2017 - KESKKOND

 

kolmapäev, 12. aprill 2017

Mida suurem metsaomanik, seda vähem looduseinimene?

Põld annab tulu ja mets annab tulu. Mõlema puhul on selge, et äärmusesse kaldumine oleks hukutav, ei tohiks olla metsa ega ka põldu "liiga palju".
Nii on aga äärmuses ka meie metsateema. Metsaärimehed näevad enamasti metsas ainult raha ja suurte raiete vastastes vaid tüütuid sääsepirina tekitajaid ning mõttetuid emotsionaalseid inimesi? Raievastased omakorda (äärmuses) vaid kellegi ükskõiksust ja hoolimatust? Tegelikult on tõde kusil keskel. Me ei saa eeldada, et metsa raiutaks vaid NATUKE. Sest elu vajab elamist ja puit on nii soojaallikaks kui ka tarbeesemeteks. Aga ometi ei saa me ka lubada endale liiga suurt raiet, hoolimata sellest, et mõnekümne aastaga on justkui metsa pindla tugevalt suurenenud. Ja mis siis kui on? kas meil on siis juba metsa liiga palju?

Metsa õppeleht (?) "Sinu Mets" on mul ees. Väljaandja SA Erametsakeskus. Et mulle loodus meeldib, siis muidugi hakkasin seda kohe lugema. Üks esimesi lugusid oli OÜ Karo Mets juhatuse liikmelt Runo Ruubel`ilt "Kõik eeldused olla õnnelik". Väga intrigeeriv pealkiri! Milles see õnn siis seisneb? Võimaluses käia srrtes metsades? Või rahas? Võib eeldada muidugi, et see lugu on samasse auku, nagu metsameeste lood ikka?

Ruubel kirjutab selles, et meil on 4 sorti metsaomanikke, väikeomanikest RMK-ni. Nii see on. Kas meie metsadel on head omanikud? Ruubeli arvates on. Ma eeldan ka, et on. Milline on hea omanik, on aga päris lai mõiste. Kas hea on omanik siis, kui ta raiub, istutab, hooldab ja jälle raiub? Võimalik! Kas hea omanik on see, kes märkab ka putukat ja teisi inimesi? Kindlasti on. Aga Ruubel seda masti mees ei tundu olevat! Korra ta küll mainib "erilist sidet", mis võib (väike)metsaomanikul tekkida. Suuromanikul ei teki siis? sageli tundub küll, kui selliseid kirjutisi lugeda.

Asi läheb aga väga põnevaks! Ruubeli kirjatüki ühe lõigu alapealkiri on "Arusaamatu avalik huvi"! Mis jääb siis metsaärikale arusaamatuks? Tema arvates on suureks probleemiks, et "metsaomaniku õigus omi metsi vallata, kasutada ja käsutada kipub uppuma piirangutekoorma alla"!  Esmatähtis olevat riigi, riigiametniku jaoks väidetavalt ARUSAAMATU avalik huvi! Tsiteerin: "Kaitsepiiranguid seatakse ilma sotsiaalmajandusliku hinnanguta, omaniku huve arvestamata ja kompenseerimsimehhanismideta, justkui oleks tegu üldrahvaliku omandiga". Olen nõus, et kohati võimutseb bürokraatia, isegi keskkonnaametnikud ja looduskaitsjad käituvad vahel liiga bürokraatlikult ja ehk viimased lausa egoistlikult. Aga seda vaid VAHEL! Sellest peab üle saama ja rohkem peab arvestama kõigi osapoolte huvidega. Ka selle "arusaamatu avaliku huvi" osapoolega. Aga selle poolega Ruubel ei taha vist kohe ÜLDSE arvestada? Eramets tõepoolest ei ole  üldrahvalik omand. Kuid sisuliselt MAA, millel mets kasvab, ongi KOGU RAHVA OMA! Sest sellel toimuv mõjutab kogu riiki ja rahvast, meie kõigi keskkonda! Looduse HUVI ei pea Ruubel aga millekski?

Minule avalikkuse huvi küll arusaamatu ei ole. Teades mõnevõrra, kui oluline on TEGELIKKUSES LOODUSE MITMEKESISUS, on minu huvi lähtuv suures osas just sellest. Ning teades, et selle kahjustamine võib hukule kaugeimas perspektiivis määrata kogu inimkonna, on huvi veelgi enam põhjendatud. Liik liigi järel loodusest kadumas tekitab lumepalliefekti ja lõpuks on jäänud mingi üksluisus, mis ei lase isegi põllult enam saaki saada. Toitu. Mis kasu on siis rahast? Tsiteerin: ".... Väga sagedased on näited, kus selliste piirangute ainuke tulemus on metsakoosluse hävimine, või olulisel määral kahjustumine, piirangu tulemusen on kaitstav loom, lind, putukas või taim ka haihtunud"!
Teatud määral on tal õigus. Kuid autori ÜHEKÜLGSE JA PUUDULIKU ARUSAAMA teeb ülihästi selgeks teine äärmus. Asendage selles lõigus sõna "piirangud" sõnadega "piiranguteta vabadus" ja tulemus on täpselt sama!!!!

Muidugi laskub Ruubel juba magedale tasemele, väites et ""Tänapäevale on iseloomulik, et äsja Laulukarusellist tulnu tüdrukukese või rahvale tuntud "näosaate on" emotsioonikas mõtteavaldus kaalub avalikus ruumis "Metsajürkade" õpitud ja aastakümnetega omanadtud tarkused, mida saadab aastasadade pikkune metsanduslik kogemus ja teadustöö....". Ah et emotsioonid on siis lubamatud? Tuleb minna ikka emotsioonitult, saag ja kirves käes, metsa?

Kõigele lisaks ütleb Ruubel ühe väga huvitava lause:
"ERIALAFANAATIKUTE TAOTLUSED PIIRANGUID KEHTESTADA ON SEOTUD NENDE FINANTSHUVIGA FONDISEST ENESE ÜLALPIDAMISEKS RAHA TAOTLEDA...."

Nojah, eks ole ka selliseid inimesi! Kui ma aga olen koos olnud looduseuurijate ja -kaitsjatega, ornitoloogide ja teistega, siis tunnistan ausalt, mõnedki neis elavadki selle alaga tegelemisel, "fondiest" saadud sissetulekust. Palgast, mida saadakse looduse kaitsmise, uurimise, tutvustamise eest. kas see on ebanormaalne? Kindlasti mitte, töö nagu iga teinegi. Aga ÜHTE asja olen ma eriti tähele pannud - need inimesed valdavas enamuses on emotsionaalsed, kui räägivad LOODUSEST. Mitte rahast, see teema tuleb harva jutuks. Põhiteemad on hoopis uus avastus, põnevad kohtumised, looduse emotsioonide tunnetamine. Asjad, millest Ruubel vist mitte midagi ei tea. Vähemalt lahmimise ja süüdistamise järgi jääb väga tugevalt selline mulje. 

Lageraie teemalgi tuleb juttu. No ei saavat Eestis mets otsa! no muidugi täielikult ei saa! Ega me pole Taani 300 aastat tagasi ju! Mõni metsatukk Krivasoo taga ikka alles jääb!

Lugu värskes Eesti Looduses. Kui metsamaast on paarikümne aastase aktiivse raie järel alles alla 50% küpsevat metsa, siis kui palju jõutakse raiuda järgmise 20 aasta jooksul, eriti kui soovitakse raiemahtu veel kasvatada? Kas keskealised metsad TÄIES ULATUSES on 20 aasta pärast raieküpsed? Siis metsa justkui oleks!? Aga järgmise etapina, ikka 20 aasta pärast, hakatakse silma viskama juba noorendikele? Alaealistele? Siis vähendatakse kuusikute raieküpsust 40-aastani?

Vahelduseks ütlen, et ühes asjas olen Ruubeliga ühel nõul.Raiesmikkudel on oma võlu! On parem võimalus loomi näha, ka linde. Saab ka maasikaid ja vaarikaid. Sellest meil ei räägitavat, vaid ikka sellest, kui kole on pärast lageraiet. On kole. Sageli hoolimatu suhtumise, risu metsa jätmise ja suurte roobaste pärast. Aga kui mõnekümne aasta pärast on meil VALDAVAS ENAMUSES  vaid noorendikud, kus on siis maasikad ja vaarikad? Kus on metsloomad? Putukad, linnud?

Muidugi jõuab Ruubel järelduseni: IGAL JUHUL VÕIKS ROHKEM RAIUDA!

 Ja metsateemal võtvat sõna, emotsionaalselt, lugupeetud kultuuritegelased, õpetajad, arstid....kes samas kurdavad oma valdkonna larahastamist. Ometi maksis Karo Mets sadu tuhandeid eurosid makse. See ongi tubli tegu! Kas aga makse võiks maksta ka loodusturismiga tegelejad? Et õpetajad, arstid, kultuuritegelased ja METSAMEHED saaks puhata? koguda metsast positiivseid EMOTSIOONE. Kuidas saavad aga nemad makse maksta, kui loodus on muutunud üksluiseks? Kas viime oma turistid vaid NOORENDIKESSE?

Ei, me vajame kõike ja mõõdukalt! Mitte mingil juhul ei tohi anda piiramatut vabadust metsaärikatele! Sest siis pole peale kadunud loomade, lindue, taimede, seente enam ka METSA!!!

Kas tõesti on nii, et mida rohkem hektareid on sul metsa, seda vähem on sinus looduseinimest? Tundub küll.. Kui loed metsaärimeeste kirjutisi. Lugege ise ja tundke, kui olete suutelised eristama raha emotsioonidest, ilust ja naudingust!

Kuid viimase lõiguga olen taas nõus. Jah, Eesti nokkija võiks olla kiired ja TARGAD otsused, konsensus, mitte konflikt Kõikjal ja kõiges! Ka metsas. Siis on meil tõepoolest eeldused olla õnnelikud!

 

***************************************************

 

neljapäev, 20. aprill 2017

Eesti metsa abiks ei tohi mitte vaiki olla.

 

Lea Tammik‎ kasutajale Eesti Metsa Abiks

17. aprill kell 17:21 ·

Suur Reede. Kell 9 õhtul RMK usinad töösipelgad ei pea pühi. Ootan läbipääsu külavaheteel pea 15 minutit, meie kohtumine autojuhi Igoriga on plahvatusohtlik. Minu ootamine tema järele ja temale seega kannatuste tekitamine ei olnud minu poolt õige tegu, Igori arvates on mul nii suur auto, et peaksin sellega mööda põldu sõitma. Ja tegelikult see tee polegi mingi magistraal ja siin ei peagi sõitma. Tee sobivus sõitmiseks ei olnud küll tõesti enam suurt parem kui põllul. See selleks. Mul ju suur auto. Sain kuidagi lõpuks mööda ja sisenesin raielangile. Raielank, mis huvi äratas, ei olnud siiski RMK oma. Oli küll juba päris pime, kuid seda hirmsam tundus vaatepilt. Kauguses haukusid rebased (mis ei olnud muidugi hirmus). Mu ees laiutas laga, toikad, rööpad, purustatud istikud, pikali tõmmatud noored kuused, oksahunnikud, mudamülkad. Pisarad voolasid. Siin oli mullu mitme ümbruskaudse küla üks kahest väikesest mustikametsast. Üks minu suvistest lemmikkohtadest. Teine mustikaosakond on samas rabametsas, RMK majandada, ja selle säilimine ei ole veel tõestatud, sest ka sellel alal on peal lageraie luba ja sinna langile ma veel ei ole jõudnud. MÕTLESIN, MIDA TEHA. Olin šokeeritud metsaga nii brutaalsest ümberkäimisest ja loomulikult ka mustikametsa kadumisese võimalusest. Lugesin läbi veelkord metsaseaduse ja METSA MAJANDAMISE EESKIRJA, kas oleks kuskilt kinni hakata. Helistasin valda keskkonnanõunikule (kes, tuli välja, ei tegele metsaga), Pärnu Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni metsanduse spetsialistile, Vändra metskonda ja Keskkonnainspektsiooni. Sain aru, et ei olegi olemas mingeid positiivseid väljavaateid, kõik minu agrumendid ja viited ja palved ja manööverdused lükati ümber, kõik on seaduslik, va rööpa sügavus ja istutatud taimede sodiks sõitmine. Elanikke ei pea kaasama, kui mustikamets ei ole aknast näha . Keskkonnainspektsioon tuleb peagi kohale ja kontrollib, kas minu hinnang tolle erametsa majandamise käigus metsa majandamise eeskirjaga vastuollu minemise suhtes on tõene või mitte. Minu silma järgi olid rööpad tunduvalt üle 30 cm, seega väärteo algatamiseks peaks olema alus. Järgmisena üritan RMKga mutsikametsa asjus läbi rääkida, aga selleks pean esmalt teada saama, kas mets veel üldse alles on. Homme asun selle teema kallale. Loodan et ON ALLES ja ON VÕIMALUS. Ning need, kes metsa ei oska väärikalt majandada, saavad karistatud. Inga Raitar, oponeeriks nüüd Teile, et ma osalesin Tallinnas mõlemal ühel ajal toimunud meeleavaldusel, jõudsin Pärnumaal maakodus kraaviääred puhastada, peenrad kaevata, kanaaeda teha ja lõpuks jõudsin ka metsa. Ja seejärel ei jäänud metsaservale nutma ja FB kurtma, vaid esimesel võimalusel uurisin, helistasin, kirjutasin, saatsin materjale... ma ei tea, kas midagi muutub, aga ma usun ja teen kõik selleks et muutuks. Ja tean, et paljud siin teevad samamoodi, ning kui veel ei tee, siis hakkavad tegema, lihtsalt hoog on vaja sisse lükata. Negativism on viimane asi, mida me vajame.

Joan Hint

11. aprill kell 12:12

Vaatepilt Metsanurme-Üksnurme ajaloo- ja loodusõpperajal sel nädalavahetusel, aprillis 2017. Juba esimesel paaril kilomeetril haigutasid ürgmetsade keskel kolm (!!!) tohutult suurt, värskelt raiutud lagendikku. Kaugelt naasnud ja ilmselgelt segaduses linnud tiirutasid kurvalt oma kadunud suvekodude kohal..

Vahelduseks ilu!

 

**********************************************************

 

 

Padurohelised metsamajandajad - äärmused ei vii paradiisiaeda.

 

Eesti mets rünnatakse! Kordan, Eesti metsi rünnatakse! 

Ma pole metsateadlane, küll aga selgelt metsarahva üks liikmetest. Ja looduseinimene. Oleks vist vaja meil tulevikus mitte erakondi, vaid hoopis hoidjaskondi!? Erakond meenutab juba liiga palju era-terminitega seotud asju, kuni egoistliku mõttemalli ja omakasuni välja. Piire on muidugi raske tunnetada ja märgata. Õnneks mitte alati.

Toomas Jüriado (selgelt looduseinimene) küsitles kunagi Eerik Leibakut (selgelt loodusteadlast). 

 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9805/polismets.html

 Kurvaks tegi pigem meie metsateadlaste suhtumine: nende seas on mujal maailmas tunnustust leidnud tänapäevased põhimõtted väga visad juurduma. Selle asemel, et vanu arusaamu tasahiljukesigi muuta, otsitakse pigem põhjendusi ja ettekäändeid senistele tööviisidele. Näiteks on õpetatud mehed tõsimeeli väitnud, et lageraie põhieesmärk olevatki maastikulise mitmekesisuse tekitamine metsamaal! Loodetavasti mõjutab ehk zooloogia ja botaanika instituudi liitumine põllumajandusülikooliga soodsalt tulevaste metsameeste loodus- ja keskkonnakaitselist haritust. Ei saa ju inimesi süüdistada selles, et 90% ja rohkemgi nende õpinguist rõhus metsa majandamise utilitaarsele poolele. Pisut loodan ka Eesti ja Taani keskkonnaministeeriumide koostööle selgitamaks, milliste metsatüüpide võtmealasid tuleks veel kaitse alla võtta. Paraku tuleb metsameestega praeguseni väidelda teemal, miks neid puutumata metsaalasid ikkagi üldse vaja on...

Kuidas eristada looduseinimesi, maahoidjaid äärmuslastest? See tundub päris lihtne, lihtsalt tunneta, kelle jaoks on olulised kolm asja - maa, rahvas ja tulevik! Tegelikkus on aga palju keerulisem, väga paljud, ka rohelised, räägivad neistsamustest asjadest väga sageli. Ometi ei tekita paljud neist usaldust - liiga äärmuslik tundub väljahüütav olema. Mitte vast nii äärmuslik, kui loomakaitsjatel, viimaste teod ja ütlemised pigem peletavad neis eemale. Aga peletavad eemale inimesi ka rohelised. Miks on EER-i toetus nii madal? Kas selle pärast, et pole usaldust või sellepärast, et paljud inimesed ei oska tunnetada looduse tähtsust? Oma roll on mõlemal.Looduseuurijadki on kurtnud, et tänapäeva noorte hulgast ei paista piisavalt peale tulevat erinevate valdkondade uurijaid. Ometi, näiteks Tallinna Ülikooli üliõpilastel on vedanud, neil on selline õppejõud, nagu Tõnu Ploompuu. Tõsi, olen viimasel ajal kuulnud isegi seda, et teda ei saavat tõsiselt võtta, kuna ta on ennast selgelt määratlenud "erakonnaliselt". Ja see on siis tõsiseltvõetav põhjendus, või? Iga inimene võib püüda midagi päästa, millegi eest seista ka erakonna liikmena. Seda enam, kui ta sisimas on hoopis hoidjaskonnaline. Ja mina usun, et on. 

Ja mis eriti oluline, ta oskab (see artikkel tõestab seda) näha nii ühe kui teise "äärmuse" vajadusi!

http://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/eesti-metsad-muutuvad-tasahilju-uhetaolisteks-tselluloosipoldudeks?id=77917612

Artiklis olev kaart on muuseas heaks illustratsiooniks, mis näitab, et kuigi suhteliselt värskeid raieid ei olegi nagu eriti palju, aga need on ju tekkinud viimase 10, maksimum 20 aastaga? Ja kui alluda metsaärikate diktaadile, suurendades raiet (koos raieküpsuse alandamisega), toob see kaasa selle, et "lageda" protsent suureneb veelgi! Seda enam, et mitte kõik see, mis kaardil roheline, ei ole kaugeltki lähedal uue küpsuse saavutamiseni! Aga Tõnu parim ütlus on tsitaat:

"Metsatöötajate võitlus oma töökoha säilitamiseksüleraietega on võitlus enda peatse tasuta vallandamise eest. Iga üleraie hektariga hävitatakse tükike stabiilset kümmekonna aasta  järgset töökohta. Kui metsad muutuvad malelauataoliseks, on jõutud töökohtade likvideerimiseni - senistele metsatööstusvõimsustele pole enam ka peenpalki endises koguses võtta....."

Midagi paremat annab välja mõelda. See meenutab vägagi paljude kalurite ja kalaärimeeste suhtumist, kus seistakse ikka suurema püügi eest ja arusaam loodusest, on puudulik.

Tartumaale planeeritakse uut suurt metsatööstuse ettevõtet. Heakene küll, Kohava ja Polli väidavad, et nad on padurohelised ning tehas vajab vaid seda puitu, mis praegu töötlemata-väärindamata välismaale läheb. Ehk ongi see tõene? Ja ehk ongi ÜKS selline tehas meile vajalik? Sest majandus vajab ettevõtlust, inimesed vajavad palka, riik vajab maksuraha jne. Aga kas me saame seda uskuda? Grupis Eesti Metsa Abiks on väga palju juttu metsa teemal. Ometi, sealgi on sageli tunda äärmusluse hõngu! Vähemalt nii kiputakse süüdistama. Ollakse ju väga emotsionaalsed, räägitakse paljust, aga vahel tundub selle tõttu sisus olema vajakajäämisi ning mina, kes ma pole majandusinimene, ei saa selget arusaama, kui palju me peaks kartma just seda tehast. Seega pean iva leidmiseks püüdma rohkem lugeda nende artikleid ja arvamusi, kes toovad konkreetseid numbreid ja näite. Muidugi on näited ka pildid lageraielankidest, aga need on siiski emotsionaalsed, vaid piksel üldisest pildist. Mis paneb südame valutama, kahtlemata, kuid ei anna siiski suuremat pilti välja. Kuid olulisim selles grupis on hoopis see, et need inimesed (absoluutselt kindlalt valdavas enamuses hoolivad inimesed) vaidlevad "äärmuslastega", ise sellesse kuulumata. Näiteks keskkonnaminister pomerantsiga. Miks see on oluline? Sest kui arvamusliider (jutumärkides või ilma, minister või ajakirjanik või kes iganes) on tõestanud ROHKEM KUI KORRA, et ta ei oska mõista reaalsust, on see inimene tõestanud, et ta ei ole ka loodusehoidja. Ega siis ka rahva, maa ja tuleviku eest seisja! Ja Pomerants on juba minu jaoks 2 korda ämbrisse astunud. Suurde ämbrisse (väiksematest ma ei räägi, nagu näiteks suhtumises päästeameti olukorra halvendamine jm) - RB praeguse variandi toetamine ja asjasse süüvimata ka Haapsalu raudtee mahategemine. 

Aga uus tehas? Jääb see ainsaks?

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/miljarditehase-osaniku-firma-ehitab-jogevamaale-puidutehase?id=78407168

https://vorumaateataja.ee/arhiiv/60-uudised/17581-toftan-avas-somerpalus-oma-uue-tehase

KELLELE SIIS JÄTKUB METSA? PEENPALKI JA RAIEKÜPSET METSA?

Ning siin selgubki, et grupp Eesti Metsa Abiks võib olla emotsionaalsete inimeste kogum, kuid nad ei ole taas VASTASED, vaid seisavad hoopis millegi EEST! Maa, rahva ja tuleviku eest! Emotsionaalsus tulebki hoolimisest ja kui see ei ületa teatud piire (nagu sageli loomakaitsjate puhul juhtub), ongi see tõendus, et tegu pole hoolimatute ja pragmaatiliste hämajatega! Vaid hoopis inimestega, kes näevad ja ei pigista kinni silmi ega pane kinni suud, kui meie oma maa, rahvas ja tulevik on hädaohus!

Metsalehes oli ka lugu Toomas Freylt. Mida tasub samuti kindlasti lugeda, piisavalt konkreetne ja selge. Või temalgi midagi "viga" nagu kipuvad arvama metsamajandajad?

 http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/metsandusteadlane-kuusikute-raiumine-tuleb-lahematel-aastatel-uldse-lopetada?id=78295154

Nii et ei ole sugugi nii nagu püüavad ennast sinisilmsetena näidata kohavad ja pollid! Hoopis on salapära, varjamine, keerutamine ja otsene valetamine. Sest mis muud on see, millest kirjutab Rainer Kuuba, kui just valetamine? Valetamine kellegi huvides, et magusa tüki saaks kõik äärmuslased!?

 http://arvamus.postimees.ee/4129493/rainer-kuuba-keskkonnaministeerium-lopetagu-avalikkuse-lollitamine

Mis puutub majandatavatesse kuusikutesse, siis on olukord märksa hullem ja seda mitmes mõttes. Esiteks, keskkonnaministeeriumi ametnikud räägivad pidevalt majandatavatest metsadest ning selle kohta on avaldatud andmeid ka kõigis SMI aruannetes, kuid majandatavate metsade andmete hulka on arvatud ka kaitsealade piiranguvööndite metsad, kus lageraiet enamasti teha ei saa.

Teisisõnu, kui on vaja kiita Eesti looduskaitset, siis on kaitsealade piiranguvööndite metsad (mida on umbes pool kaitsealustest metsadest) keskkonnaministeeriumi ametnike sõnul looduskaitse all ja avalikkus ei pea muretsema, et raiumine metsaloodusele liiga teeks.

Kuid raietest rääkides on kaitsealade piiranguvööndite metsad korraga arvatud kaitse alt välja ehk majandatavaks ja need sobivad suure raiemahu õigustamiseks väga hästi, sest niimoodi saab näidata majandatavate metsade suurt vanade puistute osakaalu. Kui suur osa vanadest puistutest asub väljaspool kaitsealasid, seda ei ole keskkonnaministeerium avaldanud juba aastakümneid. Põhjuseks saab olla ainult soov avalikkust eksitada ja suurt raiemahtu õigustada.

Kuid mis puudutab majandatavaid kuusikuid, selgub SMI eri aastate andmete võrdlemisel, et kui rangelt kaitstavaid ehk kaitsealade sihtkaitsevööndite metsi mitte arvestada, siis üle 80 aasta vanuste majandatavate kuusikute pindala on viimase kümne aastaga vähenenud koguni 25 protsenti.

Võib ju väita, et kuna sellised kuusikud on raieküpsed, tulebki need maha raiuda ja uuendada. Nagu varem öeldud, osa neist vanadest kuusikutest kasvab tegelikult kaitsealade piiranguvööndites, kus puistutel on teised funktsioonid kui tavalistel tulundusmetsadel, kuid avalikes andmetes näidatakse neid koos.

Kui räägiksime ainult väljaspool kaitstavaid alasid olevatest metsadest ehk tulundusmetsadest, siis oleks olukord veel hullem, aga kui palju hullem, seda me avalikest andmetest teada ei saa. Kuid ka koos kaitsealade piiranguvöönditega on vanade kuusikute pindala vähenemine kümne aastaga 25 protsenti ikka väga suur metsamajanduse mõju suhteliselt lühikese aja jooksul. On loogiline, et vanade puistute osakaalu vähenemisest ja nooremate puistute osakaalu suurenemisest tingituna suureneb ka metsade jooksev juurdekasv.

No kuulge! Kas ma tõesti peaks usaldama siin keskkonnaministrit, kes varjab ja keerutab? Oma allasutuse näol? Näidates asju nii nagu VAJA. Mitte päriselt nagu vaja, vaid nagu vaja oma maa (ja metsa) tapmiseks. Koos kõige juurdekuuluvaga!

Küsimusi tekitab viimaste aastate keskkonnaministrite käitumine, sest ei saa aru, kas nad osalevad samuti avalikkuse teadlikus eksitamises või on ise ametnike poolt eksitusse aetud. Näiteks praegune minister Marko Pomerants kinnitas 22. märtsi riigikogu infotunnis, et RMK 2017. aasta raiemaht on väiksem kui 2016. aasta oma, kuigi ta ise oli 2016. aasta detsembris kinnitanud RMK-le uueks perioodiks, sh 2017. aastaks, suuremad uuendusraiete pindalad kui 2015. aasta detsembris 2016. aastaks kinnitatud raiemaht.

Kas minister Pomerants valetas või uskus sinisilmselt Talijärve juhitavaid ametnikke ega süvenenudki sellesse, millistele paberitele oma allkirja paneb?

Kas ehk valija pole eksinud, kui on andnud "allkirja" aferistide ja maa vaenlaste tüüri juurde saamiseks? No mõelge ikka enne, kui annate selle voli ja kellele annate. Mõelge juba enne kohalikke valimisi! Sest siis, kui metsamajandajad on oma taskutesse piisavalt raha kogunud, pole meil enam metsi mida turismiga tegelajad saaks näidata ja kus omad inimesedki saaks käia akusid laadimas. Euroopa "tsiviliseeritus" on siin hoiatavaks näiteks, aga sedagi näevad vaid nägijad....

 

Paradiislik maa saab olema tulevikus vaid see, kus on asju, mida paradiisis näha tahetakse.

kolmapäev, 25. oktoober 2017

Erast Parmasto memuaarid

Erast Parmasto memuaarid tasuvad lugemist. Need leheküljed olid aga ühed mõtlemapanevamad.

 

 

Jahimehed-metsamehed - kui palju on "eiolepalju"?

http://www.err.ee/638420/sulgi-lendab-veelindude-jahiturismi-kusimuses-konsensust-pole

Ah et küsimus VÕIB puudutada eetikat? Ma ei tea, kas probleem ajakirjanikus ja kirjutamisstiilis või milleski muu? Igatahes kui mõnegi metsakasvata omakirjutatud mõtteid lugeda, siis jääb väga sageli mulje, et oluline pole loodus, vaid rahaprotsess. Ning looduskaitse on suhteliselt mõistetamatu mõiste. Puiduärimeestest Emajõe kallastel ma ei räägi siinkohal üldse..
Kas aga jahimehed märkavad looduse ilu? Kindlasti on neid, kes märkavad! Tõnis Korts nende hulka ei paista kuuluvat! Vist on tegu äärmusliberaali tüüpi inimesega, sest nagu nemadki, hakkab ta kohe rääkima külalislahkusest või siis õigemini võõravihast!?

Ta nimetab Eestis kütitavaid veelindude koguseid marginaalseteks ning leiab, et teema on mõne kontekstist välja kistud fotoga emotsionaalselt üle paisutatud.

"Kui eelmisel aastal kütiti Eestis 12 000 veelindu, siis Soomes 400 000 kuni 600 000 veelindu. See arv on meie hinnangul siin marginaalne, nii väike," leiab Korts.

Korts ütleb, et ka eestlased käivad näiteks Soomes metsise- ja tedrejahil, mistõttu peaks eestlased olema sallivamad ka Eestis käivate jahituristide suhtes.

"Eestlastel on nii suur võõraviha, me peaks ise peeglisse vaatama. Suhtume siin turistidesse nagu seal "Kevades" öeldi, et mis nad siia tulevad meie õue peale kaklema. Aga me oleme Euroopa Liidus, meil on piirid lahti, hea meelega võtame vastu küll abiraha, aga me peaksime ka inimesi vastu võtma. Ei maksa erutuda, tuleb selgitada oma kultuuritaustu," näeb ta lahendust hoopis oma jahinduse hea tava selgitamisel.

No see on tase omaette! Kelle teie hinnangul sellised numbrid väikesed on? Jah, ikka peame inimesi vastu võtma. Päris hädalisi näiteks. ja muidugi külalisi. Aga kas selline külaline on tore, kes kodumaal tapab linde arutul hulgal, mitte toiduks vaid tapakirest? Kui palju tapeti linde NG loos kirjeldatud juhtumitel Itaalias? Seda Korts ei tea? Igal aastal? Ja oh sa nunnukene, küll on ikka paha lugu, et inimesed mõttetu tapmise peale ERUTUVAD, eks ole!? Itaallased ju kodumaal erutuvad ka, ainult et tapmise mõnust! Ja nad peaks siin järsku rahunema, kuulates Kortsi loengut kultuuritaustast? Miks see siis siiani pole mõjunud?

Nagu paljud metsamehed ei saa ega hakkagi aru saama, mis on liiga suur raiemaht, nii ei saa ka loomatapja aru, kus on piir! Sest mõlema puhul on murekohtadeks looduse  ning ENNETAVA kaitsevajaduse mittemõistmine! Siinkohal ütlen, et otse loomulikult me ei peagi keelustama jahiturismi! Mitte mingil juhul! Kuid piirid peavad olema paigas, sest nagu Kortsi jutu järgi aru saab, siis eetikast ja seadustest ja elust on ikka väga vildakad arusaamad.

Miks me ei peaks oma kodus muretsema? Ja mis puutub siia abiraha? Altkäemaksuna või? Eriti tore on muidugi näide (mis vast kõige tabavamalt väljendab mittearusaamist loodusest), et MEIE käime ju ka Soomes metsiseid ja tetri jahtimas! Aga kas me peame käima? Ja KUI PALJU me peame käima tapmas? Linde, kelle arv meil endilgi aina väheneb! Nagu vähenevad paljude teiste lindude arv rändel. Itaalias ja mujal toimuv tapatalgu on ju üks osa sellest?

Ornitoloogid püüavad teha, mida suudavad, lindude ehk siis meie endi kaitseks. Aga raha võim käib üle? Looduskaitse Selts on meil lausa varjusurmas. Või hoopiski riigi "palgal" ja seepärast pole ka selgroogu? 

"Põhjus on selles, et inimesed on erinevates kultuuriruumides. Seaduserikkumisega siin tegemist pole, on eetikaküsimus, kas meeldib või mitte, kui pannakse jahipilt üles," hindab Traks küsimuse emotsionaalseks.

Ja ametnik ei näe, et ehk on eetikaküsimus hoopis pildil olevates tapetud elusolevuste arvus? Aga nojah, eks see olegi kellegi arusaam vist eetikast!? Nagu peetakse loomulikuks ka igasuguste tapetud jahiloomade eksponeerimist, seda siis ka laste ees! Ning vaid emotsionaalsus saabki siin olla reageeringuks. Peaks tuimalt vahtima?

Aga eks loomulikult mängi siin rolli erinevused kultuuriruumides! Meil oma ruum, sealpool aga liberaalide pidevalt räägitud "euroopalikud väärtused"! Nii nagu muudeski asjades, avaldub ka siin rahamaailma "väärtused". Ja muidugi just nendesamade liberaaläärmuste "väärtused".

"Keskmiselt lastakse ikkagi neli lindu inimese kohta päevas, ülemäärast laskmist siin ei ole," on Traks veendunud. "Praegu nad võivad lasta, palju jaksavad, aga nad ei jaksa nii palju, et sellest probleem tekiks.”

Milline probleem? Ja miilisest arvust see tekib? Ehk siis ei saa ametnik aru probleemi olemusest?

Aga muidugi pole siin põhjust imestada ka Rainer Vakra arusaama üle. Sest miks ikka seadusi rakendada ja piiranguid tekitada? Teeme hoopis ühe bürokraatliku litsenseerimise, sest liberaalide arvates aitab just bürokraatia!? Inimlikkus pole ju oluline?

Nii metsa- kui jahiteemadel jääb ikkagi põhiküsimuseks hoolimise olemasolu inimeses. Sest ükskõikseid inimesi ei tohiks me keegi enda kõrval näha soovida!? Paraku neid on, nagu tõestab ka Korts. Kui palju siin aga rullib meist üle tapakirg või raha, jääbki ka selle loo puhul lahtiseks küsimuseks.

8 kommentaari:

1. 
   Anonüümne24. oktoober 2017 10:28

   arusaamatu lahmimine kodanik Sihvi poolt.

   Vasta
2. 
   Neeme Sihv24. oktoober 2017 10:35

   Tänud!
   
   Nagu ma just rääkisingi, on neid, kes aru ei saa! Ja see ongi kurb! Lahmimine on pigem muidugi üks sisutu lause.
   

   Vasta
3. 
   Neeme Sihv24. oktoober 2017 10:36

   Õnneks on aga ka jahimehi, kes muretsevad
   
   http://online.le.ee/2017/10/22/podra-kuttimise-mahud-jahimeeste-hinnangul-liiga-suured/

   Vasta
4. 
   Anonüümne24. oktoober 2017 11:50

   Öige jutt!
   
   Aga nagu näha, sigineb ka tühja pähklikoorega tegelasi palju! Ei maksa säherduste plämale tähelepanu pöörata! Edu!

   Vasta
   Vastused

   

   Neeme Sihv25. oktoober 2017 10:33

   Tänud!
   
   Pähklikoortega (tühi!) tegelastest muidugi kahju.

   Vasta
5. 
   Unknown24. oktoober 2017 12:38

   Kahjuks Eestis ei panda enamus kütitud jahilinde lihtsalt kirja ...vastupidiselt Soomele kus on märksa arenenum jahikultuur...ja loodus hoid...Eestis pigem mängib jahinduses raha rolli...olen isegi jahimees ja mõistan suuresti hukka Eesti jahinduse.....

   Vasta
   Vastused

   

   Neeme Sihv25. oktoober 2017 10:35

   Tänud, Mati!
   
   See meenutab mulle natuke salapüüki kalavetelgi. Täiesti süüdimatult tehakse, mida tahetakse ja samas aina rohkem vingutakse, et kala on vähe...
   
   Kuidas inimesed ei mõista küll, et iseendile kaevatakse auku?

   Vasta
6. 
   Neeme Sihv27. oktoober 2017 08:31

   Aitäh, Mart Kivastik!!!
   
   https://arvamus.postimees.ee/4289721/mart-kivastik-kuidas-me-linnud-reetsime

Kestlik Eesti - tõde või pettus?

 

 

 

Väga huvitav üllitis sattus kätte! Seda lugedes saab väga mitmetahuliste asjade üle mõtiskleda. Juba väljaandja, Delfi Meedia (erilahenduste ja sisuturunduse osakond) on väga eritahuline. Näiteks hõlmab Delfi  nende oma sõnutsi " sõltumatut faktikontrolli", mida aga keegi pole tellinud, keegi ei pea sõltumatuks ning mille puhul tegu pigem anonüümsete tsensoritega, nii et siin on kohe pettuse hõngu. Seda on rohkemgi ja kogu meedias ehk et artiklite lugemise eest küsitakse tasu mitu korda. Maksab ju lugeja kinni neis ilmuva reklaami, aga sellegippolest enamjaolt midagi lugeda ei saa - maksa veel! Kusjuures on teadmata, kas lugu üldse sentigi väärt on! Delfi puhul siiski on teada (ka Postimehe, Äripäeva jt), et üldjuhul pole nende üllitised essugi väärt.
Nii on ka see ajakirjalaadne "Kestlik Eesti" puhtalt kirjastatud inimeste rahakoti arvelt ehk et need sisuturundused jm maksab kinni ikka inimene ehk klient. Mida siis selle eest vastu saab? Rohkem või vähem pettust, vaat mida!

1. lugu - "Kliimamuutused jõuavad hinnatõusuna poelettidele". Tekst Gerly Mägi.
NB!
TEGU ON OSALISELT VALEINFOGA! 

(Erinevalt neist "sõltumatutest" põhjendan ka oma arvamusi)

Loos on "tegelasteks" nii Prisma, Coca-Cola, Maag Food. Esmalt mainib Prisma üks direktoritest Niitaru apelsinimahla ja kakaosortide hinnatõuse ja loomulikult on põhjuseks kliima soojenemine! Kas see on tõde? Ei, see on pooltõde!
Prisma kui ka teised ketid Eestis on ise suured süüdlased hinnatõusudes. Võib ju rääkida kuitahes vahutavalt sellest, kuidas kogu tarneahela "objektiivsed" muutujad hinda kasvatavad, aga Niitaru ei maini sõnagagi seda, et suurim hinnatõusu põhjustaja on kaubandusketid ise. 

Vahele mainin, et ka RegMini nõunik Sandra Salom on ebatäpne - tema sõnul äärmuslike ilmaolude sagenemine ja uued taimekahjurid/haigused muudab olukorda tulevikus. Uued? Ehk ikka põhiliselt olemasolevad haigused ja kahjurid jõuavad senivallutamata piirkondadesse? Uusi liike ja haigusi nii lihtsalt ikka ei teki, seega võiks nõunikel terake rohkem haritust olla! See selleks.

 

Maag Food "tunneb kliimasurvet eelkõige energiahindade ja riiklike regulatsioonide kasvu kaudu". Näiteks väidetakse, et soojatootmiseks ja toodete valmistamiseks põletatakse fossiilseid kütuseid ja sellele pole head alternatiivi. On ikka. Meie oma puitu veetakse kolossaalsetes kogustes välja ja veelgi enam, töödeldakse kulukalt pelletiteks jm. Osaliselt saaks sellega aga siin, meil, asendada fossiilseid kütuseid. Teine aspekt, mis nii selle kui muuga seondub, on tootmise maht.
Mainimata jäetakse, et kulude kasv on praeguses mahus just seetõttu, et toodetakse vast liiga palju? Kui toota vaid oma turul ja lähimatele naabritele (üks olulisemaid ongi n.ö. talupojamõistuse olemasolu kõiges, ehk et mitte püüda toota üle ja/või parseldada seda ebamõistlikult kaugetesse maadesse), vähenevad kardinaalselt ka kulud ning keskendudes oma toodete müümisel just siin, vähenevad ka teiste (Poola ja kõigi teiste riikide ettevõtjate) toodete veod siia ehk siis taas kaugete vahemaade tagant. Kõik need kulud tuleb meil kinni maksta k.a. mõttetult kulutatud kütus vedudeks ja selleks autode tootmiseni välja. Nii kulutataksegi asjata fosiilseid kütuseid, toodetakse rohkem autosid, püütakse "hankida" odavamat tööjõudu teistest riikidest vedajateks jne.

Tõsi on muidugi see, et nõudeid tunnetatakse ka riigi poolelt tänu aina suurenevatele nõuetele, kasvavatele maksudele, uutele (kestlikkuse)aruannetele jms. Kahtlemata on siin ka riigi süüd.
Kas aga karmidest regulatsioonidest saab ka võita? Et nt Coca-Cola saab raporteerida, nagu just tänu sellele ja koostööle pakendiorganisatsioonide jt ollakse saavutanud ca 90% pakendite taaskasutuse ehk seatud eesmärk 2030. aastaks on juba täidetud. Aga on see tõde? Oh ei! Juba üsna konkreetselt on tõestatud, et ühekordsed pakendid tootmisest kuni taaskasutuseni on tegelikult väga suur raiskamine - kogumine, vedu ehk autod/laevad + kütus, kallid tehased, koormus keskkonnale, mürgisus tervisele jm võiks olla olemata, kui Coca-Cola (ja teised) oleks ausad ning kasutaks hoopis klaastaarat, mille puhul olulisematest toimingutest on vaja ainult tagasivedu tootja juurde ning taarapesu. Unustada ei tohi sedagi, et praegu tuuakse tooted küll kaubandusse, aga sageli tagasisõit toimub tühja autoga. Seega on juba kõvahäälselt kiidetud eesmärk vale ja pettus?
Maag Food juhatuse liige Martin Küüsmaa toob välja ka positiivset (looedetavasti ausalt), nagu korstnast ja reoveest soojuse väljavõtmine et seda uuesti kasutada (teadmata jääb kas selleks tehtud kulutused ennast õigustavad, sest väita ja pajatada võib kõigest? Võrdluseks võib tuua vast Eesti toimuva eredaima petusüsteemi - uuendatakse tänavavalgustust, milleks kulutatakse miljoneid ja vastavalt miljonile võidetakse ehk säästetakse mõni tuhat eurot aastas!
Jahutatakse ka tehast ning selle jääksoojusega nt köetakse kontoreid. Kahtlemata on seegi osaliselt, rohkem või vähem tõene.
Olulisena toob ta välja ka pakendites plasti vähendamise ning olen üsna veendunud, et selleski on suur osa tõtt! Samas aga jätkatakse raiskamist, pakendades näiteks 200-250 gr mahutavatesse pakenditesse tooteid kaaluga 80 - 120 gr? Pean täpsustama, et siinkohal ma ei räägi üldjuhul konkreetsetest ettevõtetest, sest laias laastus on kõik valdkonna ettevõtted sarnased, seega kehtivad väited kõikide ettevõtete kohta. Või teab keegi mõnda lihatootjat, kellel ei ole ühtegi toodet nii väikese kaaluga pakendites?
Prisma/Niitaru toob välja ka ostjate käitumise muutuse tänu ülikiirele hinnatõusule, kuid taas ei maini ta sõnagagi selle kohta, et Eesti on juhtpositsioonil ehk esimeste hulgas euroopas kaubanduspindade suuruselt 1000 elaniku kohta? Oluline oleks just väga täpsemalt tuua välja erinevad kulud nii mahult kui hinnalt küttele, valgustusele, külmikutele, arvutitele, kassaaparaatidele jm vastavalt kaubanduspinnale ehk et kui nt 5000 ruutmeetri suuruse poe puhul oleks võrdluses 1 ja 2 poe kulud ning klientide arv 1 või 2 poe puhul. Loogika ütleb, et kõige ausam olekski selliseid numbreid välja tuua ja siis saab uskuda, et tegelikult ka püütakse keskkonda hoida. Täna on tegu pettusega!

 

 

Üleval oli ka veidi infot numbrite kohta. Püüdsin RegMini lehel otsinguga "Eesti koguheide) leida sedasama, aga tulemuseks oli null! Naljaga pooleks - kas seda "tõde", mis siin kirjas RegMini lehel tegelikult polegi? 

2. lugu.
Paulig sammu teenäitaja teiste ees.

Selle loo kohta polegi öelda muud, kui et täiesti sisutühi mula ja enesekiitmine!

3. lugu.

Jätkusuutlik tulevik tehnoloogias vajab uute arusaamade kinnistumist. Tekst: Georg-Marten Meumers.

NB!

KAS TEGU TÄIELISE TÕEGA VÕI PROMO- JA LOBBILOOGA?

Tarkvarateenuseid pakkuva Helmese arendusjuht Meelis Lang räägib et esmane keskkonnasääst tuleneb äriprotsesside digitaliseerimisest. Kindlasti on sel tõepõhi all, aga kas kõik mida tehakse on vajalik ja kas tegijad on tasemel? Kui palju vilets "toode" reaalsuses asju kallimaks ka keskkonnale mõnegatiivsemaks muudab? Siinkohal Lang täpsustabki, et teisane keskkonnasääst tuleneb sellest, kui tarkvaralahendus oska targalt andmeid koguda ja... Aga kas alati oskab?
Näiteks annab arvuti lahendusi logistikaprotsessis erinevate asjade kohta. Võtame näiteks kaupade paigutamise sõltuvalt lao/riiulite mahust. Jah, meil kasutatavate lahenduste puhul on neist kasu, kuid samas võib pakutav reaalses logistikalaos ulatudA totrusteni välja, nt "surudes" kaupu suvalistele riiulitele mitmes osas, sest mahu järgi on seal ruumi". Reaalsuses muudab see aga ladustamise või komplekteerimise sageli hoopis kulukamaks ja aeganõudvamaks. Logistikas sõltub siiski suur osa efektiivsusest hoopis inimeste mõtlemisest ja analüüsivõimest, seda siis alates tellimisprotsessist, jätkates vedudega ja lõpetades kauba toimetamisega klientidele. Väga palju sõltub sellestki, kui palju ettevõtjad näiteks oma laoseisu lubavad hulgiladudes ninge alati ei ole otstarbekaim püüda laoringlust ülimalt kiireks ajada, sest killustuvad tellimused ja tarned, mis omakorda toovad kaasa tihedamad veod jpm.

Lang jõuab ka järgmise sammuni, et "digilahendus oleks võimalikult energiaefektiivne ega toodaks elektroonilist prügi". Sellega saab kindlasti nõustuda, sest prügi on alati koormaks ja probleemiks, olgu see prügimäel, kosmoses, ookeanis või arvutis. Telia raporteeris, et digikoristuspäeva raames kustutati oma seadmetest ja süsteemidest Eestis ühe päevaga kümneid terabaite kasutut materjali. See peaks panema mõtlema! Uuringu järgi on ühe keskmise e-kirja failimaht 75 kilobaiti ja miljard kilobaiti annab kokku ühe terabaidi. Mingi aeg tagasi võtsin ka käsile oma meilipostkasti tühjendamise ja kui arvestada, et mul oli seal tuhandeid meile (nii kirju kui ka linke ja fotosid) ehk siis miljon või kordi rohkem kilobaite. Meie kortermaja elanike arvutites võib see kokku ollagi näiteks üks terabait?  Ma muidugi ei tea ega hooma kuivõrd palju "teri" on hoiul mingis keskserveris kuskil kaugel, aga see võibki hoomamatu olla - nii nagu ei hoomata ka miljardite galaktikate olemasolu ja suurust. Mainitaksegi siin mitte ainult ettevõtjaid ja eratarbijaid ning viimaste puhul enamasti ei aimatagi, kui palju infot ja pilte nende arvutisse jõuab ja hiljem salvestub pilve. Eks ma ise olen oma blogiga üks suur patune, aga võrreldes kõikide inimeste arvutis (ilma digikoristuseta) võimaliku salvestatu mahuga ja vajalikkusega, on siinne siiski suuresti asja eest tehtu ning olen ka väga palju vähemolulisi pilte alati ära kustutanud. kas teie olete oma arvutis tänavu digikoristust teinud?

Sõnagi ei räägita siin aga selelst, et kogu arutimaailm oma digitaliseerimisega on siiksi igal juhul üüratu koormus keskkonnale ja mõjutab ka hinnatõuse. Eestiski surutakse läbi tuumajaama rajamist ja mitte üks neist aferistlikest tegelastest ei räägi sõnagi tarbimise kardinaalsest vähendamisest. Ning kuivõrd kaugele ikka tasub minna aina kallineva digitaliseerimisega ja pealesurutavate "säästvate" lahendustega?
Lõpus konstanteeritakse, et "maailma mastaabis toodavad andmekeskused igal aastal kokku umbes 330 miljonit tonni süsihappegaasi"! Ärge unustage, me vajame elamiseks siiski eelkõige hoopis hapnikku!

4. lugu.

KESKKONNAKASUGA EHITUSMATERJALIDEST. Tekst: Kadri Hurt

"Puidust toodetud ristkihtpaneelidel on väiksem süsinikujälg kui nende alternatiividel (raudbetoon koosneb betoonist ja terasest".

Seda võib nimetada sisuliselt tõehetkeks ja asi ei ole vaid süsiniku sidumises. Kuigi kaudselt on, sest betooni ja terase tootmine on igas mõttes kõige keskkonnavaenulik tegevus ehituses üldse, alates kaevandamisest ja lõpetades ümbertöötlemisega. Jaan Kers mainib sedagi, et puidu puhul mõeldakse aina rohkem demonteerimisele mõeldud projekteerimisele ehk et juba kasutatud detaile saab hoone demonteerimisel uuesti kasutada teistes rajatistes. Muidugi o kõige mõttekam püüda ehitada just palgist, sest see nõuab kõige vähem kulusid võrreldes erinevat paneelide jm ning sageli saab ka vana hoone palke uuesti kasutada. Ja kui ei saagi, siis soojuse saamiseks on puidu põletamine peale kasutamist kõige otstarbekam.
Iseparanev betoon minu jaoks on liiga keeruline teema. Muidugi peab ka seda lugu vaatama selle nurga alt, mida meil üldse on vaja ehitada ja millises mahus.  Kuid sellel artiklil on igatahes mõte, erinevalt teistest Delfio Meedia soperdistest.

5. lugu.

SÜDALINNA KERKIV GOLDEN GATE PÖÖRAB TÄHELEPANU NII KESKKONNALE KUI KA INIMESTELE. 

See on puhas reklaamlugu populistlike loosungitega ja puudub igasugune konkreetsus keskkonnaga seotu kohta. ... % vähem.. jne väljendid ei veena. Kindlasti ei tasu aga unustada, et aina suurem kesklinna täisehitamine tähendab ka suuremat koormust tänavaruumile ja ihalust ehitada aina keerulisemaid reerajatisi, sh tunnelid, kahetasapinnalised teed jne. Kaasnev mõju on seega kapitaalselt keskkonnavaenulik.
Valglinnastumisel on muidugi omad probleemid, aga keskkonnasõbralik viis seoses töökohtadele jõudmisega oleks ja ku ilma kesklinna täisehitamata võimalik? Ehk oleks hoopis mõttekam ehitada büroohooneid (muidugi kordades vähem kui täna, sest übervajadust nende järgi ei ole) näiteks raudtee äärde Tallinnast välja, kuni kilomeetri raadiuses mõlemale poole raudteed? Ehk et inimestel ongi võimalus tööle sõita valdavalt sellesama ühistranspordiga, mis nagunii olemas? Rongi on meil pealegi ületäituvusega ikka hommikul Tallinna ja õhtul maale, seega pakutud variant soodustab ka vastassuuna rongide efektiivsemat kasutust.  Vähe sellest, büroohoonete jm "väljavenimine" kaugele Tallinnast soodustaks ka kodude loomist maakohtadesse, kus töölepääsemine võtab lühikese aja. Nagu ka ... rongilepääs, juhuks kui osa inimesi ikkagi linnas töötab!? Milline oleks sellistes "bürookoridorides" töökeskkond? Naturaalselt looduslahedane, sest kunstpalmide ja kliimaseadmete asemel annak jõudu pauside ajal puhtamas looduskeskkonnas viibimine.

Tulemuseks võiks olla parem töö- ja elukeskkond linnas, sest Golden Gate asemel oleks roheala. Või nagu Majesteet M-Klubis ütles - 7 hektarit haljast muru! Hoonetesse "tassida" head töökeskkonda on kulukam, kui viia töökeskkond puhtamasse loodusesse.

6. lugu.

KUIDAS TOOTA ELEKTRIT KUI UNUSTAME PÕLEVKIVI. Toimetas Kadri Hurt.

NB! Sõltumatu faktikontroll - LUGU SISALDAB AFERISTLIKKU PROPAGANDAT!

"Riigikogu on seadnud Eestile eesmärgi saavutada aastaks 2030 taastuvelektri tootmine mahus, mis moodustab vähemalt 100% elektri summaarsest lõpptarbimisest" selgitab Eleringijuhatuse esimees Kalle Kilk.

Ütlen ette ära, et seda lugu lugema asudes on äärmiselt põnev ette ennustada, kas loos võetakse jutuks ka kõige olulisem - arendada majandust, töökohtades elumajadeni nii, et vajadus elektri järgi oleks nii madal kui üldse saab!? Sest mida väiksem on elektritarve, seda vähem on vaja ka taastuvenergia rajatisi. Olgu roheline energia nii roheline kui tahes, siis keskkonda mõjutamata seda luua ei saa nii kui nii! Kui aga vaadata tänaseid "majanduse edendajaid", siis on suund hoopis arutule tarbimise suurendamisele , ise seda mõistmata, jõudes lõpuks tuumajaama ehitamiseni.

Utilitase juht Priit Koit alustab juttu energia salvestamisest võimalikult optimaalselt ja efektiivselt ning nutikate tarbisrakenduste arendamisest. Soojus-, elektri- ja transpordisektorit peame dekarboniseerima ühiselt.

Dekarboniseerimine - puhtale energiale ja vähese süsinikusisaldusega kütustele üleminekuga, suurema efektiivsuse ja väiksema jäätmetekkega kõigis sektorites ning süsiniku talletajate (metsad jm taimestik, pinnas) parandamisega viiakse CO₂, aga ka atmosfääris lühiajaliselt püsivate kasvuhoonegaaside nagu metaani heide looduslikku, tööstuslikku jm süsiniku sidumist arvestades null-tasemele.

Järgmine lõik on juba konkreetsem, võrreldes eeelneva pika ja lohiseva loosungijutuga. Eestis vajame talvel umbes 3x rohkem elektrit kui suvel, seega ei tohi me unustada, et põhisiht peaks olema võimalikult vähene millegi rajamine, mis just talvel kasvatab elektritarbimist. Tööstus vm pole nii suure erinevusega, küll aga elamu- ja kaubanduspind. Ja nii on ka loomulik, et läbi aegade on põhjamaades elanike arv madalam, kui seal, kus suuri kulutusi eluruumide kütmiseks teha pole vaja. Selle tähendus ulatub  välja isegi selleni, et meile ei tohi vägisi "eksportida" illegaale rahvastiku arvu suurendamiseks.

Edasi läheb jutt põhiliselt tuuleenergia peale ja meil olevat kõige madalamate elukaarekuludega just maismaatuulepargid. Usutavasti võib seda tõeseks pidada küll.

Valitsuse tuumaenergia töörühma koordinaatori Reelika Runneli loodab, et juba tänavu jõuab Riigikogu tuumaenergia kasutuselevõtus otsusele. Sulaselge survestamise ja pressinguga on tegemist, maakeeles öelduna tallalakkumisega! Seda tõestab järgnev: " ... juba käitamisfaasis tuumajaamast tulenev aastane tulu 5,5 kuni 19 milj eurot aastas ... energiamahuka tööstusekäima lükkamisega ka erinevad kaudse tulud....". Mõistlik suurtööstusest loobumine ei paista tulevat kõne allagi, majandust ju ilma selleta ei saavatki edendada!? Tüüpiline aferistlik rahaahnete ettevõtjate propaganda!

Raporti järgi läheks tuumajaama rajamine maksma 127 miljonit eurot - kui palju selle eest saaks kaasaegseid energia salvestusseadmeid? Naljaga pooleks võib aga öelda, et selle numbri lõpust on üks 0 ära jäänud!

Avalikku arutellu kaasatavat rahvas alles siis, kui asukoht on kindlaksmääratud. Kuidas meil kaasatakse, on juba ammu teada, tegu on 100% petuskeemidega ja valeväidetega, nagu selline asi meil üldse reaalsuses toimiks. Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets (no teadagi...) väidab, et tuumaenergia elektrihind oleks praegusest tunduvalt odavam. Kui teile tuleks tänaval vastu petis ja aferist ning väidab teile midagi pähe määrides, et tegu on odava ja hea asjaga, siis kui teie ei kaalu oma reaalset vajadust selle järgi, siis loomulikult lähetegi õnge! Just nii aferistid ja petised käituvadki! Ja tuumajaam varjatud kuludest meile kindlasti e räägita!

Kui roheline on aga energia salvestamine? See on üks suur rohepöörde osa, TTÜ professor ja füüsik Jaan Kalda on öelnud, et tuumajaama propagandas puudub laiem vaade. On võimalik, et 20 aasta pärast on salvestustehnoloogia tasemel, mis välistab vajaduse tuumajaama järele! Seega, kui salvestustehnoloogiaid on nagunii vaja, siis milleks tuumajaam ehk üüratu lisakulu?

Mainisin eespool ka kaubanduspindasid. Tänase seisuga on meil seda normaalsest rohkem vähemalt 2 korda, kui mitte rohkem. Seega saaks juba mittevajalike (ning hindu tõstvate ja palkasid madalal hoidvate) kaubanduspindade, tanklat jm kinnipanemisega vähendada ülimalt suurel määral elektritarbimist. Sellele lisanduvad veel liigsed tööstused, nt liha- ja pagaritööstused, sest me toodame liiga palju, kulutades lisaks energiat ületoodetu liiga kaugele vedamiseks (ja sealt tagasi). Toidutööstused on suuremad tarbijad (peale elektri veel kütus, gaas jm) kui me neist väljas olles üldse adume!

Üldjoontes on aga lugu pigem positiivne, sest taastuvenergia versus tuumajaam kaldub asi siiski tuumajaama kahjuks. Aga nagu arvata oli, ei näe Delfi Meedia vajadust rääkida 10-20% elektritarbimise vähendamise vajadusest vaid nende energia on suunatud raiskamise jätkumisele ja teadagi kelle huvides.

7. lugu.

JÄÄTMED POLE PRÜGI. Tekst: Martin Hanson.

 

Koomiline on näiteks (ma ei jäta seda kunagi ütlemata), et omaaefgne Circle K juht Kai Realo on taas taritud "arvamusliidriks", nüüd siis mitmenda-setmenda ettevõtte  ehk Ragn-Sellsi juhina. Realo, kes ei suutnud ega suudagi aru saada, et juba tanklate alal ta oli selge kaasaitaja raiskavale ja ebaefektiivsele majandusele. Nüüd siis temast jutustava loo pealkiri on "Jäätmed pole prügi". Kuna jäätmed on vast maakera suurim probleem, peaks selle valdkonna tegijad olema asjalikud ja teadlikud inimesed. Käimas on mitmeid projekte - kütteõli tootmine rehvidest ja plasttaarast, reoveemudast fosforiidi kättesaamine jne. Juttu on ka sellest, et juba täna on väga halvad lood kriitiliste toormaterjalidega, aga kas Realo pajatab ka vajadusest mitte kulutada loodusvarasid jäätmete loomiseks ja ümbertöötlemiseks, asendades need pea igavese kasutustsükliga klaastaaraga? Loomulikult ei sõnagi! Ja sellist raiskamist ei soodusta isegi see, et jäätmetuhast võiks saada tsinki, rauda, räni, alumiiniumi, kulda jm. Seda siis muide ajal, kui oleme ca sajandijagu hävitanud metalle kohutaval sulgal sõjategevuses, alates II ms laevadest/tankidest ja lõpetades kaitserajatiste ehitamisega. Loomulikult loll enne tapab ja hävitab ja seejärel püüab s... saia teha!

Loos püütakse viidata ka sellele, et vaid 3% probleemist on olmejäätmete tekitatud. 80% meil tuleb põlevkivist ja 8% nii tööstusest kui ehitusest. Aga proprtsionaalselt püüame rohkem ja kulukalt tegeleda just vähese osa ümbertöötlemise ehk plastiga? Küll aga mõtlema me peame ka selle üle, et nii põlevkivi kui kõik teised (meie) maavarad on hoolimata suurest tagavarast vaja töödelda igal aastal vaid murdosa ja enda tarbeks. Mitte maailmaturule suunamiseks. Sest mida rohkem me fosforiidist muldmetallideni maailmaturule annaksime, seda suurem on nende raiskamine.

Elektroonikat ümber töötlev WeeReci juht Hans Talgre ütleb, et nemad saavad käsitsi töötlemise abil kätte 12-16 materjaliliiki. Üks näide on kineskooptelerite ekraanide klaasmatejali kasutamine ehituses betoonis paekivi asemel ja nii jääb ... umbes 1000 tonni paekivi kaevandamata! See meenutab lugu Coca-Cola kinnitembitud pudelikorkidest versus korduvaksutatav klaastaara. Ehk et pisku saamiseks ja säästmiseks raiskame tohutult ressursse, aga samal ajal kulutame sadu miljoneid tonne mittevajaliku ehituse ja tee-ehituse tarbeks, sh kümnetele viaduktidele?

8. lugu.

BOKASHI KÖÖGIKOMPOSTRIS VALMIB KOMPOST KIIRELT JA EBAMEELDIVA LÕHNATA.

Üsna huvitav teema!selgub, et nii saad kiiresti tekkiva komposti maasse kaevata ja keskkonnasõbralik on seegi kui hiljem sisu vaid prügikasti tühjendada! Ehk siiski peeti silmas biojäätmete konteinerit? Prügi, mis suures osas põletamisele läheb, ei peaks kindlasti komposti sisaldama? Aga huvitav fakt on seegi, et selle seadme puhul tekkiv vedelik sobib taimedele väetiseks kuid ka lahjendamat kulul toimib vannitoa äravoolu orgaanilise puhastajana!

Muidugi on tegu taas reklaamtekstiga, aga huvitav on see teema igal juhul. Mis sest, et lisaks pead ostma Bokashi kliisid ja see on juba puhas äri!

9. lugu.

RAIL BALTICA PROJEKT PANUSTAB JÄTKUSUUTLIKKU MÕTTEVIISI. Tekst: Kati Saarem, RB keskkonnaekspert.

Ma arvan, et siinkohal tasub ajakirja lugemine lõpetada! Sest kui Eesti jaoks kõige koormavama (keskkonnast finantssektorini) ja lausa kuritegeliku tapmisprojekti kajastaja on "Kestlik Eesti", siis on kogu see ajakiri bluff...
Reklaamida kõige hävitavamaid, kulukamaid ja idiootlikke lahendusi kui kestlikke - no selle peale ei oleks isegi Ostap Bender tulnud!

Kel huvi, lugege ise edasi, mina loobun...

Nonii, Võsavinkel ja Pärtel-Peeter Pere!

 

 

 

Peeter Espak postitas FB-s selle uudise ja lingi. Ja ausalt öeldes, just see tekitas väga suurt põnevust, nii Espaki jutu kui ka kastijalgratta pärast, aga ka seetõttu, et vähemalt osadel puhkudel tundub Pere olema Reformierakonnas ainuke inimene, kes midagigigigi elukeskkonnast jagab! Eriline möll tundub üldse konservatiivide (nad ju keskkonnast midagi ei jaga) hulgas tekkivat, kuid põhjuseks võib olla ka HIRM, et Pärtel-Peeter Pere tõepoolest teeb tulevikus midagi asjalikku ära, EKRE-l pole ju midagi vastu näidata!?

 

Peeter Espak:

Vaatasin ära Võsavinkli intervjuu Pärtel-Peeter Perega

Täpselt miskit sellist teksti oleks oodanud seriaali "Riigimehed" stsenaristidelt, kes on konstrueerinud aastasse 2024 sobituva broilerpoliitiku, kes ajab täiesti üle võlli naeruväärset juttu, aga ise peab ennast "riigimeheks", kes on loodud suuri asju tegema. Kusjuures sellise jutu emotsioonideta ja tõsiseltvõetavalt esitamine, kus süüdistatakse inimesi maal elamises, kus riik pidavat neile teed ehitama, peab igasugu torusid panema ning üldse võiks nad vist oma autoloksu maha müüa, linna kolida ja kastiga rattaga asumis ringi liuelda - selleks oleks vaja tõeliselt meisterlikku ning kogenud näitlejat. Kasvõi juba selleks, et näitleja ja võttegrupp poole pealt ise naerma ei puhkeks.

Antud juhul aga on kõik päris! Mitte keegi ei näitle, mitte ühtegi lauset pole ette kirjutatud - komöödiaseriaali halenaljakas kuju ongi meie tänane päris poliitik! Professionaalsed komöödianäitlejad jäävad aga töötuks ju nii kui päris elu jõuab komöödiast naljakuselt ette.

PS

Seda lõiku soovitas mulle vaadata ema (omast vabast tahtest maale metsa kolinu), kes mainis ka, et kui tal oleks sellist juttu ajav poeg, siis ta ütleks must lahti.

 

Juba ette ütlen ära, et mul pole aimugi, kas minupoolne jutt saab olema pikk või lühike. Kuid tahan näha ja kuulda siiski, mida räägitakse ja kas ma seekordt Peeter Espaki jutuga nõustun (lustlik tekst igatahes).

Üks märkus kohe avakaadritest:
Rattalinnapea peaks ERITI olema eeskujuks liikluses, kandes helkurvesti! Või vähemalt mõnda erksat riideeset (palun mitte ajada segi lennureisija kirjute sokkidega)!

Kindlasti ei tohi tähelepanuta jätta saatelõigus juttu tehtud võimalikust trahvist ja 250 milj aastas pole vähe! Ärgem unustagem, et suur osa autoomanikest kindlasti ei taha kopikatki maksta. Ja teine nüanss, mis pähe torkas: "meie ise oleme allkirja andnud"... Oot-oot, mitte meie siiski vaid eelkõige Reformierakond? Tallinna Sadama Miil, Andrus Ansip, Siim Kallas jt sedalaadi tegelased. Millega nad silma paistavad? Nt sellega paistab Siim Kallas silma, et tõi meie kaela Rail Balticu, mille puhul keegi, ka mitte Pärtel-Peeter, ei taha rääkida, kui palju me "trahvi" maksame ehk selle kuritegeliku projekti jaoks igal aastal välja peame hakkama käima lisaks ehituskuludele ja kliimasõbralikku pole selles ka mitte midagi! Ja eks erinevate samalaadsete asjadega tema enda erakonnakaaslased just silma paistavadki, kliima rikkumisega kõhutuule abil eriti suures ulatuses...

Ohutussaarekese koha pealt aga õige märkus! Nagu seegi, et kõigile ei ole vaja tõesti igale poole autoga sõita! (Ma eeldan kõiges mõistlikkuse piiri järgimist).
Espak on konservatiiv ja nagu ka EKRE-le omane, siis nende puhul suudetakse vahel ka valet suust välja ajada, liialdada, demagoogitseda. Mitte et teiste erakondade poliitikud seda ei suudaks. Küll aga konservatiivide puhul on alati küsimus: Kas keskkonnateadmised on tõesti täiesti olematud? Ei saa öelda, et siin saatejupis Pärtel-Peeter midagi valetaks, selle maa elu ja teede kohta? Jah, aga ongi ju nii, et meil (venemaalasliku posjolkade asemel palju eraldi talusid) tuleb igaühe juurde viia tee, elekter ja vahel muudki? See on LOOMULIK osa elust, ning siinkohal ei liialdata saates sel teemal ja ammugi ei süüdistata maainimesi!  Miks nii luisata ja valetada? Peeter Espak kaldub isamaalaste manu?

Peeter Võsa muidugi viib saadet läbi ikka ja alati kohati lustlikult ja muide, kui ma siin otsisin teema juurde sobivat pilti, siis oleksin tahtnud postitada hoopis selle, autosõprade pildi, mille netist leidsin. Lustlik! Ja õnneks pole tegu ju ka bemmide ning rullnoklusega!

On ju Volkswagen või muu automark, maal sageli ikka vajalik ja maaelu veelgi vajalikum! Tõsi, meil oli kõige pikemat aega hoopis Audi, aga ometi, aastaid sõitsin ma mittekastikast rattaga ehk Trek 7000. Ja miks ka mitte, kastikas kulunuks kohati vägagi ära!? Aga minu maaelu kaldub juba teemast kõrvale...

Vabadus on aga tõesti kallis! Ja suuresti just tänu reformikatele, kes osaliselt süüdi selles, et bensiin on kallis ja elekter ka ning selleski, et ÜT on vilets ja läheb aina kallimaks! SUURESTI süüdi, koos ettevõtjate jpt põhjustega. Kas aga riik peab tulema ja ehitama tee? Mingil määral kohe kindlasti ning METSA nüüd kõik maainimesed siiski elama ei lähe! Samamoodi maksab ka maal elav autosõitjast inimene täna kütuseaktsiisi ning tulevikus automaksu? See väike kruusatee jupike, isegi kui neid on tuhat, on aga hoopis odavam, kui üks Mäo liiklussõlm? Kas selle maksid kinni ainult Kallas, Pere ja Ansip?

 

Aga nüüd, olgem ausad, kas autod saastavad keskkonda üsna tugevalt? Mis rikub meie vett, põhja- ja joogivett? Plast, kummi, kütus, õli? Kas te olete näinud selle kanali puhastamist? ja kuskohast see pakks solk sinna tuleb ning põhja sadestuB? Tuleb Ülemiste liiklussõlmest koos vihmaveega. Ehk peaks kanali puhastamise päeval tegema siin suure õppepäeva?

Konservatiivid muidugi sest aru ei saa, aga ei saa ka paljud teised, automanikest rääkimata! Sellest, kui palju me endast maha jätame, ise seda märkamata ja kui palju võib koguneda kokku pea märkamatust kummipurust ja õlileketest?

Ja ruuminappust linnas on küll ja veel ning aina rohkem kui ... aina rohkem maainimesi kolib linna ja/või ehitatakse mõttetuid büroohooneid või muud.

Küll aga ei saa pärtel-Peeter Pere aru, et võime ju ka 30 aasta pärast rongiga maale sõita (eriti Rail Balticul?), aga vaevalt et RE juhtimise all KÕIK hästi toimib! Vaadakem või Tõrva kandis ringi, sealne reformarist linnapea kolis nüüd ministriks, aga alles eile ja üleeile EI TEINUD ta mitte midagi nt sealse ÜT paremaks muutmiseks? Nii et ei toimi kõik ju? Kui väga hästi saab tõrvakas rongile ilma autota või hoopis külaline rongilt Tõrvasse? Küsige ekslinnapealt, tae ei oska sellele vastata! Sest tema juba rattaga ei sõitnud! Ja see on vaid näide, selliseid tühikargajatest reformareid on terve Eesti täis! Ja see on vaid üks näide, kuid see ei ole kindlasti erand, pigem reegel!

Küll aga Espak eksis, kliimavõitleja Pere ei liialdanud, ei demagoogitsenud ega ka valetanud. Samamoodi võiks ju tema omakorda kirjutada tolle postituse kohta midagi samasugust nagu Espak kirjutas? Võib olla Pere ehk veidi liialt ilustas linnaelu ja vähem mõistabki maaelu? Selline mulje jäi küll, aga ilma maainimeste (ja põllumajanduseta) oleks varsti kööga ning kindlalt kallim välismaise lobi peale elu kindlasti. Aga sedagi ju Reformierakond oma poliitikaga soodustabki?

Muide, minu ema vaevalt et oleks arvanud, nagu peaks selliste asjade peale kellestki lahti ütlema. Tõsi, tema rattaga sõitmist selgeks ei õppinud, küll aga sõitis soome kelguga, hiuli-hiuli-hooo.....

Ärgem nüüd liialdagem, see on kõige tähtsam! Ja see tähendab nii seda, et äärmusrohelised ei tohiks meile eeskujuks olla, aga ka mitte keskkonnast null teadmisi omavad konservatiivid. Mõistust, tasakaalukust ja ausust on vaja!

(Tegin just aknal suitsu, üks proua sõitis kastikaga mööda ja ei tahtnud tilistada, kuigi ees jalakäija keset teed - pange rattale kaugemale näitav tuli!)

****************************

AK-s rääkis Pere veidi ka ühistranspordist ja et "see on vaja korda saada". Mida see tema arusaamade või ka RE kui erakonna arvates tähendab, pole aimugi! Karta on, et kiirustama hakatakse lolleima asjaga ehk tasuta ühistranspordi kaotamisega! See on ju reformikate arvates elementaarne, et tasuta lõunaid pole, küll aga näitab ära nende tarkuse taseme. Sõitjate arv on madalseisus? See on madalseisus ka mujal, seal kus reformarid võimul on.
Kuid siiski ma eeldan, et linnapeana oleks Pere parem kui ükskõik kes sotsidest ja ka isamaalastest, kahesajalaste hulgas pole tarkust aga küünemusta võrragi. Muidugi võin ma eksida, see on vaid tunne. Kui esimeste asjadena ja kiiresti alustatakse Lillekülas perroonide ehitamisega ning bussiliinide kokkuliitmisega nii linna- kui maakonnaliinide tasemel, siis on lootust. Samas, reformikate hulgas pole ju ühtegi poliitikut, kes rongiliiklust toetaks?
(Rail Baltic on midagi muud, see pole ühistransport vaid kuritegu! Nii et see ei kuulu sellesse valdkonda.