Reede, 11. detsember 2020
Jõgevamaal visioonid ja teod kokku ei lähe!
Visioonikonverents
läks edasi, esinema asus Mustvee vallavanem Jüri Morozov – tema kõne
oli hoopis teisest killast. Austus inimeste vastu, piirkondade omapära
arvestamine ja piirkondade omanäolisuse tugevdamine – need olid
põhiideed Mustvee vallavanema kõnes. Mustvee valla visioon on seotud
piirkonna edumeelsete inimestega ja Peipsi järve ning kogu piirkonna
omanäolisuse rõhutamisega. Oluliseks pidas Mustvee vallavanem valdade
õigust ja võimalust ise oma arengut kavandada ja soovis, et riik
administratiivsete vahenditega ei halvendaks neid võimalusi. Kõne oli
sobiv ja kooskõlas konverentsi ideega - visiooniga.
No
ja viimase ettekande esitas konverentsil Raul Rebane. Mina panin
igatahes kõrvataha palju uut ja huvitavat. Raul Rebane toonitas, et lood
piirkondadest on need, mida müüakse ja mis toovad turisti maakonda ja
valda. Lood piirkonnast, need on üliolulised, kui soovitakse oma
piirkonda müüa. Palamuse ja Luts - oli, on ja jääb veel pikaks ajaks oma
lugu jutustama Eestimaal ja Jõgeva vallas. See on tugevus, mille
peaksime ära kasutama - oli mõte, mille Raul Rebane välja käis. Oma
ettekandes rääkis ta sütitavalt kartulist. „Kui küsida eestlaselt, mis
talle seostub Jõgevaga, siis vastuseks on ikka kartulisort „Jõgeva
kollane““, rääkis Raul Rebane. Miks meie Jõgeva maakonnas ei oska seda
teavet kasutada ja Jõgevamaa hüvanguks tööle panna? Ei tea, ju siis on
vaja, et kaugemalt tulija seda meile meelde tuletaks! Monument kartulile
– oli Raul Rebaselt „hull idee“, mis visioonikonverentsil kohapeal sündis! Äkki oleks tark kogu tema jutt kõrva taha panna?
Nii
on siis kirjutanud praegune abivallavanem Terje Rudissaar. Visioon ongi
oluline ja selge, et Vooremaa on ses kontekstis ka väga oluline turismi
sihtkoht. Aga ühistransport pole oluline ju vaid nende jaoks,
igapäevaselt on see veel olulisem kohalikele inimestele. Ja kui Olgol
tõesti ehk visioonid nõrgad, siis ehk on Jõgevamaal keegi, kelle jaoks
valdkond arusaadavam?
Hea on Jõgeval muidugi see, et on olemas kohad ratastele ja P&S parkla. Küll aga sai juba perroonide planeerimisel räägitud sellest, et infoekraanid, infotahvlid jm peaks asuma ülekäikude juures ja tagama info (eesolevate muudatuste jm) ka möödakäijatele. Eesti Raudtee tase ei võimaldanud aga rohkemat kui lajatada need keset perrooni ja eks ka koostööd KOV-ide jt ei sallitud ju silmaotsaski. Sest normaalse koostöö puhul oleks kasvõi hiljemgi aru saadud, et infoekraane on vaja ühesuguseid, Jõgeval siis vähemalt 3 - mõlemale ülekäigule ja bussijaama.
Uusi perroone ei õnnestunud nihutada aga vana jaamahoone ette, sealt olnuks pääs bussijaama ooteruumi ja bussidele oluliselt lähem ja mugavam. Taas oli tegu Eesti Raudtee jäärapäisusega.
Hea on Jõgeval muidugi see, et on olemas kohad ratastele ja P&S parkla. Küll aga sai juba perroonide planeerimisel räägitud sellest, et infoekraanid, infotahvlid jm peaks asuma ülekäikude juures ja tagama info (eesolevate muudatuste jm) ka möödakäijatele. Eesti Raudtee tase ei võimaldanud aga rohkemat kui lajatada need keset perrooni ja eks ka koostööd KOV-ide jt ei sallitud ju silmaotsaski. Sest normaalse koostöö puhul oleks kasvõi hiljemgi aru saadud, et infoekraane on vaja ühesuguseid, Jõgeval siis vähemalt 3 - mõlemale ülekäigule ja bussijaama.
Uusi perroone ei õnnestunud nihutada aga vana jaamahoone ette, sealt olnuks pääs bussijaama ooteruumi ja bussidele oluliselt lähem ja mugavam. Taas oli tegu Eesti Raudtee jäärapäisusega.
Täna
on aga lood sellised, et mingit tegevust ÜTK poolt ei ole näha ja
puudub isegi kodulehel info muudatuste kohta. Või siis leiab hoopis
aegunud infotki, nagu näiteks Jõgeva - Mustvee ammu aegunud sõiduplaan..
Kuid mure veel suurem, valda ei huvita teema absoluutselt ja tahet ei
paista ka naabervaldade poolt. Mille eest siis palka kasseeritakse ja
mitte väikest? Samas on raha raisatud arengukavadele jm, mille sõnastust
vast isegi valdades ei teata. See on ju vaid teesklemine, nagu
soovitaks midagi muuta. Aga ehk ongi hea, kui ÜTK-s on töötaja, kes ei
tüüta?
Lk 46 algab väga huvitav jutt. Oleme ju arengukavade riik, neid aina vorbitakse.
Laisholmi pubis mul siiani käimata. Jõgeva jaamahoone aga meeldib mulle, sellises võiks palju asju ära teha....
Ehitusi
Jõgeval on. Vaatamata jäi küll uus vaatetorn/kirikutorn aga tore, et
see tehtud! Majutuskohti on Jõgeval ka, sh spordihoone Virtus hostel.
Mis saab sellest majast? Katusetööd käisid.
Uus
Grossi pood, kuid teisest küljest on Jõgeval marketeid puntis liigagi
palju! Vähem marketeid tähendaks muuhulgas ka paremaid palkasid ning
madalamaid hindu. Vähemalt teoorias.
Siit
pildiltki näha, et rongide peatumine samas kus bussid, olnuks iga kell
parim lahendus! Tollasest Eesti Raudtee "ränkraskest tegutsemisest"
muutuste vastu võitlemisel oli kindlasti väga vaevarikas ja küllap saadi
preemiaidki!
Õnneks õnnestus tollal paljudes kohtades asju muuta, aga kripeldama jääbki, et kõikjal see ei õnnestunud. Tabiveres, Pedjal ja Kaareperes õnnestus muuhulgas tagada see, et perroone ei ehitatud kõrvaltee äärde vaid ikka teedevahelisena ja see oluline eelkõige peatuvate rongide vahetuse huvides. Mis omakorda tähendab paremaid sõiduplaane.
Õnneks õnnestus tollal paljudes kohtades asju muuta, aga kripeldama jääbki, et kõikjal see ei õnnestunud. Tabiveres, Pedjal ja Kaareperes õnnestus muuhulgas tagada see, et perroone ei ehitatud kõrvaltee äärde vaid ikka teedevahelisena ja see oluline eelkõige peatuvate rongide vahetuse huvides. Mis omakorda tähendab paremaid sõiduplaane.
Turg Jõgeval eriti ei toimi.
Aeg aga sööma minna.
Käsitööpelmeenid
tõesti väga head, kuigi ports veidi väikesevõitu. Morssi aga siin
(Rõngu mahlast, a la 40 senti või ammugi mitte väiketootjate
siirupitest) ei pakuta, tuleb leppida oluliselt kallimate
mahlajookidega.
Ja
vähemalt sel päeval polnud midagi ahvatlevat ka kalasaalis. Valik
vägagi väike, kuigi Peipsi lained Jõgevamaa kaldaid puudutavad. Kas on
jõgevalaste maksevõime väike, sest kala pole alati ju odav lõbu, just
filee jm poolvalmistoodetena?
Autosid on kesklinnas muidugi palju.
Keskväljakut
ootavad ees aga suured muutused. Ja õnneks vist siinkohal mõeldakse
rohkem ka haljastuse peale kui mujal linnades seni.
Pooled ilutulestikud tasuta?
Siin ma vist jätaks küll sõitmata....
Tallinna
rong saabub ja väljumisaeg 13. 55. Kas on näha mitmeid saabuvaid busse
enne rongi? Ei, siiski mitte. Mis sest, et arengukava näeb ÜT tähtsa
liikuvusosana. Muidugi, üleüldse on naljakas seda lugeda, eriti kui
vaadata liiklussagedust, arengukavas aga öeldud, et eelistatuks peetakse
bussiliiklust, sh Mustveega. See on tõesti naljakas, eriti kui mõelda,
et nt pühapäeviti tuleb Mustveest esimene buss alles õhtul!
Rong sõidab ära 13.55, paar minutit hiljem näeb aga viaduktil saabuvat bussi Mustveest. Saabumine Jõgevale 14.00.
Põltsamaalt saabub buss 14. 05....
Ühesõnaga,
tegu on tõepoolest tahtliku käkikeeramisega. Kui Isamaa või mõne teise
erakonna poliitikud teevad seda vihast KE poolt käivitatud eeltasutud
bussiliikluse tõttu, siis tegelikult kannatavad ju elanikud, külalised
ja keskkond. Ja loomulikult ei vaevuta Jõgeva vallavalitsusest
küsimustele mitte kunagi vastama!
Küll aga õnnestus mul seekord ära käia Betti Alveri muuseumis.
Tõusiklikkusest, pugemisest ja silmakirjalikkusest Alveri luules räägib Siim Kallas? Mida veel?? Tegu asjatundjaga neis asjus?
Muuseumis ka maalinäitus.
Poolikuid kive saab ka nii ära kasutada!
Ja hea, et Jõgeval on pinke üksjagu ning neid ka lisandub.
Ja hea, et Jõgeval on pinke üksjagu ning neid ka lisandub.
14. 33 saabumas rong Tallinnast, Põltsamaa, Kuremaa ja Siimusti bussid sõidavad ära mõned minutid varem!
Peale rongi on aga ca pool tundi vaikust, busse ei välju....
Ma ei usuks kui ise ei näeks!
Jõgeval
on kortermaju vägagi palju. Aga ka nende puhul ei ole mõeldud
bussiliiklusele. Siin peatust ei ole! ja linna läbivad liinid
kortermajade maksimaalsel kaugusel. Seda teed pidi sõidavad aga Mustvee
ja Palamuse suuna bussid, peatumata.
Bussijaamas
puudub ka rongide sõiduplaan, ekraanil ei kajastu ka nende väljumised.
Küll aga saab mingeid uudiseid lugeda, nagu see oleks reisijale kõige
olulisem.
Perroonil
aga näeb mõttetu rahakulutamise vilja - ekraani. Samal ajal pole isegi
info jaoks stendi. Maanteeamet kuuldavasti neid muretsenud, kas õnnestus
mõned Eesti Raudteele maha parseldada?
Olukord
on kreisi, aga mitte kuskilt pole loota ka abi. Või peaks vähemalt
vallavalitsuses lootma, et mõistus koju jõuab? ÜTK on ju loodud valdade
poolt, mingi vastutus peaks ka selles suhtes olema?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar