laupäev, 4. veebruar 2023

Kalamaja ja Kalaranna õhtu.

 

 
Väike õhtune patseerimine.
 





























 
Armin proovis ka pildistada, aga eks käsi pole nii tugev. Aga ega see aparaat ka pole mõeldud pimedas automaatikaga pildistamiseks.


 














 

 

neljapäev, 2. veebruar 2023

Kalev Spa, vanalinn ja Kompressori pannkoogid.

 

 
Kui elad Tallinnas parimas kvartalis, on sul kõik käe-jala juures. Sh transport. Null autot! Ela ja naudi. Aga voodis teleka ees lösutamise asemel otsustasin varred alla ajada. 

 
(Mööda)minnes ikka pilte ka. Turul on tore, et mõnedki puud istutatud, aga ehk peaks veidi rohkem ka igihaljaid istutama? Natukenegi rohelust?

 
Vanalinn on aga ikka rohkem kui ilus!






 
Eesmärk oli esimest korda siia minna. Mööda Pioneeride Paleest ja kohal olengi.



 
Kalev Spa üllatas. Läksin küll liiga vara ja kõikidele saunadele ligipääs tööpäeviti alles kella 14-st.
Hubasus? Hubasuse ja kõleda vahepeal, aga kindlalt kaldu hubasuse poole. Kohe esimene positiivne tunne oli soe õhk, mitte jahedus nagu Elamusspaas vm.Lisaks suurele basseinile ka väiksemaid ja ka "jõgi", mille vool oli mõnusalt aeglane. Igal juhul nautisingi pigem vees lobistamist kui ujumist. Natuke mullidega massaazhi ka.
Aurusaun oli ka väga hea, eriti positiivne üllatus oli aga sanaarium. Sellised pole mulle kunagi erilist muljet jätnud, aga siin hea temperatuur koos mõnusa vaatega parki ja Mere puiesteele. Selle pargi ja samas ka taustal liikluse nägemine rõhutas eriti vaikust (kerge muusikaga), mida ses saunas olles tunned. Lõõgastumine on kohe hoopis teist moodi! Või lihtsalt jään vanemaks?
Igatahes on koht, kus tasub vahel minna ja ka seepärast, et saab 3 tunni kõrval valida 1,5 h.








 
Lbi vanalinna koju. Majad on kõik üks uhkem kui teine ja eriline võlu seisneb selles, et iga sammuga avaneb killuke uut vaadet. Kõik oleks nagu liikuvas pildis.










 






















 
Tuttav kiitis, et parimad pannkoogid Tallinnas pidid olema Kompressoris. Ega ta sunnik valetanudki.



 
Juba hapukapsasupp lihaga oli kõige ehtsam ja parim kodune variant Tallinnas!

 
Ja kel plaan minna, siis ärge tellides üle pakkuge!

 
Ülimalt maitsvad ja toitvad nii et magusa, vahtrasiirupiga, pidin koju võtma. No ei mahtunud isegi viimane tükk soolasest enam sisse! Ja maitse neil ehk isegi pisut liiga vänge ehk et iga ampsuga tunned, kuid täitub kõht ja maitsenauding saab äkilisi lööke. Heas mõttes. Kuuldavasti ka vahukoor, nagu kõik muugi, on "päris", mitte ersats. On ka kukeseenesalatit muide, aga mingi variandi tahaks ka pärisseentega ja klaar kalasupp kah.... siis ei oskaks enam midagi tahta!

 
 
Kui aga kuskil näed tõelist kunsti, siis ikka peab olema mingid väärakad, kes oma sirgeldisi juurde topivad. Kui pole annet ja oled lihtsalt loll, siis võiks häbi olla ilu solkida?














 
Viimased võimalused on ka tunnelit pildistada.










Ja nüüd leiba luusse laskma! Head käiku teilegi!