Neljapäev, 15. juuli 2021
Ajakiri Teeleht armastusest betooni vastu.
Transpordiamet andis teada, et ilmunud ajakirja "Teeleht" värske number.
Peatoimetaja
Kreet Stubender-Lõugas kirjutab juhtkirjas muuhulgas, et peaprokurör
Andres Parmas heidab võimalikku kärpekohustuse kontekstis ette, et meil
eelistatakse betooni inimestele. Ja et ta on kindel, et keegi ei tahagi
ehitada ju kiirteid tühjusesse....
Ma
ei tea, kas tegu töökohustusest tuleneva demagoogiaga või lihtsalt
adekvaatsus pole just kõrgel, aga just seda meil tehaksegi. 4-realised,
RB, tunnelid, viaduktid, keskväljakud - kõik ongi räigelt kaldus betooni
poole! Aga nagu pikaaegne kogemus on näidanud, on selliste juttude
puhul mõttetu püüda inimest veenda, et ta eksib! Ta ei saa või ei taha
nagunii aru saada.
Avaloos
räägitakse pikalt teede ehituse ajaloost. Lasin silmad üle, aga ei
hakka süvenema. Küll aga ei pea ma kuidagi õigeks, et meil teede
ehituses ja hoolduses ei ole ühtset riigifirmat. See muudab kõike
kallimaks, aga seda muidugi ei tunnistata. Hanked + erafirmad koos
erinevate nüanssidega tähendab seda, millest keegi kuskilt väikelinnast
kirjutab:
Lõpuks
ometi.Nädalate kaupa pole kedagi objektil.Kui nägin ühte meest,siis
lähemal vaatlusel oli tal ühes käes labidas ja teises suits.Teisel
päeval nägin teist meest.Temal oli käes mobla.Kolmandal päeval polnud
jälle kedagi.?????
Ja just seda ma näemegi, et haugatakse tükke aga suu läheb lõhki!
Taavi
Aasalt aga ei looda ma juba ammu midagi asjalikku! Pimesi 2+2 teede
rajamise asemel oleks ülimalt mõistlik jätta olemasolev maantee ühe
suuna jaoks, vajadusel seda kas laiendades, õgvendades vms ja ehitada
täiesti uuena ainult teine suund. Kusjuures peaks maksimaalselt
võimalikult loobuma kahetasandilistest! Kui asju juhib inimene, kes
keskkonnast ei hooli, tähendab see, et ta ei hooli ka oma inimestest.
Vaid betoonist. Müütilisest majanduskasvust suurte ehituste abil.
Möödunud sajandi tase, see see on.
Mainib ta ka ehituste kallinemist ja nii oleks paslik küsida, miks ta siis mökutab pidevalt Rohuküla raudtee ehitamisega? See on ju jäänud süüdimatult venima ja ei tohi unustada, et just tema ministriks oleku ajal räägiti peale Turba jupi valmimist, et "peame nüüd vaatama ja analüüsima". Saab enam rumalamat suhtumist olla? Kallinemiste üheks põhjuseks on aga avalike tellimuste kasv. On siis tark ikka tellida nii palju? Uus kaherajline maanteelõik oleks ju väiksem tellimus?
Mainib ta ka ehituste kallinemist ja nii oleks paslik küsida, miks ta siis mökutab pidevalt Rohuküla raudtee ehitamisega? See on ju jäänud süüdimatult venima ja ei tohi unustada, et just tema ministriks oleku ajal räägiti peale Turba jupi valmimist, et "peame nüüd vaatama ja analüüsima". Saab enam rumalamat suhtumist olla? Kallinemiste üheks põhjuseks on aga avalike tellimuste kasv. On siis tark ikka tellida nii palju? Uus kaherajline maanteelõik oleks ju väiksem tellimus?
Ühiskondlik
kokkulepe selleks, et veel rohkem raiskaksime loodusvarasid? Ma ei
imesta. See ongi Keskerakonna tase. Erakonna, kes ka ühistranspordis
kutusb üles aina arutlema, sügisel, järgmisel aastal ja ka edaspidi.
Selle asemel et midagi TEHA! Ning kindlasti pole ka siinkohal mingi
arukas tegu uut ühtset ja ülikallist piletisüsteemi tekitada. Selle
asemel on vaja kõikjal muuta avalik liinivõrk eeltasutuks nii, et
sellesse panustavad ka omavalitsused. On ju isegi rongiliikluses täna
nii, et omavalitsus panustab ja inimesed saavad soodsama pileti.
Muidugi, Aas on vist ka ise unustanud oma lubaduse, et kõik võivad peagi
Tallinnas tasuta sõita saada...
Suurem probleem on varsti materjali
varustuskindlus, eelkõige teede ja raudteede muldkehade ehitusel. „Mulle tundub,
et see küsimus muutub lähiaastatel kõige
tõsisemaks. Niisiis ei ole asi niivõrd rahas,
kuivõrd hoopis materjalis,“ rõhutab
minister. Eriti keeruliseks tõotab minna
2023. ja 2024. aastal, mil ehitatakse Rail
Balticu aluspõhja. „Tänapäeval ei ole uute
karjääride avamine lihtne. See on üks
oluline teema, millega tegeleme,“ ütleb
Aas.
Võib
aga kindel olla, et eelnev jutt on talle nagu hane selga vesi. Ise
räägib sellest, mis põhjustab tulevikus veel olulisemat kallinemist,
kuid ikka pimesi tormab oma 2+2 suunas? Plaanib jätkata RB-ga ilma selle
mahtu vähendamata? Lennuvälja alla tunnel? Ellamaale raudteeviadukt?
Mis ühiskondlikku kokkulepet siin tahta? Kas metsade raadamiseks on ka
kokkuleppe?
Rail
Balticu teema aga jätsin üldse vahele, sest on tekkinud sügav kahtlus,
kas nende 400 eksperdi seas ühtainustki tõelist asjatundjat on? Või on
kokku klopsitud meeskond, kus töölevõtmise tingimuseks oli
betooniarmastus? Selle projektile oma panuse andmine tähendab
tegelikkuses, et tegu on potentsiaalsete kurjategijatega.
Intelligentsetest
teedest räägitakse ka. Tõsi, teatud tablood on tõepoolest ehk
tulevikumuusika, kuid suur osa tehtust on saast! Loo juures pildil on
tablood Tartu linnast, mis annavad küll infot, aga mitte vajalikku. Sama
lugu on Transpordiameti poolt tellitud ekraanidega raudteejaamades. Ehk
et hakkama on pandud ilged rahasummad, kuid mitte mingit kasu neist
ekraanidest ei ole! Puudub normaalne võimalus operatiivselt infot
edastada ja selle olulisus oli Transpordiametile ENNE ekraanide
tellimist teada! Või kas oli? Neile võib ju öelda, kuidas on VAJA, aga
kui sellest ikkagi aru ei saada, siis on ju ütlemisest vähe kasu!?
Transpordiameti
üks viimase aja suurimaid käkke seondub ka IT-ga. Selle asemel, et
jätta lihtsam ja selgem vana peatus.ee (mis vajaks küll täiendusi)
paralleelselt toimima, tõmmati selle vesi peale. Holimata inimeste
rahulolematusest ja uue versiooni ülisuurtest ja -paljudest puudustest.
Seega on ka see propagandaartikkel üpris kahtlane...
Ohohohoo!
Viru-Nigula valda tuuakse eeskujuks jalakäijate ohutuse kontekstis!
Seda lugu võib päris huvitav lugeda olla. Valda, mis poloe siiani
suutnud Kabala jaamas bussipeatust tuua õigesse kohta ja tagada
jalakäijale rongilt lühim ning ohutuim tee selleni. Valda, kus randa
minekuks pole isegi teed mitte, sest jalakäijate liikumine keelatud.
Teedel, kus pole isegi viitasid ja küsimusele, kaugel asjad nednega on,
saad vastuseks et ikka kaugel. Vallast, kus vallavanem ausalt ütleb, et
ei kavatsegi bussiliiklust enne parandama hakata, kui see eeltasutud
süsteem pole veega alla lastud....
Muidugi
on murekohaks rahastus, aga eks selles suhtes võiks rohkem koostööd
majandusministriga teha? Nii, et saaks 2+2 pealt säästmisel miljoneid
suunata omavalitsustesse nendesamade kergteedegi ehitamisse suunata?
Muidugi aitaks jalakäijate ohutusele kaasa seegi, kui ühistransport
vallas oleks parem! Kuid valda ei huvita (vastust aiiani pole tulnud)
busside sidumine Rakvere Jaama, Kabala Jaama ja Kiviõli Jaama
bussipeatustes rongidega. Et jalakäija saaks hoopis bussiga sõita? Ju on
viha eeltasutud süsteemi vastu niivõrd suur! Käisin ise kaemas.
Küll
aga räägib vallavanem, et keeruline olla bussipeatustesse ootekodasid
ehitada bürokraatia tõttu. Tõsi ta on ja ega Eestis pole asulatest
väljaspool siiani näha mitte ühtegi asjalikku ootekoda. Kui just Hiiumaa
välja arvata. Pole isegi normaalseid bussipeatuse silte (ülemine foto),
sellestki arusaamine käib Transpordiametile üle jõu! Vastust ju ei
tulnudki.
Ehk siis lugu on selline, milles räägitakse kellestki, kellele bürokraadid auhinna andsid ning loomulikult ei saa nüüd teda kiitmata jätta! Meenub juba ühele võrdsuse eest võitlejale auhinna andmine, kuigi hoolivust inimeste vastu sealt ei paistnud. Andjal ju ka ei paista!
Ehk siis lugu on selline, milles räägitakse kellestki, kellele bürokraadid auhinna andsid ning loomulikult ei saa nüüd teda kiitmata jätta! Meenub juba ühele võrdsuse eest võitlejale auhinna andmine, kuigi hoolivust inimeste vastu sealt ei paistnud. Andjal ju ka ei paista!
Laupäev, 3. juuli 2021
Määrus joogivee kohta on, Eestis ametnikud ei tee midagi.
Uute eeskirjadega nõutakse liikmesriikidelt vee kättesaadavuse parandamist kõigi inimeste jaoks, eeskätt aga haavatavatele ja tõrjutud rühmadele, kellel on sellega praegu probleeme. Praktikas tähendab see, et avalikku ruumi paigaldatakse seadmed joogivee pakkumiseks, algatatakse kampaaniaid inimeste teavitamiseks nende tarbitava vee kvaliteedist ning kannustatakse asutusi ja avalikke hooneid tagama joogivee kättesaadavus.
Miks
Eestis valitsejaid ja ametnikke see ei huvita vaid kaetakse kõrvad
kinni? Või olen mina pime ja pole näinud vallavalitsuste jm hoonetel
neid kraane?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar