Linn 4 - kivi, puit ja klaas. Okt 2021.

 

Pühapäev, 17. oktoober 2021

Linn 4. Kivi.

 

 

 
Täna on valimiste päev, seega, peale pikki kõhklusi, otsustasin ka ise minna. Kuigi valida pole suurt kellegi vahel. Paljud (erakonand) on ennast piisavalt selgelt väljendanud, enamjaolt tõukejõuks karjerism. On ka erandeid, aga ole sa nimekirjas tagapool nii aktiivne kui tahes, ikka kiputakse valima vanu olijaid ehk tuntud nimesid. Eks valija küll mõtleb, aga vähe. Tegelikult ei saa valida neid, kes kõiges näitavad olevat ennast valijatest peajagu üle! Ma otsustasin nooruse kasuks, mitte et see mulle noorust tagasi tooks. Vähemalt noor, kes püüdis, saab hääli ja ehk annab see meelekindlust. Rohkem ellu sukelduda.
Kindlasti aga ei valiks ju sellist meistrimees, kes ülemisel pildil meie valitud rahvuskiviseina niimoodi remondib. UNESCO pärandit.

 

 

 

Muidugi pole kõik pildid siin vaid kividest. On ka "peidetud kivi" nagu siin, puu taga, on muid ehitusmaterjale. Ja on lihtsalt ilu. On emotsioonid igas pildis, sest kui inimene midagi vaatab, siis ikka on mingi emotsioon. Paas aga on mu lemmikkivi. 

Ja paratamatult on siin ka valimistest ja kriitikat. Ma ei saa käia ja mitte märgata puudusi. Virisemist ei ole.

 

 

Ehk on ka muul ilul seos kividega? Kiviktaimla näiteks?

 

 

Täna ehituses kasutatakse paasi vähe, õnneks aga küllaga puitu kohati. Eks sellegi võiks üheks teemaks võtta.

 

 

Üks enim mulle meeldivaid pildistusobjekte - see, kus on igasugu nüansse hästi palju. Naudi puid, varje, värve, mida iganes.

 

 

Katsetatakse "uut" linnaruumi. Muidugi ei tohiks autojuhtide, ka bussijuhtide elu LIIGA raamidesse suruda ja vahel vajavad teatud sõidukid rohkem ruumi. Kõnnitee õnneks pole siis takistuseks, saab vajadusel ka ühe-kahe rattaga sellele sõita hetkeks. Küll aga peak kasduma postid. Siin tänaval on tänavavalgustus küll tee kohal trosside otsas, aga ka need peavad kaduma.

Mul jäi selle parempoolse maja külg pildistamata, seal asusid väga lahedad valgustid. Need peaks asuma ka maja esiküljel. Kordades säästlikum, postid ei segaks vaadet ega lumekoristust ega liiklust kõnniteedel. Millal meil ilmuvad linnavalitsusse sellised inimesed, kes sellest aru saavad?

 

 

Võrratud vaated. Muide, väga palju maju on ju paekivi vundamendil.

 

 

Keegi aga liigub linnas, ilma pastakate-voldikuteta ja vaatab hoopis keskkonda!

 

 

Väga popp oli kiruda neid nn jalgrattateid ja punasest värvist (või punasest asfaldist) ei pidavat mingitki kasu olema. Tegelikult, on küll kasu! Allpool veidi rohkem pilte. Kui punane rada kõnniteel, siis on see igal juhul parem, eraldamaks visuaalselt, kus rattad liiguvad, seega jalakäija saab ennast paremini kõrvale hoida kui vähemmärgatava tähistusega alal, eks?

 

 

Siin oleks kindlasti palju rohkem pildistada.

 

 

Ringi kolades jõudsin Ülemistele. Porgandidki toimetavad sümbioosis kividega, teeballast oli varem paekillustik, nüüdseks peateedel graniitkillustik.

 

 

Paene serv T1 Mall juures. Näha on kahte erineva värvusega paekihti.

 

 

Ei olnud täna jalad nii head kui eile, ka ilm polnud nii hea kui eile. Mitte halb, aga... otsustasin teise kohta suunduda. Pildistamiseks aga ilusat värvi tramm küll ju.

 

 

Vahelduseks paar pilt millestki, mida nimetatakse vist ootepaviljoniks. Nojah, seni valitud ju sellise kiviaegse arusaamaga. Muide, seinaruumi küllaga, aga sõiduplaan on ikka posti küljes. Muidugi peaks sellised käkerdised ka linnapildist kaduma. 

Ahjaa, peatuse nimeks Ülemiste Jaam. Seesama, kus puuduvad ootetingimused, samas keegi tahab "väikese" mõttetu errbeeraudtee jaoks siia suure monstrumi ehitada. Piisaks (klaas)galeriist, raudtee tunnelist siia, teisele poole teed. Kohvikioski ja tualetiga ning istepinkidega. Oleks rongilt tulles kenasti ka ilmastiku eest kaitstud.

 

 

Vägev! Majanduse edulugu nagu paljud poliitikud räägivad. Tegelikult mõttetu monstrum seal, kus kaks populaarset ja toimivat kaubanduskeskust. Mahavisatud raha, õnneks kive on siia vähe raisatud.

 

 

Paas päikesesäras,

 

 

Ja naturaalne, arhailine puitmaja.

 

 

Paas on Tallinnas varasema aja loomulik ehitusmaterjal, alati me ehk ei oskagi selle ilu märgata. Kindlasti aga õigesti valitud paekivi kestab sajandeid.

 

 

Tänane kesklinn aga keskendub rohkem klaasile ja terasele ning värvikirevusele. Miks mitte, peaasi, et poleks igavaid betoonkaste.

 

 

 

 

Kivi võib aga ka klaasil märgata.

 

 

Kivi märkab ka kesklinna autovingus ja siin ongi jupikesed rattateed. 

 

 

Rattateed on igal juhul inimeste heaks! Iseasi, kui palju meie mittemõtlev inimene neid kulutusi väärib? Üks rattur on taas tõuksi keset teed jätnud, selge puudulikkus teisel korrusel. Teised otsustavad, et punane sobib ka nende talla alla, miski peas ei tekita mõtet, et see on ju siiski vähe kiiremate jaoks ja sellel kakerdades näitate, et te ei oska mõelda teistele!? Kas ruumi on vähe? 

 

 

Kas teadsite, et Tallinnas on mõned avalikud joogiveekraanid? ja et see hoiab keskkonda, aga enamus seda ei mõista? Sest kui küsida siin või mujal Eestis, miks juurde ei tehtud või mõnel keskväljakul vms, siis vahitakse nagu vasikas uut aiaväravat.

 

 

Mõnel pool aga arvatakse, et haljastuses võib valida ükskõik milel või kelle. Ilupuud on kuskil vägagi ilusad ja ka mõttekad, aga mitte 100% - selline mõtteviis on äärmus! Äärmuslasi aga ei tasu ju valida? Seega, kel kombeks kergekäeliselt kirvest vm vibutada, peaks võimult kõrvale jääma. Puud on looduses sümbioosis küll eelkõige seentega, aga teatud mõttes saavad seda olla ka kiviga ja linnaga. Üks tasakaalustab teist. 

 

 

Seinad, karniisid, kaared, tornid jpm.

 

 

Ehk turistidki, seistes munakivisillutisel, märkavad kive?

 

 

Muidugi pole möödaminejal aimugi, kui palju kivi vanalinnas ikkagi on, sest ülipalju hooneid on üle krohvitud ja siis ka värvitud. See muudab pilti muidugi rõõmsamaks, samas peidame me oma rahvuskivi.

 

 

Ometi, vaata kuhu tahad, kivi näed ikka, ehedas paljasuses.

 

 

Kurb on muidugi see, et ilusas vanalinnas on mingeid hiinaliina vm sugemeid. Milleks? Mujal pole ruumi? Hiinlastest turistid muud ei söö? See on nende probleem, nagunii on neil sageli omad toidud kaasas ja mugivad neid hotellitoas või laeval. Vanalinn olgu ikka rahvuspärane, nii palju kui võimalik.

 

 

Huvitav, mis lademe paest on need seinaplaadid?

 

 

Tänavakatet siin-seal ümber tehtud, veidi võõras on kõnnitee osa minu jaoks siiani. Kuid muidugi siledam kõndida.

 

 

Muidugi on paekivist Raekoda ja palju rohkemgi, vahel saab sellest aimu majanurkadel paljanduvast paekivist.

 

 

Mis kivist, mis segust, selle üle otsustamiseks pole mina asjatundja. Ilus igatahes.

 

 

Paekivist on ka Eduard Vilde ausammas. See on pärit Mustjala karjäärist ja autoriteks  arhitekt Allan Murdmaa, skulptor Albert Eskli.

 

 

Vene kirikus vist paekivi seintes pole üldse?

 

 

Ülal paremas nurgas vist Lasnamäe lademe alaosast püriidirikas paekivi?

 

 

Tore!

 

 

Paljude, vast lausa enamuse majade vundamendid paekivist.

 

 

Kivikatused vanalinnale loomupärased.

 

 

Seinad taas aga siingi, ka linnamüüris, ikka paest.

 

 

 

Toompea ise aga paiknebki paenõlval.

 

 

Kuidas üks või teine paekivi ilmastikule vastu peab, on asjatundjate pärusmaa.

 

 

Vahel arvab siiski mõni väärakas, et tema labane signatuur on olulisem ja ilusam kui paekivi. Kahjuks meil risustamist oluliseks kahjuks ei peeta.

 

 

Paekivi on looduslik ja seda tõestavad ka samblad.

 

 

Raudteejaama hoone üüratu omapära on aga kadunud, kunagisest hiilgusest on järel vaid riismed.

 

 

Tore on aga, et turu renoveerimisel suur osa paeseintest alles jäi. Sügav kummardus!

 

 

Kivi võiks linnas pildistama jäädagi.