Nende vanade postituste valguses on paslik mõelda täna (02.08.25) sellele, miks Elronis vedurijuhte ei jätku, nii et rongid asendatakse bussidega? On ju teada, et ei jätku ka teenindajaid ja kuigi neile selles lahendust pakutud juba 2013, siis peab ikka hale firma olema küll, et siiani pole mõistust kogutud.
Thursday, October 3, 2013
Mõttetu kemplemine?
http://www.e24.ee/2089934/edelaraudtee-ahvardab-uuel-aastal-rongiliikluse-seisata
Tegelikult on pildil reisijate sild Narvas. Ja kui lähtuda peamisest ehk reisijast või järgmisest ehk riigist, siis on paraku loomulik, et rongid on riigi omad. Nagu peaks juhtuma ka parvlaevadega ja olema peaks ka bussidega.
Advokaatide hüüatustele ei maksa muidugi tähelepanu pöörata. Seda enam, et ei Glikman pole Perry Mason ega neiu Triin Della Street.
Kuidas käib Balti jaama uue firma ärinipp? Kas äri on puhas või kõrval käibki sulgede pesemine? Või on tuvid pelgalt reklaamtrikk? Pesevad (puhtas?) vees ja veidi eemal situvad?
Muidugi saab riik teha odavamalt. Iseaasi on see, kas osatakse ja tahetakse! Senised hüüdmised rongide sõiduplaani ja palju muu osas näitab aga, et suuremalt kaolt võib minna nii nagu alati... Praegu oleneb kõik kaadritest!
Iga valeotsus kasvatab kulusid. Ja Elektriraudtee plaan kasvatada reisijate arvu 2 korda, kõlab kummaliselt. Millisest algarvust lähtuvalt? Sõltuvat sellest ju ka Haapsalu raudtee saatus!? Ja kui peale piletihinna tõusu Edelaraudteel on reisijate arv paljudes kohtades katastroofiliselt vähenenud...
Narvast tuli hommikuti rongi nii vähe inimesi, nagu täna, viimati vist siis kui rong ülivara väljus. Õnneks päästis olukorra pärandiaasta raames sõitnud järjekordne grupp lapsi.
Sõiduplaan, mis võib tulla, ei anna ka erilist optimismi. Eks näis...
"Kuna ministeerium loodab uute rongide ja uueneva sõiduplaaniga meelitada senisest palju rohkem inimesi sõitma, Mismoodi? Kui uued rongid on VÄHEMA kohtade arvuga kui vanad, aga nädalavahetustel jääb väljumiste arv SAMAKS?
Kahjuks olen sunnitud klikkima autol.
Kahjuks olen sunnitud klikkima autol.
ei tea mida hea Tõnn ja Kuu-uurija vaatavad,kuid nimetatud rongid on täis juba Balti jaamast väljkumisel. Ainuke tühi võib olla see, mis keset päeva raplast tagasi tuleb. Reedeti on nii, et ei mahu uksestki sisse, inimesed sätivad end tamburisse...ja Edelaraudtee ei ole suutnud vaguniprobleemi lahendada, v.a. Tartu kiirrongil ja seda ka osaliselt, kus nüüd ühe rongi koosseisus on kuuendana GoRaili värvides vagun (enne oli Läti Pasažieru Vilciensi oma). Kus enda vagunid on ja miks vähemalt üks koosseis Kasahstani steppide vahel ringi tormab, sellest pole laiemale avalikkusele lähemalt teada antud.
Aga nalja saab ka. Vähemalt on nüüd selge, et kuulus raudteevastane KUUURIJA on pidevalt tongis! Ja see, et rongid aina tühjad on, ma ei saa aru, kuidas ta sellist asja saab väita. Kui aga tongide peal vaid 20 inimest.... Õnneks ma pole luulusid näinud ning ka tonge mitte kuskil...
Thursday, October 10, 2013
Mehed kaitsevad naisi!
Just nii ütles täna üks ülemus koosolekul. Teemaks....mis siis oli õieti teemaks? Soov Eestimaal ellu jääda? Soov saada tagatis oma panuse eest majandusse? Ja väärtustamine? Võib nii öelda küll. Sest suvel kohtus AÜ Partsiga. Jutuks oli olukord, kus Edelaraudteel (erafirma, kellele riik parseldas osa raudteest) võib lõppeda töö ja vedurijuhid-vagunisaatjad (ei ole klienditeenindajad, vaid eestipäraselt ikka vaguni- või rongisaatjad, minu jaoks) jäävad lageda taeva alla. Või lähevad üle Elektriraudteele. Millest nüüd saanud nõmeda nimega riigifirma Enron. Ei, Elion. Ei, Elron ikka...
See ei ole valimisreklaam Tartu vaksali räpaste akendega mittetöötava tiiva akendel.
Üks küsimus on väärtustamises. Ja riigi vastutuses oma inimeste ees. Sest just riigi otsuse tõttu nii juhtus. Mitte et ma selle otsuse vastu oleks. Olen ikka pooldanud, et võimalikult palju asju peab olema riigi käes, sh raudtee. Kuid sel suvisel kohtumisel ütles Parts, et teda ei huvita. Ettevõtete vaheline asi. Mõistetav, sest teda ei huvita ka Läänemaa inimesed. Ega suurt miski muu. Olen ikka arvanud, et tööd tasub teha sellist, mida huvitav teha!? Kui aga ei huvita mitte miski, mida siis ronida sinna?
Kui toimuks üleviimine, jääksid ära koondamisrahad. Kui ei toimu, ei saa "uued" vedurijuhid ja vagunisaatjad Elronis staazhist tulenevaid soodustusi. Ühtedele oluline üks, teistele teine. Ja siin tulebki mängu üksteise toetamine.Kui juhid-saatjad mõtlevad vaid endale, trügitakse ühekaupa pirukatüki kallale. Ja loomulikult meil ongi selliseid. Seda näitasid juba streigid ja näitab ka igapäevane töö. Vastavalt igaühe väärtushinnangutele. Kui aga riik ei hinda oma inimesi ja väärtusi, kas töötaja peaks hindama, selles on küsimus?
Mehed peaks kaitsma naisi. Ja iga inimene oma kaasinimest. Kindlalt on paljudele see ükskõik. Ja selliseid inimesi ma ei hinda. Ikka tunned kedagi või töötad kellegagi, kes loivab ringi, tõeline looder, kuid omab hirmkõva selgroogu. Enda arvates.Või need kes on taldrikutäie lahja lakke eest mida iganes lakkuma. Lihtsalt kahju on sellistest. Sest nendele pole kellelgi loota. Jäävad aga teised, kes peavad asju paremini mõistma ja mõistavadki. Ja need peavad ükskord mõistma ka seda, et koos on jõud. Kas mõistavad?
Parem plekk näos kui eluloos, ütles Mihhail Gorbatshov....
Järgmine nädal on paljuski otsustav. Mida räägib Elron? Kas nad ikka mõistavad, mida tähendab inimestele töö algus kodu juures, mitte paarisaja km kaugusel? Või ka neid riigiettevõttena ei huvita? Eeskuju on Partsi näol olemas!? Muide, just vaatasin valimisreklaame, kus just valitsusparteide ehk Rehvormierakonna ja IRL-i poliitikute taustal liikusid uued rongid. Randpere, Ligi, Reinsalu. Kas nemad ikka teavad, et nende parteikaaslasi ei huvita? Või teavad, aga ka neid ei huvita? Eetikat ma neilt muidugi ei oota, aga kas on ikka aumehelik rääkida elu edendamisest? Needsamad parteid räägivad ka pereväärtustest ja töötajate tähtsusest. Samas sundides neid nii kaugelt sõitma päevast päeva tööle ja koju. Kardan, et tegelikult pole küsimus hoolimises. Nad tõepoolest ei mõista, et küsimus pole ainult töötajates, vaid ka riigi(firma) kulutustes. Mõttetutele ööbimistele Aegviidus, Tartus, Viljandis, Pärnus, Paldiskis jm nii ruumide rendi, töötundide jm arvelt. Niisama prostalt siis loobibki raha mittespetsialistidest juhtkond? Firma ja riigi tasandi omad. Maksumaksja raha.
Sel ajal, kui Elron plaanib tulevikus minna rahvusvaheliste rongide kallale, on juba käigus Viljandi-St. Peterburg!
Huvitav, kas see summa saab olema suurem kui umbkaudselt 30 000 eurot aastas, mis kuluks riigifirmal ületulevate töötajate soodustustele? Loomulikult. Kas summa 30 000 on suur raha? On. Aga veel suurem summa on see, mida raisatakse. Vähe sellest. Kui ikka veel pole suudetud mitte midagi mõista ega põhiteese paika panna, solgitakse paljude seniste töötajate elud....
Aga seni saate seda....
See ei ole valimisreklaam Tartu vaksali räpaste akendega mittetöötava tiiva akendel.Üks küsimus on väärtustamises. Ja riigi vastutuses oma inimeste ees. Sest just riigi otsuse tõttu nii juhtus. Mitte et ma selle otsuse vastu oleks. Olen ikka pooldanud, et võimalikult palju asju peab olema riigi käes, sh raudtee. Kuid sel suvisel kohtumisel ütles Parts, et teda ei huvita. Ettevõtete vaheline asi. Mõistetav, sest teda ei huvita ka Läänemaa inimesed. Ega suurt miski muu. Olen ikka arvanud, et tööd tasub teha sellist, mida huvitav teha!? Kui aga ei huvita mitte miski, mida siis ronida sinna?
Kui toimuks üleviimine, jääksid ära koondamisrahad. Kui ei toimu, ei saa "uued" vedurijuhid ja vagunisaatjad Elronis staazhist tulenevaid soodustusi. Ühtedele oluline üks, teistele teine. Ja siin tulebki mängu üksteise toetamine.Kui juhid-saatjad mõtlevad vaid endale, trügitakse ühekaupa pirukatüki kallale. Ja loomulikult meil ongi selliseid. Seda näitasid juba streigid ja näitab ka igapäevane töö. Vastavalt igaühe väärtushinnangutele. Kui aga riik ei hinda oma inimesi ja väärtusi, kas töötaja peaks hindama, selles on küsimus?
Mehed peaks kaitsma naisi. Ja iga inimene oma kaasinimest. Kindlalt on paljudele see ükskõik. Ja selliseid inimesi ma ei hinda. Ikka tunned kedagi või töötad kellegagi, kes loivab ringi, tõeline looder, kuid omab hirmkõva selgroogu. Enda arvates.Või need kes on taldrikutäie lahja lakke eest mida iganes lakkuma. Lihtsalt kahju on sellistest. Sest nendele pole kellelgi loota. Jäävad aga teised, kes peavad asju paremini mõistma ja mõistavadki. Ja need peavad ükskord mõistma ka seda, et koos on jõud. Kas mõistavad?
Parem plekk näos kui eluloos, ütles Mihhail Gorbatshov....Järgmine nädal on paljuski otsustav. Mida räägib Elron? Kas nad ikka mõistavad, mida tähendab inimestele töö algus kodu juures, mitte paarisaja km kaugusel? Või ka neid riigiettevõttena ei huvita? Eeskuju on Partsi näol olemas!? Muide, just vaatasin valimisreklaame, kus just valitsusparteide ehk Rehvormierakonna ja IRL-i poliitikute taustal liikusid uued rongid. Randpere, Ligi, Reinsalu. Kas nemad ikka teavad, et nende parteikaaslasi ei huvita? Või teavad, aga ka neid ei huvita? Eetikat ma neilt muidugi ei oota, aga kas on ikka aumehelik rääkida elu edendamisest? Needsamad parteid räägivad ka pereväärtustest ja töötajate tähtsusest. Samas sundides neid nii kaugelt sõitma päevast päeva tööle ja koju. Kardan, et tegelikult pole küsimus hoolimises. Nad tõepoolest ei mõista, et küsimus pole ainult töötajates, vaid ka riigi(firma) kulutustes. Mõttetutele ööbimistele Aegviidus, Tartus, Viljandis, Pärnus, Paldiskis jm nii ruumide rendi, töötundide jm arvelt. Niisama prostalt siis loobibki raha mittespetsialistidest juhtkond? Firma ja riigi tasandi omad. Maksumaksja raha.
Sel ajal, kui Elron plaanib tulevikus minna rahvusvaheliste rongide kallale, on juba käigus Viljandi-St. Peterburg!Huvitav, kas see summa saab olema suurem kui umbkaudselt 30 000 eurot aastas, mis kuluks riigifirmal ületulevate töötajate soodustustele? Loomulikult. Kas summa 30 000 on suur raha? On. Aga veel suurem summa on see, mida raisatakse. Vähe sellest. Kui ikka veel pole suudetud mitte midagi mõista ega põhiteese paika panna, solgitakse paljude seniste töötajate elud....
Et laual kodus oleks rohkem kui (riigigogu puhveedis).....
Aga seni saate seda....Või seda, mida mehed teile toovad...
4 comments:
Aitäh, Pirtsu!
Reply
Eks jõudumööda tahaks ikka inimestele head. Aga minu jõud üksi jääb nadiks....- AnonymousOctober 12, 2013 at 7:35 AM
Mis tundeid tekitavad Teis uued Elroni plaanitavad graafikud?
Reply
Thursday, October 17, 2013
Aitamine on tore asi!
Aitamine on tõesti tore ja samas ka meeletult tähtis. Vaevalt et leidub kedagi, kes vastu vaidleks. Ja õnn on see kui leidub abivalmeid inimesi.
Miks aga on nii, et kui aitad, siis "põrgatakse eemale"?
Ja seda ka siis kui tegelikult on tegu suure probleemiga ning lisaks veel raisatakse riigi ehk maksumaksja raha?
http://uudised.err.ee/index.php?06289343
Üks oluline nüanss on töötuurid. Lihtsalt selgitan selle lahti.
Edelaraudteel algab vedurijuhtide tööpäev Tallinnas, (T-Väikses), Tartus, Pärnus ja Narvas. Viimane küll vaid kaugrongide puhul. Vagunisaatjate tööpäev aga Tallinnas, Pärnus, Tartus, Viljandis ja Türil. Eesti Liinirongid pakuvad vaid Pääsküla (Tallinn). Mida see kaasa toob?
Väljaõppinud inimesed teistes piirkondades kaotavad töö. Ei saa ju pidada normaalseks sõita kaugetest kantidest tööle Tallinna. Halvimal juhul tähendaks see veel ööbimist enne ja pärast tööd Pääskülas, depoos või hoopiski elamise üürimist Tallinnas. Muidugi võib ju öelda, et igaüks ise teab, mida valib. Kui seni on aga selle töö valinud olnud nõus ööbimistega pöördepunktides (ehk lõppjaamades), siis on see tubli tegu. Muide, pöördepunktides tuleb seni magada vahel ka päevasel ajal. Näiteks siis kui riik ei ole suutnud ja ettevõte tahtnud korralikku sõiduplaani teha...
Muidugi on igal firmal ise otsustada, keda nad tööle võtavad. Küsimus siis polegi ainult senistes töötajates, vaid just põhimõttelises lähenemises. Karta, et siis "puudub ülevaade ja kontroll" töötajate üle...no tule taevas appi! Võib ju vabalt ka pöördepunktis nosu umbe tõmmata või tulla tööle ebakorrektses riietuses jne. Pealegi, võib öelda, et seniste vagunisaatjatega polegi praktiliselt muret olnud, miks siis nüüd peaks?
Raske on ehk seda kõike mõista, rääkimata peensustest. Eriti neil, kes ei ole süsteemiga põhjalikult kursis. Siiski võiks üritada panna ennast sellisesse olukorda.
Eriti häiriv on, et tegemist ju riigipoolse kahepalgelisusega. Räägitakse töölesõitmiste aja vähendamisest, kodu olulisusest jne. Kuid tegelikkuses lausa "sunnitakse" töötajaid oma elu n.ö. ära rikkuma!
Töö algus eelpoolmainitud punktides + lisaks veel võimalus kaaluda sama Paldiskis, Aegviidus, Riisiperes, Valgas, Koidulas, tähendaks aga märgatavat töötajate elu-olu paranemist ning teisest küljest kulude kokkuhoidu. Poleks ju vaja maksta puhkeruumide renti (küte, koristamine, voodipesu jm)! Ja kui isegi see kujuneb vajalikuks kuskil, siis igatahes väiksemas mahus.
Lisaks sellele saab kokku hoida ka töötundide jm pealt. Näiteks võib tuua Viljandi ja Türi. Karta on, et kolmes õhtuses rongis on vaja vähemalt kahte ehk seega kokku 6 teenindajat. Sest ka toitlustamine peab olema tagatud. Selle asemel, et nii paljusid inimesi Viljandisse ööbima ajada, saaks teha hoopis vastupidi. Ning kuna Viljandi pool on üldiselt suhteliselt vähem reisijaid, siis ehk lausa nii, et ühe vagunisaatjaga alustatakse Viljandist, teine lisandub Türil või isegi Raplas, vastavalt eri aegadest jm tulenevatele oludele? Milline aja ja raha kokkuhoid! Lisaks isegi olulisus selles suhtes, et hiljem ja Tallinnale lähemal alustajal jääb peale Tallinna jõudmist n.ö. järgi rohkem tööaega teiste sõitude sõitmiseks!
Muidugi võivad ööbimised mingil määral jääda, sellest ei pääse. Küsimus ongi selles, et seda tehtaks otstarbekalt, mitte läbimõtlematult!
Inimese jaoks tähendab see võimalust pikemalt kodus viibida, kulude kokkuhoidu, võimalust tööl käia ka laste kõrvalt jpm. Miks siis riik "maksab peale" vastupidisele? Ning ettevõte ehk riik ei väärtusta oma töötajaid? Neid ei huvita absoluutselt töötajate heaolu? Just selist arvamust olen viimasel ajal väga paljude inimeste suust kuulnud ning arvata võib, et see ei ole vaid tühi jutt. Aga ju siis tõesti. Eriti kui kuuled, et kuskil tuleb puhkeruumis magada mehed-naised koos, vahel vaid shirm. Kuidas saab töötaja nii välja puhata? Ka siis kui soovitakse üürida kahetoaline korter, aga ööbima võib sinna tulla kuni kümme inimest? Erinevatel kellaaegadel mis ei lase korralikult välja puhata. Saab see tänapäeval olla võimalik? Ehk normaalne? Ja ometi peab olema vedurijuht valmis tegema väga vastutusrikast tööd? Ning vagunisaatja tagama selge pea rahadega töötamisel?
Heast südamest aitamine ja paremate lahenduste pakkumise peale vihjatakse aga ei tea mida! Kas ei omata oskust eristada kriitikat ja aitamist tatipritsimisest ning asjatundmatusest? Võib olla nii ongi, aga see tähendab hoopiski otsustajate asjatundmatust. Laiemalt samas võtmes nagu kirjutas Hardo Aasmäe? Ning näitab kaudselt ära ka kogu ettevõtte suhtumise...
Lähenemine asjale sedapidi, et vaatama kes ja kust tööle tuleb ning ehk siis hiljem muudame midagi ringi!? Vedurijuhtide oskused, eriti vajalike kategooriate olemasoluga, on ju väga spetsiifiline. Nende kõrvaletõrjumine sellisel moel tähendab ju vajadust alustada uue töökoha otsimisega. Ja kui siis ükskord otsustatakse, et pakutud variant on kaasargne ja majanduslikult mõttekas, kas siis peaksid needsamad inimesed taas leitud töö hülgama?
Muidugi tähendavad uued rongid seda, et osa töötajaid kaotab ikkagi töö, sest effektiivsus peab kasvama! See on paratamatu, kuid kas just nii vähesega saab Eesti Liinirongid hakkama? Tagades piisava teeninduskvaliteedi? Sealhulgas ka piletimüügi kõikidele reisijatele, eriti silmas pidades kassade kaotamist. Piletita sõit võib muutuda vägagi kasvavaks trendiks ja see on teine hoop riigi rahakoti pihta.
Muidugi olekski raske ettevõttelt midagi paremat loota, sest asjatundmatus ning ükskõiksus inimeste vastu paistab välja igast august. Olgu selleks siis sõiduplaani tegemine, FB keskkond vm.
Lisaks ka paar huvitavat artiklit.
http://www.ap3.ee/blog/2013/7/11/toojoupuudusega-vabandab-end-valja-kehv-juht
http://www.ohtuleht.ee/534284
IRL ikka küsib enne valimisi inimeste arvamusi. Ja arvestab nendega. Venekeelses meedias aga lubab AÜ-tegelasele tööta jäämist!?
http://rus.err.ee/ak/2e364b3b-2f87-46a7-8166-ba861a8277b4
Kui meelde tuletada, siis oli see riik, kes Eesti raudtee lõhkus. Ja ostis tagasi eraomanikelt. Ja jälle ühendab. Aga inimestest on neil vene k.....ma ei saa praegu lubada tavalist vene kõnekeelt...
Wednesday, October 23, 2013
Uhkusest kummis...
Enamasti ma lihtsalt vahutan, kui mõni probleem üles kerkib. Praegu olen marus. Sest sattusin ise s... organiseerimise ohvriks. Vabandan väga juba ette, kui siin teemas ropendan, aga muidu lihtsalt ei saa....
Riik valvab videosüsteemi kaudu ka prügikastis.... Blokivad su ära kui sina neile ei meeldi!?Tulin täna Viljandist ja et remondi tõttu on "aken", siis sõitsin vaid Liivani. Paras segadus seal oli, keegi juba mingist rongis maha jäänud ja otsis Viljandi rongi. Ei ühtegi asjapulka, kes kõleda tuule käes organiseeriks. Vaid vabatahtlik pritsumees Manivald Juga möllas koju sõitmisega koos reisijatega. Muretses noh. Ja inimene, kes otsis Viljandi rongi, sest ühest rongis juba maha jäänud, kobis rongi sooja. Sest pole ju kuskil olla. Inimlikult. Õnneks tundsin juba jama ette ja kraaksusin mikrofoni, et enne läheb ka Pärnu rong. Tormasidki vagunist välja ja küsisid KUST rong siis läheb. Naljakas oli, aga samas kurb. Jõudsid need inimesed rongile. Hea seegi. Mina jõudsin lõpuks depoosse, terve sõidu poolenisti üksi tööd teinud, andsin ära vidinad ja lidusin T-Väikse jaama. Kus info järgi väljub buss 9.30 Balti jaama. Ootasin, külmetasin, helistasin tutvuse poolest tuttavale vagunisaatjale ja selgus, et....bussijuht ei kavatsenudki jaama sõita. Peatus hoopis T-Väikse bussipeatuses. Nagu ka kuulsas firmas Elroni Vabariik, kartsin ka siin jamasid. Ja selle ma kaela saingi. Kusjuures nagu ka Elroni puhul, olen ma siingi ammu öelnud: Asendusbusside süsteem peab olema konkreetselt paigas. Reaktsioon nagu sii riigis üldse, täiesti pekkis! Ja nii ma jäingi "rongist" maha. Külmetanud, kobisin lõpuks trammi peale, kuigi esimese asjan nii marus olles, oleks tahtnud kellelegi jalaga perse anda....
Oleks võinud ju küsida Budejovice jaamaülemalt, kus on rong. Aga ta vaeseke isegi taksot mänginud, et kellegi tegematajätmiste tõttu mõnigi reisija rongile viia....
Oi, raisk, ma olin tige. Sest kõigele lisaks pidin ootama kõleda tuule käes olematutes ootekodades trammi. Mitmes, sest pole ka ju trammi nr 6. - Tondi - Kopli. Ei pidavat olema vajalik!
Võiks ju mõelda, et küll on hea, kui reisirongiliiklus läheb riigi kätte!? Kas ikka on?
Peibutuspart on hullem kui eliitluik. Sest teda huvitab reisija ehk inimene veel vähem!Pool aastat ja rohkemgi tagasi kirjutasin ossipi-onule (nagu tsauuuu ütleb), püüdsin koos blogi linkidega viidata raudtee spetsiifikale Elektriraudtee FB-lehel, rääkisin ühe ja teisega. Kahel põhjusel. Et ei kannataks ei reisija ega ühistranspordi ehk riigi maine ning asjad laheneks sujuvalt. Suhtumine "sealtpoolt" oli hullem kui igasugune kirjavahetus riigi- või KOV-ametnikega. Me ise oleme targad, oli põhiline vastus! Püüdsin mitte väga tihti "peale käia", ootasin ikka, et Elron vastab või tunneb huvi või tambib minu seisukohad maapõhja. Null! Nüüd siis püüdsin FB-lehel põhilised puudused välja tuua. Juhan Parts pole mind ära BLOKKINUD, aga riik ehk riigiettevõte tegi seda. Ka isikliku konto. Võiksin ju ka Eestimaa Blogi konto alt kirjutada või sada FB-libakontot teha. Miks? Kui Elroni tase on selline, et mitte s.... sealt ei saagi olema? Terve punt tegijaid ei suuda hakkama saada ühe kommijaga? Muide, nüüdseks selgunud, et "vaenlasi" rohkemgi! Elron kustutab juba mitmete kommijate arvamusi. Muide, need kommijad on reisijad, kes toovad raha tagasi riigile ehk riigiettevõttele! Mis toimub?
Elron teeb sõiduplaane mingi täiesti idiootliku (vabandan veel kord ropendamise pärast!) valemi järgi. Ise midagi taipamata, läheb....mingi osa sisikonnas, keema. Ja targad, kes meedias andnud tohutult lubadusi (millede tühjuse eest ma ka neid heast südamest hoiatasin), ei suuda tulla toime esimese kriitikaga?
Huvitav, mida teeksid ossipid-partsud, kui neile jääks tulemata limusiin, kõledas Eestimaa kliimas? Kas lööks mõistuse paika? Ei, enam ei usu. Aga ka valimised on kaugel. Need, mis muudaks ehk riiki ja tooks võimule helmed-aasmäed. Ja kas üldse toob? Sest tohutu hulk inimesi jätab valimata. Mida eim tohi mingil juhul teha. Mõistan, et tegemist on sügava pettumusega. Aga ikkagi nii ei tohi! Sest siis jääbki etteotsa see, kelle limusiin tulemata ei jää!
Pean ütlema, et valimised, eriti Tallinnas, olid pettumus. Keskerakonnale ei läinud mitte helmete-aasmäede hääled, vaid klounide ja läbikukkunud muusikute hääled. Kui valida olnuks Ets või rahvuslikud jõud, nutaks Ets praegu sukasäärde. Sest Ets ei tööta vaid istub banaani otsas. Koju sõites vaatasin "töötava" Tallinna ühistranspordi skeemi peatuses. Trammiliini värv oli kustunud, küllap ei suudeta ka seal tööd teha.
Kus on riik? Maanteeamet? Liikluses peab olema ettevaatlik, aga kui Eestimaa heitlikus kliimas on muutused kerged tulema, peaks ka hooldus olema tasemel?
Helistasin Maanteeametisse, aga ma ei usu teragi, et keegi oleks liivakotiga jooksnud....
Mis saab aga inimestest kogu Eestis? Mis saab Haapsalust? Läänemaast?
Kus pilt tehtud? Kümned poliitikud, pakkuge variante!?
Mõni poliitik võttis Soomes oma pudeli kaasa. Mõni ei sõidagi rongiga. Mõni....ei mõista, et meil ka teisi inimesi?
Muide, Haapsalu raudtee eest võitlevad poliitikud, ma pole veel ÜHTEGI Teie arvamust siin näinud?
Aga sõber Soobel ikka ütles, et persetamiseks on need pingid niiiii head ja Tarmu soovitas ujuda pärivoolu.... Kuhu me siis jõuame? Mitte sinna, kuhu ma tahaks. Hinges olevasse Eestimaasse!
*****************************************************
Mõtlesin, kas minna Elroni infopäevale või mitte. Aga pole vist mõtet. Nagunii ei suuda ma suud kinni hoida ja esitan küsimusi. Kasvõi selle kohta, kuidas töövestlusel lubatakse ratastega sõit tasuliseks teha. Kas tase on tõesti selline? Arvatakse, et rattamatkajad siis ei tule? Päris õudne kui riigiettevõte on sellise tasemega. Ei mingit vigade tunnistamist ega arutelugi, et vaguneid juurde osta?
Küsimusi oleks muidugi rohkem, vastata see firma aga ei oska. Seda FB-s ka näha. Kuidas saab riik olla nii äpu? Hullem kui "TÖÖTAB" Savisaar. Miks kiruda Etsi, kes teinud tasuta sõiduvõimaluse, kuigi viletsalt? Muu poole pealt aga valitsus ju hullemgi!? Teeb vauid euroopale meeldimiseks, mitte inimeste jaoks! RB-st ma ei räägigi.
Nii meie riik p.... keerataksegi....
On imeline tunne olla olemas ja teha midagi inimeste heaks. Miks seda ei tunne riik ega ametnikud? Kas oleme valinud enda eest hoolitsema saasta? Parts ka kirjutab oma mkmi lehel mingist välisraudteelasest, kodust aga ei sõnagi? On see kodu siis nii vastik? Kas aga Elroni bossid üldse ei oma südant? Vist mitte, peaasi, et raha tiksub arvele.... Müüdavad hinged....
***********************************************
Imelik, hetk tagasi oli mingi imelik telefonikõne!? Mingist töövestlusest.... Peaks ehk vaatame, kas FB-lehel kommenteerimse õigus vabale kodanikule tagasi antud.
Sunday, October 27, 2013
Müüri taga....
Sõitsin eile Narva.
Eks näis, mis homme õhtul selgub. Ega mingit tuju küll ei ole. Meie meeste hulgas oli (ja on) hoolimata erinevustest rohkem austust. Tuli teel aga vastu vana ER või uus porgand, üle poolte ei oma elementaarset austust. Ehk tervitamist. Ehk viisakust. Ja sama tundub olema ka uuenevas riigi(ettevõttes)s. Inimlikkuse puudumisest räägivad suurem enamus töökaaslastest. Asjatundmatusest ka. On see siis ainult vingumine, nagu Tarmu ütleb? Ega ma usugi kõike mida räägitakse. Kui aga ühte ja sama kuuled mitmete suust, siis....kus suitsu, seal tuld?
Vabamüürlastega ma ei kavatsegi sõdida ega enda energiat nende peale kulutada, nagunii midagi muuta ei suuda. Küll aga peaks olema võimalik midagi muuta inimeste jaoks. Kui just keegi müüridel takistusi ei sea...
Vaatasin Elroni lehele. Vähe arvamusi, aga on näha, et inimesed ei ole rahul halbade otsustega. Nendega, mis elu halvemaks teevad. Meil. Inimestel.
Muide, eile klõbistasin mööda vene kanaleid (kas teate, et seal on teleka seades esimene kanal TTV?) ja ühe peal oli ülilahe naljasari Internid, teise peal õiglast lähenemist näidanud krimisari, meil aga...näidatakse türklasi ja mehhiklasi.... Vahel tasub midagi paremat ka vaadata. Jüri Lina vaatamine jäigi poolikuks, nagunii see mitte midagi ei muuda.
Minna või mitte minna Elroni? Neil ju kodulehel palju infot, ka selle kohta, et kõik saavad tööd. Ehk logistikuks? Tegelikkus aga kahjuks nii eluvõõras, mingit kindlust ei ole ega paista. Sest mõistmisest jääb puudu. Veel kord, see pole pelgalt minu arvamus...
Tallinna hilinesin 15 minutit. Mitu tundi tagasi. 15 minutit tagasi ilmus info ka Elroni FB-lehele.
Aga rohkem kui 15 min tagasi jõudsin uuesti Balti jaama, kui rongid enam ei hilinenud, sest rike kõrvaldatud. Kas selline "homne" info ka ettevõtet väärt?
Muide, Parts lubas kõva turismimaad, GoRail ei peatu seal, kus (euro)millionid kulutatud ja inimene saab Tallinnas infot, et on särav vaksal, Narvas aga....
Delfiinid ja ajalukku läinud diiselrongid ja kaubavedurid.... Parts, sellist Eestit tahtsidki? Või oled ka müüri taga?.....
Vaatan "sinna"...
Viimastel päevadel on avalikkuses korduvalt arutluse all olnud küsimus, kui palju uusi rongijuhte ja klienditeenindajaid värbab Elron seoses 1. jaanuaril algava üleriigilise opereerimisega.
Oleme avalikkusele korduvalt öelnud, et meil on vajadus …
Oleme avalikkusele korduvalt öelnud, et meil on vajadus …
Õige Sven! Paanika on üleval vä? Miks öeldakse vaid avalikkusele, mitte inimestele?
Juttu ka maksevõimalustest. Millegipärast kipub iga firma oma kaarte ja süsteeme tegema...
- Kristina Orion Kuigi jah, Raplat seal nimekirjas pole... Edumeelne ettevõte võiks minna ikka kõigis tsoonides kaardimakse võimalusele üle...
Erik Kraanvelt 90 päeva pileti asemel olen sunnitud nüüd ostma 30 päeva pileti (4 tsooni), mis on kuu lõikes lausa üle 5 eur kallim. Ka kuupilet ise on kerkinud nats üle 2 eur...kroonidesse arvestatult küllaltki kobe 36 eek. Mind see ei murra aga asi on põhimõttes. Milleks seda vaja on, kui on säästlikumad rongid, elektrihinnad pole aastatagusega muutunud, reisijaid peaks rohkem olema...Monopolistaatuses riigifirma saab nüüd "laiata" ja hakkab raha kokku kaapima nagu Eesti Energia. Mis toimub?
Kristina Orion Kodulehe andmetel on siiski ka pikemate otste puhul kaardimakse võimalik: Tasumine pangakaardiga
Elron pakub võimalust tasuda ühe korra pileti eest ka pangakaardiga. Pangakaardimakse võimalus on rongides, mis sõidavad tsoonide piirest väljapoole (Narva, Tartu, Valga, Koidula, Viljandi, Türi ja Pärnu rongid).
NB! Pangakaardiga ei ole võimalik tasuda nendes rongides, mis sõidavad ainult tsoonide piires, ehk I kuni V tsoonide vahel.
Risto Rosimannus Kas ma saan aru õigesti, et Tallinn-Rapla rongis uuest aastast enam kaardiga maksta ei saa? Kui see nii on, siis on küll haige.Kas tsoonide taga on universumi piiril? Kes on määranud, et seal "taga" ei kehti muud seadused? Kuhu me oleme teel? Euroopa Liitu ikka veel või lollidemaale?
Vaene, vaene, ämmata valitsejad....
Naera puruks!!!!
Kuulsin eile jutte ühest tudengiüritusest ja lõin ka selle kohta otsingu Google`sse sisse. Google teatas aga, et "tuvastasime teie lehel ebahariliku liikumise ja soovime teada, kas olete spämm?". Müürikontroll vä? Tule taevas appi.....
No pidavat vast seksikas vagun olema!
Ja kuhu me siis lõpuks välja jõuame? Tegelikult tupikusse. Need, kes näevad vaid raha, ei märka isegi oma lähedasi, teistest rääkimata. Samas ikka ja alati jäävad need, kes kannatavad. Kahju. On`s nad millegi poolest halvemad? Ei, pigem paremad. Mida rohkem elu näen, seda enam tean, et teistest hoolijad kõrgelt üle tühiste inimeste. See uhkus jääb ikka, mitte see, mis Ansipi meestel. ja naistel. Uhkust on ka erinevat, olla aga uhke häbiväärse käitumise korral, on madal instinkt.
Ma ei hakka praegu ja siin tagasi vaatama sellele, mis tehtud. Head. Ehk kunagi hiljem. Aga tean, et inimestes maksab vaid hea, mitte raha.
Asjade muutmine poleks raske. Peab vaid natuke endasse vaatama ja mõistma, et alpus tuleb unustada. Suhelda, mõista ja muuta. Midagi paremaks. Kui seda mõistaksid need Jüri poolt mainitud inimesed, mõned ametnikud kuskil kabinettides ja üldse need, kellest midagi sõltub....
*********************************
28. okt.
Aga käisin töövestlusel ära. Mis ikka öelda. Kui aus olla, siis parema meelega tegeleksin reisijate, sõiduplaanide jms, kui liinil sõidaks. Eks näis muidugi, kas üldse läbi sõela pääsen......
Tööpõld vähemalt oleks lai!
**********************************
29.okt
Tööpõld mujalgi lai, aga mõnigi pole aastate jooksul suutnud asjast sotti saada. Üks kontorinähvits röökis täna Balti jaama perroonil, miks ma teavitan reisijaid : "Infot rongiliikluse kohta jälgige rongides, peatustes, Edelaraudtee ja Elroni kodulehekülgedel"!? "Meie" ehk Edelaraudtee reisijad ei pidavat seda (Elroni viidet) vajama? Kes vähegi loogilist mõtlemist omab, peaks aru saama, et pole "meie" reisijaid ning kõik võivad tahta sõita erinevatesse suundadesse, selleks on hea infoga kursis olla. Ning saada ka infot uue aasta sõiduvõmaluste kohta, kuidas toimivad uued rongid jne. Kui aga mõtlemisvõime puudub, pole ka võimalik seda röökimist tõsiselt võtta! Eriti veel kui seesama röökija pole suutnud aastate jooksul tagada omapoolset osavõttu reisijate informeerimisest ehk pole saanud oma tööga hakkama. Kasvõi elementaarse muudatuste jm info ülespanemisest rongides ja peatustes, remondijamade puhul asjalikku reisijate informeerimisest rääkimata...
Thursday, October 31, 2013
Tulevik ei ole tume.
Nüüdseks teada mehed, kes jaanuarist saavad sõitma uute mugavate rongidega. Mina mitte. Teadmata veel vaid see, kas ja kuidas saavad sinna tööle ülejäänud mehed. Loodetavasti suudetakse ka seda teavitada. Küllap oli natuke ka meediasekkumisest kasu.
Tänagi uudistes kohtuvaidluste kohta öeldi riigi poolt, et uued rongid sõidavad. Tore. Mis sest, et linnalähirongid, nagu vestluselgi mainiti. Ma ütlesin ka ise tookord, et võin vabalt ka teises etapis üle minna. Kui võetakse muidugi. Head logistikut neil vaja pole, vähemalt sellele pakkumisele ma vastust pole saanud. Ehk on neil see olemas? Pole midagi parata, ei usu. Sest just vaatasin Elroni FB kontot. Kuhu ma kirjutada ei tohi. Päris täpselt ei teagi, miks, ega siis blokkimist ometi ei hakata lahti seletama. Võib olla sellepärast, et teravalt kritiseerisin, võib olla aga hoopiski põhjusel, et ei osata vastata või .... ongi neil hea logistik...
Kontol oli aga ühe teema juures sama jutt, mis "Põhjarannikus".
Elron Elroni rakendab hiljemalt maikuu lõpuks sõiduplaani, kus Aegviidu jaamas on võimalik ümber istuda elektrirongilt diiselrongile ja vastupidi, misjärel on tagatud ka väiksematele peatuskohtadele Harjumaal sõiduvõimalus idasuunale.
Kella 22:20 väljumise lisamine Tallinn-Aegviidu liinile on meil plaanis tulevikus juhul kui seda toetab varasemate väljumiste hea täituvus.
Kella 22:20 väljumise lisamine Tallinn-Aegviidu liinile on meil plaanis tulevikus juhul kui seda toetab varasemate väljumiste hea täituvus.
Ega ma siin viitsigi pikalt korrutama hakata, mis varemgi välja öeldud. Lihtsalt see on hea näide, mille järgi näha, et arusaamist ei ole.
Millistest väiksematest peatuskohtadest? Parila, Kulli, Lahinguvälja, Mustjõe? Kas on teada, kui palju on sealt Tapale, Tartusse, Narva sõitjaid? Kas üldse on? Kindel, et väga üksikud. Seega...millistest? Lagedi, Aruküla ja Raasiku? Aga nendest peatustest SAAB ka praegu sõita ja OTSE, mitte ümberistumisega. Kas see ongi sõiduvõimaluste PARANEMINE? Ajalahes olnud väljend "KÕIK Tartu ja Narva rongid" - kas ka kiirekad peatuvad Aegviidus? Kui jah, siis see õige, sest SEE ON KÜLL SÕIDUVÕIMALUSTE PARANEMINE!
Teine nüanss, mille tegemise eest olen ma hoiatanud, aga targemad nähtavasti teavad ikka sedasama. Paranemist. Kui ühe malliga võetakse need kolm peatust ära KÕIKIDELT Tartu ja Narva tavarongidelt, siis tähendab see, et sõiduvõimalused HALVENEVAD. Iga vähegi taiplik inimene peaks mõistma, kui tippajal rongide intervall muutub 30-35 minutilt tunnile, siis...mis see on?
KORDUV puussepanemine põhitõdede mõistmatuse tõttu näitab siiski üht - tase ei ole suurem asi. Sedasama kinnitab ka teinegi lõik. Ühistranspordi hea kasutamise tagab hea sõiduplaan. Kui inimene ei saa nii suurtesse asulatesse enam peale 21.30, mis siis saab? Kas siis VARASEMATE reiside puhul saab loota head täituvust? Enamus ei sõida ju ÜHES suunas!?
Aga võib olla oligi blokkimise põhjus liiga palju küsimusi? Sest vastata... ei taheta? Võrdluseks lisan siia teisegi lõigu, kus ka ei huvituta kellegi muredest. Muide, kirjutan ka teised raudteehundid, nagu Soobel ja Veiko jt. Tulemus sama, ei vastust, ei arengut... Kuigi arenguvõimeline- see sõna tuletab mulle nagu midagi meelde....
Aga mis seal ikka. Küllap on ka muid valikuid peale uut aastat. Esialgu on hea see, et aega tahaks küll maha võtta. Vajan küll puhkust sest eriti viimased viis aastat on olnud päris kurnavad. Tohutult mahukas uute platvormide rajamise teema, sõidud ja suhtlemised sellega seoses, pingelised sõidud ja palgaläbirääkimised, streigid (kus paljud põõsasse pugesid, tihti eriti need, kes suurimad kappide vahel rääkijad), Haapsalu raudtee heaks tehtud sõidud, uurimised, vestlused, käimised. ja palju muud. Kerge pole olnud ka paljudel tuttavatel, keda tuleb kasvõi olemasolemisega toetada. See ON oluline. Ja alati võid ka nendes kindel olla, see aga samas on jõuduandev ja muidugi hea tunne. Nii et ega see kõik pole mingilgi moel kurtmine.
Muidugi on olnud ka väga palju head! Väga paljudel pisiasjadelgi on oluline osa. Olgu selleks siis palju positiivseid emotsioone Haapsalust, matkadest, facebookist, ilusast loodusest, Augustibluusist, muusikast üldse, koosistumistest ja paljust-paljust muust.
Võiks ju proovida vanade rongidega edasi sõita? Kasvõi Pihkva poole? Eks siingi sõltub see mitmest asjast. Kokkuleppest, töötingimustest jne.
Äkki "koliks" maale? Lõuna-Eestisse ju lausa kutsutakse? Mingi töö ikka millalgi leiaks. Vähemalt on päikesepaiste, lilled, heinamaa...
Lilli võib ju ka linnas leida. Aga kuigi tuba soe, kui õues kõle, pole see ikkagi see... Taust pole see...
(Aga pildi saatjale aitäh!).
Eks muidugi raha pane paljugi paika, kuid mõnus oleks kuskil teeäärses müügikohas müüa näiteks seda?:
See asi mulle meeldiks. Seda enam,et tean kui olulised on sellised müügikohad. Kohati peaks seegi olema ehk lausa doteeritud. Aga seni kuni Tallinn - Haapsalu maanteel pole ühtegi õiget kohta, kus turismibussid peatuda saaks ja oma vajadused aetud... Mnjah. Muidugi oleks veelgi mõnusam kui müügiks oleks midagi kodusemat....:
Mitte ainult kohe söömiseks, vaid ka talukaupa, koduhoidiseid, käsitööd?
Et peatuda oleks inimestel koduse tundega?
Mõnus ümbrus...
Peesitav kass...
Siristav ritsikas...
Ning palju muud armast...
Ja muidugi toredaid külastajaid...
Tulgu nad siis vähevankriga...
.jpg)
laevaga....
bussiga...
või rongiga...
Ja väike majutus ei teeks paha...
Igatahes oleks see südamlikum, hingekosutavam ja rahulikum kui raha ja ärimehed linnas.
Kui aga talv, siis oleks vaiksem ja saaks midagi muudki nautida. Miks mitte koos külastajatega. Loodusinimesed alati oodatud...
Väike pidugi ei teeks paha?
Mõnusalt lõkke ääres?
Peaasi, et oleks mõnus! Ja loomulikult mitte ainul endal, vaid ka külastajatel. Ehk klientidel.
Friday, November 1, 2013
Eksisin,tulevik on tume!
Täiesti kohutav!
Teadsin, et tehakse käkk, aga et tulemuseks on lausidiootsus, seda ei osanud isegi mina karta!
http://www.elektriraudtee.ee/ettevottest/uudised/339-elron-avaldas-jaergmise-aasta-reisirongide-soiduplaanid
Mida meil riik üritab? Kõiki põhja lasta? Ülekoormusega nagu Sauel?
Millest see tuleb, et tegeleda lastakse tõelistel tainapeadel?
Miks ma olen kuri? Aga on ju põhjust!
Kirjutasin FB-s, et ei tahaks küll sellises uhkes rongis kabiinis reisijaid vedada, silmad häbi täis. Soobel arvas, et eks nemad siis häbene edasi. Tal on nutti küll, peaks taipama, mida selline sõiduplaan tähendab. Aga vist ikkagi ei taipa.
http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/eestiuudised/kolme-tunniga-uhest-eesti-servast-teise.d?id=67007304
Lugesin seda artiklit. Põhimõte on selline: Linnade vahele HEA liiklus, külast tõmbekeskusesse vaid 2 korda päevas. Sobib-ei sobi, sinu valik. Osta auto (kuigi arengukava näeb ette autostumise vähendamist) või koli linna. Tööd ei ole? Sõida iga päev kiire transpordiga teise linna. Või osta auto....
Väga peen järjekordne lüke maaelu väljasuretamiseks.
Praeguseks aru saadud, et uute rongide tellimisega pandi puusse. Või hoopiski eraomaniku käest töö äravõtmisega. Vahet ei ole. Tulemus on selline, et ronge uue aasta algusest ei jätku. Mida teha? Kas kaubelda Edelaraudteed, et sõidaks veel mõnda liini? Ei sobi. Kooskõlastame plaanid maavalitsustega. Järvamaa soovis tihedamat liiklust. teeme ära! Mis iseenesest pole ju vale. Päeva peale laiali hajutada? Pole ka ju vale, teeme ära! Kuidas aga seda teha?
Ja siin avalduski (Markii!) geniaalsus!!!!
Kui hommikune rongiliiklus maalt linna muuta võimalikult ebamugavaks, siis paljud loobuvad sõitmast. Miks? Sest ühistranspordi ja sõiduvõimaluste parandamine ei ole see kui 0,5-1 tunniste intervallide asemele tehakse 1-1,5 või rohkemgi! Ja pole ka see kui juskui paranevad Viljandi, Tapa, Taru jt innade inimeste sõiduvõimalused, aga rongide täituvus kaugemal ei ole piisav! Mis jääb üle reisijatel? Ostavad auto, noh. Või kolivad linna!? Või lähevad Eestist minema! Ning ongi tabatud kaks kärbest ühe hoobiga. Ei saa linna, ei sõida ka tagasi! Ning ei ole enam muret ÜLETÄITUVUSEGA!
Tõsi küll, üks apsakas on tehtud. Pärnust peab ümber istuma Lelles teise rongi. Äkki tekib ikka enne linna ülekoormus? Mis siis küll teha. Vaata, seda ma pole suutnud veel välja mõelda. Vaevalt, et piletihinna tõstmine aitab... Aga küllap geeniused siingi mingi "lahenduse" leiavad.
Küsimuseks jääb, kas Eestimaa maaelu väljasuretamine kogu oma ilus, ongi laneeritud tegevus? Kelle käsul?
Maalehe artiklist leiab tark lugeja ka teisi viiteid. Kasvõi selle kohta, et külateed jäävad tahaplaanile.
Muide, arengukava näeb ette ka jalgratturite ühistransporti pääsu hõlbustamise. Kuidas siis ikkagi telliti rongid, kuhu ei mahu?
Ja muuhulgas loodab riik, et RB puudutaks võimalikult vähe riigimetsa, küll aga on savi oma maa elanikest.
http://maaleht.delfi.ee/news/mets/metsuudised/kiirraudtee-labi-metsa-kes-kannab-kahjud.d?id=67005684
Häbeneda või mitte häbeneda? On muidugi väike nüanss, neid "meie" reisijaid jääb vhemaks, seega saab uutes uhketes rongides olema vähem neiud, kelle ees häbeneda. Kas aga häbitunne sellepärast väheneb, on juba igaühe otsustada...
Teadsin, et tehakse käkk, aga et tulemuseks on lausidiootsus, seda ei osanud isegi mina karta!
http://www.elektriraudtee.ee/ettevottest/uudised/339-elron-avaldas-jaergmise-aasta-reisirongide-soiduplaanid
Mida meil riik üritab? Kõiki põhja lasta? Ülekoormusega nagu Sauel?
Millest see tuleb, et tegeleda lastakse tõelistel tainapeadel?
Miks ma olen kuri? Aga on ju põhjust!
Kirjutasin FB-s, et ei tahaks küll sellises uhkes rongis kabiinis reisijaid vedada, silmad häbi täis. Soobel arvas, et eks nemad siis häbene edasi. Tal on nutti küll, peaks taipama, mida selline sõiduplaan tähendab. Aga vist ikkagi ei taipa.
http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/eestiuudised/kolme-tunniga-uhest-eesti-servast-teise.d?id=67007304
Lugesin seda artiklit. Põhimõte on selline: Linnade vahele HEA liiklus, külast tõmbekeskusesse vaid 2 korda päevas. Sobib-ei sobi, sinu valik. Osta auto (kuigi arengukava näeb ette autostumise vähendamist) või koli linna. Tööd ei ole? Sõida iga päev kiire transpordiga teise linna. Või osta auto....
Väga peen järjekordne lüke maaelu väljasuretamiseks.
Praeguseks aru saadud, et uute rongide tellimisega pandi puusse. Või hoopiski eraomaniku käest töö äravõtmisega. Vahet ei ole. Tulemus on selline, et ronge uue aasta algusest ei jätku. Mida teha? Kas kaubelda Edelaraudteed, et sõidaks veel mõnda liini? Ei sobi. Kooskõlastame plaanid maavalitsustega. Järvamaa soovis tihedamat liiklust. teeme ära! Mis iseenesest pole ju vale. Päeva peale laiali hajutada? Pole ka ju vale, teeme ära! Kuidas aga seda teha?
Ja siin avalduski (Markii!) geniaalsus!!!!
Kui hommikune rongiliiklus maalt linna muuta võimalikult ebamugavaks, siis paljud loobuvad sõitmast. Miks? Sest ühistranspordi ja sõiduvõimaluste parandamine ei ole see kui 0,5-1 tunniste intervallide asemele tehakse 1-1,5 või rohkemgi! Ja pole ka see kui juskui paranevad Viljandi, Tapa, Taru jt innade inimeste sõiduvõimalused, aga rongide täituvus kaugemal ei ole piisav! Mis jääb üle reisijatel? Ostavad auto, noh. Või kolivad linna!? Või lähevad Eestist minema! Ning ongi tabatud kaks kärbest ühe hoobiga. Ei saa linna, ei sõida ka tagasi! Ning ei ole enam muret ÜLETÄITUVUSEGA!
Tõsi küll, üks apsakas on tehtud. Pärnust peab ümber istuma Lelles teise rongi. Äkki tekib ikka enne linna ülekoormus? Mis siis küll teha. Vaata, seda ma pole suutnud veel välja mõelda. Vaevalt, et piletihinna tõstmine aitab... Aga küllap geeniused siingi mingi "lahenduse" leiavad.
Küsimuseks jääb, kas Eestimaa maaelu väljasuretamine kogu oma ilus, ongi laneeritud tegevus? Kelle käsul?
Maalehe artiklist leiab tark lugeja ka teisi viiteid. Kasvõi selle kohta, et külateed jäävad tahaplaanile.
Muide, arengukava näeb ette ka jalgratturite ühistransporti pääsu hõlbustamise. Kuidas siis ikkagi telliti rongid, kuhu ei mahu?
Ja muuhulgas loodab riik, et RB puudutaks võimalikult vähe riigimetsa, küll aga on savi oma maa elanikest.
http://maaleht.delfi.ee/news/mets/metsuudised/kiirraudtee-labi-metsa-kes-kannab-kahjud.d?id=67005684
Häbeneda või mitte häbeneda? On muidugi väike nüanss, neid "meie" reisijaid jääb vhemaks, seega saab uutes uhketes rongides olema vähem neiud, kelle ees häbeneda. Kas aga häbitunne sellepärast väheneb, on juba igaühe otsustada...
17 comments:
Ma ei saa aru mida sa hädaldad. Ükskõik mida tehakse aga sinule ei sobi miski. Viljandi ja Türi suunal läheb liiklus väga väga palju paremaks ja see, et Lelles tuleb ümber istuda ei ole kindlasti vingumist väärt. Ma ei usu, et rong Tallinna saabudes puupüsti täis läheb, sest ronge sõidab ju rohkem ja mingit sellist jura ei tohiks tekkida nagu praeguse plaaniga on. Praegu ei saa tõesti maalt linna ega tagasi adekvaatsel kellajal. Paljud Viljandi inimesed käivad Tartus tööl, sest sinna saab vähemalt bussiga normaalselt. Tallinna ei saa normaalsel ajal rongiga. Selleks ajaks kui rong on Tallinna jõudnud on tööaeg juba alanud ja sel ajal, kui rong Viljandi poole tagasi sõidab on tööaeg veel kestmas.
ReplyMis siin blogis enim häirib - püsiv negatiivsus Eesti raudteede (eriti tehnilise) arengu suhtes - lühidalt resümeerides:
Reply
RB - ei kõlba kuhugi, parem oleme sel eraldatud saarel, Flirdid - ei kõlba, 10 elu läbi elanud DR/ER on samas üle prahi ja võiks veel 10-20 a edasi logistada, kiiruse võiks 120lt alla tõmmata, jõuab kauem lehte lugeda vms ja hoidku jumal seda tõstmast (ei teagi, kust see kiirusetõusu vastasuse idee tulnud on, pea see küll ei tundu olema), mõnel lõigul (nt Lellest allpool) võiks panna lihtsalt, kuna lahe, 25 km/h hoiatuse sagedaste vilede, ülivalvsuse ja valmisolekuga peatumiseks; kõigile ülesõitudele peaks tädid tagasi tooma ja Veerenni kindlasti jätma (loodan tõsiselt, et see pannakse peagi kinni ka). Ja hoidku jumal meid Siemensi vms kõrgtehnoloogilise liiklusjuhtimise eest - mõttetult kallis, pöörmeseadjad-semaforistid, melentjevi lukud või äärmisel juhul Vene releed ikka paremad. Iroonia, küsite.
Aga enda nägemusega Eesti raudteestiku tulevikust, mis hõlmab nii tehnoloogilist arengut (Siemensi vms kõrgtehnoloogilisi liiklusjuhtimisi üle riigi), RB-d, liinivõrgu pikendamist esmalt Haapsallu, täiendavat elektrifitseerimist (Tapa, Haapsalu, miks mitte ka Rapla), KÕIGI põhiliinide kiirust 160 km/h, on see risti vastu. Küsida võib, mida tahab enamus, kelle jaoks rong võiks olla kiire ja mugav transpordivahend? Ma eeldan, et see haakub pigem minu nägemusega. Räägitakse, et oleme e-riik - siis oleks meile ka võimalus transpordi infras kuskil eesrinnas olla. Taani, mis pindalalt Eestiga võrreldav, plaanib 2021-ks nt kogu oma signalisatsiooni asendada, esimesed 250 km/h liinid teha jne jne. Minu arust hea eeskuju meile...Tänud!
Reply
Viljandi jaoks on tõesti asjad paremad ja selle vastu ma pole vaielnudki. Kui aga keegi arvab, et Tallinnaks pole rongid täis...no ma ei mõista lihtsalt, kust selline naiivsus. Hulleim on veel see, et Viljandi paranemine on täiesti teiste arvelt. Kas inimesed Lellest Raplasse või Türilt Kohilasse ei sõidagi? Lapsed sakku kooli? Jne. Miks nähekse aegu vaid oma mätta otsast? Eks aeg näitab!
Negatiivsust tunnistan isegi, see aga tuleneb just sellest, et ei taheta vigu ja valesti tegemisi märgata.
Siemens. Miks mitte, mida ohutum ja parem, sed uhkem. Ja loomulikult pooldan ma ohutuse tõstmist ning kõrgtehnoloogiat. Kuid asju ei tohiks teha nii nagu Narvas näiteks. rehti kallis süsteem, jäeti aga kodeerimata reisirongiteed ja foorid sõltvusse viimata. Ja see on ohtlik. Ning halvin, et siiani ple vigu parandatud. Süsteem ei võimaldavat!?
Ohutusest rääkides on Eesti Raudteel 90% ringis fooridest endiselt nõuetele mittevastavad. Ja kui Edela Infra suudab paigaldad LED foore, miks Eesti Raudtee ostab selliseid, mis isegi vanadest viletsamad? Just nähtavuse koha pealt? Ning miks Eesti Raudtee jätab foorid postide taha, nt Ülemistel BM5? Kõrgtehnoloogiliselt väiksemaid asju märkamata? Oli vist Inglismaal see, kus fooro halva nähtavuse tõttu korduvalt punasest läbi sõideti, vedurijuhte ei kuulatud, kuni vist 9. läbisõit tõi kaasa ränga avarii.
Kiirused üle 120 km/h, on juba tunduvalt ohtlikum kasvõi loodusele. Kui ei usu, võta kätte mõned aastakäigud loodusajakirjua ja ehk hakkad looduse seostest rohkem mõistma. Sest kohati siis vaja aedu, aga aiad lõhuvad loomade käiguteed ja vaevalt, et oleks mõttekas Kolu metsadesse ökodukti ehitada. Ja kui olen siin-seal siiski mokaotsast pooldanud kohati suuremat kiirust? Kuid rääkides kiiruse alndamisest paaris kohas ehk siis täpsemalt Lelle - Türi km 13-22 ja Kohtla - Püssi jaamavahel, siis ehk oskad öelda ,kui palju on sealkandis viimase kümne aastaga põtru surnuks sõidetud? Kümneid ja kümneid, terve peatusevahe oli kontidega üle külvatud. Ning kas rongid on tunde seisnud ja inimesed hilinenud. Kordi.
Ja mida annab 160 Rapla suunal? Kui teha sõiduplaanid, nagu Adminn ehk sooviks, et väikseid peatusi pole vaja, siis jah, sellel mõte. Seni kuni enamus ronge peatuvad ja peavadki peatuma valdavalt kõikides peatustes, pole lihtsalt suurema kiiruse järgi mingit vajadust, see ajavõitu põhimõtteliselt ei tule. Ning pole ka vahet, kas Viljandist Tallinna sõõidab 20 min rohkem või vähem. Sest isegi "ekspress" peaks ju peatuma suuremates peatustes teel. Või pole vaja?
Tädid tagasi tooma? Liialdada pole mõtet. Aga muidugi on oht, et üks lisatrass linnast välja võidakse kinni panna, kui ei taheta inimesi märgata. Keda see Veerenni segab? Üks suurem avarii vm uuel viaduktil ja tulebki liiklus sinna suunata!? Kuhu on kiiret vanasse kaevu sülitamisega?
Uutel ülesõitudel peaks olema tagatud nähtavus kilomeetri kauguselt. Kas Pärsti ülesõit enne Viljandit on uus või vana? Vana koha, aga uue raudtee peal. !20 km/h, kõvera tagant ja nähtavus 0,5 km. Signalisatsiooni pole. Ja tädikest, nimega signalisatsioon ma ei tunnegi...
Kui palju on meil elanikke ja kui palju Taanis? Kas marginaalse reisijate arvu jaoks on vaja RB-d? Kas usud, et sõitjaid Eesti ulatuses saab olema päevas 5 ja pool tuhat? Ja normaalne on sõiduplaan 6 päeval nädalas 6 korda päevas iga 2 tunni tagant?
Küsimus on lihtsalt selles, et kui pakutakse välja selliseid sõiduplaanilahendusi,(peast see küll ei tulnud), siis ei olegi midagi head loota.
Muide, kunagi kuskilt, et elektrifitseerimine on tasuv siis kui päevas erinevatel andmetel sõidab 60 - 120 rongipaari. Kas on nii? Ja mis selles valguses öelda Tapa või Rapla elektrifitseerimise kohta?M!
Reply
Sul on tippteadmised kõrgtehnoloogiast, mul tohutud kogemused reisijatega seoses. Ning mitte kuidagi ei tee ma su teadmisi maha.
Muuseas, mis on sinu arvamus, kas Riisipere - Rohuküla peaks olema elekter või diisel?
Ja kas Balti jaamas jätkub tulevikus ikkagi teid? Tipptunnil, kui seisavad mitmed elektrirongid, Tartu, Viljandi, Peterburi jt diislid? Kõva pluss muidugi kõriku koha pealt see, et diislid võivad vajadusel ka haruteel seista, ei hõiva Tallinn - Tallinn-Väike jaamavahet.- AnonymousNovember 4, 2013 at 7:41 AM
Riisipere-Rohuküla saab olema elekter või teda ei saa olema. Sest riik omal käigul seda ei finantseeri ja euroopa ei anna diisliliini jaoks raha. (Diiselrongide jaoks ei andnud, miks peaks siis diiselraudteele andma)
Siit tulenevalt, kas perspektiivsem on Riisipere - Rohuküla või Lelle - Pärnu?
Või ei oska me ikka teistega arvestada?
Reply
http://www.e24.ee/2584648/dienas-bizness-rail-balticu-nimel-naib-nuud-voitlevat-vaid-eestiKommenteerin...
Reply
Esmalt teema: elektrifitseerimine: kahtlemata on odavam algul diisel. Aga - tulevad mängu eeskätt Euroopa suunised ja teise asjana Eesti võrgustiku skeem. Ei hakka Riisipere eales olema sõlmjaam - seega minu silmis parim lahend on elekter. Kas kohe või nt 5...10 a perioodise viitega, näitab aeg, tehnoloogiliselt on otstarbekam kohe. Ja arvestades meie võrgustiku väiksust ja potentsiaalse (nii praeguse kui ka tulevase) veeremi (ma ei räägi ainult neist 38 Flirdist kui aamenist kirikus) hulka on loogiline, et elektriliinid kulgeksid kas sõlmeni (Tapa) või tupikuni (Riisipere/Haapsalu, Paldiski). Tegelikkuses oleks elektri koha pealt logistilise skeemi huvides Aegviidu-Tapa esmaselt hädavajalik (ja praeguse idasuuna kontaktvõrgu eluiga hakkab kümnendi lõpus otsa saama ka). Vist kuskil FB kommentaaris sai minu poolt vihjatud ka siis avanevatele uutele võimalustele eeskätt diiselkooseisude liigutamises, mis võimaldaks kogu seda kaheteelist autoblokipiirkonda paremini kasutada.
Kulud elektri osas - ca 60 km lõigul Riisipere-Rohuküla on pikkus lähedane värskelt rekitud läänesuunale, vaja ka kindlasti 2, aga parem, kui 3 alajaama. Tšehhidega tehti leping läänesuunale ca 20M eurole, alajaamad on ka 2,5...3M eurot tükist (Keila ja Järve näide). Arvestama peab ka inflatsiooni. Aegviidu-Tapa jaoks on ka vaja 2 alajaama (Aegviidu+Tapa, alalisvoolu puhul on 20...25 km õlg veel sobiv).
Igaks juhuks nimetan ka, et Balti, Pääsküla ja Klooga on liiklusjuhtimise poolest Eesti vanemad jaamad, ehitatud 195x. Enne mainitrud Taanis on suur osa jaamu ehitatud 196x-197x (releetehnoloogial). Aga kõrvutame Taani ja CCCP seadmete teostuse kvaliteeti...on tõsine ime, et need kolm jaama praegu veel toimivad, palju paremad pole ka mõned Valgamaa jaamad (kus riigikorra vahetus katkestas autobloki ehituse).
Ma Balti osas ei välista seda, et RB tulles ka laiarööpmelise põhiline tsentraal liigub Ülemistesse (Tartu+Narva, osalt ka edela suunad) ja Balti koormus sellega langeb (jäävad lääne- ja osalt edelasuund ja nt Ülemistele ettevedu). Praegu on olemas võimalus kontaktvõrku vee vähemalt 1 tee jaoks laiendada. Selleks, et lisateid tuua praeguse ja kavandatava reisiliikluse veelgi suuremaks tihendamiseks, võib osutuda vajalikuks ka kolmanda peatee tekitamine nt Lillekülani. Esmane prioriteet on aga Balti ja kogu läänesuuna liiklusjuhtimise uuendamine (mis mahtudelt on mitme pea jagu üle kasvõi Narvast ja Koidulast!). See võimaldaks rongide vastuvõttu Baltis tuntavalt tihendada ka olemasolevatel teedel.See juba ammendavalt hea vastus.
Reply
Minu teada muuhulgas olemas ka mingi kavand kuni 3 vastuvõtu-ärasaatetee ehituseks Balti jaama? Vähemalt idee tasandil?
Kaubavedude langusega ei tohiks
aga olla ju enam probleemi kaheteelise läbilaskevõimega?- AnonymousNovember 5, 2013 at 12:20 AM
Nüüd kui Kitseküla perrooni pikendati, avastasin, et Tallinn-Tapa on ikkagi üherööpaline raudtee! Ju sellest juttu on olnud, aga ma polnud aru saanud.
Reply
Kui mitu rongi päevas oli Tallinn-Pääsküla liinil nii 1923 aastal, enne Elektriraudtee asutamist?
" Põhimõte on selline: Linnade vahele HEA liiklus, külast tõmbekeskusesse vaid 2 korda päevas."
Mina sellist asja küll välja ei loe!
Aga kuna seal, kus lõpeb mõistus, algab raudtee, siis täiesti võimalik et soperdatakse ära ja nii tehaksegi.
Minu ettekujutus on selline: praegune Tallinn-Tartu teenindustase (päevas 2 piimarongi ja 2 kiirrongi) on enam-vähem minimaalne mõistlik tase. Tähtsamatel teedel muidugi rohkem. Aga sellised tasemed nagu Tartu-Valga (2 piimarongi aga ei ühtki kiirrongi) või Tallinn-Narva (1 piimarong päevas) on selgelt vähe.
Kui oletada nüüd, et Valga-Tartu käiks päevas edasi mainitud 2 piimarongi mis praegu (korjavad inimesed üles Aiamaalt jne. tõmbekeskusse Tartusse) JA 2 kiirrongi (ainus peatus Elvas, siis Tartust Tallinna edasi) tuleks 3 tundi Valga-Tallinn välja küll.
Aga kui Koidula poolt tulevad teist 2 piimarongi ja 2 kiirrongi siis kiirrongide poolest saaks ilusti 4 kiirrongi Tartu-Tallinn. Küsimus siis selles esiteks, et ajad peaks Tartu-Tallinna liiklusele sobima - et oleks valida Valga ja Põlva kiirrongi vahel. Ja teiseks piimarongide maht. Siin on nõudluse ja sõiduplaanide küsimus - mitut vaja Tartu-Jõgeva vahel, mitut Jõgeva-Tapa jne. 2008 aastal oli Tartu-Elva 7 rongi, praegu 2.
Kuidas tuleks rongide ajad jagada? Tänud!
Reply
Väga täpne ja hea lähenemine. Võin vaid pakkuda asju nii, nagu ma seda normaalseks pean.
1. Valga - Tartu - vähemalt 2, soovitavalt 3 (koos võimaliku rahvusvahelise rongiliiklusega, kus kaugrongid peatuksid Elvas 6-7) kiirrongi Tallinna. Lisaks minimaalselt 4 aeglast rongi.
2. Valgast Koidulasse vähemalt 2-3 tavarongi ja 2 kiirrongi. Mille peatuste valikus ei tohiks olla ainult Võru ja Antsla, aga ehk paar peatust veel. Lisaks peaksid tavarongid peatuma 1012 peatuses, mitte 6, nagu riigi poolt ette siiani toodud.
3. Koidula (Põlva)- Tartu vähemalt 2-3 tavarongi, lisaks 2-3 kiirrongi. Rongide arv sõltuks ka peatuste arvust erinevatel rongidel, sest kiirrongi puhul peaks olema näiteks peatused ka 2 3-st: Valgemetsa, Kiidjärve, Taevaskoja.
4. Tartu-Tallinn - 3-4 tavarongi + võimalusel paar rongi Jõgevani, tööle-koolisõiduks Tartusse. Ehk õnnestub neist osa ka ühildada. Lisaks 7-8 kiirrongi, sõltuks jällegi rahvusvaheliste rongide olemasolust.
Põhipunkt on see, et väikseimates kohtades peab olema võimalus kuhugi sõites saada sama päeva sees tagasi vähemalt kahel korral. Siis ka tullakse sõitma. Lisaks muidugi ümberistumised bussidele maksimaalselt.
Vaadake või Rakket ja Tabiveret. Praegu peatuvad vastavalt 2 ja 3 rongi, kuigi pikisilmi oodatakse sõiduvõimaluste paranemist. Miks ei või peatuda Rakkes nii 0016 kui 0013? Kaks väikest sammu, aga suur samm Rakkele.
Tõenäoliselt peaks ka Tart-Valga kiirrong peale Elvat peatuma Paluperas, vastavalt sellele, kuidas õnnestub need siduda Otepää bussidega, samuti Rõngu suunaga.
Külast keskustesse 2 korda päevas ja eriti busside puhul käis arengukava artiklis just nimelt 2 korra kohta päevas. Loe uuesti.
Taastamist vajavad ka Vorbuse ja Kalevi peatus, esimene elanike ja matkajate tarbeks, teine eelkõige matkajate ja puhkajate tarbeks.
Muide, IRL ja Ref valimislubadus oli ka Lilleküla suunale peatumis- ja ümberistumisvõimaluste tagamine. Enne kui vanad lubadused pole veel toimimagi hakanud, antakse uusi...Vabandust, punktis 2 aeglased rongid peaks peatuma 10-12 peatuses.
ReplyJa veel. Kui käivitub Tallinn - Pihkva, oleks hea, koos normaalsete peatustega riigisiseselt ja normaalse piletihinnaga.
Reply- AnonymousNovember 9, 2013 at 8:20 AM
Lugesin uuesti. Küla oli defineeritud kui "100 elanikuga koht".
Reply
Küsimus on nüüd see, kas see on parem või halvem?
Kas see sihtmärk - 2 korda päevas edasi-tagasi - käib kohtade kohta, kuhu praegu ei saa 2 korda päevas, nii ei peab paremaks minema? Või käib see nende kohtade kohta kuhu juba praegu saab kolm või enam korda päevas, ja võetakse ära?
Praegu Paldiski rahvas kaebab et viimane rong Tallinnast tuleb juba 21:26 - varem on hilisemaid ronge olnud, Elron vastu, et viimasel rongil vähe rahvast olla (ega ta eile täis ei olnud Tallinnas ka). Riisiperre läheb viimne rong 20:55, Klooga-Randa 17:35.
Kas Klooga-Rannast praegu saab 2x päevas tõmbekeskusse ja tagasi? Ronge on küll mõlemas suunas 3. Aga hommikul esimene rong Klooga-Rannast väljub 11:42, Keilas on 11:57 ja Tallinnas 12:32. Tõenäoliselt tähendab see seda, et peab olema tagatud 2 korda päevas ja kardetavasti mitte seal, kus liiklust seni pole. Seega jääb kindlasti oht, et liine võidakse kuskil vähendada.
Reply
Tegelikult poleks probleemi. 20.50 väljuv Riisipere tuleks tagasi Keilasse, saaks istuda ümber viimasele Paldiski - Tallinn rongile. 22. 05 Keila panna käima iga päev ja sõitma Paldiskini, ümberistumisega Keilas Riisipere rongile. Ja küll tulevad ka sõitjad.
Kloogarannast nõuded täidetud.Otsisin blogist infot ja sattusin siinse teema peale. Ah et virisen ja vingun? Et siis negatiivne?
Reply
Nojah, peab tunnistama, et Türi sõiduplaan tõepoolest üpriski hea. Aga Viljandi? Kuhu lubati 6 või 8 elektrirongi, aga nüüdseks ühendus vaid 4 korda päevas? Ning esimene rong Tallinna saabub endiselt alles enne kl 9? Mis aastal Elronis "asjad paika hakkasid loksuma"?
Aastal 2013 kohtuti Hagudi ja Keava inimestega. Aastal 2017 ei saa endiselt Keavast hommikul Pärnusse ega Viljandisse. Endiselt on Hagudi ja Keava inimestel pea kahetunnine auk õhtusel tipptunnil, 5-tunnine auk keset päeva. Normaalne? Või siiski ongi nende olevik tume?
http://elron.ee/elroni-esindajad-kohtuvad-hagudis-ja-keavas-rapla-maakonna-inimestega/Lugesin edasi. Pigem on ikkagi virisemine see, kui püütakse näidata, justkui tahaks ma kauem lehti lugeda ja kiirused 120-st allapoole tõmmata. Millal olen ma sellist asja kirjutanud? Kui ei suudeta sisulistest asjadest aru saada, siis püütakse ironiseerida, ainult ei saada aru, et tegemist on mõtteu irooniaga. Vales kohas. Ja nagu tänaseks selgunud, ka valel ajal.
RB? Jah, õnneks oleme nüüd nii palju targemad, et teame natuke rohkem. Kuidas on siis RB planeeringuga? Hea? inimestest mööda, ülejõukäiv ülalpidamine ja metsaläinud prognoosid? Ei ole nii? Kui ei ole siis on taust hoopis teistsugune - tahtlik riigi põhjalaskmine ja juba suuremas mastaabis!
Ja kuidas on siis nüüd Raplani? Sõiduaeg pikenes, remont tehtud. Kus on 160? Kus on kõverate õgvendused? Kas edasiminek ongi see, et päeval 5 tunni jooksul ei peatu ükski rong Viliveres ja Hagudis? Külad? Naeruväärt!
Nii et paraku on ikkagi asjad, mida olen kritiseerinud, halvas seisus ka nüüd, 2017 esimestel päevadel. Nii raudteel kui maanteel. Nii külades kui muudes kohtades.
Aga jätkuvalt loodan, et kaine mõistuse võidukäik jätkub ja tasapisi asjad muutuvad ikkagi paremaks. Näis, mida teeb nüüd uus valitsus, esialgne tunne on, et eriti midagi paremaks ei muutu, kuigi häid nüansse tundub ilmuvat.
Nüüdseks on ka Eesti Raudtee hakanud LED-foore paigaldama, tõsi, Balti jaama hea aeg rekonstrueermiseks lastigi mööda, Lillekülas ei peatu ka endiselt kahe suuna rongid. Jne jne
Parimat lootes NeemeSunday, November 3, 2013
EESTI TRANSPORDI ARENGUKAVA.
Tahaks seda kava lahata, aga esialgu hoopiski lahkan Maalehe ja ajakirjaniku Alo Lõhmuse nägemust sellest.Muidugi ei saa prisket artiklit meie riigis niisama. Nii et kes tahab lugeda, makske, või ostke leht.
http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/eestiuudised/kolme-tunniga-uhest-eesti-servast-teise.d?id=67007304
Arusaamist ühistranspordist selgitab juba pealkiri. Kiirus, ei miskit muud. Ma pole kunagi väitnud, et see pole oluline, kuid ühekülgne söök tüütab ära iga inimese....
Nagu ühe eelmise postituse kommentaaridest aru sain, ei oska ma piisavalt selgesti asju selgitada. Võin vaid öelda, et pole kaasajastamise jpm vastu, kuid ei kannata kui seda tehakse valesti. Seda enam, et paljud Pressiesindajad veelgi viletsamalt asju selgitanud reisijale ehk kliendile ehk inimesele. Pole siis ime, et pläralates NII PALJU NEGATIIVSET! Ja kui siis korduvalt oma eelmisigi kirjutisi loen ja mõtisklen (mul kombeks ikkagi teiste arvamusi põhjalikult kaaluda ja süveneda nii palju kui võimalik)n siis kas see kui ma ei soovi osalt mõttetuid kulutusi, on see siis ikka negatiivsus? Või kui ei ole nõus sellega, et pealiskaudselt, läbimõtlematult või arutamata midagi tehakse, on see siis ikka negatiivsus? Ehk hoopiski soov tõsiselt maha istuda ja arutada?
Artikli alguses tuuakse välja Võru, Valga ja Misso, kust PEALINNA sõit hirmkaua aega võtab. See ongi üks märksõna, mureks on just Etsi juurde jõudmine või hoopiski üles mägedelle. Justkui oleks see ainutähtis! See pole norimine, vaid nii mõtted tekkisid-kadusid lugedes aina edasi....Ja nagu hiljem selgub, siis küladest, kust me pärit, piisab kahest ühenduskorrast päevas....
Huvitav, kas need kes kiidavad Viljandi - Tallinn sõiduplaani (mis iseenesest muidugi suhteliselt hea!), leiavad ka, et vahepealsetes peatustes piisaks peatumisest 2 korda päevas?
Transpordi arengukava olevat suunatud sellele, et vähendada kõigi, ka missolase auto läbisõitu. Vahepalaks küsiks, kui palju tehti elektriautode laadimispunkte autobussi- ja rongijaamadesse? MKM oskab kindlasti vastata, kui nad just seda küsimust mõttetuks ei pea? Kui tahetakse tuua inimesi autodelt rongidesse-bussidesse, ega siis jäta autot jaamast kaugele? Asja mõte kaob ju ära! Muide, ka selle kohta olen ettepanekuid teinud, ei tea, kas arvestati ka üldse millegagi?
Huvitav on aga järgmise alapealkirja nimi. Mida Brüssel soovib? Nagu Alo küsib: Kas mõeldakse Eesti pealinnakaugete paikade elanikele või hoopis suuremalt? Pole kahtlustki et suuremalt. Tegelikkuses veelgi suuremalt, sest EL ei tea midagi ei Missost ega Setumaast, muust külamaastikust rääkimata!
Juttu aga uue arengukava koostajast Toomas Haidakust, kes pole kunagi kommenteerinud ühtki teemat blogis ega tule ka Fb-sse. Võiks ju ikka oni seisukohti välja tuua!? Nojah, üks ametnik ei tohigi võib olla. Õnneks siiski mõni satub....
Aastast 2020 peab igast maakonnakeskusest saama Tallinna kolme tunniga. Juba riigi tasandi arusaamist selgitab see, et mõni ametnik ajab segamini tiiburi ja kiirlaeva ning näeb saartelt ainust võimalust lennuki näol. Muidugi, kui Haapsallu (ja tegelikult ka Virtsu) rongi ei käi. Siis pole ju mõtet püüdagi suvel tiiburit käima panna.
Huvitav on Haidaku lause: " Kui Tartust või tulevikus ka Põlvast stardib Tallinna kiirrong, saab Võrust bussiga tulija sellele ümber istuda ja jõuabki kolme tunniga Tallinna"... Et siis Võru rongiliiklus ei käivitugi? Või et kui käivitub, siis ei tule sel rongil ühtki peatust? Vedurijuht vahetab kabiini Valgas või Koidulas lennult, ning mingil juhul ei tohi vahepael teha ühtki peatust? Et jumala eest ei kestaks sõiduaeg 3 h 12 min? Mis siis, et väiksemate kohtade elanikud vahivad ammulisui, kuidas rong sõidab? Ja turismiarengukava tegijad ei tohi lootagi, et rong peatub Piusal, Elvas, Taevaskojas või mujal? Ja maamatse lihtsalt ei võeta peale, sest ajanõue on oluline Brüsselile? See on iroonia, aga nähes, kuidas Elron keerab arengukava pea peale, peangi ma ironiseerima! See, et mõni tegelane ei mõista seda irooniat, ei tähenda see, et see poleks õigustatud!
Rahvas teadis, et uued rongid tulevad. Paljude ametnike jaoks oli see aga nagu siil udust. Rääkimata sellest, et rongide tellijad näevadki Eestit vaid linnalähipiirkonnana. Nüüd on kõigil suu vett täis ja väljapääsu nähakse ainult kiitmises. Tõsi küll, rongide puhul, millised on küll samm tulevikku ja suur samm, aga linnalähitulevikku....Ja järgmisest lõigust tulebki välja, et kiirrong on vajalik maakonnakeskuste kolmetunniseks sõiduks. Väga vahvalt kõlab aga Alo järgmine lause. "Nii nagu hommikul toob kiirrong Lõuna-Eesti rahva Tallinna, nii viib ta nad õhtul ka tagasi".... Raudtee sõber Tõnis näeb ka kõige olulisemat just kiiruses. Ometi, kas kohalik või turist ei tahaks ka hommikul Tallinnast Põlvasse või Taevaskotta 3 tunniga? Veelgi kiiremini? Kas see ei oleks oluline areng kohalikele turismitegijatele?Kuidas ja kuhu ikkagi kulutada? tihti kuuleb vajadusest pikendada kontaktvõrk Tapani. Kroonides vist pakuti hinnaks 700 000 000. Või oli see Rakvereni? Ükskõik, küsimus on selles, mida selline rahakulutus annab? Elektrirongide lõppjaamana pole tõesti Aegviidu vast kõige parem. Aga edasi viia? Paraneksid sõiduvõimalused Tapa ja Tallinna vahel? Kui uued rongid kord normaalse sõiduplaaniga käigus, paranevad ju võimalused niigi. äkki leiaks pealekauba ka tulevikus võimaluse doteerida rahvusvahelisi ronge, mis Tapal peatuvad? Siseriiklikus osas? Igatahes poleks see tõenäoliselt eriti suur kulu.Ma lihtsalt ei näe, et selline hiigelkulutus midagi märkimisväärset ja vajalikku annaks. Ja seda samal ajal, kui riik ei suuda leida 100 000 eurot, Kassinurma-Kalevi, Vorbuse ja Sõmeru tarvis? Olgugi et sealsed inimesed seda ammu soovinud? Igatahes sellise suure raha eest saaks palju, palju rohkem kasulikku ära teha!Väiksemates kohtades tuleb tulevikus aga leppida ühistranspordi baasteenusega. Ehk siis juurdeveoga. Mis väga vajalik. Paraku ei suuda aga Räpina vm kohalik võim isegi vahel 5 min bussiaegu muuta, mis siis tahta? Või see kuulus Rapla Maavalitsus, kes näeb ronge ainult oma mätta otsast, pole suutnud ühildada Alu - Bussijaam - Raudteejaam linnaliini ega praktiliselt ühtki liinibussi raudteejaamani tuua? Ja vaevalt, et suurte gruppidega ka tahetakse sõita Põlvast Taevaskotta, seda enam, et pole ju kindel kas seal käigus Sebe 30-meetrine buss või 8-kohaline kohalik lita (lita - liinitakso).Haidak ütleb, et üle kahe korra päevas busse maal pahatihti käiku panna ei saa, vihjates siin sellele, et dotatsiooni osakaal ei tõuseks üle 70%. Kuskil kindlasti si saa, kuid paljudes kohtades saaks, kui bussiliiklus oleks riigi hallata. Siis ei peaks Sebe ega keegi teine muretsema, et neid reisijate arv ei huvita.Kuidas saaks Tallinnast ja mujalt rongiga Otepääle? Kus on Palupera - Otepää bussiliiklus, seotuna rongidega?Arengukava: "Eksisteerib selge ootus, et rongiliiklus oleks oluliselt kiirem kui võrreldav maanteetransport!". Kus ja kelle jaoks? Loomulikult ei tohigi PAZ-buss rongist mööda sõita, aga just MKM ja Maanteeameti tegematajätmised tähendavad seda, et isegi Etsilähedase piirkonnas ei ole bussid rongidega seotud. Ei MKM ega keegi teine suuda isegi Tallinna lähedal väga perspektiivseid juurdeveoliine käivitada! Ükskõiksus, mis muud. Mainitud rongiliikluse sõber on aus ja otsekohene ning temaga on hea suhelda-vaielda. Aga temagi teeb ühe suure vea. Tal on ootus, et reisijate arv mitmekordistub, kui tõsta kiirusi. Hiromant? Mina ei ole. Mitte ükski arvutus ei too õiget pilti! Kui riik ehk MKM ehk Elron teeb uue sõiduplaani, miks siis kohe ei sõida öine Tallinn - Tartu kiirrong Valgani või Koidulani? Miks me kohe ei taha teada, kas, kes ja kus sõidaks sellega Tallinna poole? See on nii suur viga, et sellest möödaminek näitab vaid asjatundmatust! 1. jaanuarist võiks ju uus mugav rong väljuda "sealt", mitte Tartust!? Oleksin väga tänulik sellele inimesele, kes ütleks, miks see pole võimalik!?Muide, Maalehes hea pilt, edasiminek uute rongide palja silmaga näha. Vaadake! Siin küll selline pilt, mille puhul edasiminek on, aga vägagi kahtlase väärtusega...
Aga tagasiminek ka palja silmaga näha....Omaette naljakas on ka EL-i arusaam.
EL eeldab printsiibi "kasutaja maksab" järgimist. Teisisõnu, - transpordile ei tohi peale maksta need, kes kes seda ise ei kasuta!?Kui ma ei kasuta, miks ma pean siis maksma? Valmistuge, sest vikerkaarekasutajad ju ei kasuta?
Hea lõik! "Ideaalis peaksid transpordisüsteemi kasutajad maksma kinni kõik kulud, kuid vastutasuks saaksid nad vähem ummikuid...bla-bla..." Huvitav, kas autojuhid siis saavad rohkem ummikuid? Kui ummikuid on vähem ka autojuhtidele, siis peavad nemadki maksma. Ei soovi? Aga miks mina peaksin soovima parandada autojuhtide liiklemisvõimalusi? Mainiti muide ka rohkem teavet, paremat teenindust jne, aga see ajab naerma. Kus see on, kui Elron paneb kassade luugid kinni, ei kavatse reisijat informeerida mujal kui netis? Kus on Balti jaama infopunkt? Tartu vaksalis vähemalt ülitublid naised, kes ISE muretsevad info pärast, samas ei suudeta vaksalis isegi kogu Eesti rongide sõiduplaani infotahvlile panna. Kas inimene peabki kogu aeg vaid netis istuma? Ümbritsevat ilu ja elu üldse mitte märkama? Teavet ei suuda nad tänagi anda, mis siis veel tulevikus loota. Mõni Elroni kodanik ei mõista, mida siin ironiseerida. Mina aga ei mõista, mida kuradit!? Elron ise uhkesti väitnud, et "neid" mittepuudutavaid küsimusi edastatakse näiteks Eesti Raudteele. Kuidas aga küsija tagasiside saab? Elron saatis pikalt, ei kavatsegi OMA ARVAMUST välja öelda? Kus on ROHKEM TEAVET? Kas seda peab andma firma, riik või tudisev mutike teeotsas? Külas, kus elu on välja surnud. Too Elron kirjutas, et uhke sab olla, kui tablood saavad mõnesse jaama üles. Küsimusele, kus on Balti jaama infopunkt ja kas infot tablool näen ka Nuustakul, nägin vaid tühja kohta. Ehk küsimuse kustutamist....
Oh, ma ei viitsi seletada, kui hea võib olla kellegi kava, aga tegija keerab selle...pea peale....
Hommik oli üliudune, hullem kui mäe otsas ja sõit väsitav. Aga küll ma jätkan millalgi hiljem, siis kui olen puhanud. Või paneks mõne küsimuse Elroni FB-lehele? Ei saa, blokitud ja midagi asjalikku sealt ei tule nagunii. Milles siis point, et uus sõiduplaan jama? Kahjuks on tasuta nõu aeg otsas, kui targad mäe otsas seda hinnata ei oska, siis olgu ilma. Kahjuks kannatavad tavainimesed sel ajal kui kanad kaagutavad....Elron vist ei tea sellest arengukavast midagi. Ja sellest, et tervelt 42 % inimestest käib tööl teises omavalitsuses. Nene arvates aga peab kohati sõitmiseks ümber istuma, oodates teist rongi kohati üle poole tunni? Sellistes peatustes? Kus on küll tugev (kohati juba lagunev siiski) perroon, aga ei midagi inimlikku... Ka siis selline suhtumine reisijasse on ikka inimlik?Arengukavas arutletakse pikalt selle üle, miks eestlane jäärapäiselt autot eelistab. Seda võiks arutada Elroniga, Go Railiga, Autoettevõtjate Liiduga koos. Rääkimata spetsialistide kaasamisest. Kui sõiduplaane teevad diletandid, ei nähta vaeva ümberistumiste tagamisega jpm, siis loomulikult eelistatakse autot. Vaadake või FB gruppi Haapsalu - Tallinn - Haapsalu. Hindki üks olulisi asju. Aga juba soovitakse saada rohkem pileti eest. Eks see paratamatu, kui rumalate otsuste tõttu reisijate arv langeb. Iseasi, kas tulu suureneb, kui paljud loobuvad sõitmast. Pole ju bussides ega rongides tulevikus enam korralikke soodustusi perepiletitelt ega gruppidele. Kõik tehakse reisijate arvu vähendamiseks, aga võidavad ehk automüüjad. Need, kes viimnastel aastatel kõvasti oma kauba hindu tõstnud...Heietatakse artiklis ka CO2 heitest jm. Jõutakse tõdemuseni, et suurendama peab jalakäimist ja rattasõitu. Esimene suureneb kindlasti, sest rattaga ju rongile pea lootusetu tulevikus saada. Linnalähipiirkonnast kaugemal...Aga Haidak ütleb: "Soovime sel perioodil erilist tähelepanu pöörata sellele, kuidas saada bussi pealt rongi peale, kuidas mahtuda rattaga ühistranspordile..." Kas uued trammid seda võimaldavad? Kiidetud Sebe, mis olete selleks teinud? Parts, kes tellis sellised rongid ja kes pole elus ratastega sõitjaid märganudki? Go Rail, kes pole oma rongidesse rattureid kutsunud, sest kohta ei ole? Ehk, et kavatseme pöörata tähelepanu, aga senised tegevused pigem torpedeerimine!?Sauel ja Kohilas ning ka Raplas märgata rataste jätmist. Kuidas mujal?"....Tahame muuta ka info- ja piletisüsteemid reaalajas paremini kättesaadavaks" No mida? Mõte Haidakul ju absoluutselt õige!. Aga mida teeb Elron? Kus on bussi- ja rongipeatustes tablood? Ja mida sellelt tabloolt teada saab?Valitsus arutab arengukava 14. nov ning seejärel läheb see parlamendi ette. Millal aga saavad ühistranspordiga tegelema need, kes midagigi jagavad ja arenguvõimelised?Monday, November 4, 2013
Tunnistan ikka vahel oma vigu...
Vahel mind süüdistatud negatiivsuses siin blogis ja tunnistan, et see nii paistab. Paistab aga sellepärast, et paljud oma vigu ei tunnista...Balti jaamas uued perroonid valmis. Kui palju aga on siis inimlikkust juurde tulnud? Reisijate ootetingimused vaid päise päeva ajal natukenegi tagatud, üks ubrik neile jäetud. Mida siis aga riik ehk uus operaator reisijate heaks teeb? Millal saavad tagasi toodud istepingid?
Jah, istuda saab ju. Kui aga Eesti raudtee ei suuda taibata, et need, mida nad istumispaigaks peavad, vajavad vahel ka puhastamist? No kust kurat peaks see positiivsus tulema? Kui suhtutakse nagu loomadesse. ammu polegi Pressiesindaja Urmast kuskil rääkimas olnud....
Kuidas olla positiivme, kui ei nähta, et siit võiks sõita rong? Kas kõrgtehnoloogia ja Siemensi jaoks käib see üle jõu või ametnike jaoks?
Võtsin meedia lahti. kas on midagi positiivset? On!
http://www.tarbija24.ee/2584834/venemaal-saadeti-olumpia-eel-liinile-esimene-kahekordne-rong
Mitte meil. Miks meil ikka veel sõidab konservikarp Peterburi ja Riiga? Mida on riik ära teinud, et Sebe saaks end turvaliselt tunda ja panna Peterburi kaasaegne rong?
Ja kui positiivsed on teised?
http://www.e24.ee/2574948/sebe-juht-madalat-palka-ei-taha-makstaTühjad bussid, madalad palgad ja riiklikult toetatud rongiliiklus rikuvad bussifirmade äri ja liinivõrgu, kasvatades summasid, mida maksumaksja peab kulutama igal aastal ühistranspordi käigushoidmiseks, leiab Sebe juht Kuldar Väärsi.
Kas Sebe ikka iseennast ka märkab? Ja riiklikult toetavad rongiliinid rikuvad ära ärimeeste rahaunistuse. Sebe on ostnud uusi busse, ja bussijuhid korrektsed, tublid jne, nagu ma mõne kasutusega märganud. Mida teeks Sebe aga ise? Laagris peatust teha ei taha, küll aga paneks OMA bussid väljumisajal käiku vabaturu tingimustes teise firma ees. ja pahandaks, kui teine firma samuti käitub....
On see posittivne? Ei, ainult oma rahakotist lähtuv lähenemine. ja see ei too midagi positiivset....Kuidas meelitada inimesi autost loobuma?Mugavusega: istekoht ja buss peavad olema mugavad, samuti teenindus väärtustama inimest vähemalt sama palju kui autos istudes. Keskmises Eesti autos on 1,4 inimest ehk enamasti istub juht autos üksinda. Juhtides saab vaid rooli keerata. Tallinna-Narva edasi-tagasi sõit võtab kuus tundi ja kui selle aja saaks kasutada kasulikult või ka magades, siis see on mõistlikum kui roolis istumine.
Miks näeb ühistransporditegija vaid busse? Natuke globaalsem peaks ehk olema!?Praegune liinilubade süsteem kaitseb teie äri väga hästi.Iga äri peaks toimima selliselt, et seda poleks vaja kaitsta. Teenuse kvaliteet peab olema nii hea, et inimesed tahavad seda tarbida. Praegu on keskmises Tallinna-Tartu bussis väga vähe inimesi, kel ei ole muud valikut kui bussiga sõita. Enamik tahab bussiga sõita. See ongi erinevus, et me ei teeninda nendel liinidel neid inimesi, kel pole muid valikuid, vaid teenindame inimesi, kes tahavad sõita bussiga. Turu avamine muudaks meie ja teiste vedajate elu lihtsamaks ja efektiivsemaks.
Miks on vähe inimesi? Turu vabastamine tooks kaasa veelgi väiksema täitumise ju!Mis mõjutab bussijuhtide palka kõige rohkem?Bussijuhtide keskmine vanus aina kasvab ja probleem on järelkasvus. Sebes saab keskmine kaugliinijuht 1000, täistunni ekspressi juht 1300 ja Tartu linnaliinil 800–850 eurot bruto. Sellest allapoole ei ole me nõus minema.Kui Sebe läks Tartusse, siis ütlesid konkurendid, et me ei tea linnaliinidest mitte midagi. Praegu on Tartu linnaliiklus Eesti parim.
Midagi on positiivset. talutav palk tänases päevas. Kas Tartu linnaliiklus just parim on... Raudteejaamas pole korralikku infotki, kõik laiali paisatud ja mõnda aega tagasi ei suutnud Sebe kuidagi sõiduaegu paari minuti jagu nihutada, et buss just enne rongi minema ei sõidaks...
Mis teie Peterburi rongiliiniplaanist saanud on?Meie ettevõtete gruppi kuuluv Lux Ekspress tegi äriplaani ja sai Stadlerilt sobiliku rongi hinnapakkumise. Kahe aasta jooksul projekteeriti atraktiivne ühistoode rong-buss, mis võiks olla väga konkurentsivõimeline Soome lahe põhjakaldal toimiva transpordiühendusega. 30 miljoni euro suurune investeering ja 12–14-aastane tasuvusaeg eeldavad aga teatavaid riikidevahelisi kokkuleppeid ja garantiisid.Mida garantii tähendab?Et rongivedu saab toimida vähemalt 14 aastat. Kui Vene pool näiteks paar aastat pärast liikluse algust leiab, et tal on raudteega muud plaanid või Ust-Luuga sadama koormus ei luba reisironge sobival kellaajal läbi lasta ning liiklus katkeb, siis eraettevõtja sellist riski võtta ei saa.
Mida riik siis mökutab? Soovib liinile panna linnalähirongid? Või pikendab Rail Balticat?
Kuidas Vichmann suudab seda liini kasumlikuna hoida?Kas olete kindel, et suudab? Ma ei ole nii tugev järelikult matemaatikas, aga hinnates reisijate hulka, siis tekitab see väide kõhklusi.Nii et bussiliinid väiksematesse kohtadesse ei ole hääbuv äri?Ei. Kui põhimagistraalidel on rongid, siis tulebki teistele liinidele rohkem tähelepanu pöörata. Rong ei lahenda kogu Eesti ühistranspordiprobleemi. Tahaks loota, et kommertsalustel toimiv bussiliinide võrgustik, mitte ainult meie firma oma, on elujõuline, sest vastasel korral kasvab ühistranspordi maksumus riigikassale oluliselt. Praegu on linnadevaheline bussivedu kommertsalustel äri, mis maksab riigile makse. Kui see muutub äriks, mida riik doteerib, siis tervikuna läheb ühistranspordikulu kallimaks.Kui rong hakkab väga tihti käima Raplasse, Türile või Viljandisse ning seetõttu jäävad käigust ära mõned bussiliinid, siis raudteest kaugemal elavate inimeste võimalused liikuma pääseda halvenevad.Seda ei saa välistada. Rongide tulek tähendab bussiliinide ümberkorraldamist, sest põhiliinidelt Viljandisse, Narva, Tartusse ja Pärnusse tuleb kõige suurem piletitulu.
Kus on Sebe ja Osula vastused ettepanekutele?Ühistranspordi eesmärk võiks ju olla, et igast külast saab mõistlikul viisil liikuma.Jah, kui oleme riigina piisavalt rikas. Praegu ma ei oska öelda, kas oleme nii jõukad. Lõppkokkuvõttes pole riiklik dotatsioon abstraktne, vaid meie ühine maksumaksjate raha.Piltlikult öeldes: Hiiumaa elanikku ei huvita, kui tihti käib Tallinna-Valga rong, kuigi seda rongiliini hoitakse elus meie ühistest maksudest kogutud rahaga.Doteeritava transpordi puhul on oluline piletitulu ja toetuse vahekord. Reisirongiliikluses on suhe 25 : 75, see on selgelt paigast ära. Piletitulu peaks katma vähemalt 40 protsenti kuludest.
Ja kas Valga inimest peaks huvitama?
Ka väikestest kohtadest tahaks sõita. Seni pole Sebe-poolset aktiivsust eriti närgata olnud, ammu oleks võinud üle eesti püüda kaasa aidata ümberistumiste parandamisele.Tegelikult on positiivset küülaga. Iseasi, kuidas seda märgata tahame. Ilus loodus, head puhkamisvõimalused kohati, normaalsed hinnad, kohati ja palju muud. Tehkem siis, ametnikud, ka midagi tõsiselt positiivset!
Muide, Lelles ümberistumine juba läbiproovitud variant. Kunagi ise tegin selle ja tunnistan oma viga. Üks väheseid valearvestusi...
Kuhu edasi? Positiivselt, inimeste jaoks?Wednesday, November 6, 2013
Sammhaaval edasi.
Vaikselt läheneb talv ja 1. jaanuar. Tundub, et asjad kulgevad päris toreda plaani järgi. Võimalik, et ees ootab pikem puhkus, aga peale nii pikka töömehepõlve see mööda külge maha ei jookse.
Nüüdseks siis osadel töökaaslastel selgus majas, mis ja kuidas edasi, osadel aga tulevik kindlusetu. Kes sel etapil tööle ei saanud, lohutati, et võimalus ehk veel kevadel. Taas ei midagi täpsemat, aga see ka mõistetav mingil määral, sest ega pole ju mingit kindlust ja teadmist ka juunist lisanduvate rongide osas. Kahju, et paljudel mure majas ja ega kuidagi lohutada ka ei oska. Niipalju selge, et ERAÜ-l tuleb edasi tegutseda, uurida ning võimalikult kiirendada mingigi konkreetsema info saamist. Tegelikult pole huvitaval kombel kuulnud midagi AÜ Koostöö tegemistest, peab liikmetega konsulteerima...
Levib muidugi ka erinevat infi toimunu suhtes. Inimesed on nii erinevad, et lihtne "ei" vastus (kus kirjas ka ebamäärane, kuid ikkagi lubadus tuleviku kohta), tekitab arvamusi laadis "räigelt näkku, et te pole meile vajalikud"... Igat asja ei saa seega kuidagi uskuda. Kuid kuuldused, et tegemist ülikõrkide ametnikega ja hoolimatusega...kas need tulevad kõik põhjuseta? Öeldakse ju, et kus suitsu, seal tuld!? Kahju kui kasvõi osagi sellest tõeks osutub! Kohati aga võibki nii olla, mitmedki pisiasjad teevad ettevaatlikuks.
Muidugi hoian silmad-kõrvad lahti, võib ju vahepeal mingi hea võimalus tekkida. Eriti kui logistiku moodi asjamehi ei vajata ja lepitakse tasemega, mis pole soliidse firma jaoks eriti kõrge. Soliidsus nõuaks justkui parimat!? Mine aga tea, ehk see hoopiski millekski hea. Kasvõi näeb ära, kes su sõbrad ja milliseid inimesi hinnatakse. Ning tekib võimalus midagi hoopis meeldivamat ja paremat teha? Mitte ainult enda huvides. Sest see on ja peaks olema oluline. Ma ei pea siin vaid end silmas.
Muidugi haakub kogu praegune olukord vägagi siinse eelmise teemaga. Ja tee mis tahad, sellest tuleb aru saada, sest seda muuta ikkagi äärmiselt raske. Küsimus pole ju ainult asjatundmatuses vm, vaid kogu lähenemises. Kirjutavad ju nüüd poliitikudki peale valimisi demokraatia, kaasamise vm vähesusest-puudumisest, eriti need, kes "konkurssi ei läbinud". Aga ometi paljuski neil ju õigus?
Põnevad ajad ees, igatahes lootust ei kaota!
******************************''
07.11. 13
Mida edasi areneb eesti elu,seda rohkem tuleb seda "negatiivsust", mida ametnikud mulle ette heidavad.Aga KUST see siis tuleb?
Ei tohi ikka inimesi kokku lasta! Nüüd, näe, piilupardid tahavad ikka puldi taga olla!? Mis see kaasa toob? Esialgu reisijatele mitte midagi head. AÜ (mitte Koostöö, sest sellest pole midagi kuulda) kohtub natuke,ehk natuke "kaasatakse". Elroniga kohtub. Mis on tulemus? Null! Et natuke muuhulgas kerkis minu küsimus, on vale. Küsimus on TEISTES, kes on solvunud, sest neisse inimlikumalt ei suhtuta.. Mina seda ei loodagi. Nähes, kui eemaldunud on võim rahvast. Mainiks, et mina ei tahtnud selle sodi sisse astuda peale uusaastaööd, vaid soovisin vaid kahte asja. Et reisija ei kannataks ja et riik ei astuks s...odi sisse. Mõnigi endine kolleeg mainib ikka, et SEE on parem kui senine. On ja ei ole ka. Sest mingis mõttes on, aga väärtushinnangud kannatavad veel rohkem. Aga seda RIIK ei mõista. Pole ime, et Ansip ei mõista, miks õiguskantsler kritiseerib. Sest ta on muutunud....
Kui ma kuulen midagi Elronist viimastel päevadel (paar kolleegi välja arvatud), siis see ongi vaid negatiivne. Mina pole süüdi, ma ei räägi, vaid kuulen! Mitte keegi pole öelnud ühtki head sõna uuest juhtkonnast! Jälle mina süüdi? Hea küll, olen siis nõus! KEEGI peab ju süüdi olema!
Ometi, isegi suhtlemine on selline, et korduvatele tagasihelistamistele ei vastata mitte kunagi. Ikka mina halb? Võtke parem kätte peegel! Ja vaadake! Kui midagi näete, siis olete arenguvõimelised!
Ärge väga uskuge jõuluvanade lubadusi, sest olukord siin ilmas kipub minema vaid hullemaks. Mina midagi paremat lubada ei saa!
http://okkalisedarutlused.wordpress.com/2013/11/06/avalik-kiri-ev-sotsiaalministrile/
See siis vahelduseks. Kardavad. Nagu kardeti mulle tagasi helistada....
Ma ei teagi, kas on tegemist ägeda nakkusega? Millest siis tuleb, et riigi halb tervis aina ägeneb? Vaatasin sõiduplaani, mille kooskõlastamist Elron ootab. See siis mai lõpust. Asi läheb veelgi hullemaks, niipalju, et ma jätsin selle vaatamise pooleli. Siin ei aita enam muud kui peksta kõik laiali (nagu mulle tänagi öeldi) ja kõik algusest üles ehitada. Kas riigil on nii palju jõudu ja tahtmist?
Saturday, November 16, 2013
Luik, vähk ja haug?
No mis sa kostad!
Tänane Sakala:Uuest aastast käima hakkavad Elroni kiirrongid kulutavad Viljandist pealinna jõudmiseks rohkem kui kaks tundi ning argipäevadel väheneb väljumiste arv viielt neljale.Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase sõnul on Elron teatanud, et maavalitsuste arvamust ta otsuseid tehes ei arvesta.«Meie seisukoht on kogu aeg olnud, et Viljandist Tallinna ja tagasi sõidaks igal hommikul ja õhtul vähemalt üks kiire rong. See ootus ei ole täitunud,» lausus Kase uue aasta rongiliiklust kommenteerides.Elroni edelasuuna lõpliku sõidugraafiku järgi peaks ekspressrong tee läbima 2 tunni ja 11 minutiga. Uuest aastast hakkavad tavarongid sõitma 2 tunni ja 20 minutiga, praegused Edelaraudtee rongid läbivad vahemaa 2 tunni ja 23 minutiga.«On vaja, et investeeringud, mis raudteesse on tehtud, tooksid ka majanduslikku ja sotsiaalset kasu. Praegu ma seda ei näe,» ütles Kase. «Kasulik oleks olnud see, kui me oleksime saanud kahe tunniga Tallinna kesklinna. Tõik, et uued rongid pannakse sõitma samaviisi nagu vanad, arenguhüpet ei too.»Viljandi maavalitsus on rongifirmaga suheldes korduvalt viidanud üleriigilisele planeeringule «Eesti 2030+», kus on kirjas, et keskustevaheline ühendus oleks kiire. Viljandist vaadatuna tähendaks see kahe tunniga pealinna jõudmist.«Kuigi rongide kiirust meil teiste osaliste vastasseisu tõttu suurendada ei õnnestunud, on kokkulepe, et kevadel vaadatakse sõitjate arv üle ning tehakse uued otsused,» lausus ametnik.Põhjus, miks ekspressrongid pealinna 2 tunni ja 11 minutiga sõidavad, peitub Kase selgitust mööda selles, et Järva-, Rapla- ja Harjumaa huvid ei kattu Viljandimaa omadega, muuhulgas on küsimuseks õpilaste transport. Probleemi lahendaks see, kui väikestest jaamadest sõidutaksid õpilasi hoopis bussiliinid. «Selline näeb lahendus välja Viljandi poolt vaadatuna,» sõnas ametnik.Varahommikul ja hilisõhtul rong ei käiLisaks sellele, et rongidel kulub Viljandisse ning pealinna sõitmiseks rohkem kui kaks tundi, vähendas Elron maavalitsuse sõnul ilma selgitusi andmata ka väljumiste aegu. Viie korra asemel hakkab argipäeviti Tallinna ning tagasi saama neli korda.Kaupo Kase kuulis sellest muudatusest esimest korda. «Eesmärk on kiire ühendus, kuid praegu on kohati selline tunne, et meie eesmärk ja vaade rongiliiklusele on regionaalne ning teistel lokaalne. Meie soovime kiiret ühendust pealinnaga, teised aga lahendada oma kohalikke probleeme,» rääkis ta.Et praeguste plaanide kohaselt jäävad käigust ära kell 4.40 pealinna minev ning kell 22.30 sealt naasev rong, paiskab see taas segamini linnaliinibussi graafiku, mida koostades oli arvesse võetud, et buss jõuaks õigel ajal raudteejaama.Elroni müügi- ja turundusjuht Norbert Kaareste ütlemist mööda on Viljandi kiirliini sõiduaeg alla kahe tunni ka rongifirma eesmärk. Selle saavutamiseks peaksid Lelle–Viljandi lõigul ära jääma kõik peatused peale Türi ja Võhma.«Paraku pole Viljandi ja Järva maavalitsus selles küsimuses ühisele arusaamisele jõudnud,» tõdes Kaareste. Ta lisas, et sõiduplaan kinnitati lõplikult sel esmaspäeval ning rohkem muudatusi ei lisandu.Küsimusele, miks otsustati argipäevadel viis väljumisaega asendada neljaga, tõdes Elroni esindaja, et kell 0.51 Viljandisse saabuv ning kell 4.40 Viljandist lahkuv rong muudeti Türi liinirongiks, sest Rapla liinile sooviti täiendavat väljumist kell 18.Maainimeste peale tuleb mõeldaJärva maavanem Tiina Oraste selgitas, et ta saab viljandlaste eesmärgist aru, kuid kahe tunni nõuet ei ole kusagil kokku lepitud. «Meil ei ole vaja teist Rail Balticat ning see ei oleks ka regionaalpoliitilises mõttes ilus, kui inimesed näevad ainult rongi saba ja peavad mõtlema, kuidas oma lapsed kooli ning ise tööle saada,» rääkis Oraste.Tema sõnul ei oleks ka riigi seisukohalt õige, kui käiku pandaks rongiga samu ülesandeid täitma hakkav buss. «Kas riigil on nii palju raha, et hoida käigus kiirrongi ja kõrval tavalist maakonnasisest bussi? Praegu saame selle rongiga lahendatud.»Järva maavanem nentis, et Viljandist Tallinna tuleks rongiga ainult kümme-viisteist minutit rohkem sõita ning seetõttu võiksid Viljandi inimesed olla solidaarsed maainimestega, kes samuti keskustesse pääseda tahavad. «Jutt ei ole ju Türi vahepeatustest, vaid see puudutab ka Viljandimaa piiridesse jäävaid peatusi,» toonitas ta ning lisas, et tema seisab maavanemana maainimeste eest. «Minu ettepanek on, et ootame kevadeni ära ja kui tõesti peatustes inimesi ei käi ning rongid sõidavad tühja, saame ajad üle vaadata.»
Segamini nagu Kört-Pärtli särk? Muidugi, kui asja ei jagata! Saaks teha palju paremini, selles pole kahtlustki!2 comments:
Ega kui hoolimist, mõistust ja teistega arvestamist pole, siis pole ka midagi head loota.
Reply
Ka Tallinnast väljaspool elavad inimesed, olgu kasvõi 10 km kaugemal. Rong on siiski vajalik ka neile. Kõik ei saa ega taha autot, kõik ei saa ega jaksa rattaga sõita. Põhjuseid mitmeid.
Peamine on '' soliidse '' Elroooni suhtumine ja seda oleme näinud piisavalt, et arvamust omada.Tänud, Luuleseadja!
Paraku nii on. Ning ei paista kuskilt, et nad sooviks ette võtta muutusi ehk siis areneda. Pean silmas ikka muutumist paremuse poole...
Tuesday, November 19, 2013
Miihu ja Edel üheskoos, üksmeelses tantsuhoos...
Praegu vist vastupidi. Nagu kass ja koer. Või keegi. On lahendust? Kindlasti on. Üks võimalus siin.
Ajend.
Edelaraudtee ja riik kaklevad kompensatsiooni pärast varasema lepingu (ebaseadusliku?) lõpetamise eest. Riik pakkus 100 000, Edel soovib 5 miljonit. Võtame neid kui äärmusi. Aga...
Uuring Riia või Peterburi liikluse kasumlikkusest (kui lingi saan, siis panengi üles).
Järeldus. Iga arvutus on tähendanud põhjalikku tööd. Nagu teada, on siiski väga paljud uuringud läinud vette vedama, reaalse elu nüansse lihtsalt nii palju, et tegelikkust ei suudetagi ette näha.
Kena! Kui riik pakub , et 1 miljon ja jutul lõpp? Äkki hoopis pakuks (või Edel nõuaks) rohkem? 3, 4 või kogunisti 5???
Tingimused:
*1+1 aasta (või 2) Edelaraudtee teenindab Tallinn - Riia liini 2 korda päevas
* Riigisisese pileti hind ei ületaks Elroni piletihinda Tallinna ja Valga vahel 30%.
* Riik tagab katseliselt selleks perioodiks ka bussiliini Palupera - Otepää, seotuna rongidega ning lätlaste piisava igakülgse informeerimise erinevatest võimalustest.
* Rong koosneb vähemalt kolmest 1. klassi vagunist ja baarvagunist + üks vagun reservis.
* Piletihind liini ulatuses oleks alla kommertspiletihinna, näiteks maks 25-30 eurot.
* GoHotel Shnell pakuks piletihinnaga soovijatele komplektis ka majutust kokkulepitud soodustusega (jõuluajal vms kokkuleppelisega).
* Kasulike tulemuste saavutamiseks peaks reisija omal vabal tahtel täitma küsimustiku edasisest sõidust (kuhu, kui kauaks, millistele eesmärkidel) või tehtaks mobiilpositsioneeringu uuring just rongisõitjate koha pealt
* Peatused ja sõiduplaan kokkuleppeline, tagamaks maksimaalselt reisijate vajadused ja Elroni vajakajäämised.
* Maksimaalsed võimalused piletimüügiks rongides (pangakaart jm)
* Sõidusoodustused (perepilet 50% jne)
Kõik need punktid on vajalikud vaid eksperimendi läbiviimiseks. Et reaalselt selgitada välja, kes, kuhu ja kui palju ning millistel tingimustel sõidaks.
Kui Elroni Tartu suuna sõiduplaan lähtub üldjoontes praegustest reedestest rongidest, siis tekib ka pikem auk. Seega võiksid rongid väljuda:
Tallinnast 6.30 (et tagada meie inimestel lõpuks ometi jõudmine Tartusse tunduvalt varem kui kl 10) ja u 16.00, (et muuta kella 15 paiku väljuv Elroni kiirrong reisijatele vajalikuks piimarongiks)
Riiast
6.30 (täidaks tühimiku Valgast-Tartust) ning 16. 00 (täidaks samuti tühimiku).
Ajad loomulikult umbkaudsed ning sõltuvad igati sellest, mis plaan peaks tuleva aasta maikuust kehtima hakkama
Sõiduplaan kehtis 2014 ja võimalusel siis ka 2015.
Muidugi ei huvita nõunik Miihut vanade rongidega kihutamine ega ammugi kellegi doteerimine. Samas, kui kohtulahingus kokkuleppele ei jõuta ja kaotaja (riigi?) kulud aina suurenevad, äkki prooviks hoopis reisijale, riigi mainele, turismile mõtlema hakata? Muidugi võib tekkida oht, et riik juba sellepärast ei nõustu mitte ühegi variandiga, kartes midagi! Mida? Näiteks seda,et müüt 5500 reisijast riigi piires ja 3000 Riiani mureneb kolinaga imepisikesteks tükkideks??? Oeh, millega siis selgitada rahvale Rail Baltica mõttekust? Ainult kaubavedudega? Sest reisivedu pole piisav ja regionaalselt ei muutuks nagunii midagi?
Peatused:
Ülemiste (et muuta rongile pääs kiiremaks ja mugavamaks, olgu siis Lasnamäelt vm, nagu ma aastaid tagasi selle peatuse lisamisega Tartu rongidele tegin)
Tapa (ümberistumine Narva suunale jm transpordile)
Jõgeva (ümberistumisteks kohalikele suundadele ehk lausa spetsiaalsetele Peipsi suuna bussidele?)
Tartu
Elva
(Palupera - bussiliinile Otepääle)
Valga
Valmiera
Cesis
Sigulda
Zemitani (linnaliiklus)
Kogu eelnev jutt on kui eeldused uuringuteks, analüüsideks ning peaks kõige muu kasuliku kõrval tagama just tõese info igasuguste lisanduste kohta nagu ümberistumised, puhkamised, majutused jne).
Aasta jooksul saaks juba mingi pildi, kas on mõtet arendada reisirongiliiklust Riia suunal ja kaugemalegi Muidugi ei tohi unustada ümberistumisvõimalusi Riias.
Muide, kui silmad avada, siis on näha, et meil igal pool toimub midagi...
http://sport.postimees.ee/2602146/otepaa-valmisolek-mmiks-hinnati-vaga-heaks
Wednesday, November 27, 2013Paha poisi ommik...
O nagu obune...
Tegelikult rikkus hommiku ära järjekordne Postimehe artikkel. Mitte, et see artikkel halb oleks, vaid seal sisalduv. Aga ajendas mind ikka kirjutama, et aina tihemini kuulen ma, et näen vaid halba, miski ei meeldi, virisen ja vigisen...
Kas leidub keegi, kes ütleks, et näen valesti? Ja muidugi põhjendaks seda? Muidugi mitte nõndamoodi, nagu tüüpiline Pressiesindaja. Firmas, kus väga armastatakse rõhutada sõna SOLIIDNE! See midagi sarnast nagu kellegi esimese muusikaloo puhul kuulutatakse see kohe hitiks! Peaasi, et kuulataks/loetaks ja klikid tuleks? Jannseni plaanimajandus, mida kõik teised järgivad?
Rapla suund otsaga Pääskülas, mida ei mõista Pressiesindaja....
Google (vabamüürlaste kants, mida ma paha inimesena nimetamata ei jäta!?), ei lasknud mul vaesel inimesel pilte üles panna. Paha inimesena ma ei jätnud jonni ja muudkui püüdsin! Nüüd saan ka oma mõtteid välja öelda, mis muidugi Sirbi ahistajatele ei meeldi. Aga ma ei taha olla vasaramees...Mina ikka paha. Aga mida teeb siis riigi esindajana Pressiesindaja?Näeb tohutut väljakutset ümberistumistes!Inna Pärn saab valesti asjadest aru. Ta ei pea möödapoode Tallinnas jalutama. Ta võib hoopis Kohilasse sõita ja kohaliku eluga tutvuda enne ümberistumist!?Mitte keegi, isegi halval nõuka ajal, ei puutunud põhilist töölkäijate (ehk maksumaksjate, hr Kaareste!) rongi!. Rääkida sellest, et üks rong PUUDUTAB maakondadevahelist liiklust, on äärmiselt lapsik! Pressiesindaja: "Kaheksa minutit ei ole palju Lelle inimese jaoks, aga inimesele, kes elab kusagil tagamaal, on sõiduaja vähenemine märkimisväärne", sõnas ta. Tule taevas appi, kas meie mõistus on nii mandunud, et keegi eeldab, nagu oleks inimesele "kuskil tagamaal" 8 min oluline? Kas 8 min on õigustus väitele, et "matsid jäävad matsideks?" Üldjuhul oli nii, et kui väheste peatustega rong väljus peale 16, polnud erilisi kaebusi, selge aga see, et peale 17 just on. Väljapääs oleks muidugi selles, et peale 17 sõidaks 2 rongi!
Saku hea näide!Muidugi, väljakutse pole ka see, et koostöös Harju ÜTK ja Maanteeametiga saaks lõpuks Aespast koos ümberistumistega Kiisal ja Kasemetsas sõita bussiga läbi Saku Laagrisse ja Pääskülla, kaugemalegi. Mis sest, et reisija võidaks rohkem kui 80 minutit. Seda Elronilt unistada (koostööd) oleks ulme...Kas tõepoolest pole riigis (MKM-is) ühtegi ametnikku, kes mõistaks,et selline suhtumine kisub alla kogu riigi maine?Ja nüüd nii oluline lõik,et seda ma suurendan maksimaalselt. Mis sest, et suurus pole oluline..."ÜKS ASI ON INIMESTE SOOVID JA TEINE ON SEE, MIDA NÄITAVAD REISIJATE LOENDUSE JA PILETITE MÜÜGI ANDMED. SEE ON MEILE VÄGA OLULINE INFO JA SEDA SAAME KOGUMA HAKATA ALLES UUEST AASTAST",MIDA???1. INIMESED POLE RIIGI JAOKS OLULISED???2. ANDMED? NEED, MIS ON OLEMAS EDELARAUDTEEL, AGA MIDA KEEGI EI PÜÜAGI UURIDA?3. SEE, ET TEIE NEID KOGUMA SAATE ALLES UUEST AASTAST, TÄHENDAB, ET TE VÕITE TUHANDETELE REISIJATELE SÕNA OTSESES MÕTTES JAMA KOKKU KEERATA?4. KAS NEED INIMESED PEAVAD KANNATAMA SELLISE RIIGI TEGEVUSE LÄBI?Asjad, mis on välja kujunenud iseseisva riigi 20 aastase tegevuse läbi, tahaks üks ametnik keerata pea peale? Pole ka ime, kui MKM-is ehk riigis pole leidunud kedagi, kes äpardunud ametnikku koolitusele saadaks.Tahtsin kangesti oma märkused hoida aasta lõpuks. Aga selline matslus (mis matsid sõiduvõimaluseta jätab?), ajab vere keema! Pärnu ümberistumisega rong on üks kõige suuremaid lollusi. Just sel kellaajal, sest see ajab uuest aastast trammid, mis niigi ülerahvastatud, veelgi enam täis! Rääkimata sellest, et rongiajad inimestele ei sobi! Pärnust sel ajal hommikul tulev rong tuleb viia OTSE Tallinnani, kasvõi lisades vaid Rapla, Kohila ja Kiisa peatused (et ei tekiks olukorda, kus rong jälle Saue kombel seisab), tagades INIMESTELE normaalse tööle sõitmise intervalli (üks Kaareste lemmiksõnu, mille tähendust ta ei mõista!) Sest kui tööle minnes on vahe üle tunni (ja matsidele Vilivere metsadest üle kahe tunni!), siis pole ime, et maanteed on endiselt autosid täis! Üks valesid otsuseid, mida kunagi tegin, oli just sõiduplaanis ümberistumine Lelles. Sellisel moel.Mis siin pikalt rääkida, kogu asjale lähenemine on tüüpiline praegusele valitsusele. Aga kulla Postimees. Ka Tapa suunal on vähem peatusi. Liinil, kus tööle tulles on rongide vahe u 30-35 min, tegi Kaareste rohkem kui tund! Kas see ongi sõiduvõimaluste parandamine? Mida meie armas riik lubab?Ja mida teeb riik ehk Kaareste maikuust? Raasikult Tartusse sõitmiseks tuleb ümber istuda Aegviidus ja Tapal!? Kui Kaareste mõtlemise jaoks see nii põnev, ehk teeks veel ümberistumise Jõgeval? Ja veel kaugemale sõitmiseks Tartus? Ja Elvas? Miks mitte teha sõlmjaamaks veel Mägiste? Ja miks lubada sõitjatel Valga ja Tartu vahelt sõita Kaareperesse, Tabiveresse, Rakkesse, Kiltsi, Lehtsesse ja veel kümnetesse peatustesse? Õnneks on meil mees, kes sellise asja võimatuks teeb! Polegi vaja, sest me ju rõhume neile, keda on palju!? Miks hoitakse tõsisel kohal (riigi maine jaoks) nii asjatundmatuid??Mis on aga riigi soovitus, kui teist rongid mööda kihutavad?"TA (KAARESTE) SOOVITAS INIMESTEL PIGEM RÕÕMUSTADA SELLE ÜLE, ET VÄLJUMISTE ARV ON SAGENENUD!"Nii et ärge olge kadedad selle üle, et naabritel läheb paremini!Mind aga ajab marru, et riik ongi selline ja kuskilt ei paista, et Juhan-Poiss hakkaks välja vahetama sobimatuid ametnikke! Neid, kes riigi maine alla kisuvad! Aga minagi soovitan, head inimesed, ärge muretsege, teie elu kevadest läheb veelgi hullemaks! Muuhulgas väheneb ka riigi tulubaas, sest tänu diletatntide tegevusele jääb saamata tohutu hulk piletiraha. Aga sest pole ka midagi, sest raha läheb nagunii kreeklastele....Parts, kes lubab riigiettevõtte raha naabrite jäähokile, aga paneb pasunasse meie kenadele tüdrukutele-vehklejatele (Juhan, tüdrukutele??), ei suuda eristada, mis on riigile tähtsaim? Miks sa ei austa kultimulti ministrit? Oled ikka veel kohal, kus tegija oleks kümned miljonid andnud KA kohalikele inimestele? Millal valijad ometi mõistavad, et selliseid tegijaid ei tohi valida?Aastaid tagasi sain käima pandud lisa Türi rongi. Muide õhtune sõitis ka oma 8 min kiiremini, aga mitte keegi ei öelnud, et neid see aeg rõõmustas. Neid rõõmustas NÄILINE kiire sõit!. See, kui väiksemad peatused vahele jäid! Aga see oli õigustatud, sest see oli uus rong! Kaareste aga teeb kiiremaks mingi rongi, mis eluaeg sõitnud kõigi jaoks. Ja ta on veel uhke selle üle!?!? Mis on pildil valesti?Küllap vist mina, paha poiss, kes pole millegagi rahul. Selline tüüpiline viriseja, nagu me kõik. Tüüpilised eestlased!? Ehk ikka on tüüpiline pugejalikult ja euroopalikult käituv ametnik?Maist kehtima hakkava sõiduplaani kavand on kõige ehedam näide sellest, kuidas ei tohiks asju teha! Aga riik jätab uue aastani tööle ametniku, kes maine alla kisub? Mitte ainult Elroni, vaid üldse riigi maine!?Ahjaa, alles see oli kui MKM-i ajajoonel süüdistas mind rahulolematuses üks kirjutaja? Sellessamas Kitsekülas, mille kohta pikk arutelu MKM-i ajajoonel. Kus muidugi tuhanded minni ametnikud ei julge oma arvamust välja öelda. Sealsamas ülekäigul oli eile hommikul juhus, kus halva nähtavusega kurvist ilmus mu silme ette väike tüdrukutirts, iga sammuga vaikselt rööbastele lähenedes... Kes üldse ei vaadanud ja minu imestuseks ei reageerinud ka suurele pasunale. Sekundi murdosade väitel käisid mu peast läbi tuhanded mõtted, sh ka tirts rongi all... Kiirpidurdus. Ülekäigul, kus ohutusega tegelev OLE ja riik ei ole soovinud midagi teha! Ülekäigul, mis südame valust kokku kiskus ja pani mõtlema vaid kohutavale õnnetusele!
Kas oli ta kurt? Ei, rääkis ju telefoniga. Aga miks ei olnud lapsel mingit ohutunnet?Kui palju vanemad üldse talle liiklust selgitasid? Millegipärast tundus pigem, et ta oli väga mures, mine tea, mis see oli, mis ta tähelepanu nii kõrvale tõmbas, ei te...Kiirpidurdus tähendas seda, et peatusin kaks vagunit ülekäigust kaugemal.Et ehk tirts olnuks kolmanda vaguni all.....Mis teha, et iga normaalse mõtlemisega inimene mõistaks, et ma pole paha poiss? Vaid lihtsalt muretsen ja hoolin?
Aga SIIN pole kaarested/partsid julgenud kunagi midagi öelda....Aga kas Kaareste on kordagi muret tundnud, et Tapa ja Narva vahel reisija peab leppima väljumisega tseealast? Elroni kodulehel pole sõnagi sellest, et riik ei suutnud sealkandis perroone valmis ehitada! Vastukajad on ju aina positiivsed, nagu öeldakse Elroonias!ÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄUudistes oli,et Kalev Vapper viis palju raha jahtidele. Juhan ei teadnud, et huvide konflikt!? Juhan ei tea, et FB sõprade hulgas paljud uhkesti jahiga sõidavad? Teab, et Haapsalu raudtee sõbrad iga päev talle tervisi saada,vad aga ei suuda kordagi siin oma arvamust avaldada? Peab ta vist sõprade hulgast kustutama....ÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ01. 12.Elron Võideldakse pigem eri huvigruppide vahel. Arusaadavalt ei ühti kõiki ronge peatuma panna tahtva X valla soovid tema seljataga olevate maakondade soovidega ekspressrongide järele jne.
Meil on kohustus lisaks soovidele kaaluda ka teisi asjaolusid lõplike otsuste langetamisel.Vägagi huvitav lause Elronilt rahulolematutele FB-s. Lõpuks ometi üks asjalik vastus!!! Ainult, et....miks peakski arvestama kellegi KÕIKI soove? Läheneda tuleb teemale targalt, kaalutletult ja lahendusi leidma vastavalt kellaajale, sõitasoovijate arvule ja paljule muule! Ahjaa, Elron ei tea ju midagi sõitjatest, nagu nad eespool tunnistavad. Veel kord, miks siis ei küsita teadjatelt? Kardetakse oma koha pärast? Ja selle nimel keeratakse rongiliiklus pea peale?Üks soliidne firma peaks suutma kõiki oma otsuseid põhjendada nii "X-valdadele kui kui seljatagustele". Just seepärast ma väidangi, et õigus on mul ja siinne ainult kinnitab seda! Muidugi tuleb igati arvestada soovidega, kuid mõistlikus ulatuses.Täna avati Balti jaama reisikeskuses Selveri pood, kus on ligi 6000 erinevat toodet, peamiselt värske toidukaup, teatas Selver.«Balti jaam on üks olulisemaid Tallinna kesklinna sõlmpunkte, kus liigub iga päev tuhandeid inimesi,» rääkis Selveri keti müügidirektor Kristi Lomp. «Samas puudus seni selles kesklinna osas korralik toidupood,» põhjendas ta kohavalikut. «Tegu on selgelt teistest Selveritest eristuva poega, sest siia ootame eelkõige rongi, bussi ja trolliga liikuvaid inimesi, aga loomulikult tahame olla ka kohaliku elaniku esimeseks valikuks,» lisas Lomp.Kaupluse avamisega loodi 37 uut töökohta. Lisaks Selveri kauplusele tegutsevad reisijate terminalis ka postkontor, internetipunkt, restoran, reisibüroo ning teised teenusepakkujad.«Sortimendi koostamisel oleme lähtunud nii kohaliku elaniku ootustest kui ka läbisõitvate inimeste eelistusest,» rääkis Kristi Lomp. «Avame kaupluse juba hommikul kell 7, et tööle tõttavad inimesed saaksid kuuma kohvi ja saiakese kiirelt kaasa haarata,» lisas ta. «Tipptundidel kiireks ostlemiseks pakume SelveEkspressi iseteenindust.»Küsiks Elronilt, MKM-lt ja maavalitsustelt?1. Miks peab hommikul Hagudist jt väiksematest sõitmisel Keavasse ootama kella 10-ni?2. Miks kaks rongi sõidavad järjest Türini? Kas 14.30 väljuv rong ei võiks tulla tagasi Raplast, et sõita kõigi peatustega peal kl 17 Raplani? (Vähendades võimalust, et väike rong ületäituvuse pärast seisma ei jääks... Õnneks on küll hea see, et uued rongid ei ole tapvalt palavad, kus nagu Edela konservides inimesed meelemärkust kaotama kippusid...)3. Miks Keava inimesed ei saa hommikul sõita Viljandisse ega Pärnusse?4. Miks ei võiks kaaluda kell 13. 20 väljuval rongil peatuse vahelejätmist Männikul?5. Miks ei võiks 20.41 rong minna Türini (vajadusel jätta vahele Männiku, Keava ja Käru peatuse, ning tulla hommikul tagasi sellises vahemikus et jõuaks Tallinna peale kl 8-t?Tegelikult isegi Viljandini, jättes vahele veel Kärevere, Ollepa ja Sürgavere? Seesama rong võib tagasi tulles vahele jätta Sürgavere, Olustvere, Ollepa, Kärevere, ehk ka Käru ja Männiku?6. Pärnust 6.35 võiks väljuda varem, et teha ümberistumised peale kl 8 Tallinna saabuvale rongile või teise võimalusena ise Tallinna sõita? Või Lelles ümberistumist tagades uuesti Pärnu? Taas on küsimus ületäituvus ja REISIJATE ARVU VÄHENEMINE EBAMUGAVATE SÕIDUVÕIMALUSTE TÕTTU!)7. Kaaluma peaks ka Türilt 12.45 väljuval rongil mõne väiksema peatuse vahelejätmist, vähemalt Männikul.8. Kui viimane Rapla-Tallinn ära jätta, peaks kaaluma eelneva rongi hilisemat saabumist vajadusel.9. Hommikune Tallinn-Tartu aeglane ja kiirrong tuleb tuua varasemaks, nii et mõlemaga jõuaks Tartusse tunduvalt enne 10, soovitavalt 09.30 (tagades ka sobivama jõudmise Tapale, Tamsallu ja Jõgevale). Aeglane saabuks vahetult enne kiirrongi, nii et kiirrongilt saaks ka Valga suunale ümber istuda. ( Enamus kõikvõimalikke seminare jm algavad kelle 10!). Tegelikkuses oleks vajalik muidugi rong, mis jõuaks Tartusse kella 8 paiku!)10. Puudub võimalus hommikul Lagedilt, Arukülast ja Raasikult sõita Tartusse., puhkepäevadel aga üldse varane sõiduvõimalus? (Või peaks mõned maainimesed ööbima Tallinna hotellides, elavdamaks majandust? Ümberistumiselembus? Lembus kohasem mujal, mitte tuhandeid reisijaid puudutavas kontekstis...)11. 14. 09 Tartusse peaks peatuma ka Aegviidus. Tagamaks ümberistumis ja Tallinn - Aegviidu elanike sõiduvõimalusi ning taastamaks Aegviidu puhkamispiirkonna väärtust! Või pole see Elroni asi?)12. Kl 18.49 peaks peatuma ka Arukülas ja Raasikul.13. 20.49 peaks peatuma ka Aegviidus, Rakkes ja Tabiveres. Seda just nädalavahetust silmas pidades.14. Hommikul Narvast saabuv esimene rong peatuks ka Raasikul, Arukülas, Lagedil ja Vesses, et kaotada nende sõitjate jaoks (Tapalt ja kaugemalt) ebanormaalne intervall ning taastada puuduv sõiduvõimalus just kaugemalt tulles. Eriti oluline Tallinna saabumine 7.35, mitte hiljem. Vahele võib jätta Oru, Vaivara ja Kabala peatuse. Mingil juhul ei ole vastuvõetav ümberistumine sellise ooteajaga!15. Kl 14. 07 Tartust väljumisel peaks peatuma ka Rakkes ja Aegviidus, enne seda välj. peaks aga väljuma Tartu-Jõgeva, et tagada Kärkna, Tabivere ja Kaarepere inimestele ümberistumine Jõgeval.16. Õhtusel Tartust (20.29).tuleval rongil liiga pikk ümberistumisaeg Aegviidus, seega tuleb lisada Raasiku ja Aruküla. Vaevalt, et reisija sooviks Aegviidus poodides käia.... Kindlasti lisada ka peatus Kitsekülas hilise saabumise tõttu.17. Tallinn - Aegviidu 14.35 võib vabalt sõita ka Kehrani, tagasituleval rongil teine kohe sabas?18. Tartu-Valga ja Tartu -Koidula-(Piusale iga päev), väljumine Tartust varasemaks peale aeglase ja kiireka saabumist 9.30 paiku.(Koidula praegune sõiduplaan näitab ära, et süsteemi ei mõisteta - Koidula rong peaks sõitma ka Piusale, sealseks külastamiseks vajalik aga minimaalselt 3 tundi. Praegune variant tähendab, et Piusale sõitjate arv võib väheneda rohkem kui 90%, sest õpilasekskursioonidel pole võimalik seal enam käia. Või kuidas saab asjadest aru Elron ja MKM?)Praegune aeg valitud Tartu-Jõgeva rongile tulenevalt rongide ringlusest, et ehk Koidulast (Piusalt) tulev rong lähebki Jõgevale. Tulemuseks on igati ebasobiv sõiduplaan nii Piusa kui Jõgeva jaoks. On siis rongid reisijate või linnukeste jaoks?19. Piusalt päeval kohe tagasi kiirrongina, peatustega Koidulas, Verioral, Põlvas, Taevaskojas, Valgemetsas, Vastse-Kuustes, Ülenurmel ja Kirsil, tagades ümberistumise Jõgeva ja Tallinna rongile. (Pole ju vahet kas rong seisab ebamajanduslikult kaua kuskil vaid selles, et inimestel oleks mõtet rongile tulla...)20. Peale seda tagasi Piusale kiirrongina, enam-vähem samade peatustega. Piusalt tagasi tavarongina nii, et jõuaks 17.26 väljuvale Tallinna kiirrongile.21. Ka Valgas seisev rong seisu asemel saata kiirrongina Tartusse, peatustega Keeni, Palupere, Puka, Elva, Nõo, Aardla, tagasi samamoodi Valka. (Muidugi võiks esialgu ka väiksema kiirusega Võrru sõita, aga seda kanti oliitikud enam ei mäletagi. Mis siis, et juba praegu sellise sõiduvõimaluse pakkumine annaks reisijatest rohkem aimu kui kallid uuringud...).21. Puudub sobiv rong Tallinnast Tartusse kella 9 paiku, peatustega Aegviidus, Tapal, Tamsalus, Kiltsis (2 peatuvat rongi liiga vähe), Rakkes, Tabiveres, Jõgeval, mis Tartust tuleks samade peatustega koheselt tagasi.22. Õhtusel Tallinn - Narva rongile võib kaaluda Kabala, Vaivara ja Oru peatuste ärajätmist, sama ka varahommikusel tagasisõidul. Seda enam, et nendest peatustest vaevalt sel kellajal tööle või kooli sõidetakse. Lisaks on esialgu väga kahtlane ka praeguse Rakvere rongi pikendamine Narvani, kuna Narva sõitjate hulk väga tugevalt langenud. Kuni uued rongid ei too vastupidist tendentsi (bussid ka dubleerivad), ning Narva ja Jõhvi vahel pole peatusi, kus oleks mõtet peatuda, peaks kulude kokkuhoiu eesmärgil esialgu pikendama selle rongi vaid Kiviõlini või Jõhvini!?23. 4-tunnine vahe Aegviidust päevasel ajal on sulaselgelt llig. Peab kaaluma võimalust jätta rong tehnoloogilise vajaduse korral käigust ära vaid ühel päeval nädalas, nt kolmapäeval.24. 21.48 Riisiperre saabuv rong tagasi Keilasse, peatustega Laitses, Kibunas ja Vasalemmas, tagades ümberistumise 22.20 Tallinna suunduvale rongile. Ootab ära Tallinnast Keilasse saabuva rongi 22.40 ja suundub Riisiperre (igapäevaselt), saabuv rong omakorda suundub aga edasi Paldiskisse.Hommikul Paldiskist tagasi osaliselt kiirendatud koosseisuna igapäevaselt. Varase väljumise puhul ehk võimalik kombineerida Riisiperest tulevale rongile ümberistumine jne...25. Hommikused varased saabumised Riisipere-Paldiski suunalt peavad tagama ka puhkepäeviti ümberistumised varastele Tartu ja Rapla suuna rongidele ning vastupidi.26. Info kõikide suundade sõiduplaanide kohta tagada kõikides peatustes üle kogu Eesti, (soovitavalt kaheteelises piirkonnas mitte perroonidel) ühtsel infostendil koos kohaliku bussiliiklusega.27. Jõgevalt vajalik rong Tartusse saabumisega u 07.20, tagasi Tallinna. Jõgevale jõudmise aeg tuleks sättida nii, et jõuaks umbes 08.10-08.2028. Üksikute rongide puhul peaks kaaluma ka üksikute vähekasutatavate peatuste ära jätmist. Kui Mustjõel peatub pea 13 rongi päevas, siis see on tõepoolest asi, mille puhul näpp meelekoha juurde läheb ja mitte ainult minul... Nii peakski tasa ja targu mõnelgi rongil Mustjõe, Lahinguvälja ja Parila ehk ära jätma. Küsimus eelkõiige mõttetuses, samas ka kokkuhoius. Kokkuhoitava rahaga peaks hoopiski tegema peatuse Mustjõe Kõrtsitalu juurde, kus oleks kordades rohke sõitjaid, kuigi periooditi. Muide, marjulistele-seenelistele sobiks see peatus samuti ja kui peakski keegi avaldama rahulolematust tiheda "võõraste" liikumise üle, siis leiab ka selle jaoks hoobasid.29. Ka Kõnnu peatuse peaks taastama. Sest tollal oli ju väide, et ajavõiduga lisandub tuhandeid reisijaid. Kus need on, MKM? Ahjaa, kust saada raha? Ikka mõistusega tehtavast sõiduplaanist. Lihtsalt küsimus: Kas tõesti kõik elektrirongid Riisiperest peavad peatuma Jaanikas ja Kulnas? Jaaknat te ju ei taastaks? Mul pole midagi selle vastu kui kuskil on head sõiduvõimalused, agatuleb kaaluda, kas 15 rongi viie inimese jaoks ikka natuke palju pole? Küsimus ongi mõtlemises, mitte Exceli tabeli tegemise oskuses!30. Lugupeetud Elron! Mida olete teinud Sõmeru, Kalevi, Energia ja Vorbuse peatuste taastamiseks? Ah, et kus need on ja milleks neid vaja? Nojah, küsimus vist valel aadressil....31. MKM-i ja ka Elroni ükskõiksus, mis kaasa toonud selle, et valitsuse valimislubadus Lilleküla Ühispeatuse kohta vette vedama läinud, peaks tähendama ka seda, et kõik kiirrongid peatuks ka Kitsekülas. Etsil siin oma osa, sest ta ei suuda kuidagi Tallinna bussiliiklust kaasajastada. Või tekib hirm, et bussifirmadega konkureerides kaotame viimasedki reisijad?32. Peab aga ka kiitma. Kaotades nädalapäevadest sõltuvad totrused, võib tulemus olla äärmiselt tulemuslik! Kardan küll, et selle tegevuse põhjuseks mitte soov tagada inimestele midagi paremat, vaid teadmatus, riskin ma muidugi järjekordse vinguja nimesaamisega...33. Tallinn-Viljandi väljumisega 19.05 peaks väljuma hiljem, u 19.25.Jne, jneOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOMinu mõistus ei võta!Kas Raplast Viljandisse ja Lehtsest Tartusse saab osta vaid sularahas või kliendikaardiga, tagasiteel ka pangakaardiga? Või ümberistumisega tsoonide rongilt kaugrongile tähendab eraldi piletite ostmist?Kõik selleteemalised kirjutised on vastuolulised.Uuest aastast saab rongipileteid soetada vaid rongist või interneti teel. Raudteejaamades Elron pileteid ei müü. Rongist on võimalik pileteid osta sularahas või Elroni sõidukaardiga. Sõidukaart on oma olemuselt sarnane Tallinna ühiskaardiga.Sinna saab klient raha peale laadida ning seejärel endale rongist pileteid soetada või kaardile näiteks perioodipileti osta. Sõidukaarte hakatakse müüma rongides. Inimesed, kes Tallinnas tööl käivad ja sealset ühistransporti kasutavad, saavad oma Tallinna ühiskaarti kasutada ka Elroni rongides.Ja lisaks veel ID-kaardiga ja rohelise kaardiga ja sinise kaardiga ja....?Miks üldse on vaja laadida kaarti? On see mugavam ja kasulikum firmale? Kui nii, siis ehk mõistetav, aga millise kohvriga uuest aastats peaks kaarte kaasas kandma?Nii keerulised lahendused? Erinevad terminalid vagunisaatjatel? Kui kaua nii piletimüük aega võtab ja kui paljud sõitjad jõuavad enne rongist väljuda?Perepiletitel pole üldse soodustust?Lemmikloomapilet?Rattaga sõit?Õpetajate soodustus?Kaitseväelased?Politsei ja turvafirmad?Kiirrongipiletitel lisahinnad ja tavapileti puhul lisapilet?Kuupiletite hinnad on erinevad piima- ja kiirrongidel? Ma sooviks teada, kes selle idee taga on? Kui Tapa ja Tartu vahel on piimaronge vaid 2 ja elroonlased ega MKM kuidagi ei mõista, et sõiduvõimaluste parandamine puudutab ka väiksemaid peatusi, kuidas saab üldse asjale nii läheneda? Ja lisaks tahaks teada, nagu enamik pläralates kirjutajaid, kas Viljandi rong on kiirrong või lausa ekspress? Kui Elron, MKM või riik ei suuda või ei taha parandada inimeste sõiduvõimalusi riigis, siis kuidas tohib lubada sellist lollust?Ahjaa, milline saab olema kord uuel aastal Balti jaamas kui senine turvafirma enam ei toimeta seal?Mis on põhjuseks kassade kadumises? Kas eeldatav kokkuhoid on suurem kui kulu nende ülalpidamisele? Või peamine põhjus ülevaate puudumine diiselrongide täituvusest ning piletimüügi jm eripäradest? Sama, mille suurelt ja punaseks tegin?Kogu soust, mida pädevad tegelased Elronist ja MKM-st keedavad, toob kaasa mitte ainult kulude kasvu, vaid ka oma inimeste rahulolematuse. Oma inimeste all pean ma silmas mitte töötajaid neis asutustes, vaid ikka Eestimaal...Siin puudu üks oluline asi! Ikka pole veel tuhandeid arvamusi, et ma näen asju valesti!?Head inimesed!?:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::06. 12.Oeh!Leidsin sellise vastuse Fb-sElron Elroni nägemuses pakub ootesaali teenust kas raudteeomanik läbi operaatori või kohalik omavalitsus, vastavalt oma elanike soovidele.
Täna on nt Edelaraudtee Infrastruktuuri AS pakkumas oma taristu suuremates jaamades ootesaaliteenust, mida me neilt ka ostame.
Paraku AS Eesti Raudtee vastavat teenust ei paku. Samas nõustume ka käsitlusega, kus ootesaal ei peagi olemas olema, kuna inimesel pole vajadust ooteplatvormile mitmekümneid minuteid varem tulla.
Küll on ootesaalid ja ka muu taristu vajalik seal, kus raudteepeatus on osa suuremast ühistranspordisõlmest - st. ootesaal teenindaks nii rongi- kui bussikasutajaid.
Balti jaamas peaks kindlasti ootesaal olema, ent täna ei ole ükski sealne eraomanikust kinnisvaraomanik huvitatud korraliku ja riigi jaoks taskukohase ootesaaliteenuse rajamisest huvitatud. Balti jaama omanik GoGroup pakkus Elronile rendiks just sellist ootesaali, mis nüüdseks seal olemas on. Selle me ka rendile võtsime.
Loodame, et lähitulevikus otsustab Tallinn Balti jaama korraliku ühistransporditerminali rajada, kus on olemas ootesaal nii rongi- kui bussikasutajatele, ja ka linnatranspordile. MKM on sellist arengut toetamas, kuna järgmisest aastast alates on kõigil Eesti omavalitsustel võimalik taotleda EL kaasfinantseerimist selliste terminalide rajamisel. Kuuldavasti on selles valdkonnas nt Rakvere linn julgelt otsuseid tegemas.Ma ei tea...Muidu ju kõik õige, aga miks ei suudeta mõista, et inimesed ei saa alati tulla viimasel minutil. Küll tuleb buss varem või mis iganes. Ooteruumid peaksid olema elementaarsed, millegi pärast ei mõisteta seda meie riigis. Miks küll?Nüüd on küll 90 milj olemas, eks näis, millega hakkama saadakse.***********************************Huvitav saab olema ka rongide ringlus. Täpselt pole sotti saanud, kuidas Lõuna-Eestis ja Pärnus kurseerivad rongid hakkavad hoolduses käima ja kui tihti!? Mingis mõttes annaks see võimaluse lisada neid ronge tippaegadel Tartust ja Pärnust Tallinna. Kui tõesti on nii, et need rongid tulevad mingil ajal hooldusesse, siis võiks seda proovida planeerida reedeti ja pühapäeviti!? Aga eks uuest aastast näeb, sest adekvaatset infot ju pole...3 comments:
No kus on siis tuhandete MKM-i ja Elroni asjameeste selgitused, et ma olen nii negatiivne ja pahatahtlik?
Reply- AnonymousDecember 4, 2013 at 4:19 AM
Tallinnas PEAB olema kassa või infopunkt!!! Elron ilmselt ei tule selle pealegi, mis "lolle" küsimusi turistidelt võib tulla, kust saada infot nt hilienemiste korral jne. No ühe infopunkti ülalpidamine ei saa ju nii kulukas olla.. Vajadusel saaks ju anda funktsioone juurde nt Harjumaa piletid, Tallinna piletid, üldine turistiinfo jnejne..
*Diiselrongi peatumata jätmine Tallinna ja Aegviidu vahel on mõistlik, kui elektrirongigabon tipptundidel tagatud intetvall 30 min ja mõistlik ümberistumisaeg Aegviidus Tartu/Narva rongidele, AGA seda EI TOHI TEHA enne kui need tingimused on täidetud!!!!
*Käiku tuleb anda Tartu-Jõgeva-Tartu rong ning Valga-Tartu vahele lisada veel üks rong, niiet saaks Elvasse 2h tagant ja Valka 4h tagant. Ei pea kasutama ühtset malli kõikide peatustega.
*Piusa lühike seisuaeg on totrus, ka marju- ja seenelised lähiümbruses ei jõua oma tiiru ära teha.
*Viimased väljumised Viljandist, Valgast, Narvast, Pärnust peaksid olema vähemalt kell 19
---
Piletimüügist:
ilmselt on kaardimaksetega mõeldud nii, et "tsoonirongides" ei ole kaardimaksevõimalustega müügiterminale, seega peaks saama Viljandi rongist kaardiga maksta saama ka Tallinna-Kohila pileti eest
ja koha eelnev valik I klassis peaks kindlast säiluma!, muidu Täistunniekspressiga võistlemine läheb väga raskeks
-
See on minu isiklik tagasihoidlik arvamus
Omalt poolt ütlen, et see kommentaariumis väga asjalik arvamus...
Kassinurme mäed.
Kus on siin rattahoidlad? Kas teemaga tegeleb keegi? MKM, Elron, Ets? Üksi või koos?
Tuesday, December 10, 2013
Riik halb peremees?
Kui asju vaadata, siis kohati ongi riik halb peremees. Miks? sest kui suhtumine oma inimestesse, olgu siis töötajasse või inimesse üldiselt, selline, siis loomulik on see halva peremehe tundemärk!
http://www.tarbija24.ee/2626454/monesse-rongipeatusesse-tulevad-ootepaviljonid
Erafirma suutnud natuke rohkem inimestele mõelda, kuigi küsimus, kas tegemist hea peremehega, jääb ikka... Ja näis, kas ka Taiksesse midagi tuleb? Või Pärnusse?
http://www.postimees.ee/627712/eesti-raudtee-lubab-perroonidele-tuulevarjud-pusti-panna
Omavalitused pole Glase sõnul valmis ise ootepaviljonide ehitamisse panustama. «Lähtutakse sellest, et meie peaksime igasuguseid erisoove kinni maksma, mõtlemata sellele, kas see on otstarbekas või kust selleks raha tuleb.»
Siin Glasel vast õigus. Kuigi olen veendunud, et koostööd vähe olnud, ka Eesti Raudtee poolt. Miks nii?
No kui pannakse maha selline kild, siis........
....küsiks, kas tegemist terve mõistusega? Kas tõesti leidub neid, kes viiks raudtee natuke kõrvale, et bussipeatuses peatuks? Oh ei, see tsitaat vaid tõestab seda, et raudtee tegelased, sh ka Pressiesindajad, tihtipeale lihtsalt ei saagi millesti aru. Sellise tsitaadi ütlemine aga näitab selgelt, et parem oleks suu üldse kinni hoida!
Selgituseks:
Jutt ei ole raudtee viimisest bussipeatuse juurde, vaid rongipeatuse viimisest, kus see oon võimalik, majanduslikult kasulik jne. Näiteks Oraval jm on praegugi 2 bussipeatust, kuigi uue platvormi ehitamine kõrvaltee asemel ülesõidu juurde võimaldanuks ehitada kahe peatuse jaoks välja ühe süsteemi. peaks olema lihtne mõista, aga nüüd on selge, miks nt Jõhvis ei saada millestki aru. Pressiesinadajate arvates tuleb sinna lisateid ja pööranguid panna. Tule taevas appi! Nüüd ei teagi, kas EVR-i ametnikud suud ammuli Pressiesindajat kuulanud, või too ametnike kägu uskuma jäänud. Lõpptulemus nii reisijavaenulik, kui kahjulik riigile.
Kapitaalsemaid ehitisi perroonidele ei võimalda Glase sõnul Eestis kehtivad standardid, mis ei ole Eesti Raudtee välja mõeldud, vaid tuginevad ELis kehtivatele standarditele. «Me oleme meile ette antud raamid maksimaalselt ära kasutanud,» kinnitas Glase.
Ta
lisas, et kapitaalsemate pealisehitiste rajamine platvormidele pole
otstarbekas, sest platvormide eesmärk on võimaldada reisijatele
turvaline ja mugav rongile minek ja maha tulek, mitte pikemaajaline
ajaveetmine.
«Euroopa riikide praktika näitab, et kui
platvormidel muuta ootepaviljonide olme liiga mugavaks, tõrjuvad noortekambad või asotsiaalid reisijad neilt välja ja tekkib palju avaliku korra probleeme,» selgitas ta.
platvormidel muuta ootepaviljonide olme liiga mugavaks, tõrjuvad noortekambad või asotsiaalid reisijad neilt välja ja tekkib palju avaliku korra probleeme,» selgitas ta.
Glase
sõnul võib reisijate skepsisest praegu aru saada, aga tema kinnitusel
lähtub raudteefirma tegutsedes sellest, et kahe aasta pärast on raudtee
korras, platvormid ümber ehitatud. «Kõik see koos peaks hakkama toimima
sääraselt, et kõik toimub plaani järgi ja kellast kinni pidades,»
kinnitas ta.
Omavalitused
pole Glase sõnul valmis ise ootepaviljonide ehitamisse panustama.
«Lähtutakse sellest, et meie peaksime igasuguseid erisoove kinni maksma,
mõtlemata sellele, kas see on otstarbekas või kust selleks raha tuleb.»
Jutt
segane, nagu Kört-Pärtli särk! Aga... Esiteks ei usu ma, et
kapitaalsemaid ehitisi teha ei tohi. Teha perroonide otstesse, trepist
teisele poole, klaasist (läbipaistvus peab olema!) paviljon, on see
tõesti lubamatu? Ahjaa, pärtid peksavad puruks. Sest politseid
vähendatakse, minnakse kergema vastupanu teed jne...See selleks. Ka
parklaid ei soovinud EVR alguses teha. Küll aga pidanuks kiire
projekteerimise käigus MKM leidma koostöövõimalused omavalitsustega, et
mõelda, mis võiks hiljem täiendavate asjade tegemisel oluline olla.
Hr Glase, kas Paluperas Eesti Raudtee pakkunud oma suurt platsi omavalitsusele?
Kahe
erineva lahenduse puhul aga väike pluiss Edelaraudteele, nende
varikatuste puhul tekib väikegi nurk, et tuulevarjus olla kui ikka ilm
väga kõle...
******************************************
Wednesday, December 11, 2013
2 comments:
Loodus ilus ja hea seda jälgida veel raudteel-pildid jumalikud, hinge ja romantikat täis!!
ReplySina mõistad, Pirtsu....!?
************************************************Sunday, December 15, 2013
Riigi maine kahjustamise põhjused.
Öös, iga kass on hall.... Proovi sa vahet teha, kes sulle vastu tuleb ja kes selja tagant vaikselt pimedas hiilib...
Vaata, kust otsast tahad, ikka ei ole Elronil (ehk riigil) head mainet. Elron püüab muidugi kõigest väest tagada positiivset vastukaja, aga see ei taha kuidagi õnnestuda. Nagu olen siin naljapärast nimetanud seda AA - Anonüümsed Ametnikud sündroomiks. AA esimene reegel on - tunnistada oma probleemi. Selleks on vaja mõista, et probleem on, aga kui seda ei suudeta, siis pole ka lootust....
http://www.elektriraudtee.ee/ettevottest/uudised/356-elroni-esindajad-kohusid-maavanematega
Juba see, et sellist viidet, mis parandaks ehk tibakenegi mainet (näidatakse ju, et püütakse!), ei ole pannud ettevõte oma FB lehele, näitabki midagi. Samas on senine FB (on see riigiettevõttele kohustuslik, et seda tehakse, aga ei hoolita!?) näidanud, et tegemist vist püüdega olla "sugtleja". Paraku on suhtlemisoskamatuse üks näiteid just see, kui suhtlejad blokeeritakse või nende arvamused kustutatakse. Üheks põhjuseks muidugi tänapäevane mõtlemine - ei ingeid amotsioone, ainult korrektne küsimus ja korrektne mittemidagiütlev vastus ning korduvale küsimusele vastamatajätmine. Niisugune on Elron ja mitte ainult. Niisugused on ka MKM, Edelaraudtee, Salvest, Viru Õlu ja ei tea, kes veel.
Et siis Elron ei tunnista vigu ja on ise tark, oleme jõudnud just sinna, kus nüüd oleme...
Elroni juhatus kohtus eile Jõgeva ja Rapla maavanematega. Kohtumise teemaks oli uued sõiduplaanid ning levinud väited, justkui tooks uus aasta vähem ühendusi Eesti väikepeatustesse.„Pea viimased 10 aastat pole siin riigis rongid peatustes nii tihti käinud, kui alates 1. jaanuarist," selgitas Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip. „Elron on koostöös riigiga suurendanud diiselrongide veomahtu 56% ning enamus sellest on suunatud tavaliinirongide käikupanekusse," sõnas Ossip.
Väited??? On see mõistmatus või otsene valetamine?
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1030/7201/3015/MKM_010713_leping13-003_Lisa1.pdf
Ei usu, et Elron pole kursis selle dokumendiga. Või kui seda eitada, siis ehk tegemist süvenemisega? Tegelikult esimeste lubaduste virrvarris Elron ei taibanud ühte. Lubades kõikvaõimalikke asju (rongiliikluse tihenemine, piletihind ei tõuse, 16-vagunilised rongid jne jne), ei saadud aru kõige lihtsamast - mis on lubadused ja mida need tähendavad. Jaa, liiklus tiheneb kui nt kümne rongi asemel sõidab 12! Ei vaidlegi vastu. Kui aga viimase kümne aasta jooksul peatus Kevas 11-12 rongi, siis Elron vastavalt miinimumkavale tahtis Viljandi kiirrongide arvu viia 2,5-lt 6-ni. Tubli samm edasi. Ja Keavas peatuvate rongide arvu, mis niigi viimastel aastatel vähenenud, 10-lt 5-ni. On see vähem või ei ole see vähem? Minu pärast võib siin kasvõi 20 rongi sõitma panna, kui aga paljude jaoks jäävad alles vaid pooled senistest, siis SEE ONGI VÄHENEMINE!
Või soovib keegi tõestada, matemaatiliselt, filosoofiliselt või muul moel, et VÄIDE on vale?
Muide, ma pole nii kõva matemaatik, aga küllap kuulub selle 56% alla ka R,P käigus olnud kiirrongide toomine igapäevaseks? See muidugi ääretult tore tegu. Mitte küll nii tore, kui Elroni plaan "kiirrongidel" piletihinnad kõrgustesse ajada ja sealsamas ka soodustustest loobuda. Mis sest, et inimestel pahatihti pole valikuid. Eriti sellisel tasemel tehtud sõiduplaanide puhul.
Üks lihtne algklasside ülesanne Elronile. Kui Tallinn - Tartu - Valga (Koidula) puhul on käigus kaks "piimarongi" päevas, kas liiklemisvõimaluste paranemine on see, kui neid ronge ei lisandu Ehk lisandub üks Valka, aga ükski Valgast tulev rong ei peatu enam Tabiveres, Kärknas, Kaareperes, Rakkes, Vägeval, Pedjal, Lehtses, Kiltsis, Aegviidus, Jänedal, Kehras, Raasikul, Arukülas, Lagedil.... Elroni sõnul puuduvad neil andmed senise reisijate liikluse kohta! Kas see on õigustus solki hakatea kokku keerama. Iga normaalne inimene lähtub andmete puudumisel sellest, et vaatab mingi perioodi, kuidas sma olukord toimib. Mitte ei keera asju pea peale, ei tegele "põnevate väljakutsetega" nagu ümberistumised nii, et käibki üks karusell. Ei saa ju eeldada, et reisijad soovivad nassiliselt külsatada kaubandusvõrku. Tallinnas, tartus, Lelles, Aegviidus jm! Või hoopiski peab valima lõbustusasutused? Mis sinna koju ikka jõuda, oluline on ju liiklus linnade vahel!? Mis teha siis pool tundi Aegviidus kui riigi teatel ei ole rongipeatus vabaajaveetmis koht? Minema kuuse alla?
Hea küll, minul on emotsioonid. Mida Elronis ei mõisteta. Ei emotsioone, nalja, küsimisi, pärimisi....
Maikuu kavand. Et üldse sellisega tuldi välja, maavanemate ette, näitab, et tegemist on agklasside-eelse tasemega.
1. Hommikune Tallinn - Tartu. Lagedilt, Arukülast ja Raasikult saab rongile ainult tööpäevadel, istudes ümber Aegviidus. Teadmiseks Elronile - Tartu rong ei tähenda vaid Tartusse sõitmist, vaid ka Jänedale, Nelijärvele, Tapale jne.
2. L,P väljub esimene mainitud peatustesse sõitev rong Tallinnast alles 8.15, mis selgelt hilja. Olnuks Tartu rongil peatused, oleks väljumine juba 7.25...
3. 8. 25 väljuv Tartu kiire jääb koperdama eessõtva elektrirongi sappa, aga Aegviidus elektrirongiltsellele ümber istuda ei saa ja Aegviidu puhkepiirkonda kiirrongiga ka mitte. Vist seetõttu, et kiiresti tahavad liigelda vaid ametnikud linnade vahel... Ja ärge unustage, Hr Kaareste üks lubadusi oli, et KÕIK Tartu rongid peatuvad Aegviidus!?
4. Tööpäevadel tekib 4-tunnine vahe kui intervall-loogika järgi väljuvad rongid 9.15 ja 13.15. Paljuvõitu?
5. Elektrirong väljub 10 min PEALE kiirrongi 13.15 ja otse loomulikult Aegviidus kiirrong ei peatu. Väikepeatuste olukord kardinaalselt paraneb, sest Tartusse sõiduvõimalus paraneb läbi Tallinna sõites....
6. Intervall- loogika tähendab seda, et nii mõnigi koosseis seisab Aegviidus pikka aega: Miks? On see majanduslikult otstarbekas kasutamisviis? Kas kõik elektrirongid peavad üldse sõitma Aegviiduni, mitte näiteks vajadusel Kehrani? Eriti kui samal ajal olemas Aegvidus peatuv kiirrong? Või vajab Mustjõe tõepoolest 12 peatuvat rongi päevas? Eriti kui mõelda, et riik ei soovinud kuidagi parandada puhkamisvõimalusi, ehk peatust Mustjõe Kõrtsitalus!?
7. Olenevalt aegadest võib Arukplast Elvasse sõit tähendada mitut ümberistumist ja sõiduaja venimist nii pikaks, et neid numbreid ma ei oska väljagi tuua! On ju tore kalpsata oma pampudega Aegviidus ja seejärel Tapal.Jõgeva maavanema Viktor Svjatõševi sõnul on maavalitsusele teada nt Tabivere valla soov paremate väljumiskellaaegade osas. Rapla maavanema Tiit Leieri sõnul on Rapla maakonnas sama soovi avaldanud Hagudi ja Keava peatuste kasutajad.
8. Kas rongide vahe Rakkes kella 8.54-st 21.17-ni on normaalne? Kiltsis? Tabiveres? Kuhu kadus Jõgeva rong?„Tõsi – paljud väikepeatused ei hooli kasvanud mahust ning soovivad endale täiendavaid väljumisi sinna, kus neid hetkel veel ei ole," sõnas Ossip. „Me oleme võtnud kindla seisukoha, et meie partneriteks sõiduplaanide väljatöötamisel on maavalitsused," selgitas Ossip.
Te olete võtnud kindla seisukoha? Et väikepeatused ei hooli? Kui Teie FB-lehte vaadata, siis on selge, et Teie ei hooli!? Sest just reisija peaks olema maavalitsuse kõrval (kus tihti ei teatagi reisijate soove ja vajadusi) kindel partner. Kes pole lüpsmiseks, vaid ikka kliendiks. Et Teilgi oleks põhjust saada väljateenitud palka!„Kokkuleppel Elroniga muudetakse osaliselt reisirongide graafikuid. Selle tulemusena paraneb kõigi sõitjate, eriti aga Tabivere elanike võimalus reisirongiga liigelda. Koostöö tulemusena viime sisse vajalikud muudatused ka bussiliikluses. Maavalitsus suunab edaspidised jõupingutused täiendavate, vaid Jõgeva-Tartu-Jõgeva marsruudil ja rohkemate peatustega sõitvate reisirongide kasutusele võtmisele," selgitas Svjatõšev. Tema sõnul peaks uus sõiduplaan rakenduma maikuu lõpuks hiljemalt ning maavalitsusel on juba lähiajal võimalik seda valdadele lähemalt tutvustada.
Või me kõik kardame reisijaid?Rapla maavanema Leier sõnul on selge, et väljumiste arv on kõigis maakonna peatustes kasvanud. „Meie peamine soov on ju seisnenud selles, et Tallinnasse saabumise ja väljumise kellaajad just tipptunniti oleks veelgi rohkem elanike soovidele vastavad," selgitas Leier. „Möödunud kolmapäeval toimunud kohtumisel nägime, et Elron on konkreetselt antud kitsaskohad ka lahendamas," teatas Leier. "Loomulikult jäävad osad väiksemad peatused, mille mured peame maakonnas proovima omalt poolt lahendada busside võimaliku etteveoga suurematesse peatustesse," sõnas Leier.
No näete! Maavanema sõnul on selge, et kõik aina kasvab! On ta pime?
Mis siis teha? Anda uusi lubadusi?Järgmise ühise tööna on maavalitsustel soov vaadata üle maakondlike bussiliinide sõiduplaanid selliselt, et oleks tagatud sujuv ümberistumisvõimalus rongilt bussile ja vastupidi. Juba täna eksisteerib väga palju bussiliine üle Eesti, mis toovad maakondade keskustes asuvasse raudteejaama ümbruskaudsete suur-asulate elanikud vahetult enne reisirongi väljumist ja vastupidi. „Elron soovib, et selline kord laieneks igale reisirongiväljumisele ning seda saavutame me ainult koostöös maavalitsustega," lubas Ossip.http://eestimaablogi.blogspot.com/2011/06/tallinna-soidu-voimaluste-parandamiseks.html
Millal Leier ise hakkab midagi lahendama? See pähkel on ju puremata, aga ma ei tea, kas Leier seda ka Ossipile tutvustas? Või kas keegi rääkinud Palupera - Otepää bussiliinist? Või kui kaugel on Haapsalu - Tallinna busside ühildamine Riisiperes rongidega?
Ega ma väga siin rohkem ei saagi puudusi välja tuua, sest neid on nii tohutult palju!. Ja selline tase tähendab, et ei saa tõsiselt tegeleda ka juurdeveoliinidega, kuna eelduseks olev sõiduplaan ei kõlba kuhugi!
Ma ei saa ka ise pakkuda praegu sobivaid busse, mis peaks Riisiperest läbi sõitma. sest veel kord, selline kavand ei lasegi teistel asjadega tõsiselt tegeleda.
Väited?Riigi maine kahjustamise põhjused? Ikka needsamad, millest rääkinud õiguskantsler ja väga paljud inimesed lisaks. Ignorantsus, oskamatus kaasata ühiskondlikke liikumisi, eneseupitamine, tühjad lubadused.... Kes mõistab, see mõistab, kes ei, see paneb vanas vaimus edasi. ja nii see riik langebki...6 comments:
- AnonymousDecember 16, 2013 at 11:44 AM
Huvitav kui kaugel on aeg, mil "pead lendama" hakkavad tegelastel, kes mitte midagi teinud ei ole,et kitsaskohad likvideerida, et vältida krahhi? Probleemi tunnistamine on väike võit, probleemile tuleb leida lahendus! Ega vist enne ei juhtu midagi, kui ei suhelda omavahel, ülemuste ülemustega, klientidega jne. Igasugune tagasiside olgu see hea või halb on väga vajalik, palju hullem, kui üldse tagasisidet ei saa/ei anta - seda juhtub siis, kui nähakse, et ei taheta olukorrale lahendust leida. Kellele selline vegeteerimine kasulik on, seda mina ei tea.
Reply Ma ei tea, Anonüümus!
Reply
Ehk on kasulik sellele, kes ei taha vaeva näha? Muidugi nõuab korralik töötegemine sellises firmas tohutut vaeva! Maht on ju suur ja väga palju on erinevaid seoseid. Kui aga tahta parimat, nagu ütled, peabki vaeva nägema. Siis tuleb ka armastus... töö vastu ja ka firma vastu. Riigist rääkimata. Reisijad ju ootavad, et neist hoolitakse...- AnonymousDecember 16, 2013 at 11:01 PM
Tere taas.
Reply
Tihtilugu hakkab midagi liikuma, kui asjasse sekkub meedia. Sai siin pikalt mingi aeg kirjavahetuses oldud Edelaraudteega, et pandaks nädalalõppudel Tartu kiirliinile sõitma täispikk rongikoosseis. Pidevalt väideti, et puudub vajadus täiendavale vagunile. Sai pöördutud tookord Postimehe poole sellel teemal ja mõni nädal hiljem renditi Lätist lisavagun. Ehk iga teemaga tuleb minna lõpuni. Tänud!
Reply
Vahel tõesti kasu, aga vahel ei võtagi meedia teemasid ette või suhtub pealiskaudselt. Nagu ka Kadrina ja Jõhvi platvormidega ja palju muuga. Pressima peab aga ikka.- AnonymousDecember 25, 2013 at 3:30 AM
Väideti, et rongikoosseise lisandub ja liiklus tiheneb. Tõepoolest, Tallinn-Tartu ja Tartu-Tallinn nädalapäevade kiirrongide väljumiste arv viidi samaks nädalavahetuse väljumiste arvuga. Aga see jäeti mainimata, et Elroni diiselrongides on OLULISELT VÄHEM kohti kui Edelaraudtee diiselrongides! Järelikult nädalavahetustel, kui sõidab rohkem reisijaid, ei paranenud midagi, vaid HALVENES OLULISELT. Praegu on reedel Tallinnast kella 14 paiku Tartu suunas väljuv kiirrong suhteliselt täis (vahel istuvad Tapalt sisenenud sõdurpoisid ka oma kottide otsas) ja kella 17 ajal väljuv tugevasti täis. Mis saab nüüd reisijatest, kas nad peavad hakkama sõitma vahemaad Tallinn-Tartu püsti seistes? Elron on oma eeskirjadesse, mille MKM on kinnitanud, hoolega sisse kirjutanud, et istekoha puudumine ei ole pileti ostmisest keeldumise argument.
Reply
Elroni kodulehel on uhke bänner, mis loeb päevi, tunde, minuteid ja sekundeid uute diiselrongide sõitmahakkamiseni. Küll aga ei ole piletimüügi korra jmt rubriikides eriti tunda, et tegemist oleks KA DIISELronge opereeriva ettevõttega, endiselt räägitakse ELEKTRIrongidest. Kusagilt ei selgu, kuidas oleks sõitjal REAALSELT võimalik kasutada lubatud (ja Edelaraudteel kehtinud) 10%-list soodustust veebi kaudu või kassast pileti ostmisel. Tartu raudteejaama piletiautomaat kaotatakse üldse ära.
Olen praegu olukorras, et sõidan aastavahetuseks Tartusse, kuid ei tea, kuidas ma sealt uuel aastal tagasi saan (kas üldse pealegi mahun). Olen sage sõitja (talvel küll mitte igal nädalal, aga siiski). Kas tõesti on vagunis täishinna eest pilet ostmine ainus võimalus? Tänud, Anonüümus!
Väga head tähelepanekud!
Muide, üks pääsetee olnuks kui oleks käigus normaalse piletihinnaga Tallinn - Riia - ... rongid. Sest tõepoolest ei too see "tihendamine" kaasa muud kui ülitäis rongid. Ahjaa, ühendust Riiaga lubati ammu, vaevalt, et selleks saab pidada "piimaronge"...
Kindlasti peaks lisanduma vähemalt üks kiirrong hommikupoolselajal, ehk see natuke päästaks.
Kogu info on puudulik. Pole isegi sõnagi selle kohta, et Pärnu peatus uues kohas.
Ja ma ei oska kuidagi lohutada ega lootust anda, Mõnel päevalikka rongi pääsed....
Et
kõik algusest peale ära rääkida, pean ma alustama päevast, kui tegin
ettepaneku asuda MKM-i Elroni ja paljude spetsialistide koostöös välja
töötama uue sõiduplaani põhimõtteid ja sellega seonduvat - töötuurid,
rongide ringlus jne. Sellest sõltub ju ühistranspordi kasumlikkus,
ettevõtte kulud-tulud, maine, reisijate tulevik jne.
Öudne elu ikka-keeruliseks kisub Teil seal raudteel??
ReplyMis toimub riigimeeste peas?? Miks ei huvita riiki mis saab edasi suurest hulgast töötajatest?? vastust teab vaid tuul!
Loodan vaid parimat ja jöudu Teile sinna-loodan et asjad laabuvad!!