Blogiarhiiv

Kuvatud on postitused sildiga Transpordiprobleemid. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Transpordiprobleemid. Kuva kõik postitused

pühapäev, 8. märts 2026

Põhjapanevaid numbreid 4 - ÜHISTRANSPORT.

 

Keskerakond ruulib?
 
Sirbis:

RAIVO SOOSAAR: Ühistranspordiga koonerdamisel laiutavad autod 

Ühistranspordi osatähtsuse kahanemist pole ette nähtud ei praegustes ega varasemates arengukavades ja strateegiates, aga elus eneses on see vähemalt senimaani aset leidnud. Arenguseire Keskus märgib: "Ühistranspordi kasutamise kasvule seatud sihttasemed transpordi arengukavas 2014–2020 ei ole täitunud. Eesmärgiks seatud 25 protsendi tasemele jõudmise asemel on ühistranspordiga tööle liikumiste osakaal 2014. aasta lähtetasemelt (22,6 protsenti) langenud 2019. aastaks mitme protsendi võrra (20,6 protsenti)." Eurostati linnaauditi (Urban Audit) andmete kohaselt on Tallinna puhul see näitaja järjepidevalt vähenenud nii enne kui ka pärast nn tasuta ühistranspordi kehtestamist, olles 2001. aastal 48,0 protsenti, 2011. aastal 43,3 protsenti ning 2018. aastal 38,0 protsenti.


**************************************
 
16.01.
 
Saarte  parvlaevade hinnatõusust kirjutab ühes FB grupis Tõnis Paljasma (EKRE).
 
paar mõttekohta laevaliikluse teemal
Teame, et lepingus on välja toodud baashinnad reisitasu 634 eur ( üks ots Rohuküla Heltermaa) 208 eur üks ots Virtsu- Kuivastu
Periooditasu 1,702 miljonit eurot kuus, millest 1,041 miljonit on fikseeritud ja 0,661 miljonit muutub
Reisitasu muutub vastavalt valemile Reisitasuq = Reisitasuq-1 * (0,9 * (1+Kütuse hinna muutusq-1)+ 0,1 * (1 + THI muutusn-1)),
Periooditasu muutuv osa muutub Periooditasu muutuv osan-1 * (0,35 * PALKn-2 / PALKn-3 + 0,65 * (1 + THI muutusn-1)),
PALK tähendab veonduse ja laonduse valdkonna palka Statistika ameti andmete alusel.
Võttes arvesse, et Hiiumaa liinil võib reisitasu olla suurenenud kuni 750 eur , edasi tagasi 1500, sel juhul peaks laeval olema edasi-tagasi kokku praeguste hindade juures :
reisijaid 340 ( keskmine hind km-ta 2,5 eur, täispileteid üle poole), sõiduauto ja N1 kokku 80 ( keskmine hind km ta 6,5 eur, ) Haagisega veokeid 7
Kokku piletitulu 1510 eur ( ilma käibemaksuta) need numbrid annavad täituvuseks vaevalt 50%, ka suurema sooduspiletite osakaalu juures on tasuvuspunkt kuskil 60 % juures.
Kenade naabrite laevareis maksab lepingu järgi 208 eur ( üks ots) tänaseks võib see olla tõusnud 280ni ehk edasi-tagasi 560
Selleks, et see piletitulust ära tasuks peaks laeval olema 100 reisijat ( keskmiselt 2 eur käibemaksuta, täispileteid veidi rohkem, kui sooduspileteid)
50 sõiduautot ( keskmiselt 5,5 käibemaksuta, täispiletid ja N1 üle poole natuke) haagisega veokeid 5 ( 19 eur käibemaksuta) kokku 570 eur.
Pole küll üle lugemas käinud, aga tundub küll, et kokku 100 inimest ja 50 autot ja 5 veokit sõidab küll igal ( kokku edasi- tagasi) reisil.
Edasi- pannes Ts laevade enda avaldatud reiside ja reisijate numbritele rahanumbrid juurde, saame tulemuse, et reisitasud olid kokku suurusjärgus 9 miljonit ja piletitulu oli suurusjärgus 12 miljonit, seega kattis piletitulu ka 3 miljonit püsikuludest. See 3 miljonit tuleb küll praktiliselt kõik Virtsu-Kuivastu liinilt
Arvestades, et püsikulud on suurusjärgus 21-22 miljonit aastas, võiks ju väita, et riigi kogukulu on lepingu algusega võrreldes 1-2 miljoni võrra aastas vähenenud.
Tegelikult see arvutus väga täpne ei ole, sest pole teada täis- ja sooduspiletite täpne suhe. Kuigi pigem tundub täispiletite osakaal olema veel suurem, kui siin numbrites.
 
Tema arvutustesse peab siiski suhtuma väikeste kahtlustega, sest hoolimata logistikuametist on ta arvutamisoskustes olnud suuri vasturääkimisi. Pehmelt öeldes, sest tegelikult see oskus puudub.
 

**************************************
 
 







reede, 31. oktoober 2025

Tagasi hobukaariku manu? - Future from above

 


 2023. a valminud sarja 3. saade - Transport.Selliseid saateid vaadates ei ole tegu mitte kahetiste tunnetega vaid ei oskagi öelda"mitmestega". Futuristide jaoks võib see olla äärmiselt põnev, paljude jaoks aga ehk hoopiski koomiline. Igal juhul on tegu rohepöörastega, kelle adekvaatsus on vägagi kaheldav. Progress jm sellised sõnad on tänaseks devalveerunud, nagu ka majandustõus jpm väljendid. Sest selliseid armastavad kasutada lobistid ja lausa suuraferistid. Küllap sageli näoga "hea eesmärgi nimel", ainult et milline see hea eesmärk on?

 https://jupiter.err.ee/1609818337/tulevik-ulaltvaates

 Ah et peaksime jõudma selleni, et transportima inimesi odavamalt, vähemate tõrgetega, turvalisemalt, ideaalis nullsüsinikujalajäljega? Kõlab hästi jah. Progress aga ei saa automaatselt tähendada nullsüsinikujalajälge. ainuüksi juba sel põhjusel, et aastaks 2050 võimegi olla praktiliselt ilma vedelkütuseta ja sinnani me aina kasvatame jalajälge. Igapäevaselt, igal aastal ja sisuliselt seda lausa soodustatakse. Kuigi oleks ju võimalik juba täna kardinaalselt autostumist (ja mitte ainult, ka lennundust jm) vähendada. Kui me seda aga ei tee, on kõik sellised ulmesaated puhas jama!

Esmalt näidatakse robotaksosid. Tegelikult olen muidugi 100% nõus sellega, et transpordisüsteem tuleb ümber kujundada. Robotakso oleks siis 100% elektriline ja juba see paneb küsima - kuskohast me hakkame saama piisavalt elektrit? Tuugenid ja päikesepargid ei ole kuuldavasti jätkusuutlikud, igasse külla tuumajaamasid ka ei tahaks?  Võib olla on lootust, et kuskil, kus päikest palju, saaks sõiduatod liikuda neil endil asuvate päikesepaneelide jõul. Küll aga on teada, et nende, akude jpm tootmiseks kuluks väga suures koguses kalleid ja haruldasi maavarasid. Kas ajuvaba "majanduse kasvatamine" rohepöördega koos ei vii meid hoopis III maailmasõjani? Sest ahnus sunnib võtma teistelt, kui endal ei ole või ei jätku?

Meil on muidugi linnadki väikesed, aga kujutada ette, et mingis suurlinnas sõidaks 100 000 või rohkemgi robotaksot? Ehk peaks tegelikkuses hoopis sõitmist vähemaks muutma? Elukohad lähemal töökohtadele? Linnade kasv võimaldaks ehk midagi ses osas muuta? Ehk peaks selle peale mõtlema juba täna, nt ehitades ladusid, tootmisettevõtteid mitte ümber Tallinna ja Tartu vaid hoopis linnast väljuvate teede äärde, ühele poole ettevõtted, teisele poole teed elamukvartalid?

"Kui meil (kaadris Pariis 2050) on palju rohkem iseliikuvaid sõidukeid, siis teed, parklad, sillad - kõik muutuvad laste mängualadeks, haljasaladeks" - soovunelm? Kas kaovad ära ka kaubaveod linnades? Välja tuuakse seegi, et sisepõlemismootoritega peame hüvasti jätma. Küsin uuesti, kuskohast tuleb see meeletu elektrienergia kogus?  

Daejeon (L-Korea) plaanitakse elektrilisi laadimisradu, kus sõidukeid laetakse teepinnalt. Sellega poleks ka meil talvel probleeme? Ja miks ei taheta rääkida sellest, et kogu sellise infra ehitamine on ju ka suure süsinikujlajäljega?

Edasi näidatakse elektrilennukit ehk et vaja pole enam teid ega rööpaid! Tõsiselt? Kui palju on meil vaja selliseid lennukeid, et vedada ära Keila või Tartu suuna rongireisijad? 

Pikalt on juttu ka droonidest, justkui oleks need võluvits kõikide probleemide lahendamiseks. Ausalt öeldes ei tahaks küll näha maal elades tuhandeid droone päevas üle lendamas. Hea nali on aga see, et "kujuta ette, et toidukarp jõuab su juurde mõne minutiga ja peaaegu tasuta....". Ehk peaks sul toidukarp hoopis tööl kaasas olema? Ehk on küsimus hoopis meie enda suhtumise muutuses? 

Jutuks ka hüperloop ja superkütus, aga ... pigem ennustatakse et lennukireisijate arv kasvab tohutult. On ikka nii palju vaja lennata? 

https://jupiter.err.ee/1609818340/tulevik-ulaltvaates 

See link on siis sarja esimesest osast - Energia.

Kui vahel saan vastuseks kommentaaridele selle kohta, kuidas peaksime rängalt ja halastamatult kulutamist vähendama, ütluseid a la "kas hakkame taas hobuvankritega sõitma", saab sellest aimu, et väga paljud ei saa aru, mida tähendab ülejõu elamine ja tarbimine. Seda enam võib öelda, et piltlikult peamegi tagasi pöörduma oma juurte juurde ehk siis elada vajaduste ja võimaluste järgi. Targalt. Reageerimata paadunud autoomanike kisale.

 

 

 

neljapäev, 9. oktoober 2025

2025 - KAUA JAKSAD BUSSIGA SÕITA?



Rongiga on ikka paganama hea sõita! Eestis võiks raudteid isegi rohkem olla kui Rohukülani, risti-rästi läbi Eestimaa. Aga muidugi lepin ma ka bussidele ümberistumisega, eriti kui see on sujuv ja ladus. Praegu veel rongide sõiduplaanid "segased" ja selge, et ÜTK-d ei saa iga muudatusega kõike ümber korraldada. Kas Jõgevalt minna itta või läände? 
Kui idasuunas on asjad enam-vähem ja Jõgevamaa ÜTK aina püüab midagi paremaks muuta, siis ka sellel suunal on vaja muutusi nagu poliitikud ütlevad. Aga näe, keegi lubab Pedja jõele uue silla teha ja uhke puhkeala, kuid samal ajal ei suuda teha bussipeatustki silla juurde? Varsti luba jõe tagurpidi voolama panna?

Ja muidugi peaks juba toimima see, et Jõgeva - Mustvee bussiliinid oleks liidetud Kallaste liinidega. Sinnasuunda saadi ka üks bussipeatuski juurde tehtud. Ikka üks neist, millest ma olen aastaid rääkinud. Nüüd siis olemas Jõgeval Aia ja Pae peatused, kustkaudu aina rohkem busse liigub ja see näitab, et .... mul oli jälle õigus. Lisandus Mustvees  ka Uus-Raja. Ning on selge, et ka Jõgeva suunalt tulles ei taha kõik ju bussijaamas maha minna, vaid saada ka otse ja omadega Kasepääle, Omedule jm. Ning vastupidi.
Aga kaugemale Põltsamaast läänesuunas ei maksa mitte mõeldagi. Sellest aga juba allpool, sest see on ikka uskumatu, mis toimub! Võrrelda saab seda vast Pärnu - Haapsalu bussiühendusega, täpsemalt, selle puudumisega.





Eesti Raudtee remont aga venib. Nii on hea, kui on rongis raamat kaasas, sest sõit pole lühike.






Kuidas siis "piirkonnainnovatiivseimaks pürgiv" Eesti Raudtee ka tööd teeb? Näed, tegigi! Selle asemel, et siia teha kauaoodatud ülekäik, on hoopis aed ette ehitatud. Siin saab küll soovida kohalikele vaid teravaid lõiketange ja jaksu! Sest kui enne said ikkagi siin raudtee ületada, siis nüüd litsu jaama ja teiselt poolt siis sama palju tagasi. Et näiteks kooligi saada. Säh sulle peresõbralikku raudteefirmat!



Jõgeva bussijaamas on aeg-ajalt ootajaid küllaga. Küll põhjuseks paremaks muutunud bussiliiklus, küll pensipäev. Aga tore on seda igal juhul näha. Paraku....

Mul oli plaanis ööbida siin või Tartus ja sõita siis Pärnusse ning edasi Kablisse. Aga võin juba ette öelda, et puhkaminegi väsitab ja kui sain aru, et teha saabki seda sõitu vaid Tartu kaudu, siis hakkasin kõhklema. Peatus.ee pakub õhtupoolikul ka sõitu läbi Tallinna, kuskil ööbimisega ja hommikul oledki Pärnus. Kõigest 11 tundi kuluks.
Otsebuss Jõgevalt sõidaks vaid 3 tundi, aga väljub vaid kella 15 ajal, nii et hommikusest otsesõidust pole juttugi. Ometi, selliseid liine peaks olema erinevate linnade vahel minimaalselt 4 x päevas. Ei pea muidugi eeldama, et Pärnusse kella 8-ks hommikul jõuad, aga no kella 9-10-ks esimese bussiga küll. Sama ka tagasisuunas.
Praegu on aga nii, et kui proovida sõita Põltsamaale siis isegi Põltsamaal ei maksa Viljandisse või mujale edasisõitmiseks loota, et ajad sobituvad. Ja tänaseks on Eesti Vabariiki olnud juba üle 30 aasta, aga oleme muutunud vaid autokesksemaks.


Uue juhi käe all on aga Jõgevamaa ÜTK arenenud kohe kindlasti. Suur samm oli juba seegi, et bussijaamas ekraanil lausa muudatuste kohta info. See vajalik asi, mida rongiperroonidel ühelgi ekraanil ei näe, siin toimib. Tõsi, rongide infot ei näe ka siin, ikka pead minema perroonile, kus .... nagunii infot pole või kui on, siis aprillikuu oma....


Poliitikud aga ei taha kuidagi tunnistada, et üheks takistavaks teguriks bussinduses on riigifirma puudumine ehk hanked, erinevad liinigrupid ja vedajad. Ning bussijuhtide solgutamine, kui vedaja vahetub. Tõsi, riigifirma puhul oleks vaja väga asjalikku juhtkonda, mitte nagu Elronis.


Vahel saan aga ikka sõimata ka, oma ideede eest. Jõgeval on ometi muutusi märgata. Aastaid sai räägitud vajadusest bussipeatuste järgi Aia tänaval. Ja nüüdseks need seal ongi, Aia ja Pae. Tulemus? Liinimuudatuste käigus aina lisandub just sealkaudu sõitvaid busse, mis näitab, et mul oli õigus! Ehk saab lähitulevikus veel mõne "vingumise" tagajärgi näha, kuigi teistega venivad asjad veelgi kauem?

Tõsi, nagu mainisin, siis Pedja jõele tuleks äkitsi uus sild. Nii vähemalt Viktor Svjatõshev lubab valimiste eel. 


Tegelikult võiks ükskõik mille ehitamise puhul kasutada vana, ajaloolist disaini nii palju kui võimalik? Need oleks sageli isegi turistidele suuremaks vaatamisväärsuseks, kui kaasaegsed, sest viimaseid sigineb kõikjale aina rohkem, ajalugu aina kaob.

Aga bussipeatust surutakse ikka kuhugi alevikku, Seemne tänavale ning vastust, miks ja kuidas, ei saa! Kuigi siin pole isegi ringtee juurest sissesõiduteed!? Kuidasmoodi siis? Sinka-vonka, jälle ajakao ja ebamugavuse arvelt? Ja kui bussid peaks nii sõitma, siis suunatakse sealtkaudu vaid vähesed bussid, see aga tähendab, et paljude elanike jaoks pole sobivat bussi. Mida see tähendab? Sõiduvõimalus on vähestel ja ka sõitjaid on vähem. Tulemus, võetakse busse veel vähemaks...

Raha ei olevat, sest siinne maantee ei võimalda lihtsalt posti püstipanekut, on vaja taskuid! (Kaardil peatuse asukoht on, aga nimekirjas pole Jõgeva alevikuga seonduvat peatust)


Loetelu bussipeatustest, mida projekteerida, on esitatud allpool:
Jõgeva linnas Piiri tänavale (tasku+ooteplatvorm+ootekoda),
Jõgeva linnas Aia peatus Aia tänaval (tasku+ooteplatvorm+ootekoda),
Jõgeva linnas Pae peatus Aia tänaval (tasku+ooteplatvorm+ootekoda),
Jõgeva linnas Jaama tänavale (tasku+ooteplatvorm+ootekoda),
Saduküla (Jõgeva suunas) (tasku+ooteplatvorm+ootekoda),
Luual (Palamuse suunas) (ainult ootekoda),
Kudina (Jõgeva suunas) (ainult ootekoda)

Kaardil https://kaart.delfi.ee?bookmark=4e46de23ce0be63f44f03d75ac7c0c05 rohelise täpiga näidatud kohtadesse Jõgeval Kesk tn, viadukti teel Terminali tankla juures ja Jõgeva alevikus Seemne tn projekteerida uued peatused koos liiklusmärgiga, kuid ilma ootekoja, ooteplatvormi ja sissesõiduta. Sinise täpiga kohad kaardil on tasku ja ootekojaga peatused.



Aga ehk oskaks mõned neist, kes lubavad "vajame muutust", "ummikust välja" jms, selgitada, kui palju raha kulub neile portreedele? (Lea Pihlak - 3 pilti - aitäh!) Võib olla saanuks kambaga koos tehes lausa mitu bussipeatust juurde? On ju Jõgevamaalt poliitikuid ka Riigikogus, kes peaks aitama leida seda väikest rahasumma?





Ja vabandan muidugi, aga eriti suuri lubadusi jagavad suurimad valetajad ja nii ma lisangi siia selle võrratu hüüdlause! Ehk et bussitaskut teha ei jaksa, aga suured õhulossid viie 4-realiseima riigi hulgas jne? Riigil on kohustus tulevikuks tuua rohkem inimesi ühistransporti, aga reformikad kukuvad maanteedele ridu juurde ehitama ja kõigi kodude juurde karjääre tegema?

https://reform.ee/kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimised-2025/jogevamaa/jogeva-vald/kandidaadid/
Küsiks neilt ka? Hakkasin otsima, kas saab neile selle postituse panna üles ja mida ma leidsin.....?


Pean vist uuesti sõitma tulema, aga ma ei tea, mis kellased bussid neil planeeritud on Mustveesse ja Põltsamaale? Kõige parem oleks ju koos sõita ja küsida, kas Pedja jõe silla juurde tuleb neljarealine lõik või lausa sild?
Igatahes on paras aeg postitada küsimused ja oodata vastuseid. Eelkõige selle ühe puuduva peatuse kohta, aga ka puuduliku bussiühenduse teemal. Kõige ausam oleks, kui poliitikud postitaks vastused siia, blogipostituse alla. Vaatame, palju ausaid on?

Ehk hoopis teinud kiiresti peatuse valmis ja pannud plakati üles: Meie TEGIME!?


Bussisõit on aga tore! Ja nagu alati olen öelnud, igal aastaajal oma võlu, Jõgevamaal on aga kohati vaated, mida mujal ei olegi. Ja kui vaatate järgmist postitust, näete, et tasub küll tulla siia puhkama. No seda visiooni otsima, mida poliitikudki aina otsivad. Igatahes Mustvee, Kuremaa ja Palamuse puhul saate üsna edukalt ka ühistranspordiga hakkama, sest Jõgevamaa ÜTK püüab neid ka rongidega siduda. Kui rongid taas normaalse sõiduplaaniga sõidavad.


Sõidu ajal bussiaknast on alati keeruline pildistada, aga püüan ikka ja jälle tabada mingeid vaateid, vahel vildakatena ja vahel hoopis udustena. Viimased enamasti muidugi kustutan. Ometi näete midagi sellest, mida on hea bussiaknast vaadata (või hoopis rattasadulast). 


Oh, päevalilli oleks küll tahtnud lähedalt pildistada!



Maaelu (mille puhul ongi ÜT väga oluline) tähendab aga ka ju meie toidulaua täitmist ja siin on Sadala Agro ning palju teisi tegijaid.





























Bussiliiklusega aga ongi siin nii ja naa. Igal juhul on kohalik bussiliiklus palju parem, kui aastaid tagasi, see näitab, et asjalikum juht saab tegutseda ja muuta. Aga nagu aastaid olen rääkinud (ja lõpuks selgunud ikka, et mul õigus), on vaja Kallaste - Mustvee - Jõgeva (kokkuliidetud) bussiliine, samuti paari kiirliini, mis ei läbiks kõrvalisi kohti (mitte ma ei mõtle seda, et neis busse vähemaks võtta) vaid jõuaks Mustveest veidi rohkem kui poole tunniga Jõgeva ja ka Rakvere raudteejaama. Nt 220, Mustveest 6.30? Või siiski veidi hiljem, sellist, mis ka L ja P sõidaks? Näiteks Alatskivilt 8.25 (Mustveest 9.10), saabumisega Jõgeva jaama 9.45, sest rongid Tallinna ja Tartusse väljuvad 9.57. Tagasi Mustveesse (Kallaste-Alatskivi) samuti kiirekana väljumisega 10. 05. 
Õhtul Alatskivilt 18.55 , saabumisega Jõgevale 20.15. Jõgevalt 20.30 samuti Alatskivini, saabumisega 21.50? Selline kiire ühendus Tallinnaga oleks ju äärmiselt oluline nii Alatskivi kui Kallaste piirkonnale.

Ja kui ülipikki maaliine teha ei saa, siis vähemalt Jõgeva peaks olema koht, kus bussiliinid Jõhvist, Alatskivilt jm edasi (Pärnusse, Viljandisse, Haapsallu) oleks seotud nii et 10-20 minutilise ooteajaga saaks ümber istuda.
Valimisedki ukse ees ja tegelikult ei peaks valima neid, kel juba aastaid bussiliikluse mainimise peale mokk ripakile vajub. Ei maksa tuututada, et "omavalitsused ei korralda bussiliiklust" jm sellist bla-blaad. Korraldab küll, koostöös ÜTK-de ja riigiga. Ning kui ei taheta kuulda võtta, tuleb selg sirgeks lüüa ja nõuda. Seda enam, et mingid kauged sihtkohad, mida mainin, ei tähenda ju, et inimesed peaks ainult nende vahel sõitma. Ei, peab ikka ka tee peal maha ja peale saama! Sest vaid nii toimivad bussiliinid, mitte tilgutades jupikaupa.

Muidugi härrad ja daamid plakatitelt sõidavad ise valdavalt ikka autodega ja peavad seda normaalseks. Aga äkki ei peaks, ehk hakkaks ikkagi hoolima inimestest ja keskkonnast?



Kahjuks puuduvad Jõgevamaal ka korralikud ootekojad. Ometi, palgikoormaid kihutab siia ja tänna, korralikke puidust "aiamajakesi", mis üksiti ka matkajatele heaks peatuspaigaks oleks, pole kuskil näha? Ning taas, mitte keegi ei selgita, miks pannakse püsti (kui pannakse) ikka plastist käkerdisi, mis ilmastiku eest ei kaitse? Kas Euroopa komisjon on mõtlemise ja iseotsustamise Eestis keelanud või mingi muu must jõud selles muutusi luua ei lase? Hiiumaal õnneks ollakse osaliselt sellest vabad või on neil rohkem selgroogu?
Pink siin muidugi oli, selline kipakas, et kui "ahtrit" veidi rohkem nihutada võid ka kraavi lennata. Ei, tegelikult ma ei kiru kogu aeg ja lausaliselt, sest tõesti olin sellegi eest tänulik! Lihtsalt erinevalt mõningatest ma mõistan vajadusi, mis ühistranspordiga kaasnevad, eriti8 vanemate inimeste jaoks.


Näide ootekojast (mis annab tööd ka meie ettevõtetele), mis on ilus, praktiline ja pakub ka laiade pinkide puhul võimaluse hädaolukorras matkajatele puhkepausi teha. Sellised sobivad just väljapoole asulaid olulisematesse/enimkasutatavatesse peatustesse. Kui vajalikes kohtades teha ka veidi suurem varjualune, saavad kohalikud ka omi tooteid seal müüa, peatuda poebussil jt.













Eks nende lubadustega ole nagu on. Ma ei mäleta, kas Metsküla ja Ruusa kooli puhul ka lubati? Kuigi siin väga loodan, et need maakohad on piisavalt tugevad ja siinsed inimesed ei vali koolide sulgejaid. Kuigi, kuidas sa tead, kas ikka saab üldse kellegi lubadusi uskuda?


Oh sa, millised aknad! Pagan, kui veel peaks omale maja ehitama, siis sellist tahaks küll!


Laiuse lossivaremete juures pole ka veel bussipeatust. Kuigi platski olemas ja miks mitte siia tulla lastega? Või ka täiskasvanud ise lihtsalt olemist nautima? Vahva koht ju.




Võib olla võõrana ei saa ma hästi aru, aga miks vallavalitsus ei taha siingi bussipeatuste nimesid muuta? Kõik ütleb siin, et asun Laiusel, bussipeatus on aga Sootaga. Ja Laiuse nimeline peatus on hoopis tee ääres, kus võiks olla Laiusetee?
Koht on aga lahe, korra käisin siin isegi kohvikutepäeval. Kui paljud meist aga teavad, et siin ka Õlemuuseum? (Mitte õllemuuseum, kuigi seegi võiks olla?)






Vajame muutust!? Tõsi ta on, siingi, kus lapsi väga palju vahest bussi ootamas, on nende jaoks vaid käkerdis.




Püha jumal, saab vaid öelda.....
Aga siin siis bussist maha tulin, sest plaan oli minna Kuremaa spaasse. Õnneks tean, kus mingi bussipeatus on, peatus.ee portaal aga vahel eksitab inimesi. Alati ei pruugi ka siin ajad sobida, aga kuni paarikümneminutiline pole mingi probleem.





Tegelikult ei ole vast väga hea, et ühenimelisi peatuseid on ristmikel iga tee ääres. Ehk peaks olema Mutso 1, 2, 3 ja Mutso 4? Just võõramaid inimesi silmas pidades, kelle jaoks piirkond võõras. Sest Mutso "Vilina" suunas või "Võidu" suunas (peatus.ee) ei ütle ju võõrale midagi?





Siiski, mõni vahvam ja vähe asjalikum ootekoda on. Loodetavasti on tõepõhi all sellelgi kõlakal, et Palamusele tuleb samasugune?


Kuremaa on muidugi eriline! Kõige ilusama kujundusega väike spaa ja ilus park, järvest ning lossist rääkimata.



















Väga ilusad on muidugi ka väikesed valgustid, aga neidki leiab linnades vähe. Suured kolakad koos nendega kaasneva suure rahakuluga paraku ruulivad ka täna. Samal ajal mõnigi pood paneb uksi kinni.



Väga varakult Tartusse jõude aga ind rauges. Mõelda, esmalt kolistada bussijaama, sest umbes rongi saabumise ajal väljuv Pärnu buss jaama ei läbi. Ja bussijaama ületoomist kaubateede asemele või ajutise lahendusena kõrvalolevale vabale platsile ei paista kuskilt. Siis sõit Pärnusse pea 3 tundi, seejärel ootamine, et saada kohalikule bussile, veel tund.... Ei, pole ma enam nii noor, et seda kõike välja kannatada. Jõgevalt otsebussiga oleksin ammu kohal olnud. Nii et meie ÜT taseme tõttu üks mõnus olemine linnujaamas jäigi mul seekord ära. Kui palju jääb inimestel mingeid sõite ära või valitakse auto?





Aga vahi imelooma! Tartu vaksalis, peale 10-aastast "vingumist" on kultuur kohal - reisiraamatukogu! Lõpuks ometi!


Lootsin muide, et enne aasta lõppu hakkavad elektrirongid ka Aegviidu asemel Tapani sõitma. See oleks ääretult oluline, leevendamaks ometi nädalavahetuse ületäituvust ja muidugi ka paremaid sõiduvõimalusi Nelijärvele, Jänedale ja Lehtsesse pakkuda.
Minu jaoks tähendab ka rongide sõiduvõimaluste muutus taas vajadust jälgida olukorda. Sest kuigi ammu sai pakutud välja, et Aegviidu - Tapa bussid tuleb suunata läbi Käravete ja Ambla  Tapani, siis seda ei ole tehtud. Kas täna ametnikud mõtlevad sellele, et see aeg on peagi käes? Või tuleb elektrirongiliikluse käivitamisel jälle aastaid peale käia ja muutusi oodata?








Koju jõudes sain aga külma dushi, nii kaudses mõttes RB pättust nähes, kui otseses aknapesija käest...
Aga loodan, et ehk Jõgeval tehakse peatused nagu vaja ja eelkõige käib see Pedjajõe peatuse kohta. Näis, kas mõni poliitik ka siin teemas sõnakas on?