Kas tänavu saab välistööjõudu lihtsamalt, s.t. odavamalt?

 

25. veebr. (päev peale sõja algust)

Usalduse saab ikka ise ära teenida. Meie maasikakasvatajad, kel aina nokk kärnas ja maa külmunud, seda ära teenida ei tahagi! Ah et eestlane ei tahtvat tööd teha? Ehk on viga ikkagi tööandjas? Ma mõistan kui esimesel või teisel aastal ettevõtte loomisest on kulud suured ja keeruline maksta INIMVÄÄRSET palka. Kui aga juba läheb 10-s aasta ja ees ootab samasugune nagu eelmised a la "maksame 50 kopikat kilost korjamisel", siis on midagi väga mäda!
Hooajatööd pakkuvatele ettevõtjatele sellise suhtumise juures ei peaks tegema mitte mingeid järeleandmisi ja taas tuleb kehtestada vähemalt Eesti keskmise palga maksmise nõue!

Muidugi, üleüldiselt peab Eestis lõpetama ka jamad miinimumpalgaga - see tuleb kehtestada hetkel vähemalt 1000 eurot! Erisused lubatud ehk vaid alustavatele ettevõtetele esimese aasta jooksul.

Ning kui palju on meil inimesi, kes erinevate "argumentidega" veel õigustavad sellist suhtumist? Ma saan aru, kui seda teeb Eesti 200 või veel keegi, kel reaalsustaju puudub, aga kas selliseid inimesi meil tõesti palju?

 

Aga maasikakorjamine konkreetselt, üks küsimus: Kas meil korjatakse tehniliselt samamoodi nagu Soomes või on teistmoodi?

A küsis:

Tere targad. Tea kas see aasta on ukrainlasi lihtsam palgata? On kellelgi värskemat infot?

A: Eestlased pole tahtnud tulla, ukrainlased küll. 5-6€ tunnis olen maksnud, peaks ju ok olema.

B: Kes tööd teha ei taha ,selle jaoks on 10€/h ka vähe.Mina töötasin 5€/h eelmine kevad,ainus mis oli hull et tööl 14h ja üks paus 2min.kui sedagi.5-6€/h on väga hea

Mina: arvata ongi, et teatud tööandjate juures ei ole vaid palgateema see, mille pärast tööle tulla ei taheta?

B: no jah mina teeks sellise raha eest tööd,kui on ka pausid ja normaalne tööaeg

(Mobilisatsioon)

A: see on muidugi halb, noh, meestest on kahju, aga ma võtaks naisi ka, mul ju väike firma, aga see paberitest läbi närimine on ikka peale helmetamist päris raske

C: Kas tõesti on raske maksta oma inimesele väärilist palka. Käib nagu mingi orjastamine. Usun, et leiate ka kodumailt töö tegijaid.

A: väga tore, lepime siis kokku, kunas te tulete ja palju palka soovite, mul algab hooaeg aprillis ja kestab juunini , olete oodatud.

A: hea meelega aitaks kellelegi jalad alla. Ma paremat moodust ei tea, kui töö andmine

Mina: kas töö puhul on ainus kriteerium palk?

A: ma ei saa küsimusest aru

Mina: seda ma kartsingi.

Kas tööletulijate jaoks on ainus oluline küsimus palk või ka tööandja suhtumine, töötingim,used jm?

A: minu juures võib igaüks töötada, kes seda soovib ja ära minna, kui enam ei soovi. Kuidas teiega on? Millist tööd ja töötingimusi teie pakute ja palju palk on?

Mina: ma juba korra ütlesin, et kui tööd pakkusime, siis palk oli hea. Ja teie juurde tööle kindlasti ei tule, sest nagu näha on, siis teie suhtumine töötajatesse on üleolev ja ülbe. Sõnagi ei julge te rääkida tööajast, puhketingimustest, lõunapausidest jm.

aga eestlasi ei aitaks?

(Vastust ei saanud)

Mina: Hea postitus! Küsitakse tarkadelt, kes piisavalt targad, et ise tööle ei tule? Loomulikult pole 5-6 eurot tänapäeval iga töö juures enam raha, mille eest tööd korralikult teha.

A: täitsa valdkonna keskmine, nii nagu seadus nõuab

Mina: seadus ei luba rohkem maksta??? Teie enda kuusissetulek jääb siis ka 1000 euro kanti? Sel juhul loomulikult võimatu rohkem maksta töötajatele.

(Vastust ei saanud)

Mina:  kuidas töö ja tööpäevad välja näevad? Kas kaugemalt tulija saab ka kohapeal ööbida? Kui palju ja kuidas on puhkepause? Kas pakute ka lõunasööki?

(Peale korduvat küsimist)

A: seda on tõesti tunda, et teie kavatsus on ainult vinguda

(Küsisin uuesti samad küsimused, vastust ei saanud)

...

Mina: Meie oma inimesed on sageli samuti abivajajad ja sandipalk ei ole see, mis selleks sobiks. Kuni selleni välja, et .... minnakse välismaale tööle. Kas ei tule tuttav ette?

D: Ja sina sanikopikaid makstes, oled suur heategija????

(Keegi tööandja E sekkus ka ja vastas F-le peale arutelu, kus E ise ei vastanud samuti mingitele küsimustele vaid ajas mingit aiaauku taga ning jutt oli äärmiselt üleolev)

E: ma ei lasku teiega arutellu, kuna te olete lihttööline ja ei taipa ilmselgelt ettevõtlusest midagi. Samuti Te mugavalt unustate ära kuidas eestlased Soomes tööl kunagi käima hakkasid. Samuti te olete rumal, kuna te labaselt solvate võõraid inimesi. Minu viimane kommentaar siia on see, et kohe kindlasti ei teeni Eestis Te rohkem, kui hea tööline Ukrainast samade tundide eest. Miks ma seda väidan isegi teadmata Teie ametit? Teie rumalate sõnavõttude pärast.

G: Just, just. Ega haritud prouadel ei sobi laskuda lihttöölisega arutellu.

Aga ega sa vist ei olegi nii väga proua ega tark ka mitte nagu tahad näidata siin