Kolmapäev, 21. oktoober 2020
Balti jaam busside algjaamast läbisõidupeatuseks.
Tänaseks
oleme olukorras, kus mitte keegi ei anna sisulist ja täielikku infot,
kuidas töötavad ÜTK-d, miks sõiduplaanid muudatused on enamjaolt
kosmeetilised, miks peaaegu üldse ei seota busse rongidega ning mis
takistab liinivõrgu kardinaalse muutmisega alustamist. Sahinaid on
erinevate põhjuste kohta, näiteks toimunud hanked ei võimalda
kardinaalseid muudatusi, osa pikkliinide tekitamine tooks kaasa kahe või
rohkema eraldi hankepiirkonda ulatuse jne. Omaette küsimus on muidugi,
miks jätkatakse endiselt hangetega, mitte ei võeta ette üleminekut
riiklikule bussifirmale! Tõenäoliselt põhjuseks laiskus või kellegi
arusaam, et kõik peab olema eraettevõtjate käppade vahel. Seda, kuidas
maapiirkondades eraettevõtjad bussiliikluses kohati käituvad, peaks
olema küllaldaselt, et aru saada - valdavalt need asjad ei toimi ega
hakkagi toimima!
Balti
jaam on iseenesest ülimalt hea koht ühistranspordi kasutajate jaoks,
rongiga saab bussidele, trollidele ja trammidele ning vastupidi. Kuid
koht linnas "sügaval" ei ole siiski väga suur pluss! Väga paljudel
puhkudel peavad ümberistumised olema võimalikud enne Balti jaama
jõudmist peatustes - Urda Jaam, Vana-Pääsküla Jaam, Tondi Jaam, Männiku
Jaam, Lagedi Jaam, Ülemiste Jaam. See tähendab, et Balti Jaam peatuse
osatähtsus mõnevõrra langeb, aga oluliseks jääb see alati.
Esimese
asjana tuleb korrastada peatuse nimega seonduv. Postidel ei pea olema
mitte kiri Post nr 2 vaid Balti Jaam 2, bussiliinide nimikirjelduses
samuti Balti Jaam jne.
Bussid
peavad sõitma, mitte seisma ning siin oleks plussiks asja juures seegi,
et seisuala arvelt saaks bussipeatused kujundada kahes reas. Õigemini
kolmes reas.
Parkimiskohad
siin pole vajalikud, selle asemel peaks sel platsil esimesena
kujundatama peatuskohad läbisõitvate busside jaoks ja võimalusel paar
kohta ka kommertsliinidele. Sest tahaks loota, et ka kommertsfirmad
proovivad kasvõi katseliselt ära liinide alguse ja lõpu siin, bussijaama
asemel. Olgu siis peatusega vanalinnas või seotuna liikumisega läbi
sadama. Balti jaama ning sadamasse jõudmiseks olulistelt suundadelt ei
tohiks olla ümberistumisi, hoolimata kas sadama tramm tuleb või mitte.
Balti
jaama osatähtsuse vähenemine alg- ja lõppjaamana on oluline ka
seepärast, et see kasvataks reisijate arvu bussides siinsamas. Hetkel on
väga paljude liinide puhul nii väljumisel kui saabumisel bussid ikka
väga tühjad.
Miks
peaks bussid läbima Balti jaama, mitte ei pea siin jätkuvalt olema alg-
ja lõpp-peatus? Esiteks, ümberistumised põhisuundadel on igal juhul
aeganõudvad ja ebamugavad ning see ei kutsu inimesi kasutama maa ja
linna vahel ühistransporti. Teiseks muudaks see rohkem või vähem
busside täituvust, nagu eespool juba kirjutasin. Kui ikka suur osa siin
alustavatest või lõpetavatest bussidest on tühjad, on asi ju mäda!?
Millistest
liinidest muutmist alustada on praegu olulisim küsimus. Nendeks ei
tohiks olla liinid sellistel suundadel, kus tulevikus saaks palju
otsemaid bussiliine käivitada, vaid tuleb leida teisi võimalusi. Nt
Haabersti ei sobiks mingiks ümberistumisterminaliks, liiga tihe asustus
ja tekitaks liiga palju ebamõistlikke ümberistumisi juurde. Ühendada
võiks algatuseks 114 ja 129 ehk kokku panna liinid Haabneeme - Balti
Jaam ning Balti Jaam - Suurupi, tipptundidel pooletunnise intervalliga
või isegi tihedamini? Ning üksiti saab Tabasalu suunda sõita
Toompuiesteed pidi, jättes ära korra juba Viru väljaku kandi läbimise
tõttu haagi sinna?
Teine võimalik suund oleks Jõelähtme - Balti jaam (Mere pst kaudu) - Saku (kesklinna ja Männiku tee kaudu?). Või hoopis kuhugi Nõmme kaudu? Oluline, et tekiks võimalus sõita kahelt suunalt ilma ümberistumiseta "teisele poole Balti Jaama".
Lisaks osa liine jätta Balti jaama suunamata, nii on nüüd liiniga 191. mis sinnani juba ei sõidagi. Too liin tuleks muuta kaks-kolm kord tihedamaks (likvideerides linnaliini 14) ja suunata kesklinnast edasi, kas Narva maanteed pidi Maardusse vm. Usun, et esimesena neist katsetustest piisaks ning muidugi peavad neel liinid olema eeltasutud täies ulatuses, et kokku hoida sõiduaega ja meelitada inimesi autodest üle tulema. Üksiti hoiaks piletisüsteemi kadumine ja asendumine valideerimissüsteemiga kokku suure hulga raha. Väga oluline 191 ja 14 puhul on üle vaadata peatuste võrk, sest praegu need üpris erinevad ja liiga palju peatusi ei tohiks olla. Kindlasti oluline T-Väike Jaam, Vineeri ja Kalevi peatuste allesjäämine raudtee läheduse tõttu.
Teine võimalik suund oleks Jõelähtme - Balti jaam (Mere pst kaudu) - Saku (kesklinna ja Männiku tee kaudu?). Või hoopis kuhugi Nõmme kaudu? Oluline, et tekiks võimalus sõita kahelt suunalt ilma ümberistumiseta "teisele poole Balti Jaama".
Lisaks osa liine jätta Balti jaama suunamata, nii on nüüd liiniga 191. mis sinnani juba ei sõidagi. Too liin tuleks muuta kaks-kolm kord tihedamaks (likvideerides linnaliini 14) ja suunata kesklinnast edasi, kas Narva maanteed pidi Maardusse vm. Usun, et esimesena neist katsetustest piisaks ning muidugi peavad neel liinid olema eeltasutud täies ulatuses, et kokku hoida sõiduaega ja meelitada inimesi autodest üle tulema. Üksiti hoiaks piletisüsteemi kadumine ja asendumine valideerimissüsteemiga kokku suure hulga raha. Väga oluline 191 ja 14 puhul on üle vaadata peatuste võrk, sest praegu need üpris erinevad ja liiga palju peatusi ei tohiks olla. Kindlasti oluline T-Väike Jaam, Vineeri ja Kalevi peatuste allesjäämine raudtee läheduse tõttu.
Kindlasti
peab muutuma ka süsteem, kus pea alati on tööpäeviti ja
nädalavahetuseti täiesti erinev sõiduplaan! Selle totruse mõte täna on
täiesti arusaamatu, SAMAS ON SEE ÄÄRETULT HÄIRIV, EBAMUGAV JA SEGADUST
TEKITAV! On oluline, et bussid sõidaks ühtedel aegadel, see, et
sõiduplaanid nv hõredamad, on teine teema.
Muidugi on vaja ka erinevaid maakonnaliine piisavalt tihedalt Kohila suunalt nii läbi Saku (Instituudi tee ja Kadaka pst kaudu) kui muul moel Haabersti kaudu kesklinna või kaugemale. Kuuldavasti teisel suunal, Kiili - Peetri on juba midagi loomisel, kuigi KOV-ide huvi efektiivsuse vastu on nadi ja PEÜTK taset arvestades ei tehta seda kindlasti piisavalt heal tasemel.
Muidugi on vaja ka erinevaid maakonnaliine piisavalt tihedalt Kohila suunalt nii läbi Saku (Instituudi tee ja Kadaka pst kaudu) kui muul moel Haabersti kaudu kesklinna või kaugemale. Kuuldavasti teisel suunal, Kiili - Peetri on juba midagi loomisel, kuigi KOV-ide huvi efektiivsuse vastu on nadi ja PEÜTK taset arvestades ei tehta seda kindlasti piisavalt heal tasemel.
Liine
saaks siis kasutada kuskil ka P&S parklate kasutajad sel suunal,
sest ainult linnaliinidest ei piisa heaks kasuteguriks. Üldse peab
P&S parklate rajamisel arvestama muutuva liinivõrguga. Kuna
maakonnaliinid kujunevad osaliselt linnaliinide ekspressideks oma
marsruudil, ongi ka nende kasutamine P&S loomisega otseselt seotud.
Balti jaamas pole siiani ka korralikku võimalust oma ratast jätta.
Üldises
suunas tuleb muidugi mitte piirduda pisimuudatustega (nagu ÜTK-de
suutmatuse tõttu nende ametnike väljavahetamine jm) vaid alustada
järk-järgult piirkonniti riikliku bussifirma loomisega ja ÜTK-de
muutumisega nende osaks. Isamaa ja Reformierakonna hõng ühistranspordi
vastastena ei aita kuidagi kaasa süsteemi kaasajastamisele!
Reede, 23. oktoober 2020
Tartust Põlva suunal 5+ rongi päevas.
Kurb
on tõdeda, et ametnikud ei tegele ühenduste parandamisega Kagu-Eestis
ja seda alates kohalikest vallaametnikest kuni MKM-ini välja.
Poliitikutest rääkimata. Paraku on lisaks sellele meil jõutud
olukorrani, kus ka ametnikud ei ole kohustatud sisuliselt selgitama,
miks nii või miks väidetakse, et minu poolt väljapakutud ideed pole
võimalikud!? Tegelikult ei ole sellisel sõiduplaanil tehnilisi
takistusi.
Kas kohtadel julgeb mõni poliitik käsile võtta selle, mida peaminister soovib, ehk väga head ühistranspordiühendused piirkonnas? Või on takistuseks laiskus, erakondlik kuuluvus jm?
Kas kohtadel julgeb mõni poliitik käsile võtta selle, mida peaminister soovib, ehk väga head ühistranspordiühendused piirkonnas? Või on takistuseks laiskus, erakondlik kuuluvus jm?
(Piusa 5.47) Koidula 6.00 - Tartu 7.17 Ü rong 011.
Tartu 7.27 - Põlva 7.57 (Ei peatu Uhti, Reola, Vana-Kuuste, Rebase, Kiidjärve)
Põlva 8.07 - Tartu 8.37 (samad peatused) Ü rongile 013 *
Tartu 8.50 Ü rongilt 210 - Piusa 10.20
Piusa 10.30 - Tartu 12.00 Ü rongile 015.
Tartu 12.10 Ü rongilt 012 - Piusa 13.30 Ei peatu Uhti, Reola, Vana-Kuuste, Rebase, Holvandi,
Piusa 13.40 - Tartu 15.00 (samad peatused) Ü rongile 017.
Tartu 15.10 Ü rongilt 014 - Piusa 16.40
Piusa 17.00 - Tartu 18.30 Ü rongile 061
Tartu 17.26 otserong - Koidula 18.42
Koidula 18.58 - Tartu 19.57 (ei peatu Orava, Ruusa, Holvandi, Kiidjärve, Rebase, Vana-Kuuste, Reola, Uhti) Ü rongile 217
Õhtul kaks võimalust
a) Tartu 20.07 Ü rongilt 018 - Koidula 21.27 (Piusa 21.40)
ümberistumisaeg venib ligi pooletunniliseks
või
b) Tartu 21.30 Ü rongilt 216 - Koidula 22.37 (Piusa 22.50)
ei peatu Uhti, Reola, Rebase, Holvandi, Ruusa.
Võimalik
mängimine, nt hommikul esimese rongi käigushoidmine vaid E-R vm. Kuid
samas on vaja vaadata ka piirkonna bussiühendusi, sest ka nv hommikuti
on vaja varast ühtegi ühendust Tartu ja Tallinnaga. Ja seda mõlema suuna
vajadusi silmas pidades. Parima pildi annab üks aasta kasutust.
Muidugi
eeldab sõiduplaan korralikku juurdevedu bussidega liinidel Värska -
Ilumetsa Jaam, Vastseliina - Obinitsa - Piusa Jaam, Räpina - Veriora
Jaam - Võru, Mehikoorma - Ahja - Vastse-Kuuste Jaam jm.
* Juhul kui esimesi ronge L ja P ei ole käigus, väljuks see rong Piusalt 7.17 või Koidulast 7.30
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar