No mis sa kostad? Lisan täna (16.01.22) siia postituse lõppu ERR-i uudise teksti. Svet jt ajavad muidugi parajat pläma! On see taas rumalus või hoopis soovimatus?
https://www.err.ee/1608465989/korge-elektri-hind-teeb-tanavate-valgustamise-linnadele-kulukaks
Laupäev, 10. oktoober 2020
Lihtsalt väike tiir Kalamajas
Oli vaja üks väike tiir teha turule, aga ringiga. Näiteks mõnda pagaritöökotta sisse astuda!
Sügis on aga käes ja ega sellest Kalamajagi pääse. Kellegi jaoks tähendab see suurt koristustööd ja paljude jaoks ka puhuriplärinat, aga loodetavasti veel paljumate jaoks omaette naudinguid teises värvis Kalamajas jalutades.
Kalamaja Muuseum tegeleb enda tutvustamisega juba pikka aega ja väga paljud inimesed on enda panuse andnud.
Kaubamajas pidavat veel suurem valik olema, kuigi siin ringi vaadates ei tahaks seda uskudagi!
Olen varemgi öelnud, et mõned majad häirivad, sest ei sobi siia, Kalamajja. Ometi on enamuses kõik vaadatav ja nauditav ja nii vahingi, suu ammuli, erinevaid maju ja nende detaile. See on Kalamajas jalutamise naudingu oluline osa. Peaasi, et vastu posti ei jookse.
Sellised vaated aga panevad peatuma, sest muutub vaade ju iga sammuga. ja nii, kuigi kiirustades, otsin ikka mingit pildistamisnurka, mis tooks pildile võimalikult lähedaselt selle, mida tunnen nägevat.
Sellised vaated aga panevad peatuma, sest muutub vaade ju iga sammuga. ja nii, kuigi kiirustades, otsin ikka mingit pildistamisnurka, mis tooks pildile võimalikult lähedaselt selle, mida tunnen nägevat.
Liiga tume ja võõras mu jaoks.
Selliseid asjad aga saab vaid naudinguga vaadata. Tähendab ju väikegi detail suurt vaevanägemist, tore aga asja juures see, et tehtud töö võib naudingut pakkuda aastakümneid. Kahjuks nüüd määndamist märgata ja eks sellised asjad paistavad ka "varju jäävas" osas rohkem mõjutusi tekitavat, värv tumedam.
Näh, tuletas meelde, et pean minema vaatama kuskilt raamatuid, viimaks Balti jaama reisiraamatukokku täiendust.....
Klassikaliste Kalamaja majade vahel hoopis omapäraseid ja ometi sobivad nad siia ühtegi häiringut tekitamata! Kõik pole küll renoveeritud, aga ega see pole ka odav lõbu!
Haljastuski tänapäeval võib vanast kõvasti erineda, aga silmailuks jääb see igas vormis!
Värvide erinevus on omaette pluss! Ei eeldagi ju üldiselt kärtsvärve, sest nendega võib kergelt mööda panna. Kuigi vahel needki eriliselt meeldivad.
Näiteks selline veidi teises kandis. Omamoodi on see ka tegumoelt "vanatüüpi".
Mõni asi jääb aga alati silma. Nagu see mõttetult kallis tänavavalgustus, mis siin mitte ainult rahaliselt mõttetu on vaid ei sobi ka kohe kuidagi. Ja nutikas nina all siin käia küll ei soovita!
Huvitav aga oleks teada konkreetselt, kui kulukaks kalamajalase ehk siis teisisõnu maksumaksja jaoks üks selline post läheb? Maavarade hinnast kuni tuleviku ülalpidamise ja hoolduseni välja? Hinnakujundajaid on siin palju - maavarad, paigaldamine, kaablid, ülalpidamine, arvutijuhtimissüsteem, lampide vahetamise tehnika, keerulisem tänavahooldus jpm!
Huvitav aga oleks teada konkreetselt, kui kulukaks kalamajalase ehk siis teisisõnu maksumaksja jaoks üks selline post läheb? Maavarade hinnast kuni tuleviku ülalpidamise ja hoolduseni välja? Hinnakujundajaid on siin palju - maavarad, paigaldamine, kaablid, ülalpidamine, arvutijuhtimissüsteem, lampide vahetamise tehnika, keerulisem tänavahooldus jpm!
Oma osa on siin muidugi ka kivimajadel. Muidugi on naturaalne kivi või isegi tellis mu jaoks enamasti kenam kui krohv, kuigi hea tahtmise juures jätab ka krohv oma värviga hea mulje.
Tumedam ja helgem pool loomulik asi me elus kõiges ja kõikjal?
Maju aga isesuguseid, osa nagu Baierimaalt?
Tegelikult tasuks ilusa ilmaga pikemalt ja aeglasemalt teha üks tiir, näha ja märgata rohkem.
Väga omapärane.
Tagantjärele vaadates märkad piltidel rohkematki kui pildistamise hetkel. Ja seegi omaette võlu asja juures.
Siinkohal peaks küll lootma, et pealisehitis maha ja uus ning ilus peale?
Kas Kalamajas "elab" rohkem inimesi või autosid? Kõnniteed sageli üpris kitsad, kuigi käimata ei jää selle pärast kindlasti kellelgi. Aga on siin parkimismuredele täna ja tulevikus üldse lahendusi?
Neil Valgevase tänava majadel on puudu üks väike asjake - katus ukse kohal. Tavapäraselt on neid kõikjal ka lihtsaid aga ilusaid. Osade majade puhul jääb nende puudumisel sõna otseses mõttes midagi nagu puudu?
Muide, et valgustid ka ilma postideta võimalikud, torkab vahete-vahel silma. Tõsi, parkimiste puhul võib neist täna ka napiks jääda, aga see poleks lahendamatu probleem.
Puit ja kivi on sageli kooskõlas, see ongi üks võlu põhjuseid.
Siin huvitav näha, kus kaks erinevat välisviimistlusega maja on ühtse lahenduse tõttu siiski justnagu sarnased. Sulandumine, mitte eristumine.
Paljude põlispuude aeg saab aga kahjuks alati kunagi otsa. Võimsus on siiski silmatorkav.
Ühe asemel paar valgustit parema paigutusega ja ongi ilus?
Kant aga on huvitav, siin kohtasin ka suuremat turistide gruppi. Loomulikult võib nendestki paljude jaoks olla käik siinkandis väga eriline.
Aga teeks tiiru õhtuses Kalamajas?
Muidugi oleks peegelkaamera parem ja käsijuhtimisega püüa tuua esile valguse tegelikku "nägu" pole kerge, sest ekraanil jääb pildist teine mulje kui hiljem arvutis. Aga siiski tasub pildistamist proovida. On ju ka õhtusel ajal tuledes tänavad ja majad miski, mis annab emotsiooni. Ja ehk ka natuke parema ettekujutuse, mida tähendaks kallis tänavavalgustus või lokaalne kõnniteede/ukseesiste valgustus.
Tänavavalgustus muidugi teatud mõttes võimsam, aga samas ju ka kulukam?
Majadel on võimalik kasutada muidugi väga ja väga erinevaid valgusteid. Teema, millest võiks väga pikalt rääkida, aga see pole täna siiski see eesmärk. Pigem on vaja mõelda, mitte lihtsalt olla vastu mõttekamatele ja säästvamatele lahendustele, see aga on FB-s muidugi tavapärane. Teatud osa kommenteerijate puhul ei saagi loota asjalikke arvamusi, pole vahet, mis teema arutelu all!
Kas praegune tänavavalgustus kõikjal on piisav? Ei, see on pandud mingi stambi järgi paika, tegelikult on sageli jalakäijate alad kõige pimedamad ning ega selline valgustus aita ka parkimiskohtade valgustamisele igas punktis kaasa. Autode kriimustamine, vargused hämaramates kohtades jpm on murekohtadeks aeg-ajalt vast kõikjal.
Tänava teisel küljel tagab see hea valgustuse? Kindlasti mitte. ka ühe pirni läbipõlemine jätaks suured "tühimikud".
Tänava teisel küljel tagab see hea valgustuse? Kindlasti mitte. ka ühe pirni läbipõlemine jätaks suured "tühimikud".
Üllatusega võis ka täna näha, et mõnel majal on ka oma lambike või mitu põlemas! Muidugi tuleb meelde kortermajade elu maa-asulates, kus sageli mõnigi seltsimees käis igat lampe kustutamas, see oli omamoodi paaniline elustiil. Mis sest, et maksta kuus tuli selle eest vaid kopikaid...
Vahva!
Valgustuse põhimõttelise ümberkujundamise puhul on muidugi murekohti küllaga. Mis teha, kui kuskil polegi maja ja tegu päris kottpimeda lõiguga?
Varjude mäng ehk pimedamate ja valgemate kohtade "võitlus" tänagi tavapärane. Vahel tähendab see väga pimedaid paiku, kus ka liikumine mõnevõrra ohtlik.
Majade küljes (või väravate, aedade vm, kui maja n.ö. sügavamal hoovis) võib segada ka puud või põõsad, aga segavad kohati need ka täna.
Kalamaja kooli juures üpris hea koht võrdluseks. Koolimaja juures olev valgustus paigaldatud just nimelt koolimaja ümbruse valgustamist silmas pidades, kõnnitee neid ei paista olevat huvitanud. Puud aga mõnevõrra segavad tänavavalgustuse siiapaistmist. Pilt ei anna muidugi õiget aimu
Aga mis siin? Üks maja, kus renoveerimisel on veidi rohkem mõeldud ja ei peeta mõne lambikese põletamist üleliia kulukaks? Väga tore!
Väga kena tõesti! Leitud omapärased lambid (võimsamate puhul peaks muidugi pimestamist vältima) ja hoolimata vähesest võimsusest näitavad väga kujundlikult ära, et SAAB KÜLL! Paigaldada majadele valgustid nii, et tulemus on parim!
Siin pildistasin kahest suunast ja muidugi on näha, et posti otsas lamp jätab valgemad laigud kohati. See aga ei tähenda, et majaseintel ei saaks paigaldada valgusteid, mis sobivad paremini?
Hea valgustuse mõte on selles, et see valgustaks võimalikult palju. Otse varikatuse all ei ole alati parim variant, eriti kui ka valgusti võib olla tehniliselt vähemsobiv.
Peatänavatega on lood muidugi mõnevõrra teised, aga alustama peakski väiksematest tänavatest. Tegelikult on ju olemas ka mingid nõuded, milline valgustugevus peab olema (kõnni)teede ulatuses ja on kindel, et tänane tänavavalgustus valdavas enamuses nagunii ei vasta ka nõuetele.
Muidugi on kindel ka see, et ülekäikudele peab erivalgustus jääma, see on ja jääb ohutuse mõttes väga oluliseks.
Mõtteainet on küllaga ja loodust ning loodusvarasid hoidma me peame. Igaühe jaoks ei olegi see oluline, aga see ei tähenda, et sellega peaks nõus olema.
Päris mitmetes linnades on nüüdseks eurorahade toel tänavavalgustust kaasajastatud, aga kohati jääb see ikkagi hoolimata suurest säästust väga kulukaks.
Päris mitmetes linnades on nüüdseks eurorahade toel tänavavalgustust kaasajastatud, aga kohati jääb see ikkagi hoolimata suurest säästust väga kulukaks.
Kui aga valgusteid paigaldada, mõtlemata ja teisi kuulamata, siis on tulemus nagu on. Kasutegur sisuliselt null!
********************************************
Kõrge elektrihinna tõttu on tänavate valgustamine linnadele varasemast palju kulukam. Tallinna ja Tartu linnavalitsused lampe välja ei lülita, mõned teised omavalitsused seda siiski kaaluvad.
Kui 2020. aastal oli Tartu linnavalitsuse detsembri elektriarve 96 000 eurot, oli just lõppenud aasta viimase kuu arve 241 000 eurot.
Kuigi suur osa elektrist kulub tänavavalgustusele, ei ole linnavalitsus Tartus ühtegi tänavalampi välja lülitanud, ütles ERR-ile Tartu teedeteenistuse tänavavalgustuse peaspetsialist Andrus Reinmann.
"Lihtne on välja lülitada neid valgusteid, mis on elektroonselt kaugelt juhitavad. Need valgustid, mis on kuskil tupiktänaval ja kus teoreetiliselt kaks, kolm või võibolla ka kuni kümme valgustit, saaks välja lülitada – see eeldaks montööri tõstukiga sinna saatmist, mis ilmselt on natuke suurem kulu kui isegi see energia nende kümne valgusti põlemisel," selgitas Reinmann.
Peamine põhjus, miks lampe välja ei lülitata, on siiski linlaste heaolu. Nii on ka pealinnas, ütles Tallinna abilinnapea Vladimir Svet.
Sutter: heitlik elektri hind on uus reaalsus
"Meil ei ole plaanis hakata tegema samme, mis tehti kunagi finantskriisi ajal 2008. Kui osal teedel lambid põlesid üle ühe või kui neid pandi põlema hiljem. Meie jaoks on inimeste liikumisturvalisus prioriteet, seda nii kõnni- kui ka sõiduteedel," ütles Svet.
Tallinn kulutas 2019. aastal elektrile pea kaks miljonit, aastal 2020 – soodsa elektrihinna tõttu vähem – 1,4 miljonit ja möödunud aastal 3,3 miljonit eurot.
"Kui me vaatame seda kasvu viimase kahe aasta lõikes, siis see moodustab 83 protsenti. Kui me võrdleme seda vaid viimase aastaga, siis see on lausa 152 protsenti. Sellest lähtudes on see hinnatõus väga suureks probleemiks Tallinna linnaeelarvele," ütles Svet.
Eesti linnade ja valdade liidu nõunik Kalle Toomet ütleb, et osa omavalitsusi on siiski lampide väljalülitamist kaalumas: "Võivad kõne alla tulla kõnni- või kergliiklusteed, mis on asulavälised ja leiavad võibolla vähem kasutamist."
Toomet lisas, et omavalitsuste kulutused on ka üldse energia kallinemise tõttu järsult kasvanud.
Ma naersin. Tõsi, läbi pisarate. Mitte selle üle, mis pildil näha, aga artikli üle. Pildil aga on Kanama viadukti juurest vaade Tallinna poole, juba mõnda aega osal lõigul valgustus ei põle. ja kas peakski? Selline "hea" valgustus muudab autojuhte liigagi julgeks, sest kulgeja peale teatud vahemaad enam aru ei saa, kas see valgustus ikka toob nähtavale ja vajutab julgelt gaasi, toetust ihkav poliitik püüab aga muutmärkidel kiiruse numbreid tõsta....
https://www.err.ee/1608465989/korge-elektri-hind-teeb-tanavate-valgustamise-linnadele-kulukaks
https://www.err.ee/1608465989/korge-elektri-hind-teeb-tanavate-valgustamise-linnadele-kulukaks
Kõrge elektrihinna tõttu on tänavate valgustamine linnadele varasemast palju kulukam. Tallinna ja Tartu linnavalitsused lampe välja ei lülita, mõned teised omavalitsused seda siiski kaaluvad
Kui 2020. aastal oli Tartu linnavalitsuse detsembri elektriarve 96 000 eurot, oli just lõppenud aasta viimase kuu arve 241 000 eurot.
Kuigi suur osa elektrist kulub tänavavalgustusele, ei ole linnavalitsus Tartus ühtegi tänavalampi välja lülitanud, ütles ERR-ile Tartu teedeteenistuse tänavavalgustuse peaspetsialist Andrus Reinmann.
"Lihtne on välja lülitada neid valgusteid, mis on elektroonselt kaugelt juhitavad. Need valgustid, mis on kuskil tupiktänaval ja kus teoreetiliselt kaks, kolm või võibolla ka kuni kümme valgustit, saaks välja lülitada – see eeldaks montööri tõstukiga sinna saatmist, mis ilmselt on natuke suurem kulu kui isegi see energia nende kümne valgusti põlemisel," selgitas Reinmann.
Peamine põhjus, miks lampe välja ei lülitata, on siiski linlaste heaolu. Nii on ka pealinnas, ütles Tallinna abilinnapea Vladimir Svet.
"Meil ei ole plaanis hakata tegema samme, mis tehti kunagi finantskriisi ajal 2008. Kui osal teedel lambid põlesid üle ühe või kui neid pandi põlema hiljem. Meie jaoks on inimeste liikumisturvalisus prioriteet, seda nii kõnni- kui ka sõiduteedel," ütles Svet.
Tallinn kulutas 2019. aastal elektrile pea kaks miljonit, aastal 2020 – soodsa elektrihinna tõttu vähem – 1,4 miljonit ja möödunud aastal 3,3 miljonit eurot.
"Kui me vaatame seda kasvu viimase kahe aasta lõikes, siis see moodustab 83 protsenti. Kui me võrdleme seda vaid viimase aastaga, siis see on lausa 152 protsenti. Sellest lähtudes on see hinnatõus väga suureks probleemiks Tallinna linnaeelarvele," ütles Svet.
Eesti linnade ja valdade liidu nõunik Kalle Toomet ütleb, et osa omavalitsusi on siiski lampide väljalülitamist kaalumas: "Võivad kõne alla tulla kõnni- või kergliiklusteed, mis on asulavälised ja leiavad võibolla vähem kasutamist."
Toomet lisas, et omavalitsuste kulutused on ka üldse energia kallinemise tõttu järsult kasvanud.
Kui 2020. aastal oli Tartu linnavalitsuse detsembri elektriarve 96 000 eurot, oli just lõppenud aasta viimase kuu arve 241 000 eurot.
Kuigi suur osa elektrist kulub tänavavalgustusele, ei ole linnavalitsus Tartus ühtegi tänavalampi välja lülitanud, ütles ERR-ile Tartu teedeteenistuse tänavavalgustuse peaspetsialist Andrus Reinmann.
"Lihtne on välja lülitada neid valgusteid, mis on elektroonselt kaugelt juhitavad. Need valgustid, mis on kuskil tupiktänaval ja kus teoreetiliselt kaks, kolm või võibolla ka kuni kümme valgustit, saaks välja lülitada – see eeldaks montööri tõstukiga sinna saatmist, mis ilmselt on natuke suurem kulu kui isegi see energia nende kümne valgusti põlemisel," selgitas Reinmann.
Peamine põhjus, miks lampe välja ei lülitata, on siiski linlaste heaolu. Nii on ka pealinnas, ütles Tallinna abilinnapea Vladimir Svet.
"Meil ei ole plaanis hakata tegema samme, mis tehti kunagi finantskriisi ajal 2008. Kui osal teedel lambid põlesid üle ühe või kui neid pandi põlema hiljem. Meie jaoks on inimeste liikumisturvalisus prioriteet, seda nii kõnni- kui ka sõiduteedel," ütles Svet.
Tallinn kulutas 2019. aastal elektrile pea kaks miljonit, aastal 2020 – soodsa elektrihinna tõttu vähem – 1,4 miljonit ja möödunud aastal 3,3 miljonit eurot.
"Kui me vaatame seda kasvu viimase kahe aasta lõikes, siis see moodustab 83 protsenti. Kui me võrdleme seda vaid viimase aastaga, siis see on lausa 152 protsenti. Sellest lähtudes on see hinnatõus väga suureks probleemiks Tallinna linnaeelarvele," ütles Svet.
Eesti linnade ja valdade liidu nõunik Kalle Toomet ütleb, et osa omavalitsusi on siiski lampide väljalülitamist kaalumas: "Võivad kõne alla tulla kõnni- või kergliiklusteed, mis on asulavälised ja leiavad võibolla vähem kasutamist."
Toomet lisas, et omavalitsuste kulutused on ka üldse energia kallinemise tõttu järsult kasvanud.
Nonii! Rabistav rohepööre on ohtlik asi, aga sellised vastaspoole eestvedajad on sama ohtlikud! Kui räiget rohepööret läbisuruvad poliitikud tuleks platsilt minema peksta, siis sama tuleks teha siin loos kommenteerijatega?
Muidugi ei räägi ega saagi nii lühikeses loos keegi rääkida, kui kulukas on sõiduteede valgustamine tegelikult. Mitte ainult elektri (kilovatipõhine) kulu vaid ka juhtimissüsteemide ülalpidamine eraettevõtjate poolt, postide, kaablite jm tootmine, paigaldamine ning hooldus. See on kondlasti siinsetest numbritest kordi suurem! Ehk et riigi jaoks läheb see kõik maksma pigem sadu miljoneid aastas?
Vladimir Svet ajab muidugi parajat demagoogiat suust välja, aga eks Keskerakond on ennegi hiilanud kenijaalsusega. Olgu siis ühe ministri muretu kommentaar sellele, kui kordades suurema loodusvarade raiskamise tulemusel läheks mõnekilomeetrine tee-ehitus 5-10 miljoni asemel maksma 100 miljonit, sest "kõik see on ju hinna sees"!? Või sama erakonna poliitikud Narva-Jõesuus ei kommentaarinud, miks remonditud pikemale teelõigule pandi kõrvuti 2 RIDA valgusteid.
Svet püüdku natuke pikemalt mõelda ning hakaku ette kujutama olukorda, kus majade, väravate jm najal olev valgustus oleks lõppkokkuvõttes rohkem kui 10 säästlikum ja ehk aitaks see elektri hinnalgi langeda. KE seda ju teha ei oska ega suuda.
Tartus muidugi pole ühtki lampi välja lüliatatud. Vastupidi, kaasaegse valgustusega olla palju raha säästetud, et aga sääst on poliitikutele saatanast, pandi selle "kompenseerimiseks" kiiresti sadu uusi poste püsti ringteele ja viaduktidele.
Vladimir Svet ajab muidugi parajat demagoogiat suust välja, aga eks Keskerakond on ennegi hiilanud kenijaalsusega. Olgu siis ühe ministri muretu kommentaar sellele, kui kordades suurema loodusvarade raiskamise tulemusel läheks mõnekilomeetrine tee-ehitus 5-10 miljoni asemel maksma 100 miljonit, sest "kõik see on ju hinna sees"!? Või sama erakonna poliitikud Narva-Jõesuus ei kommentaarinud, miks remonditud pikemale teelõigule pandi kõrvuti 2 RIDA valgusteid.
Svet püüdku natuke pikemalt mõelda ning hakaku ette kujutama olukorda, kus majade, väravate jm najal olev valgustus oleks lõppkokkuvõttes rohkem kui 10 säästlikum ja ehk aitaks see elektri hinnalgi langeda. KE seda ju teha ei oska ega suuda.
Tartus muidugi pole ühtki lampi välja lüliatatud. Vastupidi, kaasaegse valgustusega olla palju raha säästetud, et aga sääst on poliitikutele saatanast, pandi selle "kompenseerimiseks" kiiresti sadu uusi poste püsti ringteele ja viaduktidele.
Linlaste heaolu, herr Svet? Kuidas heaolule mõjub ülisuur küttehindade tõus Utilitases või elektrihindade tõus? Hinnatõus kauplustes jm? Mis heaolust siin räägid? Linlane saab enamusel tänavatel väga edukalt käidud ka siis kui 5-10 W pirn maja küljes põleb, autojuhid aga ei oleks ehk nii uljad kui ülapakutud valgustusega sõiduteedel!? Mh, ah?
Kui heaolu on kõige tähtsam, siis mis mõttes on kulu kasv linnale suureks probleemiks? Normaalne ju, heaolu huvides? Või hoopis KE poliitikute heaolu huvides? Kas peale viimaseid valimisi tõusid palgad ka Tallinna linnavalitsuses?
Keegi Kalle Toomet räägib ka nagu madalama taseme poliitik. Viimati Reformierakonnast? Tundub küll. Sest ega sellegi erakonna poliitikud pole suutnud suurt millegagi hiilata paaril aastakümnel. Igatahes mitte rohkem kui jaaniussid ja see valgus petab ära vaid need "ansipi targemad 30%" parimal juhul.
On siililegi selge, et ses osas tuleb 90% postidest kogu täiega likvideerida. Aga kuidas seda teha, kui on siil, aga Kalevipoega pole? Kes saab jagu "peipsitagustest sortsidest" riigitüüri juures?
On siililegi selge, et ses osas tuleb 90% postidest kogu täiega likvideerida. Aga kuidas seda teha, kui on siil, aga Kalevipoega pole? Kes saab jagu "peipsitagustest sortsidest" riigitüüri juures?
Ja mida plaanitakse edaspidi?
MKM, taasterahastust:
MKM, taasterahastust:
2022. a riigieelarve:
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvest moodustavad toetused 73% kulude kogumahust, millest investeeringutoetused 30% ja muud toetused 42%. Suuremad investeeringutoetused on SA Kredexi kaudu korteriühistutele antav korterelamute rekonstrueerimise toetus summas 43 mln, Rail Baltic-u arenduseks 54 mln, ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamiseks 27 mln, avaliku sektori digimuutuste võimendamiseks 22 mln, Tallinna Linnahalli renoveerimiseks 20 mln, ettevõtete ekspordi toetamiseks 16 mln, tänavavalgustuse taristu renoveerimiseks 15 mln, IT investeeringud tööstussektori edendamiseks 14 mln, Eesti Raudtee AS-ile raudtee kapitaalremondiks lõigul Tallinn-Tartu-Koidula 13 mln ja Rohuküla raudteel Turba-Ellamaa-Risti lõigu väljaehitamiseks 12 mln, ettevõtetele tehnoloogia- ja arendusmahukateks investeeringuteks 12 mln ning turismisektori edendamiseks 10 mln eurot.
Ehk et see "rohepöörde riik" plaanib niivõrd raiskava lahenduse peale kulutada veel 15 miljonit sel aastal? 15 miljoni eest saaks tagada oluliselt säästvama kõnnitee valgustuse keskeltläbi 50 000 keskmise kinnistu piires, mis omakorda tähendab, et ca 90% valgustuspostidest jm kaob nende juures ja edaspidi ei peaks riik kulutama neis kohtades mitte sentigi! Ei elektrikulule ega ammugi mitte metallile, betoonile, hooldusele.
Teisipäev, 1. oktoober 2019
Pimedus kortermajade ümber.
Ametnikud ja projektijuhid lasevad lendu oma üpris tavapäraseid ütlusi. Aga tegu on asjaga, mis tõenäoliselt juba lähitulevikus väga paljusid puudutama hakkab. Eriti kui ninali asfaldiga kokkupuude saab olema....
ASJA ISEENESEST PEAN MA AGA ÕIGEKS!
Tõsi, siis on palju asju, mis peaks olema seadusega paika pandud ja mille täitmist KOV peaks ka jälgima. Olulisim asja juures on mitmetpidi keskkonnahoid! Aga enne kui selliste kortermajade teema juurde minna, toon näiteks hoopis teist tüüpi tänavad. Enamus meist tunneb Kalamaja, Pelgulinna jt kohtade tänavaid, kus (puit)majad otse kõnnitee kõrval. See alumine pilt Kalamajast Balti jaama lähedal. Niisiis, on sõidutee ja kõnnitee. Ning on teada seegi, et majal on ka teised küljed, mitte ainult üks. Igal juhul peab üldjuhul kinnistu tagama elementaarse valgustuse teistel külgedel oma elanike jaoks? Kui mõttekas on siis SELLISTEl, enamasti väiksematel tänavatel, üldse n.ö. sõidutee valgustus? Seda nõuavad määrused? Noh, määrusi kehtestavad ikka inimesed ja otseselt ei ole alati väga tugev valgustusnõue ka otstarbekas. Autodel on siiski tuled, eelkõige vajab valgustus kõnnitee ja .... maja uks!?
Kui nagunii on majal oma valgustus, siis ehk ongi mõttekam, kui seadusega pannakse paika, vastavalt iga tänava oludele, nõue, kuidas ja kelle poolt peab olema valgustus tagatud. Mingil määral muidugi ka valgustustugevus jm.
KUID, kuna tänaseni on meil ikkagi olemas harjumus, et valgustuse kõikjal tagab KOV, siis see, et järsku see kaob, on ju kuidagi ebaõiglane? Eriti kui jälle jõuame selleni, et ei suudeta isegi tagada teavitus ning keegi jälle ei tea, kes peaks tagamagi!? Ma pean õigeks, et piirkondades, kus majad eemal tänavast (kõnniteest), peaks tänava (sõidutee ja kõnnitee) valgustus olema tagatud KOV-i poolt. Teistel tänavatel aga kinnistute omanike poolt. V.a. muidugi kohad, kus eraomanduses kinnistu pikemat maad puudub ja ei piirne kõnniteega.
PRAEGUS SÜSTEEMI KADUMISE n.ö. "kompensatsiooniks" peaks aga (pole minu jaoks vahet, kas eurorahad mängus või mitte) kogu tänava vm projekti tegema KOV, ning seda koostöös kinnistute omanikega. Ehk et on üks projekt, mis tagab uue tänavavalgustuse ning samal ajal sisaldab see ka valgustuse lahenduse ja paigutuse kinnistule. Üks tegu, kümme kärbest! Ning kogu selle töö maksab kinni KOV! Kuid tulevikuks tähendabki see seda, et selle "eurovalgustuse" maksab kinni KOV, kinnistu oma aga kinnistu omanik. Peamine nõue seejuures on, et valgustus projekteeritud ulatuses peab olema tagatud, elektrikulu, lampide vahetuse, hämaruseanduri - kõik need jäävadki kinnistu omaniku mureks.
Ebaõiglane? Minu jaoks mitte. Seda enam, et kinnistuomanik sai ju KOV-i kulul valgustuse ka hoovi ning seesama valgustab siiski mitte ainult asula/linna elanike liikumisteid, vaid ka kinnistu elanike oma!, sh parkimiskohad jm?
Mis olulisim minu jaoks, on keskkonnasääst. Olemata postid, kaablid, kallid lambid, see kõik ei ole pisiasi! Pealegi, nii saab kinnistu omanik võimaluse valida hoopis ilusamat valgustid, linnaruum muutub "soojemaks" kui on praeguse kõleda valgustusega, valgustid saab paigaldada maja, aia vm külge madalamale, nii, et see segaks vähem ka liiklejaid, valgustus paistab vähem majade akendesse jms.
Omaette probleeme võib igas kohas tekkida, nagu (ülemisel pildil) tihehaljastus, aga pole kahtlustki, et lahendused on olemas!?
Küll aga ei tohi mingil juhul juhtuda nii, nagu Lihulas, et rubilnik välja, kui omal tööd tehtud ja teised pimedas! Seda enam peab asju tegema ja planeerima üheskoos, et need asjad oleks välistatud!
Enamuse majade hoovides on ju nagunii valgustus juba olemas ja pole ju paha kui ühise lahenduse käigus saab ka selle uuemaks, säästlikumaks?
Muidugi peaks ka röövärikad tagama valgustuse oma kinnistutel. Mitte nii, et ühed teevad ja maksavad, teised koonerdavad?
Reede, 25. september 2020
Veel tänavavalgustusest.
Notsh, babulja!
Anekdoot anekdoodiks, aga tegin 3 pilti. Päris täpne neil olev valgustus ei ole, aga enam-vähem siiski. Kalamajas renoveeriti maja, selle ees kasvavad mitut liiki lehtpuud. Muidugi on suvel puud need, mis olenevalt kohast rohkem või vähem valgust varjavad, sh tänavavalgustust. Tegelikult on aga just siin puudu tänavavalgustuse post ja seetõttu on siinne hea näide, kuidas saanuks valgustuse tagada KORDADES odavam kui tänane tänavavalgustus on. Ulmefanaatikud soovivad tuumaelektrijaama ja nii huvitav, kui see ka ei ole, siis neile rääkida üleüldisest mõttelaadist püüda arendada SÄÄSTMIST on nagu hane selga vesi, mitte miski kohale ei jõua. Seega ei saa ka tõsiselt võtta neid, kes räägivad ülepaisutatult vajadusest aina rohkem elektrit toota!
Siin võinuks vabalt minna seda teed, et kokkuleppel Põhja-Tallinna linnaosavalitsusega leida kaasaegne majavalgustus. Spetsiaalselt sobitatud valgustid saaksid isegi suure vahemaaga trepikodade vahel paigaldada nii, et need valgustanuks PIISAVALT treppi, juurdepääsuteed ja lähikõnniteed. Kui vaja, saanuks ka lisavalgustitele mõelda, mis kõigele muule lisaks võinuks olla nii ilu lisavad kui ka vähem liikluses juhte häirivad. Kindel on see,, et saanuks teha TASEMEL. Ja mis veel olulisem, sääst (maksab küll majaühistu ehk kinnistuomanik, aga see kulu pea olematu) oleks tohutu! Jäävad ära valgustuspostid, kaablid, ühesõnaga tuhandeid tonne betooni, metalli jm. Hooldus ja valgussüsteemide juhtimissüsteemide kulud praktiliselt kaoks ära! Linnaosavalitsus aga niisama sõrmenipsuga seda teha ei saa! Selleks on vaja muuta seadusi, kuigi katseliselt saaks ju ikka midagi teha?
Kahjuks on aga kõik poliitikute taga kinni, keda vastavate seaduste kehtestamine ei huvita mitte raasugi! Maksumaksja ja keskkond on kõige vähem olulised asjad, eks ju!
Nii saavad kõrtsikülastajad endiselt käia nurga taga pimedas vett laskmas....
Kus aga on paljuräägitud valgustugevuse nõuded? Kus pole, seal pole ka vaja ja kõnniteed halvasti valgustatud? Ja mõelda vaid, kui valgustid on ikka tänava mõlema poole majadel!?
Minu jaoks on täiesti mõistetamatu, kuidas mitte kedagi selline sääst ei huvita ja raha kulutatakse küll justkui kaasaegse tänavavalgustuse paigaldamise peale, tehes seda kümneid kordi kallimalt kui võiks.
Minu jaoks on täiesti mõistetamatu, kuidas mitte kedagi selline sääst ei huvita ja raha kulutatakse küll justkui kaasaegse tänavavalgustuse paigaldamise peale, tehes seda kümneid kordi kallimalt kui võiks.
Elektrisääst ühe konkreetse valgusti asendamisel on kindel. Samas vaadates suuremat pilti ei pruugi kokkuhoidu olla. Kuna tegemist nii säästliku asjaga, ei pööra me elektri kulule enam tähelepanu ja muudame ööd päevaks järjest usinamalt. Lisaks põlevad paljud valgustid nüüd ööpäevaringselt. Kokkuvõttes elektritarbimine suureneb. Suures keskkonnasäästus pole ma kindel, sest LED-is sisalduv elektroonika ei ole samuti süüta. Keskkonnamõjude hulka peab arvestama ka mõju meile endile ja kogu elusloodusele - linnud, putukad jt. Vastavatest negatiivsetest ilmingutest kuuleme-näeme järjest rohkem. LED tehnoloogia on võimaldanud nutiseadmete võidukäigu. Pluss kõikvõimalikud muud kasutusalad alates botasetaldadest kuni koerte kaelarihmadeni rääkimata reklaamidest ja autotuledest. Nüüd oleme sinise valguse võimuses kõikjal - kodus, tööl, autos, kontoris, kaupluses ja jõusaalis.
VastaSelline kommentaar oli siis ühes FB grupis ja see annab veidi aimu, et asi pole nii must-valge nagu tänavavalgustuse ümberehitamisel tund