Esimene väiketootjate vein, teine, kolmas... kümnes... 2020.

 

Kolmapäev, 21. oktoober 2020

Esimene vein.

 

Tegelikult pole see elus esimene vein. Muidugi, inglise krimkasid vm vaadates näed ikka, kuis karahvinist valatakse klaasi sorts viskit või muud. Eks ka väike konjak pole tervisele paha, suur aga küll.

Huvitaval kombel aga tekitas see, suvel Saaremaa Toidufestivali käigus ostetud maasika-rabarbeivein mõtte, et ehk on maitsenauding tähtsaim kui miski muu? Veinieksperdid vast teeks minu ja mu valiku pulbriks, kuid ma ei arvagi, et peaksin sommeljeede järgi talitama. Üksiti on ju ääretult tore toetada väikeettevõtjaid!? Tegelikult on ju tore, et meil on hakatud müüma just selliseid koduseid veine? Tõsi, bürokraatia on takistuseks. Paljud väiksemad kohad ei suuda muretseda ega pole ka vajalik alkoholimüügiluba kodumaistele käsitöötoodetele. Kindlasti oleks võimalik paika panna mingi moodus, mis lubab väikeste tootjate puhul pakkuda n.ö. kohalikku käsitööd ja seda mitte alkoholimüümise nime all?

Eks näis, millal teise ostan. Ja kas ostan. Väiketootjate eelistamisele tasub alati mõelda, kui ostmismõte nagunii olemas.

 

 

Teisipäev, 1. detsember 2020

Teine vein.

 

 

 

Mina kui veinimaailmas täiesti tume koht, degusteerin Eesti veine. 

 

Võeh, hapu lake!!!
Tegelikult ärge mind uskuge! Tegu siis veiniga, mida meilnagu ikka igal pool müüa ei saa. Kuigi tegu siis pigem käsitöö kui tootmisega ja selles võiks olla meil ikkagi erisused. Pigem oli see müük selline "katsetus", aga mulle huvitav proovida ja nii selle soodsalt ka sain.

Jah, ma ei suuda ka kuivi veine juua, sest oskan nautida pigem magusaid koduveine, kui üldse. Aga spetsialistide jaoks võib see olla vastupidi, täiesti heal tasemel!? Seepärast ei saagi siit vastust, kas see vein hea või mitte. Minu jaoks siiski hea, mis siis, et ei suutnud nautida. Hea seepärast, et tegu kellegi koduse tööga! Ja kiitus selle eest!

 

 

 

 

Kolmapäev, 30. detsember 2020

Kolmas vein. Lisadega.

 

 

 

On vist õige aeg osta taas üks vein. Seekord siis Kuninguste ehk IDEA Farmi poolt toodetud kukerpuu ehk nagu ise nimetame, baburitski marjavein. Näis. Kui proovitud, kirjutan siia juurde, kuidas oli.

 

 

 

Käisin Nõmme turul, sest on mõningaid häid asju, mida saab ainult sealt. Näiteks Kehtna Lihatööstuse tooteid, ühest talupoest, kus ka kohupiimad jm. Sealhulgas pildil olev kodune vaarikamoos. Korra juba proovitud ning kuigi kallis, siis imehea! Väliletil müügil ka OÜ Latikas imemaitsvad kalakonservid koduses- või tomatimarinaadis. Hea hinnaga ja paksult kala täis, paremad kui kestahes kelle teise tehtu!

Aga mõningaid asju saab ainult siit, perrooni otsas olevast Eesti Lihatööstus poest. Selle poe kaubavalik läheb aina paremaks! Siit saingi selle veini, aga sama poe õunaäädikat, leedrisiirupit jm on siin ka. Nagu ka Alutaguse kandis tehtud juust, miski pasteet jm.

 

 

Täna aga Balti jaamast kala ei ostnud. Siit sain eile küll tursa- ja kohafileed, millest sai sellise kalasupi, et oh-oh-oooo! Kõrvalletist tahtsin vaese mehe siiga, aga polnud! See eest ostsin mõned venemaised morsijoogid Blagovesti kioskist. Jänu on, noh!
Üldiselt on aga kodumaiste toodete valikurohkuse poolest Nõmme turg kindlasti parem!

********

Kukerpuu vein - hapu lake! Tegelikult on see muidugi nali! Sest ma ei ole mitte grammigi spetsialist! Hapu maitsega on ta kindlasti ehk mitte tüüpiline magus marjavein. Kuid ainuüksi kukerpuu maitse on selle veini puhul võrratu! Isiklikult eelistan magusamaid. Ometi on seda veini päris hea mekkida!

 

*****************************************************

 

 

Neljapäev, 14. jaanuar 2021

Neljas vein, ikka lisadega.

 

 

 

 

 

Hea värk! Seal, kus on asfalt, on vallid ees, kus isetekkeline rada, seal parem käia? Ikka veel pole linn siinkohal midagi ette võtnud, nagu valesti tehti, nii jäi.

 

 

Aga plaan oli Nõmme turule minna, et natuke tuulutada. Ja vahelduseks.

 

 

Nii äge maja! Ainult, et kivide puhastuse võiks ette võtta!

 

 

Sigwari tooteid pole küll ammu ostnud. Ehk peaks mingil ajal uuesti proovima.

 

 

Kalamajakas oli seekord vimmaäkine! Eks näis...

 

 

Parimat sülti ja Kehtna vorsti aga seekord ei saanud.

 

 

Sisepaviljonis otsustasin aga võtta nii Rõngu tomati-, kui ka saarlaste õuna-pirnimahla, sest Polli mahl sai lõpuks otsa. Odavad need pole, aga eks kvaliteet ka maksab. Tomatimahla proovisin juba ära, veidi ehk magedavõitu, seega panin esimest korda üle pika aja soola juurde. Hea!

Prooviks esimest korda ka teise tootja sülti. 

 

Saab aga ilu nautida. Lumi, mõnusad kraadid ja kaunid loomingud ümberringi on puhas ilu.

 

 

Seekord siis eelmise hapu veini "järglasena" saigi ostetud IDEA Farmi magusat sibulaveini. Ehk siis sibulõuntest, mitte sibulatest. Ja krbike Dirhami kraami ka.

 

 

Ohoo!!!

 

 

Tomatimahl siis veidi mage, aga muidu hea. Nostalgia - lusikaotsaga veidi soola juurde!

 

Õuna-pirnimahl aga väga hea! Ja nii parajalt tummine, et võib vabalt veega pooleks tarvitada.

Mekkisin ka süldi ära. Puhtalt koodiliha ja päris hea!

******************************

16.01

 

 

Eks turulkäik on paljudele ja peakski olema traditsioon. Vana traditsioon, mida peame siis tasapisi taastama. Ei ole see alati kõigile võimalik, sest on ju täiesti erinevate hinnakategooriatega tootegruppe ja paljud ei saa kõike lubada, mis meele järgi oleks. Aga kasvõi natukenegi ikka?

 

 

 

 

Ja käikudes ongi ju praegu hea selline talv, kus näeme lund, mida aastaid pole näinudki. Korralikku lund ja kui temperatuur ning muu asja juures hea, on käik puhas nauding ja tervis.

 

 

Ehk on nauding tublile mehele isegi hea töö tegemine. Hingega asja juures ja ikka puhtaks, mitte kuidagimoodi.

 

 

Minu jaoks on muidugi pildistamine täielik lisanauding!

 

 

Muidugi talupoest läbi uuesti, selleta ei saa. Saalisted küll puhkavad vist nii et parimat sülti saab ehk kuu lõpust taas. Aga küllap saab midagi muud. Kusjuures Kehtna Mõis viinerid ongi mul siiani proovimata!

 

 

Kindlasti tasub otsida, kus võimalik, eestimaist õuna! Kordi tervislikum ja hoolimata ehk tänapäevasest kasvatamisest, ka selge sordile omase maitsega!?

 

 

Muide, ülipopulaarne pontshikukohvik on oma tuntust väärt mitmes mõttes. Ka praed on seal hea hinnaga ning tõeliselt kodused. Nii on vahel kindlasti mõttekas ka lõunasöök koju osta, kui soov ise midagi valmistada ei pruugi parajasti suur olla. Maitsev ja toitev!

 

 

Kuigi palju on igas vaates inimese loodut, siis ilus ehk sobiv pildile ongi ilu! Kellegi sodimine torkab oma sobimatusega kohe silma.

 

 

Rongiliiklus on siinkandis turul käimiseks ülimalt hea!

 

 

Et maasika-tshilli kaste oli minu jaoks lliga viha ja tshilline, kus maasikamaitse pea kadunud, pidin otsima midagi muud. Ürdiaia chutney ehk parem?

 

 

"Õnne 13 kohvikus" on vist tööl vana kooli inimesed. Naturaalsed toorained ja südamega tehtu tagavad pea iga toote puhul tõelise kvaliteedi, millele igasugused pagarihoisid ligilähedalegi ei saa. Miks üldse selliseid prostasid pirukaid jm tehakse? Suurema kasu eesmärgil arvatavasti. Siia tasub kindlasti sisse astuda (igal turulkäigul).

 

 

Hiljaaegu sain ühe Kuutsemäe tegelinski käest koslepi, et kellele on vaja bussi Kuutsemäele, kui sellega ei sõideta. Kas aga on nii? Isegi talvevarustust selga võttes tuldaks ja mida paremad võimalused, seda rohkem! Ja küllap mujalegi nagu näiteks Palivere, kui sinna millalgi hea rongiliiklus olemas. 

 

************************************

Kolmapäev, 17. märts 2021

Viies vein ja head kraami juurde.

 

 

 

Kuigi olen juba selgitanud, et minust pole miskit degustaatorit, siis vahel ostan ikkagi eestimaise veini. Seekord IDEA Farmi poolkuiva ja poolmagusa vahepealse (kui üldse vein, siis minule magusam) veini õuntest ja ebaküdooniast. Lõhn nagu Agdamil (haha, nali), aga täiesti nauditav!

 

Eesti Lihameistri poest Nõmmel. Nii ka mahlad, mis ka siiani proovimata. Muu juba tuntud headuses (mousse üks kahe hinnaga või kaks ühe hinnaga, ma ei mäleta), osa aga Nõmme turult. Balti jaama turg oma võõramaisusega jääb alla nii neile kui Väike-Järve Taluturule.

 

***************************

Laupäev, 15. mai 2021

Kuues vein, blogi kõrvale.

 

 

 

Karksi bränd, toodetud Eestis. Kus, ei tea. Aga magus. Seekord pole siis tegu väikefirmaga, turustaja mingi Mobec AS. 

Pühapäev, 8. august 2021

7. vein koos kirbukaga.

 

 

 

Turule, sest tomatid otsas ja sülti tahaks!

Eelmisest veinist on palju möödas ja plaani osta veel polnudki, kuid ära tõin!

 

Maitstud, väga hea, ehk tibakese vaid hapu mu jaoks! Kork peale ja las ootab. 

 

 

Mõtlesin ka kodukohvikute peale, aga info on ni laiali ning kõik pole meeles. Jõgeva olnuks väga hea valik või ka Turbasse pitsat sööma. Aegviiduski kodukohvikud, kuid vilets reklaam ja tegijate sisutühi info ei kutsunud sinna minema. Vist 6 kodukohvikut ja neist 3 taimetoidu omad. Hea oleks kui siiski viitsitaks postiatdes ka menüüd konkreetsemalt kirja panna.

Turul ootas aga kirbuturg ja Fokin. Riideid ma loomulikult pildistama ei hakka.

 

 

Küll aga vaja väikest kingitust ja see oli nagu rusikas silmaauku. Ilus ju?

 

 

Riideid siiski võib pildistada kui on tõsist põhjust. Teise ringi riided vm koos piltidega seda kindlasti on.

 

 

Vorstiabi. Sealt, kus veini sain. Ja reklaamiks pildistasin seda, mida viimasel ajal eelistan. Ma ei ole pekisööja, kuid siin on kõik nii tasakaalus, et selgelt see Viljandimaa värk Eesti üks paremaid!

 

 

Eestimaised? Metsad kukeseentest ikkagi üpris tühjad ja Lõuna-Eestis need vähesed, mis on, ostetaksegi kokku sisuliselt sellise hinnaga.

 

 

Näh, vahel läheb ka sassi. Kuid meie mustikas, jäätise juures eriti, on super! 

****************************

Millised väiketootjate veinid teie lemmikud?

**************************

Ma poleks vast selle mõtiskluseni jõudnudki, kui mitu asja poleks kokku langenud. Juhtusin vaatama Lennart Meri filmi "Veelinnurahvas" ning täna uue saatesarja "Metslased" avaosa. Esimene on klassika, teine siis tuttuus rännusaade läbi Eesti Iklast Oandusse. Ometi on viimased päevad täielikult vallutanud homotrall. Need kolm asja on aga väga tugevate seostega.

Mart Helme andis pika intervjuu Deutsche Welle ajakirjanikule. Ja muu hulgas püüdis ajakirjanik tolmu üles tõmmata, küsides, et "kas tõesti peaks kartma, et homod tulevad Eesti riiki muutma" või midagi sellist. Mart Helme vastas sellele, et nad võivad ju joosta Rootsis (mitte Rootsi!) ning jah, tema vaatab neid ebasõbralikult.

Skandaal? Nii on. Millest? Mitte millestki, ajend on tõenäoliselt võimalik rahvaküsitlus abielu teemal, aga teadaolevalt äärmusliberaalid püüavad alati kiskuda jama üles mittemillestki. Kas Mart Helmel on õigus öelda (ka siseministrina) mida tema mõtleb? Loomulikult on! Sõna on ju vaba nagu demonstreeris Eesti Vabariigi (mitte minu) president! Seesama, kes ütles, et ta vihkab suurt osa eestlastest. Või nagu näitas ka Mikk Pärnits, kellele president andis uhke auhinna vägivallaennetuse eest, kuigi tegu lausa etalonina viha-ja vaenuõhutajaga! Siinkohal saabki üpris palju selgeks.

Kas homod tuleks siis eesti riiki muutma? Kahtlemata, mida rohkem äärmuslasi siia või siin  "jookseks", seda rohkem püütaksegi muuta seda riiki. Ja just meie sotsid, 200eestlased, feministid, "inimõiguslased" jpt juba seda kõike teevadki! Seegi tänaseks selgeks saanud, ainukesed, kes aru ei saa, on äärmusliberaalid ise. On suhtlusmeedias huvitav jälgida, kuidas juba kooseluseaduse aegadest nad aina uuesti ja uuesti küsivad ühtesid ja samu küsimusi, kuidas seksuaalvähemused mõjutaks teiste elu"! Või traditsioonide või traditsiooniliste väärtuste halvustamise kohta või ükskõik milliseid küsimusi samal teemal. Neile on aastate jooksul vastatud tuhandeid kordi, iseloomulik on aga, et nad ei saa aru ja teiseks, ise ei vasta vaidlustes teise poole küsimustele. Sest eesmärk ei ole arutelu ega vastaspoole austamine. Eesmärk on vaid viha- ja vaenuõhutamine, kõrvalseisjate eksitamine ja valearusaamade võimendamine! Loomulikult oskavad nad suurepäraselt demagoogiat rakendada, hämada ning viidata pidevalt mingitele võõraste poolt pealesunnitavatele väärtustele.

Kogu teema on hoomamatu, aga see pole mu kirjutise eesmärk. Ühe asjaga olen ma nõus, me kõik oleme inimesed, kuid mitte võrdsed ja mitte keegi ei saa sundida teist inimest armastama, kedagi, kes sind ei armasta. See puudutabki eelkõige äärmuslasi. Pole vahet, kas nad sõidavad autodega rahvahulka, vägistavad või armastuse asemel vihkavad. Seega on kõikide inimeste armastamine võimatu! Ammugi siis nende "väärtuste" mõistmine ning omaksvõtmine. Aga kas eestlane on võimeline teisi inimesi omaks võtma? Ikka on, sest tegelikkuses on hoolimine meis sügavalt peidus. On aga üks "aga"!

"Metslaste" saates just tuli teemaks, kuidas saarlased, randlased jt ei võta võõraid väga kergelt omaks. Tegelikult ei võta pea kõik eestlased. Noh, välja arvatud need, kes sõnades kõik omaks võtavad, samal ajal omasid võõrasteks tunnistades ja minema peletades! Ja see ongi üks jagelemiste peapõhjus. Omaks võidakse võtta ka homod, kui nad on seda väärt ja võetaksegi. On ju vähemused (homod) hoopis teised inimesed kui homoäärmuslased. Viimased aga nõuavad seda kõike KOHE ja veel hullem, nõuavad ERILISI ÕIGUSI! Soovides muuta riiki! See ei mahu ettevaatlikule eestlasele hinge ja EI TOHIGI mahtuda. Ei ole me unustanud mägra maja ega vangilaagreid, mille lõid siin osade poolt "omaks" võetud okupandid. Ei vaata ma mööda sellele, mida äärmuslased mujal teevad ja mida nad kuskil on (igaveseks) muutnud. Ja see sund äärmuslaste poolt on see, mis tekitab vastuseisu aina rohkem. Tegelikult mul on isegi hea meel selle üle, et "sallijad" ennast ikka ja jälle paljastavad! Me ajalugu, traditsioonid ja väärtused aga neid ei vajagi!

Las jooksevad Rootsis? Parem oleks kui üldse ei jookseks vaid elaks oma elu, teiste ellu sekkumata. Sest niisugust halba nagu äärmuslased, ei soovi kellelegi! Jään lootma eestlaste meelekindlusele ja suutlikkusele seista vastu oma riigi, traditsioonide ja väärtuste hävitamisele! Sest need, kes seda ei mõista, ei muutu enam! Kahju vaid, et noorte hulgaski leidub kaasteeliste kõrvalt eksinuid.