat tagasi märgati seda esimest korda Lääne-Eestis, tänavu on seent leitud juba Peipsi äärest.

Tal on hästi reljeefne või sooneline jalg. See kohe eristab teda teistest puravikest.




**********************************************
MÜRKEL - KUHIKMÜRKEL (ümarmürkli Morchella esculenta liigi all)
https://www.facebook.com/photo?fbid=1618378808186609&set=oa.653220311503363



F: Mai Haidak.

Söödav VÄRSKELT.

Jälle selline seen, kes eelistab lubjarikkamat mullastikku seega mandri põhja- ja lääneosa, aga Saaremaal ning meie laidudel võib kasvada hulgaliselt.

Otsida võiks rohtunud pinnaselt seega puisniitudelt, metsade servaaladelt, kadastikest… Vahel kasvab parkides ja muudes inimtegevusega mõjutatud paikades.

Seenekübar nimele omaselt ümaravõitu, värvuselt kuni kollakaspruun, väline kärjelisus ebakorrapärane, läbimõõt umbes viis sentimeetrit. Jalg valkjas, vahel kollakas, õõnes ja maapinna lähedalt jämenev.




*********************************************
NABATORIK
https://www.facebook.com/photo?fbid=957220181090746&set=oa.653220311503363



Foto: Eve Raska.

OHUSTATUD! PUNASE RAAMATU LIIK.

*********************************************
Tõnu Ploompuu:
Ilus suur kopsakas narmasnutt meenutab natuke nii heinikut, šampinjoni kui kitsemamplit. Eoslehekesed narmasnuti jaoks (alloleval pildil) väga heledad, vaid aimatavalt pruunikad. Kas vananedes need tumenevad, ei tea - selle kogumi vanemad isendid olid kõik kollaselaigulised parasiitseenest. Valgeks kärbseseeneks teda siiski ei peaks - pole ei kraed ega tuppe. Söögiseene moodi olek oli ühele isendile juba saatuslikuks saanud - keegi kaasseeneline oli ühe juba maha lõiganud, aga tundmatuna siiski ära põlanud.

Narmasnutid on üldtunnustatud mürgiseente seltskond. Vaid üksikud on mürgivabad, ise olen söönud ühte liiki. Seda seent korjates uskusin, et tegemist on kuhik-narmasnutile lähedase liigiga. Kontrolliks mikroskoobi all vaadates oli üllatus täielik - tegemist on hoopis teise alakperekonna liigiga - tähteoseliste narmasnuttide rühma esindajaga. Tugevalt mühklikud eosed panid esimese määramise suuna paika. Hiljem ilmnes, et see liik ei tea, milline peaks olema talle sobilik välimus - tal pole alarühmale iseloomulikku äärismugulat jala alusel. Sellest sai siiski kergesti üle - nii suuri liike on vähe ja need on teistsuguste tunnustega.
Ohtlikult mürgised narmasnutid kuuluvad teise alamperekonda. Nii ei olegi teada, kas tema on mürgine. Järgmine kord leides peaks ehk analüüsimiseks võimalust otsima.


***********************************************
NARMASNUTT - Narmasnutt Inocybe fibrosa
https://www.facebook.com/photo/?fbid=1754510501425749&set=oa.653220311503363



Tõenäoliselt mürgine!


***************************************
NARMASNUTT - LEEDER-NARMASNUTT
https://www.facebook.com/photo/?fbid=1754511751425624&set=oa.653220311503363



F: Tõnu Ploompuu.

SURMAVALT MÜRGINE!

Kopsakas mürgine narmasnutt kuivades liivastes männikutes. Sisaldab muskariini, aga vähem kui siid-, kuhik- või punakas narmasnutt. Ilmselt üsna harva esinev, seni kogutud Eestis ametlikult ainult kolmel korral.
Segi võib teda ajada ehk pilvikuga (temal kübar selgelt kiuline, samuti jalg), kitsemampliga (tema kahvatum ja kunagi ei oma rõngast) või.... (eksimiste võimalused on äraarvamatud). Seenel on tugev lõhn, kirjanduses väidetavalt ebameeldiv, endale tundus toas pigem vürtsikas, jahedas niiskes metsas meenutas tavalist narmasnuti spermalõhna. Kopsaka seenena on ohtlik, erinevalt paljudest teistest narmasnuttidest.



******************************************
NARMASNUTT - PUNAKAS
https://www.facebook.com/photo/?fbid=1754508991425900&set=oa.653220311503363


Foto: Allar Antson.

SURMAVALT MÜRGINE!

Allar Antson:
Punakas narmasnutt (Inocybe erubescens)
Foto ja tekst: Allar Antson.
Surmavalt mürgine kesksuvine seen, millest sain veidi hilinenult esimese korraliku pildi sellel aastal. Seekord veel eriliselt kopsakad isendid endiselt heas hoos. Pildil tasub tähele panna ka sinilillelehti - metsakeskkonnas kasvades eelistab ta nimelt kasvada sarapuude all ja sinilille kasvukohas. On ka tuntud linnaparkide seen.

Seda laadi suured ja lihakad seened võivad ilmselt mõnede algajate seeneliste arust olla ”söödava välimusega” ja grupis viimasel ajal nähtut arvestades ei imestaks sugugi, kui keegi neid šampinjoni pähe korjaks.




***********************************************************
NARMASNUTT - SIID-NARMASNUTT
https://www.facebook.com/photo/?fbid=1754515291425270&set=oa.653220311503363


Foto: Tõnu Ploompuu.

MÜRGINE!



**************************************************
NARMIK - MUST (Phellodon niger)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=1750623868481079&set=oa.653220311503363


Foto: Urmas Kaja.




********************************
NARMIK - TUME TIMPNARMIK ehk PRUUNJAS NARMIK (Hydnum rufescens)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=1750628341813965&set=oa.653220311503363



F: Merle Sirk.

Söödav noorelt, värskelt.

Pruunjas narmik ehk tume timpnarmik on punakaskollase kuni pruunika kübaraga. Seenejalg ning seene alakülg kahvatuvalge. Seeneaeg ja kasvukohad timpnarmikuga sarnased. Noori seeni võib värskelt söögiks korjata, nad on maitsvad.


************************************************
NUTT - KOLLANE VESINUTT
https://www.facebook.com/photo?fbid=1966544446736163&set=oa.653220311503363



F: Elina.

MÜRGINE!


**************************************
NUTT - OLIIV-LIMANUTT (Hygrophorus olivaceoalbus)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=1765239390352860&set=oa.653220311503363



F: Urmas Kaja.

Söödav, väheväärtuslik.

Kuusikutes ja segametsades.


*************************************************
NUTT - PUNETAV LIMANUTT (Hygrophorus erubescens)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2653858141426933&set=oa.653220311503363



Foto ja tekst Raili Karja.
Seene kübar pealt vanaroosa värvi, keskelt tumedam, äärest päris hele. Eoslehed tugevad ja minu meelest suht hõredalt, värvuselt valged (veits läbikumavad?) Jalg värvuselt roosakas, konsistentsilt kuiv ja kiuline. Lõhn meeldiv, minu meelest viskab natuke midagi magusat. Kasvab segametsas,

Ei ole söödav!

*********************************************
NUTT - SUITS-KOLLANUTT (Hypholoma capnoides)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2667294540083293&set=oa.653220311503363



F: Janek Maat.



Foto ja tekst:
Tõnu Ploompuu:

Tõnu Ploompuu:
Ta on tavaline sügisene või pigem hilissügisene kännuseen. Okaspuude, eriti mändide kändudel. Just kändudel ja kändude juures ja suurte kogumikena. Üsna pehme seen sel oktoobri-novembrikuisel ajal.
Eoste värvus nii nagu peab, maitse ka sama hea, aga kasvas 1-2 kaupa maa peal. Tõsi - metsa oli ette valmistatud küpsusdiameetriks - harvendusraiet oli hoolega tehtud. Ning ka seened ise olid kõvad krõmpsud.
Siiski ei jätnud määrana mingit võimalust - tegemist on ikka suits-kollanutiga. Lihtsalt kevadiste ilmade kuiv õhk oli nad sellisteks tugevateks teinud. Miks aga nad nii ühe kaupa ja ainult maapinnal kasvasid, jätab ikka väikese rahulolematuse.
Igatahes tegemist on hea söögiseenega ja selles metsatukas oli teda täiesti korjataval hulgal, korraliku seeneroa jagu sai sealt seltskonnaga neid kätte.

NB! Hoiatakse sarnasuse eest MÜRGISE Sälk-kollanutiga!


***********************************************
NUTT - SÄLK-KOLLANUTT (Hypholoma fasciculare)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=3004082063071204&set=oa.653220311503363


MÜRGINE!
(Sarnane suits-kollanutiga)
Ereda välimusega, ent neist võib saada mürgistuse, kuigi mitte nii tugeva kui jahutanukist. Sälk-kollanutid erinevad teistest kännuseentest kübara kollakate liistakute ja seenejala värvuse poolest, mis on kübara värvusega sarnane, lisaks on sel seenel ebameeldiv lõhn ja kibe maitse.
Täiesti söögikõlbmatu ja nõrgalt mürgine. Väävelkollane rohekashallikate eoslehekestega, kimpudena kõduneval lehtpuupuidul kasvav seen. Kübar 3-7 sentimeeti laiune, kuni kollakas-punapruun, servas mustade loorijäänustega. Habras ja õhukese seenelihaga seen. Jalg habras ja õõnes,
Liivi Ruuse foto.


********************************
NUTT - TELLISPUNANE KOLLANUTT Hypholoma lateritium
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2653751061437641&set=oa.653220311503363



F: Kristin Roos.

Väheväärtuslik söögiseen - tugevalt kupatatuna söödav.


************************************
NUTID - kitse-limanutt, oliiv-limanutt/võrdluseks mürgine seepheinik
https://www.facebook.com/groups/319719481520116/permalink/1994234897401891



O

**********************************
OLIIV-LIMANUTT - vt NUTT.

************************************
PAPLIPURAVIK (Leccinum duriusculum)

https://www.facebook.com/photo?fbid=1845645632248192&set=oa.653220311503363


Foto: Tõnu Ploompuu.




*****************************************
PIHKANE LIIMIK (Gomphidius glutinosus)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2668362779976469&set=oa.653220311503363


F: Siret Koppel.



F: Anneli.



F: Eero-Priit Okk.

Söödav VÄRSKELT.

Pihkane liimik on värskelt kasutatav hea söögiseen,  Kuusikutes ja kuuse-segametsades kasvavat pihkast liimikut iseloomustab kõige paremini erekollane jala alumine ots. Seenel on hele limarõngaga jalg ja paksu limakihiga kaetud kübar. Noore seene eoslehed on hallikasvalkjad, tugevad ja jalale laskuvad. Neid seeni võiks korjata teistest eraldi, sest nad määrivad samasse korvi korjates kõik endaga kokku puutuvad seened mustaks.

Enne toiduks valmistamist tuleks kübaralt eemaldada limakiht. See tuleb kübara äärest noaga tõmmates ühes tükis maha. Kavalam on aga seen, alustades jalast, pikuti peaaegu lõpuni poolitada ja kübarapooled limakihi küljest lihtsalt lahti murda. Nii saab ühe liigutusega kohe ka ussitamist kontrollida, sest pihkane liimik kipub ussitama kõige paksema koha pealt jala ja kübara üleminekukohas ning jalas ei pruugi nahtavaid ussiauke ollagi.

Loodusmuuseum kirjutab:
"Pealtvaates meenutab pihkane liimik tatikuid. Üles võetuna tekitab ta aga hämmeldust, sest kübara all on torukeste asemel hoopis pikalt laskuvad eoslehekesed. Hea eristustunnus on ka erekollane jalaalus. Kasvab ta kuuse- ja kuusesegametsades."


********************************
PIKKJALG-HELVELL (Helvella macropus)
https://www.facebook.com/photo?fbid=1109877642432208&set=oa.653220311503363



F: Tõnu Pani.

***********************************

PILVIKUTEST ÜLDISELT:

2004. aasta seisuga oli Eestis määratud 45 liiki pilvikuid, tegelik arv on ilmselt umbes 200, kuna suure varieeruvuse ja välise sarnasuse tõttu valmistab nende määramine isegi spetsialistidele raskus


Abiks pilvikute määramiseks Ruth Jalutaja foto:
Allar Antson:
Alustades paremalt poolt kindlate määrangutega; mage pilvik (Russula vesca) paremal, keskel noor kaseriisikas (Lactarius torminosus), vasakul keegi väiksematest, hapramatest pilvikutest, kelle liiki ilma jalata ning kasvukoha-, lõhna- ja maitseandmeteta ei määra. Eeldatavasti küll on kibedamaitseline, nt. Russula gracillima.





**************************************
PILVIK - KOLLASELAIGULINE (Russula luteotacta)
https://www.facebook.com/photo?fbid=2311037085709042&set=oa.653220311503363



F ja tekst: Tõnu Ploompuu.

Söödav KUPATATULT!

Väike erepunane pilvik, mille nime sain täna lõpuks kätte. Olen teda torkinud juba aastaid, aga määramiseni pole jõudnud. Kasvab ta tammede all, lubjarikkamal savikamal maal. Ka mu omas metsas natukehaaval. Aga siiski piisavalt vähe, eriti oma suuruse kohta, et teda ei tuntaks.

Nii erepunane on ta harva. Enamati kipub olema osa kübarat ära pleekinud, nii et sellist kõikevõitvat sära pole (esimene kommentaari pilt). Ja pildilolijad on ka suured - kübar 5-6 cm. Enamasti on see 3-4 cm, nagu neil kommentaari pleekunud seentel.
Maitse on tal sama terav kui värvus - s.t. kibe. See tõmbab samuti tagasi tema korjamise ning sedakaudu tundmise iha. Mingi väike verev pilvik lihtsalt... Kui läheduses on mände ka, siis võibki kollaselaigulise pilviku kõrval kasvada kaks korda suurem verev pilvik.






******************************
PILVIK - LUNDELLI (Russula lundellii)


https://www.facebook.com/photo/?fbid=1742884235921709&set=oa.653220311503363


Foto ja tekst: Tõnu Ploompuu.

Söödav KUPATATULT!

Foto ja tekst: Tõnu Ploompuu

Suur väga soopilviku moodi pilvik. Eoslehekesed ehk vanadel seentel natuke kollakamad (eosed veidi tumedamad). Kasvukoht siiski teine - viljakal mullal ja kaskede all (soopilvikul vaesel happelisel mullal-turbal, eelkõige mändide all).



*****************************
PILVIK - MAGE (Russula vesca)
https://www.facebook.com/photo?fbid=10205402922791739&set=oa.653220311503363


F: Aavo Omann.

Söödav värskelt.

Söödav värskelt.


*************************************
PILVIK - PEHME (Russula nauseosa)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=1749852881891511&set=oa.653220311503363


Foto ja tekst: Allar Antson.

Pehme pilvik (Russula nauseosa)

Tavaline kuuskede all kasvav, õrn ja habras, kollaste eoslehekestega, maheda maitsega söödav liik. Seda nägu tüüpilised isendid on juba palja silmaga määratavad.



*********************
PILVIK - RUSKE (Russula badia)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2658119104334170&set=oa.653220311503363



Mittesöödav!

Pilt ja tekst: Allar Antson
Praegu väga arvukas igalpool mändide all. Suur ja lihakas, isuäratava välimusega pilvik. Ka praktiliselt identse välimusega nagu väga hea söögiseen, ere pilvik. Ruskel pilvikul aga puudub mereandide või heeringa lõhn, ning maitse on põletav. Seda aga mitte koheselt - kui maitsmine jääb ainult põgusaks ja tüki koheselt välja sülitada, teeb see liik vingerpussi ja rikub ära seenetoidu, kui otse pannile panna. Nimelt avaldub ta põletavus alles pärast mõnda aega (10-15 sekundit) mälumist. See on samas väga liigitüüpiline ja määramisel aitav tunnus - ka pilvikutel on rohkemgi maitsenüansse peale lihtsalt "maheda" ja "kibeda".

Kübar tume veinpunane, vanemast peast keskelt peaaegu must, eoslehekesed kollakad, jalg enamasti roosakas.



********************************
PILVIK - TUHMUV (Russula decolorans)
https://www.facebook.com/photo?fbid=1285911608116268&set=oa.653220311503363


F: Riina Mändel.

Söödav värskelt.


*********************************
PILVIK - TÄPILINE
https://www.facebook.com/photo/?fbid=1749851668558299&set=oa.653220311503363



Söödav.

Allar Antsoni foto ja tekst.
Täpiline pilvik (Russula maculata agg., liigirühm)

Esmapilgul võiks nagu kuldpilvikuks pidada, kasvavad ka neile sobivas elupaigas laialehiste puude all puisniidul. Siiski, vanemal isendil hakkavad välja tulema täpid eoslehekestel ja jalal. Ka maitse pole kuldpilvikule omaselt mahe, vaid enamasti keskmiselt kibekas, otse pannile panemiseks mitte väga hea. Selle alusel saab välistada kuldpilviku ja jõuda täpilise pilvikuni. Liigirühmas on mitu liiki täpilisi pilvikuid (maculata - globispora - veel kirjeldamata liigid), see vajab hiljem mikroskoobi all täpsustamist.


***********************************************
PILVIK - VEREV (Russula sanguinaria)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2646341232178624&set=oa.653220311503363



F: Urmas Kaja.

Söödav kupatatult.


******************************************
POMERANTSPURAVIK (Leccinum versipelle)
https://www.facebook.com/photo?fbid=539240829619395&set=oa.653220311503363



F: Rünno Pärtel.

Söödav värskelt.

Pomerantspuravikud võivad massiliselt kasvada kaskede all või läheduses nii lehtpuu-, kui segametsades.

Seene lõikepind, samuti korjaja „näpujäljed“ seenel roosakalt lillaks, aga jala alusel sinkjasasroheliseks. Seenejalg valge, peente nõgimustade soomustega ja võib samblas sirgudes olla kuni paarikümne sentimeetrine. Viltjas seenekübar kollakas- kuni punakasoransh ning samuti veidi üle seene serva ulatuva kübaranahaga. Seenetorukesed valkjad.



******************
PRUUN LIUDIK
https://www.facebook.com/photo?fbid=1111384752281497&set=oa.653220311503363


F: Tõnu Pani.



***********************************
PUIDU-TUPPLEHIK (Volvariella bombycina)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2988197911326286&set=oa.653220311503363


F: Anu Kommer.



Söödav.



********************************************
PUNAJALG-SAMETPURAVIK (Xerocomus badius)
https://www.facebook.com/photo?fbid=1248849535261141&set=oa.653220311503363


F: Vaike Martin.

Söödav.

Viljakehad värvuvad katsumisel kohe hallikassiniseks.

Kübar oliiv-hallikaspruun, tihti paiguti roosakas, lillakas või punakas (tigude näritud kohtades ja pragudes), noorelt tihesametjas, vanemalt praguneb nahk soomusjateks plaatideks, nõrgalt kleepuv, läbimõõt kuni 8 cm. Torukesed oliivkollased kuni -pruunid, nõgusalt hambaga jalale külge kasvanud; poorid sama värvusega, võrdlemisi suured, nurgelised. Jalg üleni või osaliselt (enamasti allpool) karmiinpunane kuni lillakasroosa, viltjas kuni peenesoomuseline, nõrgalt kleepuv, kuni 7 x 1 cm. Seeneliha kahvatukollakas, vahel roosakalaiguline, pehme, vatjas, nõrga puuviljalõhnaga. Eospulber oliivpruun. Eosed käävjas-ellipsoidsed, 12–16 x 4–5 µm.

Laialehistes leht- ja segametsades, lubjalembene, sage Põhja- ja Lääne-Eestis, saartel. VIII–IX. Söödav värskelt.



******************************************
PUNAKAS NARMASNUTT vt. NUTT.

***************************************************
PUNAKAS PUIDUHEINIK (Tricholomopsis rutilans)

 http://www.facebook.com/photo?fbid=1138435312866730&set=oa.653220311503363


F: Ain Vindi.




F: Airita Aim.

Noorelt värskelt söödav.

Tõepoolest, ka siin pole Looja värvi kokku hoidnud. Inglased nimetavad seda seent plums and custard – ploomid ja keedukreem. Maitse pole siiski suurem asi.



*****************************************
PUUGIPASK
https://www.facebook.com/photo/?fbid=1780214255522040&set=oa.653220311503363


F: Liisa Saarse.




******************************
PRUUN KÕHRIK

 https://www.facebook.com/photo?fbid=1248849418594486&set=oa.653220311503363

F: Vaike Martin.


********************
PRUUN SAMETPURAVIK (Xerocomus badius)
https://www.facebook.com/photo?fbid=2309677745844976&set=oa.653220311503363


F: Aavo Omann.

Kübar kastanpruun, kumer kuni lame, sametjas, sile, kuiv või kleepuv-limane, läbimõõt kuni 8 cm. Torukesed hele- kuni väävelkollased, vajutamisel värvuvad kiiresti intensiivselt rohekas- kuni mustjassiniseks, nõgusalt jalale külge kasvanud; poorid sama värvusega, võrdlemisi suured, nurgelised. Jalg helepruun, alusel määrdunudkollane, kiuline, teraliselt sametjas, alusel ahenev, kuni 10 x 1,5 cm. Seeneliha valge või kollakas, värvub pikema aja vältel (tundidega) murdekohtadel siniseks, maheda maitsega. Eospulber oliivpruun. Eosed käävjas-ellipsoidsed, 12–16 x 4–6 µm.

Okasmetsades, eriti männikutes, sageli. VIII–XI. Söödav värskelt.

Sarnane liik: rohekas sametpuravik.




*********************************
PRUUNJAS NARMIK vt Narmik

***************
PUIDU-SAMETKÕRGES ((Flammulina velutipes)
https://www.facebook.com/photo?fbid=1248849215261173&set=oa.653220311503363





F: Ülle Saatmäe (alumine pilt)
.
Söödav värskelt.

Massiliselt võib neid leida parkidest ja aedades samuti tasuks  pajustikes silmad lahti hoida sest nimetatud seened võivad kasvada isegi kuni kümnekonna meetri kõrgusel - sealt nende kättesaamine pole just hõlpus. Päris metsas nimetatud seente leidmine jääb juhuslikuks, kuigi nad võivad kasvada ka hallil lepal, kändudel või lamapuidul…

Ilus meekollane või punapruunikas seen, mis kasvab sageli kobaras olles kaetud paksu limase kihiga. Kübara läbimõõt jääb alla kümne sentimeetri aga tähelepandamatuks nad kindlasti ei jää.

Puidu-sametkõrgest nimetatakse õigustatult „taliseente pärliks“ - täiesti värskelt söödavad seenekübarad, seenejalgu toiduks ei tarvitata (on lihtsalt sitked).

Viljakehad kannatavad läbikülmumist ja olenevalt talvedest võib neid leida veel veebruarikuus.

Pärast lahtisulamist (talvisel korjamisel) ja pesu võime  seenekübarad otse pannile praadima panna. Maitse rikastajana võime lisada liha– või juurvilja hautisesse. Seenefännid soovitavad ka seenesalatit - omal on see proovimata.




************************************
PÕDRAMOKK - KUUSE (Sarcodon imbricatus)
https://www.facebook.com/photo?fbid=2321584911320926&set=oa.653220311503363


F: Urmas Kaja.

Söödav noorelt, värskelt.

Erast Parmasto:
Kuuse-põdramokk on sügavamalt lehterja kübaraga, mida katavad keskel püstised tumedad soomused ja mille serv peagi sirutub, jalg on silinderjas ja alusel pisut muguljas.

*****************************
PÕDRAMOKK - MÄNNI (Sarcodon squamosus)
https://www.facebook.com/photo?fbid=2321589487987135&set=oa.653220311503363


F: Urmas Kaja.

Söödav noorelt, värskelt.
Mahedam maitselt kui Kuuse-Põdramokk.

Erast Parmasto:
Männi-põdramokk on keskelt ainult pisut nõgus, mahasurutud soomustega ja allapoole rullunuks jääva servaga, jalg on aluse poole ahenev.

**************************
PÖÖGIPURAVIK
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2980428972103180&set=oa.653220311503363


Foto ja tekst: Allar Antson.

Kasvab Eesti tingimustes küll pigem koos sarapuuga. Erineb kasepuravikust kortsulise kübara poolest. Tema kasvukohtades, nagu ka siin, pole ka tihti ühtegi kaske lähimailgi näha. Söödav.
Viidumäe, Saaremaa, 29.08.2022.
Foto ja tekst: Allar Antson


***************************
PÖÖRD-EBAHEINIK (Lepista inversa)
https://www.facebook.com/photo?fbid=1267843779934688&set=oa.653220311503363


F: Urmas Kaja.

Söödav värskelt.




************************************************
RAVENELI PENISEEN (Mutinus ravenelii)
https://www.facebook.com/photo?fbid=161682125552731&set=oa.653220311503363




Tiina Reintal.

Ei ole söödav. Haisev.



********************************

RIISIKAD:

Kõik riisikate perekonna esindajad sisaldavad valget, harvem oranži või värvusetut piimmahla, mis mõnedel liikidel värvub õhuga kokkupuutes kollaseks, punaseks või lillaks. Suurema osa riisikate maitse on toorelt kibe, vähestel liikidel, näiteks kuuseriisikatel, mahe, kuid ka siis tavaliselt mõrkja, kootava järelmaitsega. Nad on tüüpilised sügisesed metsaseened, mis viljuvad massiliselt tavaliselt augusti keskpaigast septembri lõpuni. Riisikad on head ja tuntud söögiseened, kuid mõned kibedad liigid on värskelt mürgised ja kõik kibedad liigid vajavad kupatamist. Vaid üks liik – sooriisikas – võib jääda ka pärast kupatamist mürgiseks ning põhjustada tõsiseid seedehäireid. Riisikate kibe piimmahl kaitseb neid seeneusside eest, seepärast leiab väga harva ussitanud kibedaid riisikaid, kuid pehme maitsega riisikad on tavaliselt tugevasti ussitanud. Männiriisikat tuleb tugevasti, vähemalt 30 minutit kupatada, seejärel sobib ta marineerimiseks, soolamiseks või hapendamiseks. Marineeritud või hapendatud männiriisikad on toidulisandi või salatina väga maitsvad.



***************************************
RIISIKAS - HAAVARIISIKAS on peitriisika teisend

**************************************************
RIISIKAS - HALLIPIIMANE (Lactarius vietus)
https://www.facebook.com/photo?fbid=2277883079024443&set=oa.653220311503363


F: Uku Praks.

Nõrgalt Mürgine! Söödav KUPATATULT!

Mall Vaasma:
Ainult kaskedega moodustab mükoriisat veel hallipiimane riisikas (L. vietus): hele- kuni tumehalli kübaraga (läbimõõt kuni 8 cm), sageli violetja tooniga, keskpaigas tumedam, vöötideta, limane. Eoslehekesed valkjaskollakad, tihti hallilaigulised või hallide tahkestunud piimatilgakestega. Jalg on kübarast veidi heledam, kuiv. Valge piimmahl muutub õhu käes halliks ja tahkestub tilkadena. Seen on toorelt kibe, nõrgalt mürgine, kuid kupatatult söödav. Hallipiimane riisikas on meie metsades üks sagedasemaid riisikaid üldse, ta viljakehad ilmuvad juba juulis ja me võime neid leida hilissügiseni.

*************************************************
RIISIKAS - HARJASRIISIKAS
https://www.facebook.com/photo?fbid=1643161059069623&set=oa.653220311503363




******************************************
RIISIKAS - HIIDEOSELINE (Lactarius acerrimus)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=3015010091978401&set=oa.653220311503363


SEENERAAMAT
HIIDEOSELINE RIISIKAS.
Hiideoseline riisikas (Lactarius acerrimus)

Tuleb välja, et tegelane, keda pidasin vöötriisikaks, on hoopis hiideoseline riisikas. Ja ta kasvab ka mu oma metsas. Nüüd tekib küsimus, kas ma vöötriisikat näinud olengi. Esimene hoop mu teadmisele oli õunriisika eristamine - tuli välja, et enamus lehtmetsa ja haabade aluse tugevaid vöödilisi riisikaid on hoopis õunriisikas. Õunriisikas on nendest kõige tavalisem ja kõige valgem, noorena peaaegu valge. Teised kaks on juba väiksena päevitunud valge inimese nahaga. .
Ja nüüd siis tuli välja, et ka minu enda metsas on näidisisendid vöötriisikast hoopis hiideoseline. Võimalik, et kuskil teises kohas ikka on ka vöötriisikat, esialgu päris maha teda ei kanna. Hiideoselist riisikat kohtab ainult tammede all.
Liigi täpseks palja silmaga äratundmiseks on head vanad seened - neil arenevad eoslehekeste vahele ristliistakud (kommentaari pilr), mis vahel muutuvad lausa kärgjaks (teine kommentaari pilt). Noore seene eristamine vöötriisikast on eelkõige mikroskoopiline, eoste suuruse järgi. Ja ka maitse järgi - vöötriisikas pidavat olema üsna mahe, vähekibeda piimaga. Hiideoseline riisikas on põletavalt kibe.

Vana-Läänemaa. Märjamaa khk. Sipa. Joona puisniit.
14.08.2020.
Tõnu Ploompuu tekst ja foto.

****************************************************
RIISIKAS - KAMPERRIISIKAS
https://www.facebook.com/photo?fbid=545757252301086&set=oa.653220311503363






**********************************************
RIISIKAS - KASERIISIKAS (Lactarius torminosus)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2668336193312461&set=oa.653220311503363


F: Kristi Käär.

Söödav KUPATATULT.

Kaseriisikat (Lactarius torminosus) teab vist iga seeneline: see roosaka kuni roosakas-lihapruuni takerkarvase kübaraga iludus, mis kasvab enamasti arukase all, ei saa küll kahe silma vahele jääda. Kübarad (läbimõõt kuni 12 cm) on pealt tumedamate rõngasjate vöötidega. Vanemad viljakehad pole enam nii karvased ja võivad pleekida beezhikaks, roosat tooni jääb siiski jala tippu ja kübara serva. Eoslehekesed on valkjad või roosakad, vanematel viljakehadel kollaka varjundiga. Jalg roosakas, enamasti tumedamate laikudega, torujas. Lõikekohalt ohtrasti eralduv valge piimmahl on põletavalt kibe. Viljakehad kasvavad juuli lõpust hilissügiseni kaasikutes, kase-segametsades või metsaservades, sageli suures rohus.


Värskelt on kaseriisikad mürgised ja väga kibedad. Aga kui neid kõigepealt külmas vees leotada (vett aeg-ajalt vahetades) või kupatada, siis mürgid lagunevad ja uhutakse seenest välja. Kaseriisikaid sobib säilitada soolatult, hapendatult ja marineeritult.


F: Anneli.




*************************************************
RIISIKAS - KOLLARIISIKAS (nn VÕISEEN) (Lactarius scrobiculatus)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2668322766647137&set=oa.653220311503363


F: Merilyn Soots.


Sandra Pusa:
Vasakult: valge riisikas, 2. kollariisikas e. Võiseen (+ lisapilt) , 3.tõmmu riisikad e. Must seen, 4. Kaseriisikas, 5. kuuseriisikas.

Söödav KUPATATULT.

Võiseened ehk kollariisikad on seened, mida leidub väga sageli okas- ja segametsades, eriti kuusikutes. Võiseene kübar on ooker-, kuld- või sidrunikollane, takerkarvane kleepuv-limane. Kollakasvalkjad eoslehekesed on seene jala külge kasvanud. Võiseen on põletavalt kibeda maitsega.
Kasutamine:
toorelt mürgine, kupatatult aga hea ja maitsev söögiseen. Sobib salatisse.
Säilitamine:
soolatult või hapendatuna. Sügavkülmas. Vajab eelnevat kupatamist või leotamist.


********************************************
RIISIKAS - KREEMRIISIKAS  (Lactarius pubescens)
https://www.facebook.com/photo?fbid=2303779826434768&set=oa.653220311503363


F:Pille Raamat.


F: Kristi Loigo.


Varasemalt Karvane riisikas.
Kaseriisikaga sarnaneb välimuselt karvane riisikas (L. pubescens), mis kasvab samuti sümbioosis arukasega, kuid tema kübar on valkjas kuni kreemikas ja ilma vöötideta. Vanemad viljakehad (kübara läbimõõt kuni 12 cm) võivad olla lihapruunikad, eoslehekesed ja l ü h i k e, allpool ahenev jalg on valkjas-kreemikad. Piimmahl samuti valge ja kibe. Karvane riisikas kasvab kaasikutes, kase-segametsades, sooservades ja siirdesookaasikutes, enamasti mineraalpinnasel. Toiduks tarvitatakse nii nagu kaseriisi- katki.

*****************************************************
RIISIKAS - KUUSERIISIKAS (JA PORGANDRIISIKAS)
https://www.facebook.com/photo?fbid=2303574886455262&set=oa.653220311503363




Kuuseriisikas.
F: Henna-Pirjo Karu.


Porgandriisikas
Foto: Liivi Ruuse.

Vanadesse kuusikutesse nii palju, kui neid veel alles on jõuab kuuseriisikate aeg tavapäraselt augustis. Paiguti on kuuseriisikaid juba rohkelt ja otsida tasub nii kuusenoorendikest, kui vanade kuusikute servaaladelt, kus kuuseriisikaid võib kasvada massiliselt - esimene kuuseriisikate laine kestab.

Kuuseriisikate seenekübarate värv vaheldub heledama ja tumedam oranžiga ning muutub seente vananedes kübara keskelt rohekaks. Rohekaks muutuvad ka vigastatud kohad kasvavatel seenel.

Noore seene kübar on kumer, muutudes hiljem tasaseks, aga seenekübara servad on allapoole keerdunud ja seen tundub märja ilmaga sõrmede vahel libedana.

Kuuseriisikate jalad on kübaraga sama värvi. Noorte seente jalg on „seest täis“, aga muutub kasvades seest õõnsaks.

Kuuseriisikad eritavad oranži piimmahla, mis värvub aeglaselt punaseks.

Kergelt puuviljalõhnalist seeneliha võib süüa isegi toorelt ja kõik valmistatud toidud on hõrgud.

Porgandriisikad kasvavad koos mändidega ja otsida tasub näiteks luitemännikutest, kus kuuseriisikatele väga sarnaseid seeni võib leiduda suisa hulgi, aga porgandriisikaid kasvab ka männikutes ning männi-segametsades.

Lihakad seeni saame tarvitada nagu hinnatuid kuuseriisikaid, aga paljud seenelised peavad viimaseid isegi maitsvamateks hoolimata veidi mõrkjast maitsest.

Noorelt on seenekübara värv nimele vastavalt porgandpunased nagu ka riisikatele omane piimmahl. Kübaral võime märgata ebaselgeid ringvööte ja seened tunduvad korjates veidi limased. Vananedes muutuvad porgandriisikad veidi rohekalt laigulisteks.

Seenevärvi jalg on lühike ja jäme.





*************************************
RIISIKAS - LÕVIRIISIKAS
https://www.facebook.com/photo?fbid=1866199773526111&set=oa.653220311503363


Foto ja tekst: Tõnu Ploompuu.

Söödav kupatatult.

Järjekordne tegelane võiseente seltskonnast. Kasvab samuti kuuskede all nagu talle sarnane oliivriisikas. Teda kohtab siiski harvem.
Erinevalt kollariisikast on tema kahvatum, õrnemkollase värvusega. Õhtuhämaruses tehtud pildil on kollane toon üsna kaduma läinud. Erinevalt oliivriisikast, pole temal aga rohekat tooni, puuduvad tumedad rohekate karvade sasikimbud kübara serva pool. Kasvukoht on tal oliivriisikaga sarnane - soostuvad kuusikud.

Teda kohtab harvem kui oliivriisikat, aga haruldus ta ilmselt pole. Maitselt on ta samamoodi kupatatult mahedamapoolne nagu oliivriisikas, ses mõttes kollariiisikast palju parem.



********************************************
RIISIKAS - MÄNNIRIISIKAS (Lactarius rufus)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=3003994986413245&set=oa.653220311503363


F: Jana Koemets.


F: Taja Martin.

SÖÖDAV.
Toorelt kibedamaitseline, vajab kupatamist või leotamist. Maitseomadused säilivad.
Korralikult kupatatuna saab (koos teiste seentega) kasutada kastmetes, hautistes, pitsakattena.
Säilitamine: Toorelt hapendatult, külmutatult, soolatult. Väikesed (lisanditega) marineeritud nööbikesed aga puhas gurmeetoit!
Pilvikuliste sugukonda kuuluv seen kasvab männikutes ja männi-segametsades, juulist novembrini.


Eesti keeles ka männiseen, paluseen.

***************************************************
RIISIKAS - OLIIVRIISIKAS (Lactarius olivinus)
https://www.facebook.com/photo?fbid=2303776269768457&set=oa.653220311503363




Söödav kupatatult

Tõnu Ploompuu:
Tõnu Ploompuu:
Tõnu Ploompuu - Tegemist on OLIIVRIISIKAGA. Kõige parempoolsemal kolmveerandkübaral on hästi näha liigile omane karvade rühmiti kokkujäämise muster.
Oliivriisika tundmiseks on oluline kollaseks muutuv piimmahl ja kübara kahvatu värvus. Kübaral on õrnalt rohekas jume. Ja ka kasvukoht toetab. Seda märgates ei ole võimalik normaalset seent kellegagi segi ajada.
Liik kasvab kuusekede all, ehk veidi niiskemas ja lubjarikkamas kui kollariisikas. Kasvult kollariisikast märgatavalt väiksem (aga ikka suur seen).



****************************************************
RIISIKAS - ORANZH (Lactarius aurantiacus)
https://www.facebook.com/photo?fbid=2317673831712034&set=oa.653220311503363


F: Ain Vindi.

Söödav värskelt.

Viljakehad: piimmahlaga.

Kübar: ereoranž, kollakas- või punakasoranž, kuiv, kuni 7 cm.

Eoslehekesed: valkjas- kuni pruunikaskollased, otse või hambaga jalale külge kasvanud.

Jalg: kübara värvi, kuiv, peenike, habras, kuni 7x1 cm.

Seeneliha: valkjaskollane või heleoranž. Maitse mahe, hiljem kurgus vihakas.




*****************************************************
RIISIKAS - SOORIISIKAS (Lactarius helvus)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2666516543494426&set=oa.653220311503363


F: Uku Praks.

MÜRGINE,
TINGLIKULT söödav.
Raba- ja nõmmemännikutes, rabastunud
okas- ja segametsades, väga sageli, juulist
oktoobrini; võib teatud inimestel nii
värskelt kui kupatatult põhjustada mao-
soolehäiretega mürgistust. Söömine
omal riisikol, üldiselt soovitatakse söögi-
seenena vältida.
Sametja pinnaga hallikas-kollakaspruun riisikas vesiselt selge piimmahlaga. Eoslehekesed kollakas-valkjaspruunid, jalg punakaskollane ja ühtlase jämedusega. Tugeva sidrunilõhnaga, eriti kuivatamisel. Ainus vesiselt selge piimmahlaga riisikas. Vanad kübarad on peaaegu piimmahlata.


F: Kadri Prants.




***************************************************
RIISIKAS - TAMMERIISIKAS (Lactarius quietus)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2666395710173176&set=a.653220311503363




F: Marelle Roolaht.




*****************************************************
RIISIKAS - TAVARIISIKAS (Lactarius trivialis)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=1754715498071916&set=oa.653220311503363


F: Ruth Jalutaja.

Söödav, vajab KUPATAMIST (mõru maitse tõttu).
Vanemas eas muutub pigem kahvatupruuniks.
Rahvasuus peetud haavariisikaks ja oluliseks tunnuseks loetakse õõnsat jalga.


*****************************************
RIISIKAS - TORERIISIKAS (Lactarius repraesentaneus)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2001260983417365&set=oa.653220311503363


F: Raili Karja.

Söödav KUPATATULT.

Väga sarnane kollariisikale ehk nn võiseenele, aga hea määramisvõimalus on lõikekohtadelt lillaksmuutumine.

**********************************************
RIISIKAS - TULIRIISIKAS (Lactarius pyrogalus)
https://www.facebook.com/photo?fbid=1503666839843451&set=oa.653220311503363


Foto ja tekst: Allar Antson.

Söödav KUPATATULT!

See liik kasvab eranditult (?) koos sarapuudega, siinkohal sarapuu-jalaka-toominga segavõsas. Ringvööte on kübaral tüüpilisel kujul harva, mistõttu tuli esmapilgul meelde mõni teine liik, kuid riisika kohta hõredad, kreemjat värvi eoslehekesed ning kuivades rohekashalliks muutuv piimmahl kuuluvad tuliriisikale. Ka peitriisikas ja (ametliku nime järgi) haavariisikas on sarnased, hõredate kollakate eoslehekestega ning jalg altpool ahenev, kuid veidi kogukamad ja piimmahl on jäädavalt valge.

Põletavalt kibeda maitsega (seetõttu ka tuliriisikas või ’pyrogalus’ ehk tulipiimane), pole süüa ise proovinud, kuid väidetavalt kupatatult täiesti korralik.


*******************************************************
RIISIKAS - TÕMMURIISIKAS (Lactarius necator)
https://www.facebook.com/photo?fbid=956291537850277&set=oa.653220311503363


F: Riina Mändel.
Värskelt see seen söögiks ei kõlba, põhjustades mürgituselaadseid seedehäireid.

Tõmmuriisikas kasvab meil mitut tüüpi metsades, kuid eelistab siiski kuuskede ja kaskede lähedust. Seenekübar on noorena pruunikaskollane, vanemas eas aga tumeneb tuntavalt, saavutades isegi peaaegu musta värvuse. Noorte seente kübar on kumer, vanematel seentel muutub lehterjaks.
Aja möödudes hakati tõmmuriisikat siiski taas söögikõlblikuks pidama ja seda üsna mitmel põhjusel. Esiteks, puuduvad usaldusväärsed andmed, et tõmmuriisikate söömine inimestel mutatsioone põhjustaks. Teiseks, seened ja konkreetselt tõmmuriisikad moodustavad inimtoidus koguseliselt suhteliselt väikese osa, neid süüakse üsna harva. Kolmandaks, erinevalt üherakulisest bakterist on inimesel terve hulk tõhusaid kaitsesüsteeme mutageensete ainete vastu. Neljandaks, paljudes piirkondades on tõmmuriisikate söömine ammune traditsioon ja mingeid erilisi tervisehädasid pole ajaloost nende seente söömisega kaasnevalt teada. Viiendaks, töötlus- ja säilitusviisid (kupatamine, keetmine, hapendamine, soolamine, marineerimine) vähendavad tunduvalt nekatoriini hulka seentes.
Sööja tervise seisukohalt on tähtis siiski nende seente õige valmistusviis – vee vahetamisega leotamine ja pikk kupatamisaeg piisavas veehulgas. Ka pärast
kupatamist soovitatakse juba kuumtöödeldud tõmmusid uues vees veel kord leotada
. Kuumutamisjärgselt jääb tõmmuriisikas oma värvusele truuks, nii et toidulaual on tegu musta värvi riisikatega.


F: Jana Aasmaa.



****************************************
RIISIKAS - VERIRIISIKAS (Lactarius sanguifluus)
https://www.facebook.com/photo?fbid=1171359206407551&set=oa.653220311503363


F: Allar Antson.

Lubjalembeste veririiskate kasvukohad jäävad meie saartele, Põhja- ja Lääne-Eestisse ja nad kasvavad sümbioosis mändidega. Seenekohti leiab loomännikutest, kadastikest ja puisniitudelt. Seenetoidud ja nende väärtus sarnane eelkirjeldatutele.

Välimuselt sarnaneb porgandriisikatele.





***********************************
RIISIKAS - ÕUNRIISIKAS (Lactarius evosmus)
https://www.facebook.com/photo?fbid=2299234746889276&set=oa.653220311503363





F: Gea Lepik.

Söödav KUPATATULT.



*****************************************************

ROOSA LIIMIK (Gomphidius roseus)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2037358313140965&set=oa.653220311503363

 
F: Heljo E. Kaasik.


F: Mann Mariliin Kindsiko.

Söödav värskelt.

 Kui lehiseliimik kasvab ainult koos lehisega ja roosa liimik ilmutab end vaid lehmatatiku kaisus ning seenekorvi satuvad enamasti vaid juhuleiuna, siis männi- ja pihkased liimikud on enam levinud.

********************************
ROHETIKSIK
https://www.facebook.com/photo?fbid=1248517665294328&set=oa.653220311503363




F: Vaike Martin.




*****************************
SAATANA-KIVIPURAVIK (Boletus satanas)
https://www.facebook.com/photo?fbid=2309680012511416&set=oa.653220311503363



F: Helen Remmelkoor.

Saatana kivipuravik on ainus surmavalt mürgine puravik meie looduses. Aga esiteks on seen haruldane punase raamatu liik ja teda ei tohi korjata. Leitud kasvamas Saaremaal ja harva Põhja- või Lääne-Eestis. Lubjalembese seene kasvukohtadeks on laialehised metsad või puisniidud.

Saatana kivipuravik levitab raipelõhna, mis kindlasti ei meelita seent korjama.

Seenekübara värv kahvatuhall, pind kleepuv. Kübara alused seenetorukesed kollakad ja poorid karmiinpunased.

Seenejalg karmiinpunase vöödiline. Seene lõikepinnad muutuvad kiiresti kahvatusiniseks.
Punases raamatus, korjamine ei ole soovitav!


***********************
SAMETPURAVIK (Xerocomellus chrysenteron) ?
https://www.facebook.com/photo?fbid=1248849391927822&set=oa.653220311503363




F: Vaike Martin.

Söödav.
Kuid väikesevõitu, nii et pigem silmailuks...


********************
SAMETVAHELIK  (Paxillus atrotomentosus)
https://www.facebook.com/photo?fbid=10205403016194074&set=oa.653220311503363


F: Aavo Omann

Ei ole söödav.




**********************************************
SAPIPURAVIK  (Tylopilus felleus
https://www.facebook.com/photo?fbid=557017861175025&set=oa.653220311503363


F: Merilin Rosenberg.

Ei ole söödav.
(Võib rikkuda juhuslikul sattumisel kogu seeneroa.)

Sapipuravik võib sattuda seenelise korvi näiteks kivipuraviku pähe. Kasvukohtadeks sagedamini okasmetsad, aga vahel sambla sees kõdunenud puidul või sipelgapesast. Meie metsades üks tavalisemaid puravikke.

Sapipuraviku tunneme ära seenejalal oleva tumeda, robustse võrgu ning seenekübara aluse roosaka tooniga torukeste kihi järgi. NB! kõigi puravike hulgas on roosakad torukesed ainult sapipuravikul. Mõru maitset on koheselt tunda, kui seenejalga lõikepinnalt kergelt limpsad.



****************************************
SILE HELVELL (Helvella elastica)
https://www.facebook.com/photo?fbid=1552655891458356&set=oa.653220311503363


F: Elina.

Siledat helvelli võime kohata alates juulist nii metsades kui metsaveertes, suures rohus ka parkides. Kübar kollakashallist kuni pruunini ning hapra struktuuriga. Väidetavalt mittesöödav, aga mõne riigi mükloogide arvates võib liigituda isegi söödavaks, kuid ei oma mitte mingit maitset.

*******************************************
SINIJALG-VÖÖDIK (Cortinarius collinitus)  
https://www.facebook.com/photo?fbid=1622475394443617&set=oa.653220311503363


F: Mai Haidak.

Tasub teada, et häid söögiseeni on vöödikute seas vähe, küll aga leidub tõsiselt mürgiseid. Eluohtlikku orellaniinimürgistust põhjustavad Meinhardi vöödik, erekollane vöödik (Eestist ei ole leitud, aga võib esineda), kastanvöödik ja kühmvöödik. Meinhardi, erekollane, kühm- ja kastanvöödik on surmavalt mürgised. Orellaniinimürgistuse toimeained orellaniin ja kortinariinid ei hävi kupatamisel ega ühelgi teisel töötlemise või säilitamise viisil.
Vöödikute hulgas on surmavalt mürgiseid liike. Limaste jalgade ja kübaratega limavöödikut (Cortinarius mucosus, avapildil), sinijalg-vöödikut (Cortinarius collinitus) ja mesikollast vöödikut (Cortinarius stillatitius) on meie kirjanduses üldiselt söödavaks peetud. Üleni limane olek (sh jalg!) teeb nendega eksimise vähetõenäoliseks. Limavöödikut peetakse heaks omletiseeneks.

*****************************************
SINIVÄRVIK
https://www.facebook.com/photo?fbid=1073637019372143&set=oa.653220311503363



F: Urmas Kaja.


F: Tuuli Majorov.

Ei ole söödav





**************
SIRGE LEHTRIK - vt LEHTRIK
***************
SIRMIK - PÜRAMIID-SOOMUSSIRMIK
https://www.facebook.com/photo?fbid=741271342749675&set=oa.653220311503363


F: Reet Savisikk.


F: Hanna Laur. 

Ei ole söödav!
Seente kübarasuurus on sarnane safransirmikule jt, kui seenejalg poole lühem. Lõhn on vänge ja isegi ebameeldiv. Püramiid-soomussirmikut pole põhjust söögiks tarvitada - toidumürgituse tõenäosus on väga suur.

Kasvamas võime leida nii aedades, kui viljaka mullaga metsades.




********************************
SIRMIK - SAFRANI AEDTEISEND (Chlorophyllum brunneum)

 https://www.facebook.com/photo?fbid=2300605320085552&set=oa.653220311503363


F: Toomas Pai.


Tinglikult MITTESÖÖDAV!
Safransirmiku aedteisend. Väidetavalt on nende seentega esinenud Euroopas mürgitusi.

Aedteisend metsades ei kasva, kasvukohad kõige sagedamini koduaedades. Aedteisendi kübarat veidi vigastades omandab vigastatud koht safranpunase värvuse alles mõne minuti möödumisel, aga mitte koheselt nagu safransirmik.

Tõnu Ploompuu:

Safransirmiku aedteisend (liigina Chlorophyllum brunneum, eestikeelsetes seeneraamatutes Macrolepiota rhacodes var. bohemica) kasvab aga metsast eemal: aedades, vanematel heinapõldudel, teda kohtab meil harva. Tema puhul on söödavuse osas erinevaid arvamusi. Kuigi siinkirjutaja ise on neid suuremates hulkades söönud nagu tavalist safransirmikut, ei saa seda soovitada.

Väidetavalt on nende seentega esinenud Euroopas ka mürgitusi. Kas need mürgitused on tingitud sellest, et osa inimesi on selle seene suhtes palju tundlikumad või on põhjus seene varieeruvuses, mürgisuse ilmnemisel teatavates kasvutingimustes ehk regioonides või on see tingitud hoopis teadlaste vigadest — mürgituse on põhjustanud mingi safransirmiku aedteisendile sarnane seen, mida pole osatud eristada mainitud liigist. Viimaseks jätab võimaluse suur segadus sedatüüpi seente liigilise kuuluvusega ka praeguste Euroopa seeneteadlaste seas. Võimalik on ka liigi segiajamine ühe lõunapoolsema, aga üldteada mürgise seenega, keda Eestis võiks kohata ehk kasvuhoonetes ja toalillepottides.





*********************************
SIRMIK - SAFRAN
https://www.facebook.com/photo?fbid=1244619915684103&set=oa.653220311503363




F: Malle Kull.
Toorelt süüa ei soovitata!

Kui leiad sirmiku jänesekapsakuusikus on pea kindlalt tegu safransirmikuga. Kui safransirmiku jalalt maha lõikate või vigastada seene eoslehti ehk teete kübarasse täkke, muutub vigastatud koht lühikese ajaga safranpunaseks.

Safransirmiku jalg on ühevärviline, Suure sirmiku jalg pikem ja kirju ning lõikepind või vigastatud koht koht värvi ei muuda. Toorest safransirmikut proovida ei soovitata.




SIRMIK - SUUR (Macrolepiota procera)
https://www.facebook.com/photo?fbid=539091286301016&set=oa.653220311503363


F: Neeme Sihv


F: Margit Lokk.


F: Riina Võhma.
Kasvukohtade pinnas on sageli liivane, rohtunud hõre metsaalune või metsaveered, vahel suisa mererand. Sügavast metsast me suuri sirmikuid ei leia.

Noore seene kübar alul munajas, seejärel justkui kelluke, täiskasvanuna laialt lamenev, läbimõõt võib ulatuda üle veerand meetri. Kübara pinda katavad suured tumepruunid, kübarnahast moodustunud soomused, heledamal põhjal. Kübara alaküljel olevad eoslehekesed on valged ja õrnad. Seenejalg on pikk, tumepruuni vöötmustriga ning jala ülaosas on suur ja lahtine rõngas.

Tõnu Ploompuu:

Suur sirmik (Macrolepiota procera) on üks meie metsade silmapaistvamaid seeni. Ka maitseomadustelt arvatakse ta paremate hulka. Suurt sirmikut leidub üsna sageli liivasemates rohtunud metsades. Savist ja ka väga lubjarikast maad nad ei armasta, samuti on neid vähe põlislaantes. Ikka rohkem metsa serv on tema elupaik.

Suur sirmik on keskmise seeneaja seen. Esimesed ilmuvad juulis, viimaseid saab oktoobris, vahel hiljemgi. Süüa sünnib suur sirmik värskelt, isegi päris toorelt. Kupatada teda ei maksa, siis läheb kaduma mõnus vürtsikas maitse. Üldtuntud on tema praadimine šnitslina, muna ja jahu sees paneerituna. Aga ka laisemalt, lihtsalt rasval praetud kübaratena on ta mõnus leiva peale võtta. Suurema seenesaagi ülehulga korral on soovitatav teda kuivatada ja siis hiljem seenejahuna toidule lisada. Tarvitada sünnivad tal ainult kübarad, vaid väga noortel, alles poole kõrgust kasvanud avanemata kraega seentel ka jalad.



************************************
SIRMIK - OLIIVSIRMIK (Chlorophyllum olivieri)

https://www.facebook.com/photo?fbid=2293911104088307&set=oa.653220311503363





F: Kai Põldvee-Mürk.


F: Eve Lannajärv.



F: Urve Hüva.


F: Merilin Rosenberg.

Söödav.

Oliivsirmikul on pehmed tihedad oliivhallid soomused, mida ei ole ühelgi teisel safransirmiku liigil.

*************************************************
SIRMIK - VALGE (Leucoagaricus nympharum)  
https://www.facebook.com/photo?fbid=732373076972835&set=oa.653220311503363


F: Piret Laus.


F: Tiina Neljandik.

SÖÖDAV
II KAT KAITSEALUNE LIIK.
Valge sirmik, uuemal ajal ebašampinjonide hulka tõstetud Leucoagarius nympharum.



*****************************************************
SIRMIK - VILLJALG-HARISIRMIK (Lepiota clypeolaria)  
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2646441228835291&set=oa.653220311503363




F: Merilin Rosenberg



***********************************
SOOMUSHEINIK (Tricholoma imbricatum)   
https://www.facebook.com/photo?fbid=1643164399069289&set=oa.653220311503363


F: Urmas Kaja.

Söödav KUPATATULT.


********************************
SOOMUSMAMPEL (Pholiota squarrosa
https://www.facebook.com/photo?fbid=717355408412637&set=oa.653220311503363


F: Kaire Kroon.

SOOMUSSHAMPINJON https://www.facebook.com/photo?fbid=1841451629216262&set=oa.653220311503363

Seeneliha on ebameeldiva lõhna ja maitsega, meenutades küüslauku, redist, sidrunit või sibulat ning maitse redist. Kuigi vanem kirjandus on pidanud soomusmamplit söödavaks, on seen sageli põhjustanud mürgistust, eriti koos alkoholiga tarbides. Ta põhjustab kopriini-alkoholimürgistust.


***************************
SOOMUSTINDIK vt TINDIK
SOORIISIKAS vt. RIISIKAS
SUITS-KOLLANUTT vt. NUTT
SÄLK-KOLLANUTT vt. NUTT
*****************************
SÜGISKOGRITS (Gyromitra infula
https://www.facebook.com/photo?fbid=1111301302289842&set=oa.653220311503363


F: Annika Anton.

Ei ole söödav.

Kasvab augustis, septembris ja oktoobris. Seen on üsna tavaline kogu Eestis. Kasvab segametsades ning enamasti kõdunevatel kändudel.

Erinevalt kevadkogritsast ei sööda seda seent eriti. Kuid kõik kevadkogritsa kohta öeldu kehtib ka sügiskogritsa puhul.
(Kevadkogrits: Seent tuleb kupatada tingimata ilma kaaneta potis ja kupatamisvesi kohe ära valada. Kupatamisel eralduvad mürkained ning seen muutub ohutuks. Mingil juhul ei tohi värskeid kogritsaid mikrolaineahjus küpsetada, siis jäävad nad väga mürgiseks.)
Või selline seisukoht:Vaatamata kummalisele ja veidi hirmutavale ilmele peetakse seda seent pärast 20-minutilist kupatamist ja kupatamisvee ära valamist söödavaks. Mõnedes allikates väidetakse siiski, et temas on endiselt toksiinid, mis võivad organismis kuhjuda nagu vahelikugi puhul ja lõpuks terviseprobleeme tekitada.



*****************
TAMMERIISIKAS vt. RIISIKAS


***********************
TAMME-KIVIPURAVIK
https://www.facebook.com/photo?fbid=539627702914041&set=oa.653220311503363


F: Neeme Sihv.

Tamme-kivipuravik on värskelt mürgine, põhjustades seedetrakti mürgistust. Hoolimata sellest, et seent nimetatakse kupatatult söödavaks võib selline seeneroog põhjustada koos alkoholi tarbimisega kopraini-alkoholimürgistust.

Enamalt jaolt kasvavad tamme-kivipuravikud Põhja- ja Lääne-Eesti lehtmetsades, puisniitudel, parkides, puiestikes, eelistatult tammede all vahel ka teiste lehtpuude läheduses.

Viltja seenekübara värv kollakaspruun, aga pind kleepuv. Kübara alused seenetorukesed oliivkollased kuni rohelised kinnitudes ümardunult seenejalale. Seenetorukeste poorid purpurpunased.

Seenejalg vastu kübarat helekollane, alapool purpurselt punane, kaetud jämeda punaka võrkmustriga.

Tamme-kivipuraviku lõikepinnad värvuvad kiiresti tindisiniseks nagu ka kohad, kus seen on saanud muljuda.



*******************************************************
TANUSEEN (Phallus impudicus)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2637757809703633&set=oa.653220311503363


F: Viiu Reiter.

Noor viljakeha on kerajas, värvuselt valge või kollakas. Täiskasvanud viljakeha on 10–20 cm kõrge. Raipehaisuga meelitab seen ligi kärbseid, kes levitavad ta eoseid.

Väga ebameeldiva lõhna tõttu peetakse teda mittesöödavaks, kuid noored viljakehad on söödavad.



*************************************
TAVAVAHELIK (Paxillus involutus)
https://www.facebook.com/photo?fbid=541859909357487&set=oa.653220311503363

NB!
"Minu vanemad ja vanavaemad sõid ja kõik elus, kes veel surnud pole"!
"Oleme neid kogu aeg söönud, kõik tervise juures. Vanavanemad küll mulla all, aga sõid nemadki"
jt sarnaseid kommentaare seenegrupis sadu, kui mitet tuhandeid.
ÄRGE USKUGE, NEED ON TERVISELE OHTLIKUD! SEEGA KA ELULE!



F: Veronika.


F: Eva-Maria Meri.

MÜRGINE!

Tavavaheliku mürk moodustab inimese veres antikehi, mis hävitavad punaliblesid. - Tavavahelik ei ole tegelikult sõna otses mõttes mürgine, vaid põhjustab vereliblede kokkukleepumist. Inimesed võivad seenele reageerida erinevalt. Söömine võib lõppeda surmaga. Kupatamine ei muuda tavavahelikku ohutuks...
Peiteaeg 1 tund kuni 2 aastat ...

************************************************
TERAV PALJAK  (Psilocybe semilanceata)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=3016302405182503&set=oa.653220311503363


F: Roman-Sten Tõnissoo

MÜRGINE!

Terav paljak on selgelt koonilise kübaraga, millel on väljaulatuv tipp. Kübar on 5–25 mm lai, kõrgus on laiusest poolteist korda suurem. Värske seenekübara alaserv võib olla sooniline ja sissepoole pööratud, kuivades muutuvad need soonekesed märkamatuiks. Värvus varieerub kollasest kuni tumepruunini. Kuivades, sealhulgas kuiva ilmaga muutuvad seened heledamaks. Seenekübara nahk on sile ja limane ning tuleb kergesti ära, eriti noortel eksemplaridel. Jalg on pikk, 4–10 cm pikk ja 2–3 mm lai, sageli lainelise kujuga, elastne, kübaraga sama värvi või sellest pisut heledam, altpoolt vahel sinakas või soomustega. Eoslehed on kübarast tumedamad.



*****************************************
TIGUPANELL (Panellus serotinus)
https://www.facebook.com/photo?fbid=1248849488594479&set=oa.653220311503363


F: Vaike Martin.

Söödav.

Madala kvaliteediga seen, kuigi peetakse söödavaks pärast pooletunnist kupatamist. Külmakindel, kasvab praktiliselt kuni esimese lumeni.

****************************************************
TIMPNARMIK - Hele (Hydnum repandum) 
https://www.facebook.com/photo?fbid=539091289634349&set=oa.653220311503363


F: Riina Gunt.

Söödav noorelt, värskelt.
Timpnarmikuid  võime leida juba juulis, kasvades väga erinevates metsades kuni novembrikuuni.

 
 

Timpnarmikud meenutavad veidi harilikku kukeseent. Valkja või kahvatukollase kübara alaküljelt leiame seene nimele sobivalt „narmaid“.

Noori, pisikesi viljakehasid võime kasutada kupatamata ja nad pakuvad harilikele kukeseentele võrdset maitseelamust. Veidi suuremad timpnarmikud jäta parem metsa - need ei kõlba süüa.


F: Nelly Vahtramaa.



*******************************************
TINDIK - SELTSIV TINDIK   
https://www.facebook.com/photo/?fbid=3005433089602768&set=oa.653220311503363


F: Katrin Loss.


F: Katleen Lukin.

Linnadest ja tööstusasulatest, suurte sõidetavate teede äärest ning prahipaikadest ei tohi tindikuid korjata, sest siis on need endasse kogunud suurel hulgal saasteaineid, mis võivad tekitada tõsise mürgistuse.



*********************************
TINDIK - SOOMUSTINDIK (Coprinus comatus) 
https://www.facebook.com/photo/?fbid=1784805318396267&set=oa.653220311503363


F: Mai Haidak.


F: Kersti Viirlaid.

Väga hea SÖÖGISEEN, värskelt, kuid ainult NOORELT!

Linnadest ja tööstusasulatest, suurte sõidetavate teede äärest ning prahipaikadest ei tohi tindikuid korjata, sest siis on need endasse kogunud suurel hulgal saasteaineid, mis võivad tekitada tõsise mürgistuse.

Soomustindik (Coprinus comatus) kasvab aedades, parkides, õuedel, teeservades, prahipaikades, linnades haljasaladel ja rohtunud teeservadel. Mõnel aastal võib anda hiiglaslikku saaki, esinedes nii, nagu oleks keegi need hajusalt murusse külvanud.

Kübar on noorelt piklik kellukjas, allakaardunult jala vastu hoidva servaga valgel kiulisel põhjal pruunikate vatjas-kiuliste tõusvatipuliste soomustega, keskpaigas helepruunikas, soomusteks lõhenemata. Serv on algul nõrgalt roosakas, ebemeline, hiljem mustjas. Kõrgus on 5–12 cm, läbimõõt 3–6 cm.

Seeneliha on valge, õrn, vatjas, väga õhuke, spetsiifilise lõhna ja maitsega. Söödav ainult noorelt, väga maitsev söögiseen, mida võib süüa värskelt (praadida kohe) või marineeritult. Sellest saab väga head seeneekstrakti. Tindikust on sajandeid valmistatud ka väga kvaliteetset veekindlat tinti. Katseliselt on tõestatud soomustindiku antibiootiline toime kolibakteri ja mitme teise haigustekitaja suhtes.




************************
TINDIK - VOLDILINE  (C. atramentarius)
https://www.facebook.com/photo/?fbid=1784814235062042&set=oa.653220311503363


F: Milvi Koorm


F: Mai Haidak.

Söödav värskelt, noorelt.

Voldiline tindik (C. atramentarius) kasvab peaaegu samades kohtades kus soomustindik, kuid on viimasest kergesti eristatav, sest kasvab alati põõsasjate kogumikena. Kübarad on hallid kuni hallikaspruunid, siidjad ja sügavalt radiaalvoldilised. Eoslehekesed on noorelt valkjad kuni hallikad. Võrreldes soomustindikuga on voldiline tindik üsna tagasihoidlike maitseomadustega ja mitte just kõige ilusam. Koos voldilisest tindikust valmistatud toitude ja hoidistega ei tohi tarbida alkoholi, kuna seen sisaldab alkoholis lahustuvat nõrgatoimelist mürkainet, mis põhjustab küllaltki tõsiseid reaktsioone – kopriin-alkoholimürgistust, mis lõpeb mõnelegi koguni surmaga.


***********************
TRIIBULINE HEINIK (Tricholoma portentosum
https://www.facebook.com/photo?fbid=1643166682402394&set=oa.653220311503363


F: Urmas Kaja.

Söödav värskelt.

Pildi järgi on teda tihtipeale raske määrata. Seepheinik võib olla väga sarnane. Iseloomulikud tunnused on radiaaltriibuline kübar, rohekaskollane toon jalal ja eoslehtedel ning kasvamine liivastes männimetsades. Hiline seen, ilmub alles septembri lõpus.


******************
TUME TIMPNARMIK vt Narmik
TÕMMURIISIKAS - vt. RIISIKAS

***************************
TÄPILINE VÄRVIK (Stropharia hornemannii) 
https://www.facebook.com/photo?fbid=2309653409180743&set=oa.653220311503363


F: Kristin Roos.

Ei ole söödav, nõrgalt MÜRGINE.

Suur hallide eoslehekestega kõdupuidul kasvav okasmetsade seen. Kübar on 6-16 sentimeetrit lai, limane, punakaskollane kuni violetse varjundiga hallpruun, kumer, paljas, lihakas. Eoslehed vanalt mustjashallid, lillaka varjundiga. Jalg kahvatukollakas, pikk, tugev ja õõnes. Mõnikord peetakse tumedate eoslehekeste tõttu ekslikult šampinjoniks.


***********
UDULEHTRIK - vt LEHTRIK

****************************************
VALGE HELVELL (Helvella crispa
https://www.facebook.com/photo?fbid=1475304292679706&set=oa.653220311503363


Liivi Ruuse.

MÜRGINE!


******************************************
VÖÖDIK - HAISEV
https://www.facebook.com/photo?fbid=10205403059755163&set=oa.653220311503363


F: Monika Guk.

F: Aavo Omann.

MÜRGINE!

*************************************
VEREV VÖÖDIK (Cortinarius sanguineus
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2668388939973853&set=oa.653220311503363


F: Urmas Kaja.

Ei ole söödav, nõrgalt MÜRGINE!

Kasvukoht enamasti kuusemetsad.
Vereva vöödiku väikesed viljakehad on üleni veripunased. See on väga hea värviseen, sisaldab väga palju pigmenti. Sellega saab punaseid ja pruunikaspunaseid toone. Värv on hea valguskindlusega.
Nõrgalt mürgine, suurepärane seen lõnga värvimiseks – tema abil saab ilusaid punaseid värvitoone. Üleni karmiinpunane pisikese kübaraga väike vöödik. Noorelt kellukjas, vanalt lame. Eestis väga sage, peamiselt männikutes.

************************
VERKJAS VÖÖDIK (Cortinarius semisanguineus
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2668383979974349&set=oa.653220311503363


F: Urmas Kaja.


F: Joel Arula.

Ei ole söödav, nõrgalt MÜRGINE!.

Hea värviseen.
Nõrgalt mürgine, suurepärane seen lõnga värvimiseks. Kollakaspunane veripunaste eoslehekestega vöödikuliik. Kübar väikeroheka varjundiga, tuhmi pinnaga ja keskosas kühmuga. Jalg kollakaspruun, sile ja sihvakas, aluselt punakas. Kasvab niisketes ja kuivades okasmetsades, enamasti koos männiga. Eestis väga sage.


*************************
VÕISEEN vt (Kolla)RIISIKAS.

******************************
VÕITATIK (Suillus luteus
https://www.facebook.com/photo?fbid=10205481738402080&set=oa.653220311503363



F: Aavo Omann.


Tinglikult söödav!

Võitatik (Suillus luteus) on üks tavalisemaid Eesti puravikulisi, kasvab koos lambatatikuga (Suillus granulatus) liivastes männikutes, eriti noorendikes, nõmmedel kesksuvest novembrini. Mahedamaitseline võitatik on söödav värskelt, võib säilitada omas mahlas küpsetatult sügavkülmas. Noori seeni võib kuivatada. 

K. Kalamehe andmeil (2007) on võitatik tinglikult söödav, kuna võib põhjustada mao-soolehäiretega mürgistust või allergiat.

Võitatikuga sarnane ja heaks söögiseeneks tunnistatud on lambatatik. Erinevalt võitatikust puudub lambatatiku jalal rõngas.





**********************************
VÄÄVELTORIK  
https://www.facebook.com/photo?fbid=539242296285915&set=oa.653220311503363


F: Tõnu Pani.

Selle eredad sidrunkollased kuni punakasoranžid viljakehad kasvavad peamiselt vanade tammede ja hõberemmelgate tüvel ja jämedatel oksaharudel, harvem teiste lehtpuude tüvedel ja kändudel. Viljakehi moodustab väävlik juunist augustini, soojadel sügistel septembrini. Viljakehad kasvavad tüve alusel või kuni 3 meetri kõrgusel. Seenekübarad on üheaastased ja ilmuvad puule tavaliselt juunis.

Väävlikud on juustutaoliselt lihakad ja haprad ning kasvavad hulgakaupa liitunud kogumikena – pehkinud puutüvel võib neid ülestikku olla kümmekond. Üks selline «seeneriiul» võib kaaluda kuni 300 kilogrammi. Torukesed on 1–5 mm pikkused, väävelkollased, lihast kergesti eraldatavad. Mõne nädala vanusena viljakehad surevad, luituvad ja murenevad puu küljest lahti, jättes koorele heleda jälje. Vääveltorik tekitab puu südamikus üsna kiiresti areneva pruunmädaniku, mistõttu on meil üks sagedaim tamme tüveõõnsuste tekitaja ning hõberemmelgate mahamurdja. 

Väävlik on noorelt söödav ja kuulub ravimseente hulka.

Noore seene viljakeha lõigatakse viiludeks, kastetakse õlisse ja seejärel riivsaia sisse, praetakse ja maitsestatakse sidrunimahlaga. Noore seene maitset on võrreldud krabi või homaariga.




********************************************************************

Märkused:

* Postitus on ajas täienev.

* Igasuguste märkuste eest tänulik!
Saate kirjutada siinsamas kommentaaridesse.

* FB grupis EESTIMAA SEENED püüavad väga paljud mükoloogid ja seenehuvilised teile abi anda, vastata küsimustele jms. Nii nemad kui ka piltide autorid on minu tänu vägevalt ära teeninud, usutavasti ka Teie tänusõnad!

* Aja jooksul otsustan, kas jätkata siinse süsteemiga või proovida ka täiendava info lisamist (söödavus ja mürgisus, kasvukeskkond, määramistunnused jne), kuigi see või esmalt olla kohutav töömaht ja teiseks, kas ei muuda see ülevaadet blogis, siin liiga kirjuks?
FB omavad inimesed saavad lingi kaudu vaadata täiendavat inot, arvamusi jm ka otse seenegrupi Eestimaa Seened albumis SEENERAAMAT..

* Lisaks on võimalus otsida, leida ja ka ise täiendada SEENETOIDUD -HOIDISED postitusi.
https://eestimaablogi.blogspot.com/2022/09/eestimaa-seened-grupis-lingid.html

* Lisaks muud seenemaailmast kuni iluni välja!
https://eestimaablogi.blogspot.com/2022/09/pilte-lihheniseerunud-seentest-fb-grupi.html


*

 
I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu
Toon välja seente osa, kehtiv määrus teksti lõpus lingina 
 
§ 2. I kaitsekategooria seeneliigid
I kaitsekategooria seeneliigid (Fungi) on:
1) poropoorik Amylocystis lapponica;
2) leht-kobartorik Grifola frondosa;
3) krookustorik Hapalopilus croceus;
4) taigapässik Inonotopsis subiculosa;
5) lõhe-lehtervahelik Leucopaxillus salmonifolius;
6) roosakas tammenääts Pachykytospora tuberculosa;
7) võrkheinik Rhodotus palmatus;
8)lilla põdramokk Sarcodon fuligineoviolaceus;
9) limatünnik Sarcosoma globosum.
 
§ 6. II kaitsekategooria seeneliigid
II kaitsekategooria seened (Fungi) on:
1) sireli-lambaseenik Albatrellus syringae;
2) lepa-kärbseseen Amanita friabilis;
3) lehise-õõspuravik Boletinus cavipes;
4) must hundiseenik Boletopsis leucomelaena;
5) punajalg-kivipuravik Boletus erythropus;
6) Fechtneri kivipuravik Boletus fechtneri;
7) mõru kivipuravik Boletus radicans;
 8) kollane kivipuravik Boletus suspectus;
9) soo-maamuna Bovista paludosa;
10) lilla kukeseen Cantharellus melanoxeros;
11) säärissirmik Chamaemyces fracidus;
12) Bloxami punalehik Entoloma bloxamii;
13) liiv-maakeel Geoglossum arenarium;
14) purpur-maakeel Geoglossum atropurpureum;
15) ebe-limanutt Hygrophorus chrysodon;
16) tammepässik Inonotus dryophilus;
17) kuldpiimane riisikas Lactarius chrysorrheus;
18) roosa riisikas Lactarius controversus;
19) ripsriisikas Lactarius mairei;
20) värviline lehtervahelik Leucopaxillus compactus;
21) valge sirmik Macrolepiota nympharum;
22) kellukmürkel Morchella semilibera;
23) luiteliudik Peziza ammophila;
24) mugultorik Polyporus tuberaster;
25) kroonliudik Sarcosphaera coronaria;
[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
26) kährikseen Sparassis crispa;
27) sellerheinik Tricholoma apium.
 
 
 
 
 





 
 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar