Aastaid juba eelistan toitu, mitte plasti!

 

Esmaspäev, 8. märts 2021

Ma eelistangi EestiMAIST, villast ei viska!

 

 

 

Päike ja muld.

 

EestiMAINE tomat! Oluline pole, kas väikesest aiandist või talust, oluline on MAITSE, mida suuraiandid üldjuhul oluliseks ei pea! Kui adekvaatne on aga meedia?

https://maaelu.postimees.ee/7192888/millal-jouavad-kauplustesse-esimesed-kodumaised-tomatid-ja-kurgid

 

Olen tomati- ja kurgisõber. Mingil perioodil ka ise kasvatanud ning naljakas küll, enim meelde jäänud lapsepõlvest vist esimene F1 sort Libelle. Mitte niivõrd maitselt kui omaaegse populaarsuse poolest.

 

Artiklis on huvitavaid nüansse. Näiteks "....katuse alla mahub 5500 ruutmeetrit tootmispinda. Sellele istutatud tomatitaimed pandiseemnest kasvama detsembris Soomes ja istutati Võiste alevikus aiandisse...." Nii nüüd loen loo lõpuni ja siis jätkan... Muide, miks jällegi mujalt toodud?

 

Ah et suuremad kogemused? Nujah...

 

Asja juures on aga üks suur AGA. Pinna puhul ei räägita sõnagi PINNASEST? Ehk et sellest, et pinnase ehk mulla asemel on kivivill? No ei pea ma õigeks kunstlikku "moondamist" ehk asju voimiksitest plasttomatiteni! Ma ei saa neist tomatitest naudingut! Muidugi põhjus ei ole ainult see, milles kasvatatakse vaid ka see, et väga paljudes aiandites erinevate viljade kasvatamisel keskendutakse uutele sortidele. Ja on osalt ka mõistetav, et püütakse aretada haiguskindlamaid, suurema säilivusega sorte. Kuid minu jaoks selle arvelt kannatab OSTJA ehk teisisõnu MAITSE!? Varem ei osanudki nii väga tähelepanu pöörata ja ehk märgata vahet. Pole ka nüüdki mingi maitsespetsialist ega gurmaan, kuid tomatisalati ja tomatisalati vahel on tegelikult üüratu vahe! Talvel enam ei söögi tomateid n.ö. "värskena" vaid ainult purgist, omas mahlas. sest neis on kasutatud üldjuhul vaid avamaal, MULLAS kasvanud tomateid!

 

Mainitakse, et eestimaiste tomatite hinnad on kõrgemad. Loomulikult! Põhipõhjus küttekulud + veel mõned asjad. Ma mõistan ja eeldangi seda. Ja mitte ainult kevadtalviste tomatite puhul. Ning väga tore, et öeldakse ses loos välja ka põhjus - kaubakettide ahnus! 

 

 "Kettidel on müük marginaali peal .... importtomateid müüakse suurtes kogustes, seal võib marginaali vähendada, aga kuna meie ei suuda neid nii suurtes kogusega varustada, siis et samamoodi teenida, lisab poekett sinna suurema marginaali"!. Minu rõhutus!

Mis ajast on suurema HINNALISANDI lisamise põhjuseks kauba kogus? Tegu on hoopis "röövmajandusliku lähenemisega" ehk et hinnalisandi PROTSENT püütakse hoida üks. Ehk et 2-eurosele tomatile 40% lisades on ju hinnakasv väiksem kui 4-eurosele? Aga on ka põhjust? EI OLE! Teisisõnu, hinnalisand peaks üldjuhul põhinema tehtud TÖÖL ehk kuludel, ehk et sama töö tehakse ja kulud on samad sisuliselt ka siis, kui letile tõstetakse 20 kilo tomateid, olenemata, kuskohast need tulid. Kolmandatsõnu, ei saa ühe tomati letiletõstmise tööd pidada suuremaks kui teise oma!
Et samamoodi teenida? No see on ju naeruväärne. Mis põhjusel peaks samamoodi teenima väiksema koguse pealt?

 

**

 

Loos järgnevalt juttu kurgikasvatajatest Järvamaal Eistveres. "... panid jaanuari alguses MULDA kolm tuhat ... seemet. ..... ja istutas taimed ümber kasvuhoonesse..."

Kui muld polevat taimekasvatuses vajalik ja teeb lausa keerulisemaks väetiste doseerimise jm, siis miks küll seemned mulda, mitte kivivillasse pannakse? Ma küll loodan, et need kasvavadki mullas....

 

**

 

Kolmandas loos talus kasvatavatest tomatitest ja kurkidest. Kus kasvavad? Ei tea. Müüakse taluturgudel. Kas tegu TALUtoodetega? Minu jaoks tähendab üldiselt talu siiski MAAlähedast lähenemist! ja tomatilt ning muudelt asjadelt eeldan PÄRIS MAITSET!

 

Kuidas Teie?

Huvitav on ka, miks meie turvas nii väga sobib Hollandi jt riikide kasvatajatele?

 

Laupäev, 6. märts 2021

Vana kartul ikka hea, muu hea juurde...

 

 

 

Pole midagi öelda, vanad ja ehtsad asjad on ikka kõvasti väärt! Täna oli imelik kulda kuskil raadiost voimiksite vist 30 a juubelist. Pole juba aastaid seda kordagi ostnud ega söönud. Nii on ka mitmete muude asjadega. Täna siis sai ostetud Balti turult kartulit Läti Kollane. Nõmme turult plaanisin ka Andot osta, aga ei saanud. Kuid keedukartulina on Läti Kollane, õigema nimega Läti Varajane ikka üle igasuguse prahi!
FB-s nimetuse Parimad Maitsed Märjamaalt all saab aimu aga sülditootjast. Neil muudki huvitavat nagu kartulivorstid jm. Ehtne kodusült! Tõenäoliselt zhelatiinita, sest veidi kipub lagunema, aga see pole oluline, maitse on!  Nõmme turult väikesest talupoest.

Sibul Viimsist.

Nõmmelt Eesti Lihameister poest lisaks veel Vana-Võidu aiandi marjadest Kataköök poolt valmistatud imemaitsvat karusmarjamahla. Kuigi hind 6 eurot liitrise pudeli eest, siis on see niivõrd "kange", et saab hulga liitreid lahjendades. Põltsamaa mahlad Ehtsad ja Head? Olen nende käest korduvalt küsinud, kas kontsentraadist valmistatut saab ikka ehtsaks nimetada? Ei mingit vastust! Ju nad teavad ise ka, et ei saa, aga enesereklaamiks kõlbab ju ka luisata...
Möödunud korral ostsin sama aia kollase kreegi mahla, see suhkruta ja tõsiselt hapu. Aga seegi pole ju probleem. Igatahes on Kataköök ettevõte, keda saab usaldada. Ja tõepoolest - ÄRGE OSTKE KAHTLASE VÄÄRTUSEGA MAHLASID MARKETITEST! Eriti kui pole teadagi, kust kaugelt see siia veetud.

 

 

"Jõgevamaa katab laua" avapauk.

 

 

 

Hoolimata külmast tahtsin väga osa võtta Jõgevamaa Toiduaasta avaüritusest. ja õnneks oli ka buss pandud Jõgevalt käiku, sest liinibussidega pühapäeviti sobib harva mõni käik. Reisijate arvust ma ei räägi, saan küll aru, et ilm külm, aga jõgevalased võinuks ikka rohkem kohale tulla. Tõsi, eks tagasisõite pidanuks olema vaata, et 2 korda. Mitte seepärast, et buss puupüsti täis läks vaid selle külamaga oligi karta, et üritus kella 17-ni ei kesta ja kel soovi varem ära minna (ka lastega), siis sellega peaks arvestama. Aga tänu sõitjate puudumisele saingi kokkuleppele, et tagasi kl 16. Tänud bussijuhile! 

 

 

 

Selge, miks Jõgevamaa külmapoolus meil on, isegi kohalikud ei mõista oma jopeseljale muud kirjutada kui "pakasetaadid" jm! Vahva. 

 

 

Kui siin veel üritusi toimuks, siis seelises kohas maamaja omanikuna pakuksin küll külalistele midagi. Näiteks kalasuppi! Üldse peaks lossimägi olema palju jõulisemalt ära kasutatud! Tõsi, vahepeal hõigati mikrofonist, et "sinna ei tohi minna".

 

Aga ega "sinna" ehk siis siia nii väga tulla ei viitsitagi? Pole ju vald siiani isegi bussipeatust siia suutnud teha? (Ei hakanud siin ringi otsima vallaametnikke et küsida, miks Pedja jõe silla juurde ikka veel ei taheta bussipeatust planeerida, vaid ollakse kinni aleviku ebamugavas Seemne tänavas. Sealse bussipeatuse puhul ei hakka asi toimima, sest lisab busside sõiduajale kõvasti aega ning... vaevalt, et sinna palju busse suunatakse - s.t. omakorda, et kui pole valikuid, jäävad sõitjad autode manu...) .

 

Kuid väga tahaks loota, et koht muutub pigem populaarseks ürituste kohaks! 

 

 

Rootsiaegse sõdurirõivaste pealt mallivõtmine igati äge! 

 

 

5 taalrit (vabandust, eurot) ja lubatäht väravast läbiminekuks oligi olemas! 

 

 

Rahvast tuli kohale üsnagi palju ja küllap ka vahetus aja sees, sest külma oli üksjagu. Liikumine, soe supp ja jook nin, tänud tegijatele, lõkked võimaldasid siiski üsna valutult kõik üle elada! Piltide puhul püüdsin kohati aga teadlikult jätta taustaks linnusemüüre, nii palju kui neid alles on. 

 

 

Pakuti süüa ja juua, aga kõike nagunii maitsta ei jõua. Nii keskendusin suppidele ja kui sealihaga supp oli selline üsna söödav, siis latikasupp oma nime välja ei kandnud, hindeks 3. Kõigil Jõgevamaa maitsete pakkujatel tasub hoolega mõelda, mida ja kuidas valmistada. Võib olla ongi latikafrikadellid lahja maitsega, aga sel juhul tuleks supi aluspõhi ikka selge kalaleemena välja pakkuda. Minu tehtud kodune kalasupp annab ikka pika puuga, olgu kalaks mudil, kiisafilee või mis iganes!

Peangi selle juures silmas just kalasupi kalamaitset, kartuli-porgandisupina polnud sel ju viga! Kuid nagu aru sain, siis lambavorste hinnati väga, ka teisi toite. Isegi kahju on, et hernetamp mul maitsmata jäi, nii õrnrohelisena oli see isegi pekikuubikutega (peki eelistan vähem) väga isuäratav! 

 

Tegelikult peaks arvestama veelgi enamaga.

 

 

Küll võivad ikka ministrid rõõmsad olla, kui saab ühe töötaja koondada ja uksed kinni panna? Et siis kohalik seemnekartuli kasvatus on miinuses? Tehnika lagunenud ja kärss kärnas? Kuidagi häbi pole, ei METK-i uuel juhil ega ka ministritel? Ning kohalikel poliitikutel? Riik on nii nõrk, et valjult toidujulgeolekust pasundamise ajal paneme järjekordselt millegi kinni? Väikefirmad (Kehtna Mõis jt) oma parimate toodetega ju kaovad üksteise järel?
Kui seemnekartuli kasvatamine on kahjumlik, siis tuleb peale maksta ja jutul lõpp! Terras on nagunii minister, kes millegagi peale jutuveeretamise hakkama ei saa, nii et esmalt peaks ehk ministri ära koondama?

 

See kõik muidugi ei takista Reg- ja Põlluvirtsahvti ministeeriumil rinda kummi löömast ja esitleda ennast "edasiviiva" jõuna ka selle ürituse taustal! Mis sest, et pole siiani isegi kõige lihtsamaid asju ära teinud, nt tagamaks, et poodides ja turgudel oleks müüdava juures nii sordinimi kui ka kasvata/tootja nimi põllumajandustoodetel. 

 

 

Kindlasti tahaks suve jooksul neid teisigi toite maista, rääkimata veel paljudes muudest toitudest. Nii võtsin ette ka müügilettide "revideerimise", et midagi kaasa osta. Ja muidugi ka väikseid tegijaid reklaamida, nii et enam-vähem peaks piltidelt ka ära nägema, mis ettevõtetega tegu.

 

 

Ja küllap oligi söögi-joogi pakkujate panus selleski, et inimesed nii rõõmsad olid.Päeva nauditi, nii nagu peabki olema. Vahvad olid ka toolid-lauad ehk põhupallid ja -pakid. Ning kindlasti ka sööginõud, mis ei olnud ühekordsed, puidust liuad olid aga eriti äga leiutis. 

 

 

 

 

Minu ostetud konservist jäi pildile auk, aga uus ilmus kohe asemele. 

 

 

Soojarohi jäi aga katsetamata. Selle mõju on üsna petlik, kuigi üks-kaks klõmakat kahju ei tee. 

 

 

Muidugi, kahjuu, et paljusid tooteid saabki enamasti vaid laatadelt, külaturgusid ja talupoode pole sisuliselt ikka veel tekkinud. 

 

 

Kõnesid ma suurt tähele ei pannudki, toredam oli olustikku tunnetada. Ja kasvõi rahvatantsijaid pildistama, kes niisuguse naudinguga ka pakasega tantsulusti pakkusid. 

 

 

 Asjad aga sageli peavadki olema arhailised, mitte brüsseli eeskirjade/nõuete järgi.

 

 

Kui siis vahepeal hõigati mikrofonist, et "sinna" ei tohi minna siis, siis millest see? Silt "varinguoht" nüüd küll ei ole asi, mida võrdsustada keelualaga? Kui varemete seisukord NII vilets, siis peaks olema lindid ümber ja üldse ei tohiks kedagi sinna lubada? Ja kui NII ongi, siis tahaks küsida, miks on? Kuigi tean niigi - meil loobitakse miljoneid kuhu iganes, aga oma ajaloo ja muidugi veel palju olulise jaoks seda ei jätku. Nii et siin tuleb parafraseerida M-Klubi: Sisuliselt on selline seis ka meie riigilaevukese sümbol! Seal käis see ühe laeva kohta, siin oleks õigem öelda, et "just nii kindel kants on Eesti riik". Koht ja hetk, kuhu meid on viidud ja ausalt öeldes hullemaks läheb, kui vaatad kuidas lausa sajad miljonid arutult kulutatakse.

 

 Sobiv pilt võrdluseks. Ühel pool (maainimesest kaugel) pannakse miljonid mittevajaliku ja mõttetu asja peale, teisal ei saa paar varemekükatsit renoveeritud? Aga nii see "mäe otsas" käib.

 

 

 

 

 

 

Kahvli andis üle Tartumaa. Kusjuures minul jäigi sisuliselt olematuks Tartumaa maitsete mekkimine. No ei sattunud kuhugi, ei olnud kõik see "kutsuv", Jõgevamaa tundub millegipärast teistmoodi. Miks, ei teagi. Ehk et siin on rohkem "maad"? Tartumaa kuidagi nagu linn vaid see, mis meenub, kui hakata mingile toiduelamusele mõtlema? Ning on ju ka Jõgevamaa peipsiäärne tallinlasele kättesaadavam kui Tartumaa osa? Just ÜT ligipääsetavuse osas. Mõte oli kui vähegi jaksu, minna ka P Kolkjale, kuid pakasega lükatigi seale üritus edasi. Ja et sinna saada, ei piisa Jõgeval rongilt bussile istumisest vaja on sõita ikka Tartuni ja sii jupp maad tagasi. Alatskivi, Kolkja, Varnja jt ei ole pealinnaga lihtsalt ühendatud lühimat võimalikku teed pidi. Kuigi ka ju tegu ääretult ägedate kantidega! 

 

 

  

 

 

 

 

Kuigi vaatamise ja pildistamise ajal oli tagumik lõkke "veerel" tundus, et ka tantsijate vaev annab sooja! 

 

 

 

 

Igatahes jagus lusti suurematele ja väiksematele. Kribake kahju jah, et asi just talve ainukese suurema külmalainega kokku sattus. Nüüd jääb oodata vaid järgmisi üritusi, miski Püha Öösöömaaeg on juba varsti kuskil peipsiveerel tulemas. Igast üritusest osa võtta loomulikult ei saagi, nii minagi kui "pensionär - põline rikas" pean kaalutletud otsuseid tegema. Ega isiklik eelarve pole nagu riigi eelarve, kus saab visata vasakule ja paremale, haha...

 

 

Ja nagu ikka, võib vahel sattuda esimest korda kokku FB-sõpradega. 

 

 

Sel ajal kui pidu vaikselt koomale tõmmati väiksel Maarjamaal, lendasid meist üle Pariis - Peking, Manchester - Peking jt. 35 000 jalga meist.