Kuidas mikroskoopiline elektritarbimine kasvab gigantseks?

 

Siiri Tiivits-Puttonen

retSsnpdoo  E2t710e3862hmu2ec0uga8l1l6l8ukm41ali60i5ft12:9i4 ·

Vaatan kurbusega, kuidas AI-karikatuuride tegemine on muutunud justkui süütuks meelelahutuseks. Tegelikult ei ole ükski digitaalne pilt tasuta – iga klikk tähendab elektrit, servereid ja vett, millega neid jahutatakse.

Ühe AI-pildi loomine võtab umbes 0,01–0,03 kWh energiat – ligikaudu sama palju kui telefoni täislaadimine. Kui 3,5 miljardit nutitelefoni kasutajat teeks ühe sellise pildi, oleks kogukulu umbes 35–105 GWh. See on väikese linna mitme päeva elektritarbimine.

Aga pilt üksi ei ela. Lisandub sotsiaalmeedia ja seadme kasutus:

– 10 minutit video voogedastust ≈ 0,02–0,05 kWh

– telefoni laadimine ≈ 0,01–0,02 kWh

Üks “lõbus sessioon” – pildi tegemine, jagamine ja reelside vaatamine – võib tähendada 0,04–0,08 kWh inimese kohta.

Korrutades selle 3,5 miljardiga jõuame 140–280 GWh-ni.

Elektri kõrval on veel vesi. Andmekeskuste jahutamiseks kulub vett; hinnangud varieeruvad tugevalt. OpenAI CEO on väitnud, et ühe keskmise ChatGPT päringu veejälg on väga väike (umbes “1/15 teelusikast”), samas mitmed sõltumatud uurijad on toonud välja, et mõnes asukohas ja teatud töökoormuste puhul võib veekulu olla oluliselt suurem. 

Võrdluseks: New Yorgi piirkonna elektritarbimine on suurusjärgus kümned miljardid kWh aastas.  Meie näiliselt süütud digiharjumused hakkavad koguses sarnanema päris infrastruktuuri jalajäljega.

Selle postituse teksti struktuurseks koostamiseks kasutasin ma hinnanguliselt umbes 0,3–0,34 Wh energiat (ehk 0,0003 kWh) ühe päringu kohta. 

Tasub korraks peatuda ja küsida: kas see on tõesti see, millele tahame Maa energiat ja vett kulutada?

Mõelge korra kust energia tuleb ja mille/kelle hinnaga.

Kasutame AId planeedi päästmiseks, mitte tema väsitamiseks.

⸻

I watch with sadness how creating AI caricatures has become a harmless-looking trend. Nothing digital is free – every generated image means electricity, servers running somewhere, and water used to cool them.

One AI image typically requires about 0.01–0.03 kWh of energy. If 3.5 billion smartphone users generated just one image, that would be roughly 35–105 GWh.

And the image is only the beginning. Add social media and device use:

– 10 minutes of streaming ≈ 0.02–0.05 kWh

– phone charging ≈ 0.01–0.02 kWh

A single “fun session” of generating + sharing + watching reels can reach 0.04–0.08 kWh per person.

Multiplied by 3.5 billion people, this becomes 140–280 GWh.

Electricity is only half of the story: data centres also use water for cooling, and estimates vary widely. OpenAI’s CEO has claimed the average water use per ChatGPT query is extremely small, while other researchers warn that water demand can be much higher depending on location and workload. 

For this post itself: producing the text used an estimated 0.3–0.34 Wh of energy (about 0.0003 kWh) for a typical query. 

Let’s use AI to heal the planet, not exhaust it.

*********************

Seda postitust lugedes jäin tükiks ajaks mõttesse. Kahjuks ei oska ma arvutis hästi kokku panna ja püüan enamasti mingeid numbreid leida google abiga, ükskõik mis valdkonnaga siis tegemist. Aga siin tehti seda hästi!

Et olen püüdnud ka ise aja jooksul "säästa servereid", siis olen kustutanud tuhandeid meile (asjaajamiste ajastust) ning kuigi FB ei paku postitamisel võimalust märkida, kui kauaks postitus olemas võiks olla, saab õnneks aeg-ajalt ülevaateid vanadest. Ja siis kustutangi neist osa, need, mis pole ajatud! Näiteks kellegi (väiketegija) tegemistest, sest selliseid asju tasub reklaamida. Jne.

Muidugi olen ise ka tekitanud blogi ja FB loodusgruppidega tohutult "digiprügi", kuigi ikka püüdes rääkida olulisest ja aidata loodust tundma õppida. Ning Eesti teadust. Aga sellest on ikkagi natuke ehk kasu ning ei anna võrreldagi tuhandete fotode (sageli ühesuguste ja sorteerimata) pilve või suhtlusmeeediasse salvestamisega. 

Teadlikult panin algpildiks hoopis Flightradari tõmmise. Mõelgem tõsiselt ja on ikka hea tunne teada, et vahel kripeldab üle võimete ning mõistuse elamine teistegi hinges. Vaadake üle oma meili postkastid ja suhtlusmeedia, fotode talletused jm.  Sellega hoiate me ümbritsevat. Nagi Siiri Tiivits-Puttoneni fotol.

 

VEEBRUAR - aastaringi täitumise kuu.

 

Linnas kuulsin ühel hetkel väga vaikset laulukest. Hakkasin kõrvalasuvate puude otsast solisti otsima ja ta oli kõige lähemas punktis, vaid paari meetri kaugusel. Küll oli kahju, et talle midagi pakkuda ei olnud...

Vahel on aga põnevaid üllatusi. Vaatad, et keegi justkui jagab midagi transpordi teemadel ja mingil hetkel lööb vist kupli all midagi sassi... Ning siis paneb nagu kuulipildujast, vastuseks mulle või kellelegi teisele. 

ja meil on metroo asemel raudteejaam - kus lahevad 3 erisuunda rongid - Tapa/Tartu/Riia/Vilnius; Paldiski/Haapsalu/Klooga-rand; Rapla/Viljandi/Pàrnu.

Tatikad aga otsustasid 5 erisuunalt tulevad maakonna b-liinid pilduda Balti j asemel mòòda linna laiali ja koguni ajada vàgisi Viru keskusesse maa- alla edaspidi, st. teha v6imalikult palju piletiraha v6tmist ja ymberistumisi. Pealeselle oli Balti j v6imalik 1* ymberistumisega nii Mustamàe, Kopli, N6mme, Harku, Kakumàe, Òismàe, Tiskre linnaosadesse. Ka Lennujaama ja seega Ylemistele, tòòkohtadele. Arvestas systeem pendelrànnet Tallinnas. Tatikad lammutasid, samuti piirasid s6idukitega pààsu ja rajasid rattateed soiduteede arvelt, mis vàhendab ÜT kiirust samuti! Kuna maakonnas elab 100000 elanikku , siis terve m6istusega inimene peaks arusaama -- et ei tulda jalgrattaga voi t6uksiga Tallinnasse lusti s6itma. Pealegi ei arvesta tatikad,et Tallinnal on erinevalt suurlinnadest , bumerang-- soolika kuju ja linna yhest otsast teise on tegelikkuses Viimsist Tiskresse ca 30 km!

Tallinnasse metroo loojate aju on pehme, see saadi selgeks juba nsv ajal ja kommunikatsioonide ning linna làbivate vanade j6esàngide olemasolu piirab maaalla minekut ja tàna lisandunud iibe probleem, linnastumine ei kesta enam. Meie " metroo" on ainult kiirrongid ja aeglased rongid asulate,alevike vàljakujunenud peatuskohtadega. Metroo tasub àra vaid ja ylalpidamist veenev kui Tallinnas oleks vàhemasti 800000 elanikku. Tallinn- Helsingi tunnel on tänasel pàeval olulisim.

Metroo kohta veel niipalju, et yheski riigis pole seepàrast kaotatud muud ÜT ,sest osa inimesi ei làhe maaalla foobiat p6dedes, nagu osa inimesi ei osta kunagi s/a voi ei saa neist juhti ja osa ei kannata bussisoitu,tehes valiku rongile ja trammile. Seda pole keegi uuringuist vaadanud ja pole meil uuritud - kyll on aga Eestis viimasel ajal palju idioote, koolid ja lasteaiad vajavad erihooldajaid, psyhhol., psyhhiaatreid, terapeute.... Ometi need lastakse koos autismi ja nartsissismi juurtega teiste hulka, millisest tekivadki laste vàgivaldsused, sest terved ei tee vahet haigetel ja v6tavad kàitumismallid yle. Teid ootab ja jàrgnevatel p6lvedel piiblis kirjeldatu.

 

sa oled vist mingi tuututaja? Tallinn Vàike kaudu rongidele istutakse vàljaspool linna , Mànnikul, Liival, Sakus, Kasemetsas ,Kiisal.....

Tee lihtsad asjad Eesti kaardil selgeks ja siis esita kysimusi, muidu tundub-- et sa igavusest k6rges eas, hooldekodus kirjutad ja kirjutad aga koolis on jàanud Eesti osa vahele nii ajaloos, geograafias kui majandusest....

ole hea ja loe, IIL kodulehelt v6i endise nimega P6hja ÜTK.

On mòòdalaskmisi ,nt liin 199 ,milline kihutab Sauele mòòda Ringteed aga Lagedi jaama juurde sissesòitu ei tee,kuigi sealsamas on toòstuslogistika linnaosa voi oleks v6imalik Mustakivist saada Tapa suuna rongidele, samuti voiks see buss sealtsamast liikuda otse Jyrisse, 4 km - praegu kihutab peatusteta sel osal ringteel ja ei peaks olema osal kellaajal eraldi Tallinn- Jyri- Lagedi bussi vaja(kokkuhoid? aga see ei tule tatikatel pàhe) Mujal on sissesoidud-- Jyrisse, Kurnale, Sakku, .... .

Mis mul siin vastata? On aru saada, et kommenteerija ei tea essugi sellest, kus Kasemetsas bussipeatus on (polegi, olen aastaid ajanud asja, et sinna see saaks) ega sellest, et Lagedi jaama teema ringliini suhtes on mul ka aastaid tagasi korduvalt ettepanekutes olnud. Geograafia oli mul 5, ajalugu enam-vähem ka, Eestit tunnen peaaegu nagu 5 sõrme... Mis teed ära sellistega? Libanimega ehk et tegelane, kellel kindlasti kokkupuuteid transpordiga, aga avalikult kirjutada ei julge? 
Kahju muidugi, kui justkui asju mõistev tegelane ära pöörab ning tahab Helsingi tunnelitki....

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

"Jõgevamaa katab laua" avapauk.

 

 

 

Hoolimata külmast tahtsin väga osa võtta Jõgevamaa Toiduaasta avaüritusest. ja õnneks oli ka buss pandud Jõgevalt käiku, sest liinibussidega pühapäeviti sobib harva mõni käik. Reisijate arvust ma ei räägi, saan küll aru, et ilm külm, aga jõgevalased võinuks ikka rohkem kohale tulla. Tõsi, eks tagasisõite pidanuks olema vaata, et 2 korda. Mitte seepärast, et buss puupüsti täis läks vaid selle külamaga oligi karta, et üritus kella 17-ni ei kesta ja kel soovi varem ära minna (ka lastega), siis sellega peaks arvestama. Aga tänu sõitjate puudumisele saingi kokkuleppele, et tagasi kl 16. Tänud bussijuhile! 

 

 

 

Selge, miks Jõgevamaa külmapoolus meil on, isegi kohalikud ei mõista oma jopeseljale muud kirjutada kui "pakasetaadid" jm! Vahva. 

 

 

Kui siin veel üritusi toimuks, siis seelises kohas maamaja omanikuna pakuksin küll külalistele midagi. Näiteks kalasuppi! Üldse peaks lossimägi olema palju jõulisemalt ära kasutatud! Tõsi, vahepeal hõigati mikrofonist, et "sinna ei tohi minna".

 

Aga ega "sinna" ehk siis siia nii väga tulla ei viitsitagi? Pole ju vald siiani isegi bussipeatust siia suutnud teha? (Ei hakanud siin ringi otsima vallaametnikke et küsida, miks Pedja jõe silla juurde ikka veel ei taheta bussipeatust planeerida, vaid ollakse kinni aleviku ebamugavas Seemne tänavas. Sealse bussipeatuse puhul ei hakka asi toimima, sest lisab busside sõiduajale kõvasti aega ning... vaevalt, et sinna palju busse suunatakse - s.t. omakorda, et kui pole valikuid, jäävad sõitjad autode manu...) .

 

Kuid väga tahaks loota, et koht muutub pigem populaarseks ürituste kohaks! 

 

 

Rootsiaegse sõdurirõivaste pealt mallivõtmine igati äge! 

 

 

5 taalrit (vabandust, eurot) ja lubatäht väravast läbiminekuks oligi olemas! 

 

 

Rahvast tuli kohale üsnagi palju ja küllap ka vahetus aja sees, sest külma oli üksjagu. Liikumine, soe supp ja jook nin, tänud tegijatele, lõkked võimaldasid siiski üsna valutult kõik üle elada! Piltide puhul püüdsin kohati aga teadlikult jätta taustaks linnusemüüre, nii palju kui neid alles on. 

 

 

Pakuti süüa ja juua, aga kõike nagunii maitsta ei jõua. Nii keskendusin suppidele ja kui sealihaga supp oli selline üsna söödav, siis latikasupp oma nime välja ei kandnud, hindeks 3. Kõigil Jõgevamaa maitsete pakkujatel tasub hoolega mõelda, mida ja kuidas valmistada. Võib olla ongi latikafrikadellid lahja maitsega, aga sel juhul tuleks supi aluspõhi ikka selge kalaleemena välja pakkuda. Minu tehtud kodune kalasupp annab ikka pika puuga, olgu kalaks mudil, kiisafilee või mis iganes!

Peangi selle juures silmas just kalasupi kalamaitset, kartuli-porgandisupina polnud sel ju viga! Kuid nagu aru sain, siis lambavorste hinnati väga, ka teisi toite. Isegi kahju on, et hernetamp mul maitsmata jäi, nii õrnrohelisena oli see isegi pekikuubikutega (peki eelistan vähem) väga isuäratav! 

 

Tegelikult peaks arvestama veelgi enamaga.

 

 

Küll võivad ikka ministrid rõõmsad olla, kui saab ühe töötaja koondada ja uksed kinni panna? Et siis kohalik seemnekartuli kasvatus on miinuses? Tehnika lagunenud ja kärss kärnas? Kuidagi häbi pole, ei METK-i uuel juhil ega ka ministritel? Ning kohalikel poliitikutel? Riik on nii nõrk, et valjult toidujulgeolekust pasundamise ajal paneme järjekordselt millegi kinni? Väikefirmad (Kehtna Mõis jt) oma parimate toodetega ju kaovad üksteise järel?
Kui seemnekartuli kasvatamine on kahjumlik, siis tuleb peale maksta ja jutul lõpp! Terras on nagunii minister, kes millegagi peale jutuveeretamise hakkama ei saa, nii et esmalt peaks ehk ministri ära koondama?

 

See kõik muidugi ei takista Reg- ja Põlluvirtsahvti ministeeriumil rinda kummi löömast ja esitleda ennast "edasiviiva" jõuna ka selle ürituse taustal! Mis sest, et pole siiani isegi kõige lihtsamaid asju ära teinud, nt tagamaks, et poodides ja turgudel oleks müüdava juures nii sordinimi kui ka kasvata/tootja nimi põllumajandustoodetel. 

 

 

Kindlasti tahaks suve jooksul neid teisigi toite maista, rääkimata veel paljudes muudest toitudest. Nii võtsin ette ka müügilettide "revideerimise", et midagi kaasa osta. Ja muidugi ka väikseid tegijaid reklaamida, nii et enam-vähem peaks piltidelt ka ära nägema, mis ettevõtetega tegu.

 

 

Ja küllap oligi söögi-joogi pakkujate panus selleski, et inimesed nii rõõmsad olid.Päeva nauditi, nii nagu peabki olema. Vahvad olid ka toolid-lauad ehk põhupallid ja -pakid. Ning kindlasti ka sööginõud, mis ei olnud ühekordsed, puidust liuad olid aga eriti äga leiutis. 

 

 

 

 

Minu ostetud konservist jäi pildile auk, aga uus ilmus kohe asemele. 

 

 

Soojarohi jäi aga katsetamata. Selle mõju on üsna petlik, kuigi üks-kaks klõmakat kahju ei tee. 

 

 

Muidugi, kahjuu, et paljusid tooteid saabki enamasti vaid laatadelt, külaturgusid ja talupoode pole sisuliselt ikka veel tekkinud. 

 

 

Kõnesid ma suurt tähele ei pannudki, toredam oli olustikku tunnetada. Ja kasvõi rahvatantsijaid pildistama, kes niisuguse naudinguga ka pakasega tantsulusti pakkusid. 

 

 

 Asjad aga sageli peavadki olema arhailised, mitte brüsseli eeskirjade/nõuete järgi.

 

 

Kui siis vahepeal hõigati mikrofonist, et "sinna" ei tohi minna siis, siis millest see? Silt "varinguoht" nüüd küll ei ole asi, mida võrdsustada keelualaga? Kui varemete seisukord NII vilets, siis peaks olema lindid ümber ja üldse ei tohiks kedagi sinna lubada? Ja kui NII ongi, siis tahaks küsida, miks on? Kuigi tean niigi - meil loobitakse miljoneid kuhu iganes, aga oma ajaloo ja muidugi veel palju olulise jaoks seda ei jätku. Nii et siin tuleb parafraseerida M-Klubi: Sisuliselt on selline seis ka meie riigilaevukese sümbol! Seal käis see ühe laeva kohta, siin oleks õigem öelda, et "just nii kindel kants on Eesti riik". Koht ja hetk, kuhu meid on viidud ja ausalt öeldes hullemaks läheb, kui vaatad kuidas lausa sajad miljonid arutult kulutatakse.

 

 Sobiv pilt võrdluseks. Ühel pool (maainimesest kaugel) pannakse miljonid mittevajaliku ja mõttetu asja peale, teisal ei saa paar varemekükatsit renoveeritud? Aga nii see "mäe otsas" käib.

 

 

 

 

 

 

Kahvli andis üle Tartumaa. Kusjuures minul jäigi sisuliselt olematuks Tartumaa maitsete mekkimine. No ei sattunud kuhugi, ei olnud kõik see "kutsuv", Jõgevamaa tundub millegipärast teistmoodi. Miks, ei teagi. Ehk et siin on rohkem "maad"? Tartumaa kuidagi nagu linn vaid see, mis meenub, kui hakata mingile toiduelamusele mõtlema? Ning on ju ka Jõgevamaa peipsiäärne tallinlasele kättesaadavam kui Tartumaa osa? Just ÜT ligipääsetavuse osas. Mõte oli kui vähegi jaksu, minna ka P Kolkjale, kuid pakasega lükatigi seale üritus edasi. Ja et sinna saada, ei piisa Jõgeval rongilt bussile istumisest vaja on sõita ikka Tartuni ja sii jupp maad tagasi. Alatskivi, Kolkja, Varnja jt ei ole pealinnaga lihtsalt ühendatud lühimat võimalikku teed pidi. Kuigi ka ju tegu ääretult ägedate kantidega! 

 

 

  

 

 

 

 

Kuigi vaatamise ja pildistamise ajal oli tagumik lõkke "veerel" tundus, et ka tantsijate vaev annab sooja! 

 

 

 

 

Igatahes jagus lusti suurematele ja väiksematele. Kribake kahju jah, et asi just talve ainukese suurema külmalainega kokku sattus. Nüüd jääb oodata vaid järgmisi üritusi, miski Püha Öösöömaaeg on juba varsti kuskil peipsiveerel tulemas. Igast üritusest osa võtta loomulikult ei saagi, nii minagi kui "pensionär - põline rikas" pean kaalutletud otsuseid tegema. Ega isiklik eelarve pole nagu riigi eelarve, kus saab visata vasakule ja paremale, haha...

 

 

Ja nagu ikka, võib vahel sattuda esimest korda kokku FB-sõpradega. 

 

 

Sel ajal kui pidu vaikselt koomale tõmmati väiksel Maarjamaal, lendasid meist üle Pariis - Peking, Manchester - Peking jt. 35 000 jalga meist.