Fotol:
Vaade maakonnaliini bussi aknast Tartus ei anna veel aimu
maakonnaliinide hetkeseisust. Vaja on vaadata kaugemale, kabinetiaken
sobib selleks aga veelgi vähem.
Riigikontrolli
audit eeltasutud (vast õigem termin tasuta sõidu asemel) bussiliikluse
kohta on paljuski jõudnud õigetele järeldustele, kuid siiski mitte
täielikult. Ebatäpsused ja mitmetimõistetavus annab poliitilistele
jõududele ning ametnikele priskelt võimalusi tõlgendada seda endale
sobivalt ja nii pole ka imestada, et rahanduskomisjonis toimunud arutelu
oli laialivalguv. Ometi üht-teist olulist sealt selgus. Paraku
süsteemivastased ei soovi süveneda teiste arvamustesse.
„Maakondlike
bussiliinide võrk on kujunenud seni peamiselt ühistranspordi praeguste
kasutajate vajadusi silmas pidades,“ ütles riigikontrolör Janar Holm.
Tõepoolest,
mitte aastaid, vaid lausa paar aastakümmet on keskendutud peamiselt
töölesõitudele, see on aga vaid üks kitsas vaatenurk asjale ning samas
põhjus, miks tänane liinivõrk ei toimi. Ning uuringud ongi sageli
suunatud praegustele kasutajatele, mitte neile, kes ühistransporti pigem
ei kasuta. Halvem veel, sageli ei osata isegi küsitlustes küsimusi
püstitada! Kui aga viidatagi teistsugustele küsitlustele, siis nende
tulemusi ei osata hinnata. Nii jääbki võõraks see, mida riigikontrolör
soovitab, ehk et uurida eelistusi ja seda, kuidas muuta harjumusi. Ometi
ei saa öelda, et reaalsusest tulenevaid järeldusi ei oleks tehtud ega
ametnikele tutvustatud. Isiklikult olen sellega süvitsi tegelenud juba
uute perroonide kavandamise ajast, nii et enamus ametiasutusi teab
seoseid juba pea kümmekond aastat. Ometi pole paljud neist tänaseni
vaevunud ennast asjaga kurssi viimast. Säärase suhtumise ja arusaamadega
aga ei saagi uudsematele lahendustele altid olla. Mis on siis suurimad
vead?
Bussiliiklus
on pikka aega keskendunud tõmbekeskustepõhisele liinivõrgule, see aga
ongi väga mitmes aspektis suurim pidur arengutele. Näiteks saab
maakonnaliinidega enamasti vaid üksikutesse või ehk lausa ainult ühte
peatusesse mingis linnas või suuremas keskuses, eelkõige halvendab see
olukorda seal, kus bussijaam asub äärelinnas, nagu Rapla, Põlva, Võru jt
kohtades. Igasugune ümberistumine enimkasutatavatel suundadel on
aeganõudev ja ebamugav ning seepärast selline liinivõrk pole ka
reisijatele atraktiivne. Vastupidiselt, suunata tuleks bussiliine läbi
linna teise serva või veelgi kaugemale, aga ÜTK-d kuidagi seda teha ei
soovi, viidates erinevatele otsitud põhjustele. Ometi, ühe näitena,
osadelt suundadelt saab Võrus Turu või Soo peatustesse, teistelt
suundadelt tuleb sinna jõudmiseks aga bussijaamast jala tulla, sest
linnaliinid ei sobi. Ja nii on lood paljudes keskustes üle Eesti.
Ümberistumistega
seonduvalt saab esile tuua ka teise murekoha - ümberistumiste rohkuse.
Parim selgitus on praktiliste näidete varal. Soovides sõita näit Põlva
linna Lao peatusest Balti jaama, peab vaatama seost rongidega. Kuigi
rongide ja busside sidumist on korduvalt vajalikuna välja öeldud, siis
tegelikkuses sellega peaaegu ei tegeleta. Nii peakski reisija sõitma
Põlvas linnaliiniga bussijaama, seejärel maakonnaliiniga Tartusse ja
seal juba linnaliiniga või pikka maad jala käies proovima jõuda rongile.
Kusjuures väga paljud Põlva - Tartu bussiliinid sõidavad just sellisel
ajal, kus mingil moel kesklinnast rongile enam ei jõua, Tartu Jaama
läbides oleks see aga võimalik. Tartu linn aga teadlikult jättis
teadlikult maakonnaliinide bussipeatuse raudteejaama ehitamata ja
linnavõim eirab igati lahenduste otsimist. Üks abilinnapea seda
tunnistaski, teine blokeerib küsimused FB-s.
Taavi Aas hiljuti
aga vastas FB-s küsimustele ja sealt koorus üht-teist huvitavat. Nii ei
pidanud ta õigeks riiklikku bussifirmat ning arvas, et liinivõrku
peavadki planeerima kohalikud ÜTK-d, mida juhivad omavalitsused.
Põhjenduseks tõi, et nemad näevad kohalikke olusid paremini. Paraku on
see ekslik arusaam! Vaadates näiteks liine Põlva - Tartu või Võru -
Valga, tuleb nende paremaks muutmiseks teha ju ettepanekuid kõikidele
osapooltele? Seda tehes aga selgub, et Tartumaa ja Valgamaa ÜTK
distantseeruvad, öeldes, et neid liine nemad ei korralda. Kuidas aga on
võimalik, et neid ei huvita see, kas ja kuidas sobivad liinid nende
maakondade inimestele? Sõiduks nii Tartusse kui ka Põlvasse ja Valka
ning Võrru? Või vaatame Kilingi-Nõmmet - avalik liinivõrk üle
maakonnapiiri Viljandimaale puudub ja linna ümbritsevad liinid pole
ühendatud Viljandimaa avalike liinidega! Kilingi-Nõmme - Tihemetsa -
Kanaküla - Viljandi Jaam annaks ometi häid võimalusi ühendusteks mitte
ainult Tallinnaga vaid ka Türi, Rapla jt piirkondadega.
Omaette
suur probleem, mis ka auditis välja toodi, on erinevad rahastuse
aspektid. Lihtsaim oleks vast ka kooliliinid viia riigi rahastuse alla,
muuta liinid maakondlikeks ja jätta omavalitsustele ülesandeks
bussipeatuste ehituse ja ülalpidamise. See on mõttekas seda enam, et
paljude kooliliinide puhul ongi tegemist sisuliselt maakonnaliinidega,
mille kasutajateks nii töölkäijad kui ka muudel eesmärkidel bussidega
sõitjad. Sealhulgas isegi Eestimaal puhkajad, kelle jaoks on paljudesse
sihtkohtadesse võimalik ühistranspordiga saada, kuid suures osas on see
siiski võimatu. Üldse on oluliste puhkekohtade külastamine bussidega
kohati pea võimatu, näitena võib tuua Maanteemuuseumi, Järvemuuseumi,
Elistvere Loomapargi, Seto Muuseumi jt kohad. Enamasti need ka riigi
rahastusega, kuid rohkem külastajaid pole justkui oodatud.
Eelarve
kontrolli komisjoni istungil ütles Taavi Aas välja kaks tõde - et
nõudeliiklus ei ole odav lõbu ja et piletisüsteem ise on suur lisakulu.
Tõepoolest, mida vähesema elanike arvuga piirkond, seda keerulisem ja
kulukam nõudetransporti tagada. Teisalt annavad need ka säästu, kuid
palju oleneb, millisest peatusest alates liin nõudeliiniks muutub.
Näiteks Võhmas bussijaamast ja nii ei saagi rongilt tulles nõudeliini
kasutada!
Piletisüsteemi puhul ongi tegu aga nii majandusliku kui
poliitilise küsimusega. Paljuski on poliitikuid, kelle arvates just
pilet on see, mis tagab teenuse kvaliteedi ja mida keerulisemaks ning
kallimaks piletisüsteem ajada, seda kvaliteetsemaks teenus muutub.
Küllap siin IT-firmade huvidki kaalukeeleks. Reaalsuses on see aga
naeruväärt arusaam, sest suur lisakulu piletisüsteemi ülapidamiseks
tuleb dotatsioonist kinni maksta. Eriti selgeks saab see siis, kui
vaadata, kui väike on täna piletitulu osakaal maakondades, kus
eeltasutud süsteem 100% ei kehti. Ometi, samal ajal kui Keskerakond
lubanud, et tõenäoselt võivad ka Tallinnas peagi kõik saada tasuta sõidu
õiguse, jätkatakse veel kulukama ühise piletisüsteemi arendamist.
Kahepalgeline kui mitte rohkem!
Üheks
suuremaks reisijaid eemalepeletavaks asjaoluks ongi see, et eeltasutud
süsteem ei kehti kõikjal. Muidugi on see kivi ka Keskerakonna kapsaaeda,
seoses ikka veel kehtiva korraga Tallinnas, kus "võõrad" peavad pileti
eest maksma. Ka siin on piletisüsteem lisakulu. Heaks tõenduseks on
hiljuti avatud ekspressliin 180E, millel hoopis uus lähenemine pileti
eest tasumisele. Ning kui lisaks ka tallinlane peaks maksma
maakonnaliiniga (tööle) sõidu eest, siis pole ime, et eelistatakse
autot. Samasuguse demagoogilise lähenemisega Andrus Kärpuk Pärnu ÜTK
juhina püüdis rääkida rahanduskomisjoni istungil "võrdsusest", siis
reaalsuses on Pärnus asi võrdsusest kaugel. Taas kallis ja keeruline
piletisüsteem, mille puhul eriti kõva hinna peab maksma võõras, samal
ajal kui pärnakad suuremas osas Eestist saavad tasuta sõita. Muuseas,
Pärnumaa bussiliiklus ei ole teps mitte see, millest eeskuju võtta,
puudusi on selles liialt palju. Ning raske öelda, kas see, et
Viljandimaa avalikud bussiliinid ei ulatu Abja-Paluojalt ja Kõpust
Kilingi-Nõmmeni, on Viljandimaa või Pärnumaa ÜTK tegemata töö? Või
hoopis Transpordiameti?
Unustada
ei tohi ka seda, et kord-paar maakohtades päevas sõitev buss ei sobi
töölkäimiseks. Üldjuhul on selleks, et ajad sobiks inimestele, vaja
bussi keskusesse enne kl 8, 9 ja 10, keskusest tagasi isegi veel rohkem,
peale kl 17, 18, 19 ja 20. On ka töökohti, kus töö lõpeb 22. Seega
tähendaks vajalike busside käikupanek igal suunal väga suurt kulu.
Ajal
kui Kadri Simson selle süsteemi käivitamiseks vaeva nägi, polnud teiste
erakondade poliitikutel sisuliselt ühtegi vastuargumenti välja käia.
Vastuseisu avaldati teatud stampide abil, nagu "tasuta sõidu asemel
peaks liinivõrku optimeerima jms". Kes seda peaks tegema? Kas üheks
osapooleks ei ole mitte omavalitsused? Nii ju ongi, aga siin tekivad
küsimused, eelkõige, miks nendesamade erakondade kohalikud poliitikud ei
ole aastaid selleks enamuses piirkondades mitte mingit vaeva näinud?
Mida suuremad süsteemi kriitikud, seda viletsam kohapealne töö! Eelkõige
saab välja tuua vast "liidripositsioonil" oleva Isamaa, aga üldiselt
pole ühegi erakonna puhul midagi säravat ette näidata. Nii on
Jõgevamaal, kus vaheldumisi kõik püünel, olukord eriti vilets ja
vajalikke muutusi pole tehtud aastaid, reisijal on "eelis" näha
rongiaknast samal hetkel väljuvaid busse, vajalikke peatusi ei ole
siiani välja ehitatud, bussid liiguvad äärelinna kaudu, et mitte autosid
segada jne. Isegi hoolimata sellest, et Keskerakond seal enam-vähem
pidevalt elu edendamist juhtimas, otsitakse visooni ja soovitakse
külaliste tulekut piirkonda. Sealhulgas ka riigi poolt rahastatavatesse
turismipiirkondadesse. Või Kagu-Eestis, kus KOV-id ei suuda ei kaasa
mõelda ega ka kirjadele vastata, rääkimata ettepanekute mõistmisest.
Üldse on aeg-ajalt ilmnenud täiesti üllatav elementaarsete arusaamade
puudumine bussiliikluse toimimisest ja inimeste vajadustest kuni
selleni, et tipp-poliitik ütleb otse, et ei kavatsegi liinivõrgu
muudatustega tegeleda, "enne kui see tasuta süsteem pole likvideeritud"!
Kui maailmavaade toob kaasa eelkõige selle, kuhu ja kuidas mingi raha
peaks liikuma või on hoopiski soov poliitiliseks ärapanemiseks, on raske
loota, et tegelikkuses asjade paremaks muutmine oleks üldse eesmärgiks.
Liinivõrk
vajab kapitaalseid muutusi, tänasest hoopis erinevaid lähenemisi ning
teadmisi, kuidas see üldse peaks toimima. Kas ÜTK-d suudavad sellega
toime tulla? Ei, kui üksikud erandid välja arvata. Nii näiteks pikendati
liini 127 Kloogale, aga Klooga jaamas see rongidega seotud ei ole.
Halvem veel, kuna töö- ja puhkepäevade sõiduplaanid on 100% erinevad
(lausa kogu Harjumaal), siis kord ongi pika ooteajaga ümberistumine
võimalik, teistel päevadel agu üldse mitte kuni selleni välja, et rong
või buss nina alt minema sõidab! Ja nii on see enamuses kantides üle
Eesti. Kohtla-Nõmmel aga pole suudetud 10 aastaga isegi toimivat
bussipeatust rongipeatuse juurde teha, Raplas bussijaam raudteejaama üle
toomata jne. Mõnel pool, nagu Ida-Virumaa jm, on olukord bussiliikluses
osaliselt siiski tänu arusaamade arenemisele hakanud muutuma, Võhmas
jõuti peatuse Võhma Jaam loomiseni, Raplamaal pikendati Alu liini jms.
Mitmel pool aga venitatakse oluliste muudatuste tegemisega, püüdes
põhjendada seda uuringute ja küsitluste tegemisega ning nii lükkuvad
asjad edasi lausa aastaid!
Takistavaid
tegureid on veelgi - nii tähendavad piirkondlikud hanked killustatust
ning ei võimalda vajalikke muudatusi käivitada. Eelpoolmainitud
bussijaamade asukohad jm on veel väike asi selle kõrval, et paljude
linnade ja keskuste vahel ühendused puuduvad ning kuhugi sõitmiseks
tuleb liikuda läbi suurema keskuse. Eriti märgatav on see Lõuna-Eestis,
kus Võru - Otepää jm ühendused sisuliselt ongi olematud ja peatus.ee
pakub absurdseid sõiduvõimalusi läbi Tartu. Seal ei tohiks piirduda
liiniga keskus - kolgas (mis täiendavalt veelgi lisab liinidele tühje
busse) või A ja B vahel, vaid vastupidi, bussiliinid peaks ühendama
kolme-nelja ja rohkematki keskust. Nii nagu see lubab neis kohtades
saada pea kõikjale linnades/keskustes, saaks üksiti tühjade busside
asemel eeldada ka pikemaid sõite. Olgu või liiniks Lao - Kanepi -
Otepää - Palupera Jaam - Rõngu, Võru - Sangaste - Mägiste Jaam - Tõrva -
Kärstna - Viljandi vm. Et bussiliiklus on väga oluline
regionaalpoliitikas, tulekski näha ka sellistel suundadel reelselt
olemasolevat vajadust liikumiseks ja enamasti ei eelda see ka uusi liine
vaid suuremas osas olemasolevate liinide ühildamist. Kuidas seda kõige
paremini saavutada? Tuleb lõpetada hangetega süsteem ja muuta maakondlik
liinivõrk ühe ja ainsa riigiettevõtte pärusmaaks ning teha seda nii, et
kaoks kõik täna olevad takistused piiriülestel põhjustel. Omavalitsusi
aga kohustama rongipeatustes jm ehitama bussipeatused välja
vajaduspõhiselt ja võimalikult lähedale, tagamaks kiireid ümberistumisi.
******************
03.04.2021 10:09:10
Eks tõesti ole-
mida parandada:
lihtsameelsete häälte ostmiseks nn. tükati tasuta ehk kõikide taskust
piletiraha kasseerinud Simson keeras siin paraja jama kokku ja kadus
siis ise kädinal Brüsselisse...
03.04.2021 10:39:49
Mündil on kaks
poolt. Üks pool on see, et jah, niiviisi saab maakondadevahelisi liine
juurde teha. Teine pool, mida ma arvan praegu olevat olulisema, on see,
et ühtse riigiettevõtte süsteemis ei saa maakonnad enam tasuta
bussiliikluse kaotamisele vastu hakata, nagu nad praegu tegid.
********************************
11.04
See on puhas demagoogia!
Kui
kvaliteeti tõstaks pilet, kehtiks see meil ammu vallavalitsuste
kabinettides, raamatukogudes, haiglapalatites ja kõikjal mujal.
Teenusekvaliteet sõltub ikka tegijatest ja 700 000 on selle teenuse
juures peenraha. Keegi ei taha rääkida sellest, kui palju piletisüsteem
ise maksab kuid on arvata, et mida keerulisemaks see tehakse,
sealhulgas rahaga arveldamine, seda kulukamaks see muutub.
Veomahu
suurendamiseks on Jüri Ratas ja Keskerakond alati lubanud rahaeraldiste
suurendamist ja see on odavaim ja lihtsaim moodus. Ja kuigi näiteks
PEÜTK juht Nilisk on öelnud, et iga piirkonna inimesed on ise kohustatud
oma kulud kinni maksma, siis see on veel suurem komöödia. Ma siis ei
sooviks ka praamide eest maksta oma maksudest!?
Raha
laekumine riigieelarvest on mõistlikuim ja see oleks ka n.ö. kaudne
automaks. Piletisüsteemide puhul maksumaksja raha suunamist Ridangole jt
soovivad Isama ja IRL-i poliitikud eelkõige, see puhtalt poliitiline
küsimus ja nende jaoks on igasugune riigi toimimine ilma
eraettevõtjatele pappi loopimata pahategu.
Muide,
Ida-Virumaa puhul on bussiliikluses siiani suurim puudus, et ei ole
käivitunud Kohtla-Nõmme Jaam - Kaevandusmuuseum - Kohtla-Järve - Jõhvi
bussiliiklus. Kas probleemiks on pileti puudumine või ääretu laiskus ja
ükskõiksus? Sellest Põhjapostimees juba ei kirjuta, nagu ei julgenud avaldada lugu ka Sakala.
Ühe
asja saab loost veel teada. Hanked on kurjast, sest on aeganõudvada ja
kulukad ehk et suur osa rahast kulub mõttetutele vaidlustele. Ühtne
riigifirma oleks see, mille puhul need jamad jääks ära, seni aga
maksavad maksumaksjad suuri rahasid bussiettevõtjate taskusse.
***********************