Blogiarhiiv

pühapäev, 12. juuli 2026

Pendeldades keskaja ja mere vahel. Pühapäev. 2026

 

 
Oi ma olen nüüd väsinu! Aga tunne on ülihea! Ilm oli ka täna peaaegu väga hea, mingil hetkel küll veidi liiga palav. Aga oli tuulekest, oli varjulisi kohti (oi kui olulised need ikka on) ja oli võimalus ka juua. 
Kuid ei väsi ma kordamast - joogivee kraane on vähe, neid ei leia üles jne! Tallinna Vesi, no tõsiselt, nagu ülimalt jonniv tita, ei tähista ega viidasta joogivee kohti! Mis sest, et siis saaks ju lintigi lõigata!? Ja mis sest, et poliitikud armastavad rääkida kliimasoojenemisest, pikkadest kuumalainetest ja sellest, kui väga tähtsad on pakkuda kraanivett aga ka plastireostuse vähendamine. Tegelikkus näitab, et tegu on sageli äärmiselt võltside tegelastega!
 
Joogiveekraane ei leidnud ma Noblessnerist, Lennusadamast ega Vanasadamast, Raekoja platsist ja vanalinnast rääkimata! Häbi! (Punasega mõttekohti meie suursuu poliitikutele!)
 
 

 
Raekoja platsi jõudsin enne n.ö. õiget aega, seega otsustasin Raekojast läbi põigata. Üks küll ei osanud muud öelda, kui "uskumatu".... 

 
Muidugi on ka siin kõik väga vinge ja ajaloo hõngu paksult täis. Olgu siis keegi lubanud ühe küla neetud seekidele ja säilitise rukkeid või kinnitanud, et ordumeister ise on Tallinna õigused kinnitanud! 














































 
Issand, mesilased linnas! Või "loomad elutoas...". See ongi elu. Ja mis lõhna veel siin koos mesilasega tunned! 

 
 













 
Aga.... küsisin mitmest söögikohast, et kas neil päevil ka midagi erilist, keskaja retseptide järgi inimestele pakutakse? See mõte mul eile pähe tuligi ja nagu arvasingi, mitte keegi neist ei vastanud jaatavalt! Keskajal burgereid aga küll ponud. Võinuks ju angerjaroagi nimetada dominiiklaste paastuangerjaks või pakkunud siis rasvaseid vorste kui Melchiori lemmikuid?
 
Muide, siin ja praegu olnuks paras aeg ka Melchiori triloogiat müüa, ingliskeelsete subtiitritega vähemalt!? Veidi reklaamjuttu juurde ja kodumaise filmitööstuse ühed parimad filmid oleks kümnete viisi laia maailma läinud! Kus on EAS, Visit Estonia ja sajad teised maksumaksja palgal tegelased? Meil oleks isegi palju rohkemat, alates pärjatud loodusfilmidest kuni... Ja näete, on ju olemas midagi põnevat nagu mängukaardid? Jah, suveniire müüvad suveniiripoed ja keegi ehk veel, aga on asju, mis on suveniiridest veidi üle - Eestit tutvustav kraam!



 
Miljööväärtus on ka üks sõna, millel on täiesti tähendus olemas. Kolemajad siia ei kuulu, fassaadi on alati võimalik natukenegi ümbritsevaga harmoneeruma panna. Muidu on ju vanalinn lausa väga eriliselt eriline ja me ei saa ega tohi lubada sellest taganeda. (grähvitist ma ei räägi, vabanust, aga ma ei teadnud, et Eestis on sadu väärastunud noori).


 
Seekord läksin bussile teist teed pidi, just selleks, et pildistada võimalikult erinevaid maju ja kohti. Blogil on palju välismaalastest külastajaid, kunagi ei tea, mis võib huvi äratada. 














 
Mõne pildi puhul mõtlesin ka meie linnahaljastajatele ja mitte ainult Tallinnas. Puuliike on süna palju erinevaid mida istutada, ei ole ainult jaapani kirsid ja pihlakavitsad. Tõsiselt, KUI HEA oli käies jõuda aeg-ajalt nagu teise kliimasse!
 

 Imelik, et siiski on neid, kes sellest aru ei saa? Oodata kuni mõni poliitik saaks ka 70-80 aastaseks ja siis äkki peas plahvataks - kuidas seni? Kuigi ega ma ausalt öeldes pole vist ühtegi kohanud, kes vanemaks saanud, ja nüüdki sellistest asjadest räägiks!? Konditsioneer toas ja ..... mis teistest?  Muidu on ju kliimamuutused nii popp teema?





 
Millal saab Koplisse ning Paljassaarde läbi Kalaranna ka kaugemalt sõitja? Ainult üks poolpidune ehk poolelinnaliin 73. Ometi on ju ainuüksi Lennusadam koht, kuhu tullakse kaugelt ja lähedalt? Viimsistki ja Piritalt? Paraku maakonnaliinidel kõigi puhul vist üks viga - natuke veel ja rattad kukuvad alt ära.... 




 



 
Siin hea, et vaatasin netist, kas see koht avatud. Ei olnud, seega hea, et ma liigset jalutuskäiku ei teinud. 


 
Nii, kolmat korda Kalamajakas. Esmalt pildistasin kellegi praadi, siis autouksel reklaami (ise ostsin üleeile, mmm, kui maitsev kala!), siis pildistasin veel. 



 
Kuniks ootasin enda tellitut, vaatasin, kuskohast juua saaks. Vastas armeenia shaslõkk ja Tarhun mulle ammu teada, lapsepõlvest, aga mingi huvitav lilla limonaad!? Natuke magus nagu selgus, aga vahelduseks täitsa mõnus! 




 
Austreid pole ma veel ikka söönud, mitte kordagi! Ükskord peaks proovima kindlasti ära. 

 
Ka see ei ole veel minu tellitu! 

 
Terve teenindajate kamp tegeles ja ega mul kiiret polnudki, aitäh neile kõigile hea teeninduse eest! 






 
Ja siin ta on - minu tellitud siberi tuura grill! Kusjuures väga sobivad sinna juurde olid nii merikapsas kui see teine, mistandoligi salat! Viilu asemel muidugi eelistaksin nisujahust kukleid. Kuid tuur on tõeline delikatess!
Ja kõhu sain üksjagu täis, nii et niipea ma raha söögi peale ei pidanud kulutama. Eks nii ongi, raha pean paraku lugema. Kuigi hea tunne on toetada neid, kes vaeva näevad. Mojitot seekord ei võtnud, sest limonaad juba olemas.




 
Rahvast tundus täna olevat rohkemgi kui laupäeval, aga võib olla see vaid tundus nii.
 



 








 





 
Elurikkust on siinkandis aga väga vähe! Linn kohati küll istutab puid ja vahel mõni ka mõne eraettevõtte hoovil, aga selgelt on tegu ses osas üsna inimvaenuliku piirkonnaga. Raha on see, mis maksab ja seega peab iga maatükk olema täis ehitatud! 



 
Kalaranna tänavale jõudes on olukord natuke juba parem. Puud veel küll väikesed, aga juba on varjude järgi näha, et asi läheb ainult paremuse poole! Kohe oli näha ühte bussi tulemas, aga kiirustama ma ei hakanud. Istusingi ülimõnusasti peatuse lähedal pingil puude vilus oma 15 minutit järgmise bussini. Jalad sai ka puhkust.







 
Paljud uued majad, nagu taamal näha, on ühetoonilised. Midagi juurde? 


 
Raekoja platsi tagasipöördumiseks valisin seekord Pika tänava. Nagu kõik tänavad, on seegi ilus, kõrvuti keskaja majad suht tänapäevastega ehk siis 20. sajandist. 










 
Eesti rahvuskivi, ajahamba poolt puretud kivi. Tallinnas seintes enamasti Lasnamäe lade, etikute jm kasutatud sageli ka teiste lademete omi, kuni Saaremaal toodud Kaarma kivini välja. 

















 
MUUSEUMIKAART! Põikasin ka Hansaaja näitust vaatama, aga veidi lahjavõitu. Ekraanilt saab küll erinevat infot, aga meie rikkalikust "aaretelaekast" näeme reaalseid asju ikka väga vähe! 





 
Alati võiks muuseumites ka valgus olla veidi parem, et saaks peenemat kraami paremini vaadelda. 


 
Ohsaa, hinnad juba üle 100 euro, lausa 200? Haha, mis kõva ärinipp see  nüüd on, et siingi sendid taha kritseldatud? Pidin mõttes ennast puruks naerma! 














 




 
Esimesel pildil olid pead ja tagumikud, tegin uue pildi... 






 
Küsisingi siit ja sealt ERIPAKKUMIST! Mingi ameerikamaa värk vist? Ei ole mitte ploomilimonaad, vaid coca-cola? Tõsiselt?
Mina aga täpsemalt öeldes uurisingi vastavalt eile tekkinud mõttele: Kas teil pakutakse neil päöevil ka midagi keskaja retseptide järgi? Ei, kõigil tavamenüü! Tõsiselt kahju muidugi. Kas ei saa häid rasvaseid vorste pakkuda koos kalja või mõduga? Piparmündi majalimonaadiga? 






 
Ma ei teadnudki Võhu juustuvabriku olemasolust! Küll aga teadsin, et saab meilt osta krokodilli-, känguru jt lihakonserve. 



 
Eestimaist siiski kohati saab. 





 
Esinejad vaheldusid ja väga hea oli istuda ning nautida. Olin tõesti juba väsinud, aga tahtsin minna veel orelipooltunnile Niguliste kirikusse. Ka esinejate vahel paraja valjusega mängis keskaja muusika ja see andis sellel erilisele tundele palju juurde. 






 
Veel üks eestimaine koht. Ainult et peipsiveere burgerile juurde ei pakuta õunamahla ega meie limonaade. Ohjah... 

 
Ah, et vesi 3 eurot? Linnaisad, kus on siin joogivee kraanid??? Ma jätaks parema meelega veeraha millegi muu jaoks! Ja kui lapsed janus, siis tahaksite, suured perede eest võitlejad, et laste arvelt ka kulutataks raha? 
Turul olen vahel ostnud värskeltpressitud apelsinimahla, seekord mitte. Aga võimalus on. Limonaad pole muidugi nii kasulik jook, kuid palava ilmaga oleks ikkagi kasu, kui saaks sortsu klaasi lasta...
 
 
Või lihtsalt gaseeritud vett? 










Loomulikult keskajal tiirutati ka palju rüütlipreilide ümber...





 
Kohe-kohe jõuab kätte orelipooltunni aeg! 



 
Paraku sain suure pettumuse osaliseks. Kuigi keskaja päevade kavaski see kontsert kirjas, siis ehk peaks märkima juurde, kus MUUSEUMIKAART ei kehti? 10 eurot soodushinda ma mõne palakese kuulamise eest kindlasti maksma ei hakka! Ja Niguliste muuseumisse taas minema ei hakka. Mis sest, et eelmisel korral jäi torniski käimata, kuna lift läks katki ja pakuti, et tulge teinekord ning öelge...
Mitte et mul kahju oleks muuseumitele kulutada. Pigem annetangi vahel juurde! 


 
Rataskaevu viirastus, raamatu autor Indrek Hargla. Filmi triloogia
 
 "Apteeker Melchiori" filmid on DVD-l saadaval nii eraldi kui ka triloogiana. Kõiki kolme populaarset keskaegset krimipõnevikku ("Apteeker Melchior", "Apteeker Melchior: Viirastus" ja "Apteeker Melchior: Timuka tütar") saab osta suurematest Eesti e-poodidest. [1, 2, 3, 4]
 
In medieval Tallinn, a famous knight of the Order—celebrated for ridding the Baltic Sea of ​​pirates—is murdered. The hero has been beheaded, and his mouth stuffed with coins. A gold chain he had purchased that very day is missing. The town bailiff assigns the investigation to Melchior the Apothecary, a man reputed to have the ability to speak with the dead. The astute young man discovers that the victim had been searching for the mysterious "Prisoner of Tallinn," and the trail leads to the Dominican monastery. A shocking series of bloody crimes ensues, placing everyone who comes into contact with the secret in mortal danger. At the same time, the apothecary begins to harbor suspicions about his own apprentice, who appears to be hiding something... The feature film *Melchior the Apothecary* is based on the bestselling *Melchior the Apothecary* novels. Screenwriters Indrek Hargla, Elmo Nüganen, and Olle Mirme have woven characters and events from the book *Melchior the Apothecary and the Mystery of St. Olaf’s Church* together with entirely new, thrilling plot twists created specifically for the film.
 
 
Undoubtedly, this is a gem that ranks among Estonia's best films.
 




Kompressorisse sööma minnes tulebki vahel käsi laiutada - toidud on niivõrd head (hinnad ka) ning koha on avastanud ka väga paljud välismaalased. Nii turisti, kui Eestis elavad.



 
Oh neid värskeid mustreid... 



Saigi lõpule seiklusrikas kolmepäevak! Kuigi kõike saaks veelgi paremaks muuta, on igal juhul tegu ülimõnusate üritustega.
 
Mis teie arvate?