Putukaväilal 2026

 

 

 

Putukaväila kuum teema on täna kõrgepingeliini postid. Tegelikult mõistan, et kellegi jaoks on need koleasjad, kuid minu jaoks on need olnud lapsepõlvest saadik midagi eriliselt võimast. Ka korstnad on ju võimsad? Kui aga tegu tööstuse jäänukitega, siis peaks likvideerima? Iha kõike kaotada aga vaesustab miljööd nagu me vaesustame ka elurikkust!?

Muidugi ma ei eelda. et selliseid asju peaks olema iga nurga peal, vastupidi, ikka ja jälle mõistlikus ning piisavas koguses! Või äkki ma mõistan seda nii seetõttu, et näengi maailma "vaadetes", nt fotodes? Vaatepiltides? Või seepärast, et tean - on ka teisi, kellele meeldib miski "kiiks", ka välismaal olles tahaks neid leida ja pildistada?

 

 

Needki 2 pilti näitavad vaatepilti. Hea, et surusin peale varianti, kus trammiliinide postid peaks olema nõukaaegsete koopiad. Ka sel juhul on tegu ajalooga ning pole kahtlustki, võrreldes tavaliste "torudega" hoopis rohkem silma paitavad! Samamoodi tahaks, et nagu turul, säilitataks ka mujal osa seintest. Mõni lausa väga kunstiline!

 

Kas perroonidelt need postid ka likvideerida? Metallikolakad ju? 

 

 

Putukaväil pidi ulatuma vanast raudteeviaduktist Balti jaamani. Noh, praegu pole vist veel planeeringut ja kes teab, kui palju "ahmavad" siin uued uhked elamud vm, kuid ehk saaks ikka ajutisegi teeraja teha Krulli peatuseni? 

Nurga peal oli siin ka mingi kohvik, see aga nüüd on kadunud. Üks asi, mis Putkaväilal võiks olla, oleks mõnus kiosk. Mitte burkse vaid midagi erilisemat, alates kodustest võileibadest, ehedast eestimaisest kuni hoopis shashlõkini? Üks oleks piisav. Hea kohvi, pärismahlad, eestimaine limonaad? Järgmisel pildil on lauad ja toolid, aga kõik peaks täna kodust kaasa võtma. Ja praegu on siin raja algus, seetõttu peaks kiosk olema kuskil keskel. Kuid kui täies ulatuses valmis, siis ongi siin ju "keskel"? 

 

 

Seda tööstusmaastikku muidugi ei taha, aga hea, et keegi veel pilvi likvideerida ei taha. Siinkohal ka paslik Putukaväila suurimast puudusest rääkida - ikka veel on puid liiga vähe, vitsad neid ei asenda. Teatud mõttes peaks suurem osa siin olema nagu dzhungel, korralik park, mis tekitab linnas ühe uue varjulise tsooni. Vähem linnaõhu kütmist! 

 

 

Aga õnneks on alles see varjuline rada ja loodame, et kellelegi siinsed kõverikud kased vm silma ei riiva, jälle likvideeriks ju! 

 

Linnaruumi kujundamisel tuleb mõelda kõigile ja kõigele! Võitma peab loodus ja kõik olevused inimlooma kõrval. Võitma peab ka funktsionaalsus, säästlikkus ja ilumeel. Loomulikkus ilma üle võlli minemata.

 

 

Väga rohkelt on pinke - kiitus! 

 

 

Kas keegi on nüüd uurinud, milles siin elurikkus seisneb? Milliseid taimeliike siin täna on, liblikaid, putukaid, linde? Mõnes oksahunnikus igatahes linnud pesitsevad, mõningaid liblikaid on näha jne, aga liikide "nimekirja" ei näe. See peaks ju elementaarne olema? Et kasvõi võrrelda tänast 10 aasta pärast? 

 

 

Loodetavasti need mõningad istutatud vitsad annavad tulevikus ka varju, sest kõige hullem ongi siin kuumal päeval viibida. Pilti vaadates aga väga usku ei ole. 

Ma nii väga tihti linnakeskkonnas ei jaluta, aga kui taas tulen, jalutan kindlasti ka siin.

 

 

Minu arust ei tasu piirduda mõne posti lammutamisega, ümberringi on nii palju sellist, mis ühele või teisele ei meeldi! Dünamiidipakid kätte aktiivgruppidele ja saamegi linna puhtamaks?

 

 

Pildistamine erineva rakursiga paneb vaated raamidesse ning alati ilmub miski mjuu järgmisele pildile, mis donineerib. 

 

 

Kahjuks domineerib ka rakvere raibe. Taim, mis on oluline, kuid teisi tapva võõrliigina vähendab see elurikkust. Ehk teeks siin ikkagi nii, et püüaks enne seemnete puistamist suure osa välja katkuda ja nii aastaid? 

 

 

Ka mitu joogiveekraani on igati kiiduväärt, aga endiselt tallinna Vesi arvab, et kui linnainimene/imetleja tahab leida ja saada joogivett, peab ta telefonis surfama. Ei ole linnavalitsuse ühtegi inimest, kes need nõdrad oma kohalt likvideeriks? Kasu oleks sellest rohkem kui liinipostide likvideerimisest? 

Eriti kuumade ilmadega esimesi kordi siin olles võid kuskil istudes palavusse kõngeda, aga viitasid, mis näitaks kraani kaugust ja suunda, ei tohi mingil juhul panna?

Äkki paneks need suurelt mastide külge, mh, ah?
Joogivesi, 300m, tualett 300 m? 

 

 

 

 

Puud on istutatud, aga hoone taha, mitte kõnniteele lähemale? On küll mainitud, et lehed sügisel mõjutavad rattasõitjaid, aga istutaks siis kuused või nulud? Looks metsatuka, segametsatuka? Eriti kui mõelda, et varjulises kohas ilmuvad omaette liigid - mitmekesisus?

 

 

Eiffel? Filmisari Langoljeerid? Iga kell väga vinge detail vaatepildis! 

 

 

Siinkohalgi on näha veel see kolmas, killustikurada. Aga erinevalt eespool olnudt, pole siin raja kõrval varjavat "metsa". Ehk tänavu istutaks, mitte ei molutaks? Muidugi pole vaja osta tuhandeeuroseid istikuid, Eestimaal on küllaga liinialustel (mõelge kui mõnus on mõelda - liinialustelt on toodud puud sinna, kus nad kohtavad oma naabreid, liiniposte) puid, mida välja kaevata jm. Sotsid räägivad rohelusest, ehk võtaks käsile? Roheliste poole ei saa ju pöörduda, neid huvitavad hoopis teised värvis. 

(Nagu üks roheline mingi mu kommentaari peale kirjutas: Miks te arvate, et me peaks kõike tegema keskealiste valgete vanameeste soovi järgi?).

 

Hea küll, aitab neist naljadest. Putukaväilal tasub käia, see on koht, kus saab lõõgastuda. Minnes ehk edasi muidugi Stroomi rohelusse. 

 

 

Milleks aga tehakse selliseid poolvarjualuseid? Kas selleks, et metsa väärindada? Ehk teeks ikka katuse peale? Ja selle alla pisikesed valgustäpikesed, mis näitaks meile, et tähistaevast oleme ka kunagi nautida saanud? Nüüd on ju valgusreostus suur ja tuugeneid pannakse aina püsti, jällegi vastu inimeste tahtmist, selle asemel, et elektrit säästa. 

 

 

Kohati on elektrimast lausa ebamaiselt sobiv siia olustikku! Muide, paremal paistavad ka nostalgilised betoonpostid, mis on samuti täiendav nüanss siinses detailide mitmekesisuses. Muidugi, kunagi ei tohi ka liiale minna, valimatult igatsugu asju püsti panna.

 

 

Mõned suured puud on siin alles jäetud, aga miks nende varju pinke ei panda? Kes on see otsustaja, kes arvab, et pingid peaks olema ainult päikese käes? Jättes tolle varjulise tee pinkidega praegu kõrvale... 

 

 

Kuna kõnni- ja rattatee vahetasid asukohti, saabki siinkandis istutada korralikke laiavõralisi puid just päikesepoolesele küljele - jalgtee peaks kulgema tulevikus rohelise "katte all". 

 

 

Hetkel märgala pole muidugi märg. Selleks oleks siin vaja vist väga pikalt kõva padukat. Huvitav, kas aluspinnas tehti selline, mis veel kiiresti ära imbuda ei lase? 

 

 

 

 

Bussile minnes oli tore näha, et ka siin on puid istutatud. Trammi ma ei otsinud. Ülikallis lahendus ja veelgi enam elektritarbimist suurendav. Buss täiesti piisav, eriti kui siia veel mõni liin lisandub. 

 

 

Aga ka käkerdiste asemel tahaks ootekodasid. Stiilseid ja ilusaid, mis ka kaitset pakuks. 

 

 

Raplamaal muutusteta.

 

Jagan nagu ikka ka infot bussiliikluse muudatuste kohta, ÜTK-d ju seda eriti ei tee või kui teevadki, siis kommenteerimise puhul võid bloki saada. Nii et tuleb panustada sellele, et ise rohkem infot levitada.

Muidugi pole IIL (hüüdlause - IIL Ühendab) järjekordselt mitte midagi Raplamaal paremaks teinud. Sama käib tegelikult ka Raplamaa omavalitsuste kohta, pole uhtegi erakonda või ka erakonnata poliitikut, kes selle eest natukenegi seisaks. Lisaks teadlik ja laiaprofiiliga eiramine ministeeriumi jt poolt, jutt rongide ning busside ühendamisest on kestnud juba paarikümne aasta ringis, kuid kellegi huvides seda jutuna vaid jätkataksegi. Ükskõik mis tasandil. Paarikümne aastaga on raudteejaama suunatud vaid mõni buss(iliin).

 Tekkis mõte googeldada, kas jääb midagi uut silma, nt Rapla bussijaama üleviimise kohta. Natuke lõbusamat ka, sattusin mingile eiteamis lehele.

Liini kirjeldus

Reisi algus: Buss liiniga 1, mis sõidab Rapla raudteejaamast Rapla bussijaama, on tõeline seiklus, mis algab just seal, kus raudtee ja bussiliiklus kohtuvad. Rahutud hääled ja ootused täidavad õhku, kui reisijad kõnelevad ja naeratavad, valides oma istmed ning valmistudes teekonnaks.

Teekonna esimene pool avab looduse ilu, kui buss hakkab liikuma. Päike tõuseb lavas, valgustades maastikku, mis uinub ja ärkab korraga. Teed looklevad läbi metsade ja põldude, pakkudes silmadele rahu ja rahuldust. Inimeste jutud sulanduvad ühte, luues sõbraliku atmosfääri.

Vahepealsed piirkonnad toovad esile, kuidas Eesti loodus on mitmekesine ja lummav. Buss sõidab läbi väikeste külateede, kus majad on kaunilt paigutatud, ja kus loomulik ilu kohtub inimeste igapäevaeluga. Väikesed järved peegeldavad taevast, kui buss läbib neid, pakkudes hetkeks rahu ja vaikust.

Lähenedes sihtkohale, tunnevad reisijad, kuidas elevus kasvab. Viimased kilomeetrid on täis ootust; buss viib meid lähemale Rapla bussijaama, kus teekond pea juba lõppeb. Inimesed vaatavad aknast välja, lastes oma mõtetel rännata, ja valmistuvad lahkuma bussist.

https://marsruut.com/buss-1-rapla-raudteejaam-rapla-bussijaam/ 

Aga nüüd tõsisemalt

* Rapla vallavalitsus ei suuda ikka kuidagi bussipeatuste nimesidki korrastada. Kirjutades peatus.ee portaali RAPLA, ilmub ühena esimestest nähtavale Rapla Jaam. Inimesed võivadki selle planeerimisel aluseks võtta (isegi minul oli kord peaaegu selline apsakas), kuid see ei ole peatus, mis annaks kindlustunde, et seal rongid ja bussid kohtuvadki. Ei, see on peatus, mille nimi peaks olema RAPLA JAAMATEE. Ja Rapla Raudteejaama nimi RAPLA JAAM. Nii nagu kombeks arenenud maades ja nüüdseks ka mõnel pool Eestis.

* Kui te otsite sõiduvõimalusi Raplasse, siis te ei pruugi taibatagi, et Kesklinna asub ka selles linnas? Miks nii suur hirm on nimede, nt Rapla Keskus, vastu? Miks reisija ei tohi portaalist kohan imega leida rohkem peatusi ja selle asemel pakutakse hoopis soppa, nagu erinevad apteegid jm?

* Raplas on vaja tagada (vallavalitsus ei saa vist ka 20 aastaga hakkama, olgu eesotsas kui suur lubaja tahes, enne igakordseid valimisi?) bussijaama kui sellise üleviimine raudteejaama, tagades seal ühtlasi mingidki võimalused lühikese puhkeaja kasutamiseks bussijuhtidele. Osade liinide kulgemisega pole probleeme, saab sõita jaamast nii Mahlamäe kaudu kui ka Viljandi maanteed pidi kesklinna. Kuigi Viljandi maanteed pidi sõites pole enam nt Maidla/Hagudi peale suundudes bussipeatustki enne silda enam olemas, seegi vajab lahendust. Sest mõnel puhul on ehk vajalik, et mõni liin jätab Mahlamäele sõitmata?

* Märjamaa, Raikküla vm suuna puhul buss alustaks ka samast Rapla Jaam peatusest, läbiks Rapla Keskus peatust ning jätkaks sõitu. Keskuse peatuses peaks peatuma ka Vändra - Tallinn jt liinid, tagamaks võimalikke ümberistumisi.

* Tänini eraldi bussiga jaamast bussijaama sõitmine, et istuda ümber nt Juuru liinidele, on hea näide ajast ja arust süsteemist. Kodila suunas ju süsteem toimib?

* Muidugi oleks kohati vaja vaadata juba veelgi kaugemale, nagu erinevate maakonnaliinide ühildamine, aga et see oleks IIL-i jaoks juba üleliia keeruline, jätame selle praegu ehk kõrvale. Mis sest, et Kehtna - Rapla Jaam - Alu oleks vägagi mõttekas, samas siin on ka väikseid takistusi (bussid peaks mõlemalt poolt sõitvate rongide üheaegsel saabumisel jaamas seisma mitmeid minuteid).

* Variant, et liinid osaliselt alustaks ja lõpetaks kesklinnas ning jällegi ei seota rongidega, on see, mida peab kartma. Sest selleks võib vallavalitsus küll võimeline olla. 

Isegi Kohilas suudeti 30 aastaga keskuses üks puuduv bussipeatus valmis teha, Raplas kulub 50 aastat? Millest üldse tuleneb selline töötegemine, oma rahva raha arvelt antava palga eest? Pole üldse hoolimist?

Natuke nalja ka. Aastaid tagasi sai juba teavitatud IIL-i, et Kohila Jaam - Juuru - Rapla bussiliin oleks vaja suunata Rapla raudteejaamani. Mida arvas IIL-i ametnik? "Meie küll ei usu, et Kohila inimene tahaks sedakaudu Tallinna sõita...." 

Metsade seisu näeb (rongi)aknastki.

 

 

 

Metsateema on Eestis (tahtlikult) lükatud seisu, kus kaks vastaspoolt räägivad sisuliselt vaid äärmuslikest mõistetest. "Meil on vaja majandust kasvatada, sest tuhanded saavad töö" versus "metsa ei peaks raiuma". Õnneks on palju rohkem mõistlikke arvamusi, kus jutuks vajaduspõhine raiemaht ning puidu reaalne väärindamine. Muidugi see äärmuslastele ei meeldi, sest rumalus (nõrk loodusetundmine) ja ahnus (2 harvesterist oli vähe, ostsin 4 juurde) on iseloomujooned, mis eiravad mõtlemisvõimet. 

Sajandis algusaedel sõitsin palju jalgrattaga ringi, hiljem ühistranspordiga ja liikusin ka jala. Ning juba siis sai aimu, et VAATED annavad tegelikult väga hea pildi sellest, mis seisus on mets.

 

Kui keegi arvabki, et ei saa näha teel olles kaugele, sest metsa taga on mets, on see siiski vale. Iga vaatlev ja mõtlev inimene saab näha palju "sügavamale" metsa. Mõistab sedagi, et metsa taga võib olla hoopis raiesmik või noorendik. Kuigi seegi on laiemas tähenduses kõik mets, siis küsimust ei saagi sedapidi tõstatada. Oluline on hoopis märgata, kui palju on raiekpset metsa, kui palju selliseid, kus raieküpsuseni kulub 10 - 80 aastat. 

 

Väga ammu oligi juba märgata, et "tühjust" tuleb liiga kiiresti juurde ja seda ei varja ka kümmekonna aastased puud ega ka mitte 40-aastane kasvujärgus puuderinne. Tänaseks ongi jõutud olukorda, kus lähima 30-40 aasta sees pole suurt midagi raiuda. Pean silmas metsa ja palgivõimalusi, mitte kaigaste mahasaagimist ja puiduhakkeks tegemist. 

 

Siinsed pildid ei ole muidugi õppematerjal, aga kes järgmine kord rongiga Tallinnast Tartusse sõidab, võiks vaadata küll selle pilguga kogu teel nähtavat. Metsaärikad muidugi irvitavad siinse üle, aga eks (vaimu)pimedus ole selle all kannatajate endi jaoks ikka mõistetamatu olnud....

 

 Jätan ka need viimased pildid alles - majanduse kasv on ju samuti nii lai mõiste, et selleks peetakse ka täiesti mõttetut ja lubamatut raiskamist. Aga ka siin räägib raha! Kinni maksavad selle nagu ka metsade hävitamise teised, mitte kasusaajad.