Blogiarhiiv

Kuvatud on postitused sildiga Armin.. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Armin.. Kuva kõik postitused

reede, 23. juuni 2023

Jaanilaupäev.

 

 
Jaanilapäev. Muidugi rongiga.
 



 
Lääne elu kutsus üles sõnajalaõie asemel liblikaid jahtima. Nojah, õige kah, liblikad ju nagu sõnajalaõis, ainult kõhus? Mina aga jahtisin kiile.
 
Hommik oli nii unine kui üldse olla saab. Ei tundnud ennast natukenegi hästi ja polnud tahtmist üldse välja minna. Õnneks asi paranes ja kuigi väljas taas palav (tore ju iseenesest, sest ilus soe päev jaaniõhtu sisseelamiseks), siis ei pidanud tuppa jäämagi.










 
Puhas, nauditav rohelus. Igas toonis.





 
 
See ongi materjal, mida ma ei lasknud tuleroaks minna. Ikka taaskasutus.


















 Selline ilus jaanilaupäev.

 

reede, 15. aprill 2022

Armin.

 


Lohesaba Mängutoas.














































 
  
 
Läheks loomaaeda?
Enne minekut proovis Armin ise pilte teha.
 

 
Siis mõtlesime.

 
Siis ehitasime.

 
Ja juba sõitsimegi trollis.












 
Inju ja Maardu karjääridest pärit paekivi on jääkarule koduseinteks.


















 
Tere!




 
Arminit loomad aga ei huvitanud, vaid jäätis ja friikartulid.










 
Friikad ja ketshup päris head, tomat jube! Kohakala reklaamiti kui värske kartuliga praadi, aga ma ütleks, et võinuks kalli "söödakaalika" asemel osta vana "Läti Varajast" ja "Vilja" tomatit, rahakulu olnuks sama, kuid söök söödav. Miks söögikohad rämpsu kasutavad, on arusaamatu.















 
 

Enne Armin tegi toas ise pilte. Ikka endel ka...




Pärast rongile. Rohepööre?




Muide, nii palju on juba linnades puid täiega maha võetud. Kas kujutaksite ette, et siin, kus vaated iseenesest üliolulised, kasvaks vaid ülikitsad haavad, viirpuud, õunapuud või põõsad?
Ajalooline vanalinn oma võimsuses teatud kohtades vajab just võimsaid põlispuid! Ja kui vaja välja vahetada, siis ikka ükshaaval.





Lasnamäe paas? Järjest lagunevad, kas ka uued? Kiviastmed kestavad muidugi kaua, kergelt on keskel märgata sammudest kulumist. Mõelda, kui miljoneid jalgu siin astunud!






















Veidi isegi harjumatu. Vanasti olid kõnniteedel plaadid, nüüd kivid. Muster silme ees teine.























































Arminilt ka mõni pilt.

















Parkimine, kui ajud tühjenevad ja laadimispunkti pole.


Kahele pillimehele tänuks. Ühele enne näitas münti, et too ei kahtleks haha. Väga armas oli.
Turult ostsime aga Emma Leppermanni. Ja kui seekord plaanisime kollase arbuusi ostmata jätta, siis tuttav müüja kinkis selle. Aitäh hoolimise eest!