Oecologicumis, lillepottide all on õhkkond piisavalt mõnus, et käima lükata Lus-i päevad, järjekorras siis 63-ndad.
LOODUSEUURIJATE PÄEV @ OECOLOGICUM
Looduse taastamine ja taastumine
Konverents 20. märtsil, Liivi tn 2.
9.30 Kogunemine ja tervituskohv
10.00 Avasõnad: LUSi president URMAS KÕLJALG
10.15 – 10.45 Peaesineja: Aveliina Helm “Ökoloogilise taastamise võrgustik”
10.45 – 12.15 I Sessioon TEOREETILISI LÄHTEKOHTI
1. Meelis Pärtel: “Loodus ja tervis”
2. Triin Reitalu: “Taastumine / taastamine”
3. Velle Toll: “Kliimamuutustega arvestamine looduse taastamisel”
12.15 - 13 LÕUNAPAUS
13.00 – 14.30 II Sessioon PRAKTILISI KOGEMUSI 1
1. Sander Sandberg: “Vooluveekogude taastamine: kogemused eramaadelt”
2. Priit Voolaid: “Soode taastamine”
3. Marika Kose: “Rannaniidud”
14.30 PAUS koos vaba vestlusega
15.00 III SESSIOON PRAKTILISI KOGEMUSI 2
1. Tuul Sepp: “Taastamine ja taastumine linnalooduses”
2. Eve Veromann: “Agroökosüsteemid ja looduse taastamine”
16.00 SIRUTUSPAUS
16.15 – 17 Paneelarutelu päeva teemadel.
Raul Rosenvald, Tsipe Aavik, Kalevi Kull, Urmas Tartes. Paneeli juhib Urmas Kõljalg.
17.00 Lõpetamine
17.30 kogunemine Struve tn 2 saalis (Looduseuurijate seltsi majas). Õhtusöök.
18.00 esineb EMÜ kammerkoor Camerata Universitatis
Jätkub mõnus koosviibimine
Piltide juurde ma ise pikki tekste panna ei saa, sest ei oleks kuidagi olnud võimalik mul veel märkmeid teha. Pildistamine niigi selle vana aparaadiga on probleemne, sest valgusjõud on nõrk, kogu aeg aga välklampi nina all ka klõpsida ei taha. Nii tuligi proovida teha igast hetkest mitu pilti, et udused vm välja prakeerida.
Loodetavasti saab mingil hetkel siiski ka salvestisi, sest nagu oligi "karta", oli tegu väga sisukate ja mõtlemapanevaid teemasid. Sellised üritused panevad mind muidugi rõõmustavalt ennast nooremana tundma, poisikesena, sest olen ju siinkohal tõeliste korüfeede keskel, kes on looduseuurimisse panustanud niivõrd palju, et seda on raske isegi hoomata. Tegelikult on isegi kahju, et omal ajal loodusele ei pühendunud, aga kuna määrajana olen kõiges nagunii ääretult nõrk, siis küllap poleks minust ka midagi tulnud. Olen pigem logistik ja selles piisavalt hea, aga see selleks.
Looduseuurijate (algselt loodusteadlaste) päevade algatajad olid K.
Orviku, H.Riikoja, J. Piiper, J. Aul ja teised. Päevade eesmärk oli
“virgutada meie laiemat loodusteadlaste peret ühiste ettevõtete ja
probleemide lahendamisele”.
Me saame olla eriliselt puhas pärandlooduse maa, kui me oma minevikku väärtustame
Mõned mõtted saan siiski enda poolet kirja panna, aga seegi võtab aega. Rõõmustav oli ka näha, et Tartus ei ole rattaga sõitmine probleem, vaid pealinnas on mugavust ja laiskust rohkem ja seega ka vaidlusi pidevalt autojuhtide ja rohemõtlemisega inimeste vahel.
Keskel LUS teadussekretär Hannes Rohtsalu, paremal LUS-i president Urmas Kõljalg. Mida on meeldiv tõdeda, et nii palju kui mina mäletan, on presidentideks olnud läbi aja ääretult toredad inimesed.
Osalejaid oli päris palju, aga (õnneks?) ei ühtegi neist, kes karjuvad "Ei metsade uputamisele", kes teevad promo kõikvõimalikul moel, et metsadest viimanegi pirrutikk kätte saada, kes irvitavad kliimammuutuste üle jne. Kliimamuutused on vaieldamatu fakt, ainuke, mida ei ole, on see, et süüdi oleks AINULT inimene. Asi on palju keerulisem, kuid see, et inimene n.ö. panustab "jõudumööda", on ka selge.
Põhiettekandega esines Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professor Aveliina Helm. Iga esineja puhul oli ekraanilt näha ka palju jooniseid/skeeme ja püüdsin neist jäädvustada, mis võimalik. Igal juhul on nende puhul tegu asjadega, mis annavad vähemalt aimu, millest olid ettekanded. Muidugi, iga esineja saab soovi korral blogi kommentaarides ise väikese ülevaate teha, sama kehtib ka iga teema lõpus esile tulnud küsijate puhul. Mida küsiti ja kas ka vastus oli ammendav?
Eks homme-ülehomme püüan ka omalt poolt mõnda pilti veel kommenteerida, sest lisaks kuuldule tekkis ka mul endal mõned mõttevälgatused. Isiklike arvamuste laadselt sealhulgas.
Kui president enam ei kandideeri, siis on ta väärt sellist torti! Tegelikult on niigi väärt, aga lähiajal toimivatel valimistel on oodata uusi kandidaate.
On hea, et valdavalt on looduseuurijad tasakaalukad ja püüavad oma töös ning tegemistes ollagi nii objektiivsed kui võimalik. Reegel Üheksa korda mõõda, üks kord lõika kehtib kindlasti. See, et vigu võib juhtuda, on paratamatu, halvem kui ehk mõne asjadnuse puhul on kellegi nõunikuks teistsugune inimene, on juba iseasi. Nt allpool on näha teema kalapääsude rajamisest ja Kunda "vintkruvikeeraja-korv", mis pidi kalu kolmekaupa üles tõstma, ei hakanudki tööle. Ja kui kalad olekski üles jõudnud, oleks nad joa servalt taas alla plärtsatanud...
Sellistest tegijatest peabki eemale hoidma, pole vahet, mis valdkonnaga tegu! Isiklikult näen logistika, kaubanduse ja mitme muu teema puhul, et alati leidub mõni "ekspert nr 1", kes ei saa kõige lihtsamatest asjadest aru ka mitme aastase "koolituse" järel, sama lugu on ka soode taastamise jm loodusprojektide juures.
Sellistest tegijatest peabki eemale hoidma, pole vahet, mis valdkonnaga tegu! Isiklikult näen logistika, kaubanduse ja mitme muu teema puhul, et alati leidub mõni "ekspert nr 1", kes ei saa kõige lihtsamatest asjadest aru ka mitme aastase "koolituse" järel, sama lugu on ka soode taastamise jm loodusprojektide juures.
Loomulikult saavad ka valdav enamus looduseuurijatest aru, et rohepööraste eesmärk "päästa maailma" koos tarbimise röögatu kasvuga - see ei olegi võimalik! Tagasi tuleb tõmmata kõikvõimaliku raiskamisega (ise olen alati ja korduvalt võtnud sõna liigsete (kaubandus)ettevõtete, sõiduteede arutu valgustuse, ülemäärase elektrifitseerimise jm puhulk) ja minna üle vajaduspõhisele majandusmudelile. Siia kuulub mistahes valdkond, alates ülikaugete vedude ja ülearuste lendudega ja lõpetades arutu ehitamisega.
Vahepeal torkas mitmekesisus silma päikselisel aknatagusel, vahepeal aga käisin ka väljas.
Need punktid ütlevad piisavalt. Asjatundlik ja kontrollitud tegevused, läbiarutatud ideed ja lahendused. Ei mingit metsade uputamist (kahju, kui eestlastest paljud selle hüsteeriaga kaasa lähevad, ju on tahtmine kiruda ja lajatada....).
Ees on aga ka teisi üritusi.
KONVERENTS JA POSTMARGI ESITLUS
ÜKS PUU JA TUHAT LIIKI – HARILIK HAAB JA TEMA KAASLASED
9. aprillil 2026
Tallinna Botaanikaaia konverentsisaalis
Kloostrimetsa tee 52, Tallinn
10.00–10.30 Registreerimine ja tervituskohv
10.30–10.35 Konverentsi avamine Urve Sinijärv, Tallinna Botaanikaaed
10.35–10.40 Tervitussõnad Marek Metslaid, Eesti Maaülikool
10.40–11.10 Aasta puu ja aasta metsaputukas: miks just haab ja
haavasikk?, Ivar Sibul, Eesti Maaülikool
11.10–11.30 Haab meie metsas ja istandikes, Kalev Jõgiste, Eesti Maaülikool
11.30–12.00 Värisev haab: puu uskumustes, pärimuses ja sümbolkeeles,
Marju Kõivupuu, Tallinna Ülikool
12.00–12.45 Lõunapaus
12.45–13.05 Eesti suurimad haavad, Hendrik Relve
13.05–13.25 Harilik haab kui võtmeelement metsaelurikkuse
kujunemisel, Asko Lõhmus, Tartu Ülikool
13.25–13.45 Haavatüvest haabjaks - oskused, materjal ja pärand, Aivar Ruukel
13.45–14.05 Haavad ja paplid haljastuses, Olev Abner, Tallinna Botaanikaaed
14.05–14.30 Haavaga seotud elustik läbi makroobjektiivi, Urmas Tartes
14.30–15.00 Postmargi „Eesti metsapuud – harilik haab“ esitlus, Jaan
Saar, Hannes Nagel, Eesti Post
15.30 Konverentsi lõpp; kohapeal on võimalik soetada postmarke koos
temaatilise ümbrikuga
Konverentsi juhatab Ivar Sibul.
Konverentsile saab registreerida registreerimislingil 6. aprillini või
kuni kohti jätkub.
ÜKS PUU JA TUHAT LIIKI – HARILIK HAAB JA TEMA KAASLASED
9. aprillil 2026
Tallinna Botaanikaaia konverentsisaalis
Kloostrimetsa tee 52, Tallinn
10.00–10.30 Registreerimine ja tervituskohv
10.30–10.35 Konverentsi avamine Urve Sinijärv, Tallinna Botaanikaaed
10.35–10.40 Tervitussõnad Marek Metslaid, Eesti Maaülikool
10.40–11.10 Aasta puu ja aasta metsaputukas: miks just haab ja
haavasikk?, Ivar Sibul, Eesti Maaülikool
11.10–11.30 Haab meie metsas ja istandikes, Kalev Jõgiste, Eesti Maaülikool
11.30–12.00 Värisev haab: puu uskumustes, pärimuses ja sümbolkeeles,
Marju Kõivupuu, Tallinna Ülikool
12.00–12.45 Lõunapaus
12.45–13.05 Eesti suurimad haavad, Hendrik Relve
13.05–13.25 Harilik haab kui võtmeelement metsaelurikkuse
kujunemisel, Asko Lõhmus, Tartu Ülikool
13.25–13.45 Haavatüvest haabjaks - oskused, materjal ja pärand, Aivar Ruukel
13.45–14.05 Haavad ja paplid haljastuses, Olev Abner, Tallinna Botaanikaaed
14.05–14.30 Haavaga seotud elustik läbi makroobjektiivi, Urmas Tartes
14.30–15.00 Postmargi „Eesti metsapuud – harilik haab“ esitlus, Jaan
Saar, Hannes Nagel, Eesti Post
15.30 Konverentsi lõpp; kohapeal on võimalik soetada postmarke koos
temaatilise ümbrikuga
Konverentsi juhatab Ivar Sibul.
Konverentsile saab registreerida registreerimislingil 6. aprillini või
kuni kohti jätkub.
Esinejatele esitataigi küsimusi, aga neid saavad siin all kommenteerida küsijad ise.
Ta ütles tervis! Meelis Pärtel.
Triin Reitalu - Taastamine/taastumine.
Siingi oli kaine mõistuse võidukäik - alati peab küsima, kas, kus, kui palju ja mida "taastada". Ning alati peab enne ka püüdma hoida seda, mis on!
Velle Toll - Kliimamuutustega arvestamine looduse taastamisel.
Lõuna hakkas lähenema. Allpool on aga üks kesksemaid slaide - CO2 paiskame atmosfääri igal juhul meie, suures osas. Vahet ei ole millise tegevuse tagajärjel ja pole kahtlustki, et sellel on mõju. Pange kodus kütmise ajal ahjusiiber kinni, kuidas tundub erinevus, kui ahi natuke suitsu sisse ajab või teeb seda nii, et läkastama ajab? Kui mitte hullemat. Nagu ka irvakil aken ei suuda n.ö puhverdada õhu puhtust, ei suuda ka atmosfäär lõpmatuseni saastust likvideerida.
Hea kana oli ja huvitava maitsega salat.
Sander Sandberg: “Vooluveekogude taastamine: kogemused eramaadelt”
Veekogud
Läbi elu on minu jaoks olnud üks ilusamaid elamusi kraavid ja ojad, looklemas kuskil ning nende läbipaistvus. On ääretult huvitav jälgida "olemist" vees.
Mida rohkem juhtun nägema selliseid kommentaare FB-s, seda suurem kurbus tekib. Jah, kritiseerin ise ka mitmes valdkonnas vägagi kõvasti, aga isegi emotsionaalselt, siis ikka põhjendatult ja asjast midagi aimu saades. Aga nii....
Kohe näha, et vanad sõbrad.... Kui esineja on RMK-st, on kindlasti Mati Sepp, kes küsib. Loomulikult, viisakalt. Ja küllap teda osa RMK poolt juba austatakse. Vaid mõiskäie lohistajad vm tegelased võivad siin hambaid kiristada.
Lõputult ei suuda aga ka tema oma kulu ja kirjadega seista me kõigi eest.
MTÜ Hoiame Loodust
SEB EE951010220298842222
SWED EE622200221082508590
NB! Kui soovid annetusel tulumaksu tagasi, siis lisa selgitusse oma isikukood.
Hoiame loodust!
SEB EE951010220298842222
SWED EE622200221082508590
NB! Kui soovid annetusel tulumaksu tagasi, siis lisa selgitusse oma isikukood.
Hoiame loodust!
Priit Voolaid: “Soode taastamine”
Marika Kose: “Rannaniidud”.
Mitme ettekande puhul tõdeti, et vahel võib iga tegevus kaasa tua ka mõningaid ebasoovitavaid tulemusi. Vähemalt esialgu võib nii tunduda. Aeg ja looduse uurimine on need, mis annavad aimu, mida ja kuidas edasi teha,
Eve Veromann: “Agroökosüsteemid ja looduse taastamine”.
Kui suhtlusmeedias ja mujal püütakse halvustada "metsauputajaid", siis ei ole see ainuke teema. Siinse loo lõpus on näide sellest, kuidas "ekspert" ronib põllumaale.
Kui "palk ja palk" teemas on paljud metsakasvatajad avalmis vaid ründama, siis rõõm on tõdeda, et leidub põllumehi, kes valmis ka suuremas mahus uuringute puhul panustama ja kaasa aitama. Tegelikult, on ammu selge, et mitmekesine põllumaastik on igati kasulikum, kui üheülbalised põllud. Seda ütles juba mõisavalitseja Toots! Mis sest, et seal oli juttu mitmeviljelusest, aga küllap ei hakanud Toots kõike muud hävitama. Rohepeenrad jm on asjade loomulik tulem, oluline oleks sellest ka teistel kiiresti aru saada ja panustada. Kindlasti ei maksa siin tähelepanu pöörata taas mõnegi poliitiku "naljanumbritele". Mis sest, et ka nende puhul taas leidub takkakiitjaid.
Siiski, põllumees, kel on sadu hektareid maad, ütleb, et mingite rohuribade jätmisega (põlluveerde, kraavikaldale jm) kaotab ta saagis ehk rahas. Miljoneid? Ei, see on lihtsalt stampmõtlemine ning siin kaasneb muidugi kulude probleem. Aga et põllumajandustehnika on aetud viimseni keeruliseks ning seega ka kalliks, see ei pane kedagi mõtlema? Igal juhul ei tohiks sadade hektarite puhul mõtlema kokku ehk ühe hektarini ulatuvate rohualade üle. Eriti, kui põllumees onm vahel vaadanud Osooni ja mõtisklenud väärtuste üle. Eks paljugi saavad asjad alguse kodusest kasvatusest, kuigi põllumees pärineb ikka maalt ja vanemad peaks olema tulnud neistsamustest puudesaludest ja kivivaredest?
Loodan, et Sadala Agro lööb juba tänavu kaasa hoopis suuremas mahus?
Tuul Sepp: “Taastamine ja taastumine linnalooduses”.
Imeilus kontsert õhtul pani mind aga soovima kuulata seda lugu. Kiidjärvel, seal, kus on vaja tammid alla lasta...
Pole just parimad pildid, aga viktoriiniküsimus: kuidas need pildid taastamise/taastumisega sobivad? Ootan vastuseid kommentaaridesse.
