Kes loob raudtee tulevikku ja keskpiire Viljandi maanteel. Okt 2020.

 

Reede, 9. oktoober 2020

Raudtee tulevikku arutatakse nii?

 

Fotod Heiki Hepneri FB lehelt.

Selline oli siis Heiki Hepneri lühikokkuvõte. Tallinn pürgib roheliseks linnaks (ise väites, et seda juba ollaksegi), kuidas Eesti pürgimisega on?

Teen arutelupäevast lühikese kokkuvõtte. RB osas tegeletakse regionaalsete peatuste projekteerimisega. Regionaalrong peaks hakkama liikuma kiirusega 160-200 km/h.

Esimene teema näitab, et arusaamad Eesti riigis raudteest on ja jäävad alla igasuguse arvestuse! Hoolimata korduvatest viidetest, et kohalik vedu sel raudteel ei toimi vaid on tegu puhtalt üüratu raharaiskamisega, ei pane kedagi võimukoridorides mõtlema.

Täna toimival raudteel (rööpmelaiusega 1520) on liiklustiheduse suurendamiseks mitmeid pudelikaelu. Kitsaskohad: pikk sõiduaeg Tallinn-Rapla liinil (15-20% pikem sõiduaeg kui võrrelda Aegviidu suunda); läbilaskevõime ammendunud; veeremi puudus. Hetkel keskmine kiirus 54 km/h. Hetkel otsustatud: 1) Lelle-Türi lõigu rek 2020 (sisuliselt tänaseks tehtud); 2)Tallinn-Väike-Liiva lõigu rek 2021; 3) Balti jaama laiendamine ja Paldiski mnt viaduktist Kitsekülani 4. peatee ehitus (2021); 4) Rapla-Lelle lõugu rek (2023).

Lahendamata on möödasõidukohtade rajamine Hagudi, Saku ja Männiku jaamas. Edelaraudteel projekt tehtud ja orienteeruv maksumus 4,5-5 mln euro vahel. Vajalik ministeeriumi poolne nõusolek ja Edeleraudtee AS on valmis välja ehitama. Tegin ettepaneku 2021 möödasõidukohad välja ehitada, arvestades ka sellega, et tegemist oleks lisaks majanduse elavdamiseks sobiva investeeringuga. Saime ministeeriumilt suusõnalise nõusoleku teemat arutada. Sisetunne ütles, et lootust on. Teemaga on tegeletud vähemalt viimased 10 aastat. Samuti on puudu veermikust, millele võib lisaressurssi tulla 2025+, kui elektrifitseeritakse Tallinn-Tartu-Valga ja Tallinn-Narva suund ja sealt vabanevad diiselrongid.

Keskmine kiirus 54 km/h? milliste rongide puhul seda arvestatud, kas ka kiirrongid mängus? Aga jah, läbilaskevõimega on mured, jaamade väljaehitamisega venitamine on lubamatu. Kuigi teisest küljest, ega nende olemasolu palju täna juurde ei annaks, sest veeremit tõesti vähe. Kuid mõningane edu siiski tekkinuks. Otsustatud võib ju mõned asjad olla, iseasi on see, kui targalt. Balti jaama ümberehitus on poolikult lahendatud, kas viga Eesti raudtee nõukogus, MKM-is vm või hoopis neis kõigis kokku, on raske öelda. Jääb mulje, et ka sellised arutelud kuskil on suuremas osas asjatundjatest mööda minnes, sest kui olulisi asju ei kaalutagi ega tehta puuduste kohta ühtegi märkust.... Vähemalt sellest kokkuvõttest jääb selline mulje.

Hea oleks muidugi kui avalikustataks kogu arutelu protokollid, aga seda tegijad vaevalt julgevad!

Hind 4,5 - 5 miljonit? Et siis kolm jaama? Vaja on ju 2 jaama?

Tallinn - Tartu suuna elektrifitseerimisel mingi mõte olemas, kuid Narva suunal asi esialgu kahtlane.

RB valmimisel jääb alles ka 1520. Kui palju võiks RB 1520-lt reisijaid ära tõmmata ja kuidas see võiks mõjutada sõiduplaani tihedust täna analüüsitud ei ole. Samas 1520 läbib peatusi, mida RB ei asenda. 1520 maksimaalne kiirus tulevikus kuni 135 km/h.

Otsustamata on kas tulevikus hakatakse Tallinn-Viljandi lõiku elektrifitseerima. Tallinna ringraudtee osas on ettevalmistamisel eriplaneeringu algatamine.

Nii puusse pandud RB ei võta reisijaid ära. Mõju on tühine, tänu valesti planeeritud trassile ja ei aita siin ka suurem kiirus. Eks tulevik näitab selle ära, aga imelik, et taas pole "ülalpool" kedagi, kes natukenegi asjale pihta saaks?

T-15 Tallinn-Rapla mnt eskiisprojekt 2020, kuid ei ole veel üldplaneeringu tasemele jõudnud. Eesmärgiks vaadata üle varasema eelprojekti (2008) lahendus, viia sisse RBga seotud korrektuurid ning ristmike, ristete ja kogujateede täpsustamine. Jätkuvalt on jõus plaan ehitada Tallinn-Rapla mnt kuni Kohilani 2+2 ja Kohilast Raplani 2+1 maanteena. Ehitamise aeg 2030+. Sai juhitud tähelepanu, et RB taristu ehitamisel peaks arvestama sellega, et hiljem oleks võimalik vastavas klassis maanteetaristu ehitada. Lubati sellega arvestada. Tänases riigimaanteede teehoiukavas on sees ainsa lõiguna Tallinna piirist Luigeni 2+2 maantee ehitus aastal 2030 (5 km). Samal ajal ehitataks ka juurdepääs regionaalsele RB peatusele Luigel. Juhtisin tähelepanu, et need juurdepääsud peaks varem kindlasti ehitama ja et ROL on teinud ettepaneku teehoiukavale pikendada 2+2 Tõdva ristini ning lahendada Kohila-Urge ristmik ning sellega koos ehitada juurdepääs Kohila RB peatusele. Vastusena tõdes Maanteeamet, et täna on poliitiline otsus eelisjärjekorras ehitada 2+2 maanteed Pärnu, Tartu ja Narva suunas valmis. Ülejäänu jaoks hetkel puuduvad vahendid. Samas on antud lubadus, et regionaalpeatustega koos rajatakse vastav maantee taristu nii Luigel kui Kohilas. Kohilas täpsustatakse peatuse asukohta veel ja Raplas tõstetakse jaamahoone ilmselt Rapla poolsele küljele (hetke eskiisis on teisel pool raudteed). Tänaseks on olemas EL vahendite kasutamise võimalus regionaalpeatuste ehituseks, kuid täpsem EL vahendite kasutamise osas pole veel kokku lepitud. RB alla jäävate maade võõrandamise küsimusi ei arutatud. Sellega on mitmed probleeme, aga selleks peab olema kaasatud ka Maa-amet.

Tallinn - Rapla maantee neljarealiseks ehitamine, kui üldse, läheb nii kaugesse tulevikku, et siis on juba autoliikluse tihedus oluliselt langenud. Vaevalt, et enam bensiini- ja diiselautosidki on. Seega on suur maavarade raiskamine mõttetu, juhuks kui kõiki neid lahendusi hakatakse ehitama, sh kahetasandilised ristumised raudteega. Tegu on seega suures osas mõtetute asjade planeerimisega. Ja nagu näha, siis pole suured arutlejad sõnagi puudutanud bussiliiklust, sh Rapla - Tallinna maanteel? See on muidugi loomulik, aga sellest väga kahju, sest roheluse asemel on siin tohutu rahade ja maavarade raiskamine eesmärgiks. Näitab tarkust? Loomulikult mitte!

Sai küsitud, kuidas on kavas lahendada Loone ökodukt, kus on olnud lahti küsimus, kuidas kavatsetakse loomade ülepääs üle maantee tagada, kui RB-le rajatud ökodukt juhib nad sisuliselt otse maanteele. Selle teemaga tegeletakse, aga selget vastust ei saanud. Minu arvamus on, et suure tõenäosusega lihtsalt pannakse maanteele kiirusepiirang paarile kilomeetrile, mis muidugi ei too Raplat Tallinnale lähemale.

Ehk üleüldse püüaks ühest lihtsast asjast aru saada? Kui teha ökodukti asemel loomade läbipääsus raudtee ja maantee alla, otsides selleks sobivat maastikku? Muidugi, RB asemel normaalse ja mõtteka raudtee tegemisel poleks RB ökoduktidele siin vaja üldse mõelda!

Tõstsin ülesse ka küsimuse Tagadi kandis oleva keset maanteed oleva piirde mõttekuse ja eriti ohtlikkuse kergliiklejatele. Maanteeamet oli päri, et kergliikluse osas on lõik probleemne, aga autotranspordi osas jäime eriarvamustele. Järgmisel aastal tehakse analüüs sellest katsest.

Tore, kui analüüs saaks asjalik. Sest ette on ju teada, et nii kitsa maantee puhul asi ei toimi ja ilma teed laiendamata ning kergteed ehitamata selliseid "katsetusi" ei tohikski teha. samas on see ju hea, sest järgmiseks aastaks ollakse targemad?

 

 

Pühapäev, 11. oktoober 2020

Keskpiire Viljandi maanteel.

 

Ootamatult tekkis võimalus põigata sipsti Kohilasse, et vaadata üle see keskpiire Viljandi maanteel mis üpris populaarne kirumisteema. Et Viljandi maamtee ülesõit Edelaraudteel suletud ja sealkandis teeremont, siis sain pildile ka bussipeatuse, kus kaugliinid peaks peatuma - Risti. Siiani ei peatu sisuliselt ükski kaugliin ja ei paista ka, et kedagigi see huvitaks. Kitsas siin on, aga eks sellele aega ka mõelda olnud. Ning peatus on mõttekam kui Järve peatus, kus praegu saabuvad bussid peatuvad. Peatumisi on vaja ka väljuvatel liinidel.

Vanadel aegadel muide oli paljudel ülesõitudel tõkkefoorid. Ehk foorid, mis andsid teada vedurijuhtidele takistustest ülesõidul.
Nüüd on Valdeku ülesõidul näit autojuhtidele kiri "ära peatu raudteel" ja kõik! Kus on meil täna sellised ohutust tõstvad foorid?

Viljandi maanteel on linnast päris kaugele ulatuv kergtee, kuid see on ka sisuliselt ainus lõik Kohilani, kus see olemas. Siiani pole vaevutud midagi juurde tegema üheski kohas.

Tallinna ümbruses kulunud ja kulub miljoneid tonne betooni lisaks veel terast jpm. Kuigi riigil ees suured eesmärgid kliimahoius, siis selleni enamasti mõistus ei küüni ja senini pole ühtegi tõsiseltvõetavat plaani liikluse vähendamiseks. Pole tõsiseid plaane ka ühistranspordi arendamiseks siin suunal, ringteest rääkimata.

Kui natuke ette rutata, siis tegemist on siin suuresti väljamõeldud probleemiga. Murekoht teatud autojuhtide kontingendi jaoks on möödasõiduvõimaluste vähesus! Ja kuigi selle "mure" põhjenduseks räägitakse aeglase(ma)lt sõitvatest liiklusvahenditest, siis tegelikkuses on põhjuseks nende juhtide kannatamatus. Sõites isegi päevasel ajal kui liiklus hõre, kiirusega 90 km/ h, on kaugel ees ja ka taga enamasti tühjus. Kui tagant ilmubki mõni auto, siis esimesel võimalusel see möödub ja kaob! KUIDAS õnnestub lubatud kiirusega sõites teise silmapiirilt kaduda, jääb müstikaks!

Ja muidugi ongi piirde puhul häirivaks seegi, et kui see lõpeb, siis keegi krt on sinna paigutanud veel kiiruskaamera! Mida veel, eks ole?

Olulisim asi mida siin silmas pidada, on see, et piirde puhul on tegemist katselõiguga! Oletades, et katse ei anna põhjust neid piirdeid kasutada, jääb piisavaks ka maantee laius. Juhul kui aga piirdeid hakatakse rohkem kasutama, SIIS peab muidugi sellistel juhtudel laiendama teed, vajadusel pikendama ka ohutu möödasõidu jaoks taskuid, ehitama kergtee(d) jne. Praegu probleem on sisuliselt olematu ja nagu ütlesin, kisa tõuseb enamasti neilt, kes lubatud kiirust millekski ei pea!

Sisuliselt on tegu sama olukorraga nagu oleks maanteel teeremont, kus olukord võib tuua kaasa kiiruste vähendamist ja möödasõiduvõimaluste puudumist.  Ehk siis mööduva nähtusega. Katsetamata ei ole ka tulemusi, mille järgi tulevikus selliseid meetmeid paremini planeerida.

Kui piirded jäävad kasutusele, tuleb muidugi palju teelõigul teisiti teha, sh bussipeatuste kiiruse- ja aeglustusradade pikendamine.

Kas piirdeks peavad olema plastpostid või metallpiire, on omaette teema. Pean silmas mitte katsetamisel vaid reaalsel kasutamisel.

Kindlasti on vajalik seegi, et vastutulevate autode tuled ei oleks paista.

Minu jaoks piisav tõestus - piire möödas, algavad möödasõidud kiirust ületades. Põhjuseta.

Hea oli aga näha, et Urgelt Kohilasse ringiga suunduv kõrvaltee oli korras, koos kergteega. Tore. Samal ajal kergteed Urgelt Kohilani (+ Salutaguse) ei taheta kuidagi ehitada, venitatakse aastaid!

Siiani pole Kohilas sees ühel suunal ka bussipeatust.

Muide, Kohila jaamas reisiraamatukogus palju raamatuid, enamasti küll sellised vanemad, mida vast väga enam ei loeta. Aga üks nüanss selgelt näha - täna raamaturiiulites on raamatutel külgedel kiri kahtepidi, enam ei ole "reeglit", kus kiri oli alt üles. Ja raamatukogus ajab alati muigama, kuidas tuleb kaela "trennida"....

Info kokku koondamata, peatuse nimi muutmata jne. See näitab ära, kui vähe on valda huvitanud ühistranspordi teema aastate jooksul. ja siis pole ka ime, kui Riigikokku minevast vallavanemast pole lootagi tuge ÜT arendamisele.

Ka ülekäiku endise ülesõidu kohal pole siiani. Inimesed aga raudteed ületavad. Eks omajagu süüd ka Edelaraudteel. Ohutuse puhul on peamine ju neil teemadel rääkida, mitte teha!

Aga tagasi linna saab juba rongiga. Lõdvalt.