Blogiarhiiv

kolmapäev, 2. märts 2022

Jõgevamaal visioonid ja teod kokku ei lähe! Dets 2020.

 

Reede, 11. detsember 2020

Jõgevamaal visioonid ja teod kokku ei lähe!

 

 
Visioonikonverents läks edasi, esinema asus Mustvee vallavanem Jüri Morozov – tema kõne oli hoopis teisest killast. Austus inimeste vastu, piirkondade omapära arvestamine ja piirkondade omanäolisuse tugevdamine – need olid põhiideed Mustvee vallavanema kõnes. Mustvee valla visioon on seotud piirkonna edumeelsete inimestega ja Peipsi järve ning kogu piirkonna omanäolisuse rõhutamisega. Oluliseks pidas Mustvee vallavanem valdade õigust ja võimalust ise oma arengut kavandada ja soovis, et riik administratiivsete vahenditega ei halvendaks neid võimalusi. Kõne oli sobiv ja kooskõlas konverentsi ideega - visiooniga. 
 
No ja viimase ettekande esitas konverentsil Raul Rebane. Mina panin igatahes kõrvataha palju uut ja huvitavat. Raul Rebane toonitas, et lood piirkondadest  on need, mida müüakse ja mis toovad turisti maakonda ja valda. Lood piirkonnast, need on üliolulised, kui soovitakse oma piirkonda müüa. Palamuse ja Luts - oli, on ja jääb veel pikaks ajaks oma lugu jutustama Eestimaal ja Jõgeva vallas. See on tugevus, mille peaksime ära kasutama - oli mõte, mille Raul Rebane välja käis. Oma ettekandes rääkis ta sütitavalt kartulist. „Kui küsida eestlaselt, mis talle seostub Jõgevaga, siis vastuseks on ikka kartulisort „Jõgeva kollane““, rääkis Raul Rebane. Miks meie Jõgeva maakonnas ei oska seda teavet kasutada ja Jõgevamaa hüvanguks tööle panna? Ei tea, ju siis on vaja, et kaugemalt tulija seda meile meelde tuletaks! Monument kartulile – oli Raul Rebaselt „hull idee“, mis visioonikonverentsil kohapeal sündis! Äkki oleks tark kogu tema jutt kõrva taha panna?
 
 
 
Nii on siis kirjutanud praegune abivallavanem Terje Rudissaar. Visioon ongi oluline ja selge, et Vooremaa on ses kontekstis ka väga oluline turismi sihtkoht. Aga ühistransport pole oluline ju vaid nende jaoks, igapäevaselt on see veel olulisem kohalikele inimestele. Ja kui Olgol tõesti ehk visioonid nõrgad, siis ehk on Jõgevamaal keegi, kelle jaoks valdkond arusaadavam?

Hea on Jõgeval muidugi see, et on olemas kohad ratastele ja P&S parkla. Küll aga sai juba perroonide planeerimisel räägitud sellest, et infoekraanid, infotahvlid jm peaks asuma ülekäikude juures ja tagama info (eesolevate muudatuste jm) ka möödakäijatele. Eesti Raudtee tase ei võimaldanud aga rohkemat kui lajatada need keset perrooni ja eks ka koostööd KOV-ide jt ei sallitud ju silmaotsaski. Sest normaalse koostöö puhul oleks kasvõi hiljemgi aru saadud, et infoekraane on vaja ühesuguseid, Jõgeval siis vähemalt 3 - mõlemale ülekäigule ja bussijaama.

Uusi perroone ei õnnestunud nihutada aga vana jaamahoone ette, sealt olnuks pääs bussijaama ooteruumi ja bussidele oluliselt lähem ja mugavam. Taas oli tegu Eesti Raudtee jäärapäisusega.

Täna on aga lood sellised, et mingit tegevust ÜTK poolt ei ole näha ja puudub isegi kodulehel info muudatuste kohta. Või siis leiab hoopis aegunud infotki, nagu näiteks Jõgeva - Mustvee ammu aegunud sõiduplaan.. Kuid mure veel suurem, valda ei huvita teema absoluutselt ja tahet ei paista ka naabervaldade poolt. Mille eest siis palka kasseeritakse ja mitte väikest? Samas on raha raisatud arengukavadele jm, mille sõnastust vast isegi valdades ei teata. See on ju vaid teesklemine, nagu soovitaks midagi muuta. Aga ehk ongi hea, kui ÜTK-s on töötaja, kes ei tüüta?
 
Lk 46 algab väga huvitav jutt. Oleme ju arengukavade riik, neid aina vorbitakse.
 
 


 
Laisholmi pubis mul siiani käimata. Jõgeva jaamahoone aga meeldib mulle, sellises võiks palju asju ära teha....

 
Ehitusi Jõgeval on. Vaatamata jäi küll uus vaatetorn/kirikutorn aga tore, et see tehtud! Majutuskohti on Jõgeval ka, sh spordihoone Virtus hostel. Mis saab sellest majast? Katusetööd käisid.

 
Uus Grossi pood, kuid teisest küljest on Jõgeval marketeid puntis liigagi palju! Vähem marketeid tähendaks muuhulgas ka paremaid palkasid ning madalamaid hindu. Vähemalt teoorias.
 

 
Siit pildiltki näha, et rongide peatumine samas kus bussid, olnuks iga kell parim lahendus! Tollasest Eesti Raudtee "ränkraskest tegutsemisest"  muutuste vastu võitlemisel oli kindlasti väga vaevarikas ja küllap saadi preemiaidki!
Õnneks õnnestus tollal paljudes kohtades asju muuta, aga kripeldama jääbki, et kõikjal see ei õnnestunud. Tabiveres, Pedjal ja Kaareperes õnnestus muuhulgas tagada see, et perroone ei ehitatud kõrvaltee äärde vaid ikka teedevahelisena ja see oluline eelkõige peatuvate rongide vahetuse huvides. Mis omakorda tähendab paremaid sõiduplaane.




 
Turg Jõgeval eriti ei toimi.

 
Aeg aga sööma minna.




 
Käsitööpelmeenid tõesti väga head, kuigi ports veidi väikesevõitu. Morssi aga siin (Rõngu mahlast, a la 40 senti  või ammugi mitte väiketootjate siirupitest) ei pakuta, tuleb leppida oluliselt kallimate mahlajookidega.



 
Ja vähemalt sel päeval polnud midagi ahvatlevat ka kalasaalis. Valik vägagi väike, kuigi Peipsi lained Jõgevamaa kaldaid puudutavad. Kas on jõgevalaste maksevõime väike, sest kala pole alati ju odav lõbu, just filee jm poolvalmistoodetena?



 
Autosid on kesklinnas muidugi palju.


 
Keskväljakut ootavad ees aga suured muutused. Ja õnneks vist siinkohal mõeldakse rohkem ka haljastuse peale kui mujal linnades seni.



 
Pooled ilutulestikud tasuta?


 
Siin ma vist jätaks küll sõitmata....



 
Tallinna rong saabub ja väljumisaeg 13. 55. Kas on näha mitmeid saabuvaid busse enne rongi? Ei, siiski mitte. Mis sest, et arengukava näeb ÜT tähtsa liikuvusosana. Muidugi, üleüldse on naljakas seda lugeda, eriti kui vaadata liiklussagedust, arengukavas aga öeldud, et eelistatuks peetakse bussiliiklust, sh Mustveega. See on tõesti naljakas, eriti kui mõelda, et nt pühapäeviti tuleb Mustveest esimene buss alles õhtul!



 
Rong sõidab ära 13.55, paar minutit hiljem näeb aga viaduktil saabuvat bussi Mustveest. Saabumine Jõgevale 14.00.



 
Põltsamaalt saabub buss 14. 05....
 
Ühesõnaga, tegu on tõepoolest tahtliku käkikeeramisega. Kui Isamaa või mõne teise erakonna poliitikud teevad seda vihast KE poolt käivitatud eeltasutud bussiliikluse tõttu, siis tegelikult kannatavad ju elanikud, külalised ja keskkond. Ja loomulikult ei vaevuta Jõgeva vallavalitsusest küsimustele mitte kunagi vastama!

 
Küll aga õnnestus mul seekord ära käia Betti Alveri muuseumis.


 
Tõusiklikkusest, pugemisest ja silmakirjalikkusest Alveri luules räägib Siim Kallas? Mida veel?? Tegu asjatundjaga neis asjus?




 
Muuseumis ka maalinäitus.


 
Poolikuid kive saab ka nii ära kasutada!
Ja hea, et Jõgeval on pinke üksjagu ning neid ka lisandub.





 
14. 33 saabumas rong Tallinnast, Põltsamaa, Kuremaa ja Siimusti bussid sõidavad ära mõned minutid varem!



 
Peale rongi on aga ca pool tundi vaikust, busse ei välju....
Ma ei usuks kui ise ei näeks!


 
 
Jõgeval on kortermaju vägagi palju. Aga ka nende puhul ei ole mõeldud bussiliiklusele. Siin peatust ei ole! ja linna läbivad liinid kortermajade maksimaalsel kaugusel. Seda teed pidi sõidavad aga Mustvee ja Palamuse suuna bussid, peatumata.



 
Bussijaamas puudub ka rongide sõiduplaan, ekraanil ei kajastu ka nende väljumised. Küll aga saab mingeid uudiseid lugeda, nagu see oleks reisijale kõige olulisem.


 
Perroonil aga näeb mõttetu rahakulutamise vilja - ekraani. Samal ajal pole isegi info jaoks stendi. Maanteeamet kuuldavasti neid muretsenud, kas õnnestus mõned Eesti Raudteele maha parseldada?

 
Olukord on kreisi, aga mitte kuskilt pole loota ka abi. Või peaks vähemalt vallavalitsuses lootma, et mõistus koju jõuab? ÜTK on ju loodud valdade poolt, mingi vastutus peaks ka selles suhtes olema?
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar