Ootasin koos tuviga bussi, et sõita Paunkülla, kuhu mitu päeva plaaninud minna. Bussipeatuses sai ka nalja. Kui tulin, siis pingil istuv proua ütles: Mine või ära mine posti juurde, mina lähen esimesena peale. Minugipärast! Kui ma ei saa ka teel pilte teha ja olukorda vaadata, siis midagi väga katki ei ole. Ja seisingi sammuke eemal, buss aga avas ukse otse minu ees. Astusingi peale! Selle peale muidugi sisiseti. Ega ma teagi, kas see hetkeotsus õige oli, vahet pole.
