HAAPSALU RAUDTEEJAAM TAGASI FB-s https://www.facebook.com/groups/715252738544724
Ainuke buss, mis Reformierakonnale vist meeldib, on nende valimiste buss. Tõsi, ei ole neil Haapsalus ja Läänemaal ning Hiiumaal kandepinda ja põhjuseks ei ole ainult raudtee. Mida aeg edasi, seda inimvaenulikumaks nad muutuvad, metsade hävitamisest maksutõusudeni. Olen alati olnud seisukohal, et inimtühjal ääremaal ongi maksud paratamatult veidi kõrgemad, aga seda enam peab maksuraha (ka euroelanike oma) kasutama väga läbimõeldult!
Nüüd juba räägitakse sellestki, et joogivesi on kulla hinnaga, olen hoiatanud selle eest aga juba aastaid. Kuulda võetud pole midagi, kuid karjäärid ja kõik muu mis põhjavett mõjutab, võib tulevikus muuta elamise ülejõukäivaks! Kogu Eestis. Siin teemas on aga oluline, kuidas erakonna teod mõjutavad elu kuskil Eestimaal.
Eelnevas postituses juba näitasin pilte, mille järgi saab aru, kuidas Haapsalu ja kogu Lääne-Eesti on elatustasemelt maha jäänud. Ja kuigi sageli süüdi ka KOV-id või isegi elanikud ise, siis suurim süüdlane on aastaid valitsusi (või viletsusi?) vedanud Reformierakond.
2021 lubas Reformierakonna linnapeakandidaat, ... on üsna kindel, et aastaks 2026 võib oodata rongi Haapsallu!
VALE!
Mina:
Reformierakonna linnapeakandidaat Haapsalus jättis KÜSIMUSTELE VASTAMATA!
1. Seni on Reformierakond olnud ja tegutsenud vaid Rohuküla raudtee vastu ja ka täna pole keegi konkreetselt sel teemal arengutest rääkinud. Täna, olukorras, kus RE on riigis võimu eesotsas, pole ka kuulda sõnagi raudtee ehitamise kiirendamisest?
2. Haapsalu, Läänemaa ja liikuvus. Mis täpsemalt? Millised puudused on piirkonna bussiliikluses?
3. Parkla maa-alla? Kui palju on see kallim maapealsest? Kui palju rohkem kulub maavarasid?
Keskväljaku jaoks ei ole muud kohta? Võrus on küll äge, aga mujal keskväljakud nagu kõrb! See ongi parem valik?
4. Kui suur on Haapsalu teie silmis?
Et palju sõltub ka kohalikust võimust, on siililegi selge. Kõikidele inimestele siiski mitte, sellest saab suhtlusmeedias sageli aimu. Olgu näiteks või kuurirtlinna sisu ja eesmärk, milles peab paljuga arvestama. Haapsalus on suures osas puhkajaid vanemaealised ning seda enam on siin oluline pakkuda neile paremaid tingimusi. Kuumus ei säästa loomulikult ka kohalikke! Minugi tervis ei kannata kuumust ja seda enam ma tajun selliseid asju rohkem.
Varju pakutakse siin kohati vähe, samamoodi vähe on külalisi. Kõik on omavahel seotud. Juuni alguses on paljud söögikohad suletud, sest pole inimesi, inimesi pole, sest söögikohad on suletud? Tahaks näha hoopis rahvarohkemat linna.
Bussiliiklus Tallinnaga on olemas, aga see ei ole piisav, Pärnuga on asi veel hullem. Midagi head ei ole ka Hiiumaal ning riik ei soodusta kuidagi sinna ühistranspordiga sõitu. Nõmme, Saue, Keila jt kohad on ühistranspordivõimalusest Lääne-Eestiga ilma jäetud.
Ja süüdi peale KOV-ide (kes ei vaevu selgroogu sirgeks ajama vaid koogutavad nagu käpikud) loomulikult valitsus. Seesama, mida on pikki aastaid tüürinud just Reformierakond.
Olid suletud eile, täna ja on ka homme. Või ei jätku lastel enam taskurahast? Ei jaksa osta ka täiskasvanud? Oleks aga ääretult tore, kui siin oleks ka tänavatoit ja mitte lihtsalt oleks vaid oleks eriline.
Veel kord, juunikuu ning ikka veel on kohad enamasti tühjad? Ahjaa, reformierakond ei ole siin süüdi ainult rongiliikluse taastumise takistamises, vaid ka maksutõusude kaudu (sh majutus) antakse lisahoobid!
Toidu- ja majutusasutusi on siin aga palju. Kohalikule ettevõtjale ei ole aga mingit kasu sest, kui need on suletud või tühjad. Sulgemise puhul on vähemalt tööjõukulud väiksemad.
Väike Viik on aga jalutamiseks sobiv piirkond, saab ka ujuda. Väga vaevaliselt on siin loodud ka sobivaid tingimusi.
Olemegi vist esimese viie hulgas? Liigne põrandapind toob kaasa kasvavad kulud ning käibe vähendamise, asja parandada saaks vaid marketite suuremahulise sulgemisega. Kuid omanikud tahavad omada ja lausa suurendada kinnisvara, seega jääb üle vaid tõsta hindu! Loodetavasti siinkandis mõeldakse, enne kui antakse linnades uusi ehituslubasid. See, et suhtlusmeedias paljudes piirkondades inimesed tahaks ikka Prismat, Magazini, Lidlit jt teisi ka, on omaette märk sellest, et ise me endale kõrged hinnad tekitame!
Lääne Elu, 21.09.24, Kristen Michal VALETAB!
Ja kõige olulisem: lepingud tuleb teha nii, et maksumaksja pole alati viimane loll. 
Vesi on aga kindlasti üks Haapsalu märke. Noh, ka muda on muidugi (ma pole siiani mudavanne proovinud, aga ehk peaks)! Ujumiskohas aga muda muidugi ei tahaks. Õnneks on Väike Viik piisavalt sügav, et saab ka rannast kaugemale ujuda. Joogiveekraani oleks aga siingi vaja. Või vähemalt viita, mis näitakse et veidi eemal on see kraan Vasikholmil täiesti olemas?
Eelnevas postituses juba ütlesin - olen armunud Haapsalu majadesse, katustesse ja rohelusse. Ning väga palju on siin toredaid inimesi.
Nagu näete ka piltidelt, inimesi ongi väga vähe liikumas. Eks ka kohalikele on majandussurutis oma jälje jätnud. Kõrvuti kaubandusettevõtjate ahnusega on siingi suuresti süüdi Reformierakond, kogu riigi vaates. Lisan siia ühe huvitava graafiku, millest selgub meie kõrgete hinnatõusude peapõhjus. Haapsalu ja ka Läänemaa ning Hiiumaa ei ole sellest veel nii suurt lööki saanud, kui teised piirkonnad. Keilas on nüüd ju ühel kilomeetril 7 kaubanduskeskust/marketit!
Reformierakond valitsuses aga ei tee sellegi muutmiseks mitte midagi! Valetan (nagu nemadki siis?), teevad ikka - tõstavad maksusid!
Rakser Sport. Rattalaenutus siingi olemas, võta ja naudi linna! Reformierakond pole õnneks veel ka rattamaksu loonud.
Taamal paistab ka pitsikeskuse maja, hetkel remondis. Pood kolis Kaubamaja III korrusele. Või oli see II-le?
Kuidas siinsed pitsad maitsevad? Olen Peetri pitsa pooldaja, mitte et ma neid tihti sööks. Pitsat armastavad kindlasti ka paljud väliskülalised.
Väikelinnades ja asulates saaks paljudel tänavatel sõiduteede valgustuse likvideerida, vähendades nii (maksumaksja) kulusid kui valgusreostust. Siin vähemalt ei ole suuri kolakaid valgustusposte, kuid teistel tänavatel on neidki. Tillukesed valgustid majadel ja väravatel annaks võimaluse need postid paljudel tänavatel likvideerida. Uskuge mind, see oleks kümmekond korda odavam ja annaks võimaluse raha muudele asjadele kulutada.
Taas, Reformierakond valitsuses ei ole ka selles osas mitte midagi teinud, nii et mõju on kogu Eestimaale. Tuugenid, päikesepargid, tuumajaam jm on vaid välismaiste kontsernide jaoks, meile piisaks neid palju väiksemas mahus. Kui elekter neist kavatsetakse müüa välismaale, kulutada vesiniku transpordiks Saksamaale jne, siis meie ostaksime endiselt elektrit kalli hinnaga. Nii Eestimaad maha müüaksegi.
Elekter on osaline ka Rohukõla raudteel. Ilma selleta oleks ehitus pea poole odavam ning ei tohi unustada, et kontaktvõrku peetakse efektiivseks siis kui ööpäevas sõidab 40 rongipaari ringis. Siin seda oodata ei ole, seega Reformierakond raiskab loodusressursse, raha ja elektrit ka Tartu ja Narva suundadel. Nagu ka kiiruste tõstmiseks, piltlikult 1 min ajavõitu võrdub 10 miljoni euroga! Rohuküla raudtee oleks selle raha eest ammu valmis!
Õnneks on ka peatänava ääres väga mõnus varju pakkuv park!
Ohoo, müügil on ka kauamängivaid! Väga kõrgete hindadega, aga kohati on see ikka kõige erilisem muusikaelamus - lood grammofonist! Olen ka ise mitmeid plaate ostnud.
Reformierakond on aga lisaks valelikkusele ka kaval, ühistransport antakse sageli koalitsioonkaaslastele. Nii ka Hendrik Terras näitab täna, kuidas ei tohi juhtida transpordisektorit. Raha ei pidavat ka jätkuma, sest kulud aina kasvavad. Muidugi eraettevõtjad läbi hangete on kulukamad kui riigifirma!
Läänemaa bussivõrk vajab tänase huvides Rohukülast liine Turba Jaama ja Pärnusse, kohapeal aga liinivõrgu muutmist. Ei teinud selle heaks midagi eelmine linnavalitsus, ei tee ka Olavi Seisonen Isamaast. Nojah, ta võttis ju kampa ka reformikad, see näitab, kui tühi koht ta jaoks on Haapsalu!?
Raudteemuuseum tasapisi areneb, eelmises postituses aga kirjutasin sellestki, kui äge oleks muuseumraudtee Lavassaarest siia toomine ja muuhulgas nt Noarootsi tammi pidi kitsarööpmelise raudtee arendamine. Siiatulevate välismaiste turistide arvu võiks see palju kasvatada, aga ka meie enda inimeste huvi. Eriti tore on ju lastega sõita rongiga üle mere, olgu seda vedamas auruvedur või mootorvedur. Österby ja Pürksi võiks olla peatused.
Miks grupi nimeks on Haapsalu Raudteejaama Tagasi? Jaam ju olemas? Aga elu seal ei ole ja see tuleb vaid koos reisijatega.
Praegu aga plaanitakse võimalust siin teedel natuke dresiiniga sõitmist.
Praegu aga plaanitakse võimalust siin teedel natuke dresiiniga sõitmist.
Lisan siia vahele näite, kuidas vähemalt keegi sotsidest saab asjast enam-vähem hästi aru.
Tallinn-Haapsalu raudtee taastamisest ja selle pikendamisest Rohukülani
on räägitud juba nii kaua, et küllap on kõigil selle mõjualas elavatel
inimestel oma seisukoht välja kujunenud.
Hiidlaste ja läänlaste südamed põksuvad selle teema kerkides kindlasti tugevamalt, sest raudteeühenduse lisandumine tooks meie piirkonna vereringesse rohkem hapnikku ning aitaks tasakaalustada elu koondumist pealinna. Hiidlasena pean tunnistama, et otsus loobuda Turba-Risti raudteelõigu taastamise rahastamisest tuli üsna kurvaks tegeva üllatusena.
Regionaalne raudteeühendus ei saa lähtuda ainult investeeringu tasuvusest ja otstarbekusest. Raudteeloogika kohaselt ei tohiks Eestis üldse olla rongiliiklust, sest isegi suuremate linnade vaheliste raudteeühenduste jaoks ei ole meil piisavalt suurt rahvaarvu ega asustustihedust, kui lähtuda puhtalt majanduslikest kalkulatsioonidest. Eesti oli üldse Euroopas üks viimaseid piirkondi, mis sai raudteesüsteemi alles aastaks 1870. Samas näitavad Elroni reisijanumbrid, et rongiliiklust vajatakse ning see on muutunud tõsiseltvõetavaks alternatiiviks maanteetranspordile.
Mõistagi ei ole Eesti suuruses riigis võimalik rääkida isetasuvast transpordist, kõik taandub riiklikule dotatsioonile. Miks on siis läänesuunalise raudteeliikluse puhul tasuvus olulisem küsimus, kui Tallinn-Tartu või Tallinn-Narva suunal? Elroni enda andmetel oli mullu enim rongireisijaid just Tallinn-Riisipere-Turba liinil, kus reisijate arv on tänavu kasvanud keskmiselt
32 protsenti. Suurte taristuprojektide puhul peabki lisaks andmetele tuginemisele lähtuma ka veendumusest, et kui luuakse võimalus, siis tulevad ka tarbijad.
Rong muudaks Hiiumaa transpordidünaamikat oluliselt
Väidan, et just rongivõimaluse lisandumine võiks Hiiumaa elanike ja külaliste liikumisdünaamikat mõjutada kõige rohkem. Suurem lennuk Tallinn-Kärdla liinile – jah, miks mitte. Kuid kardinaalset muutust see endaga kaasa ei tooks. Kolmas laev? Jah, selle lisandumine on meie kõigi huvides. Samas ei lahendaks see üht suurt probleemi, mis eeldab laiemat käsitlust. Nimelt on häirivalt suur üksi autos reisivate inimeste osakaal, mis on igati keskkonnavaenulik nähtus. Kui igal praamil on
20 sõidukit, kus sees vaid üks inimene, siis õhku paisatav CO2 kogus ning kütusekulu inimese kohta on ebamõistlikult suur. Kui nendest pooled oleksid valmis Tallinnasse reisima keskkonnasõbraliku rööbastranspordiga, oleks keskkonnasääst tulemuslik. Aga mõistagi oleksid tegelikult ootused reisijanumbritele ja kasutatavusele suuremad, see siin oli vaid ilmestav näide.
Praami ja rongi ühendamine üheks teekonnaks annab kõigile osapooltele põhjust läheneda reisijateekonnale täiesti uuest vaatepunktist. Siin peaksid pead kokku panema nii Eesti Raudtee, Elron, Tallinna Sadam/TS Laevad, Saarte Liinid kui ka Hiiumaa ja Vormsi vald. Kuidas lahendada reisija liikumine praamilt rongile võimalikult mugavalt? Kuidas leida optimaalne tasakaal täituvuse ja regulaarsuse vahel? Veidi unistades võiks just Rohuküla-Tallinn marsruut olla selline, kus tasuks katsetada ammuräägitud rööbasbusside lahendust. Me ei pea eeldama, et igal praamil on Elroni “porgand” vastas, aga et linnaskäimiseks olulistel kellaaegadel oleks rohelisem ja säästlikum alternatiiv sõiduautodele.
Rohesaarele sobivad transpordilahendused
Suvine kõrghooaeg tuletab igal aastal hiidlastele ja Hiiumaa külalistele meelde, et tänasel üleveo võimekusel on piirid ning saar vajab hädasti kolmandat laeva. Üleveo võimekuse probleemidega seisavad silmitsi ka meie head naabrid Vormsil. Sealse vallavolikogu esimees Jaak Kaabel on muide ka tunnustatud merendusekspert, mistõttu jäime hiljuti nendel teemadel pikemalt mõtteid vahetama. Kaabel näeks ühe võimalusena just reisijateveoks sobiva kiirema laevatüübi lisamist mandri ja Hiiumaa vahele. Selline lahendus koos Rohuküla raudteeprojektiga aitaks leevendada tipptunnikoormust nii kohalike kui turistide jaoks. Sealt edasi oleks väljakutse arendada ka saaresiseseid paindlikke liikumisvõimalusi, alates sõidukirendist kuni sõidujagamiseni. Kõik need lahendused sobiksid Hiiumaale kui rohesaarele ideaalselt.
Seepärast pean oluliseks, et Rohuküla raudteeprojekti rahastamine jätkuks. Unistuse edasilükkamine ei muuda probleemi olematuks. Vaevalt muutub ehitustööde maksumus aja jooksul kuigivõrd odavamaks, kuid narr oleks ka juba tehtud investeeringuid korstnasse kirjutada. Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut on korduvalt väljendanud toetust Rohuküla raudtee rajamisele ning on lubanud selle teema viia riigieelarvestrateegia läbirääkimistelaua taha. Jääb vaid loota koalitsioonipartnerite, Reformierakonna ja Isamaa suutlikkusele näha ka kaugemat perspektiivi Läänemaa, Vormsi ja Hiiumaa transpordimurede lahendamisel.
Hiidlaste ja läänlaste südamed põksuvad selle teema kerkides kindlasti tugevamalt, sest raudteeühenduse lisandumine tooks meie piirkonna vereringesse rohkem hapnikku ning aitaks tasakaalustada elu koondumist pealinna. Hiidlasena pean tunnistama, et otsus loobuda Turba-Risti raudteelõigu taastamise rahastamisest tuli üsna kurvaks tegeva üllatusena.
Regionaalne raudteeühendus ei saa lähtuda ainult investeeringu tasuvusest ja otstarbekusest. Raudteeloogika kohaselt ei tohiks Eestis üldse olla rongiliiklust, sest isegi suuremate linnade vaheliste raudteeühenduste jaoks ei ole meil piisavalt suurt rahvaarvu ega asustustihedust, kui lähtuda puhtalt majanduslikest kalkulatsioonidest. Eesti oli üldse Euroopas üks viimaseid piirkondi, mis sai raudteesüsteemi alles aastaks 1870. Samas näitavad Elroni reisijanumbrid, et rongiliiklust vajatakse ning see on muutunud tõsiseltvõetavaks alternatiiviks maanteetranspordile.
Mõistagi ei ole Eesti suuruses riigis võimalik rääkida isetasuvast transpordist, kõik taandub riiklikule dotatsioonile. Miks on siis läänesuunalise raudteeliikluse puhul tasuvus olulisem küsimus, kui Tallinn-Tartu või Tallinn-Narva suunal? Elroni enda andmetel oli mullu enim rongireisijaid just Tallinn-Riisipere-Turba liinil, kus reisijate arv on tänavu kasvanud keskmiselt
32 protsenti. Suurte taristuprojektide puhul peabki lisaks andmetele tuginemisele lähtuma ka veendumusest, et kui luuakse võimalus, siis tulevad ka tarbijad.
Rong muudaks Hiiumaa transpordidünaamikat oluliselt
Väidan, et just rongivõimaluse lisandumine võiks Hiiumaa elanike ja külaliste liikumisdünaamikat mõjutada kõige rohkem. Suurem lennuk Tallinn-Kärdla liinile – jah, miks mitte. Kuid kardinaalset muutust see endaga kaasa ei tooks. Kolmas laev? Jah, selle lisandumine on meie kõigi huvides. Samas ei lahendaks see üht suurt probleemi, mis eeldab laiemat käsitlust. Nimelt on häirivalt suur üksi autos reisivate inimeste osakaal, mis on igati keskkonnavaenulik nähtus. Kui igal praamil on
20 sõidukit, kus sees vaid üks inimene, siis õhku paisatav CO2 kogus ning kütusekulu inimese kohta on ebamõistlikult suur. Kui nendest pooled oleksid valmis Tallinnasse reisima keskkonnasõbraliku rööbastranspordiga, oleks keskkonnasääst tulemuslik. Aga mõistagi oleksid tegelikult ootused reisijanumbritele ja kasutatavusele suuremad, see siin oli vaid ilmestav näide.
Praami ja rongi ühendamine üheks teekonnaks annab kõigile osapooltele põhjust läheneda reisijateekonnale täiesti uuest vaatepunktist. Siin peaksid pead kokku panema nii Eesti Raudtee, Elron, Tallinna Sadam/TS Laevad, Saarte Liinid kui ka Hiiumaa ja Vormsi vald. Kuidas lahendada reisija liikumine praamilt rongile võimalikult mugavalt? Kuidas leida optimaalne tasakaal täituvuse ja regulaarsuse vahel? Veidi unistades võiks just Rohuküla-Tallinn marsruut olla selline, kus tasuks katsetada ammuräägitud rööbasbusside lahendust. Me ei pea eeldama, et igal praamil on Elroni “porgand” vastas, aga et linnaskäimiseks olulistel kellaaegadel oleks rohelisem ja säästlikum alternatiiv sõiduautodele.
Rohesaarele sobivad transpordilahendused
Suvine kõrghooaeg tuletab igal aastal hiidlastele ja Hiiumaa külalistele meelde, et tänasel üleveo võimekusel on piirid ning saar vajab hädasti kolmandat laeva. Üleveo võimekuse probleemidega seisavad silmitsi ka meie head naabrid Vormsil. Sealse vallavolikogu esimees Jaak Kaabel on muide ka tunnustatud merendusekspert, mistõttu jäime hiljuti nendel teemadel pikemalt mõtteid vahetama. Kaabel näeks ühe võimalusena just reisijateveoks sobiva kiirema laevatüübi lisamist mandri ja Hiiumaa vahele. Selline lahendus koos Rohuküla raudteeprojektiga aitaks leevendada tipptunnikoormust nii kohalike kui turistide jaoks. Sealt edasi oleks väljakutse arendada ka saaresiseseid paindlikke liikumisvõimalusi, alates sõidukirendist kuni sõidujagamiseni. Kõik need lahendused sobiksid Hiiumaale kui rohesaarele ideaalselt.
Seepärast pean oluliseks, et Rohuküla raudteeprojekti rahastamine jätkuks. Unistuse edasilükkamine ei muuda probleemi olematuks. Vaevalt muutub ehitustööde maksumus aja jooksul kuigivõrd odavamaks, kuid narr oleks ka juba tehtud investeeringuid korstnasse kirjutada. Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut on korduvalt väljendanud toetust Rohuküla raudtee rajamisele ning on lubanud selle teema viia riigieelarvestrateegia läbirääkimistelaua taha. Jääb vaid loota koalitsioonipartnerite, Reformierakonna ja Isamaa suutlikkusele näha ka kaugemat perspektiivi Läänemaa, Vormsi ja Hiiumaa transpordimurede lahendamisel.
REILI RAND
riigikogu liige
Videokujutis sellest, kuidas rongid liinil sõidavad.
Vana raudteemaja on saanud ka uue hingamise. Isiklikult siin ma veel ööbinud ei ole.
Haapsalu on ka looduselinn ja väga loodan, et suure "industrialiseerimisega" seda ära ei rikuta. Ka haned on leidnud, et siin tasub suvel elada! Ja saadakse sellega hakkama koostoimes inimestega.
Viit näitab paremale. Rongiliiklus. Peaks olema.
Raudtee planeerimisel oli üks variant, et rong sõidab Õhtu-Kaldani ja siis Rohuküla peale. Kahju, et nii ei juhtunud, see olnuks üliäge! Aga hea on ka jalutada siin tammil ja Eestimaa kauneimad päikeseloojangud on siin.
Põnev on aga see, et vahel satub aastatetagustele kommentaaridele ja just nii täna arvutis olles juhtus.
Meri, ilusad metsatukad võrratu loodusliku kooslusega,loomad/linnud ja kilomeetrite pikkused vanal tammil asuvad teed, mis olid iga ilmaga kõndimiseks ja rattasõiduks sobivad. See oli Haapsalu 5a tagasi, kui tundsin et see elukeskkond on elamiseks terve ja võrratu.
Selle raudtee taastamisega hävineb kõik, mis Haapsalus veel siiani oli seotud rohelise elukeskkonna ja tervise/kergliiklusteedega (vaatamata juba viimasel kahel aastal toimunud metsa laastamistöödele piirkonnas).
Kui lisada veel siia juurde raudtee ehitamisega seotud laastamistöö, on see kõik lihtsalt masendav.Hetkel saab Tallinnast Haapsallu bussiga iga tunni aja tagant, kui mitte tihedamini.
Buss sõidab 1t 50min. Lux mugav, meediamonitoriga ja kindlalt isikliku istumiskohaga. Masendav perspektiiv kaunile linnale.Lihtsalt masendav.
Pildil: metsik orhidee Haapsalu-Rohuküla tammi ääres.
Tore, et muretsetakse looduse pärast, aga tekst oleks nagu reformierakondlaselt - VALED!
Raudtee tammi kõrvale saaks täpselt samasuguse Tervisetee luua. See, et Saue vald, EVR jt seda ei teinud Riisipere - Turba lõigul, on vaid näide ükskõiksusest ja ka rumalusest. Saaks aga veelgi parema, pakkudes nt Ellamaa ja Risti vahel võimalust puhata metsaonnis koos lõkkekohaga.
Haapsalus ei hävine "kõik", see on lausa pahatahtlik vale!
Hetkel ei saa ka bussiga eriti tihti Haapsallu, suvel veel midagi on, aga vahepeal oli asi päris nadi. Rong sõidab 1 h - 1h 30 min. Ka tulevikus nummerdatud kohtadega. Huvitav on see, et loodusest hooliv inimene peab bussis olevaid meediamonitore olulisemaks kui aknast looduse jälgimist? SEE on tõesti masendav. Ahjaa, suvel veidi rohkem, aga talvel saab Hiiumaale vaid 2 bussiga päevas. Veelgi masendavam. Nagu seegi, et Turessaare suunalt tulevad bussid sõidavad ju ka suuresti Ristilt Tallinna ilma peatusteta ehk ei anna kogu trassil mingit sõiduvõimalust maainimestele. Selle asemel saaks osa busse sealt ja Lihulast sõidutada Risti Jaam bussipeatuseni ning edasi saavad sõitjad väga paljudesse peatustesse. Kus need Luxid on Keilas, Sauel ja Nõmmel?
Hetkel ei saa ka bussiga eriti tihti Haapsallu, suvel veel midagi on, aga vahepeal oli asi päris nadi. Rong sõidab 1 h - 1h 30 min. Ka tulevikus nummerdatud kohtadega. Huvitav on see, et loodusest hooliv inimene peab bussis olevaid meediamonitore olulisemaks kui aknast looduse jälgimist? SEE on tõesti masendav. Ahjaa, suvel veidi rohkem, aga talvel saab Hiiumaale vaid 2 bussiga päevas. Veelgi masendavam. Nagu seegi, et Turessaare suunalt tulevad bussid sõidavad ju ka suuresti Ristilt Tallinna ilma peatusteta ehk ei anna kogu trassil mingit sõiduvõimalust maainimestele. Selle asemel saaks osa busse sealt ja Lihulast sõidutada Risti Jaam bussipeatuseni ning edasi saavad sõitjad väga paljudesse peatustesse. Kus need Luxid on Keilas, Sauel ja Nõmmel?
Raudteetamm ja selle lähedus on vägagi sobilik ka käpalistele, nii leidub neid mitmel pool. Mingeid suuri kasvukohti raudtee ei hävita!
Haapsalus on ka Neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus. https://www.hnrk.ee/ Reformierakond ei hooli ka neist, ei patsientidest ega töötajatest. Tullakse ju tööle ka Tallinnast ja rong oleks selle jaoks konkurentsitult parim vahend. Olulisim veelgi on aga see, et väga paljud saaks ka ratastoolis ise siia tulla, kogu liinil on tehtud pea kõik selleks, et neil oleks mugav rongidele tulla et sõita. Ja kuigi HNRK on jaamast ehk kaugel, siis on võimalus edasi ratastooliga kulgeda kas ise või küllap ka kokkuleppel keskusega mingi transpordiga. Olgu siis tegu täiskasvanutega või ka lastega, kes koos vanematega tulevad.
Kellest või millest nad üldse hoolivad? Oma heaolust? Jah, seda on aina rohkem näha!
Lääne Elu, 21.09.24, Kristen Michal VALETAB!
Ilusaimate päikeseloojangute jälgimise pink Romantikapealinnas. Reformierakond on ka romantika vastu? Nojah, raha ei pidavat jätkuma, aga seda kühveldatakse väga paljudele kahtlastele ühingutele ja projektidele. Mitteromantilistele.
Eesti tulevik sõltub ju suuresti peredest ja lastest? Millisesse Eestisse me tahame oma lapsi tuua? Väärtusteta, unustatud traditsioonidega, inimvaenuliku keskkonnaga Eestisse?
Marienholmi uus elumajade piirkond on mul lähemalt nägemata, aga pikalt ma jala marssida ei saa. Mis oleks kui rattalaenutus oleks tulevikus lisaks kesklinnale ka raudteejaamas? Nii, et rongiga tuled, hüppad ratta selga ja põrutad ... kuhu iganes? Kindlasti on seegi osa rongiliiklusega seonduvast.
Nagu mainisin, siis maapind ja merepõhi siin aina tõusevad. Ma ei imestaks, kui piirkonna populaarsuse kasvamisel siinne maa-ala (praegu roostik madala veega) muutub lähiajal uute elamute alaks? Lähedus raudteejaamale teeb selle eriti magusaks ampsuks.
Kas see on juba valmis alajaam uutele rongidele?
Siiski mitte. Kolemajad on jõudnud ka Haapsallu. Kui tegu majutusega, siis ma ei ööbiks siin isegi tasuta mitte, mistahes sisustuse ja mugavustega. Oleks nagu Haapsalule kohane, aknaraamidki või "trellid" teist värvi, nt porgandikarva oranzhid? Tibukollased? Prrr, külmavärinad tulevad praegugi kirjutamise juures peale. Õnneks ei ole need enesetundele nii suure mõjuga, sest edasi järgnevad taas ilusad majad (paar kantmaja läheduses lisaks) ja nii õnnestub ehk koledus kiiremini unustada.
Õhtu-kalda piirkonnaski on erinevaid majutuskohti.
Leis vastas riigikogu Haapsalu raudtee taastamise toetusrühmale, mis soovib, et valitsus nimetaks Turba-Haapsalu-Rohuküla raudtee riiklikult tähtsaks taristuprojektiks ning hakkaks selleks vajalikke maid juba praegu broneerima ja ostma.
Leis märkis, et praegu käib Euroopa Liidu uue finantsperioodi riigiplaani ettevalmistamine ning ministeeriumid esitavad esmaseid ettepanekuid kavandatavate reformide kohta.
"Hetkel ei ole otsustatud veel konkreetsete üksikprojektide rahastamist ega nendega seotud tegevusi, sealhulgas maade omandamist. Konkreetsete objektide ja investeeringute üle saab otsustada alles pärast seda, kui riigiplaani üldised prioriteedid ja reformisuunad on kokku lepitud ning riigiplaan kinnitatud," ütles Leis.
"Kui riigieelarves nähakse ette vahendid Turba–Haapsalu–Rohuküla raudtee taastamiseks, on võimalik liikuda edasi ehitusega Turba–Risti lõigul ning jätkata ettevalmistusi ülejäänud trassi osas, sealhulgas vajaduse korral maade omandamisega. Rahastusotsuseta ei ole võimalik ega ka põhjendatud alustada ulatuslikku maade omandamist enne, kui on olemas kindlus projekti tegeliku elluviimise suhtes," lausus Leis.
Maanteede kunn Leis on loomulikult raudtee vastu! Mis sest, et pidi Reformierakonna teatel üsna kindel olema, et 2026 saab rongiga Haapsallu...Riigikogu Haapsalu raudtee toetusrühm loodi 2014. aastal. Praegu
kuuluvad toetusrühma Reili Rand, Andre Hanimägi, Enn Eesmaa, Rain Epler,
Martin Helme, Aleksei Jegrafov, Maria Jufareva-Skuratovski, Raimond
Kaljulaid, Jaanus Karilaid, Ester Karuse, Tanel Kiik, Aivar Kokk, Lauri
Laats, Hanah Lahe, Mart Maastik, Tiit Maran, Tõnis Mölder, Siim Pohlak,
Anti Poolamets, Henn Põlluaas, Kalev Stoicescu ja Aleksandr Tšaplõgin.
Aga ei ole sini-sinise värviga viita, mis näitaks, et läheduses on joogivesi saadaval! Ometi on ju ammu teada, et kraanivesi säästab väga palju loodust, kaasa arvatud plasti mõju vähenemine.
Läänemaal luuakse ka hiigelsuuri päikesepatareide väljasid ning akupankasid, siin-seal tähendab see uusi palgasaajaid-maksumaksjaid. Ja ka elanikke. See kehtib ka kaitseväe arengute kohta. Nn uus sihtgrupp rongireisijate arvu silmas pidades.
Ahjaa, ma pole seekord maininudki veel üht olulist asja - koolireform. Keskastme sulgemine siin-seal tähendab, et ka õpilased sõidavad nüüd rohkem. Selle koha pealt on ka Nigula peatus oluline.
Haapsalu teine spaa, Laine. Uue nimega küll Hestia, aga mina nimetan ikka vana nimega.
Nii palju vaatamist. Nii palju elamusi.
Siin leiab ka oma kohaliku Loch Nessi, aga vette ta elama pole tahtnud minna.
Viigi kohvik, üks populaarsemaid kohti. Muide, kalatoite Haapsalus ikka pakutakse, aga nt ümarmudilat praetuna, äkisena võileival või hoopis supina siin ei saa. Kahju küll! Ometi tegu ühe maitsvaima kalaga!
Kalasuppi sõin ka Talumehe kõrtsis. Väga maitsev aedviljasupp oli ja mis veel mõnusam, sai vähemalt ühe kukli võiga juurde! Kuid kala (koha/lest) maitse oli rohelise või millagagi ära tapetud ja tunda peaaegu polnudki. Mis ei tähenda, et supp poleks olnud maitsev. Kordan, oli väga maitsev, menüüs võiks vaid olla kala-aedviljasupina.
Kalasupp minu retsepti järgi:
aedviljad, sh porgand
aedviljad, sh porgand
Kala supis oleks soovitavalt valge kala, nagu koha, ahven, ümarmudil vm koos väikese lisandiga lõhe näol. Võib ka lisada krevette ja sinimerekarpe.
Maitseained: till, kadakapipar, puravikupulber, roheline sibul, sool, eestimaised ürdid. Lisandina võib pakkuda ka sulajuustu või muna ja hapukoort, kliendi valikul. Kodusai oleks super!
Maitseained: till, kadakapipar, puravikupulber, roheline sibul, sool, eestimaised ürdid. Lisandina võib pakkuda ka sulajuustu või muna ja hapukoort, kliendi valikul. Kodusai oleks super!
Ma võin õpetada?
Ka muuseume on Haapsalus üksjagu.
Siin võib näha sedagi, kui piisavad on paar väikest lambikest majadel, et kõnnitee oleks valgustatud. Ning igal juhul ilusam kui postidel valgustid.
Suvi tormab kiirelt.
Haapsalu turg on olnud aastaid murekoht. Talupood ongi vist kadunud, müügil peale lillede ja riiete vaid välismaiseid tomateid jm ning ühes letis ühe tubli tegija pirukaid jm. Miks see siin ikkagi ei toimi? Tõsi, kõrval on ka kalatoodete müük ühes hoovis, aga sealgi valik nadi. Kohalike põllumeeste kraami siit osta ei saa! Tallinnas on juba üle nädala saadaval eestimaised tomatid.
Ehk peaks linn kuidagi soodustama väiketootjate siia tulekut? Miks väiketootjad ise selgasid kokku ei pane ja ei loo korralikku talupoodi? Nad ei raatsi teistel lasta vahelt teenida?
Või on kohalike ostujõud nõrk?
Seadsin sammud Paralepa metsa poole. Hea võimalus roheluses hängida.
Enne kui tee kaheks läheb, saab pingil jalgu puhata (metsaradadel sellist võimalust väga pole). Tõsi, merd ei näe, aga sellest pole väga midagi, võib vaadata ka roostikku ja otsida helijälgi elus sees.
Kuldnokad juba parves?
Fra Mares puhkajatel on seikluspargi külastamine eriti käepärane. Siinkohal võib meelde tuletada, et Haapsalus on vaid 2 spaad ja vahepeal plaanis olnud spaa ehitamine jäi ära. Eeldada võib, et põhipõhjus on vilets ligipääs Haapsalule.
Võtsin Fra Marest topsi kohvi. Mõtlesin natuke ka rannas istuda.
Tore, et korrastatakse asju. Küll aga võiks märgi siia suunduva kõnnitee algusesse üles panna, teavitamaks, et tee on kinni? Nagu olen juba maininud, paljud puhkajad on vanemaealised ning ei ole teps hea, kui kõnnid kuhugi ja siis pead tagasi kõndima?
Kuigi Haapsalus on mitmeid ujumiskohti, on neil omad probleemid. Madal veetase tekitab omad mõjud, muutes kohad vahel mudasteks või hoopis kuuma veega basseinideks. Olen ise kunagi sattunud siia, kui vee temperatuur oli vaat et kõrgem kui õhutemp! Pole ka heal tasemel kioskeid ning muud.
Uus linnavalitsus on alustanud ideega luua uus rand veidi kaugemale praeguse surfiranna kohale. Ehk on see tõesti parem koht? Või siiski, peaks arendama Viiki, Vasikholmi jt kohti?
Nii oligi, üks märk oli aga tahvlit teatega, et randa ei pääse, seda ei olnud.
Hänilane (?) aga hakkas mind tagasiteel saatma, suure lärmiga. See tundus nagu appikutse, aga pigem ta siiski peletas mind poegadest eemale? Igal juhul väga vahva tunne oli, kui nii tükk aega kaasa lendas. Tähendab, mina ei lennanud, aga kaasa ta kulges...
Läänemaa on üks haigrute lemmikpaiku just madala mere tõttu.
Praamide lehel olen korduvalt küsinud, kuidas saab ÜT tulija praamil piletid osta. Kahjuks riigiettevõte ei pea vajalikuks vastata. Põhjus väga lihtne, ei saagi osta! Ikka peab olema internett ja telefon.... Teeks rongides ka nii? Peale ei saa, kui pole enne ostnud, siis saaks kõik teenindajad lahti lasta??? Iroonia.
Huvitav kuigi ehk tavapärane reformiliku Eesti jaoks on see, et kemplus käib praamipiletite hinna ja soodustuste ümber, aga ikka seoses autopiletiga. Seda, et kohalike bussiliinidega tulija võiks saada automaatselt ka tasuta sõiduõiguse praamil, ei vaevu keegi arutamagi. Selge on siinjuures seegi, et nii paraneks ka Hiiumaa busside täituvus.
Teine takistus on muidugi olematu bussiühendus Rohukülast Haapsaluni ja kaugemale, mõttetu nõudeliin seda ei muuda. Iga Rohukülast väljuv buss peaks eelistatult olema just praamidega seotud, sõidab see siis Haapsaluni, Uuemõisani, Turba Jaamani või Pärnuni!
Wiedemanni spordihoone.
Kuna füüsilise koormuse puhul on mul lihtne "rütmist" välja minna, millega kaasnevad ka hingamisraskused, siis ometi otsustasin üle pika aja rattaga sõita. Laenutus on 3.-/h ja päev 12 eurot. Pean tunnistama, et sõit ei olnudki nii koormav organismile kui kartsin (kunagi sai ju pikalt matkatagi). Väga hea võimalus Haapsalus kulgemiseks.
HNRK.
Korraks põikasin pildistamiseks ka Rannarootsi Muuseumi. Igal juhul koht, kus tasub käia neil, kes varem siia sattunud pole.
Laevad on ägedad. Minu jaoks sellised miljon korda mõttekamad, kui uhked luksuskaatrid.
Siin siis ongi see kuulus Marienholm. Võimalik, et mitmed korterid on siia ostetud üürimise tarbeks. Kahtlemata on see ka puhkajale kena koht, sest meri on kolmes küljes ja piirkond aina areneb. Siiakanti sõidab ka linnaliin. Muide, Pärnus minu jaoks ei tundu meri nii rahustav ja lõõgastav kui Haapsalus. Või Hiiumaal.
Üksik rahvuslill tulevasel lilleniidul?
Rattaga sõites otsustasin siiski kergteelt maanteele minna. Ei, need ei ole teod! Pigem võiks nimetada MITTETEOD, sest need tekivad just mittetegutsemise tagajärjel! Ja kui jälgida suhtlusmeediat siis on need ka selge näide, et keda ei huvita, neid ei huvita ning FB siin mitte midagi ka ei muuda. Isegi Tallinnas näen et koristatakse endi järelt justkui usinamalt. Kole oli küll, ei tahaks kuidagi s.... ratast rendikohta tagasi viia.
Seekordse lõuna otsustasin teha kuulsas Laterna baaris. Toidud on siin üsnagi head, kuigi friikartulid pole mu lemmikud, muid kartuli variante aga praeguse kodumaise kartuli puudumisel ei taha. Riisi või tatart aga siin ei pakuta vist, nagu aru sain. Mahlajook oli kõige viletsam variant, mis olla saab (pea olematu mahlasisaldusega fruktoosijook). SNitsel oli aga mahlane ja hea, salatist jäi osa järgi, maitsetu!
Veidi peaks keskenduma ehk ka söögitoa valgusküllasemaks või heledamaks muutmisele ning terassiala ja varikatuse puhtuse hoidmisele. Muidu on siin üsna mõnus istuda.
Aitäh ratta eest!
Kultuurikeskus. Teadmiseks, ka siin saab tööpäeviti lõunat süüa, buhvee variandis vist. Kunagi käisin, väga maitsvad supid!
Pole ammu käinud kaubaja kõrgematel korrustel, otsustasin kaeda. Eks nemad, nagu ka teisedki ettevõtjad, ootavad rongi, et kasvatada kohati kasinat käivet. Ja annaks taevas, et rongiliiklus ei tooks kaasa selliste poekeste hullupööra teket nagu on pealinnas - igas keskuses hunnik bokse, klientideta....
Maja remondi ajaks on siia kolinud ka Pitsikeskus. Jällegi, suuresti turistide najal elatuv. Suured traditsioonid on aga Haapsalu pitsi väga kuulsaks teinud.
Ilm kiskus aga vihmale, seega otsustasin õhtuks midagi lihtsat süüa. Klassikaline, mõnusaim mix on kroketiküpsis, (pool)suitsuvorst, viinamarjad ja juust. Ja juustuks valisin seekord Old Amsterdam, mis vist üks parimaid valikud sellise jaoks. Juustukuningate valik on ka kahtlemata üks parimaid. Kõrgema hinnaga juuste ju ka korraga palju ei osta, nii et elab ehk hinna üle.
Marjalett on otse loomulikult marketi ukse ees, mitte turul. Aga kas ikka peaks? Oleks tegu hiiglaslike vahemaadega, siis teine asi. Turgu ehk päästakski see, kui seal oleks marjade jm letid. (Suitsu)vorstid, liha, leivad-saiad (päris kodused saiad), hoidised, mahlad, juurviljad? Ostjad tulevad siis, kui valik on rikkalik.
Õhtul raamatut (sain turult tasuta raamatute hulgast, kuigi suurt ja head valikut seal pole) lugedes sain väljalõigetelt ka ajalugu lugeda.
Vihma oli ka Läänemaale väga vaja. Tänavad aga jäidki kogu õhtuks tühjaks, vaid buss kulges perioodiliselt mööda.
Auto tagurdamisel puu viga saanud?
Linnarong saabus ning vedurijuht koos abilisega (näha allpool postkaardil) läksid puhkepausi pidama.
Parempoolsete erakond on vist RE vol2?
Ometi on neilgi inimesi, kes näevad asju õigesti, iseasi, kas otsustamisel ei juhtu nagu sotsidega - jutt õige, tulemus aga pea peale keeratud, sest ise saiasjast teispidi aru kui normaalne aru.
Rail Baltic on Eestile strateegiliselt vajalik. Eestis on projekt kallinenud, kogu ühendus sõltub kolme riigi koostööst ja kui Läti jääb toppama, siis Eesti “parem seis” ei päästa meid. Rööpad võivad meil valmis olla, aga ühendus Euroopaga jääb ikkagi poolikuks.
Seega probleem ei ole ainult selles, kas Eesti on Lätist tublim.
Probleem on selles, et Eesti maksumaksja on seotud projektiga, mille kogurisk on palju suurem kui alguses välja räägiti.
Kui mina oleks boss, siis teeksin Eesti osa kohta sõltumatu real cost and risk review.
Mitte poliitilise auditi, vaid karmi tabeli:
mis maksab, mis on vältimatu, mis on luksus, kus on riskid ja kes mille eest vastutab.
Ja kõige olulisem: lepingud tuleb teha nii, et maksumaksja pole alati viimane loll.Riik ei tohi sõlmida suuri lepinguid nii, et erasektor saab kasumi, aga avalik sektor kannab lõpuks kogu riski.
RB on puhtakujuline massimõrv, eestlaste ja looduse jaoks! 100% valesti tehtud projekt, mis meid ka kägistab, täna nõrgalt, homme surmani! Mis on vältimatu? Rohuküla ja Võru rongiühendused ehk isegi Pärnust Tartu suunda kulgev ringraudtee. Rohuküla raudtee on vajalik, ei ole luksus ja riskid on madalad. Nii et muu on postituses väga õige!
Oleks pidanud siia veelgi kauemaks jääma. Aga juhtus nii, et olingi juba bussis. Üsna mugav muidugi, aga see pole see. Sõitjaid oli aga nädala sees olemise kohta üksjagu, ka turiste.. Muide, pealinnas puhkavatele turistidele saaks ju ka pakkuda ühepäevaseid rongituure Haapsallu?
Uuemõisa on Haapsalu kaubandussüda, siin on sageli ka laatasid. Haapsalu linna rongipeatuste puhul on aga parim see, et plaanis on 3 peatust - vana vaksal, Kastani ja Uuemõisa. Muidugi peatuks neis kõik rongid ja ajakadu kohalike jaoks on suuresti linnas minimaalne. Kuigi kunagi üks vanamemm Kastanis ütles, et nõus kasvõi jala vaksalisse minema, tuleb siiski inimestest hoolida. Ja see, et Reformierakond ei hooli, ei tähenda, et keegi ei hooli.
Uuemõisas on ka Haapsalu Kutsehariduskeskus, mis lausa karjub rongide järele. https://hkhk.edu.ee/et Mis oleks loomulikum kui õppurid, sh täiskavanud, saaks igal koolipäeva õhtul sõita tagasi koju? Inimesel peab olema valik, ka siis kui osadel õppijatel ehk kodu kaugel, valib ta majutuse. Ülejäänud saaks sõita neile sobival ajal.
Üks asi on veel raudtee planeeringus vigane. Õigemini kaks. Taeblas valiti keskusest kaugemale jääv variant A ning Nigulas (Leedikülas) peatust taastada ei soovita. See tooks muuhulgas kaasa sellegi, et Noarootsi suunalt sõidaks autod põristades Vana-Taeblasse või Paliveresse, lisades sinna mürareostust. Samuti saaks Noarootsi bussidelt siin perrooni juures olevast peatusest kõige kiiremini rongile, nagu saaks ka rattamatkajad kõige vähesema vaevaga liikuda Noarootsi.
Kohalikud otsustajad oleks siin nagu reformikate tasandil?
Raudtee puudumine aga näitab, et RE tegutseb tegelikult ka riigi kohustuste vastu. Nimelt on kohustus vähendada autostumist ÜT abil. See tähendab ka südarohelise maailmavaate järgimist. SÜDAROHELINE on mõtteviis, mis tuleneb südamest, kõige ümbritseva hoidmiseks. Tõeliselt, ilma äärmuslike Eestimaa roheliste, rohepööraste ideede, äärmusfeministide jm ideedeta.
Palivere on liinile jäävatest peatustest vaat et kõige suurema potentsiaaliga. Siin asub ka Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskus. https://paliverekeskus.ee/ Rongiga siiasaamine on oluline mitte ainult elanikele vaid ka tervisesportlastele ja õpilastele (grupid). Ehk tekib nii siia ka mõnus majutus? Ka saavad siia sõites auto jaama jätta Martna poolt tulijad jt. Palivere potentsiaal on isegi nii suur, et peab sõiduplaanis selle peatuse lisamist ekspressrongidele kaaluma, aga seda näitab juba reaalne liiklus.
Risti on raudteelõigu sõlmjaam ja kuulub kindlalt ka ekspressrongide peatuste hulka (Uuemõisast alates Risti, Keila, Nõmme jne). Siin on vaja kahtlemata perrooni juurde eraldi peatust Risti Jaam, tagamaks visuaalset ülevaadet rongi- ja bussijuhtidele ning kiireimat ümberistumisvõimalust. Suurim kahju raudtee ehituse peatamisest tuleneski sellest, et hoolimata LUBADUSTEST ei jätkanud Reformierakond ehitust Ristini. Suur osa Lihula/Virtsu suunalt tulevatest bussides sisuliselt ei korja peale Ristit kuni Tallinnani reisijaid, seega ei ole põhjust kõikidel bussidel ka Tallinnani sõita. See on seda enam oluline, et siit Tallinnani saab reisija rongiga kümnetesse peatustesse. Ka siis kui ükski siinne rong ei peatu Valingul, Kivimäel, Rahumäel jt väiksemates peatustes, sinna sõita saab väikese ajalise lisakuluga ikkagi. Kaetud on kogu raudtee lähedane areaal.
Rongi puudumine pidurdab ka juba planeeritud või ka planeerimata elamispindade ehitust, sh uute ettevõtete töötajatele.
Täna autodevool siin maanteel jätkab tasapisi kasvu, muutes liikluse ohtlikumaks. Reformierakonda ei huvita ka see!
Turbast alates võin aga selle postituse ka lõppenuks lugeda, kuigi võiks eraldi rääkida ka Laitse ÜT parandamisest, Vasalemmast, Keilast, Sauest ja Nõmmest. Kõigi nende kohtade jaoks on rongiühendus Lääne- Ja Hiiumaaga oluline. Reisijate vähesust pole vaja karta. Raudtee võiks ehitada ka elektrifitseerimata, vähendades sellega ehituskulusid pea poole võrra, ka ülalpidamiskulusid. Hetkel piisavaks loetav (minu arvamus) 13-15 rongi ööpäevas ei ole piisav selliseks raiskamiseks nagu kontaktvõrk. Või peaks päikesepargi elekter olemagi suunatud eelkõige selle raudtee jaoks?
Reformierakond, ole aus ja mine ära! Olete küllalt sigadusi teinud ja suurim taristu osas on selle rongiühenduse puudumine. Eestile prioriteet nr 1. Sigadus on RB ehitusega muidugi, aga seda oma pugejalikus mentaliteedis jätkaks iga erakond Eestis.
Püüdsin ka kirjavigu parandada, kommentaaris oli märkus igati õigustatud. Tunde trükkida, see paneb mõnevõrra kiirustama ja nii neid vigu rohkem tuleb. Aga see pole õigustus.
