Kolmapäev, 5. august 2020
Maanteeamet tõstab jalga posti juures?
Eestis peaks vist iga ametnik olema juba kursis kaasajaga? Või siiski ei ole?
Fotot "timminud" Mari Kabin.
Kuidas selliste uute bussipeatuste märkide külge sõiduplaane kinnitada?
Valgamaa ametnikud seda ei tea, sest nad vist pole märke ega postegi ise
näinud? Või on neil kabinetis mingi näidis?
Kindlasti aga ei huvita neid siis peatustes ohutus ega ka inimlikumad ootetingimused, kuigi uuringud näidanud, et ootetingimused on ÜT ppulaarsuse juures üks esimesi aspekte! Heakene küll, neid ei huvita, aga Maanteeamet peaks ju vähe rohkem jagama? Et teave peaks korrektsetel stendidel olema pigem ootekodade seintel? Ja et ohutuse parandamisele aitaks uued märgid oluliselt kaasa? Tegelikkuses nad aga ei tea, sest kuigi neil pole uutele märkidele ühtegi vastuargumenti, ei kavatseta ka oma mugavustest loobuda ja rohkem töö endale "kaela tõmmata"! Mõisa köis las lohiseb!
Kindlasti aga ei huvita neid siis peatustes ohutus ega ka inimlikumad ootetingimused, kuigi uuringud näidanud, et ootetingimused on ÜT ppulaarsuse juures üks esimesi aspekte! Heakene küll, neid ei huvita, aga Maanteeamet peaks ju vähe rohkem jagama? Et teave peaks korrektsetel stendidel olema pigem ootekodade seintel? Ja et ohutuse parandamisele aitaks uued märgid oluliselt kaasa? Tegelikkuses nad aga ei tea, sest kuigi neil pole uutele märkidele ühtegi vastuargumenti, ei kavatseta ka oma mugavustest loobuda ja rohkem töö endale "kaela tõmmata"! Mõisa köis las lohiseb!
Kuulutame välja konkursi infoaluste paigaldamiseks bussipeatustesse
MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus taotleb hinnapakkumist sõiduplaanide aluste 400 tk
paigaldamiseks maakonna bussipeatustesse ja vanade torude eemaldamiseks.
paigaldamiseks maakonna bussipeatustesse ja vanade torude eemaldamiseks.
KIRJELDUS:
- Sõiduplaanide alus 225 x 330 mm sisaldab alust, liistu, PVC katet, turvapolti ning kinnitusklambreid;
- Alus on varustatud posti külge kinnitamist võimaldavate kinnitusdetailidega ning on kinnitatav vähemalt kahe klambriga bussipeatust tähistava liiklusmärgi posti külge, posti läbimõõt 60 mm;
- Alus on tasapinnaline, tagumine külg täielikult metallist, esiküljel õhuke värvitu läbipaistev jäigast plastikust ilmastikukindel kate. Sõiduplaanide vahetamiseks on alus avatav ülaservas oleva, poldiga suletava kinnitusliistu eemaldamise teel. Kinnituspolt peab olema erikujulise otsikuga roostevabast terastest;
- Aluse ja selle detailide teravad servad ja nurgad on ümardatud või muul viisil töödeldud selliselt, et need ei vigasta sõiduplaani vahetaja käsi aluse paigaldamisel ja sõiduplaanide vahetamisel.
NÕUDED PAIGALDAJALE:
- MTÜ VÜTK poolt üleantavad alused paigaldatakse maapinnast ca 1,5 meetri kõrgusele (aluse alumise serva kõrgus maapinnast);
- Pakkuja omab tööde teostamiseks vajalikke vahendeid (transpordivahend, redel, vastava otsikuga kruvikeerajad, mutrivõtmed, jms) ;
- Paigaldamine toimub MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus poolt antud peatuste loendi alusel ja tähtaegadel;
- Alustele paigaldatakse ka autobusside väljumise info, mis antakse Ühistranspordikeskuse poolt lamineeritud A4 kujul;
- Pakkumine peab sisaldama paigaldamise- ja transpordikulusid, samuti vanade infotorude eemaldamist postidelt – eeldab peatuse märgi eemaldamist ja korrektset taaspaigaldust.
- Eemaldatud infotorud antakse Ühistranspordikeskusele üle esitatava aruande alusel korra kuus.
- Prognoositav tööde teostamise periood on august – november 2020 ( 200 tk) ning märts – juuni 2021 (200 tk)
- Muud sellega seotud tööd vastastikusel kokkuleppel.
- Kõik töövõtja kulud peavad sisalduma teenuse hinnas.
- Hinnapakkumine peab kehtima 120 päeva.
Pakkumisi oodatakse 07.augustiks 2020 elektrooniliselt aadressil: liia.ratsep@valgamaa.ee
Küsimuste korral pöörduda telefonil 52 77914
Küsimuste korral pöörduda telefonil 52 77914
Nii lasemegi aga siis vanas vaimus edasi! Kuigi vähemalt seekord pole
tegu täieliku raiskamisega. Ei saa ju kõik peatused kunagi ootekodasid
ja kui uuel märgil postid kõrgemaks jätta, saab alused neile ka
kinnitada.
Või ma hoopis eksin? Sest tingimustes pole sõnagi juttu uutest postidest ja ehk ongi Valgamaa ÜTK juba tellinud uut tüüpi märkide paigalduse? See oleks muidugi ses konnatiigis ehk Eesti Vabariigi ühistranspodi süsteemis pomm - midagi tõeliselt uut!?
Pühapäev, 9. august 2020
Vastus Raplamaa bussiliinide teemal.
|
N, 4. juuni 11:24
|
| |||
Tere!
Parimat!
Ehk püüaks juba vältida selliseid vigu? Ja parandaks neid?
Samas tänud tehtud vajalike muudatuste eest!
1. Liiin 6 sõidab tihemini! Kuigi vaja oleks ka hilisemal kellaajal, on muudatus siiski igati hea!
2. Liin 8 Rapla - Järlepa -Kohila Jaam käigus IGA PÄEV ja see on hea uudis. Asi, millest olen väga pikka aega rääkinud! Kuid siiski ei ole asi läbi mõeldud. Buss peaks väljuma Rapla Jaamast 12.46 (Viljandist rong), bussijaamast 12.56, loobuma sõidust läbi Riia, Hagudis jääks alles võimalus Tallinnast tulevalt rongilt ÜMBER istuda. Põige Juuru bussijaama (ajakulu 10 min), saabumine Kohila jaama kokkuvõttes mitu minutit varem, et ei oleks kartust rongist maha jääda!? Tagasisuunas samuti vaja läbisõitu JUURUST.
3. Liin 9A puhul on taas mööda pandud! Väljuma opeaks Rapla Jaam 9. 54 (hetkel rongilt aega 1 min?), jõuaks ka Kohilas MÕLEMA suuna rongile.
4. Liin 10 Kohila jaamast endiselt halval ajal ja seetõttu endiselt ei jõua ka Raplas rongile.
5. Liin 11 lüheneb Kehtnani, ei pikene Eidapereni ja tagasi. Tagasiteel oleks võimalik jõuda ka viimasele Tallinna rongile. Ka ei läbi liin endiselt Rapla jaama.
6. Liin 14A on paigas, tagasiteel liinina 14 aga Rapla jaama ei sõida, Tallinna rongile ei saa!
7. Liin 20 Kehtnasse - hea on uudis, et on hilisõhtune liin nüüd olemas. Kas aga ei saaks selle väljumine olla 20 min varem, et rongilt ei oleks hiigelpikka ooteaega?
8. Liin 34 Märjamaa - Rapla. Rõõmustav, et lisatud nv väljumisi. Rongidega aga sidumata?
On, tõesti on väikseid nihkeid paremuse poole. Aga miks nagu tigu mööda .... kobrulehte?
2. Liin 8 Rapla - Järlepa -Kohila Jaam käigus IGA PÄEV ja see on hea uudis. Asi, millest olen väga pikka aega rääkinud! Kuid siiski ei ole asi läbi mõeldud. Buss peaks väljuma Rapla Jaamast 12.46 (Viljandist rong), bussijaamast 12.56, loobuma sõidust läbi Riia, Hagudis jääks alles võimalus Tallinnast tulevalt rongilt ÜMBER istuda. Põige Juuru bussijaama (ajakulu 10 min), saabumine Kohila jaama kokkuvõttes mitu minutit varem, et ei oleks kartust rongist maha jääda!? Tagasisuunas samuti vaja läbisõitu JUURUST.
3. Liin 9A puhul on taas mööda pandud! Väljuma opeaks Rapla Jaam 9. 54 (hetkel rongilt aega 1 min?), jõuaks ka Kohilas MÕLEMA suuna rongile.
4. Liin 10 Kohila jaamast endiselt halval ajal ja seetõttu endiselt ei jõua ka Raplas rongile.
5. Liin 11 lüheneb Kehtnani, ei pikene Eidapereni ja tagasi. Tagasiteel oleks võimalik jõuda ka viimasele Tallinna rongile. Ka ei läbi liin endiselt Rapla jaama.
6. Liin 14A on paigas, tagasiteel liinina 14 aga Rapla jaama ei sõida, Tallinna rongile ei saa!
7. Liin 20 Kehtnasse - hea on uudis, et on hilisõhtune liin nüüd olemas. Kas aga ei saaks selle väljumine olla 20 min varem, et rongilt ei oleks hiigelpikka ooteaega?
8. Liin 34 Märjamaa - Rapla. Rõõmustav, et lisatud nv väljumisi. Rongidega aga sidumata?
On, tõesti on väikseid nihkeid paremuse poole. Aga miks nagu tigu mööda .... kobrulehte?
Alates
08.06.2020 jõustuvad muudatused Raplamaa avalikel bussiliinidel 1, 3,
6, 8, 9, 9A, 10, 11, 13, 14, 14A, 20 ja 34. Paljud muudatused on tehtud
seoses Elroni rongide uue sõiduplaaniga.
Alates 08.06.2020 peatatakse kooliga seotud liinide 2k, 21k ja 23k töö kuni 31.08.2020.
Liinid
1 Rapla raudteejaam– Rapla bussijaam ja 3 Rapla raudteejaam – Rapla
bussijaam - Alu muutuvad seoses Elroni rongide uue sõiduplaaniga.
Liin 6 Rapla – Ingliste - Juuru Kell 18.25 väljumine Rapla bussijaamast sõidab uue sõiduplaani järgi esmaspäevast reedeni (praegu kehtiva järgi E, K, R). Muudetud on väljumisaegu rongide sõiduplaani muudatuse tõttu.
Liin 8 Rapla – Pirgu – Järlepa - Kohila Kell 13.10 Rapla bussijaamast ja kell 15.25 Kohila raudteejaamast väljuv liin sõidab uue sõiduplaani järgi iga päev (praegu kehtiva järgi E-R). Kell 07.00 väljumine Rapla bussijaamas väljub edaspidi 07.05, et oleks võimalik linnaliinilt nr.1 ümber istuda.
9 Rapla – Pihali – Hageri – Sutlema – Kohila Uus väljumisaeg Rapla raudteejaamast kell 09.52 ja Kohilast kell 11.45 (kehtiva sõiduplaani järgi vastavalt kell 10.03 ja 11.15).
9A Rapla – Alu – Pihali – Hageri – Sutlema – Kohila Uus väljumisaeg Rapla raudteejaamast kell 09.40 ja Kohilast kell 11.45 (kehtiva sõiduplaani järgi vastavalt kell 09.51 ja 11.15).
Liin 10 Rapla – Juuru – Järlepa - Kohila Tööpäeva hommikune väljumine Kohilast ei teeninda suvisel perioodil Kohila kooli peatust ja väljub Kohila raudteejaama peatusest kell 07.52. Korrigeeritud on peatuste vahelisi sõiduaegu, väljumisajad peatustes võivad olla muutunud.
Liin 11 Rapla – Lelle Kuna rongide sõiduplaan on taastatud, siis ei välju liin kell 20.25 Lelleni (liin 20 Rapla – Kehtna väljumine 20.25 on taastatud, samuti tagasisuund).
Liin 13 Kohila – Hageri - Aespa – Kohila Liinile on lisatud kaks väljumist nädalavahetusel.
Liinid 14 ja 14A Rapla – (Alu) - Kodila – Ohulepa Muutunud on päevase bussi väljumisaeg, uus aeg Rapla raudteejaamast kell 14.15 ja Ohulepast kell 15.00 (kehtiva sõiduplaani järgi aeg vastavalt 14.40 ja 15.25).
Liin 20 Rapla – Kehtna Seoses Elroni sõiduplaani muudatusega on muutunud väljumisajad peatustes. Kell 20.25 väljumine, mis eriolukorra ajal oli asendatud liiniga 11, on jälle tagasi, samuti tagasisuunal Kehtnast kell 20.45. Tööpäeviti on lisatud on hilisõhtune väljumine Raplast kell 22.40 ja Kehtnast kell 22.55.
Liin 34 Märjamaa – Päärdu – Valgu – Raikküla - Rapla Lisatud on nädalavahetuse väljumised. Väljumisajad erinevad tööpäevasest sõiduplaanist.
https://www.ytkpohja.ee/…/08-
Liin 6 Rapla – Ingliste - Juuru Kell 18.25 väljumine Rapla bussijaamast sõidab uue sõiduplaani järgi esmaspäevast reedeni (praegu kehtiva järgi E, K, R). Muudetud on väljumisaegu rongide sõiduplaani muudatuse tõttu.
Liin 8 Rapla – Pirgu – Järlepa - Kohila Kell 13.10 Rapla bussijaamast ja kell 15.25 Kohila raudteejaamast väljuv liin sõidab uue sõiduplaani järgi iga päev (praegu kehtiva järgi E-R). Kell 07.00 väljumine Rapla bussijaamas väljub edaspidi 07.05, et oleks võimalik linnaliinilt nr.1 ümber istuda.
9 Rapla – Pihali – Hageri – Sutlema – Kohila Uus väljumisaeg Rapla raudteejaamast kell 09.52 ja Kohilast kell 11.45 (kehtiva sõiduplaani järgi vastavalt kell 10.03 ja 11.15).
9A Rapla – Alu – Pihali – Hageri – Sutlema – Kohila Uus väljumisaeg Rapla raudteejaamast kell 09.40 ja Kohilast kell 11.45 (kehtiva sõiduplaani järgi vastavalt kell 09.51 ja 11.15).
Liin 10 Rapla – Juuru – Järlepa - Kohila Tööpäeva hommikune väljumine Kohilast ei teeninda suvisel perioodil Kohila kooli peatust ja väljub Kohila raudteejaama peatusest kell 07.52. Korrigeeritud on peatuste vahelisi sõiduaegu, väljumisajad peatustes võivad olla muutunud.
Liin 11 Rapla – Lelle Kuna rongide sõiduplaan on taastatud, siis ei välju liin kell 20.25 Lelleni (liin 20 Rapla – Kehtna väljumine 20.25 on taastatud, samuti tagasisuund).
Liin 13 Kohila – Hageri - Aespa – Kohila Liinile on lisatud kaks väljumist nädalavahetusel.
Liinid 14 ja 14A Rapla – (Alu) - Kodila – Ohulepa Muutunud on päevase bussi väljumisaeg, uus aeg Rapla raudteejaamast kell 14.15 ja Ohulepast kell 15.00 (kehtiva sõiduplaani järgi aeg vastavalt 14.40 ja 15.25).
Liin 20 Rapla – Kehtna Seoses Elroni sõiduplaani muudatusega on muutunud väljumisajad peatustes. Kell 20.25 väljumine, mis eriolukorra ajal oli asendatud liiniga 11, on jälle tagasi, samuti tagasisuunal Kehtnast kell 20.45. Tööpäeviti on lisatud on hilisõhtune väljumine Raplast kell 22.40 ja Kehtnast kell 22.55.
Liin 34 Märjamaa – Päärdu – Valgu – Raikküla - Rapla Lisatud on nädalavahetuse väljumised. Väljumisajad erinevad tööpäevasest sõiduplaanist.
https://www.ytkpohja.ee/…/08-
Parimat!
Vastus Põhja-Eesti ÜTK-lt (sinisega)
Tere
Täname ettepanekute eest! Kahjuks enamus
neist on rakendamiseks põhjendamatud.
1.
Liin 6 sõidab tihemini! Kuigi vaja oleks ka hilisemal kellaajal, on muudatus siiski igati hea!
Juuru – Kaiu piirkond on muutmisel, hilisema väljumise vajadust liinile 6 ei näe.
On mõistetav, et PEÜTK ei näe, aga kohalikud näevad? On töökohti, kus töö lõpeb hiljem, on õpilastel üritusi, ringe jm. Ka oleks kindlasti mingi osa neid reisijaid, kes Tallinnast hiljem soovivad sõita. Kas see peaks olema Rapla Jaamast 19.20 või 20.30 paiku, on juba kohalikega arutamise küsimus.
Hetkel väljub Raplast 18.25 kaks bussi korraga, võimalik, et Maidla suunal on vahepealsetes kohtades sõitjaid ka vähe. Enne seda on kahetunnine vahe. Seega ei saa intervalli kuidagi loomulikuks pidada!
2. Liin 8 Rapla - Järlepa -Kohila Jaam käigus IGA PÄEV ja see on hea uudis. Asi, millest olen väga pikka aega rääkinud! Kuid siiski ei ole asi läbi mõeldud. Buss peaks väljuma Rapla Jaamast 12.46 (Viljandist rong), bussijaamast 12.56, loobuma sõidust läbi Riia, Hagudis jääks alles võimalus Tallinnast tulevalt rongilt ÜMBER istuda. Põige Juuru bussijaama (ajakulu 10 min), saabumine Kohila jaama kokkuvõttes mitu minutit varem, et ei oleks kartust rongist maha jääda!? Tagasisuunas samuti vaja läbisõitu JUURUST.
Kõiki liine ei ole mõistlik läbi raudteejaama viia, kuna linnaliinid liiguvad väga tiheda graafikuga ning kõik bussid ei mahu Rapla raudteejaama kitsale territooriumile ära. Seal on juba praegu väga vähe ruumi. Juuru ühendused on väga head, liini 8 sealt läbi viia ei ole mõtet.
Taas ei näe ÜTK mõtet, kas tegu on pimedaksjäämisega?
See, et RAPLA JAAMAS pole piisavalt ruumi, seisab kohalike võimude taga, kes AASTAID pole vaevunud selle teemaga tegelema. Ja on teada juba ammu, et RAPLA BUSSIJAAM KUI SELLINE, PEAKS OLEMAGI RAUDTEEJAAMAS.MIS EI TÄHENDA, ET MÕNI LIIN EI SÕIDAKS ENAM LINNAPEATUSTESSE, VAID VASTUPIDI.
Tegelikult on ka praegu piisavalt ruumi, jaama sõidu tee servas lisarada (punastest kividest) on selleks täiesti kasutatav. Pealegi väljuvad eelnevad bussid sealt 12.40, seega 10 min hiljem pole seal ühtegi bussi. Linnaliinid aga sageli ei taga võimalust ümberistumisteks ajanappuse ja sobimatuse tõttu.
Ilmneb veel üks sisuline viga, mis näitab, et hoopis ÜTK ametnikud ei tea suurt midagi ühistranspordist.
JUURU puhul pole küsimuseks vaid ühendused Raplaga, vaid ka Pirguga, Härglaga, Järlepaga. Hetkel saab Lõiuselt, Järlepast jm Juuru hommikul, tagasi aga alles õhtul. Ja kuigi need külad on täna veidi rohkem seotud juba Kohila suunaga (vallad ei suuda aga 7 küla liitumist Kohilaga tagada), siis Juuruga sidemed on endiselt olemas. Liinidel ei saa vaadata vaid alg- ja sihtpunkti ehk mingit kahte kohta, vaid KOGUPILTI!
Ja kellelt küsiti, kas on MÕTET ning mida vastati?
3. Liin 9A puhul on taas mööda pandud! Väljuma peaks Rapla Jaam 9. 54 (hetkel rongilt aega 1 min?), jõuaks ka Kohilas MÕLEMA suuna rongile.
Meil on kokkulepe. Et buss ootab Raplas rongi ära ja bussijuht vaatab, et kõik rongilt tulevad reisijad jõuaksid bussile. Kohilasse jõudmisel on varuaeg vajalik, kuna sealt sõitjad lähevad rongile.
Tore seegi, et kokkulepe. Kuid jaamast peaks alustama siiski nii 9 kui 9A.
4. Liin 10 Kohila jaamast endiselt halval ajal ja seetõttu endiselt ei jõua ka Raplas rongile.
Kohilast Rapla poole sõitjad ei kasuta Tallinna sõitmiseks Rapla raudteejaama.
Seesama juba mainitud viga!
Teadmiseks, küll aga sõidavad rongile Järlepa, Mahtra, Juuru jt kohtade inimesed. Võiks muidugi irooniliselt küsida, kas neil on keelatud bussile tulla või ümber istuda? Tegelikkuses on aga Teie põhjendus häbiväärselt naiivne ja asjatundmatuse musternäidis! Kuigi püüate allpool muidugi vastupidist väita! Inimese parim oskus, et muutuda (töös) paremaks, on oma vigade ja teadmiste vähesuse tunnistamine. Nagu mina seda teen, nagu ka allpool lugeda võib.
5. Liin 11 lüheneb Kehtnani, ei pikene Eidapereni ja tagasi. Tagasiteel oleks võimalik jõuda ka viimasele Tallinna rongile. Ka ei läbi liin endiselt Rapla jaama.
Õhtune liin 11 Rapla – Lelle sõitis ajutiselt eriolukorra ajal, kuna rongide sõiduplaan oli hõrendatud ja Lelle inimesed ei saanud töölt koju. Peale eriolukorda hakkas samadel kellaaegadel käima jälle liin 20 Rapla – Kehtna nagu enne eriolukorda.
Ehk siis isegi ei sõltu sellest, millel on MÕTE või eriolukorra ajal toimiunud reisijate vastukajast? Ning nüüd kui rongiliiklus taastunud, aga õhtune rong endiselt Lelles ei peatui, saavad inimesed koju? Ka Eidaperesse?
6. Liin 14A on paigas, tagasiteel liinina 14 aga Rapla jaama ei sõida, Tallinna rongile ei saa!
Kõik bussid ei sõida raudteejaama. Bussijaamast saab raudteejaama kell 15.50 liiniga nr.3 ja sealt istuda 16.07 Tallinna rongile. Üks osa meie tööst on ka busside optimaalne planeerimine ja maakonnaliini bussidel ei ole mõtet linnaliini järel sõita.
Optimeerimine võib tähendada ka seda, et mõnel kellaajal paari sõitjaga linnaliini asemel saaks kasutada maakonnaliini? Mõistan, kui ei ole veel nii kaugele jõutud, et saaks suuremalt vaadata, aga võiks juba? Seega ei sõidaks Kodila liinibuss mitte linnaliini järel vaid ees. Ja miks mitte siis Kodila - Kehtna - Eidapere liine ühendada? Seegi on OPTIMEERIMINE?
Aga tõesti, tänaseks on rongiajad muutunud ja nüüd saab ümber istudes. Kas aga on normaalne, et ka Mahlamäele saamiseks peab iga reisija aega viitma ja ümber istuma?
7. Liin 20 Kehtnasse - hea on uudis, et on hilisõhtune liin nüüd olemas. Kas aga ei saaks selle väljumine olla 20 min varem, et rongilt ei oleks hiigelpikka ooteaega?
Liini 20 hilisõhtust väljumist sõidab sama buss, mis linnaliini nr.1. Buss viib inimesed raudteejaamast linna ja seejärel tuleb liinile 20.
Ja seda peate normaalseks?
8. Liin 34 Märjamaa - Rapla. Rõõmustav, et lisatud nv väljumisi. Rongidega aga sidumata?
Raudteejaamas on vähe ruumi, kõiki busse ei saa sinna suunata. Linnaliinide sõiduplaan on piisavalt tihe, et maakonnaliinilt ümber istuda.
Esimesena leidsin rongid, mis saabuvad 8.35. Märjamaa buss väljub 8.45, Kesklinna peatuses kohtub see linnaliiniga. Kas siin on tihe linnaliiklus abiks? Ehk hakkaksite lõpuks ISE oma tööd tegema, mitte mina ei peaks tunde kulutama sõiduplaanide "sõelumiseks", et jõuda tulemuseni, kus selgub, et linnaliinidest pole sageli paljudele mingitki kasu?
Ja kuidas see sobib kokku teie väitega, et "ei saa teha võimalikult palju ümberistumisi" vaid vastupidi? Miks Te siis ei püüa ise tulla ja sõita ja bussidele-rongidele mitte saada?
''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''
On, tõesti on väikseid nihkeid paremuse poole. Aga miks nagu tigu mööda .... kobrulehte?
Juuru – Kaiu piirkond on muutmisel, hilisema väljumise vajadust liinile 6 ei näe.
On mõistetav, et PEÜTK ei näe, aga kohalikud näevad? On töökohti, kus töö lõpeb hiljem, on õpilastel üritusi, ringe jm. Ka oleks kindlasti mingi osa neid reisijaid, kes Tallinnast hiljem soovivad sõita. Kas see peaks olema Rapla Jaamast 19.20 või 20.30 paiku, on juba kohalikega arutamise küsimus.
Hetkel väljub Raplast 18.25 kaks bussi korraga, võimalik, et Maidla suunal on vahepealsetes kohtades sõitjaid ka vähe. Enne seda on kahetunnine vahe. Seega ei saa intervalli kuidagi loomulikuks pidada!
2. Liin 8 Rapla - Järlepa -Kohila Jaam käigus IGA PÄEV ja see on hea uudis. Asi, millest olen väga pikka aega rääkinud! Kuid siiski ei ole asi läbi mõeldud. Buss peaks väljuma Rapla Jaamast 12.46 (Viljandist rong), bussijaamast 12.56, loobuma sõidust läbi Riia, Hagudis jääks alles võimalus Tallinnast tulevalt rongilt ÜMBER istuda. Põige Juuru bussijaama (ajakulu 10 min), saabumine Kohila jaama kokkuvõttes mitu minutit varem, et ei oleks kartust rongist maha jääda!? Tagasisuunas samuti vaja läbisõitu JUURUST.
Kõiki liine ei ole mõistlik läbi raudteejaama viia, kuna linnaliinid liiguvad väga tiheda graafikuga ning kõik bussid ei mahu Rapla raudteejaama kitsale territooriumile ära. Seal on juba praegu väga vähe ruumi. Juuru ühendused on väga head, liini 8 sealt läbi viia ei ole mõtet.
Taas ei näe ÜTK mõtet, kas tegu on pimedaksjäämisega?
See, et RAPLA JAAMAS pole piisavalt ruumi, seisab kohalike võimude taga, kes AASTAID pole vaevunud selle teemaga tegelema. Ja on teada juba ammu, et RAPLA BUSSIJAAM KUI SELLINE, PEAKS OLEMAGI RAUDTEEJAAMAS.MIS EI TÄHENDA, ET MÕNI LIIN EI SÕIDAKS ENAM LINNAPEATUSTESSE, VAID VASTUPIDI.
Tegelikult on ka praegu piisavalt ruumi, jaama sõidu tee servas lisarada (punastest kividest) on selleks täiesti kasutatav. Pealegi väljuvad eelnevad bussid sealt 12.40, seega 10 min hiljem pole seal ühtegi bussi. Linnaliinid aga sageli ei taga võimalust ümberistumisteks ajanappuse ja sobimatuse tõttu.
Ilmneb veel üks sisuline viga, mis näitab, et hoopis ÜTK ametnikud ei tea suurt midagi ühistranspordist.
JUURU puhul pole küsimuseks vaid ühendused Raplaga, vaid ka Pirguga, Härglaga, Järlepaga. Hetkel saab Lõiuselt, Järlepast jm Juuru hommikul, tagasi aga alles õhtul. Ja kuigi need külad on täna veidi rohkem seotud juba Kohila suunaga (vallad ei suuda aga 7 küla liitumist Kohilaga tagada), siis Juuruga sidemed on endiselt olemas. Liinidel ei saa vaadata vaid alg- ja sihtpunkti ehk mingit kahte kohta, vaid KOGUPILTI!
Ja kellelt küsiti, kas on MÕTET ning mida vastati?
3. Liin 9A puhul on taas mööda pandud! Väljuma peaks Rapla Jaam 9. 54 (hetkel rongilt aega 1 min?), jõuaks ka Kohilas MÕLEMA suuna rongile.
Meil on kokkulepe. Et buss ootab Raplas rongi ära ja bussijuht vaatab, et kõik rongilt tulevad reisijad jõuaksid bussile. Kohilasse jõudmisel on varuaeg vajalik, kuna sealt sõitjad lähevad rongile.
Tore seegi, et kokkulepe. Kuid jaamast peaks alustama siiski nii 9 kui 9A.
4. Liin 10 Kohila jaamast endiselt halval ajal ja seetõttu endiselt ei jõua ka Raplas rongile.
Kohilast Rapla poole sõitjad ei kasuta Tallinna sõitmiseks Rapla raudteejaama.
Seesama juba mainitud viga!
Teadmiseks, küll aga sõidavad rongile Järlepa, Mahtra, Juuru jt kohtade inimesed. Võiks muidugi irooniliselt küsida, kas neil on keelatud bussile tulla või ümber istuda? Tegelikkuses on aga Teie põhjendus häbiväärselt naiivne ja asjatundmatuse musternäidis! Kuigi püüate allpool muidugi vastupidist väita! Inimese parim oskus, et muutuda (töös) paremaks, on oma vigade ja teadmiste vähesuse tunnistamine. Nagu mina seda teen, nagu ka allpool lugeda võib.
5. Liin 11 lüheneb Kehtnani, ei pikene Eidapereni ja tagasi. Tagasiteel oleks võimalik jõuda ka viimasele Tallinna rongile. Ka ei läbi liin endiselt Rapla jaama.
Õhtune liin 11 Rapla – Lelle sõitis ajutiselt eriolukorra ajal, kuna rongide sõiduplaan oli hõrendatud ja Lelle inimesed ei saanud töölt koju. Peale eriolukorda hakkas samadel kellaaegadel käima jälle liin 20 Rapla – Kehtna nagu enne eriolukorda.
Ehk siis isegi ei sõltu sellest, millel on MÕTE või eriolukorra ajal toimiunud reisijate vastukajast? Ning nüüd kui rongiliiklus taastunud, aga õhtune rong endiselt Lelles ei peatui, saavad inimesed koju? Ka Eidaperesse?
6. Liin 14A on paigas, tagasiteel liinina 14 aga Rapla jaama ei sõida, Tallinna rongile ei saa!
Kõik bussid ei sõida raudteejaama. Bussijaamast saab raudteejaama kell 15.50 liiniga nr.3 ja sealt istuda 16.07 Tallinna rongile. Üks osa meie tööst on ka busside optimaalne planeerimine ja maakonnaliini bussidel ei ole mõtet linnaliini järel sõita.
Optimeerimine võib tähendada ka seda, et mõnel kellaajal paari sõitjaga linnaliini asemel saaks kasutada maakonnaliini? Mõistan, kui ei ole veel nii kaugele jõutud, et saaks suuremalt vaadata, aga võiks juba? Seega ei sõidaks Kodila liinibuss mitte linnaliini järel vaid ees. Ja miks mitte siis Kodila - Kehtna - Eidapere liine ühendada? Seegi on OPTIMEERIMINE?
Aga tõesti, tänaseks on rongiajad muutunud ja nüüd saab ümber istudes. Kas aga on normaalne, et ka Mahlamäele saamiseks peab iga reisija aega viitma ja ümber istuma?
7. Liin 20 Kehtnasse - hea on uudis, et on hilisõhtune liin nüüd olemas. Kas aga ei saaks selle väljumine olla 20 min varem, et rongilt ei oleks hiigelpikka ooteaega?
Liini 20 hilisõhtust väljumist sõidab sama buss, mis linnaliini nr.1. Buss viib inimesed raudteejaamast linna ja seejärel tuleb liinile 20.
Ja seda peate normaalseks?
8. Liin 34 Märjamaa - Rapla. Rõõmustav, et lisatud nv väljumisi. Rongidega aga sidumata?
Raudteejaamas on vähe ruumi, kõiki busse ei saa sinna suunata. Linnaliinide sõiduplaan on piisavalt tihe, et maakonnaliinilt ümber istuda.
Esimesena leidsin rongid, mis saabuvad 8.35. Märjamaa buss väljub 8.45, Kesklinna peatuses kohtub see linnaliiniga. Kas siin on tihe linnaliiklus abiks? Ehk hakkaksite lõpuks ISE oma tööd tegema, mitte mina ei peaks tunde kulutama sõiduplaanide "sõelumiseks", et jõuda tulemuseni, kus selgub, et linnaliinidest pole sageli paljudele mingitki kasu?
Ja kuidas see sobib kokku teie väitega, et "ei saa teha võimalikult palju ümberistumisi" vaid vastupidi? Miks Te siis ei püüa ise tulla ja sõita ja bussidele-rongidele mitte saada?
''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''
On, tõesti on väikseid nihkeid paremuse poole. Aga miks nagu tigu mööda .... kobrulehte?
Kuigi rongiliiklus on Raplamaa elanike jaoks väga tähtis, siis kõik
raplamaalased ei taha
Tallinnas tööl ja poodides käia. Raplamaal on ka elu ja inimestel on
vaja kohapeal samuti tööl, koolis, arsti juures ja poodides käia.
Kui kõik bussid raudteejaama viia ja nende sõiduplaane väga tihti muutuvate rongi sõiduplaanidega
ühildada, siis kohalike jaoks kaob ära usaldus ühistranspordi vastu.
Teadmiseks, rongide sõiduplaane muudetakse enamasti raudteeremontide ajal ja need ei ole igapäevased. ja loomulikult ei eelda ka lühiajaliste remontide ajal, et kõikide busside aegu peaks muutma.
Teadmiseks, rongide sõiduplaane muudetakse enamasti raudteeremontide ajal ja need ei ole igapäevased. ja loomulikult ei eelda ka lühiajaliste remontide ajal, et kõikide busside aegu peaks muutma.
Ühistranspordi
korraldamisest kaugel seisvale
inimesele võib tõesti tunduda, et liinide planeerimine liinivõrgus on
väga lihtne ja talle on arusaamatu, miks protsessid nii kaua aega
võtavad, paraku ei tee keskus muudatusi, linnukese tegemise eesmärgil,
vaid tegeliku sõitja kasu eesmärgil olemasolevat
raamistikku ja vahendeid arvestades, mis eeldab andmete analüüsimist
enne ja peale muudatuste tegemist, selleks kasutatakse mudeleid
vastavate professionaalsete programmidega töötamisel. Sammuti eeldab see
teavet kus inimesed elavad ja töötavad, mitte eeldust,
et inimese huvi ühistransporti kasutades on teha võimalikult palju
ümberistumisi erinevate transpordiliikide vahel. Sammuti eeldab
muudatuse tegemine läbirääkimist ja kooskõlastust, nii vedajate kui ka
kohalike omavalitsuste, võimalik et ka riigiga. Tihti
eeldavad teie pakutud muudatused riigipoolset suuremat rahastust, mida
teie ei oska näha (antud kirjas punkt 7., lisabussi vajadus), kus lisaks
teie ettepanekule tuleb arvestada ka olemasoleva lepingu mahu ja
busside arvu ja logistilise plaaniga.
Siiski, ei ole sugugi kaugel "seisnud". Ning (Raplamaal) bussidega vast rohkem sõitnud, kui kogu PEÜTK kokku! Analüüsimisega aga just ongi probleeme ning arusaamisega, et bussiliinid koosnevad kõikidest peatustest. Sellest kirjutasin ka ülalpool. Loomulikult ei tea mina kõiki nüansse, aga kunagi ka ei eelda, et automaatselt saab kõikide ettepanekutega kohe muutusi teha!
Muide, oskusest "näha" - nagu peaksite mäletama, siis kohtumisel Teie juures pakkusin oma tasuta abi! Ehk on siiski põhjus selles, et arvutis modelleerimise kõrval (mis vast veidi lihtsam) ei soovi te pühenduda kohalike olude tundmaõppimisele?
Väga naljakas on ka viide, nagu sooviksin ma rohkem ümberistumisi. Tegelikult on ju vastupidi, aga millest see ebakõla? Ehk sellest, et Teile on siiani arusaamatu, nagu saaks ühe bussiliini puhul täita rohkem kui ühte eesmärki? Ehk siis elu- ja töökohtadele lisaks arvestada, et samale bussile saaks tulla ka LISAREISIJAD, mis peakski juu eesmärk olema? Ümberistumiste VÄHENDAMINE ehk linnaliinide ärajätmine peaks olema täiesti võimalik ja sellest peaks liinivõrgu korrastamisel alustama!?
Busside ja ka rongide parem täituvus ehk...? Kuidas seda nimetatakse?
Riigipoolne suurem rahastus pole minu rida, selleks on kohalikud poliitikud ja ametnikud. ja nagu teame, siis eelkõige peaminister Jüri ratas koos oma erakonnakaaslastega pidevalt rõhutavad ÜT tähtsust!? Kuigi paljudel puhkudel saaks hoopis kulusid liinide ühendamisel vähendada. Kehtna on näiteks üks tihedama liinivõrguga kohti vahepeal. Kui mainiste elu- ja töökohti, siis lisaks on õpikohad jpm. Ehk et olen üpris kindel, et Teil pole suurt aimu kohalikust piirkonnast ja sageli pole aimu sõidusoovidest ka mitte valdade ametnikel. Autoga sõitmine seda ei soodusta ja paljud inimesed on käega löönud ning oma soove ka vallale ei teadvusta. Lisaks on veel nüansse, näiteks see, et vahel inimesed ei saagi töökohta valida, kuna nende jaoks vajalikku kohta OTSE sõita ei saagi! Seega, tänased töökohad ei ole mingi ainuvõimalik alus, millest lähtuda.
Siiski, ei ole sugugi kaugel "seisnud". Ning (Raplamaal) bussidega vast rohkem sõitnud, kui kogu PEÜTK kokku! Analüüsimisega aga just ongi probleeme ning arusaamisega, et bussiliinid koosnevad kõikidest peatustest. Sellest kirjutasin ka ülalpool. Loomulikult ei tea mina kõiki nüansse, aga kunagi ka ei eelda, et automaatselt saab kõikide ettepanekutega kohe muutusi teha!
Muide, oskusest "näha" - nagu peaksite mäletama, siis kohtumisel Teie juures pakkusin oma tasuta abi! Ehk on siiski põhjus selles, et arvutis modelleerimise kõrval (mis vast veidi lihtsam) ei soovi te pühenduda kohalike olude tundmaõppimisele?
Väga naljakas on ka viide, nagu sooviksin ma rohkem ümberistumisi. Tegelikult on ju vastupidi, aga millest see ebakõla? Ehk sellest, et Teile on siiani arusaamatu, nagu saaks ühe bussiliini puhul täita rohkem kui ühte eesmärki? Ehk siis elu- ja töökohtadele lisaks arvestada, et samale bussile saaks tulla ka LISAREISIJAD, mis peakski juu eesmärk olema? Ümberistumiste VÄHENDAMINE ehk linnaliinide ärajätmine peaks olema täiesti võimalik ja sellest peaks liinivõrgu korrastamisel alustama!?
Busside ja ka rongide parem täituvus ehk...? Kuidas seda nimetatakse?
Riigipoolne suurem rahastus pole minu rida, selleks on kohalikud poliitikud ja ametnikud. ja nagu teame, siis eelkõige peaminister Jüri ratas koos oma erakonnakaaslastega pidevalt rõhutavad ÜT tähtsust!? Kuigi paljudel puhkudel saaks hoopis kulusid liinide ühendamisel vähendada. Kehtna on näiteks üks tihedama liinivõrguga kohti vahepeal. Kui mainiste elu- ja töökohti, siis lisaks on õpikohad jpm. Ehk et olen üpris kindel, et Teil pole suurt aimu kohalikust piirkonnast ja sageli pole aimu sõidusoovidest ka mitte valdade ametnikel. Autoga sõitmine seda ei soodusta ja paljud inimesed on käega löönud ning oma soove ka vallale ei teadvusta. Lisaks on veel nüansse, näiteks see, et vahel inimesed ei saagi töökohta valida, kuna nende jaoks vajalikku kohta OTSE sõita ei saagi! Seega, tänased töökohad ei ole mingi ainuvõimalik alus, millest lähtuda.
On
väga meeldiv kui inimesed on ühistranspordi
fännid, kuid kahjuks tihti ei ulatu nende nägemused vajalike
tagamaadeni ja ettepanekud mille meile esitate pealkirjaga „parandamata
vead“ on ääretult üleolevad, arvestades et teil puudub vastav pädevus ja
ka andmed et selliseid hinnanguid anda vastava hariduse,
kogemuse, andmete ja informatsiooniga varustatud isikute tööle!
On tore, et ÜTK-de töötajad näevad ka "fänne", Kuid millegi nägemiseks on vaja ka ise olla see "fänn"? Kui enne mainisin bussisõite Raplamaal, siis usun, et olen ka kogu Eestimaal sõitnud bussidega rohkem kui kõik ÜTK töötajad kokku? Meenub isegi üks kuldne tsitaat filmist "Suvi", aga see selleks.
Üleolevad need ei ole, küll aga emotsionaalsed. Kui aastate jooksul ei vaevuta süvenema, õppima, uurima ega küsima, siis saabki nii olema. Tegu ei ole viimaste päevad või kuude suhtumisega Teie poolt! Mina aga ei ole harjunud sellise töössesuhtumisega. Kusjuures peab mainima, et isegi möödunud sajandil suutsid kohalikud ametnikud palju paremini vastu võtta ettepanekuid liinide muutmise kohta. Kuigi väiksemas mahus muidugi. Teil aga jääb sellest tasemest justkui tänagi puudu! Loomulikult olid tollal ametnikud ka kohalikud ja koha peal, kaugelt ongi raskem "näha"?
Ning kordan: Minu suhtumine tuleneb ikka suhtumisest, mille olen AASTATE jooksul vastu saanud!
Andmete saamisega aga on muidugi omaette mure. ÜTK-d jt varjavad maksumaksjate (palgamaksjate) eest ju kõige lihtsamaidki andmeid?
On tore, et ÜTK-de töötajad näevad ka "fänne", Kuid millegi nägemiseks on vaja ka ise olla see "fänn"? Kui enne mainisin bussisõite Raplamaal, siis usun, et olen ka kogu Eestimaal sõitnud bussidega rohkem kui kõik ÜTK töötajad kokku? Meenub isegi üks kuldne tsitaat filmist "Suvi", aga see selleks.
Üleolevad need ei ole, küll aga emotsionaalsed. Kui aastate jooksul ei vaevuta süvenema, õppima, uurima ega küsima, siis saabki nii olema. Tegu ei ole viimaste päevad või kuude suhtumisega Teie poolt! Mina aga ei ole harjunud sellise töössesuhtumisega. Kusjuures peab mainima, et isegi möödunud sajandil suutsid kohalikud ametnikud palju paremini vastu võtta ettepanekuid liinide muutmise kohta. Kuigi väiksemas mahus muidugi. Teil aga jääb sellest tasemest justkui tänagi puudu! Loomulikult olid tollal ametnikud ka kohalikud ja koha peal, kaugelt ongi raskem "näha"?
Ning kordan: Minu suhtumine tuleneb ikka suhtumisest, mille olen AASTATE jooksul vastu saanud!
Andmete saamisega aga on muidugi omaette mure. ÜTK-d jt varjavad maksumaksjate (palgamaksjate) eest ju kõige lihtsamaidki andmeid?
* Punasega siis minu kommentaarid!
Mida siis öelda? PEÜTK ametnikud arvavad, et vaid nemad teavad kõike ja
teised ei tea midagi? See ongi parim näide suhtumisest. Ei tehta asju
linnukeste pärast? Just seda tihti tehaksegi, sest kosmeetilised
muudatused aitavad vähe kaasa ÜT populaarseks muutmisele ja kasutamise
kasvule. Ning väga oluline ongi siin see, kui "buss sõidab vaid teatud
punktini", mitte mõni km kaugemale. Erinevus otstarbekuse vahel sõltubki
sageli sellest mõnest kilomeetrist.
Alu - Rapla Jaam liinide ühendamine juba näitas ära, et see on
tulevikusuund. Nagu ka bussiliinide pikendamine raudteejaama. Muidugi ei
mõista PEÜTK kohalikke olusid ja seetõttu peaks kaasa aitama kohalikud
ametnikud? Miks aga nende kaasalöömine nii olematu ja kirjadelegi
vastata ei suudeta? Siiski peaks olema abiks ka nõuanded "kõrvalt". Nagu
seegi, et needsamad Järlepa - Juuru suuna liinid ongi alles jäänud vaid
seetõttu, et on 50 aastat olnud rongidega ühendatud. Teiste suundade
puhul on aga tagasilööke tekkinud aastakümnete jooksul just seetõttu, et
nendega ei ole arvestatud!
Aga vaataks korraks neid vastuseid. Kui ka vaatate, koos
vastukommentaaridega, siis kuidas tundub? Minu jaoks olulisim saadud
teadmine siit näitab, et üleüldine süsteemi muutmise võimalus ja vajadus
pole ametnikeni jõudnud. See on aga oluline, sest alles siis saab
hakata muutma muud!
Raplas on vaja tagada kõikide maakonnaliinide sõitmine läbi linna! Praegu saavad sellest "kasu" enamasti vaid osadelt suundadelt tulijad, ehk need kelle bussid sõidavad bussijaama läbi Rapla linna, teistelt suundadelt enamasti lõpevad liinid siis linna serval. Viidatakse ka tihedale linnaliinidele, aga tegelikult just need ongi sageli komistuskiviks, mis ei luba siis istuda ümber, saada rongile ja sõita mõistliku ooteajaga.
Hinnanguid aga võib anda iga inimene, eriti kui on olemas põhjendused. Ja vajadused, sest neid teavad sõitjad ise kõige rohkem. Kui vastava haridusega inimene ei saa aru, et Kohila - Juuru - Rapla buss ei ole loodud vaid Kohilas rongilt tulijate jaoks, on see maksumaksja raha haridusele tühja läinud!?
******************
Bussijuhidki mures. Kuulasin, kirjutasin ja küsisin.
Tere
Alu - Rapla Raudteejaam busside sõiduplaan on liiga kiire, just linnas sees. Väiksemadki seisakud ähvardavad rongist maha jätta.
Aespa liinidel ei ole sõitjaid ja ei hakka ka olema, kui buss ei hakka sõitma Kiisa Jaamani. Tõsi, bussipeatus ülesõidu juures tegemata.
Parimate soovidega
Tere
Täname ettepanekute eest, need asjad on keskusel läbi arutatud ja kogutud andmeid ja teaduslikke meetodeid kasutades läbi analüüsitud. Teie poolt tehtud ettepanekute sisseviimine on vastuolus analüüsitulemustega. Liinivõrgu planeerimisel ei saqa arvestada ühe ainsa aspekti või kohaga, planeeritakse siiski rohkete andmete, hariduse ja analüüsi toel.
Oleme bussijuhtidega sõiduajad läbi arutanud ja jälgime ka GPS andmeid pidevalt. Sõiduplaan ei ole liiga kiire. Kui teha sõiduplaan aeglasemaks, hakkavad juhid graafikust ette sõitma, mis on otseselt lepingu rikkumine ja on oht, et reisijad jäävad maha, seega jääb sõitjal teenus saamata.
Sõitjad soovivad, et ooteaeg raudteejaamas oleks võimalikult lühike ja buss jõuaks võimalikult täpselt.
Aespa liin on uuendatud kujul veel vähe käigus olnud, kooliajal on sõitjaid rohkem. Uuuenduste järgselt on sissesõidu aeg 1 aasta!
Lugupidamisega
No mis sa kostad või kuhu pistad....
*******************
Aga vaataks, mida lisaks haritud, teadusele ja analüüsile põhinevatele ametnikele arvavad "maakad"? Raplamaalt käiakse palju Tallinna tööle, enamasti on selleks auto. Muidugi (ma siiski tean asju, kuigi ametnikud linnapeal arvavad vastupidi) on töölkäimisega see mure, et tööpäevade algus ja lõpp on väga erinevatel aegadel. Seega peaks olema päevas ka MITU võimalust mõlemas suunas sõitmiseks, et asi toimiks. No aga võtaks esialgu põhiajagi?
Inimeste soovid kogutud aastal 2018, aga eks ametnikel ole raske paari aastaga midagi ära teha. Eriti kui EI NÄE ja kui
Nii mainitud Kaiust kui Kuimetsast, aga ka Juurust, Purilast jm ei saa Tallinna kl 8-ks. Ometi on võimalusi palju. Muidugi, PEÜTK ei vaevu selgitama, miks KONKREETSELT ei sobi ükski variant, vaid ajavad umbluud (ülevalpool ju näha)!
1. Liin 10 Rapla - Juuru - Kohila on käigus liiga vara! See peaks väljuma Raplast (Kaiust alustada ei saa?) peaaegu tund hiljem, u 5.45, sõitma Kaiu ja suunduma seejärel (läbi Juuru Kaupluse Järlepa suunale) Kohilasse, jõudmaks sinna kl 7.05.
Märkus: Raplast võib sõita Kaiu ka läbi Ingliste, sest Juuruni tõenäoliselt täna sõitjaid nagunii ei ole. Ja teadmiseks, praegune buss Kohilasse ON liiga varane!
See, et selle põhjuseks vajadus Kohila ümbruses vara tiirutada, pole põhjendus! Kogu see ringlus on pärit eelmisest sajandist! Ja muide, aastakümneid sõitsid seda liini Kohila mehed, nii et tegelikult nad ALUSTASIDKI liini Kohilast ja esimene "sihtmärk" oli Juuru.
2. Praegune liin 5 Vahastu - Kaiu - Rapla oleks väikese kohandamisega sobiv, juhul kui Raplasse veidi varasem väljumine sobib reisijatele. Nimelt, peale Juuru läbimist saaks buss sõita Purila kaudu HAGUDI JAAMA ja seejärel Raplasse. Tõsi, Juurust peaks see 7.02 asemel väljuma siis juba 6.40, Kaiust seega ca 6.30 ja pikeneks Raplasse jõudmise aeg .
Ka tagasisuunal on erinevaid variante. Taas saab Kohilast bussi pikendada Kaiuni ja too seejärel suunduks Raplasse, kui vaja.
Ülalpool oli jutuks kaks korraga Raplast väljuvat bussi. Ka nendega saaks mängida kui vähegi soovi on.
Raplas on vaja tagada kõikide maakonnaliinide sõitmine läbi linna! Praegu saavad sellest "kasu" enamasti vaid osadelt suundadelt tulijad, ehk need kelle bussid sõidavad bussijaama läbi Rapla linna, teistelt suundadelt enamasti lõpevad liinid siis linna serval. Viidatakse ka tihedale linnaliinidele, aga tegelikult just need ongi sageli komistuskiviks, mis ei luba siis istuda ümber, saada rongile ja sõita mõistliku ooteajaga.
Hinnanguid aga võib anda iga inimene, eriti kui on olemas põhjendused. Ja vajadused, sest neid teavad sõitjad ise kõige rohkem. Kui vastava haridusega inimene ei saa aru, et Kohila - Juuru - Rapla buss ei ole loodud vaid Kohilas rongilt tulijate jaoks, on see maksumaksja raha haridusele tühja läinud!?
******************
Bussijuhidki mures. Kuulasin, kirjutasin ja küsisin.
Tere
Alu - Rapla Raudteejaam busside sõiduplaan on liiga kiire, just linnas sees. Väiksemadki seisakud ähvardavad rongist maha jätta.
Aespa liinidel ei ole sõitjaid ja ei hakka ka olema, kui buss ei hakka sõitma Kiisa Jaamani. Tõsi, bussipeatus ülesõidu juures tegemata.
Parimate soovidega
Tere
Täname ettepanekute eest, need asjad on keskusel läbi arutatud ja kogutud andmeid ja teaduslikke meetodeid kasutades läbi analüüsitud. Teie poolt tehtud ettepanekute sisseviimine on vastuolus analüüsitulemustega. Liinivõrgu planeerimisel ei saqa arvestada ühe ainsa aspekti või kohaga, planeeritakse siiski rohkete andmete, hariduse ja analüüsi toel.
Oleme bussijuhtidega sõiduajad läbi arutanud ja jälgime ka GPS andmeid pidevalt. Sõiduplaan ei ole liiga kiire. Kui teha sõiduplaan aeglasemaks, hakkavad juhid graafikust ette sõitma, mis on otseselt lepingu rikkumine ja on oht, et reisijad jäävad maha, seega jääb sõitjal teenus saamata.
Sõitjad soovivad, et ooteaeg raudteejaamas oleks võimalikult lühike ja buss jõuaks võimalikult täpselt.
Aespa liin on uuendatud kujul veel vähe käigus olnud, kooliajal on sõitjaid rohkem. Uuuenduste järgselt on sissesõidu aeg 1 aasta!
Lugupidamisega
No mis sa kostad või kuhu pistad....
*******************
Aga vaataks, mida lisaks haritud, teadusele ja analüüsile põhinevatele ametnikele arvavad "maakad"? Raplamaalt käiakse palju Tallinna tööle, enamasti on selleks auto. Muidugi (ma siiski tean asju, kuigi ametnikud linnapeal arvavad vastupidi) on töölkäimisega see mure, et tööpäevade algus ja lõpp on väga erinevatel aegadel. Seega peaks olema päevas ka MITU võimalust mõlemas suunas sõitmiseks, et asi toimiks. No aga võtaks esialgu põhiajagi?
Inimeste soovid kogutud aastal 2018, aga eks ametnikel ole raske paari aastaga midagi ära teha. Eriti kui EI NÄE ja kui
- Osavalla kogus arutati : luua võimalus bussiga Kaiust Raplasse ja sealt rongiga Tallinnasse kella 8 tööle jõudmiseks. See eeldaks mingi bussi lisamist väljumisega ca 6.00 Kaiust ning õhtul
Nii mainitud Kaiust kui Kuimetsast, aga ka Juurust, Purilast jm ei saa Tallinna kl 8-ks. Ometi on võimalusi palju. Muidugi, PEÜTK ei vaevu selgitama, miks KONKREETSELT ei sobi ükski variant, vaid ajavad umbluud (ülevalpool ju näha)!
1. Liin 10 Rapla - Juuru - Kohila on käigus liiga vara! See peaks väljuma Raplast (Kaiust alustada ei saa?) peaaegu tund hiljem, u 5.45, sõitma Kaiu ja suunduma seejärel (läbi Juuru Kaupluse Järlepa suunale) Kohilasse, jõudmaks sinna kl 7.05.
Märkus: Raplast võib sõita Kaiu ka läbi Ingliste, sest Juuruni tõenäoliselt täna sõitjaid nagunii ei ole. Ja teadmiseks, praegune buss Kohilasse ON liiga varane!
See, et selle põhjuseks vajadus Kohila ümbruses vara tiirutada, pole põhjendus! Kogu see ringlus on pärit eelmisest sajandist! Ja muide, aastakümneid sõitsid seda liini Kohila mehed, nii et tegelikult nad ALUSTASIDKI liini Kohilast ja esimene "sihtmärk" oli Juuru.
2. Praegune liin 5 Vahastu - Kaiu - Rapla oleks väikese kohandamisega sobiv, juhul kui Raplasse veidi varasem väljumine sobib reisijatele. Nimelt, peale Juuru läbimist saaks buss sõita Purila kaudu HAGUDI JAAMA ja seejärel Raplasse. Tõsi, Juurust peaks see 7.02 asemel väljuma siis juba 6.40, Kaiust seega ca 6.30 ja pikeneks Raplasse jõudmise aeg .
- Tallinnas tööl käivatel inimestel on probleem õhtuse bussiliiklusega, mis puudutab ümberistumist Kosel. Väga tihti on õhtuse väljumise ajal Tallinnas ummikud ning buss hilineb Kosele ja Kose-Habaja-Kuimetsa-Kaiu buss on juba ära sõitnud. Ettepanek on rakendada otseliini Tallinn-Kaiu õhtusel 130 liinile väljumisega Tallinnast 17.30 Balti jaamast. (näiteks)
Ka tagasisuunal on erinevaid variante. Taas saab Kohilast bussi pikendada Kaiuni ja too seejärel suunduks Raplasse, kui vaja.
Ülalpool oli jutuks kaks korraga Raplast väljuvat bussi. Ka nendega saaks mängida kui vähegi soovi on.
Pühapäev, 9. august 2020
Pühajärve spa ei hooli lindudest?
Triin Karolin kirjutas suhtlusmeedias:
(fotod temalt).
Hei! Tulin just Pühajärve spa pargist. See, mida seal nägin nõuab sekkumist. Suured ujula klaaspinnad tõmbavad pisikesi linde nagu magnetiga ja nad lendavad end suurel hulgal surnuks. Reaalselt selle 10min jooksul, mis seal olime kukkus surnuks hulk pisikesi sulelisi. Käisin hotellis küsimas miks midagi ette pole võetud, sain vastuseks, et juhtkond on teadlik aga neid ei huvita! Paneme nad koos huvituma!
Teenindaja ütles, et see on olnud nii 17(!)aastat,et õhtu lõpuks laipu koristatakse...
See tundub nii uskumatuna! Mitte see, et linnud nii lendavad vastu aknaid, vaid see suhtumine!!!
***********************************
https://leht.postimees.ee/7036814/spaa-torjub-lindude-hukkumise-suudistusi
Kas spaa suhtumine on üllatav või mitte? Pigem mitte meie tänases mõttemaailmas!
Vaatame väiteid. Spaa esindaja sõnul ei ole administraator "midagi
sellist väitnud". Ehk et 17 aastat juba koristatakse lindude laipu ja
spaad ei huvita!
Küsimus: Kuidas teadis postitaja rääkida 17 aastast? Sest spaa väitel töötaja ongi nii kaua töötanud?
Tegelikkuses võis ta kindlasti nii vastatagi, aga eades, kuidas
tänapäeval keskastme ja kõrgemad juhid "ei seedi" avalikustamist ja
nõuavad et kõige puhul kommenteeriks ettevõtte seisukohti
"pressiesindaja", siis on üpris loomulik, et administraator ka eitab.
Veel loomulikum oleks aga see, kui spaa juhid suudaks ehk hoopis vigu
tunnistada?Kindlasti usun seda, et postitaja ei mõelnud välja väidet, et "spaad absoluutselt ei huvita". Milleks pidanukski?
Kas postitaja otsis ümbruskonnast surnud linde, et erinevaid pilte teha?
On selgelt näha, et piltidel on vähemalt kaks liiki, seega see, et
"keegi leidis õhtul vaid ühe surnud linnu", on meelevaldne väide.
Teiseks, surnud linde võtavad söögiks teised ja õhtuks ei pruugigi neid
kõiki alles hoida.
Usun samuti sellesse et spaad ei huvita! Kleebiseid pole vaja, sest
surnud linde on olnud seni vähe? Kui vähe ja mis on vähe? Olles ise
näinud neid suuri aknaid võin vabalt pakkuda, et neisse lendavaid linde
on siiski arvukalt. Paljud surevad hiljem, sest algul põrkest toibununa
võivad küll minema lemnnata, aga kahjustused teevad oma töö. Ja isegi
kui oleks "vähe", pidanuks iga eludest hooliv inimene, sh spaa juhtkond,
hakkama mõtlema!? Siin tundub aga, et huvitab vaid kasum?
Nüüd jälgitakse olukorda igal õhtul? Ehk et kui "surnud" lind pole õhtul
akna all, pole teda olemas? Jälgima peaks ikka päeva ulatuses? Kui
juhtkond ei saa valdkonnast mingit aimu, oleks aeg kutsuda linnutundjad!
Praegune suhtumine on aga selline, et SPA ISE KAHJUSTAB OMA MAINET!
Triinu kommentaar FB lehel:
Tere.
Mis põhjusega ma peaksin välja mõtlema arvu 17 ja pildistama kusagil
mujal hulka surnud tiivulisi, et need teie klaaside süüks ajada. Mei
vestluse juures teenindajaga oli minu 10a tütar, kes seda kõike kuulis,
surnud lindude taevast alla sadamise tunnistajaks
olid nii minu isa kui ka 10a ja 11a laps. Soovin, et te ei süüdistaks
mind ja minu pere valetamises. Suhtlesin eile õhtul telefonitsi
teenindajaga kes oki hirmul oma töö kaotamise tõttu ja ilmselgelt ei
julge teile tõtt tunnistada.
*********************
Eile(minu märkus: SHOKEERITUD JA KURVAD OLLAKSE PIGEM SPA SUHTUMISE PEALE???
Eile(minu märkus: SHOKEERITUD JA KURVAD OLLAKSE PIGEM SPA SUHTUMISE PEALE???
Sõbrad, me oleme šokeeritud ja kurvad.
Eile õhtul ilmunud emotsionaalne postitus, kus avaldatud väidetel pole
ilmselt enam tarvis pikemalt peatuda, ei sisalda tõest infot.
Selline olukord, mida kirjeldatakse, ei ole tavapärane. Me ei tea
paraku, mis võis eile juhtuda või kuhu need kümned laibad kadusid, sest
meie töötaja leidis vaid ühe. Me ei saa öelda, et kunagi ei ole ükski
lind vastu ujulat lennanud, aga see ei ole kindlasti igapäevane ja
massiline. Keegi ei korista igaõhtuselt
laipu – see on alusetu vale ja teenindaja ei ole Triin Karolinile
niimoodi ka öelnud. Samuti on absoluutselt vale, et teenindaja väitis,
et juhtkond teab ja neid ei huvita.
Probleem ei ole olnud selliste mõõtmetega, et oleksime kleebiseid siiani
vajalikuks pidanud, kuna surnud linde on olnud väga vähe – ujula sees
on valgel ajal pidev liikumine, mida linnud samuti näevad, sest tegu ei
ole peegelklaasiga, mis peegeldaks tagasi puid ja taevast.
Jälgime igapäevaselt olukorda, et teha kindlaks, kas probleem on tõesti mingil põhjusel süvenenud ja tegutseme vastavalt.
Jälgime igapäevaselt olukorda, et teha kindlaks, kas probleem on tõesti mingil põhjusel süvenenud ja tegutseme vastavalt.
Jätkub postitaja tembeldamine "vihakampaania" algatajaks.
Tekkinud meediakära valguses peame vajalikuks
rõhutada veel kord, et Triin Karolini algpostitus sisaldab kahte
valeväidet – et linde hukkub suurel hulgal iga päev ja juhtkond ei võta
lihtsalt midagi ette. Me ei saa nende väidetega nõustuda, sest need on
valed. Aga valesid tõe pähe sotsiaalmeedias levitada me õigeks ei pea.
Milline oli Triin Karolini kogemus 9.08, me
ei tea. Aga kuna kõnealune koht on avalik ja ligipääsetav kõigile, siis
on kõigil ka võimalik ise veenduda, mis on tõde, mis vale.
Ka teenindaja jääb kindlaks oma väitele, et tema Triin Karolini
postituses mainitut öelnud ei ole. Kui meil 17 aastat töötanud inimene
meile silma vaadates kinnitab, et ta pole nii öelnud, siis me usume teda
ja lähtusime sellest ka oma järgnenud vastustes.
Soovime vaid, et enne sotsiaalmeedias vihakampaaniate algatamist fakte ka teise osapoolega täpsustataks ja välditaks niimoodi sarnaste poleemikate tekkimist.
Soovime vaid, et enne sotsiaalmeedias vihakampaaniate algatamist fakte ka teise osapoolega täpsustataks ja välditaks niimoodi sarnaste poleemikate tekkimist.
Nagu lubatud, jälgime nüüdsest olukorda iga päev. Kui selgub, et
probleem on tõesti süvenenud, arutame teemat kindlasti tõsiselt ja
võtame midagi ette.
Loodus ja keskkond on ja jäävad meile väga olulisteks.
Rohkem meil antud teemal midagi kommenteerida ei ole.
Loodus ja keskkond on ja jäävad meile väga olulisteks.
Rohkem meil antud teemal midagi kommenteerida ei ole.
Mitmes kommentaaris väidab spa teadlikult pooltõde? Postitaja EI OLE VÄITNUD seda.
*************************
Kui raha mängus, ei huvita muu kedagi küünemusta võrra, olgu mängus loodus või inimesed. Ega meil midagi ju ka ette ei võeta - käib paar korda FB-st või kusagilt mujalt läbi ja sinnapaika see jääb. Meie väikeses konnatiigis on kõik kellegagi koos üles kasvanud või koguni sugulased ja omasid ju ei murta.
VastaTänud!
Nii on. Küsisin spaa FB lehel hiljem korduvalt, kas lahendus leitud ja teema tõstataja ees vabandatud, ei kippu ega kõppu...