SUUREM OSA ROHUKÜLA RAUDTEE, LÄÄNEMAA ja HIIUMAAGA SEOTUD POSTITUSED LEIAB IKKA 2012 AASTAST ALATES, OSA ON AGA 2021 oktoober - detsember POSTITUSTE SEAS.
Arvutiversioonis on paremal ka SILDID, nt Rohuküla raudtee jmSaturday, February 20, 2016
Energia Avastuskeskus.
Lastel siin tõepoolest päris põnev.
Küll aga võiks piletihinnad olla lihtsamas süsteemis. Sooduspilet jäägu samaks, seda juhul kui tegemist ainult sooduspiletiga tulijatega.
Muidu aga pilet 10 eurot, perepilet -50%.
*******************************************
Wednesday, May 11, 2016
Ühistranspordi banaalne tõde.
Postimehes ilmus kirjutis, mille autoriteks Grete Arro, Veronika Valk ja Oliver Alver. Reidi teest ajendatuna, kuid tegelikult teatud mõttes kui liikluse tulevikuarenduse "põhiseadus". Iseenesest lihtne, põhimõtteid lauale laduv ja samas justkui mittemidagiütlev. Selles mõttes, et see ongi kõige ehedam, lausa banaalne tõde! Ühe lausega võiks selle kokku võtta tuntud vanasõnaga "Üheksateist korda mõõda, üks kord lõika"! Üheksateist selle pärast, et praegu toimuv tõendab, et muidu ei saagi loota positiivseid muutusi. Praegused otsustajad lihtsalt ei oma piisavalt MIDAGI, mis võimaldaks mõista. Ma ei tea, mis see MIDAGI tegelikult on. Kas põhjuseks sõbrad, kes ütlevad, et "kas sa oled loll, et tahad mu ettevõtte pankrotti lasta"? Või hoopis oskamatus NÄHA? Eks ühisnimetajaks võib olla kindlasti just RAHA. Vaadakem Eestimaal ringi, mis on raha? Mets, turvas, kruus, liiv, põlevkivi. Kõik see, mida saab lihtsalt kätte ja siis tilgubki raha. Talupojamõistus igatahes ei ruuli. Üle kõige kostab ikkagi nende hääl, kes ütlevad, et "ei tohi jalakäijaid ega ühistransporti eelistada autodele"!
Artikkel pani siiski mõtlema. Mõtlema just nimelt kõige selle üle, millest just kirjutasin. Mäo, RB, Haabersti, Reidi ja paljud muud asjad tõestavadki, et eestlane on kohati puruloll. Targad õpivad ju teiste, lollid enda
vigadest. Purulolid ei õpi millestki. Nii pole tegelikult ka sellel artiklil mitte mingisugust tulemust. Teerull liigub edasi. Otsustajaid ei morjenda absoluutselt ka see, et "tulevik süüdistab neid" sajas patus. See pole neile lihtsalt oluline. Tegelikult, ka see pole neile mõistetav.Ometi, nii lihtne oleks ju mõelda üheksateist korda. Piisaks üheksastki. Et aru saada, kuidas teha kannapööre. Selline pööre, mis arvestaks loomulikult kõigiga. Ka autosõitjatega. Muide, samas lehes oli kohe ka repliik Erkki Bahovskilt.
http://arvamus.postimees.ee/3688155/erkki-bahovski-ostke-endale-dziip
Mis oli minu jaoks väga õigel ajal ja õiges kohas. Koos, kaks head, MÕTLEMAPANEVAT lugu. Muuhulgas mainiti ka Tehnika tänavat, kus rattarajad "kaovad" ohutussaarekeste alla, umbes nii nagu Tõnis Palts soovitab Reidi tee maa alla viia. Mõttetute, veelgi kallimate kulutustega, nii täna kui tulevikus. Miks aga ei märgata siis elementaarset tõde? Näiteks seda, et tänavate-teede laiemaksehitamine viib tupikusse? Et ikka tuleb kätte pudelikael, kus tekivad ummikud? Ja ei mõisteta, et päästjaks võib ollagi ühistransport? See on nagu mitte enam laguneva, vaid juba lagunenud rõiva lappimine! Tramm Viimsist, Tallinna linnaliinide analüüs ja muutmine ja kõik muu sarnane on asja võti!
Tegelikult on suhteliselt head kohad õppimiseks nii mainitud Tehnika, kui ka Telliskivi tänavad. Ja ka Soo tänav. Jah, neis on puudusi ja mitte vähe.
Aga on ka üks suur pluss. Sõidutee tehti hoopis kitsamaks, kõnnitee aga varasemaga võrreldes ülilaiaks. Ja kas elu on seisma jäänud? Ei, autojuhid otsivad teise tee, või, pikemas perspektiivis, hakkavad mõtlema autosõidu vähendamisele! Paremad, tegelikult lausa INIMLIKUMAD tingimused tekivad seni vaeslapse rollis olnud jalakäijatele, ratturitele, emmedele, puuetega inimestele. Vähe sellest, need on head ka keskkonda, tervist ja liiklusohutust silmas pidades. Mida veel olulisemat oskaks autofanaatik pakkuda? 100% mitte midagi! Sest olulisemat ei olegi! Ja mis veelgi olulisem asja juures, see ei toimu mitte kellegi arvelt!!!
Bahovski mainib ka seda, et meil on olemas selline aastaaeg nagu talv. Koos lumega. Väga oluline. Kõige muu kõrval ei tohi unustada ka seda, et tänavate hooldus peaks olema võimalikult lihtne ja mugav. Likvideerida tuleb ka pildil näha olevad postid, millest ma ka varem rääkinud.
Kui kõiki neid lihtsaid nüansse märgata, siis saakski luua inimväärse elukeskkonna.
Paraku liigub elu aga omasoodu. Olen muutunud väga pessimistlikuks praeguse valitsuse ehk otsustajate taseme suhtes. Ja seepärast ütlengi, et banaalne tõde on vaid tarkade jaoks!
http://tallinncity.postimees.ee/3689533/kaja-kallas-reidi-tee-projekt-on-vastuolus-eli-rahastamispohimotetega
Muidugi ei morjenda ka see mitte kedagi neist. Kasu ehk vaid Reformierakonnal, kes jälle näilise printsipiaalsuse eest mõne plusspunkti teenib. Mis sest, et Kaja Kallast ennast see kõik tegelikult üldse ei huvita. Sest põhimõttelagedus on peamine ja igasugused mõistlikud suunitlused EL-st on nagu hane selga vesi!
***************************************************************************
Sunday, July 17, 2016
Merepäevadel ERM-i toitlustusele mõeldes.
ARVAMUSED ASJAST HUVITATUTELT KOMMENTAARIDESSE OODATUD!
Otsustasin ikkagi korraks loivata ka merepäevadele. Kuigi mulle eluaeg meeldinud suured purjekad, siis see oleks siiski väike põhjus, et minna. Aga väike jalutuskäik ei tee ju paha. Seda enam, et samas ju palju laadakaupa ja need on asjad, mille puhul ma ikka tahan ise üle vaadata.
Aga oli näha ka seda, et Haapsalust olid mitmed autod Tallinna jõudnud....
Eriti kui praegu Tõnis Lukas löögi all. ERM, mida ma tahtnuks ehk näha teises kohas ja teistmoodi, on peagi valmimas. Ei hakka ju lammutama nagu kanajevite eramuid vm. Kui juba tehtud, siis tahan väga loota, et seda saadab edu. Ja et selle juurde tuleb veel midagi. Mis tooks rohkem külastajaid. Oleks muidugi tore, kui muuseumraudtee Lavassaarest saaks sinna kolida. Depoo Vorbusele, sealt raudtee Raadile ja ehk ka kaugemale. Vorbusel on nagunii vaja rongipeatus taastada, nii saaks ka rongiga tulija väiksemale ümber istuda. Ning ERM-i külastaja, kes muul moel tuleb, üksiti ülevaate kitsarööpmelise ajaloost ehk siis korralikust seisupargist ja siseekspositsioonist. Mida rohkem erinevaid asju, seda rohkem külastajaid ja tulu. Peaks ju asi üldjoontes nii toimima?
Tõnis Lukast (ehk siis sisuliselt riiki) rünnatakse nüüd toitlustuse pärast. Kirjutasin siin sellest mõni teema tagasi. Ja olen tänaseks, peale vaidlusi FB-s, veel rohkem veendunud, et Tõnis Lukasel on õigus ja õigus on ka mul. Meil on aastaid räägitud vajadusest reklaamida Eestit, sh eestimaiseid toitusid ja käsitööd. ERM on selleks üks parimaid võimalusi ja veelgi enam, see sobib tema kontseptsiooniga.
Selliseid mütse vast ERM-i uures müüa ei tohiks. Suurt osa siin nähtavast aga küll. Nii pakkuda söögikohas, kui ka kindlasti eraldi müügikohas müüa. Sest see, mida meie väiketootjad teha suudavad, on sageli ülimaitsev ja hea! Ning mis meil võiks olla selle vastu, et toetada omamaist tootjat? Tõsi, eks vahel ostaks ka Läti toodangut, seekord jäi siiski leib-sai ostmata.
Üllatavalt aga on palju neid, kes arvavad, et ERM ei tohi mitte mingil juhul ise toitlustusega tegeleda, vaid peab pinnad eraettevõtjatele rentima. Miks? Lihtsalt selleks, et muuseum saaks vähem tulu teenida? Kuigi Lukase idee, et söögikohtadega saaks lisatulu, on ju igati mõttekas. Seda enam, et kindlasti on seal sageli (temaatilisi) üritusi, olukordi, kus on vaja pakkuda just nimelt ehedat kodumaist kraami. Kas eraettevõtja on selleks valmis? Küllap mingil määral oleks, kuid pigem on karta, et minnakse muu kraami peale välja.
Ülemisel pildil oleva asemel pakutaks pigem alumise pildi paremas nurgas olevat. Kas seda on ERM-le vaja?
Kui vaadata ringi Eestimaal ja näha, mida kõike head meil toodetakse, siis tundub, et Raadile oleks vaja veel ERMmarketit......
Vaadake järjest pilte ja mõtisklege, mida kõike saab siin pakkuda? ERM-i rahvusköögis!? Imehead kala, värskena ja suitsutatuna. Mitte paltust ega tuunikala, vaid lesta, haugi, ahvenat, marineerituna ja suitsutatuna, presidendi kilu Ristemäe talust ja räime tarrendis jne jne. Lihatoodetst, taimetoitudest ja jookidest, astelpajust millegi iganes välja, rääkimata. Eriti väliskülaline peaks olema see, kes läheb ära kotitäie kaubaga! Te mõelge veel! Ja ärge unustage, et iga lisaks teenitud euro tähendab ERM-ile lisatulu!
Rääkimata sellest, et sageli pole väiketootjatel sugugi kerge kaupa turustada. Miks siis räägime ettevõtluse toetamisest riigi poolt? Tahame toetada või mitte?
Täiesti müstiline! Vanarauda müüakse?
EI, SEE ON SHOKOLAAD!!!
Head isu, Neeme!
Aitäh, head lugejad!
************************************
On asju, mis on olulised ajalooliselt ja muuhulgas ka turistidele. Tore, et see asi tõi tulemusi, kuigi plaanis oli asendada postid kõikjal ilmetute ja "tänapäevastega" nagu valdavalt tehtigi.
Tuesday, July 19, 2016
Tramm ja Ilmarine.
Lp Neeme Sihv
Kõigepealt suured vabandused vastuse viibimise pärast.
Ajalooliste trammi kontaktvõrgumastide kasutus rekonstrueerimistööde järgselt (paigutuseks-säilitamiseks) on koostamisel projekt ja projekti koostamisel lähtutakse Linnaplaneerimise Ameti tehnilistest tingimustest.
Postide paigaldamine toimub 2017.aastal.
Lugupidamisega
Jüri Malken
Tallinna Linnatranspordi AS
Infrastruktuuridirektor
Tuesday, March 31, 2015
Moonika sai rajale.
Täna jõudsin siis enne kl 13 Vana-Lõuna peatusesse, kus tramm nimega iha..., ee, vabandust, Moonika juba kohal oli Välimuselt päris ilus, kuigi ikka mina ehk nostalgitsen "vana malli järgi"! Ometi meeldis mulle seegi.
Mürtsub trumm ja pillid hüüavad...
...Kalle Mihkels saab valmis sätitud ja lähevadki kõned lahti! Peale tema siis Taavi Aas ja paljud teised, isegi Hispaania saatkonnast oli keski kohal.
Üks rõõmustav asi torkas veelgi silma. Alles oli "kronstein" kontaktvõrgul, mis näitab, et saab küll vana säilitada, kui tahetakse. Isegi siis, kui post on "enesetapjate rõõm", mida ju kuidagi ei tohtivat alles jätta!? Loodan, et ka mujal jätkub seda talupojamõistust, sest tegu pole pisiasjaga, nagu tundub. Vaadake või esimestelt piltidelt, kui palju see juurde annab!
Abilinnapea Taavi Aasa näol oli märgata kerget uhkusevarjundit! Eks ole ka põhjust.
Trammijuhte igast kandist, ka mu enda kodukandist.
Peagi alustasime sõitu Tondile ja seejärel Kadrioru suunas. Tramm sõitis vaikselt, väga vaikselt. Tõmme oli hea, sujuvus sõltub muidugi eelkõige juhist. Tore oli ka see, et selle kõleda ilmaga tramm köetud oli.
Kindlasti tuleb veel palju arutelusid, mis hea, mis mitte. Miinuspoole pealt torkas silma istmete kitsus ja loomulikult ka see, et vahekäik oli väga kitsas. Visuaalselt tundus, et kitsam kui olemasolevates, samas võis see mulje petlik olla. Üksteisest möödumine küll parajalt probleemne, seega võib suurim miinus olla istuja jõudmine seisjate vahelt ukseni. Eks siin sõltub palju ka "tihedast sõiduplaanist", see juba tuttav väljend...
Uksi saab avada nupust, nagu ka porganditel. Kuulsin, kui spetsialistid arutasid mõlemat varianti, seni vast teadmata, kumb rakendub. Arvestades seda, et tramm ikkagi linnatransport ja tõenäoliselt on enam-vähem pidevalt reisijaid iga ukse juures, oleks õigem kui uksed avaks trammijuht!? Sest väga palju ku neid, kellel mõlemad käed kinni ja siis nupuvajutus just kõige mugavam ei ole. Nupulevajutamise kasuks räägib tõesti ehk külmal ajal võimalus mitte energiat raidsata ehk sooja välja lasta. On neid hetki aga palju?
Eks aeg annab arutust...
kahjuks ei jõudnud jäkgida kõike trammis, tablood igatahes tundusid korralikud. Eks näis, kui korralikult suudetakse meil aga infot ANDA!?
Näiteks trammipeatustes ju tase eriti vilets, see näitab, milline on trammitrusti tase. Koos linnavalitsusega muidugi.
3. pilti mujalt ehk mõned päevad varem!!!
Miks ei suudeta ükskord mõista, et infotahvel peaks olema ootekojas, mitte eraldi posti küljes? kas reisija peab liduma ringi, postide juures jalga tõstma ja igaks juhuk ka nurgatagused üle vaatama? ma saan aru, kui nii mõtleb algklassi laps, kel veel arusaamad puuduvad, kuid palgalised ametnikud peaks olema targemad!
On ju olemas einevaid infoaluseid, mida saaks paigaldada ootekodadesse, kõrvuti transpordiskeemiga, seda enam, et infot (muudatusi jm), mida reisijad vajavad, on palju rohkem! no ei ole piisav see, kui sellist infot saab vaid kodulehel ja sedagi pahatihti vaid seal ringi tuulates!
Muidugi võib loota, et KÕIKIDESSE peatustesse ilmuvad elektroonilised tablood, aga millal see Tallinnas juhtub? Millal juhtub, et kogu ühistranspordi info juhtimine hakkab toimuma ühest kohast ja nii, et igasugused muudatused jm, olenemata ühistranspordiliigist, jõuaks reisijateni? Mitte vaid täna, vaid ka hilisemate päevade kohta? Kus on see riigiasutus, kes sellega tegeleb?
Aga tagasi tänasesse päeva!
"Sõlmjaam" Tondi.
Koolipoisidki said esimese trammiga sõitma!
Päikest, Moonika ja teised!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar