Bussiliin Kohtla-Nõmme Jaam- Kaevandusmuuseum - Aidu ja mida järeldada Tallinna/Tartu bussipeatuste statistikast. Sept 2021.

 

Pühapäev, 5. september 2021

Bussiliin Kiviõli Jaam - Kaevandusmuuseum - Kohtla-Järve - Saka - Valaste - Kotinuka - Jõhvi.

 

 

 

Kuna Kohtla-Nõmme jm liinide puhul olulisim koolitundide ajad jm põhjused, on vaja tekitada mõned bussiliinid, mis pidevalt võimaldavad külastada ka tuirismiobjekte ja nii tihedalt, et päeva jooksul võimaldaksid need mitu kohta läbi sõita. Üksiti annavad need paremad võimalused ka kohalikele, nii asjaajamisteks kui üritustel käimiseks ja rongile minekuks.

 

Jõhvi - Ontika - Virumaa Kolledzh - Kohtla-Nõmme Jaam - Kaevandusmuuseum - Maidla - Kiviõli Jaam - Lüganuse. Rongiga sidumine punasega Kiviõlis või sinisega K-Nõmmel. Hommikul Tallinna suunas selle arvestusega, et K-Järvelt saaks kiiremini rongile, hilisematel rongidel, kui sealt sõitjaid vähem ÜI Kiviõlis, tagamaks võimalused muuseumist ja Aidust rongile saada ning Jõhvi suunalt rongist istuda soovi korral ümber Lüganusele sõitmiseks. Üksiti tagatud ka Maidlast ÜI rongile
Tallinnast tulekul vastupidi, hommik keskendub Aidule ja muuseumile, õhtu K-Järvele. See muidugi ka ekspressi puhul, mis K-Nõmmel täna ei peatu.
Sõiduplaanid igapäevaselt ühesugused, et vältida segadusi. Et Kiviõlist Ontikale ja Valastele küll pikem sõiduaeg, siis see-eest saavad ka sinnasõitvad puhkajad näha Aidut ehk puhas reklaam. Kõik bussid läbivad ka Kaevandusmuuseumi ja Kohtla-Nõmme Jaam, seega ei pea kohtla-Järvelt Kiviõlini ja vastupidi bussiga sõitma, on vaid pikem ooteaeg Kohtla-Nõmmel. Esimese bussiga võib peale testetappi kaaluda, kas jätta käiku E-L, muudel päevadel kindlasti olulisim ühendused vähemalt 4x päevas.

 

Ajad Jõhvi - Ontika - Kohtla-Järve - Kohtla-Nõmme Jaam - Kiviõli Jaam - Lüganuse

7.00 - 7.20 - 7.35 - 7. 55/05 - 8.30 - 8.45

10.30 - 10.50 - 11.05 - 11.25 - 11.50/00 - 12.15 

13.55 - 14.15 - 14.30 - 14.50 - 15.15/25 - Lüganuseni ei sõida

16.55 - 17.15 - 17.30 - 17.50 - 18.15/20 - (18.35?)

Lüganuse - Kiviõli Jaam - K-Nõmme Jaam - K-Järve - Ontika - Jõhvi

9.20 - 9.35/45 - 10.10 - 10.30 - 10.45 - 11.05

12.20 - 12.35/45 - 13.10 - 13.30 - 13.45 - 14.05

Lüganuselt ei välju - 15.50 - 16.15/25 - 16.45 - 17.00 - 17.20

(18.35?) - 18.50 - 19.15/25 - 19.45 - 20.00 - 20.20

Muidugi on võimalik siin mängida variantidega, oluline aga, et saab:

* Jõhvist otse Valaste-Ontika suunale, kus teelõigul küll vähe elanikke, aga puuduvad ka ühendused.
* bussiühenduse K-Nõmme suunalt erinevatest peatustest ning Kaevandusmuuseumist Aidu ja Kiviõlini ning rongile

* tippajal kiirema ühenduse K-Järvelt Tallinna suunaga

* kohalikele nii K-Järvelt - Kiviõlist kui Jõhvist ühendused Valaste joale, Ontikale, Kaevandusmuuseumisse ja Aidusse,

 

 

Esmaspäev, 13. september 2021

Mida järeldada populaarseimatest bussipeatustest Tallinnas ja Tartus?

 

Niisugused on maakonnaliinide reisijate arvud Tallinnas olevates peatustes. Vaadata tuleb neid muidugi mitme nurga alt. Nii on BALTI JAAMa kõikide peatuste reisijate arv kahe aasta jooksul kokku üle 800 000, samal ajal VIRU peatus, kus peatub väga palju busse, on reisijate arv üle poole miljoni. Muidugi sisenevad ja väljuvad seal mitte ainult Balti jaama busside reisijad. Reaalsuses bussidega sõites on minu arust aga oluline erinevus nende peatuste reisijate arvu suhtes, sest VIRU/HOBUJAAM muutuvad bussid saabudes üpris tühjaks ja Balti jaama sõidab visuaalselt igas bussis üsna vähe reisijaid.

Üsna väike muude peatustega võrreldes on ESTONIA peatuse reisijate arv, osalt mõjutab seda kindlasti väikebusside suur osakaal võrreldes mõne teise peatusega. Siiski on tegu kesklinnas asuva alg- ja lõpp-peatusega. Miks siis on seal suhteliselt vähe reisijaid? Üheks peapõhjuseks just see, et VIRU jm , mida läbivad väga paljud bussiliinid ja suured bussid, annab võimaluse väga paljudele just neid peatusi kasutada. Loomulikult mängivad sind rolli ka ümberistumised trammidelt ja  linnaliinibussidel. 

Jätaks nüüd kõrvale otsesed kesklinnas asuvad peatused HOBUJAAMA, ESTONIA JA VIRU, KIVISILLA, A. LAIKMAA jt ning vaatame kesklinna lähipiirkonna peatusi.

Edetabelis troonivad ootuspäraselt KESKTURG, BUSSIJAAM, TAKSOPARK, SOSSIMÄGI, RISTI, KOSMOS, LILLE jt ja selliste peatuste osakaal reisijate arvu vaatevinklist huvitas mind kõige rohkem. Olen järjepidevalt viidanud sellele, et maakonnaliinide võrk kõikjal tuleb ümber korraldada lähtuvalt just vajadusest läbida linnu ja asulaid. Tänane reisijate arv neis peatustes näitab, et tegu on vanu termineid kasutades tõmbekeskustega ja pole mingit põhjust eeldada, et neisse ei soovita sõita ka muudelt suundadelt, näiteks TABASALUST/HAABERSTIST  siis peatustesse KESKTURG, SOSSIMÄGI või LASNAMÄE ja JÜRI suunalt peatustesse TAKSOPARK, KOSMOS, RISTI vm. 

Enamasti kiputakse sel puhul väitma, et neisse ja teistesse peatustesse on võimalik sõita kiiresti ja mugavalt, istudes ümber linnatranspordile. Paraku see nii ei ole. Ümberistumised on alati ebamugavad ja aeganõudvad, olenevalt ka peatuste vahelisest vahekaugusest, mingi liini liiklussagedusest jm. Kõik olukorrad igal ajahetkel on erinevad. Muide, üks halvemaid faktoreid siin on ÜTK komme kehtestada erinevad sõiduajad ja väljumised nii tööpäeviti ja puhkepäeviti kui ka talvel ja suvel. Pidev muutmine tekitab ainult segadust ja vähendab tugevalt inimeste soovi ÜT sõita. Ümberistumised sobivad vaid kõrvalsuundadele, peasuunad peavad olema kaetud ilma ümberistumiseta. Milleks eraldi linnas ekspresslinnaliinid ja maakonnaliinid? Miks 191 ja 14 paralleelselt, samas täiesti erinevate peatustega?

Muide, oma mõju on senini parandamata "vigadel", nt päevas sõida edasi-tagasi 20 ringis pääsküla ronge, Pärnu maanteed /Vabaduse pidi sõitjatel ei sobi ümberistumiseks ükski peatus, kui aga sama tihe oleks liiklus LAAGRI/VANA-PÄÄSKÜLA peatuses, oleks lugu hoopis teine.

Mis oleks suurim pluss, kui bussiliinid sõidaks läbi linna, näiteks TABASALU - JÜRI, MAARDU - SAUE, VIIMSI - HARKU, KEILA - ÜLEMISTE jm? Oluline siinkohal pole mitte Keskerakonna (ja mõnegi teise erakonna poliitikute) plaan luua ülikulukas ühine piletisüsteem vaid hoopis eeltasutud sõit! Tee see süsteem kui tahes keerukas ja kutsuv, suurte näiliste soodustustega, inimesi see sõitma ei kutsu!

Esiteks, nagu eespool mainisin, tekib erinevatel suundadelt võimalus sõita kesklinnast kaugemale. Nii neisse peatustesse, mis täna rahvarohkeimad, kui ka teistesse.

Ja teiseks (sama tähtis) - nagu me teame, muutuvad bussid enne "lõppu" alati tühjemaks, kogu Eesti võtmes sisuliselt. Nii siis kui liin lõpeb "kolkas" kui ka linna sees, näiteks kesklinnas võrreldes Balti jaamaga. Sama siis ka vastupidi. Kui aga liin kolka asemel lõpetab järgmises keskuses, nt Keila-Joa asemel Kloogal, läbi Klooga Jaama, Nabala  asemel Kohilas või Sakus jne või jätkab sõitu kesklinnast kaugemale, tekib ahelreaktsioon - täna tühjenevas bussis lisandub reisijaid enne tänast lõpp-peatust (Tallinna lõikes näiteks KOSMOS või BUSSIJAAM  jt peatustes) ning buss hakkab tühjenemise asemel hoopis täituma! Ja seda väga lihtsal põhjusel - sõita saab rohkematesse peatustesse!

(Andku Keila-Joa inimesed mulle andeks, ma ei pea kohta päriselt kolkaks, tegu vaid skemaatilise võrdlusega).

Kaugematest peatustes torkavad silma loomulikult HAABERSTI RING, ZOO, MUSTAKIVI, LINDAKIVI, VESSE, KIVIMURRU, PAE jt. mõnevõrra üllatuslik võib tunduda vähene reisijate arv niisuguses olulises kohas nagu ÜLEMISTE JAAM,  aga kui vaadata seal peatuvate bussiliinide ja busside arvu, siis pole imestada midagi. Kui pole busse, pole ka reisijaid ja kui isegi bussid oleks, aga nad ei peatusi, siis samuti....

Üllatavalt väike on reisijate arv ka VANA-PÄÄSKÜLAS.

Nii ongi, et tänased numbrid peatuste lõikes on köömes selle kõrval, kui koolitataks Transpordiameti ja ÜTK-de ametnikke, rääkimata ka KOV-ide ametnikest. Viimastest peaks ju alguse saama vaade kaugemale, veel kaugemale peavad aga nägema esimestena mainitute ametnikud.

Kõige ohtlikum on, kui võidavad sellised arusaamad nagu täna mõnigi kipub üle tähtsustama. Liiga sageli ja liiga suurel määral peetakse võluvõtmeks veel ühte kallist süsteemi - nõudeliinid! Nõudeliin iseenesest sobib mõnessegi kohta väga hästi, kuigi osadel puhkudel võib taas kolka asemel bussi suunamine punkti B või isegi C ja D olla parem kui nõudeliin metsa vahel. Otseühendus mingite suuremate kohtade vahel ju, mitte et peatus.ee suunaks kedagi võrust Otepääle läbi Tartu vm sarnast. Nõudeliinid on just SDE poliitikute lemmik. Kas on mängus sõpruskond, lootus, et vähem liine = vähem tööd võimul olles või lihtsalt asjatundmatus ja demagoogia? Pigem nende segu?

Või siiski eksin? Kas sama ilmneb ka TARTUS?

Tegelikult tõestab eelneva ära juba ainuüksi teisel kohal oleva PAULUSE peatuse reisijate arv. Kuskil SÕPRUSE PUIESTEE ja RAHUMÄE kandist alates näitab aga statistika juba oluliselt väiksemaid numbreid. Ja selle üheks põhjuseks ongi suhteliselt nigel linnaliiklus! Kui ikka ükskõik, millise sõidu puhul tuleb Tartus ümber istuda ja isegi KESKLINN erinevates numbrites näitab portaalis vaid kirjet kõnni, siis mis mugavast ümberistumisest me räägime? Peatus.ee võib küll näidata BUSSIJAAMANI 4 min, aga reaalsus on teine ja sageli on see aeg vägagi pikk. Mugavuse kontekstis. See, miks aga isegi Annelinnas on vähe reisijaid, näitab taas kahte asja - viletsat maakonnaliinide võrgustikku ning samas vajadust vaadata üle, millistes peatustes maakonnaliinid peaks seal peatuma.

Oma mõju muidugi sellelgi, et puudub peatus TARTU JAAM, aga see on juba Tartu linnavalitsuse mahajäämuse tõestus. Kuni on karta, et võim seal ei muutu ja peale valimisi ruulivad samasugused autosõitjad, pole ka muutustele lootust!

Muidugi saab sellise statistika põhjal teha veelgi kaugemaleulatuvaid järeldusi, tähtsaim on siin aga kirjas. Kuni loogikapõhise maaliinide võrgustiku asemel on kasutusel (tõmbe)keskustepõhine, jääbki eesmärk, rohkem inimesi ühistransporti - saavutamata!

Jäägem inimesteks ning Ida-Virumaa bussiliinidest. Jaan 2019.

 

Esmaspäev, 31. detsember 2018

INIMESED, JÄÄGEM INIMESTEKS!

"Postimehele" teeb hukkunud loomadest rohkem muret kitsede poolt näritavad puuoksad! 

MIS INIMESED ME OLEME???

https://lounapostimees.postimees.ee/6488339/kitsede-rohkus-teeb-metsakasvatajatele-muret

 

*******************************

 

 

Kolmapäev, 30. jaanuar 2019

Ida-Virumaa bussiliinid.

Kohtla-Nõmme. Kui aastaid tagasi sõitsime kohapeale vaatama, kuhu peaks perroonid tulema, oli siin kutsu juba peatuse kohta märgistamas!

Tõsi, peatus lõpuks tuligi, aga meie edukal riigil võtab veel mitu aastat aega, et siia ka bussipeatus teha. See on küll uskumatu laiskus ja ükskõiksus, aga nüüd, enne valimisi on taas asutud rääkima siiasõitvatest bussidest.

https://toila.kovtp.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/4O46VrejNJpy/content/id/22609213?redirect=https%3A%2F%2Ftoila.kovtp.ee&fbclid=IwAR2mJxBx3x9ataIKuIuQsddHLymhClTqEG0IwOw4PVFsQZuEv0pNZt6XpPg

Nii kirjutas Eve East.

"Põhjarannik" kirjutamas ka teemal.

https://pohjarannik.postimees.ee/6510084/uus-hange-muudab-toila-vallas-oluliselt-bussiliiklust

Muidugi hea, et siin saab lugeda, "Postimees" pole veel selles lehes artikleid tasuliseks muutmisega ära solkinud. Ühena esimestest saame teada, et endiselt plaanitakse bussiliine vana aja meetoditega. Ma ei tunne selle piirkonna ühistransporti väga põhjalikult, aga millegipärast ma ei ole veendunud, et sundida inimesi veel rohkem ümber istuda oleks hea mõte!? Iidlat silmas pidades? On ju tegelikkuses nii, et ükskõik kus, ükskõik kustpoolt tulles, ei ole inimese jaoks ainus sihtkoht, vaid soovitakse erinevatesse kohtadesse linnas. Ja ALATI ei ole linnaliinile ümberistumine absoluutselt mõttekas, vastupidi, see PELETAB INIMESI ÜHISTRANSPORDIST EEMALE!

 

Tegelikkuses peaks hoopis vaatama seda, kas liini 43 ei saaks PIKENDADA? Ehk et ühendada see osaliselt näiteks Mäetaguse liiniga? Nii peatuks bussid jätkuvalt kõikides peatustes linna sees. Või õnnestuks 114 ja 43 ühte liita, kulgedes mõlemat pidi ja haarateski endasse nii Kaevandusmuuseumi kui Kohtla - Nõmme Jaama? Üleüldse peab maakondlik bussiliiklus maksimaalselt olema seotud rongipeatustega ja peatuvate rongide aegadega. Tegelikkuses peaks alustama taotlemist, et mõlemad Narva ekspressrongid peatuks ka Kohtla-Nõmmel, sest on ju nii muuseumi kui muu puhul paljuski olulised turistid ja hetkel on just kõige "magusamad" kohaletuleku rongid need, mis mööda kihutavad! Kerge see ei ole, sest Elronis puudub lai silmavaade. Ja see lühinägelikkus võib tähendada, et väga paljud puhkajad jätavad tulemata!

43. liin lüheneb

Kõige suuremad muudatused ootavad ees 43. liinil (Kohtla-Nõmme − Iidla) sõitjaid.

Praeguste plaanide järgi see buss enam Iidlasse sõitma ei hakkaks, lõpp-peatus oleks Jõhvi bussijaamas, ümberistumisvõimalus Iidla suunal on postkontori peatuses.

Teine suur muudatus on Kohtla-Järve Järve linnaosas nn alumise ringi (Torujõe − Olevi − Kalevi tänav) väljajäämine ehk siis buss sõidaks otse mööda Järveküla teed.

Kolmandaks hakkaks buss rongiaegadel sõitma kaevandusmuuseumi asemel Kohtla-Nõmme raudteejaama. Kuidas seda Elroni suvise ja talvise sõidugraafikuga kõige paremini klapitada, pole veel päris selge.

Lisanduma peaks kaks väljumisaega (tööpäevadel praeguse 16 asemel 18, puhkepäevadel 9 või 10 asemel 11).

43. liiniga seotud plaanide tutvustamiseks ja arutamiseks kohtuvad Toila vallavalitsuse ning ühistranspordikeskuse esindajad Kohtla-Nõmme elanikega 31. jaanuaril kell 18 Kohtla-Nõmme rahvamajas.

Mind see imestama ei pane. Kuidas asju klapitada, pole IKKA VEEL selge, aga loomulikult ei ole leitud aastate jooksul aega ka nõu küsida! Ometi olen ma korduvalt ja juba pikka aega soovitanud võimalusi, kuidas teha. Aga kui otsustada puhtalt artikli teksti järgi, siis tundub, et päris hästi ikka aru ei saada. Sellestki, mida tähendab rongipeatus ja kaevandusmuuseum? Mis mõttes rongiaegadel hakkab buss sõitma muuseumi asemel rongijaama? Mis mõttes???

Rongipeatuse üks mõte ongi, et rongireisija saaks mitte ainult Kohtla-Järvele vaid ka muuseumi!? Seega, sõiduplaan peab tagama kaks asja ja seda võimalusel iga rongi puhul. Näiteks alustab buss Kaevandusmuuseumis, jõuab Jaama (Peatuse nimi Kohtla-Nõmme Jaam, mis peab olema ka iga liini kirjelduses sees) enne rongi, et reisijad saaks rongile, seejärel oodanud rongi ära, sõidab uuesti kaevandusmuuseumisse ja seejärel Jõhvi läbi Kohtla - Järve. Järgmise rongi ajaks on buss uuesti kohal, tulles Jaama taas läbi Kaevandusmuuseumi. IGA rongi puhul peab olema võimalus mõlemat pidi ümber istuda! Mismoodi teisiti asju üldse plaanitakse?

Ja loomulikult on see vajalik ka puhkepäevadel, sest rongiga muuseumisse võidaksegi tulla rohkem just nimelt puhkepäevadel kui klassiekskursioonid välja arvata.

Valaste.

Valastet ja Sakat Jõhviga ühendav bussiliin nr 105 saab väljumisaegu lisaks ning erinevalt praegusest hakkab sõitma ka puhkepäevadel.

"Ühe selle liini bussi tahaks panna sõitma Jõhvist otse Valastele, mitte Toila kaudu, see muudaks kohalejõudmise oluliselt kiiremaks. Küll aga võiks see buss sõita läbi Uikala küla, kus praegu buss üldse ei käi," ütles Luts, et selle liiniga pole asjad veel lõplikult selged. "Oluline on see, et saime liinikilomeetrid kokku, kellaaegadega on veel lihvimise asi."

See on rõõmustav uudis! Kuigi loomulikult ei tohi viivitada mitte aastani 2020, hankeni, vaid võimalus tuleb leida kiiresti.

Mitu väljumisaega lisaks? Ida-Virumaal ei ole küll õpitud nõu kuulda võtma, aga ehk oleks aeg? Kuidas on võimalik, et siiani pole buss suunatud Jõhvi Jaama, et saaks ka rongilt ümber istuda ja tesistpidi rongile? Bussiaegade peab püüdma maksimaalselt arvestada rongidega. Seda nii kohalike kui külaliste heaks! Muidugi ei oleks paha, kui osa busse sõidakski Jõhvi Jaam - Valaste - Toila - Jõhvi Jaam. Ning Valaste, Toila ja Ontika bussiring peabki (puhkepäevadel) olema nii hea, et päevaga saaks kolm kohta läbi sõita!? Ja oluline pole mitte liinikilomeetreid KOKKU SAADA, vaid ikka vaadata vajaduste järgi. Uikala peaks ehk tõesti saama oma liinid, aga mitu korda päevas on nende jaoks piisav? Arvestama peab sellega, et kui soovikski sõita päevaga läbi Toila, Valaste Juga ja Ontika, siis otseliin Uikala kaudu ju neid KÕIKI ei saa haarata?

Loos mainitakse ka seda, et liinivõrk on paigas ja et Heiki Lutsu sõnul"Oluline on see, et saime liinikilomeetrid kokku, kellaaegadega on veel lihvimise asi."  . Kas peamine ongi kilomeetrid kokku ajada? Esimese asjana pidanuksi ära tegema selle, mis aastate jooksul tegemata!? Rongidega ühendamine maksimaalsel võimalikul moel. Kuna pole lootagi, et perrooni "õigele kohale veetakse", siis tuleb bussipeatus luua perrooni juurde! Olgugi, et see mõnevõrra ebamugavam, kuid kiire ja mugav ümberistumine, niivõrd kui see võimalik, peaks olema prioriteet.

Ida-Virumaa - ühistranspordiga Alutaguse Spordikeskusesse. Aug 2018.

 

Laupäev, 25. august 2018

Ida-Virumaa - ühistranspordiga Alutaguse Spordikeskusesse.

 

Kiviõlis seekord ma ei väljunud, kuigi kindlasti tahan minna vaatama. Aga bussiga raudteejaamast ei saa endiselt kuhugi edasi....

 

Valgejõgi Tapal rongi aknast.

 

Väljusin hoopis Jõhvis. Ja mitte midagi pole parata, iga kord Jõhvis olles või isegi sellele mõeldes kripeldab sees. Et ma ei püüdnud rohkem seista rongipeatuse asukoha muutumise eest! Muidugi pole mina tehtud lolluses süüdi, vaid süüdlasi tuleb otsida ikkagi ministeeriumitest ja Eesti Raudteelt!

Mida aga teha edasi? Kas ehitadagi uus perroon? Iseenesest ei ole see mingi kohutav kulu, aga siiski! On selge, et allpool näha olev koht (mitme nurga alt) on kõige parem variant. Sest bussijaama ületoomine raudteejaama veel võimatum? Või siiski? Koos turuga? Ruumi ju vana jaamahoone juures on. Ja turg vajaks nagunii kaasajastamist. Ning siis ka oleks põhjus uue jaama ooteruumi ehitamiseks. Ehk mõne kaubakeskusega koos? Või ametiasutusega ühes majas, milline siia sobiks? Kuid kaubakeskus jääks siis ühistranspordi kasutajatele veidi kaugeks ja ebamugavaks, seepärast oleks ehk parim variant (kui Jõhvi muidugi vajab veel ühte) kaubakeskus!
Kuid oluliseks miinuseks siin jaamahoone juures oleks promenaadile pääs, ehk selle ebamugavus!? Sobivama koha pealt oleks see aga mugavam, sest ülekäiku sinna nagunii ei taheta teha!?

Seni aga on siililegi selge, et osa maakonnaliine tuleb kiiresti suunata praeguse jaamani. Rongidega sobivate aegade puhul. Vajadusel siis ka sõiduplaane veidi muutes. Mõni buss pidavat ju praegugi siia sõitma? Uss bussipeatus, mille nimi ongi UUS, on küll jaamale lähemal, aga see abiks vaid linna saabumisel ja pealegi, pole sealtki mugav jaama tulla.

Keskerakond eesotsas minister Simsoniga nüüd õnneks eeltasutud bussiliikluse käima pannud, ka siin, kuid tahaks näha, et ka muust küljest ühistransporti arendama hakatakse!?

 

Huvitaval kombel on aga lähedal üks ülekäik endiselt alles. Miks seda aga siis pole perrooni juures? Ning miks ei võiks promenaadi tunnelist suunduda paremale jalgrada? See pikendaks ju vaid veidi siit kaudu käimist?

 

Kuidas muuta raudtee ületamine Jõhvis ohutuks, oli teema, mida eile arutasid vallavalitsuse töötajad Eesti Raudtee juhatuse esimehe Erik Laidvee meeskonnaga.

Vaagiti kahe uue raudteetunneli rajamist linna. Üht neist planeeritakse Konsumi poe piirkonda, seda soovitakse võimalusel juba järgmisel aastal projekteerima ja ehitama hakata.

„Erakorralise kohtumise ajendiks oli hiljutine õnnetus raudtee ületamisel läinud nädalal. Täname Eesti Raudtee juhtkonda kiire reageerimise eest ja soovi eest muuta raudteeülekäigud Jõhvis turvaliseks,“ ütles vallavanem Martin Repinski.

Вчера состоялась экстренная встреча с руководством Eesti Raudtee во главе с председателем правления Эриком Лaйдвe. В ходе переговоров посетили легальные и спонтанные пеереходы через железную дорогу, находящиеся на территории Йыхви.

В итоге пришли к мнению, что необходимо строить 2 новых тонеля, а также сделать подходные пути к ним более удобными для пешеходов. Первый тонель, который будет расположен около магазина Консум должен быть спроектирован и построен уже в следующем году.

Причиной экстренной встречи стала очередная авария с участием пешехода, произошедшая на прошлой неделе. Благодарим высшее руководство Eesti Raudtee за быструю реакцию и за желание совместно сделать движение через железную дорогу в Йыхви безопасным.

2 fotot ja tekst Jõhvi valla FB lehelt.

Tore, et midagi plaanitakse ja ehk hakatakse ka tegema. Kuid kes maksab kinni mõttetu perrooni vales kohas? Ja kas minu pildil olev ülekäik pole ikkagi liigne luksus? Või vähemalt see võib ju olla, kuid miks sellel puhul ei kasutata signalisatsiooni?
Ülekäiku on pigem vaja jaamateede teises otsas.

 

Kuid selge, et seened kännu küljes võivad ilusad olla, inimeste liikluseks raudteeäärne võsa kindlasti ei sobi.

 

Põlevkiviraudtee.

 

Siit paistab siis peatuse õige asukoht.

Ka siit on peatuse asukoht näha. Ja ka see, et aeda vaid jupike ning sega ületatakse nagunii siingi raudteed.

 

Promenaad aga muidugi kena!

 

Eesti ime siis - eraldame rongid bussidest aiaga.... 

 

Siitki, marketi ja bussijaama kõrvalt selgelt aru saada, miks on õige perrooni asukoht siin.

 

Õiges asukohas on oluline muidugi ka Muusikamaja ja staadioni lähedus.

 

Trepp tunnelist tulles, mille kaudu saab lühimat teed bussijaama. Viita küll tähele ei pannud.

 

Bussiliiklusega aga on nagu on. Kohati hea, näiteks Kuremäe suuna omaga olid need, kellega rääkisin, üldjoontes rahul.

Kuid kui plaanisin reisi Avinurme, siis sellega on juba probleeme. Ja nagu selgus ka Avinurmes, siis väga oodatakse ühenduse paranemist. Siinkohal peaks aga väga tõsiselt mõtlema liinide pikendamisele-ühildamisele. Minu sõit Avinurme kaudu Jõgevale osutus väga pikaks, sest bussid kohati käigus vaid teatud nädalapäevadel, ei sobi ümberistumisajad Mustvees jne jne. Tõeline hookus-pookus! Ja ometi ma ei kahtle, et küllaga võiks olla reisijaid Jõgevalt Jõhvi, ka vahepeatuste puhul ju oluline saada paremini liikuma!? Miks siis ei sõida Jõhvi - Avinurme buss edasi näiteks Jõgevale? Jõgeva - Mustvee edasi Jõhvi ja Vasknarva? Olulisim ongi asja juures see, et see aitaks vähendada tühisõite! On ju teada, et sageli on hommikul ja õhtul üks suund tühisõit!? Kui aga liinid on seotud, siis aitab täituvust paremaks muuta just nimelt pikema maa sõitjad!?

Ja kui need bussid Jõgeva ja Jõhvi puhul õnnestub veel rongidega siduda, on tulemus veelgi parem! Bussidele ümberistumistest rääkimata, olgu Mustvees või mujal! Seda enam, et teatavasti on üheks suurimaks probleemiks ÜT kasutamisel just ümberistumiste ebamugavus ja sobimatus (sh ka ootetingimused). Ja rongiliiklus just Jõgevalt tähendab seda, et ka Tartusse (ja kaugemale)saavad kohalikud niimoodi lisavõimalusi sõitmiseks. Muidugi ka Tallinna mingitest piirkondadest.

Järgmistes teemades leiab selle kohta veelgi mõtteainet. Et Alutaguse Puhkekeskusest saada Avinurme, pidin seda tegema läbi Jõhvi. Ja kuigi siin ei ole kõikjal asustust, siis parema meelega sõidaks nii mõnedki inimesed ehk hoopis Kurtna - Kuremäe - Jõuga kaudu? See tähendaks muuhulgas ka seda, et avalikud liinid ei sõidaks paraleelselt kommertsliinidega, oleks mõningaid erinevusi. Kuid teisest küljest on see kommertsvedajatele veelgi kasulikum, reisijate arvu kasv tähendab ju omakorda et vahel tehakse üks ots avaliku, teine kommertsliiniga!? Kohati saaks ehk mõne liini isegi Vasknarva kaudu ühendada? Selle kandi ühendused pole ju ka suurem asi!? Sõida nagu nõuka ajal tingimata vaid oma "rajoonikeskusesse" ja piki Peipsit pole millegagi sõita? Tartust rääkimata! Või peab sinnagi sõitma läbi Jõhvi? Isegi Remnikult ja Alajõelt ei saa Mustveesse, alles Kauksist on mingi ühendus olemas!

Siin peabki mõtlema ka Vasknarva suhtes, kuidas liikumisvõimalusi parandada. Ehk ei pea igabuss sõitma Jõhvist Alajõe kaudu Vasknarva, vaid saaks klapitada ümberistumisi?  Näiteks Jõgeva - Jõhvi (ka läbi Avinurme sõites saaks suunduda Kauksisse?), Rakvere - Kauksi jne oleks peamised liinid, Vasknarvast aga toimuks juurdeveoliin Kauksisse?

Sama lähenemine oluline muidugi kogu Eestis!

 

Tee viis üle Narva ja ka Põlevkiviraudtee.

 

Kas aga võiks ka siia sõita kiinibuss? Teiste jaoks lisaks see muidugi sõiduaega ja kuna varem siin katsetatud ja ebaõnnestunult bussiliiklust, siis tekitab vajalikkus kõhklusi. Selge muidugi, et kui siiagi suunata, siis peab neid olema rohkem kui 2 või 3 päevas, et asi üldse toimiks! Ma ei tea muidugi ka seda, kui palju praegu on sõitjaid Rausvere ja Edivere vahel ning kuidas mõjutab seal elu-olu mõnevõrra hõrenev sõiduplaan!? Seda siis juhul kui Kuremäe bussid  4 x päevas läbiks järvede piirkonda. Iseenesest oleks aga bussiga sõiduvõimalus nii Alutaguse Keskusesse kui üldse järvede äärde väga hea! Nii kohalikele kui kaugemalt tulijatele. Asi on pigem tänapäeval harjumuste muutmises, kuid sellele saab kaasa aidata mitte paari bussiga vaid valikuvõimaluste tekitamisega. Ning nagu tänavunegi suvi tõestas, leiduks küllaga neid, kes veekogude äärde sõidaks.

Ja eks omaette probleemiks ole ka tee olukord. Kogu ulatuses pole ju asfalti! 

Tee koha pealt murekohaks, et hööveldamise tagajärjel tuuakase välja teravad kivid, mis üpris karmilt kummidele mõjuvad, eriti ratastel. Nii ei kasutata seda teed eriti ka matkateena, vaid minnakse suurt teed pidi!

(Ja seda ajal, kui arendame turismi? Toetama majutuskohti? Reklaamime RMK matkateid? Tahame ehitada nelarealisi ja kahetasandilisi ristumisi? Kus võtta asja irooniaga, kus mitte?)

Lähedal ka Kurtna Noortelaager, aga mida see täpsemalt kujutab endast, ei tea!

https://www.entk.ee/kurtna-noortelaager

 

Pildid räägivad enda eest! Läheduses siis ka mitukümmend järve. Kuid ratast ma seekord ei laenutanud (vaja oleks mul juba elektriratast) ja seega nägin vaid paari järve. Aga jalutada igati mõnus! Juba männimetsad tähendavad palju.

 

Kohvik peaks olema siis avatud K-P.See võimalus iseenesest väga tähtis! Ja info lahtioleku aegadest peaks olema juba ka Pannjärve Risti juures plakatil.

 

Valisin kämpingu tüüpi ööbimise.

 

Mätasjärv. Kindlasti peaks muuhulgas avatama siin-seal ka vaatekoridore. 

Pilte rohkem siin:

 http://llooduseblogi.blogspot.com/2018/08/alutaguse-matasjarv-ja-pannjarve-karjaar.html

 

Keegi kuldtiibadest (leek-kuldtiib?)

 

Piibelehe viljad.

 

 

Pannjärve karjäär.

 

Tegevust peaks siin jaguma?

5 kommentaari:

1. 
   Unknown28. august 2018 10:27

   Muide Jõhvis oli kunagi plaan bussijaama ja rongijaama ühendamiseks. Isegi mingi taristu ehitati välja. Aga sinnapaika see kõik jäigi...
   Kui rongide sõiduplaan muutub n+1 korda aastas, siis kes suudaks selle järgi muud ühistransporti käima pann? Praegugi on Elroni kodulehel pommuudis: "Alates septembrist muutuvad kõikide suundade sõiduplaanid!". Targu uut sõiduplaani ei kuvata ja otsingu juurde kuvatakse elurõõmus loosung: "Otsing kuvab õigeid väljumisaegu kuni 06. septembrini!". Kuidas seda logistikat siis korraldada?

   Vasta
   Vastused

   

   Riinukas28. august 2018 21:43

   Autor on selle kommentaari eemaldanud.

   

   Neeme Sihv29. august 2018 03:40

   Tänud!
   Sõiduplaanid (kui remondid välja jätta) muutuvad 2x aastas ehk siis n.ö. suvine ja talvine. Elron lubas, et 9.dets olulisi muutusi ei ole. Kui Pärnu välja jätta. Seega on nüüd võimalus siiski enamuses asju sobitama hakata. Suuremad muutused võivad tulla vaid uute rongide lisandumisel.
   Kui aga sidumisel jätta 10 või maks 20 min ajavaru, siis ei mõjuta seda ka väikesed muutused. Probleemiks on vaid sellised ümberistumised, kus seda tehakse rist ehk siis korraga nii rongilt bussile kui vastupidi, sel juhul on busside seisuajaks vajalik ca 7-8 min. Ja kui sel juhul sõiduplaan muutub, siis on muidugi ÜT korraldajatel tööd rohkem.
   
   Muidugi ÜT korraldajad saavad otse Elroniga suhelda ja ka varakult infot saada

   Vasta
2. 
   Unknown28. august 2018 10:30

   Põnev oleks teada, kui mitmes eesti linnas on rongijaam ja bussijaam samas kohas? Pealinn selles osas nüüd mingiks musternäiteks küll ei ole. Tartu samuti mitte. Jõgeval vanasti oli, ei tea, kuidas nüüd. Narvas vist äkki on kah, aga kindel ei ole. Pole sinna kunagi ei rongi ega liinibussiga sõitnud.

   Vasta
   Vastused

   

   Neeme Sihv29. august 2018 03:42

   Tänud!
   Balti jaamas on maakonnaliinid. Türil on koos, Narvas samuti. Tapal kõrvuti, samuti Jõgeval. Kuigi asukohad võinuks sageli lähemalgi olla.
   Kehras kui veel suuremaid kohti otsida ja ka Kohilas osa buss raudteejaamas. Keilas, kuid segadust palju, sest mitte kõik. Haapsalus - küll sinna ka raudtee tagasi saame!