Balti - Marja - Shnelli - Balti ning ravimite hindadest. Sept 2020.

 

Kolmapäev, 2. september 2020

Tervisetee ehk Balti - Marja - Shnelli - Balti.

Tervise heaks peab välja minema, kuigi väsimus on sees või mis iganes. Nii ütlesingi üks hetk endale, et aitab lösutamisest!

Balti jaama turul ei suutnud ma kaua aega aru saada, mis mõte on siin tühjal Pagaripoiste kioskil. Kus pakutakse pirukaid, mille kvaliteet aina halveneb? Kus koduse asemel on vaid külmutatud plönnid? Oleks siis mingitki naturaalset puljongit või pelmeene müügil olnud!

Nüüd on see mõttetus kadunud ja asemele tulnud midagi paremat. Loodetavasti. Uurisin ja maitsesin ühe pelmeeni. Muidugi, mitte vegan-, vaid pärispelmeeni. Muide, kui hinnad tunduvadki kõrged, siis suur osa on selles kindlasti turu kõrgetes rendihindades. Selliste kioskite rent on ikka väga ja väga kõrge. Ning tahta, et head asjad alles jääks, on üks võimalus osta.

Eks tuleb kanatiivadki ära proovida.

Balti jaamas oli aga "hea" näha endiselt madalat taset - sõiduplaanide ja info jaoks pole endiselt tasemel stendi koos elektroonilise tabloo jm. No ei saada hakkama!

Troll aga on hea sõiduvahend. Eriti kui juht taas sujuvat sõitu teeb!

Üks rohi teeb tervise ja ka enesetunde paremaks, teine viletsamaks. Püüa sa keskteed leida. Aga päris ilma rohtudeta ka ei saa, oleks vast halvemgi. Igatahes tuli see tee ette võtta.

Huvitav, mida Selver nende ostetud Comarketitega teeb? Ehk jätaks need hooned millegi parema tarvis, mitte ei tooks sinna Selvereid sisse? Tasemel Tervise- ja Talukaupade Keskus? Tervise all pean siin silmas naturaalseid tervisetooteid, mis ikka loodusest, mitte keemiavabrikutest. Ja normaalseid talupoode Tallinnas ju ikka veel pole, kui Väike-Järve oma välja arvata. Aga see on kipakas ja palju ei mahuta.

Tervisele kasuks on ka pargid. Muide, mõned asjad maailmas väga ei muutu, nii ka siin peetakse kehalise tunde juba aastakümneid! Ja kuna väga jaksu ei tundunud olevat mere äärde, Paljassaarde või kuhugi minna, siis pidasin heaks mõtteks kasvõi siingi veidi istuda ja jalutada. Ja paar pilti teha. Niisama detailidest.

Shnelli tiik on eriliselt kihvt koht tegelikult. Tiiki puhastati või plaaniti puhastada, aga õigem oleks vist kapitaalselt see ette võtta, kuni põhjasetete "väljavahetamiseni" välja. Nii et vesi saaks ja võiks olla läbipaistev, tekitades mulje tõelisest puhtusest. Ka võiks siin olla samasugused lindude "toiduautomaadid" nagu loomaaias? Jah, saiaga ei tohi linde toita, aga toita ju tahetakse?

Piir looduse ja tsivilisatsiooni vahel?

Oleme lastele eeskujuks? Miks see loll võib punase ajal üle tee minna?

Selveri auto jätkuvalt aga takistab inimeste liikumist.

Tühjalt depoosse?

Turult aga ostsin paar imehead rabarberimahla ja lisaks ühe pelmeeni maitsemisele ostsin ühe portsu veel! On küll head!

Mis aga juhtuks kui Kalamaja perenaine Mari vt tooks siia ka koduseid tooteid juurde? Tervisele ju igal juhul kasulikumad kui sodi, mida vahel siin-seal  müüakse.

 

 

Neljapäev, 3. september 2020

Ravimite hinnad - kes mida teeb?

Tänases Terevisioonis pikem lugu ravimite hinnakujundusest. Saatejuhi küsimustele vastas ERR ajakirjanik Huko Aaspõllu. Algusest oli jutt väga õige ja tõene, kuid Aaspõllu unustas ühe nüansi. Juurdehindluse % sõltub toote hinnatasemest. Nt odavate toodete puhul võib juurdehindlus olla kuni 70%. Seega, kui hulgimüüja saab ravimi kätte 100 asemel 70 euroga vm muu summaga, siis sisuliselt saab ta lisada suurema protsendi! Ehk et 70 euro puhul on see protsent tunduvalt suurem ja 3 euro asemel saab vahelt rohkem kui 3 eurot. Seda saab ta aga "tänu" Tõnis Mölderile, Priit Sibulale ja üldse Isamaale ning EKRE-le, kelle võitlus apteegireformi vastu viis selleni, et apteegiketid on sisuliselt tänaseni olemas. Frantsiisi vm kaudu, kuid samas täiesti jultunult apteegiketid jätkavad ka OMA NIME all enesereklaami. Ja kuna ohjad on nende käes, siis saavad nad soodsama hinnaga ravimeid pakkuda eelkõige just enda lepingulistele ehk käpa all olevatele partneritele! Sellega seavad nad tõelised proviisorapteegid raskesse olukorda, täpsemalt ebavõrdsesse olukorda.

Täna siis Ravimiamet ei saa uurida, mis tehingud, boonused, nüansid vm on hulgimüüja ja tootja vahel toimumas. Saatejuhi küsimusele, kuidas siis seadust peaks muutma, pakkus Aaspõllu kaks võimalust. Üks on kõik vabaks lasta, aga ta pole kindel, kas see mõistlik. Loomulikult ei ole mõistlik! Aga sellest veidi hiljem. Teiseks ta peab silmas vajadust mingi kontrollmehhanismini jõudmist. Kuid järgnevalt toob ta esile sellegi, et seaduse muutmisel tuleks üle vaadata ka juurdehindluse protsendid, sest "praegune olukord näitavat, et sahkerdamine tuleneb sellest, et hetke lubatud protsentidega ei pruugita toime tulla tarnimisega jm apteekidele"! Puhas vale muidugi, sest ketid ise tekitavad lisakulusid, seega vaadaku peeglisse ja ei tohi tekitada võimalusi veelgi rohkem röövida.

Saatejuhil aga õigus, et teema näitab, kui läbipaistmatu see ravimiturg on! Just nimelt, aususe ja eetika asemel sahker-mahker ja poliitikute vaikimne. Kuigi tunnistades, et tegu oli reformi puhul JOKK-skeemiga, ei võta nad ka mitte midagi ette!

Aga ehk on meie hulgimüüjad ikkagi eetika tipp ja nende jaoks eksisteerib vaid patsient, mitte klient? Nii tore oleks uskuda, aga paraku näeb ära, miks ei saa vabaks lasta. Ja miks muide ei oleks tohtinud asukoha piiranguid kaotada ning miks pidanuks apteegireformi viima läbi nii, et vähemalt kolmandik apteeke oleks oma uksed kinni pannud. Muide, see oleks vähendanud tunduvalt ka hulgimüüjate kulusid! Nimelt saab aimu nende suhtumisest muu kauba ehk mitteravimite pealt. Nagu on teada, siis neile juurdehindlusePIIRANG ei kehti, seega saab nende puhul surada juurdehindlust nii hulgimüügis kui apteekides täiesti vabalt! Ja seda just nad teevadki. Vanadel hallidel aegadel oli apteeginduses rohkem eetikat kui äri, nüüd on vastupidi ja eriti just neis ketiapteekides, olgu siis otsemõistes või jutumärkides. Nii hulgid kui paljud apteegid on viimasel ajal ülikõvasti nende toodete hindu tõstma hakanud! See toob kaasa sellegi kui näiteks Euroapteek suurte reklaamide läbi lubab kuni 40% hinnaalandust vitamiinidele vm, tõstnud aga enne seda nende nn tavahinna pilvedesse! Tagajärjeks on küll mingi hinnaalandus osade toodete pealt, kui samal ajal teiste puhul on hinnalisand sadu protsente! Tulemus? Soodushind on ikkagi kümneid % kõrgem kui samal tootel paljudes teistes apteekides. See pole aga muud kui raisakotkaste stiil!

Lahendus? Kontrollimehhanism on kulukas. On neli võimalust. 

Kas kehtestada ka muudele apteegis müüdavatele kaupadele juurdehindluspiirang (olgu siis või suurem ravimite omast).

Teiseks keelata apteekides muude kaupade müük peale ravimite. See pole aga mõeldav, mitte kuidagi. Sest see toob kaasa juurdehindlusprotsendi tõstmise puhul kõrgemad hinnad, aga see võib osutuda paratamatuks just käive suure langemise tõttu. Pealegi võtab see patsiendilt võimaluse osta ühest kohast kõik juurdekuuluva, mis meditsiiniteenustega seotud. Lõppkokkuvõttes apteekide kadumise just maapiirkonnas. Muide, eelpoolmainitud reformi vastu võitlejate suurim "südamemure" oligi väidetavalt nende kadumine, aga paraku nad kas teadmatusest eksisid või valetasid sihilikult. Arvestades suurt lobivõimalust võib julgelt uskuda teist poolt.

Kolmas võimalus on minna üle just tänu eraettevõtjate ahnusele ja skeemitamisele riigiapteekidele! Kui ikka ei suuda jääda ausaks ja eetiliseks, siis tuleb see äri lõpetada! Tagajärjeks oleks veelgi suurem hinnalangus.

Neljas on viia apteegireform tegeliku lõpuni ja lahutada hulgimüüjad täielikult apteekidest ja see on kõige mõttekam tee. Seejuures lõpetada muidugi valdkonnaga kaasnev demagoogia ja häma.