Kas teate, et muuseumi ees on ka joogiveekraan? Seda püütakse alati võimalikult märkamatuks muuta, üle kogu Tallinna. Kui aga kraanidele rohkem mõelda, siis ka muuseumi alal võiks olla mitu joogiveekraani.
Müüjaid tundus tänavy olema palju vähem, samas, ükski tootegrupp ei tundunud puuduvat. Igal juhul oli, mida osta.
Mina ostsin nagu ikka, siirupeid. Väga tore, et hind oli vägagi hea, võinuks olla ju palju kõrgem ja kahtlen, kas väga kalli puhul ma üldse oleks ostnud. On hind hea, ostad ikka mitu, kui juba peale oled sattunud.
Sibulavanik jäi ostmata, sest ei tahtnud tassida, aga tagasitee ei olnudki enam siitkaudu.
Siinse laada kõige suurem pluss ongi keskkond. Jalutada metsatukkade vahel ja näha erinevaid talusid ning muud justkui täiesti tõelistena, muudab hinge hardaks! Kahju, et siin ei taheta mõnda põõnavat peremeest mõnesse tallu näitlema palgata!? Natuke käiks õues ka, sügaks kõhtu ja roniks ahjule tagasi. No, või vähemalt koikule.
Ka keraamika jäi ostmata, aga pildi tegin nii, et iga vaataja saab teada, kes on "tootja"
Tore oli kohata ka seenegrupist tuntud kvaliteethoidiste tegijat. Muidu, nagu ütlesin, "ainult facebookis kakleme"... Tegelikult ei kakle muidugi.
Päeva esimene pool oli vihmasabinatega, aga väga see kedagi vist ei peletanud, kes oli plaaninud tulla, see ka tulli. Lõuna paiku muutus kõik aga imeilusaks suvepäevaks. Vabandust, sügispäevaks muidugi.
Kodusaia seekord aga ei olnudki, hapusaia peale ma parimal juhul mühatan.
Mmm....
Väga hea oli kuulata ka leierkastimeest, kes lasi tulla vägagi kaasaegsetel lugudel.
Mul oli vanasti krundil sama põhimõttega, aga palju väiksem lõkkease. Parim grillimiseks! Ja lihtne ehitada, kasvõi vanadest tellistest. Valem oli 7-7-6-6 kivi.
Räim on alati hinnatud, aga tuleb v'lja, et rannakalurid ei oska üldse ümarmudilat hinnata? Lausa uskumatu! Eks neid puhastada fileeks võib ju olla tüütu, aga tegu ON maitsva kalaga.
Ka õun võib olla eksootika?
Kui siia juba tulla, tasub igal juhul lõunat süüa. Kuniks otsustad, mida tellida ja kuniks see valmib, saab pildistada teiste tellitud toitusid.
Natuke piinlik ka niisama vahtida, aeg tellima hakata. Abivalmis teenindajad ju ootavad! Kas alustada handsast? Ei, pigem kasvõi õunamahlast.
Lestakala oli täiesti imeline!!!
Grillvorstid tavaliselt. Küll aga ei tohiks mingil selliseid salateid pakkuda. Ikka (kergelt marineeritud) sibularõngad või kõrvitsakuubikud, või hapendatud/marineeritud kurk või mis iganes kodune, aegade hämarusest tavapärane lisand! Ja ehk isegi pohlamoos vm ketshupi asemel. Tavapärast masstoodangut saame ju igal pool, siin ei tohiks neist lõhnagi olla. Muide, ka välilettidel oli endiselt usa-karastusjooke jm. Miks? Kraanidega kilekottides valmistatakse ju nii palju õunamahla? Rõngu morsikontsentraatki hea, on ka omamaist limonaadi.
Ehedust annavad juurde vankriga sõit, rahvariided jm mis muudab olemise veel meeldivamaks. Mis võib olla siin ilusamat kui rahvariietes inimesed taludes või õuedel?
Kõik see mees nüüd vedruvankrile ja teeme sõidu, mis on mehevääriline (parafraseerides Lutsu)
Teed olid siin siiski ehedad kulateed vanadest aegadest. Vihm muutnud need poriseks ja ikka väga libedaks!
Hingematvad vaated lihtsalt igal sammul.
Kui saadakse aru, et kuskil õues midagi toimub, ilmub aknale üks proua, seejärel teisedki... Kõige ehedam kõlaelu!
Aga selliseid (lausa tüüpprojekte) talumaju võiks Eestis olla palju. Puhas nauding nii elada ja isegi vana mööbel suures osas sobiv, koikuni välja.
Ära tulles aga said aru, et kõik oli justkui unenägu....
