Et omal ajal blogi 2. ja 3. osa postituste siiakopeerimisel sattus mõnesse kuusse liiga palju postitusi, tõstan neid veel kord ümber, ühe teema omi ka rohkem kokku.
Alates aastast 2013 postitusi, millest suurim osa just Rohuküla raudtee, Haapsalu, ja Läänemaa, jäävad 2021-22 aasta postituste hulka.Arvutiversioonis näete paremal ka SILDID, kus siis leiate nii kohanimede, valdkonna kui muu põhiseid võimalusi leida huvipakkuvat. Klikake, vaatake postitus läbi ja allservas klikake VANEMAD POSTITUSED...
Thursday, April 28, 2016
Miinimumpalk 1000 eurot!
Facebookis ja ka meedia pläralas on üpris sageli teemaks inimväärne palk. Pean silmas sellist, mis hoiaks meie oma inimesi Eestist lahkumast ja üksiti võimaldaks siinolijatel inimväärselt elada. Sageli löövad kaasa ka arvamusliidrid. Enamasti paljud neist leiavad, et inimväärsus on nende pärusmaa, et ehk ei saa sellist miinimumpalka kehtestada (praegu ma 800-st eurost isegi enam ei räägi), sest ettevõtjad ei saaks hakkama jm sarnast. Valdavalt on see slängi kasutades hülgemöla.
Ma ei tea, kas Pärnitsa ettevõtetes on nüüd minimaalne palk selline või mitte. Aga jutt on jummala õige! Ja isiklikult olen veendunud, et kes sellist palka maksta ei jõua, pangu oma ettevõte kinni! Tõsiselt! Siinjuures rõhutan vaid seda, et mingid erandid (maksusoodustused jm) võib teha vaid alustajatele ettevõtjatele ja/või väikettevõtjatele. Või siis kvalitseeridagi mõlemad n.ö. väikeettevõtjate alla, ka siis, kui alustatakse ettevõttega, milles 100 töölist. Kuid selleks antakse võimalus vaid nn üleminekuperioodiks mingi tähtajaga.
Miks ma just täna selles NII veendunud olen?
“Tänavu tuleb minu põldudele tööle juba 50 ukrainlast, aga seadused nõuavad, et ma maksaks neile lihttöö eest pankuri palga – see ei ole normaalne!” kritiseeris OÜ Kindel Käsi juhataja Valdis Kaskema, kes kasvatab Tartumaal Nõo vallas 20 hektaril maasikaid.
Kaskema selgitas, et kehtiva seaduse järgi tuleb võõrtöölisele maksta 1,24kordset vabariigi keskmist palka, nii et ühe töötaja tööjõukuluks tuleb tänavu juba 1800 eurot kuus. See summa käib põllumeestele üle jõu.
“Keskmine palk tõuseb kogu aeg – see poob nii hinge kinni, et midagi tuleb ette võtta, sest aianduses on ju väga madalad palgad,” tõi Kaskema esile.
Kõigil hooajatöödel alates maasikate istutamisest, kile alla panemisest kuni korjamiseni on tal hädasti töökäsi juurde vaja, aga Eestist pole ajutist tööjõudu kusagilt võtta, sest kohalikel ei ole põllutöö vastu enam mingit huvi.
Need neli lõiku ütlevad kõik! 100%! Seepärast ma selle ka puust ja punaseks tegin.
Esiteks, seadus nõuab välistöölistele sellise palga maksmist, seega, ei tohiks üldse olla muretki ka oma INIMESTELE maksta kasvõi 1000 eurot. Seaduse ümbertegemine on muidugi vajalik, aga alles peale uue miinimumi kehtestamist, siis saaks selle nõude asendadagi sama palga nõudega.
Teiseks, Kui juba ettevõtja hing on kinni, siis tulebki uksed kinni panna.
Kolmandaks, huvi pole siis, kui makstakse alla INIMväärse miinimumi!
Enamasti olen ma pläralate vaidlustes meenutanud paarikümne aasta tagust aega, kui väga paljud ARVAMUSLIIDRID rääkisid oma ettevõtte töötajate väärtustamisest. Nüüdseks siis näha, kui tõsiselt nende juttu sai võtta. Nii ka nüüd, samasugune demagoogia!
Sel ajal kui limonaad ja vesi maksab poes 2-3 korda rohkem kui piim, saab iga mõtlev inimene aru, et midagi on mäda! Nagu on midagi mäda paljudes majandusharudes, sh ka sellessamas aianduses. On Kaskema masohhist? Ma ei tea, aga saan aru, et tegu on pigem orjapidaja laadi ettevõtjaga. Kas ei teki kordki mõtet, et tema endi töötajatel poob hingitsemist võimaldav palk hinge kinni?
************
Teine näide, mis sellesama Maalehe numbris oli, räägib COOP-ist.
Coop teatab, et tema omanikeks on rahvas. Kasum investeeritakse. Millesse? Ettevõtte laienemisse, arendusse jm. Nagu tõestab ka ülisuure logistikakeskuse ehitamine. Tore ju!? Muidugi tore. Iseasi on see, palju teenivad head Coopi sõbrad Coop Finantsi juhid!? Või Coopi enda juhid? Sellest vaikitakse. Coop ehk endine Tarbijate Ühistu tegutseb juba aastaid, ehk oleks nüüd lõpuks aeg ka oma töötajatesse investeerima hakata? Või on tõesti õigem ekspluateerida neid viimse hingetõmbeni? Mis sest, et poob hinge kinni? Kaupluste töötajate palgad on ikka väga viletsad, see aga omanikele meelde ei tule. Õigemini, mitte omanikele, sest omanik pidi olema ju rahvas, vaid juhtidele.
Ehk peaks ikkagi looma seaduse, milles antakse Coopile jt ühe aasta inimväärse palga kehtestamiseks? Ehk siis Teie, enne valimisi kuni 1000-eurost miinimumpalka lubanud erakonnad, ehk teete oma lubaduse teoks? Ja kehtestategi alates 1. juunist 2017 selle? Siis on ettevõtjatel aega mõelda, kas on mõtet masohhismiga tegelda ja lasta ennast orgasmini pidevalt puua? Või võtta mõistus pähe ja panna kohvrid kokku. Nii kaudses kui otseses mõttes. sest nagunii on kohvrid piisavalt pungil, et edaspidi muretult elada. Muretult inimlikus mõistes, mitte Teie arusaamade järgi, milline näeb ette ainult ja ainult investeerida. Mitte inimestesse, vaid ärisse, et need kohvrid päris lõhki läheks!
Ah et paljud jäävad töötuks? Mine tea! Ehk tekivad hoopis ettevõtted, kes need töötud tööle võtavad, inimväärse palgaga? Või siis lähtume sellest, et pere jaoks on parem, kui üks liige töötab 1000 eurose palgaga, kui mõlemad 500-eurose eest!? Hoiavad kokku töölesõidu jm kulude pealt. Vähe sellest, ollakse rohkem koos lastega! Ja siis saab lahenduse ka Kaskema mure. Teine pereliige tulebki hooajaliselt tööle või saadab ka lapsed! 1000-eurose, mitte 1,24 kordse keskmise palga eest. keskmise, mille Coopi juhid jt nagunii taevasse ajavad. Ning välismaalane, kes siia tuleb, saab samuti minimaalselt 1000 eurot. Lõpp hea, kõik hea.
Kui nüüd veel puudutada Kaskema muret, siis võib olla üpris kindel, et suurim murelaps pole (kõrged) palgad, vaid hoopis muud kulud. Sest ehk läheb ettevõtjal liiga palju raha masinatele-seadmetele, taimekaitsevahenditele-väetistele, paberitele-arvutitele ja kõigele muule? Ärme unusta, tänapäeval on sageli asjad meeletult mehhaniseeritud ja arvutiseeritud, kolhoosidega või üldse nõukaajaga võrreldes on kohati vist juba töötajate arv vähenenud sadu kordi. Äkki on masinad süüdi? Muidugi ei eelda ma, et neid peaks hakkama puruks peksma. Kui aga töötajate arv on nii tugevalt langenud, samas kulub neile kohati kordades vähem (protsentuaalselt) üldkuludest, siis ongi kitsaskohad kuskil mujal. Seega pole ime, et kisa tõstavad põllumehed, mitte väetisetootjad. Või samalaadselt teistes valdkondades. Nagu mainisin, miks muidu maksab kordades vähem kuluka tootise saadused, nagu limonaad-vesi kordi rohkem kui äärmiselt mahuka tootise toode - piim!?
Kristiine keskus ei kuulu küll Coopile, kuid pidin täna ostma paar akut. Et ikka pilte teha. Ja lubasin endale ühe erilise leiva. Mille päts maksis 7 eurot. Väiketootja imemaitsev toode! Mõelgem nüüd selle sodi (mida nimetatakse leivaks, andke mulle andeks selle väljendi eest) hinna peale, mida toodavad meie suurettevõtted!? Siililegi selge, et väiketootja on sunnitud küsima ikka kohati ülikõrget hinda, seda enam, et müügikoha rent võib sellele lisadagi lausa paar eurot pätsi pealt. Ja mõelgem ka sellele, kuidas ikkagi saab tõelise leiva eest küsida mõnikümmend senti, kui hea leib maksab nii palju? (Aususe nimel olgu öeldud, et see oli siiski eriline leib, singi-juustu-küüslauguga). Ju siis saab, ega vesi, õhk ja jahu nii kallid nüüd ka ei ole. Vesi tootmiseks, mitte vesi poes joomiseks muidugi. Ning kuidas saab töötajatele sellise toodangu tootmise ja müümise pealt normaalset palka maksta? eks tegelikult ongi raske maksta, sest kõigele eelnevale lisaks tulevad mängu veel marketite omavaheline sõda, mis ei tekita, vaid tapab konkurentsi. Vilets logistika ja vilets töö organiseeritus nii marketites kui mujal. Jne jne. Lõppkokkuvõttes ei olegi meil sellist tootlikkust-tööviljakust, mida oleks vaja. Sest kui töötajal kohati kuni 80% tööajast kulub mõttetuks tegevuseks, siis .... ei saagi maksta inimväärset palka!? Et kõike eelnevat mõista, mõelge sellele protsendile......
*********************
29. 04.
Nii imelik, kui see ka ei ole, siis kulutuste "ebavõrdsuse" tõestuse saab kätte raudtee teemast.
Rail Balticu raudtee projektile suunatakse koos eurorahadega 2017. aastaks 49,3 miljonit eurot, mis läheb trassi, viaduktide ja teede projekteerimistöödele.
Nii, maagi kaevandamine, rööbaste valmistamine, jaamade juhtimisseadmete loomine, killustiku kaevandamine, ehitamine jm maksab umbes 30 miljonit eurot.
JOONISTAMISE eest saab 1,5 korda rohkem!? Pole siis ime, et SEDA läbi surutakse, kuigi maksumaksjale läheb see ülikalliks ja tulevikus on meil kõigil hing kinni poodud.....
*************************
Suurim probleem on aga marketite tohutu üliküllus! Omanikke see ei morjenda, sest nemad saavad kasumi igal juhul kätte. Enamasti ka siis, kui avalikkusele demonstreeritakse kahjumit. On teada ka see, et hämatakse isegi juurdehindlusprotsentidega, püüdes jätta avalikkusele muljet "eriti vaevarikkast töötegemisest, mis kohati lausa heategevuse maiguga"! Tegelikkus on aga hoopis masendavam. Tundub, et juhtide jutt "väikesest juurdehindlusest" on pooleldi tõsi. Küll aga - kas juurdehindlus on tootjate hinnale lisanduv? Või hoopis marketite endi vaheladude hinnale? Ehk siis, teenitakse piltlikult öeldes topelt ja samas võimaldab see näidata marketi enda kasumit marginaalsena? Muidugi on oma roll ka vahendajatel, kes tõenäoliselt päris prisket vaheltkasu röövivad.
Riigil tuleks seadusemuudatus ette võtta ja lubada marketite lahtiolekut vaid kella 20- ni, hilisemal ajal võivad avatud olla vaid väikepoed, millel on n ruutmeetrit põrandapinda. Ning kaaluda tasub ka varianti, kus selle eeltingimuseks on omaniku töölolek, aga see oleks juba natuke komplitseeritum.
Inimesed on küll harjunud hiliste lahtiolekuaegadega, kuid üldjuhul ei tohiks mingit probleemi olla ka ümberharjumisega. Lühem lahtiolekuaeg tähendab, et üldiselt saab hakkama ühe vahetusega ja töötajad saavad varem koju, pere juurde, puhkama ja lõõgastuma. Puhanud töötaja on parim töötaja! Ka tagaks see parema käibe, seega ka parema võimaluse maksta töötajale väärilisemat palka. Kuna meil on töötajate puudus, nagu messidel võib näha, siis see probleem väheneks, väheneks ka kaadri voolavus. Mis ongi marketite üks suuremaid "kõrvalprobleeme" töötajate puuduse kõrval. Kõik, kellel koidab vähegi tulusam ots, jalga ka lasevad.
Tahaks loota, et see samm ei pane omanikke veel rohkem marketeid avama, vaid vastupidi, hoopis osa neist sulgema. Keskenduma peaks vähema, aga kvaliteetsema teenuse suunas. Olen sellest varemgi korduvalt kirjutanud, natuke ka tulisevõitu vaidlusi FB-s pidanud. Aga lootust muutusteks on vähe, ka seda tõestavad need messid. Laagris ilmus Maksimarketi kõrvale Rimi, nüüd plaanitakse veelgi suuremat kaubanduskeskust. Sama ka Ülemistel. Elvas tahab Konsum laieneda. Jne jne. Klientide arv aga ei kasva ja tänu viletsatele palkadele, ka käive mitte. Järelikult on praegugi veel palju "õhku sees"!
Turvafirmadest pole üldse mõtet rääkida. Eeldada, et töötaja praktiliselt sandipalga eest tahaks veel tööd teha, on naiivne. Käiakse tööl, mitte ei tehta tööd. Sageli on marketites ka liiga palju turvatöötajaid, usun, et kohati saaks neid poole võrra vähendada, seega ka poole võrra rohkem palka maksta. Praegu sageli turvatöötajad rabavad teha lisaotsi, et vähegi inimväärsemat sissetulekut omada, aga kui natukenegi vaadata, siis on näha, et nad töötavad piiri peal. Tülpinute ja ükskõiksetena.
Ja mida teeb RE juhitav valitsus? Turism, mis võiks olla meile vägagi oluline tulevikku silmas pidades, tahetakse igati põhja lasta. Kindlalt põhja! Käibemaksuerisused ju võivad kellelgi arvates skeemitamiseks, kuid kas ikka on see kõige olulisem? Ehk mõtleme sellele, et puhastusteenindajad sageli teenivad üliväikest palka, opmeti on nende töö niivõrd oluline! Ja nagu alles äsja RKAS-i tegelane ütles, üle keskea inimesed isegi ei kõlba selleks! Jätame siis käibemaksu tõstmata, suunakem võimaliku tulu tõusu parem palgatõusuks ja inimväärseks elamiseks?
Miks ma siis ei imesta, kui just need kolm valdkonda on esirinnas töömessidel, möödakäijad aga lähevad üks kül ees või virila näoga tööpakkuja lauale lähemale või hiilivad hoopis mööda. maine on madal, aga see on ju ka riigi maine!
Mõtteaineks lisan siia aasta tagasi tehtud postituse Urmas Suklese, ühe (piirkondliku) RE liikme poolt. Mis samuti ju pidanuks panema mõtlema. Kas pani? Ehk pani. Aga millise tulemusega? Tulemus on ümmargune 0! Kuna aasta hiljem surutakse ikka käibemaksutõusu peale. Mõtleme veel? No kaua võib?
Sõbrad, kuidas oleme Reformierakonnas jõudnud punkti, kus oleme asunud Ära Panema. Muul viisil ei saa seda viimaste päevade irooniat ja vastandumist nimetada. Mis mõttes elab hotelliadministraator õpetaja arvelt ? Hea küll, käib koalitsioonisisene positsioonivõitlus hea ja halva maitse piiril. Aga kuskil on ju olemas ka ettevõtja ja tema käest palka saav inimene. Tihti just Tallinnast väljaspool. Miks me tahame talla ära panna ja teda vastandada riigiteenistujaga. Kogu suur ja Eesti jaoks ülioluline majandusharu, mis muuseas ei ole meile sugugi looduse poolt antud, on aetud turismihooaja eel stressi. Inimesed koostavad appikarjeid Toompeale ja kutsuvad saadikuid vaibale. Kohati nagu tundub, et võetakse kuulda, siis võtad lehe lahti ja saad teada, et hotellitöötaja elab õpetaja arvelt. Solvav. See, et Eestit külastab aastas kümmekond miljonit inimest ja iga viies jääb meile ka ööseks on kohaliku ettevõtja kahe aastakümne pingutuste vili. Kui 15 aastat tagasi ei oleks Tallink hakanud tegema oma hullumeelseid investeeringuid, oleks Eesti arengutee olnud teine. Selliseid edulugusid, aga väiksemas mahus on mitmes maakonnas. Valdavalt on tegemist Eesti väikeettevõtja, Reformierakonna toetaja, valija sõbraga. Pole vaja temast loobuda. Tema saab hakkama, aga kas meie ka saame?
Minul on siin sada huvide konflikti. Olen erakonna liige, olen majutusasutuse kaasosanik, takkaotsa olen veel väikese linna linnapea samuti. Väikese linna linnapeana ja oma maakonna patrioodina tean ma päris hästi, miks ja kes meile siia Haapsalllu ja Läänemaale tulevad ja miks osad ei tule.
Vaatasin Fra Mare majandustulemusi 2008 aastast kuni tänaseni. 2009 suurendati käibemaksu majutuses 5 %. Fra Mare käive kukkus seoses masu ja turuvõitlusega 20 %. Palgafond vähenes 20 %. Ärikasum vähenes samapalju kui maksime riigile lisandunud käibemaksu ehk oma kasumi arvelt toitsime riiki ja jätsime investerimata olmesse ja inimestesse.. 2014 aastaks oleme palgafondi suutnud suurendada 2 % ehk 2008 aasta tasemini on veel 18 %. Käive oli 2014 aastal väiksem kui raskel 2009 aastal.
Artiklis oli ka üks hea märkus. Et messil ei olnud näha boksi "kus õpetataks ka miinimumpalgaga toime tulema"!
*************************
Meie valitsus aga "arendab" riiki!
http://majandus24.postimees.ee/3679401/tooandjad-kusivad-valitsuselt-odavat-valistoojoudu
* loomulikult hakkaks sii palgatõus aeglustuma
* Õmblustööstused? Kõik poed on riideid täis, hinnad väga kõrged. On nii palju üldse vaja õmmelda? Ehk peaks rohkem ostma? Vähema tootmise juures?
* Kas me peame tegema vaid seda, mis on piisav AINULT ettevõtjatele?
Ainuke positiivne muudatus oleks võõrtöölise palga võrdsustamine keskmisega. Kui seegi.
********************************
Lisan teema, mida samuti kommenteerida tahtsin, siia. Sest tegelikult seondub see kogu teemaga üks ühele.
http://pluss.postimees.ee/3681611/elva-linnavalitsus-teeb-disainpargist-autoparkla
Tegelikult ülihea artikkel.
* Ametnikud ja ärimehed EI NÄE, nagu artikli lõpuski selgelt öeldud. ja seda olen ma väitnud kogu aeg. Pimestab siis raha või on põhjus pohhuismis, erilist vahet ei ole. Ei nähta, et on alternatiive!
* EI NÄHTA ka seda, mida linnaelanikud piisavalt hästi näevad. Et juurde tuleb vaid madalapalgalisi töökohti
* EI NÄHTA seda, et Elva on roheline linn.
* EI NÄHTA seda, et kaubanduspindade laienemisel saaks teha parkla ehk kahekohaliseks.
* EI NÄHTA seda, kuidas paigutada turuletid jm (disainipargis), eluvõõrad ollakse lihtsalt.
* EI NÄHTA, et lubatud kodanike kaasamist tegelikkuses ei eksisteeri. Detailplaneeringud algatatakse ja kodanikud saavad parimal juhul prigiseda vaid pisiasjade üle.
ET AGA TULEMUSED AMETNIKE POOLT ON SAGELI KOHUTAVAD, SIIS POLEGI IMESTADA, ET KODU MUUTUB AINA VASTUVÕETAMATUKS! Ja antakse jalgadele valu. Aga küllap on pagulased kasu(m)likum investeering. Raha tuleb linna(valitsusele) rohkem.
Eriliselt naljakas kui linnapea tase on selline, et ta suudab vaid öelda, et see ANNAB LINNALE PALJU. Mis on see PALJU? Kõik see, mis eespool kirjas ja mis hoopis suretab nii elu kui konkurentsi? Kas ei karda, et inimesed hakkavad mitte ainult käima Tartus poes, vaid ka kolivad Tartusse? Kui elamisväärne keskkond kaob? Olen ikka püüdnud suunata mõttelaadi sellele, et Elva peab keskenduma (välis)turistidele, et taastada korralik suvituskoha maine. Ja et teenitaks turistide pealt. Kui aga SUHTUMINE on selline, siis ei ole sellest mõttelaadist midagi kasu. Samas ma ei kahtlegi, et Elva (linnapea) on teinud mahuka turismi arengukava. Mis on nagu ikka, linnukese jaoks. Et näidata, kui palju TAHETAKSE justkui ära teha, aga.... Suuga teeb suure LINNA, käega ei kärbsepesagi?
Ainuke hea asi (linnapea jaoks?) on ehk see, et pingil lamav joodik läheb kuhugi kaugemale ja nendega ei pea tegelema!?
Omamoodi naljakas oli muidugi Postimehe poolt artikli juurde lisatud kaart, tähistamaks ära, kus Elva asub. Küllap eestlased ei tea....
*******************************
15. 05. 16.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/suurarimees-ettevote-ei-tosta-kunagi-vabast-tahtest-palka-eestis-peaks-seda-riik-reguleerima?id=74528137
No mis sa kostad! Pärnits oleks nagu minu pealt maha viksinud!? Nali naljaks, ma polegi siis viimane turakas!
**********************
29. 05. 2016
http://www.aripaev.ee/juhtkiri/2016/05/27/palgatous-on-liiga-kiire-jama
Viimasest majanduslangusest saati ilgutakse tihti Andrus Ansipi omaaegse mõtte üle jõuda viie Euroopa rikkama riigi sekka. Seda peetakse juba ette ebareaalseks ja naeruväärseks.
Miks? Kas Eesti ettevõtjatel ja otsuste tegijatel pole selleks piisavalt oskusi ja jõudu? Meil pole mõistust oma potentsiaali ära kasutada, olemegi vananeva ja kahaneva elanikkonnaga ning rahuldume positsiooniga Euroopa viie vaesema riigi hulgas?
Äripäev nii ei arva. Valitsus saab sellele kaasa aidata ise jõuliselt investeerides ja tööjõumakse kombel või teisel vähendades. See on parim poliittehnoloogia järgmiste riigikogu valimiste võitmiseks.
Mina arvan küll. Kuigi jah, valitsus saab kaasa aidata, aga kuni silmad ei avane, see ei õnnestu!
6 comments:
Tänud!
Kui tööotsimisel küsiti ühe kuulsa keti töövestlusel, et kas HEA töö eest ikkagi rohkem ei saaks teenida, siis vastati: "Muidugi saab! Te võite käia ka meie teistes kauplustes ületunde tegemas....."
Rohkem polegi midagi kommenteerida. Tegelikkuses piisab mõnest tunnist marketis, et näha, kuidas viletsa palga üks olulisemaid põhjusi on vilets töökorraldus ja ka kaubasortimendi puudulikkus. Puudulikkus mitte kauba vähesuse suhtes.....
Valitsus muidugi pankrotis ei oleks. Sest nad pole vaesed. Ole vaene, aga aus... ja kuna ausust pole, siis pole ka vaesed!!!Kolmapäev, 19. september 2018
Vanad laulud on head, aga mitte Tamsari omad!
Eestlased on siinmail elanud u 11000 aastat! Tänu Billingeni katastroofile. Nüüd püütakse meid juhtida hoopis hullema katastroofini! Ja selleni võib mitme variandi puhul viia veel üks! Või vähemalt tõhusalt kaasa aidata!Loo kõrval on välja toodud mõned punktid Tööandjate Keskliidu Manifestist. Omamoodi huvitav on see, et nii seda kui Toomas Tamsari intervjuud pealiskaudselt lugedes võib jääda mulje, et tegemist edumeelse asjaga! Ja eks natuke seda selles loos ongi! Näiteks võib punktidest välja noppida, et TKL peab vajalikuks õpetajate palga tõstmist, seadma oma "rahvavarvu ja inimesed ning nende kestliku arengu kõigest muust tähtsamaks, ning et inimeste tuleviku väljavaated sõltuvad enim haridusest ja õpioskustest". Kõik ju õige? Aga kui lugeda hoolega? Siis avastad hoopis peenema demagoogia!Järgmisena loedki, et "Tööturg põleb. Selle leevendamiseks tuleb kaotada kõikide spetsialistide (keskmisest kõrgemat palka saavate töötajate) sisserände piirarv...". Aga orjatööjõu sisserände piirarv? Muidugi, pole paha, kui meile tõepoolest tulevad mõningad head spetsialistid. Sellised, kes tõesti siia maale tahavad tulla! Eriti sellised, kes saavad aru, et röövkapitalism takistab paljude selliste töötajate initsiatiivi rakendamist. Kuid piirarvu kaotamine tähendab lihtsama vastupanu teed minemist ja see pole TKL puhul midagi imestamisväärset!Kui me peame oluliseks õpetajaid ja õppimist ning õppimisvõimet, siis miks me ei püüagi ise endi hulgast õpetada selliseid spetsialiste? Intervjuus küsib Vilja Kiisler, kas TKL püüab enim jutule saada RE-ga. Tamsar:See, et Reformierakonna seisukohad on meile kõige lähedasemad, on normaalne ja paratamatu. Poliitikud on meie kõige olulisem sihtrühm. Aga me ei taha ainult näpuga näidata valitsuse või poliitikute peale, et miks te juba seda või teist ei ole ära teinud. See oleks jällegi vastandumine, ja see ei ole mõistlik. Majanduse arengu põhiküsimustes on palju sellist, mida tööandjad saavad ise ära teha, ning palju sellist, mida töötajad ja valijad peavad ise mõistma. Kuni arvatakse, et riik või tööandjad vastutavad selle eest, et inimesed elavad õiget või head elu, seni see asi ei tööta.Nojah, RE-st oli ju ka kuulsa ütluse "uue kollektiivlepinguseaduse korral jooksevad tööandjad tormi kollektiivlepingute sõlmimiseks AÜ-dega" autor! Aga huvitav tõde siin siiski koorub - tõde, et RE ongi kõige töötajavaenulikum erakond! Muidu vast seda ei ütlekski, aga teades, kui vähe tähendab tegelikkuses TKL jaoks töötaja, tulebki tõde välja öelda!Aga jah, töötajad ja ka valijad peavadki rohkem MÕISTMA! Ehk mõistavadki!? Kuid suur osa tööandjatest ei mõista, et sageli on just NEMAD ISE suurimad arengu, efektiivsuse ja tööviljakuse pidurid!Te kohtusite enne manifesti valmimist kõigi erakondadega, tõsi?Kohtusime kõigiga, välja arvatud üks erakond.Miks EKRE teiega läbi ei rääkinud?Ei leidnud aega või… ma ei oskagi vastata. Me tegime kõigile ettepaneku vestelda ja kõik parteid olid sellest huvitatud, aga EKRE käest me vastust ei saanud.Siin vahepeal tekib arusaamatus, mida mõtlesid konservatiivid? Kui TKL on eelkõige liberaalsuse toetaja (?), siis miks ei püüa konservatiivid asju enda poole kallutada? Kas EKRE on töötajate eestseisja või puudub neil piisav tase olla tööandjatele juhtiv partner?Kuidas te kavatsete ühiskonnas oma liberaalsete väärtuste asjus jutu peale saada, kui ühiskond muutub aina konservatiivsemaks?Inimeste konservatiivsus on sageli tingitud sellest, et neil on liiga vähe informatsiooni. Kui neil on rohkem infot, siis saavad nad asjadest teistmoodi aru. Kui küsida, kas tahate, et riik annaks teile rohkem raha, siis vastatakse: muidugi. Aga kui küsida, kas tahate, et riik annaks rohkem raha, aga teie lapsed ja lapselapsed maksavad selle kõrgete maksudega kinni, siis hakkavad inimesed teistmoodi mõtlema.Aga konservatiivseks muutumine on toimunud igal pool Euroopas. Poliitikud on hästi aru saanud sellest, et on kaks emotsiooni, mis hääli toovad: hirm ja viha. Ja sellised poliitikud ei paku ühiskonna arenguks pikaajalisi lahendusi, vaid pakuvadki hirmu ja viha, ja saavad hääled.Huvitav, raha peal väljas olevad kohavad ja pollid räägivad ka sama juttu? Samas ei suuda nad ise kunagi seda infot anda ega konkreetselt ka küsimustele vastata? Tegelikkuses on konservatiivsuse põhiallikas usaldamatuse kasv! Kui ikka liberaalid petavad, pikalt ja kaua, usaldust, siis inimene muutubki konservatiivseks ja ettemõtlevaks. Mitte ei lase elus liugu pohuistlikult liberaalselt! Küll aga teevad seda tööandjad. (Ma ei räägi kaugeltki kõigist, kuid neid on palju). Muidugi on aga Tamsari jutus siin ka kübeke kibedat tõtt: konservatiivid ei suuda pakkuda pikaajalisi lahendusi suuresti. Sest konservatiividest ta ju püüabki rääkida, kuigi infot on inimestel juba üksjagu, et saada aru tõest, viha külvavad siiski liberaalidest "sallijad".Samasugune vana laul on sotsiaalmaksu jagamine töötaja ja tööandja vahel, kaua võib?Mõnda laulu tulebki väga kaua laulda. Probleem on selles, et meie tööinimesed ei tea üldse, palju nende eest makse makstakse.Ma usun ka, et paljud veel ei tea. Aga kas tööandjad teavad, kui palju nende endi mugavus ja ükskõiksus (mis pidavat takistamagi Eestit muutumaks erksaks, tõhusaks ja usaldavaks) meile maksma läheb? Kuidas ükskõiksus ja rahaahnus sunnivad meid ehitama maksumaksja raha eest mõttetult suuri infraobjekte ja seda ajal, kus tööandjad kulutavad tohutult rahalisi ja loodusressursse mõttetuteks vedudeks teedel? Tamsar tahaks ju ka aina tunneleid, suuri maanteid ja raudteid!? Või samadel ajenditel loovad tööandjad aina uusi töötajaid nõudvaid ettevõtteid, kui reaalsuses neid ettevõtteid mitmes valdkonnas ongi juba liiga palju! Mõistlikum lähenemine tähendaks ju, et tööturg "kustuks visinal" ja vabanevad töötajad, nii nadi minimaalpalgaga kui üle keskmise teenivad oleks tööjõuturul saadaval ja neid ei peaks massiliselt "sisse vedama". Ei ühte ega teist! Vähe sellest, kasvaks tööviljakus, demagoogidest ettevõtjate ja poliitikute sõnutsi suurim palgatõusu takistus! Kuigi kõhklusi siin ju on. Kui need üle keskmise teenivad spetsialistid ei suuda (mitte ainult meil vaid ka sageli välisfirmades) aga mõista, milles seisneb meie ebaefektiivsus, siis ... mis neist kasu on?Seda viimast lõiku võiks veel pikalt jätkata! Kuid on selge, et paljuski orjapidaja mentaliteediga ettevõtjate esindusparteid meid edasi ei vii. Kindlalt tagasi vaid. Kõiki, ehk vaid suurettevõtjad lähevad nende vooluga kaasa. Edasi...Laupäev, 5. jaanuar 2019
Spaad - turism või immigrandid?
Omamoodi huvitav, et Balti jaama turust on saanud üks turismi "sihtmärke". Võib olla ka seepärast, et sinna tekkinud palju eriilmelisi söögikohti. Igatahes tullakse, ostetakse, pildistatakse. Väga vahva! Kahju vaid et eestipäraste toodete ja toitude osakaal on viletsavõitu! Just väikeettevõtjate omi. Muide, sageli on näha välisturiste ka Selveris erinevaid kaupu vaatlemas. Aga kuhu lähevad turistid veel? Kindlasti hotelli ja siis ka spaasse!
Ühistransport on aga Tallinnas ühes asjas endiselt tammumas paigal, poliitiline rivaliteet ei luba kuidagi sõitu tasuta kõigi jaoks teha. Ka välisturistide jaoks. Ning kas trammide liiklemistihedus on ikka hea?
Üle pika aja oli plaan minna Tallink spaasse. Kohal pole viga, aga kuidas on oodatud siia kohalikud? Silma torkas kaks asja.Esiteks, leti taga olevad töötajad ei olnud kohalikud. Immigrandid? Jah. Eesti keele oskuseta. Kui Maximat käiakse aeg-ajalt "puistamas" siis siin vist ei käida? Tõsi, ega vist pole ka Maximas sest paremaks läinud? Ma ei tea. Igatahes on umbkeelsete kohalike asemel kaubanduskettidesse ka ilmunud töötajaid kaugemalt, seega tegelikkuses ärimehi ei huvitagi nõuded ega seadused? Meil armastatakse rääkida, et pagulasi pole vaja karta, immigrandid nende hulka ei kuulu? Sest need, kes räägivad, rõhutavad ikka seda, et põgenikke siia tulnud vaid paarsada ja neistki osa jalga lasknud. Kes on aga siis need? Ka Tallinkis leti taga? Kas venekeelsed teenindajad peaks oskama eesti keelt, aga teised ei pea? Soovisin head uut aastatki, aga vastuseks oli vaid vaikus! Ära tulles soovisin sama teisele teenindajale, sama lugu! Millepoolest siis nemad on paremad töötajad? Oskavad inglise, soome ja vene keelt? Nõustuvad madalama palgaga? On "eurooplased"?
Siit tulenebki teine küsimus. Kuidas suhtuda Tallink Aqua Spa hinnapoliitikasse? Muidugi, iga firma teab ise mis teeb, kuid kindlasti ootaks, et peredele mõeldaks meil rohkem! Laias laastus nv maksab täiskasvanule 20, lapsele (5-15 aastat) 10 ja perepilet 50 eurot! Muide, kas 16-aastane on siis täiskasvanu? Kas hinnad sellised selleks, et siinsed pered ja lapsed ei trügiks siia väga? Sest kes meil nii väga saaks lubada endale 50-eurost väljaminekut ujumise eest? Ja kui tihti seda suudaks? Või kui siis tulevadki ema ja isa ja üks laps, siis perepilet on igasuguse soodustuseta? Oleks VÄGA KENA kui perepilet oleks 50% SOODUSTUSEGA!? Ehk siis kahe lapsega maksaks sel juhul 30 eurot! Spaa sissetulekud kannataks? Mina seda küll ei usu. Sest kui pere jätab tulemata, teenib spaa 0 eurot! Kui aga tuleb, siis teenib ka reaalselt!?
Üldse on see hind muidugi meist paljude jaoks suurevõitu. Äkki siis seepärast ei taheta ka tööle tulla, sest palka makstakse vähe? Kui makstakse vähe, siis ... miks hinnad nii kõrged? Või makstakse vähe, sest kliente juurde ei soovita? Või tuleb siia turiste rohkem kui leti taga on immigrant?
Saunasid siin mitu, kuid puudub soolasaun. See-eest olemas mingi vähelevinud hamam-saun, mis tundus paljudele siiski meeldivat. Basseinegi mitu, ka paar mullivanni. Üpriski rahule võib jääda, kui soov lihtsalt lõõgastuda. Otse basseinist saab ka jooke ja kokteile tellida. Tõsi, suurel arvul ka alkohooliga kokteile.
Interjöör muidugi igati vahva!
Igal juhul, tasub kaema minna. Eriti kui hinnad mõistlikumaks muutuvad. Ja kui saab ka eesti keeles infot, mida võite vajada.
1000€ miinimumi on hea mõte, kuid sellest oli riigiisadel juttu ning olevat mõeldamatu! Sel juhul peaksid hinnad meeletult tõusma, et selle raha oleksime ûldse välja teeninud. Öeldi et kogu kupatus,
Replykulutused jne ettevõtjad ei tulevat toime-nad ei soovi praegustki miinimumi tõsta-läbi häda!!
Saan samuti miinimumi ehk alla selle vähemgi kätte- olen ilmselt selles osas alla andnud- enamus kaubandus maksab naistele vähe palka!!
Võtame näitena kuulsa poeketi kes samuti maksab meeletu töökoormuse tõstmisega vaevu 500kätte!!-kuidas on see meie ühiskonnas üldse sobilik töötajate suhtes??
Kallid ettevõtjad soovivad võõrtööjõudu rakendada ja neile tuleb maksta hoopis suuremat palka nagu kirjutasite- vaene valitsus siis päris pankrotis :D