Avalik kiri Taavi Aasale ja Mihhail Kõlvartile. Nov 2020.

 

Teisipäev, 3. november 2020

Avalik kiri Taavi Aasale ja Mihhail Kõlvartile.

 

 

 

Viimastel päevadel on aktiivselt räägitud uuest uuringust, mille eesmärk on Tallinna ja lähipiirkonna ühistranspordi kaasajastamine. Iseenesest on tegu rõõmustava uudisega, kui tegu oleks uue asjaga. Siin-seal on sellest lühidalt ka räägitud ja meenutab see jutte viimasest 20+ aastast. Otsustasin kirjutada selle avaliku kirja juba enne kui kuulasin presikonverentsi kokkuvõtet! Seda kahel põhjusel. Esiteks on tegu pikema videolooga, seega peaks see andma veidi põhjalikuma pildi. Ja teiseks, sahinad eelnevalt ning samas ka tegevus või tegevusetus Eestis  sellesama viimase 20+ aasta jooksul hoiavad mind skeptilisena....

Tsiteerin majandusministrit ja linnapead vabas vormis.

https://www.postimees.ee/7099871/pressikonverents-muudatused-tallinna-ja-harjumaa-uhistranspordis?fbclid=IwAR2L2waZE9SsGB0oKi2wdCaZWUA-bB6_C15W7ycCiCLGa48ZQtU5R4qhUcM

 

Saate alguses eeldasin, et tegu on väga kompaktse ja sisulise lõiguga, aga algus meenutas unele suigutavat jutuvada. Kuid avalikkusele antakse infot, et on moodustatud Liikuvusnõukoda. Huvitaval kombel on selle liikmeteks osapooled, kes seni on näidanud ennast äärmiselt nõrgana ühistranspordi kaasajastamise teemades ning kelle puhul on lootusetu loota mingeidki asjalikke vastuseid millisele tahes küsimusele. Eriliselt peaks siin mainima HOL-i, kelle juht on reaalsest ühistranspordi tundmisest väga kaugel ja ROVL-i, millesse kuuluvad omavalitsused pole juba aastaid vastanud praktiliselt ühelegi ühistransporditeemalisele kirjale ega teinud ära pea ühtegi olulist asja piirkonna ühistranspordisüsteemi parandamiseks. Kuhu sellise tasemega jõuda tahetakse ja loodetakse?

 

Taavi Aas rääkis esmalt, et Harjumaal ja Tallinnas on kaks rahastajat - Tallinna linn ja riik ning mitmeid liikluse korraldajaid Ja esimese märkusena tõi esile, et nii esineb dubleerimisi ja üks eesmärkidest oleks selle välistamine ning et ÜT juhtimine oleks ühtne.

Uuring uuringuks, kuid millega on siis tegelenud PEÜTK oma loomisest siiani? Arusaam, et dubleerimine on tõepoolest olemas ja üpris suures ulatuses, pidanuks juba nende töös ja tegemistes kajastuma? Ometi ei ole nende poolt sõnagi seni meedias kuulda olnud, mida ja kuidas kavatsetakse muuta? Halvem veel, PEÜTK ei kavatsegi kuulda võtta mitte mingeid ettepanekuid ja peab loomulikuks, et nad ei peagi avalikkusele ei tegemisi ega tegematajätmisi mitte kuidagi põhjendama!? Sama lugu on ka teiste (Liikuvusnõukoja) osapooltega - asjatundlikke vastuseid ei suudeta anda ja sageli jäetakse üldse paljude asjatundjate kirjadele vastamata! Miks?

 

Teine siin tekkiv küsimus seostub riigiettevõtetega. Elron, oma suuremate ja väiksemate puudustega on siiski tõestanud ühte - ollakse igati parem kui seni raudteel liiklusega tegelenud eraettevõte! Vähetähtis pole ka rahade kasutamine, mis AS Edelaraudtee puhul väidetavalt oli täiesti segapuder, millest audiitoridki jagu ei saanud. Kuna ka üleriigilise bussiliikluse puhul on täna palju miinuseid, nagu erinevad hanked, piirid, nt maakonnapiirid (hankepiirkonnapiirid), arenguid piiravad piirangud busside ringluse ja bussijuhtide töögraafikutega jm, peaks olema tänaseks kardinaalsed muudatused paika pandud. Ometi ei ole kuulda sõnagi bussiliikluse otstarbeka, efektiivsema ja optimaalsema toimimise nimel riikliku bussifirma loomisest. Millised on argumendid, mis õigustavad tänase olukorra jätkumist?

 

Taavi Aas: "loodetavasti hea koostöö Tallinna linna ja riigi vahel on võimalik ning uuring võib tuua häid mõtteid, mida saab isegi laiendada edaspidi kogu Eestile.... projekt, mis võimaldaks erinevaid ühistranspordiliike edukalt siduda...  oleks süsteem reisija jaoks lihtne ja mugav, piletisüsteem ühtne...."

 

Seda juttu, rohkem või vähem samade ideedega, olen kuulnud 20+ aastat! Jutt iseenesest on õige, kuid tegudega pole suurt kuhugi jõutud. Tuletan veidi meelde ka ajalugu. Nii oli juba uute perroonide planeerimisel eesmärkide hulgas nõue, et perroonid tuleb planeerida bussi- jm peatustele võimalikult lähedale. Tõsi, siis ei tegelenud teemaga üle-eestiliselt Keskerakond, küll aga oli kooskõlastajaks Tallinnas jpm kohtades. Ometi ei olnud tookord näha üheltki osapoolelt mingitki huvi seda punkti oluliseks pidada. Et asi natukenegi toimuks läbimõeldult, tuli erinevatele osapooltele selgitada kuude viisi seoseid ja nende põhjusi ning asja olulisust tuhandete kirjade kaudu. Tulemuseks oli, et ca pooled peatused Eestis, mis vajasid asukoha muutmist, saidki muudetud, teise poolega nii hästi ei läinud. Ka nt Lillekülas, kus ühispeatuse moodustamine jõudis isegi tollase valitsuse valitsemisprogrammi. Täna võimutseb riigis valitsus KE juhtimisel ja Tallinna linnavõim samuti KE käes. Visioonides planeeritakse Tallinnas mõndagi head, näiteks lisatee rajamine ning ka lisaperroonide ehitamine. Muide, juba tollase planeerimise ajal selgitasin korduvalt lisaperroonide vajadust Balti jaamas, aga ei midagi! Kuid täna ei planeeri Eesti Raudtee lisaperroone Lillekülla, kuigi need on ülivajalikud nii ümberistumiseks rongilt rongile kui ka linnatranspordile. Miks?

Erinevate ÜT liikide sidumise kohta on aastate jooksul tehtud tollastele maavalitsustele, nüüd ÜTK-dele, Maanteeametile, MKM-ile, KOV-idele jt pidevalt ja korduvalt põhjendatud ettepanekuid sidumiste tagamiseks.
Ometi on vaid üksikud ÜTK-d, kus on natukenegi asjaga tegeletud, enamuses on tegu absoluutse arrogantsuse ja ükskõiksusega. Isegi seal, kus asjade muutmine ei nõua suuri projekte, mahukaid ehitamisi ja rahastust, lihtsalt eiratakse või tehakse asju nii, nagu tegema ei peaks. Mittetoimivana. See omakorda tähendab aga rahade ebaotstarekat kulutamist. Näiteid selliste asjade kohta on hiigelhulgal, kuid toon siin paar kõige iseloomulikumat. Arenenud riikides (Norra jt) on raudteejaamade juures asuvate bussipeatuste nimed ühesena mõistetavad, kohanimele lisandub lihtne ja konkreetne lisand - Jaam. Meil on selliseid väga üksikuid ja mõnetisi edusamme on tehtud vaid Saue vallas ja Ida-Virumaal, muus osas eiratakse absoluutselt seda teemat. Ometi on just nimelt lihtsaim ja viitav reisija jaoks asja juures see, et nimi annab selgelt mõista võimalikest ümberistumistest. Teiseks näiteks võiks tuua sõiduplaanide tegemise, kus PEÜTK ei vaata mingilgi moel rongide sõiduplaani suunas, pannes bussid peatuma jaamade juures kas kahe rongi vahel (suure ooteajaga) või täpselt rongiga ühel ajal, nii et reisija võib bussi või rongi küll näha, aga seda tagatulede poolsest otsast! Hoolimata isegi ennetavatest selgitustest, millega peaks uue sõiduplaani, liini vm tegemisel arvestama.

 

Piletisüsteem? Kui palju maksab Tallinnas ja üle Eesti praegune piletisüsteem? Neid rahasummasid ei avalikustata. Miks? Kui palju maksaks süsteem lihtsa, aga tasemel valideerimissüsteemi puhul, kui tegu oleks eeltasutud (tasuta) ühistranspordiga? 

 

Kas rong Harjumaal vm piirides peaks olema tasuta (küll aga oodatakse pikisilmi väga olulist 50% soodustusega perepiletit, mis tooks rongi väga palju sõitjaid juurde, seega ka piletitulu), on omaette teema, aga mäletatavasti keegi Taavi Aas lubas alles hiljuti, et peagi võib juhtuda, et Tallinnas saavad kõik ühistranspordiga tasuta sõita! Millal see aeg kätte jõuab?

Lisan siin, et eeltasutud ÜT (v.a mõningad peasuundade kommertsliinid) on üks peamisi võimalusi, mis tooks paljud reisijad autodest ühistransporti. Põhjuseks ei ole ainult mingi rahasumma säästmine (rohkem või vähem leibkonna jaoks oluline) vaid aeganõudva ja ebamugava süsteemi ning ebavõrdsuse kadumisega. Vaadakem või sellele, et P&S parklad asuvad läänesuunal Urdas, mis on raudteel II tsoon, ehk et seal rongile istumine on kallim kui esimeses tsoonis jms.

 

Mihhail Kõlvart: "teadaolevalt 30% linna liikluskoormusest tuleb väljastpoolt Tallinna ning aastas kasvab see 5%, meil ei ole kuhugi taganeda.... koostamisel uus transpordiarengukava ja üheks eesmärgiks, et tõmbekeskusest kesklinna saaks keskmiselt 20 min... koostöös lähivaldadega... alternatiivi pole, vajame ühist ÜT süsteemi....".

 

Tõepoolest, väljastpoolt Tallinna tulijate arvelt lisandub suur liikluskoormus, aga peab mainima, et väga oluline on ja aina olulisemaks muutub ka tallinlaste suundumine linnast välja - tööle, puhkama, suvilatesse jpm. See, et see aga jõudsalt kasvab, on suures osas seniste tegematajätmiste tagajärg. Lähivallad, keda mainiti, on aga ÜT suhtes üpris ükskõiksed, nende suurim rõõm seisneb selles, et ÜTK-de näol sai ÜT korraldamine enda kaelast ära lükatud! Tehes neile ettepanekuid bussiliikluse parandamiseks või ka bussipeatuste ehitamiseks rongipeatustesse, ongi reageeringuks sisutud vastused või vastuste puudumine.

Üks võimalus, mis aitaks kaasa tõmbekeskustest kesklinna jm kiiremale jõudmisele, oleks loobumine nägemast kõige olulisemana kesklinna kui sellist. Seda ka Eestis tervikuna, tõmbekeskustekeskne süsteem on ajast ja arust. Maakonnaliinid peavad kiiremas korras  täitma hakkama linna sees osaliselt ekspressliinide rolli ehk et need liinid peaks Keilast, Koselt, Kohilast, Tabasalust jm sõitma läbi linna linna piirini või järgmisse keskusesse ehk .... nendesse samadesse kohtadesse, mida mainisin. See võimaldaks neil täita mitut eesmärki.

 

Muidugi on nüansse rohkemgi nagu linnaliinide ulatumine üle linna piiride, piletisüsteemi kadumine jpm.

 

Teiste osaliste jutt oli üpris üldine ja sisutühi, veenvust asja headesse tulemustesse ei tekitanud. Kuigi väideti isegi, et kõik küsimused saavad vastuse, siis uuringu tegijate tausta süvenemata on seda raske uskuda.

Küsimused ajakirjanikelt!? Küsimusi .... ei ole! Uskumatu! Aga ehk on see isegi hea, sest valdavas enamuses on aastaid ajakirjanike tase ÜT valdkonnas pea olematu, kui ükskikud säravamad helkurid välja arvata. Ja ehk hea ka ses mõttes, et küsimustele sisulisi vastuseid nagunii ei saa?

Kas seekordne uuring aga murraks ühe dogma? Et uuringuid ja arengukavasid on tehtud ja tehakse linnukese jaoks ning need ei kohusta mitte kedagi mitte midagi tegema!?

Kuidas seni aga on Keskerakond ÜT paremaks muutmisega hakkama saanud? Midagi erilist polegi välja tuua, peale selle, et polegi nagu midagi tehtud. Siiski, pool rehkendust hädavaevu sai tehtud, rongid sõidavad Turbani, aga peatuse juures bussipeatuses saavad peatuda vaid ühel suunal sõitvad bussid, teise suuna omadele "unustati" võimalus planeerimata....

Miks meil jätkuvalt jagub taset ja asjatundjaid parimal juhul pooliku rehkenduse jaoks? Pressikonverentsi üldsõnalised mõtted olid õiged, järelikult on nii mõeldud varemgi. Selle meeskonnaga, alates MKM-st kuni KOV-ideni, ei tee te midagi ära. Ei teinud siiani, ei tee ka tuleval aastal peale uuringu valmimist. Sest vana koolkond ei mõista nende sõnade ehk ideede tähendust!