Esmaspäev, 15. oktoober 2018
Pärnu rong - sihtpunkt Viiking Spaa
Nagu saatuse tahtel oli haiguse kallaletulemise ajaks broneeritud puhkamine Viikingus kuigi vaid üheks ööks. Tervise parandamise võimalus aga lubas jääda kaheks ööks. Pole ju paha just sel ajal soolakambris (mitte segi ajada soolaputkaga) istuda jms. Nii seadsingi sammud rongile. Muidugi hommikul vara, sest lõunast rongi enam käigus pole. Ja ongi viimane aeg, sest varsti pole rongi enam üldse!
Et asi oleks keerulisem, siis saatis Elron kohale hoopis asendusbussid. Remondi tõttu Tallinn-Väikse jaamas. Laupäeva varahommikul oli rahvast palju, aga ei tasu arvata, et kõik Pärnu rongile minemas.
Liivalt sai siis edasi sõita rongiga.
Rongisõit on romantika!
Nagu näha, siis teel on kohti, kus toimivad ka ümberistumised bussidele ja bussidelt rongidele. Rõõmustav.
Lelles suitsupaus kuni toimub rongide lahtihaakimine.
Viljandi sõitis eest minema, endiselt ees kiri, mis näitab, et sõidab ka Pärnusse....
Tulevikus saab siis siin ümber istuda Pärnu bussidele 333. Kui tihti, see sõltub muidugi ÜTK-de asjatundjatest. Praegune lahendus näitab, et neid aga justkui pole olemas....
Seni saab aga veel siinseid vaateid nautida.
Koogiste.
Tootsi.
Pulli.
Pärnu Kaubajaam.
Pärnusse sõitis paarkümmend inimest.
Võinuks minna ka bussile, aga et nii vara spaasse nagunii sisse ei saa ja ilm ilus, saab ka jalutada. Pealegi, pole ju kuskil ka infot, kuidas saab pileti osta ja ega siis taha ka rohkem maksta. Oleme ju võõrad, mitte oodatud külalised....
Kuidas meelitada rohkem inimesi autodest ühistransporti? Kas keerulise ja kalli piletisüsteemiga, nagu Pärnus on?
Aga turist? Välisturist? Kuidas tema infot saab? Heakene küll, et põhjalikku piletiinfot peatustes ei leia, aga nii lihtsa teksti saanuks ju inglise keelde tõlkida?
Bussijaama sõitsin siiski bussiga. Erinevad liinid, erinevad hinnad ja palju segadust.
Varsti ainuke rong, mida Pärnus näeb!
Pärnu aga paljuski korras ja ilus linn!
Aeg puhkamiseks ja ravimiseks muidugi hea. Soojarekordid ja kuldne sügis! Muidugi võinuks ka ette võtta sõidu kuhugi männimetsa, aga nii pikast sõidust siiski loobusin.
Puukoristaja.
Aga kuigi Pärnus palju ilusat (nagu edaspidigi näete), siis minul kodust tunnet ei tekkinud. Jalutada oli siiski mõnus, sest väga palju ka korda tehtud maju, erilisi maju. Neid vaadata mulle meeldib.
Viiking. Üldiselt võis rahule jääda. Palju tõeliselt abivalmis inimesi, enam-vähem rahuldav söök ja spaa ning protseduurid.
Mõnus kujundus, privaatsemad sopid ja suures basseinis soojem vesi vist kui mõnes teises spaas. Tõsi, kuuldavasti oli laste bassein liigagi kuuma veega! Kuid tundus ka, et Viiking ei olegi väga orienteeritud väikelastega puhkamisele. Peab aga ka märkima, et ohutuse koha pealt (väikesed nüansid nagu trepiastmete märgistus basseinis, teravate nurkade puudumine jms) on asju siin läbi mõeldud rohkem.
Baaris küll võiks olla müügil lahjem, nii paari protsendiline õlu või siis selle joojad olla silma alt ära. Ei hakka ütlema, milliseid arvamusi juhtusin sellel teemal kuulma....
Üldiselt muidugi hea, et baar olemas ja janu kustutamiseks palju võimalusi.
Spaa kõrval olemas ka väike pood. Eks spaas ole jookide jm hinnad kõrgemad ja nii on sel poel ka käivet. Peaasjalikult muidugi alkoholilt. Teisest küljest on see omajagu põhjuseks, et spaas hinnad nii kõrged. Pooleliitrine karastusjook 2 euro eest on palju mis palju.
Reede, 5. oktoober 2018
Maaelu. Eidaperes rongbussile.
Eidapere. Tegelikult ei ole Eidapere lihtsalt üks koht vaid ikkagi üks kohtadest Eestimaal. Ja ma ei kirjuta siin täna vaid Eidaperest, aga hoopis rohkemast. Alustan Sauelt, kuskohast algas seekordne sõit Eidaperesse. Saue on Eidaperega võrreldes (jõukas) linn, kuid on siiski ka ühiseid jooni. Näiteks mõlemas sõidab rong. Ühes edaspidigi, teises aga peagi mitte. Kuid erinevusi on hoopis rohkem. On pood ja ei ole. On veel palju asju, mida teises ei ole.
Kas on veel midagi ühist? On ikka. Mõlemas püütakse midagi paremaks muuta, aga mõlemas on ka läbimõtlematust ja rahade kulutamist mõttetutele asjadele või valedele lahendustele. Muidugi, Eidaperes on neid asju vähem, lihtsalt seepärast, et väikeses kohas ei anna niipalju laristada ja ka mitte valesti teha!
Sauel kulutatud palju (euro)raha. Rongide ühildamine muude transpordiliikidega, parklad jm. Aga rattaparkla vales kohas, infoekraan samuti (hoolimata korduvast eelnevast selgitamisest). Et ehk kui ka teha valesti, siis mitte mingil juhul ei hakata asju enam muutma!? Ja ka siis, kui ENNE korduvalt selgitatud KUIDAS teha! Sama asi nüüd ka Eidaperes, busside sõiduplaaniga seoses ja "koostöös" Kehtna valla ja Pärnumaa ÜTK vahel. Õigemini, pole piisavalt koostööd ja Pärnu ÜTK ei taju vist elementaarseid asju? Või lausa tahtlikult torpedeeritakse arenguid?
Sauel näeme euroraha kulutamise reklaami, aga ei näe vallategelasi koos teistega, Eesti Raudteelt ja mujalt, kes süüdi laristamises!?
Küll aga Sauel tekitas huvi see kiosk! Kas tõesti tekib rongipeatusesse mingi huvitav müügikoht?
Muide, Saue peatuse kõrval on hiiglaslik tühi väli. Ja ei ole paista, et siia tuleks uus gümnaasium, teenusekeskus (küsite mis see on? Valimislubadus on!) või vallamaja? Või hoopis IKEA? Teeme asjad sinna, kuhu sõidetaks vaid autoga?
Ometi on siin ruumi ka selleks, et reisijate ootetingimusi parandada. Muide, ka Eidaperes tuli jutuks uue bussipeatuse ehitamine ja piirkonna uute ootekodade paigaldamine. Üks klaasist kärakas maksab koos aluse jm veidi alla 3000 euro! Sellise, mis ei kaitse ei vihma ega päikese eest ja ka tuult ei pea. Samal ajal toodavad meil paljud ettevõtted poole väiksema summa eest vahvaid väikeseid puidust majakesi!? Sauel oleks vaja suuremat ja kompleksset, Eidapere lähiümbruses piisaks piisama lihtsamatest? Asulast väljas siis sellisest, kus ka matkaja saaks puhata.
Tore, et tänatakse peatuse loojaid, sest ilma rongita ei pruugiks Saue olla paljuski see, mis on. Mis saab aga Eidaperest ilma rongita? Ja kes kivi paigaldab ja kas paigaldab? Või hoopis visatakse kivi kapsaaeda? Muidugi, meil kapsaaias sageli ei hoolita kividest, ollakse piisavalt kapseldunud! Kuid nii ei tohi asjadesse suhtuda, tuleb püüda anda endast parim!
Siin sõidavad rongid ja väga tihti. Kuigi on ka siin muresid. Vahel on tühiajad, vahel hoopiski bussid liinil 191 on tühjavõitu. Harju ÜTK aga ei suuda midagi paremaks muuta! Kuid tegelema peaks, näiteks suunates 191 Keilani, Vabaõhukeskuse teed pidi läbi Tutermaa? Hetkel neil oli küll palju tegemist, sest AS Samat ütles Harjumaal liinidest ära, vaja leida uus. Ja leitigi, Go Bus. Kas midagi muutub? Harju ÜTK ehk muidu tulnuks ka Eidaperesse koosolekule, aga muidugi, ei kedagi! Polnud kedagi ka Pärnu ÜTK-st.
Kas aga olnuks sest ka tolku, kui nad tulnuks? Kahtlen. Selgitan selle artikli raames juba ette ära. Pärnu ÜTK juht Kärpuk räägib ses loos mõnestki asjast õige nurga alt. Näiteks, et buss, erinevalt rongist, läbib Eidapere - Pärnu lõigul asulaid. Ja mõndagi õiget veel. Võttis sõnad ja mõtted minu suust? Ega mul kahju pole, on hoopis hea meel, et ka teised õigeid vaatenurki välja toovad. Kuid nende poolt koostatud asendusbussi sõiduplaan ei näita, et ise ollakse piisavalt mõelnud. Juba seetõttugi, et kuskil ei avalikustata, mis saab teistest liinides samadel lõikudel ja piirkondades. Pannakse mõni kinni? Ma ei imestaks! Jäetakse sõitma, isegi, kui need on dubleerivad? Ma jälle ei imestaks!
Olen varem ka teemast pikemalt kirjutanud, aga lisan hoopis värskema postituse, kus PÜTK-i pakutud sõiduplaan (edusamm seegi, et esialgse ÜHE bussi asemel kolm).
Mis on põhiline point asja juures? Artiklis ütleb Kärpuk muuhulgas kaks olulist asja. Et nende asi ei ole tegeleda Raplamaa transpordiprobleemidega. Sellise arusaama eest ei tohiks isegi palgapäeval automaadi juurde minna!!! Kärpuki asi on isegi Tallinn ja Harjumaa, Harju ÜTK juhi Jõgisoo asi aga Pärnumaa. Ehk Eesti! Eelkõige siis liinide optimeerimine ja selle kaudu maksumaksja raha läbimõeldud ja maksimaalse kasumlikkusega kasutamine. Teine asi on hetkel meelest läinud. Andsin ju paberlehe teistele lugemiseks edasi, aga asjadega kursis olemiseks tuleb maksta, sh lehe lugemiseks! Ehk tuleb meelde, siis saan ka kirja panna.
Enne rongiga (ja bussiga ja autoga) Eidaperesse jõudmist võtangi teema käsile. Pärnu ÜTK plaani juures on paar olulist viga. Esiteks, tehakse plaan, aga ei sõnagi sellest, mis saab Pärnu - Rakvere bussist või ka kohalikest liinidest. Nagu mainisin, igasugused mõttetud otsused mõjutavad asju vaid halvemuse poole, sh ka riigi rahakotis. Ja kui meenutada, siis ka Pärnu ÜTK oli ses paadis, kus karjuti, et "vaja on liine tihendada, optimeerida ja tagada liikumisvõimalused".... Aga tulemused? Kahe (suvel kolme) rongi kadumise korral muutuvad asjad maakate jaoks (ka teiste) paremaks vaid siis, kui nende asemele tuleb vähemalt kaks korda rohkem busse! Praegune variant on bürokraadi näide sellest, kuidas ta JUSTKUI püüab midagi teha inimeste jaoks. Muide, ka Pärnu rongiliikluse halva seisu üheks põhjuseks oli see, et ronge vähe ja mitte parimatel aegadel. Teeme samasuguse sõiduplaani? Aga äkki hoopis õpiks teiste ja ka endi vigadest? Hea tulemuse saame vaid siis, kui teeme liikluse tihedamaks. Ning väga oluline seegi, et nädalavahetusel oleks head sõiduvõimalused! Siin liinil eriti. Muidugi võib juhtuda, et bussidega ei sõidagi keegi (Pärnu ÜTK panustab sellele kõvasti). Aga võib ka olla, et sõitjaid nii palju, et buss peab venima 60-ga, sest bussis seisjad!? Igal juhul on vaja KOHE tihedamat liiklust! Et muuhulgas hajutada reisijaid ja vältida olukorda, kus inimesed bussi ei mahu. Sest sellised asjad on kõige halvemad! Aga kõige olulisem muidugi, et tööle-kooli jm sõiduks oleks valikuid. Mitte ainult Eidaperest, sest me ei tea sedagi, millal jälle mõni kool uksed kinni paneb! Algavad ja lõpevad kõik asutused ju erinevatel aegadel! Ja SOBIMA peavad inimesele mõlema suuna sõidud!?
Tegelikult peaks Kärpuk ja ÜTK olema lausa õnnelikud, sest rongi kadumine võimaldaks näidata oma taset! Ning tõestada, et jutt tihedamast liinivõrgust jm oli tõsiselt mõeldud. Ja muuhulgas lisaks rongi asendusbussidele saaks tekitada kaasaegseid lahendusi - arendades liinivõrku tänapäevaselt, lisades busse sinna, kus neid vähe. Sisuliselt ju sama raha eest, mis kulub Kaansoo liinidele! Kui Pärnu - Vändra mõned kohalikud liinid (pikendus Kaansoo suunale) satuvad sarnastele aegadele, siis ehk peaks need suunama mujalegi MAALE? Näiteks Vändrast Kaansoo kaudu Olustvere Jaama ja lausa Viljandisse? Veel parem, püüdes neid rongidega siduda! Pärnu ÜTK vaade peab ulatuma maakonna piiridest kaugemalegi! Eriti peale seda kui Pärnumaa rehvide ja Metsoja tegude tõttu rong kaob ja kohalik turism jääb ilma paljudest rattaturistidest, siis ehk peakski pöörduma Olustvere ja porgandite poole pilgud? Soomaa ei ole mingi solgiauk, vaid PÄRL!
Arvestama peab ka lühiliinide kogu piirkonnas. Rapla - Eidapere, Eidapere - Vändra tuleks ühendada, kus võimalik ja samuti muuta liiniks 333. Näiteks hommikul sõidab üks buss Vändrast Ridaperesse, teine sealt Raplasse. Mitu korda teha ümberistumisi? Ikka VÕIMALIKULT VÄHE, on ju? Ning iga bussi juures tuleb mõelda kõigile. Näiteks ka Keava inimestele. Tõsi, Elron ei poolda selliseid teivasjaamu ja kõik rongid seal ei peatu. See aga ei tähenda, et bussi sõiduplaane tehes sellega ei arvestataks! Võib olla peakski mõnel kellaajal mõne bussi ka Keavast läbi suunama? Sest suur osa reisijaid ju siiski vahetub Lelles, seega ei ole Lelle ja Rapla jaamade vahelise maa läbimine ajaliselt nii oluline! Samamoodi tuleb vaadata Järvakandi poole. Eidaperes oli varasemalt tihe ühendus Järvakandiga, nüüd sisuliselt olematu! Kui aga suunatagi üks buss Järvakandi kaudu (nagu minu sõiduplaanis sees), siis põhimõtteliselt ei kaota ühegi peatuse inimesed midagi, küll aga võidavad. Nii võimalusega Eidaperest Järvakanti sõita kui ka Järvakandi endi inimestele tekib võimalus rongiga saada peatustesse Raplast Tallinnani!
Aga Tori, Sindi, Paikuse, Vändra? Paljudes neist kohtadest puudub siiani ühendus Tallinnaga või on see äärmiselt vilets! Nüüd tekib just neile inimestele mingidki võimalused. Sain lõpuks vastuse (korduvatele kirjadele) ka Tori vallast. Teatati rõõmuga, et "probleemid on nüüd koostöös PÜTK-iga lahendatud"! Millised probleemid? Kas Tori vallas küsitleti inimesi? Kas nad ka teavad tegelikkuses, millised on probleemid oma inimeste jaoks? Või kui paljud kohalikest üldse teavad, et alates 9. detsembrist on käigus uued bussiliinid? Mis läbivad Sindit, Tori ja Seljat? Kas leidus ka keegi küsitluste raames, kes teatas, et "temale uuest sõiduplaanist piisab"?
Minu pakutud sõiduplaanis on küll üks vastuseta küsimus. Kas bussidest piisab R ja P õhtuti? Mis siis, kui õpilasi jt sõitjaid on tõepoolest palju?
Lisan eraldi siia ka eelnevas postituses sel teemal minu poolt koostatud sõiduplaani variandi!
Erinevate alg- ja lõpp-peatustega liine saab kasutada, sest bussijuhid baseeruvad ka Vändras, Eidaperes jm. Tõsi, siin on murekohaks maakondade piirid ja erinevad bussifirmad ehk hanked. Seda enam peaks kiiremas korras süsteemi reorganiseerima hakkama ja minema üle RAS-ile üle kogu Eesti!?
Aga vaatame ka hommikust rongi 361, mis väljub Tallinnast 6.38 ja saabub Raplasse 7.37. Kui kellelgi alates T-Väiksest kuni Raplani on vajalik Pärnu jõudmine varem kui minu poolt pakutud 10.37, siis peaks ehk ka siin bussiga ühendama? Vähemalt E-R? Vaatame edasi. Buss väljuks sel juhul Rapla Jaam peatusest ca 7.40 ja jõuaks Vändrasse u 8.30. Kui vaatame aga olemasolevaid busse Vändrast Pärnusse, siis ... just sel ajal väljub liin 91! Ja teeb seda lausa E-P! Miks EI PEAKS mõtlema ka selle bussi ühendamisele? Või hoopiski suunama sel ajal ühe bussi OTSE Vändrast Pärnusse, sõiduajaga 45 min? Nii et buss jõuaks Pärnusse juba 9.15? Või mõni minut hiljem, kui teeks ka paar peatust vahepeal, nagu Selja, Kuiaru ja ... Urge tee? Pole ju Seljal ning Kuiarul teist nii head võimalust Pärnusse sõita, kusjuures Kuiarult ongi ainult ÜKS buss päevas!? 91 liin Vändrast õnnestuks aga veidi hilisemaks nihutada, katmaks pikka pausi Vändrast?
VAJADUSEL VÕIB AGA VARAHOMMIKUNE BUSS PEATUSEST RAPLA JAAM SÕITAGI PÄRNUSSE, LÄBI JÄRVAKANDI, SAABUMISEGA ENNE KL 9? Tehes peatused vaid Raikkülas, Järvakandis, Viluveres, Seljal ja Kuiarus?
Et buss sõidaks ühes suunas, peaks see sõitma ka teises suunas? Õhtune lisabuss väljuks kiirliinina Pärnust peale kl 20 ja sõidaks (läbi Vändra või Järvakandi?) Rapla Jaamani? Seda juhul muidugi kui TÜHI rong 270 Rapla - Tallinn jääb ka edaspidi käiku. Saaks mingidki reisijad juurde ja eriti oluline see P, kui sõitjaid rohkem!? Ning annaks ka hilisõhtuse ühenduse Pärnust Tallinna, rääkimata tühja rongi täituvuse väiksestki kasvust?Muide, hommikul on Raplamaal ka bussiliin 11 Rapla - Lelle - Kädva - Käru (nv Vahastu teeni), mis suure tõenäosusega Raplast sõites tühjavõitu on. Ja kas Kädva-Vahastu suunal üleüldse peavad kõik bussid Raplast alustama ja seal lõpetama? Ehk on mõttekam hoopis, et osa neist kurseerivadki peatuseni Lelle Jaam? Nii et pakutud varahommikune Rapla - Pärnu 333 saaks selle rolli üle võtta ja pakkuda paljudele hoopis lisavõimalusi?
Rapla muide üks väheseid peatusi, kus ekraan on peaaegu õiges kohas.
Kuid kui kohalikud ametnikud arvavad, et bussijaama kadumisel peab see ilmtingimata linna keskel olema, siis on miski mäda! ÜHISpeatus on märksõna ja kõik maakonnaliinid peavad siia ka sõitma. Muidugi sõidaks need endiselt ka Mahlamäele ja keskusesse.
Ei ole busside jaoks ruumi? Minge kohale ja vaadake, on kitsas, aga lahendused on olemas. Alustades taskutest MÕLEMAL teepoolel ja....
....siinse platsi kasutuselevõtmisest. Kas pean tõesti kohapeal näpuga näitama?
Peatus, mille nimi praegu Rapla Jaam ja mis tekitab segadust. Aga ei ole ikka veel kuulda, et KOV tegeleks ümberinimetamisega!? Nagu ei tegeleta ka sõiduplaanide kättesaadavusega? Rongilt aga sellele bussile jõudmiseks aega 7 min, sest buss ÜHISpeatusesse sisse ei pööra. Ei suutnud MV aastate jooksul asju teha nagu vaja! Aga kui on libe, või tegemist vanuri või väikelastega? Suure pagasiga? Väikese hilinemisega?
Mina siiski jõudsin. Buss.... oli täis, oli seisjaid!
Tore on see, et kuigi vaevaliselt, aga siiski lisandub kergliiklusteid.
Kehtna. Suur asula ja kutsekool. Kuid vald ei suru piisavalt ühistranspordi teemadel peale! Lisaks rongbussi teemale peaks keskenduma sellele, et kõik bussid sõidaks ka Rapla raudteejaama. Ning mõnedki bussid liinil Kehtna - Alu?
Aga et auto oli vastas (aitäh!), põikasime ka Keavasse.
Taaskord koht, mille parkla ja bussipeatuse ning muu rajamise teemal sai korduvalt ja just eelnevalt selgitatud, mida ja miks kuhugi teha. Ei midagi! Nagu vastu seina jooksmine! Parkla tehti erakinnistu külje alla!? Milleks? On olemas lage plats, kuhu saanuks teha nii parkla kui bussipeatuse, aga asi ametnike peadesse ei jõudnud! Kas nüüd SIIN hakatakse vigade parandust tegema ja tuuakse bussid parkla ja rongide perrooni juurde? Kindlasti mitte, see oleks USKUMATU uudis!
Lelle. Bussipeatus asus pinkide juurde, nüüd nihutati veidi kaugemale. Jällegi, ei mingit mõtlemist!
Bussipeatus pidanuks olema siin. Visuaalne vaade, perrooni lähedus, mõlema "poole" poolt infoekraani nähtavus jm. Mis on siin keerulist?
Rongbuss läbiks ka Lokutat. Kuigi väike koht, siin ikkagi oluline. Nii reisijate arvu kui maakate võimaluste parandamise koha pealt!
Eidapere Jaam. Õnneks (!) ei jõutudki siia teha lubatud suurt parklat jm
Aga koosolekul toodi ka õunu! Nii kena!
Mida siis aga räägiti? Valal esindajatele kurdeti mitmeid muresid, kui üllatusega tõden, et mitte väga palju! Kuid olulisi. Näiteks vee- ja kanalisatsioonitrassid. Uskumatu, sel ajal kui paljud meist tahaks 4-realisi maanteid ja viadukte, ei jätku tuhandes väikeses kohas raha piisavalt selleks, et jõuaks kiiresti need kõigile välja ehitada! Minge sõitke Eidaperes, kus kaks suuremat autot maanteele ära ei mahu ja lapsed ohus on! Kas siis ka trambiks jalgu ja nõuaks võimalusi kihutamiseks? Muidugi pole tegu odavate asjadega, kuid kurvaks teeb küll. Sest inimesed kardavad, 21-l sajandil kaasaegses vabariigis!
Muide, ka siin ei ole tuldud selle peale, et valmivate veetrassi lõikude puhul mõelda avalikele joogivee kohtadele! Aga võiks, sest nagu ikka, selline koht ei ole ühe-kahe sihtrühma jaoks, see võib MIDAGIGI ka teiste jaoks paremaks muuta. Seniks kuni raha leitakse kõigi heaks!Kuid oli veel üks oluline probleem. Kaupluse puudumine! Väga mitmetahuline teema. Kohalik kogukond on valmis ise panustama, aga ma ei näe sellel tulevikku. Kauplus pole lihtne asi ja kui see isegi tehakse, siis väikese sortimendi puhul nagunii sõidetakse sageli poodi hoopis kaugemale. Seega võiks raha sellele kulutamata jätta. On vaid üks variant, mis puhul võiks asjal jumet olla. Kui mõni kett, näiteks MEIE võtaks kätte ja teeks läbiva maantee äärde kaupluse koos tanklaga. Vaid siis võiks kauplus olla mingilgi määral kasumlik, sest osalt saaks keskenduda möödasõitjatele. Aga ka sel juhul peaks olema lisaks kohalikku toodangut, olgu siis toit või hoopis käsitöö, puidutooted vm.
Parim lahendus võib aga ikkagi olla see, et ametnikud tagavad hea bussiliikluse. Nii Lokutale (toetades kohalikku poodi), Järvakanti kui Vändrasse. Ja sellest peakski Kärpuk&Ko aru saama. Et bussiliinid ei ole lihtsalt mingite lihakehade transportimine, vaid väga erinevate võimaluste pakkumine INIMESTELE! Sest siin tulebki välja see, mida kahjuks (päris ausalt) meie ametnikud autoroolis näha ega mõista ei oska. Ka kabinetis olemine ei aita kaasa! Seega peab IGA bussiliini juures arvestama kõigiga, kes piirkonnas ja isegi kaugemal! Kui ise ei näe, siis küsige!
Muide, artiklis just küsiti Kärpuki käest, kas "antud lahendus toob inimesi ühistransporti" ja Kärpuk vastas diplomaatiliselt, et kõik sõltub (Simsoni) rahastusest. Tegelikult sõltub paljugi ÜTK-de tasemest! On üpris selge, et Pärnu jaoks sellest bussist suurt midagi kasu ei ole. Kuid on Paikuse, Sindi, Tori, Selja ja Vändra jaoks! Kui hästi teha, siis ka Järvakandi jaoks. Ideaalilähedase olukorra puhul ... isegi Eidapere jaoks! Aga mainitud kantide jaoks ei oluline ainult see, et NEIST saab kuhugi sõita vaid sõita saab ka nendesse kohtadesse! Muide, ka Kehtnasse! Tallinnast, Sakust, Kiisalt, Kohilast, Raplast! Sest kui PÜTK teeb sõiduplaani nii, et ei saa isegi Kehtna kooli sõita, siis .... kas tegu on ikka Raplamaa transpordi eest seismisega? Ehk ikka saavad sõita Kehtna kooli Pärnu õpilastele lisaks ka Viljandi piirkonna õpilased? Ning veelgi rohkem, et Eidapere kooli saaks sõita sealsed õpilased ka Tallinna suunalt?
Muide, artiklis just küsiti Kärpuki käest, kas "antud lahendus toob inimesi ühistransporti" ja Kärpuk vastas diplomaatiliselt, et kõik sõltub (Simsoni) rahastusest. Tegelikult sõltub paljugi ÜTK-de tasemest! On üpris selge, et Pärnu jaoks sellest bussist suurt midagi kasu ei ole. Kuid on Paikuse, Sindi, Tori, Selja ja Vändra jaoks! Kui hästi teha, siis ka Järvakandi jaoks. Ideaalilähedase olukorra puhul ... isegi Eidapere jaoks! Aga mainitud kantide jaoks ei oluline ainult see, et NEIST saab kuhugi sõita vaid sõita saab ka nendesse kohtadesse! Muide, ka Kehtnasse! Tallinnast, Sakust, Kiisalt, Kohilast, Raplast! Sest kui PÜTK teeb sõiduplaani nii, et ei saa isegi Kehtna kooli sõita, siis .... kas tegu on ikka Raplamaa transpordi eest seismisega? Ehk ikka saavad sõita Kehtna kooli Pärnu õpilastele lisaks ka Viljandi piirkonna õpilased? Ning veelgi rohkem, et Eidapere kooli saaks sõita sealsed õpilased ka Tallinna suunalt?
Aga muidu kiskus hämaraks ja lõpuks pimedaks. Tänavavalgustus oli ka mureks ja see, et maantee valgustus ei valgusta kõnniteid. Eidapere majade paigutus ei soodusta minu ideid, kuid see, et KÕIK lambid kustuvad kl 00.00, on probleemiks. Tänapäeval saab küll paljugi teha, nagu ka ehitusspetsialist Hans-Jürgen Schumann mainis, et ka selleni välja, kuis keegi võtab mobiili ja klõpsab! Kuid üldjuhul on parim variant, kus LED-valgustus põleb ja mingist kellast POOLED tuled jääks põlema. Kokkuhoid igal juhul, aga samas ei kukuks keegi ninasid puruks!
Kuidas aga saaks õhtul Tallinna? Autoga vaid?
Krt, kõht tühi! Rapla jaama kohvik kinni, bensukas aga ülikallis! Aga mis sa vaene hing näljaga teed!? Sõin ja istusin külmas rongis! Ning vaatasin, et kas koosseisude vähesuse juures peab ikka miski porgand mitu tundi Raplas seisma ja siis 5 inimesega Tallinna sõitma?
Aga hea oli lugeda lehest, et Võru üks suurimaid puudusi on.....
Eestimaa
Blogi 3. osast kopeeritud.
Esmaspäev, 15. oktoober 2018
Tiirud Viiking spaa ümber ja tulin end siia ravima...
Muidugi on ka Pärnus kõrvuti vana uuega. Ja mõningad uued hooned tunduvad isegi sobivat! Kuigi ikkagi on kahju, et ei kasutata puitu ja kivi. Selliseid hooneid kõrvuti nähes tunned, kuidas erinevad materjalid mõjuvad. Kõik see muidugi minu maitsega seotud, ei enamat.
Siingi, jõe äärde jalutades näha, kui soliidselt mõjub tellismaja, oma kujundusega eriti.
Esimene ringkäik oli väike, teine juba natuke pikem.
Hea oli näha, et rattarendi hinnad mõistlikud. Nagu ka seda, et paigaldatud trennivahendid populaarsed. Asja ette minevad asjad on alati head!
Ääretult mõnus on muidugi jalutada, kui pikalt teed olemas, rannamännid jm varjavad veidi tuult jne. Tõsi, randa niipea ei pääsenud, tuli tükk maad kõmpida. Aga nagu allpool näete, siis tulevikus saab ka Viikingu juurest otsemini mere äärde ja üpris mõnusal moel!
Naisterand.
Aga see peaaeguotsakoperdamine rõõmustas! Mis sest, et viitasid pole ja asi ise märkamatu, vähemalt kuskil on olemas! Joogivee võimalus suvisel ajal. Hea, kui mõni toimiks ka aasta ringi muidugi. Tähistuse puudumine (eemal ka) muidugi panebki Pärnu Vesi tegema üleskutset, et "kasutage rohkem". Mida sa kasutad, kui sa ei tea olemasolustki? Aga Pärnule kindlasti kõva pluss selle eestki!
Minu jaoks mängivad jalutamise puhul rolli päris paljud asjad. Vaated, hääled, värvid, peegeldused.
Toitlustus Viikingus. Nii palju kui inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Veiseliha õhtusöögiks oli väga hea, salatid aga mulle eriti maitsekad ei tundunud. Valikut küll oli, erivaid salateid mitmeid ja nuriseda oleks patt. Huvitav, kelle kurke ja tomateid Viikingus pakutakse? Tõenäoliselt villas kasvanud ja kurgi Luunjast või Hispaaniast? Kas suvel pakuti paremaid, kui oli palju võimalusi neid saada? Isegi kui sisseostuhind oleks natuke kallim, oleks oluline ka siin leida võimalusi eestimaise toetamiseks? Lühike kurk igal juhul parem kui pikk ja tomateid saab siitsamast Võistest? Või siis tuua isegi Rebala Aiandist?
Jookide puhul teadmata, kelle toodanguga oli tegu, kuid aiamarjade või õuna-mustsõstra (suhkruta) morss oli väga hea! Muidugi võiks neid saada ka baarist osta, mitte ei pea ilmtingimata kokaga leppima. Rõngu Aiand toodab meil ju piisavalt häid asju! Hommikusöögiks oli aga mannapuder, mis pole minu jaoks. Teise hommiku kaeraputru kohta kuulsin aga "kohutav"! Nii see mul proovimata jäigi. Ehk tõesti polnud see piisavalt ka piimane ja ammugi võine. Kahju muidugi, puder on mulle meeldima hakanud! Lisamaitsete koha pealt muidugi tean, et "ketshupi lisamine solvab kokka", kuid siiski, head (Tshumak nt) ketshupid jm kastmed võiks siiski olla. Marjatshatnisid jm loota muidugi on liigne, need siiski üpris kallid. Pannkookide üle ei nurise, ka moosid olid üpris söödavad.
Hommikul pakuti ka kuumas vees olnud viinereid. Rakvere omade puhul on see pea ainus variant, kuidas neid söödavaks muuta. Kas aga võiks erinevatel päevadel olla erinevate tootjate viinereid? Vorsti ja sinki?
Parem kui eestimaised? Meil ju peaks olema üpriski häid, naturaalsuse poole püüdlevaid, jogurteid?
Uksest väljudes on ilus vaade alati oluline!
Aga on aeg protseduuridele. Mullivann apelsinimuffiniga. Hea oli vedeleda muidugi, kuigi oleks pidanud ehk heinapebrevanni proovima....
Ka naaberrahvas oskab hinnata ja siia tulles võtta puudelt jõudu!
Peagi peaks valmima tänuväärt asi, rada muui juures. Kuid vaatama läksin seda veel ühel põhjusel. Nagu oligi arvata, kasutatakse siin nn sügavimmutatud puitu. Nagu ikka meil kombeks. Kuid sageli kasutajad ei mõtle, et (kalli ehitise) pikemaaegse püsimise eeltingimuseks on selle üleimmutamine ka hiljem. Kas Pärnus tehakse seda, ühena esimestest Eestis? Kahtlen sügavalt!
Aga aeg oli minna soolakambrisse. Antibiootikumid aeg-ajalt paratamatud, kuid kindlasti aitab ka see. Ja seda ka tundsin. Ning käisin seal mõlemal päeval.
Õue peal jäi siiski käimata, aga suvel võib siin ehk päris mõnus olla. Kuigi tänavust suve arvestades o
ootaks rohkem ehk ka varjulisust.
Protseduurid aga järgnesid riburada pidi. Veinimasaazh oli üpriski hea, kuigi ega ma siiani eriti massaazhi ei vaja. Pole kangust piisavalt! Kuid nautida sai ikka!
Pärast aga jäigi aega üheks pikemaks ringiks. Ning see oli mõnus, meri, rand, suhteline vaikus ja ilusad majad, sügisvärvidest rääkimata, tegid selle käigu mõnusaks.
Hea oli ka näha, et pinke oli palju.
Küll aga tahtsin ära näha selle loodusraja! Väga viimase peal! Et just ka linnas on selliseid asju olemas.
Küll aga sain kinnitust sellele, et ükski ametnik ei tee nägemagi vajadust siin puitu üle immutada! Kui palju see maksma läks?
Juba hakkab mädanema?
Muinsuskaitse nõuetele vastavat remonti teha on überkallis, sest teha võivad seda vaid teatud firmad. Ja samal ajal lubatakse miljööväärtuslikku keskkonda selliseid käkerdisi? Olgu või tegu kaasaegsema arhitektuuriga, aga siin on see nagu sea selga sadul! Minu jaoks kohutav pilt!
Mõtlesin, et tagaiteel sõidan osa teest bussiga. Aga et distantsivõi olematu, jätkasin jalgsi.
Miljoneid tammetõrusid. Kui palju saaks siit hiiepuid!
Sai vähemalt lugeda. Kuigi eestikeelse valik polnud just suurem asi. Ju meil ikka lähevad raamatud pigem prügimäele või vanapaberiks.
Laste mängutuba olla siiski nadivõitu.
Haruapteekidel omad piirangud tulemas. Siin on siiski apteegi olemasolul mõte, enamusel puhkudel aga tõesti pole neid nii palju vaja.
Aga on aeg minna koduteele.
Kas rattatee sõidutee poolses küljes on õigem, eriti kui sedapidi kihutad ülekäigu ees ootavate jalakäijate nina alt läbi? Ja post keset teed on hea mõte?
Kõik linnapildid aga paraku eriti hästi ei õnnestunud. Ju ei ole minu aparaadil koos minuga kivide maailmas parim tunne....
Esmaspäev, 15. oktoober 2018
Proovisõit Pärnu - Vändra - Tallinn
Spaa aeg on läbi ja vaja koduteele asuda. Et päevast rongi enam pole, siis valisin põnevuse pärast teise variandi. Muide, kui aina räägitakse Pärnu raudtee säilitamisest, siis üks põhjus, miks see ei toiminud, oligi hõre sõiduplaan. Sisuliselt pidanuks olema 3, veel parem 4 kohalikku rongi päevas. + muidugi ehk mõni kiirrong, kuigi ajavõit neist olnuks väike. Korraliku tee puhul siiski oluliselt mõjuvam.
Miks siis Pärnu raudtee kaob? Täpsemalt, reisirongiliiklus? Põhjusi on mitmeid. Raudtee kulgeb (nagu muide ka tulevane hirm, RB, asulatest mööda. Kuni Eidapereni pole ühtegi peatust seal,, kus elavad inimesed. Ja kuna maavalitsused ja ka Pärnu linn ei suutnud aastakümnete jooksul tagada tasemel juurdevedu, oligi tulemus käes! Ja sellised tahavad teha veel RB-st "maailma parimat raudteed"? Ärge ajage naerma! Seda juttu saavad ajada vaid kinnimakstud ja täissöönud aferistid RB juhtide ja läbisurujate hulgast! Kuigi peaks teadma, et iga selle toetaja vastutab järeltulevate põlvede ees! Muidugi mitte reaalselt, seepärast ka lollusest ja rahaahnusest juhindatuna lastaksegi sellistel vabalt möllata! Reaalne vastutus puudub ja eks teatud mõttes ole see ka põhjuseks, miks kohalikku liiklust korraldades ei peagi olema asjatundja. Piisab sellest, kui asjalik nägu pähe teha!
Muidugi on rongiliikluse kadumisel veel üks põhjus, raudtee seisukord. Pärnu linna- ja maaisandad soovisid selle remondiks mõeldud raha lennujaama jaoks. Ja muidugi on omaette küsimus,, kas 17 miljonit oleks olnud mõtet sellesse raudteesse matta!? Sest kui see läbisurutav raudtee peaks tõesti valmima, siis nii suure raha kulutamine pole õigustatud, teades, et vana raudtee alles EI JÄÄ!? Selline kulutus ju tähendanuks küll juba kiirust 120 km/h. Et aga kiiruse kasv ei oleks toonud piisavalt lisareisijaid, siis mis mõte oleks SUUREL kulutusel? Samas tahtnuks Edelaraudtee ISE remondi ära teha, peaasi, et saanuks garantii sõita veel 10 aastat! Jällegi, kui sõitjaid JUURDE ei tule, siis puhtalt majanduslikus mõttes oleks jätkamine kaheldava väärtusega! Seda enam, et ei Pärnu- ega Raplamaal ei ole ju suudetud ega tagatagi juurdevedude olemasolu! Aga kokkuleppele sellega ei jõutud!
Kuid hetke teema puhul on RB kõrvaline faktor. Oluline on, et kui inimestelt võetakse TÄIELIKULT ära mugav sõiduvõimalus, peaks neile ka midagi PIISAVALT VÄÄRT asenduseks pakkuma! Aga seda Pärnu ÜTK ei suuda (ei taha), ka koostöös Harju ÜTK-ga mitte! Sest eesmärk on selline? Eeltasutud süsteemi vastased, sh ka Pärnu ÜTK juht, on küll rääkinud tihedamate ühenduste vajalikkusest, kuid need jäävad vaid kauniteks sõnadeks! Ja küsi kuidas tahad, asjade SISUST rääkides hiilitakse nagunii kõrvale! Lisatav bussiliin 333 peaks käiku minema 9.dets ja 3 korda päevas. Samal ajal jäävad käiku mitmed dubleerivad liinid, kuigi plaani kavandis pidanuks kohe tooma viited ka nendele. Ning lõikudena sõitvad liinid samuti, nende puhul aitaks vaid väike lisakulutus, et need ühildada ja pikendada. Kuid PÜTK-i sõnul EI ANTUD neile rohkem raha. Ehk ei oska ikkagi raha kulutada? Kui mõni liinidest 91 sulandada liiniga 333, kuluks raha oluliselt vähem. Seda enam, et kogu päeva lõikes ei pruugi neist peatustest, mis 333 puuduvad, kuid 91 olemas, sõitjaid ollagi.
Selline on PÜTK-i põhimõtteline kavand. Kui näiteks vaadata Pärnust hommikuse bussi väljumise aega, kl 9.10, siis see sõidab Vändrasse 33 peatusega 1h 20 min, liin 333 aga 13 peatusega vaid 13 minutit kiiremini! Seega, 333 on üle mõistuse aeglaseks tehtud? Nii võttes ei tähenda see vahe, 13 minutit, enam suurt midagi. Ja kui peatuste kaupa analüüs ära teha, siis ehk selgub, et mõne puhul polegi mingil kellaajal peatud mõtet?
Ja kell 11.20 väljuv liin 91-1 võiks väljuda Pärnust pool tundi hiljem, viies selle Lelle Jaama rongile 374? Poleks ju vaja bussi lisada vaid piisab sellele 20 minutilise sõiduosa lisamisest? Seda enam, et KÕIK liin 333 bussid ei pea ilmtingimata ka Raplani sõitma, kuigi üldjuhul sinnani sõitmine parim variant. Seega lisanduks sisuliselt 40 min. Eriti just Rapla maakonna osas vaadates on Raplani oluline, kuna nt Eidapere ja Lokuta inimestele tekiks siin Lelleni sõitmisel mitmekordne mõttetu ümberistumine, kui soovitakse jõuda Rapla keskusesse. Võimalik on tuua muidugi liini väljumine varasemaks, nagu minu poolt pakutud 10.41. Sel juhul jääks ANTUD raha sisuliselt ÜLE lisaliinide käiku panekuks!
Ka vastassuunas kattub PÜTK-i poolt pakutava plaani järgi üks liin pea üks-ühele liiniga 91. Kui aga 3 uut liini + mõni pikendatav liin 91 käiku panna, oleks väikeste lisakulutustega oluliselt suuremad võimalused.
Ka vastassuunas kattub PÜTK-i poolt pakutava plaani järgi üks liin pea üks-ühele liiniga 91. Kui aga 3 uut liini + mõni pikendatav liin 91 käiku panna, oleks väikeste lisakulutustega oluliselt suuremad võimalused.
Muide, hetkel on käigus ka päevas kaks bussi liinil Vändra - Tallinn. Kas need, läbi Järvakandi, aga peavad üldse Tallinnai sõitma? Võrreldes minu sõiduplaaniga, on need käigus enam-vähem samal ajal kui minu pakutud bussidki. Õhtuse, mis mul praegu kirjas vaid Lelle - Järvakandi - Eidapere, saaksi sõita Pärnuni? Vastassuunas ongi mul aga kirjas hommikune Vändra - Lelle - Rapla liin. Kui see alustakski Pärnust? Ja pealelõunane liin 735 oleks ka Lelleni-Raplani? Kõik on võimalik ja mõeldav! Praegune variant, kus Järvakandist Pärnusse saamiseks tuleb Vändras "kükitada", pole ju ammugi normaalne. Muidugi peab plaani koostamisel vaatama ka praegusi Järvakandi - Pärnu busse. Kuid kõige olulisem ongi, et NORMAALSELT VÄIKSEID LISAMUUDATUSI TEHES SAAB KÕIGI JAOKS PLAANID PAREMAKS JA MIS VEEL OLULISEM, BUSSIDE TÄITUVUS KASVAB!
PÜTK-i tegevust jälgides on selge, et siin on tegu seguga asjatundmatusest, hoolimatusest ja poliitilise joone järgimisest, ei muud!
Pärnus valminud uus bussijaam. Muidugi mitte koos raudteejaamaga või selle tulevases asukohas. On ju rongipeatuse asukoht ebamugavalt linna servas. Kuigi bussijaama SAANUKS sinna teha, sest see ei seganuks ju busse alustamast-lõpetamast Raekülas või Tallinna maanteel, läbi kesklinna. Bussijaam kui selline on ju vaid funktsioon, PEATUSED võivad olla mööda linna laiali, ilma et see midagi halvemaks muudaks. Pigem vastupidi.
Muidugi on tore see, et bussijaamas korralik ootesaal ja söögikohad. Isegi ingliskeelne info oli siin-seal kohati olemas. Mitte küll kõige puhul, aga natuke ikka.
Olemas ka väike reisiraamatukogu. Ka neile, kes tõttavad öisele rongile?
Aga linnaliinid tunduvad siin vähemalt põhimõtte poolest hästi korraldatud olema. Just ses suhtes, et bussijaam pole alg- ega lõpp-peatus vaid enamus liine läbivad seda. Ehk siis ümberistumisi on vähem.Kui palju aga on linnaliine seotud või tulevikus seotakse maakonnaga? Liine pikendades? Hetkel on aga vähemalt ühes suhtes asjad ebamugavad ja ka maksumaksjale kallid - väga palju erinevaid piletisüsteeme ning soodustusi. Aru saamiseks peaks vist enne kuu aega sõitma! Muidugi suurendab see ka kulusid, aga on ju olemas teatud jõud, kelle eesmärgiks ongi "eraettevõtlust arendada"!? Ja Pärnu ÜTK on üks kõvemaid eeltasutud süsteemi vastaseid, hoolimine maksumaksjast on siin olematu.
Hea on siin aga see, et linnaliinid peatuvad väga lähedal bussijaamale, erinevalt Tartust näiteks.
Olemas ka ruumikas rattaparkla.
Pärnu Postimees aga ei küsitlenud seekord ühistranspordiga seonduvatel teemadel.
Tõrva - Tartu sõitis seekord, esmaspäeval aga sisuliselt tühjalt. Tõrvani tõenäoliselt, kuigi teel võis sõitjaid muidugi üksjagu koguneda. Huvitav muide see, et buss ei peatu isegi Elvas mitte!? Eks omajagu mõjuta sõitusid ka üksjagu kallis piletihind. Hiljuti ütles näiteks eksmaavanem Andres Metsoja, et "tema arvates peaks reisijad maksma ise oma sõidud"! Kas ta riigikogulasena maksab? Muidugi kui üldse sõidab ühistranspordiga! Jah, ma mõistan, et kommertsliinid on ja jäävad ja siinkohal peavadki ehk reisijad ise maksma. Kuid lihtsalt see, mida tähendab TÄISmaksumus, saab sellele mõeldes küll selgemaks. Nagu saab selgemaks seegi, et doteeritavatel liinidel osaliselt makstav raha on ka paljudele oluline summa!
Kas aga peab alati kommertsliin sõitma Tartuni? Olen üpris kindel, et sedakaudu Pärnust eriti Tartusse sõideta. Tõrvast vast küll. Kuid tõenäoliselt on Rõngust tartuni paljude jaoks see liin (pärnakaid silmas pidades) mõttetu. Ehk ikkagi proovida tund varem, Paluperas kohtumine rongiga ja edasi Otepääni ja Kanepi kaudu ehk isegi Värskani? Tartu muidugi suur sihtkoht, aga kohati peaks sellele mõtlema. ja reisijaid pidevalt teavitama, et ümberistumisvõimalus. Ehk siis liini nimetuses peab olema ikkagi peatus nimega JAAM.
Maakonnaliine aga nii neid, kuhu läheb palju, kui ka neid, kuhu vähe reisijaid. Mis loomulik, kui sõit on tasuline ja näiteks Virtsu ei lähe edasi ka Haapsallu. Muidugi eks ka sel suunal valikute küsimus. Kas suunduda Virtsu ja siis Haapsallu või siduda Virtsu suund Lihulas teise bussiga?
Aga bussid Vilniusesse ja Varssavisse olemas.
Buss, millega sõitsin Vändrasse, oli see, mis sõitis küll teiselt pool jõge. Kuid sõitjaid oli. Jagunesid need küll paljude peatuste "vahel".
Kuid üllatus-üllatus! Seda, kui julged otsused tähendavad ühtlasi rumalaid otsuseid, reklaamitakse kõikidele sõitjatele? Ka neile, kes autodes. Ehk siis neile, keda eesmärkide nimel peaks rohkem ühistransporti meelitama!? Metsoja, eksmaavanem, kelle toetusel kadus Kõnnu rongipeatus ja kes on vastu Pärnu rongiliiklusele, püüab inimeste hääli? Teavitades mõned päevad tagasi avalikult suhtlusmeedias:
Täna oli mul hea võimalus täita Riigikogu majanduskomisjoni istung kahe päevakorrapunktiga, mis komisjoni otsustest tulenevalt leiavad menetlemist suures saalis.
Esimene neist oli kirglik ja käsitles Ühistranspordiseaduse muutmist, mille eesmärk on suurendada omavalitsuste pädevust bussiliikluse korraldamisel. Algatajaks Isamaa fraktsioon.
Esimene neist oli kirglik ja käsitles Ühistranspordiseaduse muutmist, mille eesmärk on suurendada omavalitsuste pädevust bussiliikluse korraldamisel. Algatajaks Isamaa fraktsioon.
Nii ongi? Mismoodi peaks PÄDEVUS kasvama? Kui seda on nii nadilt nagu orasepõllul idusid peale haneparve ülekäimist? Otsustamist aga, kuidas jagada soodustusi ja milliseid piletisüsteeme kehtestada, peaks andma KOV-idele??? Tule taevas appi! Kas tänu neljale maakonnale veel segadust vähe on? Mida keerulisemad süsteemid igas "vürstiriigis", seda raskem on ehitada üles maakonnapiire ületavat tasemel liinivõrku, seda kallim on kogu piletisüsteem maksumaksjatele ning tulemuseks pole muud kui ringikäivate peadega reisijad ning kahanev ühistranspordi populaarsus!
Täna (16. 10) anti Metsoja vedamisel üles eelnõu Riigikogus. ÕNNEKS see läbi ei läinud, aga see ei tähenda muidugi, et "julgete ja rumalate" eelnõude ja ettepanekutega uuesti lagedale ei tulda!
Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:
Isamaa fraktsiooni algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (664 SE) taheti piirkondlikele ühistranspordikeskustele bussiliikluse korraldamisel täiendav otsustusõigus anda.
Läbirääkimistel võtsid sõna Erki Savisaar Keskerakonna fraktsioonist, Sven Sester Isamaa fraktsioonist, Kristen Michal Reformierakonna fraktsioonist ja Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist.
Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 37 liiget. Seega langes eelnõu menetlusest välja.
Kes aga olid need eelnõu pooldajad? Need, kes siis hääletasid tagasilükkamise vastu. kahju muidugi, et EKRE inimesed hääletamata jätsid. Ühest küljest see tõestab üht-teist, kuid teisest küljest jätab õhku lootuse, et on võimalik arenguruum ühistranspordi teemal. Kuid stenogramm on siin ja see nõuab juba eraldi analüüsi. Huvitav igatahes, kuigi eks üldiselt ole teada, mida arvatakse. Ülevaade siis siin, järgmises teemas:
Ma ei saanud aga varem lootmata jätta, et ehk Metsoja suudab oma kandis natuke mõistuspärast tegutsemist tagada ja nii talle FB-s kirjutasingi. Paraku, lootusetu! Aga vähemalt ausust tunnistada omi "julgeid kuid valesi otsuseid", peab kiitma! Samas on aga arusaamatu jutt, et Pärnumaa ilmajätmine raudteest on eelolevate valimiste teema! Rongiliiklus katkeb ikka ammu ENNE valimisi. Vaid niipalju loodetavasti võivad valimised otsustada, kas RB asemel VÕIB tekkida mõistusepärane raudteeühendus Pärnu jaoks TULEVIKUS! Ja kas Isamaa on ikka igavene! Praeguse järgi otsustades (ma ei soovi halba) jääb üle loota, et Isamaa ei saa üle valimiskünnise!
Kirjutasin:
Tublit pole siin miskit. Kas siis, kui see täituks, teeks Pärnu ÜTK kaduva rongiliikluse asemel parema busside sõiduplaani? Küsimus ongi pädevuses?
Bussiliikluse korraldamisel peab arvestama regionaalpoliitika ja liinivõrgu ökonoomsusega. Miks seda siis juba ei tehtud, kui maavanem olite? Nüüd kaob rong ja Teie olite üks neist, kes soovis, et raudtee remondi asemel läheks raha lennujaamale? Ehk peaks nüüd jalad kõhu alt välja võtma ja koostöös ametnikega tegema mida vaja? Ma mõistan kui on raske tunnistada, et Isamaa on eeltasutud süsteemi vastu, kuid seepärast ei pea veel rahvas kannatama! Valijad!
Suurem KOV-ide pädevus? Kas see tähendab massiliselt nõudeliine, kallimat süsteemi ühesõnaga? Sellest, et vastuseisuga eeltasutud bussiliiklusele arengutele jala taha panete, praegu ei hakka rääkimagi.
Bussiliikluse korraldamisel peab arvestama regionaalpoliitika ja liinivõrgu ökonoomsusega. Miks seda siis juba ei tehtud, kui maavanem olite? Nüüd kaob rong ja Teie olite üks neist, kes soovis, et raudtee remondi asemel läheks raha lennujaamale? Ehk peaks nüüd jalad kõhu alt välja võtma ja koostöös ametnikega tegema mida vaja? Ma mõistan kui on raske tunnistada, et Isamaa on eeltasutud süsteemi vastu, kuid seepärast ei pea veel rahvas kannatama! Valijad!
Suurem KOV-ide pädevus? Kas see tähendab massiliselt nõudeliine, kallimat süsteemi ühesõnaga? Sellest, et vastuseisuga eeltasutud bussiliiklusele arengutele jala taha panete, praegu ei hakka rääkimagi.
Parem oleks aga mõned kuu peale saata, bussipeatus juba olemas....
Kuid teema täna üleval ka "Reporteris". Simsonil siin 100% õigus, üleriikliku tähtsusega valdkonnas ei saa anda asju väikeste mätaste otsa, elu seda piisavalt tõestanud!
Muidugi saaks osa minu poolt pakutud bussiliine panna sõitma Pärnusse ka siitkaudu. Nagu ütlesin, kõik on valikute küsimus!
Igatahes, pärnumaalasi siin sõidab.
Teel näeb ka mõningaid suviseid teeäärseid söögi- ja müügikohti. Tore! Et suvelgi midagi on! Muide, Metsoja võiks oma kambaga käsile võtta hoopis lühendatud töönädala. Vaat SEE oleks alles JULGE ETTEPANEK! See tähendaks erilist tulemust just sise-turismis, ka Pärnumaa jaoks!
Muidugi on ka teisi võimalusi teha julgeid, riigi arengule suunatud ettepanekuid. Näiteks bussinduse viimine riigiettevõtte alla!? Aga seda on muidugi Isamaa erakonnalt raske loota!
Omal ajal sai siinsele kandile ja ka Sindile mõeldes välja pakutud Pulli rongipeatuse variant. Toimis, kuid kahjuks, suutmatusega tagada korralikku juurdevedu, mitte nii nagu võinuks. Kuid selge on tänu siinsele ka see, et raudtee kulgemine asulatest eemal ei ole hea variant!
Muide, mokaotsast pakuvad ka need, kes sooviks hädavariandina RB suunamist siia, trassi õgvendamist Pärnumaal. Mingi mõte sellel on, kuigi olen endiselt veendunud, et (ka Lääne-Eesti jaoks) oleks hoopis mõttekam selle kulgemine Riisiperest paralleelselt Via Balticaga....
Ilu on siinkandis palju, aga elanikke hõredalt.
Siin ongi Pulli rongipeatus. Aga mis sest kasu kui rongide ajal pole busse ja busside ajal ronge? Kas nüüd viiakse siinsed perroonid üle Sõmerule, Kassinurmele, Vorbusele ja Narva, Energia peatuse jaoks? Kui kõik üle viia, siis saaks lisaks mainitutele peaaegu pooled perroonid valmis ka Võru raudteel!
Aga edasi sõites tundub, et rongiliikluse asemele pakuvad Pärnumaa ametnikud paadilaenutust....
Külateedel on ka üliohtlikke lõike, mis lausa "ennustavad" õnnetust! Olge palun sellistel teedel ettevaatlikud! Siinkohal nüüdseks vähemalt puul alumised oksad maha võetud!
Pargi ja Sõida!
Tori. Kas siit hakkab liin 333 läbi sõitma.
Bussidele ümberpööramiseks siin väga ruumi ei ole.
Tori ja Selja vahele tehtud korralik rattatee! Rõõmustav! Kas see pikendatakse nüüd raudtee kõrvalt Lelleni?
Selja. Kindlasti on ka siin rongile sõitjaid.
Mannares on ümberistujaid Tootsi suunas sõitvale bussile. Kas aga pingsa sõiduplaani puhul see alati õnnestub? Ehk peaks kohandama ikkagi sõiduplaane?
Seekord läks õnneks, vastassuuna buss alles tuleb!
Eks tegelikkuses peakski, näiteks Kaansoo (Olustvere) suuna bussiliiklust silmas pidades vaatama, kas ei õnnestu selle suuna busse tagada hoopiski Tootsi kaudu, muuhulgas selleks, et vältida liini 333 sissesõitu Tootsi!? Mannare - Piistaoja - Rätsepa kaudu? Väiksema bussiga, ssästlikumalt?
Eks tegelikkuses peakski, näiteks Kaansoo (Olustvere) suuna bussiliiklust silmas pidades vaatama, kas ei õnnestu selle suuna busse tagada hoopiski Tootsi kaudu, muuhulgas selleks, et vältida liini 333 sissesõitu Tootsi!? Mannare - Piistaoja - Rätsepa kaudu? Väiksema bussiga, ssästlikumalt?
Teine buss järjepanu?
Vändra. Siin pidin siis pausi tegema. Üllatav siiski, sest miks ei võiks Pärnust alustada siinne ühendus Tallinnaga?
Ja miks mitte üks hea lõuna teha? Tore muidugi, et kohalikus poes olemas ka söögikoht! Ei tea, kui oleks küsinud sardelli ja praekapsast, kas oleks riiulist võetud?.....
Igatahes väga armas söögikoht! Siitkaudu sõitjatel, kui kõht tühi, tasub selle peale mõelda!
Päris maitsev oli!
Mis saab aga liinist 332 kui rong Eidaperes kaob? Kuigi samas pole neist peale ühe ka teised rongidega seotud. Kuid samas on selge, et ehk saab needki "kaotada" ehk siis lükkida minu pakutud variandi bussiliinide sekka! Vähemalt osaliselt!
Või hakatakse Vändrast lennukitele ümberistumist pakkuma?
Siia saaks teha matkajatele puhkekoha? Nagunii osa busse selle ootekoja ette ei sõida, plats aga olemas.
Vahepeal aga näha häid näiteid röövellikust metsamajandamisest. On raiesmikud, on noorendikud, aga .... paarikümne aasta pärast on tühimik? Puudub raieküps mets? Kuigi mets ju kohab, nagu ütlevad kohavad-pollid?
Viluvere.
Arvestama peab bussiliikluse parandamise juures ka võimalusi kohtadele puhkama tulla. Näiteks Kaismale. Tõsi, rattaga siis tulla ei saa, neid bussidesse saab võtta vaid kokkupanduna ja ettetellimisel, piiratult....
Küllap aga tagab Metsoja&Ko siia tuleku võimaluse RB-ga, kui see otse üle Kaisma järve ehitatakse!? Nali naljaks, aga tegu on kena piirkonnaga küll. Pilte Kaismalt näeb siin:
Järvakandi. Vajab ühistranspordi paremaid ühendusi nagu õhku. Praegu ei saa siit isegi ju bussiga Rapla Jaama!
Sulleri puhkeala?? Demagoogidest poliitikutele? Või millistele sulleritele?
Bussiaknast metsa pildistamisel on see viga, et kui hiljaks jääd, siis .... metsa enam ei olegi?
Kas keegi midagi kuulnud Kabala Spordimajast?
Põlma tuulikus olla ka midagi kunagi toimunud?
Raikküla. Parem bussiliiklus annab võimalusi ka siin.
Väljataguse kaudu esmalt jaama ja siis linna keskusesse? Või vastupidi?
Mahlamäe aga oluline peatus Raplamaad puudtavate KÕIKIDE bussiühenduste jaoks.
Peatänavat kujundatakse jälle ümber. Kas aga maavalitsuse maja läheb tõesti lammutamisele?
Raplas aga kõvasti busse seismas. Kas need sõitsid oma liinidel ka Rapla Jaam peatusesse? Tühjagi!
Bussijuht pidi aga istmelt maha kukkuma, kui küsisin Vändras pileti Hagudisse! Sinna polevat keegi sõitnud. Aga saab ju? See üksjagu tõestus, kuidas tavareisija ei oska igasuguseid ümberistumisi näha, seega ka .... ei tulegi sageli bussile?
Hagudi ring? Selline tänav? Aga bussipeatus Hagudi Jaam?
Lohu. Peatuse omapära on varjuline perroon.
Kohila. Kohe näha, et minu kodupiirkond?
Jälle remondist tulenev ümberistumine. Kui reisija küsib aga teenindajalt, kus peatub asendusbuss (peatustes, tabloodel ega mujal pole ju infot, vaid rongis teavitas neiukese hääl, et vabandab ebamugavuse pärast!), võib too vastata, et seal, kuhu kõik lähevad!? Kas aga kõik lähevad? Pärast tuli välja, et asendusbuss hoopis Auru poe juures, sest ka jaamatagune plats remondis! Peab uurima netist? Aga kui pole netti, siis Elronil ükskõik, kuhu põrutad?
Õnneks pole muidugi probleemi. Saab ka trammiga, Hobujaamas ümber istudes.
Ja juba tagasi kodus! Muidugi peab viimase hetkeni ettevaatlik olema. Et reklaamürinaga sõitev Wolt sind alla ei ajaks või siniseks ei ehmataks! Vaiksema mürinaga sõites jäetakse toit tellimata?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar