Kolmapäev, 23. detsember 2020
Kirjavahetust uute perroonide saagast ja muust! 2.
Tere!
Olete saatnud elektrooniliselt 16. juuni 2010 kirja seoses Eesti raudtee platvormide ja
ühispeatuste kohta. Informatsioon sai antud ka Põlva valla külavanematele, kelle küla
antud probleem puudutab.
Põlva Vallavalitsuse seisukoht on järgmine, et platvormid peaksid tagama inimeste ohutuse
ja ka mugavuse. Platvormide pikkus/ suurus võiks sõltuda kasutajate hulgast. N. Taevaskoja,
Kiidjärve, Valgemetsa, Ilumetsa, kus aastaringselt külastab palju turiste on vaja tagada ka mugav
ja turvaline platvormide kasutus. Seega oleks mõistlik platvormi pikkus 100 meetrit.
Platvormide rajamisel/ehitamisel tuleks arvestada kõikide sihtgruppidega ( lapsed, jalgratturid, invaliidid jne)
Lugupidamisega
Priit Soosaar
Põlva Vallavalitsuse majandusnõunik
Kogu selle pikaaegse planeerimisprotsessi ajal sai väga erinevas sõnastuses korduvalt postitusi tehtud ja neid ka asjaosalistele edastatud. Korduvalt ja eri sõnadega ikka seepärast, et ehk mingigi lootuskiir tekib ja midagi jõuab ajukäärude vahele! Suht lootusetu tegevus. Kas nüüd kohtadel võetud need asjad käsile? Või millega õigustatakse logelemist ja tegematajätmisi, mille tõttu ei saa asjad toimida tänagi nii nagu peaks? Ei põhjendatagi, sest mingit vastutust ju pole.
Lugupeetud Neeme Sihv,
Anname Teile oma seisukohad Teie 17.06.2010 saadetud kirjale.
Kahjuks ei oma Maanteeamet pädevust hindamaks eri tüüpi raudteeplatvormide sobivust ning tehnilise lahenduse mõju raudteeohutusele. Toetame seisukohta, et kohtades, kus raudteeplatvormide ja samas piirkonnas asuvate bussipeatuste asukoha muutmine võimaldab sõitjatel ohutumalt ning mugavamalt ühelt transpordiliigilt teisele istuda ning selleks ka sõitjatepoolne nõudlus eksisteerib, tuleks võimalusel raudteeplatvormide või bussipeatuste asukohtasid muuta. Samas tuleb nii platvormide kui ka bussipeatuste asukohtade muutmise kavandamisel võtta arvesse, et muudatuse tulemusena ei halveneks elanike ligipääs mõlemale peatusele. Arvestades, et paljud raudteepeatused asuvad asulatest väljaspool võib teatud piirkondades bussipeatuste platvormidega ühitamine tuua kaasa jalgsikäigu distantsi pikenemise mõlemasse peatusesse.
Käesoleval ajal on raudteetranspordiga ühitatud bussiliikluse kavandamine maakondliku bussiliinivõrgu kujundamise osa. Maanteeamet on nimetatud protsessi tõhustamiseks sõlminud kokkulepped reisijateveoga tegelevate ettevõtetega Edelaraudtee AS ja Elektriraudtee AS, kes edastavad Maanteeametile igal aastal rongide järgmise teenindusperioodi sõiduplaanide kavandid. Kavandite põhjal on asjaomastel maavalitsustel võimalik esitada enda täiendusettepanekuid ning samuti kujundada maakonnaliinide sõiduplaane tagamaks ümberistumised rongidelt bussidele ja vastupidi.
Eelpool kirjeldatud seisukohad edastasime ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Teede- ja raudteeorakonnale.
Esitasite ettepanekuid Pulli peatuse kohta. Pulli peatusele kõige lähem peatus on Vaino peatus, mis asub 400 m kaugusel rongipeatusest. Hetkel on sellest peatusest tagatud ühendust Pärnu ja Vändraga. Oleme Pärnu Maavalitsusega seda teemat arutanud ning pakkunud ühe võimalusena välja liini nr 40 Pärnu - Sindi pikendamist Pulli külani. Pulli küla elanikele on praegu bussiühendus Paikuse, Sindi ja Tammistega tagatud läbi Pärnu.
Lugupidamisega,
Ingmar Roos
Ingmar
Roos on tänaseks jõudnud Maanteeametist bussifirmasse ja loodetavasti
tänaseks veidikenegi ka teadmisi juurde saanud. Kui aga Maanteeametis on
töötajaid, kelle arvates ma eeldasin tollal bussipeatuste asulatest
likvideerimist ning nende viimist kuhugi metsa rongipeatuse juurde, siis
oli miski ikka väga paigast ära! On tänagi? Kirjavastuses üleval, et
TOLLAL oli bussiliikluse kavandamine tõhustamise järgus. Kas hr Roosi
järglased TÄNA peavad ka seda maakonna bussiliikluse loomulikuks osaks?
Siis jääb eriti arusaamatuks, miks nende aastate jooksul pole märgatavat
arengut toimunud? Pole ühispeatusi eriti juurdegi ilmunud? Tugitoolid
on aga Maanteeametis küll mugavamaks muutunud? Sisuliselt on Maanteeamet
koos teistega sulaselges mugavustsoonis. Teadsin tollal, et EVR on
asutus, kus kainet mõtlemist on raske loota. Teadsin seda just
aastatepikkuse kogemuse tõttu. Neid lugusid, kuidas asjadesse suhtuti
võiks rääkima jäädagi, enne läheks jumalapäike looja! Aga et ka
omavalitsused ja maavalitsused suuresti ükskõiksed, seda poleks oodanud.
Paraku, kui mitmed omavalitsused ka igati soovisid muutusi, siis EVR-i
poolt vaadati neinde poole kui nupust nikastanutele.
Üks näide,
Sõmeru soovis ka endale peatust, mida pole loomulikult tänaseni. Kui
seal peatuses seisime ja vaatasime, siis küsis EVR-i esindaja, et "kas
te arvate siis, et teie inimesed hakkavad siit rongiga Rakverre
sõitma"!? Vallavanem vaatas imeliku näoga otsa ja ütles, et "meie
inimesed sõidaks ikka Tallinna ka"!....
Ettepanek perrooni ja rongipeatuse rajamiseks Mustjõe kõrtsitalu juurde
Oleme Aegviidu ja Kehra vahel raudtee ääres asetsev etnograafilisi turismiteenuseid pakkuv talu, kus hoiame ning näitame arhailist eesti talukultuuri ja –arhitektuuri. Põhiline tegevus on ürituste korraldamine, valdav osa külastajaid käib grupiti. Ühe nädala jooksul käib meil talveperioodil keskmiselt 100 klienti, suvel 160 klienti.
Kuna asume raudteest vaid 100m kaugusel, on meie kliendid tihti avaldanud soovi meie tallu rongiga tulla. Kahjuks aga paiknevad lähimad jaamad umbkaudu 3,5km (Mustjõe) ja 6km (Aegviidu) kaugusel. Paraku puudub ka korralik tee lähima jaama (Mustjõe) ja meie talu vahel.
Jaama puudumise tõttu on Mustjõe talu ja Mustjõe jaama vahelisel lõigul palju õnnetusi juhtunud. Meile teadaolevalt on sel lõigul viimase kümnekonna aasta jooksul surma saanud 6 meest ja 2 naist! Samuti on samal lõigul hukkunud Ilmre talu perenaine Amilde Luhaäär ja Laia talu peremees Karl Pärnamäe. Paljud kliendid tulevad Mustjõe jaamast meie juurde jalgsi ning on sunnitud osa maast raudteed mööda kõndima – jääb üle ainult loota, et järgmist õnnetust niipea ei juhtu. Näiteks oli meil 25.juunil 70 osalejaga noorte seminar (YFU Eesti), kellest enamus oli sunnitud Mustjõe jaamast meile jalutama mööda raudtee äärt.
Viimasel ajal huvi rongiga Mustjõele sõita meie külastajate hulgas oluliselt kasvanud. Rongipeatus peaks aga võimalikult talu läheduses paiknema, et inimesed raudteetransporti kasutada saaksid.
Sellega seoses teeme Teile ettepaneku Mustjõe talu lähedusse rajada perroon ning plaanida rongipeatus.
Näeme, et see suurendaks märkimisväärselt Aegviidu rongiliini reisijate arvu nädalavahetuseti. Rongipeatuse olemasolul saaksime rohkem vastu võtta lastegruppe, kelle huvi meie talu külastada on seni olnud väga suur, kuid tihti jääb sõit laste jaoks liiga kuluka bussitranspordi tõttu tegemata.
Perrooni olemasolul Mustjõe kõrtsitalu juures on arvamusküsitluse põhjal näha märkimisväärset klientide hulga suurenemist ja käibe kasvu, mistõttu saaksime tööd pakkuda veel vähemalt kahele inimesele.
Loodame, et kaalute meie ettepanekut ja jääme huviga ootama Teie seisukohta
Ette tänades
Tiit Lumila
Mustjõe kõrtsitalu peremees
Urmo Sitsi, Anija VV abivallavanem.
Kinnitas veelkord, et 10.augusti volikogu istungil toimub küsimuse arutamine uuesti, ja seejärel saadetakse vastus valla seisukohaga Harju MV-le.
Täiesti nõus allpool kirjutatuga, no oleks küll jabur kui keegi ei tea kust tuleks perrooni hooldama. Ja sama traktor, kes tee lumest lahti ajab, ajab loomulikult ka tee peroonini lahti, mis kunsti siin siis on. Abivallavanem väitis praegu midagi sellist, et ma pidanuks talvel iga kord valda helistama, kui rongi peale vaja minna, et „nemad ei jõua iga perrooni ja bussipeatust muidu kontrollida“. Me elame ikka nii erinevates (mõtte)maailmades...
Mul tekkis üks hirm, (või idee), mis vahest aitaks selles küsimuses otsusteni jõuda.
Elektriraudteel pidavat olema statistika Mustjõe peatuse kasutamise kohta, mis väidab, et põhilised sõitjad on sügisel seenelised ja marjulised, muid sõitjaid peaaegu ei olegi. (Seda väitis seesama Sitsi, ma ei ole Elektriraudteest kontrollinud). Selle statistika põhjal, ma kardan, võivad Elektrirdt ja EVR seada selle jaama eksistentsi üleüldse kahtluse alla. Milleks ehitada perrooni ja peatada rongi, kui kasutajaid on nii vähe? Ja muidugi nendest käijatest on osa Mustjõe kõrtsitalu inimesed (grupid), keda sõidutatakse autotranspordiga jaamast ülesõitu ja tagasi.
Kui nüüd vallavalitsuse ette jõuaks kaks alternatiivi – kas jaam likvideerida või liigutada perspektiivsemasse asukohta, siis aitaks see kindlasti tervel mõistusel võidule pääseda.
Ise olen kindel, et igal nädalavahetusel oleks kindalsti kordades rohkem sõitjaid, kui praegu – iga viimne kui peokorraldaja juunikuust peale on meilt küsinud rongiga tulemise võimaluste kohta. No välja arvatud pulmalised, nemad tulevad kõik autodega.
Nagu tänaseks selge, pole sagedasi sõitjaid siiani! Nii et lisaks raudteeametkondadele ei suutnudki ka vallavalitsus asju mõista. Tulemuseks on peatus, kus valdavas enamuses ajast aastas pole ühtegi sõitjat.
Edu Euroopa rahade laristamisel!
Neeme Sihv wrote:
> Mis selle Nõmmkülaga on?
Täname Teid ettepanekute eest ühistranspordi arendamisel.
Kahjuks puuduvad meil praeguses keerukas majandussituatsioonis rahalised vahendid
mainitud liinide marsruutide pikendamiseks.
Võtame Teie ettepankud teadmiseks ja planeerime nende rakendamist tulevikus.
Lugupidamisega
Jüri Saar
Tallinna Transpordiamet
Milliseid variante on samal teemal praeguseks kaalutud? Männikul toimub maantee ehitus, kas sellega seoses on planeeritud ka võimalikku busside 5 või 32 jaoks ümberpööramis kohta Männikule?
Lugupidamisega
Sain Saku Vallavalitsuselt vastuse oma järelpärimisele:
Tegemist on Männiku tee teekatte rekonstrueerimisega ning kergliiklustee
ehitamisega, mitte uue tee ehitusega. Seega täiendavalt teenindavat
infrastuktuuri ei rajata. Parklad on linna Männikul, Männiku rdt jaamas,
Sakus, parklaks jäävad ka likvideeritavad mahasõidud ja ülesõidukohad.
Kuna karjääridest lahutab maanteed raudtee, siis tuleb rajada ka
ülekäigukohad, mis suurendab liiklusohtu raudteel. Liiklusohutuse
tõstmiseks vähendab Edelaraudtee ülesõidukohtade arvu. (jääb üks
ülesõit). Parklad saab kavandada Männiku järvistusse läbi
planeeringuprotsessi järvistu kujundamisel puhkealaks. Saku
Vallavolikogu poolt menetletavas arengukavas on üheks mõtteks ka
Männiku järvistu teemaplaneeringu koostamine lähima nelja aasta
jooksul.
Parimaga,
Monika Laurits
Aitäh!
Ja hea tunda, et kuskil võib loota asjade inimestele paremaks muutumise üle!
Ega aegu tagasi oligi see asi algusjärgus, aga et siis paistis nagu läheksid asjad vaid paberite järgi, hakkasin otsima võimalust projekte näha. Siis tekkiski võimalus asja mitme teise inimesega arutada ja tulemus nüüdseks laagerdunud veidi. tegelikult oligi hea, et asjad takerdunud, see võimaldab veelgi läbi mõelda. Edelaraudtee natuke nõrk jah, sest polnud neilgi teatud mõttes kogemusi. Nüüd aga Türi-Viljandi rdt remondiga seoses ka üht-teis paremaks muutunud, muutub mõnegi peatuse asukoht ja rõõm kuulda, et inimesed selle üle maakohtades ja ka linnas õnnelikud.
Normid aga võimaldavad piisavalt palju, nt Lohul praktiliselt platvormilt alla astudes oledki parklas. Üks tähtsamaid piiranguid, et rong ei tohi peatudes sulgeda ülesõite ega ülekäike. Et aga Verioral plaanis 100 m, siis ka sellega pole probleeme. Projekteerija jaoks tähtis "pilt", et aga reisijale tegelikult väga tähtis mugavus, seda pisiasjadeni saab mõista vaid päevadega kaupa sees olles.
Mägiste peatus taastati vaid tänu kohalike aktiivsele asjaajamisele ja nüüd seal igapäevaselt hulk reisijaid, kuigi rohkem tegemist hajaasustusega. Seega ka Teie asjaga tõsiselt tegelemine võib olukorda vaid inimeste jaoks paremaks muuta.
Ei ole kindel kas saatsin ka üldanalüüsi, kuid igaks juhuks saadan veel kord.
Lugupidamisega
Tere!
Kas uued rongid paistavad juba?
Aga muidu mind huvitab, kas meilt ka uuritud rongide tehnilise külje soove? Kas on mingeid tingimusi, kuidas rongide projekteerimine toimub?
Samas mind paneb muretsema üks ebatavaline nüanss, mida kavatsen mingi aeg kindlasti üles tõsta. Meil toimub aastas ligi 100 kokkupõrget suuremate loomadega - põdrad jne. rääkimata kitsedest, jne), seega peaks ka kaugtulede lahendusele mõtlema. Nimelt peaks tavalisele kaugtuledele lisaks olema u 15-20 kraadise nurga all suunatud tuled ka külgedele, et miinimumini viia kokkupõrked loomadega, mis võivad (suurte esiklaaside tõttu) viia traagiliste tagajärgedeni.
Kuidas meie peatuste projektidega?
Muide suhtlesin ühe külaseltsiga, nemad minust sõltumat tõid välja ühispeatuste plussid, mis ootamatult minu omadega kokku langesid. Nii et EVR-ga peaks rohkem suhtlema või MKM-ga. Ei ole päris normaalne, et Edelaraudteel ehitatakse peatused läbimõeldult, kui EVR ei suuda ajaga kaasas käia!?
Parimate soovidega
Keeni rongipeatus
Lugupeetud härra Sihv |
Saatsite meile küsimused Keeni platvormi asukoha kohta. Platvormide asukoha osas on sõnaõigus ka kohalikul omavalitsusel, kes peab väljastama projekteerimistingimused. Sangaste vallavalitsus on Tehnilise Järelevalve Ametile saadetud kirjas Keeni platvormi asukoha sobivust kinnitanud. Lisaks on olemas platvormi praeguses asukohas juurdepääsuteed. Uude asukohta viimisel tuleb ehitada uued juurdepääsud ja parklad, mis muudab ehituse oluliselt kallimaks.
Eeltoodust tulenevalt ei ole kavas Keeni platvormi asukohta muuta.
|
Lugupidamisega
Ain Tatter osakonna juhataja |
Suhtlemisel mõlema asjast huvitatud valla ametnikega (ja kohalike elanikega ning külaseltsidega) selgus, et mõlemad pooled peaksid paremaks asukohta ülesõidul, kuid paraku näitab see, et neile ei pakutud alternatiivvariante, ise nad aga pigem ootavad, et vastavad ametiasutused ( AS EVR Infra jt.) vastavalt kompetentsusele on kaalunud kõiki nüansse ja esitavad erinevaid ettepanekuid. See aga on jäänud tegemata!
Tere!
Mari Jüssi saatis teie kirjad edasi Dago Antovile, kes on üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ transpordi teemarühma juht ja kes oli teie ettepanekutest väga huvitatud, kui Mari neid teemarühma koosolekul tutvustas.
Selle põhjuseks, et teie kirjadele ei ole vastatud, võib olla ka asutuse üldmeilile saatmine. Parem oleks need otse adresseerida inimestele, kes antud valdkonna eest Eesti Raudteel, MKMs, Manteeametis vastutavad. Üldmeilile saates ei pruugi kirjad õige kontaktini jõuda, kuigi peaksid jõudma.
Heade soovidega
Puuduvad konkreetsed vastused siiani antud küsimustele. Rongiliiklus muutub populaarsemaks, väga usinasti kasutatakse parklat, seega ei saa pidada arvestatavaks väidet, et rongireisijad (või Rapla ja ümberkaudsete valdade elanikud) ei vaja rongile ümberistumisvõimalusi. Kahjuks suhtutakse sellistesse vajadustesse tihti leigelt omavalitsustes, kuigi elanike poolt võib kuulda arvamusi ümberistumise vajalikkuse kohta. Kindlasti aitaks reisijate arvu kasv ka bussiliine paremini säiltada.
Lugupidamisega ja head vana-aasta lõppu soovides
Neeme Sihv
Tuleb välja, et tegelikult saavad ametnikud ÜLIHÄSTI SELLEST ARU!? Kuid asju tehes nad ise muutuvad kurtideks ja pimedateks? Sest enamasti jäeti selliste "pisiasjadega" projekteerimistel arvestamata! Tahtlik lohakus?
Ning saadakse aru ka sellestki, et inimestel on soov ümberistumistega sõita? Muide, mainitud Vana-Kuuste puhul on ka TÄNASENI bussipeatus ümber tegemata ja visuaalne kontakt puudub, hoolimata sellest et taas AASTATE jooksul korduvalt sellest kirjutanud. Nii et tegu polegi väga rumalate tegelastega, pigem on piisavaks paljudel puhkudel tähtsa näoga mulli ajada, mitte asju ehk oma tööd hästi teha!
Tere
See oli üle Eesti külavanemate suvekool, Kodukandi liikumise raames, muidugi oli neist paljudega sellest teemast juttu ning kogusime ka poolsada allkirja jaama toetuseks.
Ülle Rajasalu käis kohal ja veendus, et jaam peaks tõesti siin asuma. Saime temaga sel teemal põhjalikult rääkida. Käisid Tiiduga jaama praeguses asukohas ka. Lubas selle teemaga kohe tegelda. (Praegu oli tee jaama ka erakordselt kehv, auto oli hüpanud mis hirmus – kohe selge, et ligipääs jaama allpool igasugust arvestust)
Püüame ka mõnd volikogu liiget mõjutada, paari tunneme kahjuks ainult. Anija vv valijad on ju põhiliselt Kehras!
Huvitav, kaua meil aega on, kas teate seda? Millal nö kopp maasse lüüakse? Meil tuleb augustis veel väga palju kliente, mõtlesime veel allkirju koguda kuu lõpuni – et ikka survet avaldada.
Tervisi
Evika
Tere
Ei, pole midagi kuulda. Viimane tegu meie poolt oli, et saatsime 320 jaama toetusallkirja valda ja harju maavanemale. Tagasisidet pole kummastki paigast tulnud.
Tere!
Väga asjalik ettepanek! Liini võiks käivitada R-P päevadel ja maist-
septembrini. Kohalikele oleks aga ilmselt ka esmaspäev huvitav ja ka
välismaa turistid jõuavad tihti nädala alguses (Rait, mis see külastajate
statistika ütleb?). Endal oleks huvi, et kooligrupid nii Viljandi kui ka
Pärnu poolt saaks bussiga Soomaale. Praegusel hetkel ei võimalda tihti
kallis bussirent koolidele Soomaal käia. Nende jaoks oleks aga ka nädala
sisesed päevad kõige huvitavam. Katsetada võiks pakkumise vastuvõtu ka
esmaspäevase ja/või mingi teise päeva bussiga.
Minu arvates võtab aga sõit Pärnust Viljandisse läbi Soomaa rohkem aega.
Sõidan Tipust heal juhul 45 minutiga (kuni 1 tund).
Praegusel hetkel on inimesed nii harjunud sellega, et Soomaale tuleb
autoga sõita, et teavitamiseks vajaks tõesti reklaami kampaaniat. Välismaa
turistidele peaks info ka jõudma üle eesti turistiinfopunktidele ja
erinevate Soomaaga seotude kodulehekülje. Koolidele jõuab info läbi
ajalehte ning koos õppeprogrammide teatamisega.
Väga loodan, et see kord õnnestub bussiliini läbi Soomaa käivitada.
Tundub, et ka maavalitsuses teemat tõsiselt arutatakse.
Parimate soovidega,
Dagmar Hoder
Täpsema Soomaa rp külastajauuringu materjali saame kokku novembri lõpuks ( hetke 2009 a. info alusel: üldine külastatavus 52000 külastuskorda; 2/3 külastajatest lähtub Pärnu suunalt; 90% kõikidest külastajatest tuleb autoga )
Mis puutub ettepanekusse, siis leian et:
Olemasolevad liinid: rong Tallinnast; bussid Pärnust ja Vändrast tuleks omavahel klappima panna ja pikendada selliselt, et oleks võimalik ümberistumistega jõuda ühelt liinilt teisele ( hetke liituvus selline, et näit. Toris jõuab õhtune rong Tallinnast sisse 10 min peale Vändrast tuleva bussi väljumist Tori suunas, millelt oleks võimalik ümber istuda omakorda Soomaa suunal liikuvale bussile ) Viljandi suunal selles osas täpsem ülevaade puudub va. olemasoleva liini nr 55 pikendamist igapäevaselt Tõramaani .
- Sindi/Pulli peatust sõlmpunktina ei toeta, kuna Tori suunal on enamus asustust vana Paide maantee ääres( hetkel peatus seal ka puudub )
- esimeses kirjas pakutud Pärnu-Viljandi suunalist "rongilt rongile" liin ei läbi pakutud distantsi etteantud ajaga. selleks läheb vähemalt 1,45 min ( ja ka seda väga heade teeolude korral )
Lõppkokkuvõttes:
hetkel leian et oleks hea, kui me saaksime :
a: olemasolevad liinid ( 55 ja 99 omavahel kattuma Tõramaal
b: või siis sõitma üle maakonnapiiri ühest maakonnakeskusest teise selliselt, et bussiga saaks hommikul kummastki keskusest Soomaale ( ja sealt edasi) ja õhtul tagasi .
PS: ühtlasi võib seda kirja lugeda ka kui kohaliku elaniku järjekordset pöördmist ja ettepanekut Viljandi ja Pärnu maavalitsustele .
Terv,
R.
Viljandi Maavalitsus
Pärnu Maavalitsuste
Tori vald
Kõpu vald
GoBus Pärnu
LKK PV regioon
Nõupidamise kokkukutsumise peamised põhjused:
Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduslikud huvid:
Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduslikest eesmärkidest tulenev soov
hajutada külastatavuse intensiivsust aasta lõikes ja suunata
külastajad esmaste huvide rahuldamiseks võimaluse korral eeljoones
külastuskeskusesse.
Intensiivse "tellitud bussiturismi" tekke ärahoidmine ja/või
leevendamine kasvava külastushuvi kontekstis – Selline külastusviis
koormab keskkonda ja infrastruktuuri. Kaob piirkonnale omapärane
"puutumatuse" efekt.
Rahvuspargi loodushariduslike programmide kättesaadavuse parendamine
Pärnu ja Viljandmimaa üldhariduskoolidele ja üldise
keskkonnateadlikkuse tõstmine.
Kohaliku elanikkonna lahkumine puuduliku infrastruktuuri ja avalike
teenuste kättesaadavuse tõttu kahjustab pikas perspektiivis Soomaa
rahvuspargi üldiseid kaitsekorralduslikke eesmärke ja
jätkusuutlikkust. Kohalik elanik on oluline partner tulemusliku
järelvalve ja loodsukaitseliste tööde teostamisel.
Soomaa rahvuspargi, kui sihtkoha halb kättesaadavus ühistranspordi abil:
Aastate lõikes kasvav külastatavus rahvuspargis ja huvi piirkonna vastu laiemalt
( Külastuskeskuse külastatavus: 2000 a: 9400 inim / 2007a: 11600 inim;
2008 aastal tehti külastuskeskusesse ca. 250 päringut telefonitsi või
e-postitsi juurdepääsuvõimaluste uurimiseks ühistranspordi abil )
Pärnu ja Viljandi majutusettevõtetelt otseselt ja erinevatest
uuringutest tulenev külastajate tagasiside, et maakondlikul tasandil
on erinevad linnadest eemalasuvad alad halvasti kättesaadavad, või on
ühistranspordialane info puudulik.
Väliskülastaja harjumus kasutada ühistransporti, kui odavaimat
liikumisviisi. ( valdav enamus külastajatest pärinevad Lääne-
Euroopast )
Kohaliku arengu pidurdumine:
Kohalike ettevõtjate pakutavate toodete halb kättesaadavus ja kahanev
tulubaas oma toodete pakkumisel laiemale huviliste ringile.
Kohaliku elaniku pärsitud liikumisvõime, mis pidurdab ettevõtlikkust
ja soovi ennast pikemas perspektiivis "äärealaga" siduda.
Bussiliikuluse Tõramaale Soomaa RP külastuskeskusesse toomisel
ettetulevad probleemid:
Maakondlike liinide kasutus kohalike kooliõpilaste, elanike ja
rahvuspargi külastajate vahel ei kattu ajaliselt. Olemasolevate
liinide väljumisajad ei ole sobilikud potensiaalsetele sõitjatele, kes
soovivad rahvusparki külastada. Lahenduse saamiseks on vajalikud
vettpidavad alusandmed sõitjatehulga prognoosimisel.
Puudub otsene ja süsteemne alusuuring olemasoleva vajaduse osas.
Maakondlikul tasandil on olemas tänane üldine sõitjate arv.
Laiemat uuringut Pärnu ja Viljandimaa külastajate / turistide
soovidest maakonda puudutavate liinide kasutuse osas ei ole. Selles
osas on olemas vaid eraldisesivad andmed : LKK, kohalikud ettevõtjad
ja turismiinfo punktid – vajadus need andmed koondada või viia läbi
eraldiseisev maakonnapiiride ülene uuring.
Liinide omavaheline liituvus Viljandi ja Pärnu maakondade suunalt ei
ole Soomaa piirkonnas terviklikult planeeritud nii, et see võimaldaks
ligipääsu Soomaa külastuskeskusele koos ümberistumisega ühelt liinilt
teisele . Teema, millega tuleks edasi tegeleda – Teha analüüsid
potensiaalse sõitjatehulga ja väljumisaegade osas:
Variant oleks pikendada Pärnu ja Viljandi suunalt liine hooajaliselt
ajavahemikul mai- september, kui kooliõpilaste osakaal kahaneb ja
liinide graafikus oleks võimalus sellest tulenevalt teha muudatusi.
Täiestu uue maakonnapiire ületava ja Soomaa rahvusparki läbiva
transiitbussiliini loomine Pärnu-Viljandi- Tartu-suunal: oleks koos
olemasolevate liinidega ilmselt tululemuslikeim, siinse piirkonna
transpordivajaduse lahendamisel. Vajab jällegi alusuuringuid ja
tugevat "promo" erinevatel tasanditel.
Kõpu Jõesuu maantee halb tehniline olukord :
Bussiettevõtted ei soovi oma masinaparki sellisel teel vedude
korraldamisega rikkuda:
Mustkatte alla viimine seisab ressursside puudumise taga. Mustkate
versus kahekihiline asfalt: riiklikul tasandil ei ole siia kummagi
variandi jaoks ressurssi ette nähtud enne 2015 aastat. Samas oleks
kahe maakonna, ja kohalike omavalitsuste tihedama koostöö osas siin
võimalik lahendusi ja lisaressursse leida, et etapiliselt jupphaaval
tee mustkatte alla siiski viia. ( ühe kilomeetri mustkatte hind ca 2
miljonit ? )
Mustkatte puhul tekib oht liigsest läbivast transiidist, mis rikub
teekatet: Lahendus ena nähakse koormus- ja kiiruspiirangute
kehtestamist enne Kõpu Jõesuu maantee mustkatte alla viimist
liiklejate harjutamiseks; lepingud transiidifirmadega kõnealuselt
Kõpu- Jõesuu lõigult raskeveokite eemale hoidmiseks.
Riigieelarveliste ressursside puudus olemasolevate liinide pikendamiseks:
Pärnu- Aesoo-Riisa liini hooajaline pikendamine (mai-september) 6
kilomeetri võrra Tõramaa keskuseni läheb bussiettevõtte
liinikilomeetri omahinda arvestades maksma ca 90 000.00 EEK aastas.
Viljandi - Iia liini hooajaline pikendamine ( mai – september) 16
kilomeetri võrra läheb liinikilomeetri omahinnast lähtuvalt maksma ca
255 000.00 EEK aastas.
Potensiaalsele laiemale huviliste ringile ei ole bussiettevõtetega
seotud info üheselt kättesaadav:
Riiklik, kui eraettevõtete endi olemasolevate andmebaaside võrk ei ole
laiemale publikule kättesaadav ega mugav kasutada.
Veebipõhised lahendused on tihti kohmakad ega kajasta reaalset
olukorda. Bussiettevõtete kaupa on info ajakohastamine riiklikus
andmebaasis ebaühtlane.
Enamus veebipõhiseid andmebaase ei ole inglise ega vene keeles kättesaadavad.
Turismiinfode ja turismiteenust pakkuvate firmade oskus maakondlike
bussiliinide võimaluste pakkumisel ei ole piisavalt tõhus.
Bussiettevõtete valmisolek potensiaalset klientide hulka
väliskülaliste arvelt laiendada, tulubaasi tõstmiseks ei ole nähtav-
osaliselt tuleneb see ka teadmatusest sellise vajaduse/võimaluse
olemasolust.
Hetkel on see minu poolt kõik. Kui kellelgi on omaltpoolt veel
täiendusi, siis saatke see "replay all" all laiali kõigile osapooltele
nähtaval ja loetaval moel. Panen käesoleva kokkuvõtte ühtlasi üles
Soomaa koostöökogu digitaalsesse töökekskkonda.
Tänan veelkord kõiki osalejaid ja loodan, et teema ei jää soiku, vaid
leiab edasiarendamist ja lahenduste otsimist ülaltoodud probleemide
lahendamiseks kõigil tasanditel.
Võimaluse korral kutsun omaltpoolt üles Turismiinfokeskusi ja SA
Pärnumaa turismi, sel teemal koos bussiettevõtetega ühise nõupidamise
kokkukutsumiseks täiendava info vahetamiseks ja koondamiseks. Teema on
selles osas laiem ja LKKl kui looduskaitsealadel külastuskorralduse
korraldajal ja kaitse teostajal on siin oma huvi tugevalt mängus.
Parimat soovides ja igakülgset tagasisidet ootama jäädes,
Rait Parts
LKK Pärnu-Viljandi regioon
külastuskorralduse spetsialist
Normaalse juurdepääsu loomist Soomaale ühistranspodiga pean
võtmeküsimuseks, et saaksime realiseerida potentsiaali, mis kaasneb
sihtkoha pideva tuntuse kasvuga Eestist väljaspool.
Aastaringset külastajahuvi aga ma kahjuks paaril-kolmel lähiaastal ei näe.
Väga tahaks, aga jään siin realistiks.
Pole ka teenusepakkujaid kes kasvõi üritaks talvise Soomaa võlusid
HETKEL tutvustada.
Kui vagu saab sisse aetud, küll neid tuleb, vaadake näitena veematkade
pakkumise dünaamikat.
Jumekam plaan 2011, on teha jõupingutus 3-4 suvekuul Soomaale
normaalse juurdepääsu tagamise näol.
Nende loodavate transpordilahenduste teavitamine (seega ka vastavad
eelnevad otsused) ei saa aga jääda hiliskevadesse, kui toomingad juba
õides. See peab käima vähemalt pool aastat ette, et teenusepakkujad ja
teised asjalised ühisrindena saaks vastavat informatsiooni levitada.
trv
Aivar
www.soomaa.com
NB !!!!
tuleva nädala Pärnus toimuval Euroopa Ökoturismi Konverentsil olete
teretulnud kuulama inspireerivat ettekannet Rohelise reisimise
entusiastit vanalt healt Inglismaalt
Tere kõik,
Viljandi
MV ühistranspordi spetsialist ja teisedki ametimehed oli august-
september hõivatud õpilaste veo organiseerimisega. See käib praegugi
veel, aga suurem töö on tehtud. Meil algasid 1. juulist uued nn
brutolepingud vedajatega ja ringi tuli mängida kogu õpilaste veo
süsteem. See on pikk jutt aga kokkuvõtteks ei ole siiani ressurssi olnud
asjaga sisuliseks tegelemiseks ja Pärnuga läbirääkimisteks. See saab
aga algust järgmisel nädalal. Küll aga oleme aktiivselt suve lõpust kohe
peale puhkusi rahalist katet otsinud ja üritanud ühte Mõisaküla otsa
ära jätta. Siin läbirääkimised kolme vallaga käivad ja ootame vastuseid.
Eks need protsessid ole aeglased, käivad läbi komisjonid-valitsused-
Aga vähemalt mina olen optimistlik ja praegune ajakava on selline: oktoober- võimalike logistiliste lahenduste otsimine koostöös Pärnuga, november üks ühine kokkusaamine Kõrtsi – Tõramaal, kus esitleks - vaagiks variante . Ja taustal otsime süsteemi optimeerimise kaudu raha ja loendame selle suuna olemasolevatel liinidel tänaseid reisijaid.
Visioon on järgmisel hooajal (15. mai- 15 sept) liini toimimine min (max –palju katet leiab) kord nädalas.
Eks aeg näitab, kuidas toime tuleme.
Kõiki ettepanekuid ootame aadressil maie.mumm@viljandimaa.ee Olete alati teretulnud ette kokku leppides meie juurest läbi astuma ja saame näidata, kaugel oleme ja millega tegeleme.
Lugupidamisega
Tõnis Korts
Tere!
Kuna lähemal ajal algab Lilleküla ooteplatvormide renoveerimine, siis kas sellega seoses on planeeritud ka ümberistumise võimalused Lillekülas ühelt suunalt teisel ja ka linnatranspordile?
Ümberehituseks on kindlasti mitu võimalust. Varasemalt pakkusin ühe variandina välja Keila saabuva suuna platvormi ühendamise Rapla suuna platvormiga (ja lisaplatvorm Tartu suunale) koos lisapöörangutega läbilaskevõime parandamiseks
Selle miinuseks oleks aga kokku nelja ooteplatvormi ehitamine, millega kaasneb ümberistumiste ebamugavus ja ajakulu.
Kuna aga Kopli kaubajaama osatähtsus aina väheneb, võib eeldada, et tulevikus see üldse suletakse. Nii on vähemalt aeg-ajalt kirjutatud meedias. Seega oleks ehk odavam ja lihtsam variant viia 5a pöörang paarsada meetrit Ülemiste poole koos lisapöörangu paigaldamisega Rapla suunalt Keila saabuvale suunale (ja vajadusel ka II ja IIIpeatee vahele, tagamaks võimalust enne platvormi suunduda ühelt teelt teisele). See võimaldab vähendada ilmastikutingimustest ja tehnilistest riketest põhjustatud seisakuid, ei vähenda läbilaskevõimet, ning annab võimaluse ehitada ü h i n e ooteplatvorm teenindamaks k o l m e suuna ronge - Keila saabuv, Rapla ja Tartu. Seda siis juhul kui ooteplatvorm ehitatakse vahetult Endla tn viadukti juurde Rapla suuna rööbastee a s e m e l e!? See ei nõua ka rööbasteede nihutamist ega rohkem kui kahe ooteplatvormi ehitamist kokku. Vajalik vaid mõningate fooride ümberpaigutamine (HAV, HBV jt.).
Lilleküla ühistranspordi terminaal äärmiselt vajalik ümberistumisvõimaluste parandamiseks , kuna tiheda liikluse tõttu ei ole võimalik tagada parimaid ümberistumisvõimalusi Balti jaamas. Hetkel mõjutab see mitutkümmet ümberistumist, eriti mõneminutiliste hilinemiste korral. Lisaprobleeme tekitab veel liiklusgraafiku läbimõtlematu koostamine, mille tõttu näiteks rongide 0013 saabumise ja 0045 väljumise vahe on vaid üks minut ja seisuteed vastavalt 4 j 6. Kui Eesti Raudtee pole suutnud isegi sellise apsaka ümberkorraldamist tagada, hoolimata korduvatest informeerimistest, siis on selge, et Lilleküla sõlme vajadus muutub aina tungivamaks.
Terminal annab hea võimaluse ka integreerumiseks linnatranspordiga, vähendades reisijate sõiduaega ja mõjudes soodsalt linnatranspordile.
Lisaväärtus on ka see, et kui paigaldatakse lisapöörangud, vähendab see ka tihti esinevaid suuri hilinemisi halbade ilmastikutingimuste või rikete korral, milliseid paraku tihti ette tuleb ja mis väga tugevalt mõjutavad reisijate sõiduvõimalusi, vähendades ühistranspordi populaarsust ja kasumlikkust.
Kuuldavasti on sõlme teemal rohkemgi ettepanekuid tehtud ja seega avalik huvi olemas.
Sama teemaga seoses küsimus. Kas ooteplatvormide renoveerimisel lisandub Balti jaamas ka uusi ooteplatvorme? Rongiliikluse tihenemisel võib eeldada, et osutub vajalikuks platvormi ehitamine ka 5. tee kõrvale.
Hea võimaluse reisijate sõidu- ja ümberistumistingimuste parandamiseks võimaldab see, et Teede ja platvormide renoveerimine on nagunii plaanis.
Parimale lootma jäädes
Igavesti tülitav kodanik
Neeme Sihv
Austatud lugeja!
Kirjutan
Teile Vastse-Kuuste raudteejaama peagi ümberehitatava reisijate
ooteplatvormi pärast. Minule teadapolevalt jääb Vastse-Kuuste platvorm
senisesse asukohta vaatamata sellele, et see asulast lubamatult kaugel
on. Olen sunnitud avaldama vastuseisu seesugustele plaanidele, kuna see
kahjustab reisirongiliikluse jätkusuutlikkust regioonis. Märksa lähemal
oleks rongipeatus juhul, kui see ehitataks raudteejaamast välja ülesõidu
juurde, mille lähistel asub bussipeatus ja kust on ka esimeste majadeni
Vastse-Kuuste külas vaid lühike maa. Tänane raudteejaam on aga täiesti
perifeerses kohas. Tulemusena on ka reisijakäive Vastse-Kuuste jaamas
asula suurust silmas pidades väga madal. Pealegi puudub jaamas ooteruum
ning isegi korralikud ligipääsuteed, mistõttu ei ole ühtki reaalset
põhjust peale valgustuspostide, mispärast peaks platvorm jääma sinna,
kus ta täna on. Kas tõepoolest jääb parema ühistranspordi pakkumine
piirkonnas vaid ühe raudteefirma suutmatuse taha püstitada paar
valgustusposti? Seda eriti olukorras, kus elektrivarustus ei paikne just
talumatult kaugel – lähedal jaama kõrikus asuvad valgustatud pöörmed.
Seniste seisukohtade järgi on jäänud mulje, et tegelikult vajalikku
platvormi nihutamist ei soovita ellu viia vaid põhjusel, et see EVR
Infra jaoks tülikas on. Samas eeldan, et riik peaks seisma eelkõige
reisija huvide, mitte infrastruktuuri haldaja mugavuse eest. Ka
kehtivate standardite kohaselt (EVS 867:2003) peaks raudteepeatused
ehitatama nõnda, et teekond kohaliku ühistranspordi peatuskohtadesse
oleks lühim. Eesmärgiks on loomulikult tagada sujuvamat ümberistumist
rongi ja bussi vahel. Isegi, kui platvorm jääks tänasesse asukohta, ei
ole seni eksisteerivad ühendusteed mitte mingil juhul kõige otsemad.
Sellest tulenevalt palun teavet, kas praeguses projektis on
projekteeritud uued lühimad kõnniteed bussipeatuse ja asulani? Eriti
pööran tähelepanu asjaolule, et kõige otsem tee kulgeb kohe raudtee
ääres, mitte senist sõiduteed pidi.
Väide, et uus peatuskoht eeldaks suuri muutusi raudtee signalisatsioonisüsteemis on aga arusaamatu, kuna ülesõit sulgub Tartu poolt tulles nii kui nii juba siis, kui reisirong peatuskohas viibib. Seega oleks uue asukoha puhul vastassuunast lähenedes situatsioon täpselt samasugune, kuid see ei halvendaks kokkuvõttes olukorda. Uue asukoha puhul Tartu poolt sõites tuleks aga nii kui nii platvorm ehitada nii kaugele, et rong ülesõitu kinni ei hoiaks. Kui tänased rööbasahelad pole nii ehitatud, et äsja kirjeldatud situatsioon tõele vastaks, hoiab signalisatsioonisüsteem nii kui nii maanteeliiklust ebaotstarbekalt kaua kinni ja vajab seega kohandamist.
Miks ei ole vastavad instantsid tegutsenud õigeaegselt, et kirjeldatud ebakõlasid vältida? Kas vastavatele instantsidele onAS EVR Infra esitanud ka konkreetsed numbrilised andmed, mis põhjendavad platvormi uude aukohta viimise täiendavaid kulusid? Kui jah, siis kui suured oleks sellise lahenduse täiendavad kulud? Kui ei, siis mille alusel tehti otsus platvormi mujale mitte viia? Kui tegemist on kellegi hinnanguga, siis kas MKM on kaalunud võimalust, et antud hinnang ei pruugi lähtuda reisjateveoga tegutsevate ettevõtete vajadustest ega olla objektiivne? Millised on võimalused ehitusprotsessi veel peatada, et tõsiselt kaaluda platvormi uut asukohta?
Teiseks pöördun Teie poole seoses Ülenurme peatuskohaga. Senises asukohas on peatuse reisijakäive praktiliselt olematu. Sellest tulenevalt palun teavet, kas platvormi Koidula poole liigutamine, et asulat paremini teenindada, on leidnud heakskiitu. Lisan siinkohal, et võimalik vastuväide AS EVR Infra poolt, nagu asuks uus asukoht kallakul, ei saa olla tõsiseltvõetav lihtsate peatuskohtade korral. Tegemist ei ole jaamaga, kus kallak võiks põhjustada nt vedurita veeremi iseeneslikku liikumahakkamist. Valgustuse paigutamine uude asukohta on küll kulu, kuid veelgi kulukam on rajada platvormi, mida keegi ei kasuta.
Lugupidamisega,
Polnud
õnneks mina ainuke, kes asjadest aru sai. See aga ei tähendanud, et
MKM-ile või Eesti Raudteele tarkust oleks juurde tulnud.
Rõõm näha, et Paluperas platvormi ehitamine juba käib! Sooviksin Teie arvamust aga ühe võimaluse kohta. Sellise ühispeatuse - rong, buss, parkla, infotahvel - mõttega seoses oli veel üks väike idee, aga et see veidi teisest valdkonnast, siis pole seda välja käinud. Aga möödunud nädala Maaleehes oli artikkel külaturgudest. Ja see oligi minu mõttega seotud. Kas Teie arvates oleks mõeldav (juhul kui Paluperas platvormi kõrvale jääval tühjal maalapil võiks olla parkla ja bussipeatus), et samal platsil oleks katusealune ühtne reisijatele ja ehk tõepoolest kohalike jaoks ka paari "turu"letiga? Kas see annaks maapiirkondadele midagi atraktiivsuse koha pealt juurde? Küsimus teoreetiline, aga ehk see mõnevõrra tõesti oleks hea võimalus kohalikele aiapidajatele ja talunikele? Ütlen ausalt, et minule meeldib selline "maainimese" vaatenurk, nagu Maalehes kirjas. Loomulikult mõistan, et selle teostamine nõuab rahasid, aga küsimus pigem selles, kas sellisel mõttel oleks jumet? Ma ei pea silmas kiltsu-kaltsu müüjaid kuigi eks ka neile meeldiks võimalus aeg-ajalt oma asju müüa kuskil katuse all, kohas, millega inimesed harjunud. Samas, mina eelistaks pigem setu keraamikamüüjaid jms sellistes kohtades näha.
Seega, kas Teie arvates oleks selline variant maaelule hea võimalus aidata jalul püsida? Tänulik oleksin ka igasuguste nüansside eest, millised Teie arvates võiksid sellist ideed käiviatamast segada!?
Vabandan tülitamise pärast! Vajan lihtsalt Teie kui maakoha elu asjatundja arvamust!
Tervitades
Tere.
Tegelikult on see nii, nagu elus ikka, et ühele üks, teisele teine meelepärane. Kui maal on võimalus oma transpordile, minnakse ikka ise kuhugi, nt. meil Rõngu turule teisipäeva hommikuti, või linna Selverisse ja tehakse hulga oste ette ära. Kel aga need võimalused puuduvad, võtavad sabast just sellistes võimalustest, nagu need erinevad bussid. Kuigi enamuses on need pensionäridele, kodustele emmedele, kes saavad minna teatud ajal kuskile bussiga kohtuma. Nii et eks nad nii kaua sõidavad, kuni turgu jagub. Aga mitmekesisemaks muudab see võimalusi küll. Näiteks on meie kandis väga oodatud kalaauto, käidi ka prillibussis, pangabuss vist ei õigustanud jne.
Terehommikut!
Kaunist päeva! Kassinurmel käib aasta jooksul 25-30.tuh.külastajat-neist suurem osa koolinoored. Tänavustest üritustest (need on kujunenud iga aastasteks ettevõtmisteks) on osavõtnud:
Võib arvestada , et iga päevaselt käib 150-ne ringi.Suusa rajad on alati rahvast täis.
Oleks muidugi hea kui saaks ootepaviljoni -aitaksime meelsasti tegemisele kaasa.
Kärknas vist lõpuks asi paremuse poole, viiakse jaamast välja. Ka Lehtses paremaks läinud, pidi tulema ülesõidu poole.
Neeme
Täname
Teid tagasiside eest. Kuigi Tehnilise Järelevalve Ametil puudub
seadusega antud pädevus otsustada rajatiste asukohtade üle, informeerime
raudteeinfrastruktuuri-
Lugupidamisega
Viljar Luhthein
Tehnilise Järelevalve Amet
Raudteeinfrastruktuuri osakonna juhtivspetsialist
Tere!
Saadan esiteks nende platvormide esialgsed asukohad, mille osas on veel riigihange käimas:
https://riigihanked.riik.ee/
Tondi (2 platvormi) - 100,7 km
Järve (2) – 99,3 km
Rahumäe (2) – 97,6 km
Nõmme (2) – 96,5
Hiiu (2) – 95,6 km
Kivimäe (2) – 94,5 km
Pääsküla (2) - 93,2
Laagri – 91,4 km
Balti jaam (4 platvormi) – 104,4
Lilleküla (2) - 102,2
Järgmisena platvormide esialgsed asukohad, mille riigihanke tulemused on veel hindamisel:
https://riigihanked.riik.ee/
Lehtse (2 platvormi) – 174,75 km
Kiltsi – 341 km
Vägeva – 360,4
Pedja – 370,4
Kaarepere - 392
Uhti – 9,9 km
Reola – 13,4 km
Vana-Kuuste – 15,9
Rebase – 17,8 km
Valgemetsa – 31,6
Kiidjärve – 34,4 km
Taevaskoja – 37,9 km
Põlva – 43 km
Holvandi – 49,4
Ruusa – MKM soovis nihutada platvorm ülesõidule lähemale (varasem kava 54,3 km)
Orava –MKM soovis nihutada platvorm ülesõidule lähemale(varasem kava 72,5 km)
Hankest jäid välja Kärkna, Rakke ja Ülenurme platvormid, kuna projektid peaksid olema ümbertegemisel.
Rõhutan veelkord, et need asukoha andmed on esialgsed ja ei kajasta hetkeseisukorda, kuna need andmed on saadud tunduvalt varem.
Lugupidamisega
Tere
Käesolevaga teatame, et Tallinna Transpordiameti haldusalasse ei kuulu raudtee ja platvormide ehituse küsimused.
Küll on meie aruteludes käsitlust leidnud võimalik ühistranspordipeatuste välja ehitamine Endla tn-le enne Taksopargi ristmikku (linnast väljuvale suunale).
Lugupidamisega
Tiit Siimon
Tallinna Transpordiamet
Juhataja asetäitja
Võru linnas asuva jaama nihutamine ei ole Võru Vallavalitsuse pädevuses. Roosisaare jaama asukoha muutmist võib kaaluda, kui on teada kas ja millises mahus otsustatakse reisirongide liiklust taastada.
vallvanem
Anne peatus võiks jääda samale kohale, kuid Vaabina peatus oleks otstarbekas tuua praegusele käigusolevale ülesõidukohale ( Turumõisa ). Seal oli ka kunagi nn. teivasjaam;
Anne peatuses on põhimõtteliselt võimalik ühildada rongi- ja bussipeatus;
Oleks hea kui saaks ümberistumiseta sõita Tartu.
Kõike head soovides,
Ustav Allas
abivallavanem
Tere!
Kui rongiühendust saab siduda bussiga, mis otse sihtkohta kohale viiks, siis Kuutsemäe puhul võiks küll asi huvitav olla. Meie kliendid on enamuses noored ja paljudel on isikliku transpordivahendi leidmine raske. Hetkel näiteks ei ole olemas toimivat bussiühendust Otepää ja Kuutsemäe vahel ja see küsimus tuleb igal hooajal uuesti üles. Samas on erinevad ettevõtjad üritanud sellist liiklust pakkuda, aga asi pole majanduslikel põhjustel pidama jäänud.
Kuutsemäele lähemal on Puka, sealt käib ka Paluperaga võrreldes rohkem noori Kuutsemäele, Puka –Otepää teele ilmselt alternatiivi pole.
Peeter Ilmas
Kuutsemäe Puhkekeskus
Tartu uus ooteplatvorm
Lugupeetud härra Sihv |
Saatsite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil
Ühtlasi leiame, et järk-järgult on vajalik viia suuremad ülesõidud ja ülekäigud mitmetasandiliseks, arvestades raudteel üha kasvavaid kiirusi. Käesoleva platvormide renoveerimise projekti käigus on kavas näiteks ehitada mitmetasandiliseks Lilleküla peatuse juures olev ülekäik.
|
Lugupidamisega
Tõnis Laks osakonna juhataja asetäitja |
Tere!
Loomulikult on tegemist linnaosa valitsusele oluliste küsimustega. Bussiliini 18 pikendamine Saue valda Maksimarketini on olnud üks linnaosa valitsuse kindlatest soovidest, kuid kahjuks ei ole selle teostus Nõmme pädevuses. Sama kehtib ka teiste liinide puhul.
Lugupidamisega
Margus Nõlvak
Edastan Teile projekteerija poolt saadetud viimase projekti asendiplaani.
Lisaks on töös ka Kärknat läbiva tee projekt, mille mahus projekteeritakse
kergliiklustee kuni Jõgeva mnt-ni.
Lugupidamisega,
Egle Klaassen
Kõigepealt head uut aastat! Lugesin Anija valla kodulehe avalikust
dokumendiregistrist Teie kirja pöördumisega paljude adressaatide poole ning
ka abivallavanem Urmo Sitsi vastust Teile.
On rõõm tõdeda, et jätkuvalt on inimesi, kellele raudtee probleemid korda
lähevad. Olen ise igapäevane raudteetranspordi kasutaja ning probleemidaga
väga hästi kursis. Teiste peatuste kohta ei oska sõna võtta, kuid Kehraga
on lood üldjoontes nii, nagu abivallavanem Teile selgitas. Teete oma kirjas
ettepaneku, et omavalitsus võiks jaamahoone ära osta. See on ammu tehtud.
Seda tegi juba möödunud sajandil Kehra linnavalitsus, mida enam pole
olemas, ning üritas siis jaamahoonet edasi müüa. Õnneks või kahjuks,
täpselt ei oska öelda, ei tulnud sellest midagi välja ja jaamahoone on seni
kasutuseta seisnud. 2008. a sügisel kogunes seltskond Kehra ajaloohuvilisi,
kelle eesmärk on rajada hoonesse Vabadussõja murdelahingutele ja kohalikule
ajaloole pühendatud muuseum. Iseenesest mõistetavalt tuleb aga osa hoonest
avada ka ühistranspordi ootajatele. On kavas rajada ootesaal koos avaliku
WC ja kohvikuga. Loomulikult on kavas taastada ka hoone esialgne välimus,
st punane tellis valgete kaunistustega. Katus vajab väljavahetamist jne.
Kõik asjad siin ilmas võtavad aga aega nii palju kui nad just võtavad.
Olen olnud sunnitud tõdema, et Hardo Aasmäe ühes raadiousutluses öeldu, et
ideest millegi valmimiseni läheb vähemalt viis aastat, on sulatõsi. MTÜ
asutamisest on praegu üle kahe aasta ja alles nüüd on arhitekt
rekonstrueerimise projektiga saanud tööle hakata. Issanda veskid jahvatavad
lihtsalt väga aeglaselt. Kõigepealt tuli valmis teha arengukava, siis
teostatavus-tasuvusanalüüs, alles siis sai sõlmida valla ja MTÜ vahel
kasutuslepingu. Renti me vallale ei maksa ja vald on tõesti huvitatud, et
MTÜ Kehra Raudteejaam ajaloolise väärtusega hoone korda teeks.Esitasime
rahataotluse LEADER-programmi ehk siis PRIA-le 2010. a märtsis ja
positiivne otsus tuli alles oktoobris.
Mis puutub ooteplatvormidesse, siis esialgu näis, et kõik sujub ideaalselt
ja perrooni ots jääb kenasti jaamahoone juurde, ainult mõni samm jaamahoone
ootesaali uksest. Nüüd on aga selgunud, et AS EVR Infra pani möödunud suvel
uued rööpad valesti maha ja perroonid ei mahu jaamahoone juures nende
vahele ära. Sellest see vajadus viia perroonid kaugemale ning ülekäigutee
ringiga neist jõe poolt mööda. St senine otsetee alevi ja tehase vahel
pikemaks ja kõveraks teha. See ei sobi aga kellelegi ja nüüd käivad
läbirääkimised tunneli asjus, mida esialgselt plaanis polnud. Jama, mida
ette näha ei osatud. Igati loogiline on, et perroon on ikka jaama juures.
See praegune, üle 20 aasta kestnud variant on muidugi täiesti üle mõistuse.
Kui Teid peaks aga MTÜ Kehra Raudteejaam tegevus lähemalt huvitama, siis
on meil olemas koduleht, millelt leiate lugusid ja pilte. Ja oleme rõõmuga
valmis Teid ka enda liikmeks võtma, kui Teil selline soov peaks tekkima.
Lugupidamisega
Anne Oruaas
MTÜ Kehra Raudteejaam juhatuse esimees
Tere Neeme,
Ütle palun, milliseid pärnu mk busse saaks siduda pulli peatuses peatuma hakkavate rongidega?
Tervitustega,
E-R liin Tori-Piistaoja-Kuiaru-PärnuUrge tee peatuses 07.19. Võiks siseneda Pulli peatusessse. Ümberistumisvõimalus rongile 0230.
Liin 94-1 Pärnu-Vändra-Võidula-Kadjaste teeb peatused ka Otsa, Sepa ja Jõe peatuses, seega saaks asendada allolevates neljast bussist ühte. Väljub Pärnust 17.00, peaks väljuma 16.50, siis saaks Pullis ümberistuda rongile 0238.
Need oleks kolm bussi, millede rakendamine Pullis lihtne ja oleks ka mõningane kasu Hommikused mõlemad võimaldavad põhimõtteliselt isegi Torist tulla rongile..
Linnaliini 13 (oli vist) pikendus Pulli ja Sinti suvila-elamurajooni ühendamiseks rongiga.
Rong 0231 ja 0237 - buss Pärnu-Tammiste-Otsa-Pulli (võtab reisijad) -Sindi-Otsa-Tammiste-Pärnu.
Rong 0230 ja 0238 buss Pärnu-Tammiste-Otsa-Sindi-Pulli (reisijad Tallinna)- Otsa-Tammiste-Pärnu.
Neeme
Transpordipoliitika
TURVALINE JA TÕHUS TRANSPORT
Eesti on viimastel aastatel teinud mitmeid suuri investeeringuid transpordi infrastruktuuri ja ühistransporti. Esimesed neist investeeringutest on juba valmis ja kasutusel (kaasaegsed teelõigud ja liiklussõlmed), teised võetakse kasutusele lähiajal (uued reisirongid ja uued bussid reisijateveoks).
Meie teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade ning ühistranspordi olukord ja kasutajasõbralikkus mõjutab otseselt seda kui hea on Eestis elada ning millised on majanduse arenguvõimalused. Seetõttu leiab IRL, et Eesti transpordi infrastruktuuri arendamist tuleb ka järgmisel EL finantsperioodil käsitleda riikliku prioriteedina. Eestil peavad olema head transpordiühendused Euroopaga ning ka meie kodumaine transport peab olema kaasaegne ja operatiivne.
Eesti liiklus on muutunud turvalisemaks, kuid iga inimene on Eestile tähtis ja vara on olukorda heaks kuulutada. Liiklusohutus vajab jätkuvalt tähelepanu ka seetõttu, et liiklusintensiivsuse taastudes olukord taas ei halveneks.
IRL peab transpordi ja transpordi infrastruktuuri arendamisel tarvilikuks ette võtta järgnevat.
1. Jätkame teede kui Eesti enimkasutatava transpordi infrastruktuuri kaasajastamist. Meie eesmärk on, et riigi enim kasutatavad teed (Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva ja Tallinn-Pärnu maantee) on terves ulatuses välja ehitatud neljarealistena. Selleks tuleb teedeehitusse tänasest enam kaasata ka erakapitali ja oskusteavet ning esimese sellealase pilootprojektina tuleb Kose – Mäo teelõik teostada PPP projektina. Tallinna ja Harjumaa kui kõige kontsentreerituma teeliiklusega Eesti piirkonna autotranspordi parandamiseks peab IRL vajalikuks ehitada Tallinna ringtee neljarealiseks.
2. IRL koostab kava selle kohta, kuidas muuta kõik Eesti arvestatava kasutusega kruusateed aastaks 2030. tolmuvabaks. Järgmiseks Euroopa Liidu finantsperioodiks tuleb kavandada suurprojekt kohalike teede arendamiseks, linnades mida läbib transiitliiklus tuleb toetada teedeehitust eesmärgiga parandada nende linnade elukeskkonda.
3. Nii äri ja turismi arengu seisukohalt on tarvis arendada lennuliiklust. IRL toetab Tallinna lennujaama atraktiivsuse kasvatamist, et tagada Tallinna igapäevast külastamist võimaldav lennuühendus Euroopa äri- ja finantskeskustega. Riik peab jätkama lennujaama turvakulude katmist ja toetama Tallinna Lennujaama juurde rahvusvahelise lennukitehoolduse keskuse ja tööstuspargi rajamist. Avatud tuleb olla ka erakapitali kaasamise suhtes nii lennujaamade kui riigi osalusega AS-i Estonian Air arendamiseks.
4. IRL jätkab tööd ühistranspordi kasutajasõbralikkust tõstvate projektidega nagu ühistranspordi info- ja piletisüsteemi väljaarendamine ning kogu raudteel kiiruse 120 km/h tagamine. Ühistranspordi kasutatavuse kasvu eelduseks on pakutavate teenuste läbimõeldus ja vastavus inimeste vajadustele, seetõttu peab IRL oluliseks järgmisi projekte:
• Arendame piirkondlikku ühistransporti, et oleks tagatud piisav ühendus kõigi Eesti paikadega ning bussi- ja rongitranspordi parem haakuvus.
• Tõstame uute reisirongide saabumisel reisirongiliikluse tihedust, et maksimaalselt ära kasutada uute kiiremate rongide võimalusi;
• Tallinna ja selle lähiareaali liiklusskeem tuleb kohandada selliseks, et erinevate transpordiliikide kasutus oleks paremini ühitatav. Selleks tuleb esimeses järgus ette valmistada Lilleküla ja Ülemiste reisiterminalide projektid, et rahastada neid järgmisel EL finantsperioodil. Teises järgus on vaja kavandada ja seejärel välja ehitada Viimsi, Tabasalu, Jüri ja Maardu rööbastranspordi ühendused, eelkõige tuleb koostöös omavalitsustega läbi töötada trammivõrgu arendamine neisse suundadesse.
• Eesti rahvusvahelise reisirongiühenduse arendamiseks tuleb teha koostöös Poola, Leedu, Läti ja Euroopa Komisjoniga käivitada Tallinn-Varssavi rongiliin. Samuti vajab läbitöötamist Peterburi suunal liini avamine ning uute rongide hankimine Moskva ja Peterburi liinidel opereerimiseks.
5. Meretranspordi ja -turismi edendamiseks tuleb Eesti merenduspoliitika heaks kiita Riigikogus. Riik vajab nii Väinamere, Soome lahe kui Peipsi järve väikesadamate arendamise programmi. Väikesadamad aitavad arendada piirkonna majandust ning luua uusi võimalusi turismi arenguks.
6. Mandri ja saarte vahelise laevaühenduse puhul peab IRL saarte püsielanike piletihinna puhul tarvilikuks rakendada maanteepikenduse põhimõtet, et piletihind oleks tänasest soodsam. IRL toetab Saaremaa püsiühenduse rajamist ning näeb järgmise Riigikogu ülesandena selleks realistliku rahastamisskeemi leidmist nii, et muud olulised transpordiinfrastruktuuri investeeringud ei kannataks. Lähiaastatel tuleb valmis ehitada uued laevad ühenduse pidamiseks Kihnu, Ruhnu, Abruka, Vormsi ja Prangliga.
7. IRL peab tähtsaks, et riik ei hakkaks maksustamise kaudu piirama inimeste liikumisvabadust. Väikese asustustihedusega piirkondades on auto kasutamine sageli otstarbekaim transpordimoodus ja seetõttu ei toeta IRL automaksu kehtestamist.
8. Tõstmaks maanteetranspordi efektiivsust kaubaveol peab IRL oluliseks koostada kava selleks, kuidas tõsta Eesti põhilistel kaubaveotrassidel veokite massipiirangut. See eeldab uute sildade ehitamist ja seniste rekonstrueerimist, kuid annab kasu seeläbi, et väheneb veokilomeetrite arv ja langeb transpordi kulu kaubaühiku kohta.
9. Riik
peab jätkuvalt toetama Eestit läbiva transpordikoridori
konkurentsivõime kindlustamiseks vajalikke investeeringuid. Selleks
tuleb tegeleda Eesti-Vene piiriületusprobleemidele lahenduse otsimisega,
välistada Eesti transiidiahela hinnatõus täiendava maksustamise tõttu
ning Eesti sadamatele talvise juurdepääsu kindlustamiseks tuleb ehitada
uus jäälõhkuja, mis on ühtlasi õlitõrje võimekusega.
Tere,
Heameel on tõdeda, et tunnete huvi rongitranspordi korraldamise vastu ning edastate väärtusliku informatsiooni.
Alljärgnevalt selgitaksin Teile olukorda Anija vallas asuvate jaamade kohta.
KEHRA
Jaamahoone kuulub Anija vallala ja on antud kasutada MTÜ Kehra Raudteejaam, kellel plaan sinna luua muuseum, infopunkt, kohvik ning ootesaal koos avaliku WC-ga. Seega peaksid kõik teenused olema kättesaadavad, mis rongi-bussi ootamiseks vajalikud. Hetkel käib hoone projekteerimine ja finantsvahendite otsimine/taotlemine erinevatest allikatest. Vald on omalt poolt võtnud kohustuse aidata omafinantseerimisega ja hilisema halduskulude katmisega.
Jaamahoone esisele väljakule jääks ka busside lõpppeatus. Ei saa nõustuda Teie väitega, et puudub juurdeveo võrk. Kogu Anija valla territooriumilt on 3 korda päevas võimalik pääseda rongi peale. Hetkel rahuldab see kohaliku kogukonna vajadused.
Koos uute ooteplatvormide rajamisega ja valla keskuse planeeringu ideekonkursiga on plaanis lahendada kogu raudteeäärse ala infrastruktuur olemasolevatest platvormidest kuni Jägala jõeni. Sellega lahendatakse autodele ja jalgratastele mõeldud parklate küsimus ning juurdepääsuteed. Murelikuks teeb hoopis asjaolu, et esilagselt planeeritud kohast on uued platvormid nihutatud Aegviidu poole, sulgedes nii Anija mnt ja Kreutzwaldi tn telje. Projekteerijad on välja pakkunud uue ülekäigu, mis ei ole aga vastuvõetav ei vallavalitsusele ega volikogule ja vallavalitsus on pöördunud projekteerija ja EVR Infra poole ettepanekuga rajada tunnel, et säilitada üks linna põhilisi tuiksooni loogilisel kujul.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kõikide nende plaanide realiseerumisel vastab Kehra jaam kõikidele kaasaja nõuetele ning on teenuse kasutaja jaoks mugav ja praktiline.
MUSTJÕE
Oleme Teiega selle jaama teemal juba mitmeid kirju vahetanud ja ei hakka uuesti seda siin pikalt kirjutama.
Jaama ehitamine olemasolevate platvormide ja ülesõidu vahele on kõige ebaotstarbekam, sest tuleb hakata rajama täiesti uut juurdepääsu. Sellega on nõustunud nii olemasolevate platvormide asukoha kui ülesõidu asukoha toetajad.
Kui arvestada jaama igapäevaste kasutajatega, ehk elanikega, siis neid jagub mõlema asukoha toetuseks võrdselt. Tuletan meelde, et kogu Mustjõe küla koosneb ca 25 elanikust.
Kui rääkida turismi arendamisest, siis ka siin jagunevad arvamused pooleks. Turisimtalu kasutajad soovivad platvorme ülesõidu juurde ja marjulised-seenelised (keda on iga aasta väga palju) olemasolevat asukohta.
Tänaseks on langetatud otsus, et platvormid jäävad senisesse asukohta ja tegeletakse juurdepääsutee korrastamisega, mis võimaldab liikuda kõrtsitallu selleks raudteed kasutamata. Inimesed, kes on valinud sellise loodusliku keskkonna on puhkuseks või ürituse läbiviimiseks ei tohiks heituda 2-3km rännaku ees.
Loodame, et saite piisava ülevaate ja kinnituse selle kohta, et Anija vald tegeleb ühistranspordi korraldamise ja edasise arendamisega.
Parimate soovidega,
Urmo Sitsi
Abivallavanem
Anija Vallavalitsus
Tere
Reaalsus on see, et Mustjõe jaama ehitatakse praegu kahe inimese jaoks, enne oli kolm, kolmest üks lahkus. Igasugune jutt pooleks jagunemisest on täielik jama ja näitab kas ebapädevust ja kohalike olude mittetundmist või on külmavereline vale.
Ja turistidele, kes toovad kaudselt ikkagi raha valla eelarvesse, eelistab vallaametnik seenelisi-marjuslisi, tuleb allolevast kirjast välja. Missugune riigimehelikkus! Super!
Praeguse lumega PUUDUB LIGIPÄÄS JAAMALE HOOPIS. See näitab, et pole ka huvilisi, kes survestaks lumekoristust. Meie oleme seda paar korda teinud, aga tulemusteta. Teelt perroonile ei pääse. Vald ütleb, et raudtee asi ja kogu lugu.
Aga muidugi, ega need seeniliste hordid meile ei meeldiks maja ümber, praegu on meil ikkagi turvaline ja ajame kõik luusijad armutult minema. See hoidiski meid tagasi jõulisemalt seda peatuse asja asja ajamast.
Tervitustega
Evika
Lugupeetud härra Sihv |
Esitasite meile küsimused ühispeatuste teemal. Kindlasti ei saa väita, nagu oleks mõistlik kõikides Teie poolt nimetatud peatustes rajada ühispeatused. Oleme oma vastustes ühispeatuste rajamise maksumuste kohta kasutanud AS EVR Infra hinnanguid, kuna ministeerium ise ei tegele raudteeehitusega ja meil puuduvad vastavad eksperdid.
Meiepoolsed vastused Teie küsimustele on alljärgnevad:
1. Tänaseks on projekteerimise tingimused väljastatud ja hankeleping sõlmitud Orava, Kiltsi, Pedja, Taevaskoja, Kiidjärve, Ülenurme ja Uhti platvormide kohta. Ehitusload on väljastatud Vastse-Kuuste, Veriora ja Tabivere platvormide kohta. Seejuures mainitud Kiltsi ja Taevaskoja peatustes asub planeeritav platvorm bussipeatuse lähedal. Teie poolt mainitud Tapa-Narva liini peatuste osas ei ole lepinguid sõlmitud. Leiame endiselt, et ühispeatuste ehitamine platvormide teise asukohta viimise näol on mõistlik kohtades, kus seda on võimalik teha väikeste lisakuludega ja seda soovib ka kohalik omavalitsus. 2. Iga ülesõidukoha automaatika tarbeks koostatakse projekt, mis arvestades rongide ja maanteesõidukite liikumiskiirusi määrab lähenemispiirkonna ja automaatika rakendumise ajahetke ning töö iseärasused. Seejuures tuleb arvestada ka varianti, kus rong lähenemispiirkonnas paigal seisab ning ülesõidukoht on rongi seismise ajal selles lähenemispiirkonnas suletud. 3. Manöövrifooride lisamise või ümberpaigutamise täpse vajaduse saab kindlaks teha projekti koostamise käigus. Kui on juba ette näha, et platvormi asukoha muutmine toob kaasa suured kulud, ei ole mõistlik raha kulutada ka projekti tegemisele, mida ei kasutata. 4. Vastse-Kuuste ülesõidukoht on hetkel jaama ET-sse integreeritud osa, mis tähendab, et ülesõidukoht sulgub, kui tehakse vastav matk, mis suunab rongi ülesõidukohale. Juhul, kui rong peatub jaama eelteate piirkonnas, on suletud kogu jaamavahe ja ka ülesõidukoht. Kuni rong on eelteatepiirkonnas, on kogu jaama töö seiskunud. 5. Ülesõidusignalisatsioonis ei ole tehtud muudatusi juba valminud platvormide puhul, kuid võttes arvesse viimase hanke tulemust Nõmme jaamas, siis ainuüksi side- ja turvangusüsteemi ümberehituse maksumuseks pakuti 5 miljonit krooni. 6. Tallinn-Lelle lõigul ei ole meie teada platvormide asukohtades toimunud olulisi muudatusi, mis nõuaks ülesõidusignalisatsiooni muutmist. 7. Täpsemaks vastamiseks oleks vaja teha iga platvormi kohta kaks projekti, mis annaks võimaluse teha täpsed arvutused. Maksumust mõjutavad kindlasti looduslik asukoht (kõrge mulde vajadus soos, pikk juurdepääsutee jne) ja kaugus liitumispunktidest (elektrivarustus). 8. Liikluskorralduse
üldiste põhimõtete ning teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja
lennuväljade asukoha määramine on üldplaneeringu ülesanne. Kehtestatud
üldplaneeringud vaatab üle kohalik omavalitsus ja esitab ülevaatamise
tulemused maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike
omavalitsuste volikogude korralisi valimisi. Vastse-Kuuste Vallavolikogu
vaatas valla üldplaneeringu üle ja kinnitas 29. aprill 2010 otsusega nr
6 planeeringu kehtima jäämise. Käesolevaks hetkeks on kohalikud
omavalitsused värskelt planeeringud üle vaadanud, kaasanud avalikku
protsessi üldsuse ja valdavalt ka suuremate infrastruktuuride omanike
arvamuse ning meil ei ole alust kahelda kehtima jäetud planeeringute
vastavuses kohalikele oludele. Seadusandlusest tulenevalt pöördub
raudteeinfrastruktuuri- 9. Valga-Koidula liinil ei ole platvormide ehituskava paika pandud, kuna hetkel ei ole veel otsustatud avaliku liiniveo tellimise mainitud raudteeliinil. 10. Reisijate arvu kasv sõltub mitmest erinevast tegurist, sealhulgas ka peatuste kaugusest tiheasustusega aladest. Samas tuleb tõdeda, et raudtee puhul tuleb platvormide ehitamisel arvestada teatud kitsendustega. Alati ei ole võimalik ehitada platvormi parimale asukohale tiheasustatud koha suhtes, kuna raudtee ei asu asula keskel või puuduvad võimalused peatuse ehitamiseks kehva juurdepääsu tõttu. Kagu-Eestis on ka piirkondi, kus puudub tiheasutus, mistõttu jääb osale elanikest rongipeatus paratamatult oluliselt kaugemale kui teistele.
|
Lugupidamisega
Ain Tatter osakonna juhataja |
Samas olemas ka valgustusgrupp, mida saab kasutada platvormi ja mõlemapoolse juurdepääsu jalgraja valgustamiseks. Seega ei ole vaja vedada ka eraldi kaableid kaugemale.
Hei
Mul on Sinu jaoks laua peale toodud Rakke ja Jõgeva perroonimaterjalid ;)
Äkki oled nõus aitama millalgi ?
P..
Kuid siit saab aimu, missugust ilget jama Eesti Raudtee tahtis kokku keerata. Näiteks tähendanuks tulevikku silmas pidades perroon kõrvaltee ääres seda, et neis jaamades ei saaks vahetuda rongid, millel ette nähtud peatus. See omakorda mõjutab sõidupaanide tegemise paindlikkust, jättes rongiajad teatud juhtudel reisijatele vähemsobivateks.
Lisaks õnnestus ära hoida Auvere ja Vaeküla perroonide ehitus, Soldina asemel lubati aga taastada Energia peatus. Lubaduseks jäi seegi. Aga isegi nende kahe lehekülje järgi saab aru, kui suurt jama oleks põhjustanud kõik see, mida Eesti raudtee oma otsatus geniaalsuses planeeris!
Tere.
Põlva Maavalitsus on korduvalt pöördunud AS Edelaraudtee poole rong 0382
Tartu-Orava käiku rakendamiseks laupäeviti ja rong 0381 Orava-Tartu
pühapäeviti. Kahjuks pole AS Edelaraudtee
leidnud võimalust meie ettepanekuga arvestada.
Kuna küsimuse lahendamine ei kuulu maavalitsuse pädevusse, siis palume
pöörduda AS Edelaraudtee poole.
Lugupidamisega
Mikk Mehilane
Tänan Teid heade soovide eest! Tõstatatud probleem seoses
rongiliiklusega on Põlva elanike ja külaliste jaoks kahtlemata
aktuaalne. Luban ka omalt poolt selle parandamisele igati kaasa aidata,
samas tean, et kiireid lahendusi on siin raske uskuda. Igatahes
ühendatud jõul on lootused suuremad.
Edu soovides,
Georg Pelisaar
Põlva linnapea
Kuigi jah, eks siingi saanuks omal ajal ehk midagi ära teha IRL-i liige maavanem Igot Taro. No aga ei tee ju selle erakonna üpoliitikud midagi ÜT heaks?
Tere päevast!
Hr Neeme Sihv
Mitmendat korda ringleb Teie kiri ühispeatustest. Seekord jõudis ka minu postkasti.
Kahjuks ei ole Kiviõli Linnavalitsusel väga palju infot selles küsimuses, et kellegi on plaan renoveerida Kiviõli jaama ooteplatvorm. Võimalik, et see tegevus on kusagil arengukavades sees. EVR kodulehel olevates Europrojektides seda kahjuks sees ei ole. Kuigi olukord Kiviõli platvormil on tõepoolest halb. Eelkõige seetõttu, et puudub igasugune peavari.
Kiviõli Linnavalitsuse poolt olen suhelnud EVR Infra Virumaa piirkonna kaudu sellesama ootekoha üleviimise asjus. Meie poolt pakutud asukoht oli linnale lähemal, Uue tn ja Raudtee tn ristumiskohas.
Selle kohta saime EVR-ilt vastuse, et kaaluti, kuid tehniliselt ei ole võimalik. Samuti olen teinud ettepanekuid ootekoja rajamiseks. Ka see on jäänud tulemusteta.
Teie kirja kohta oleks veel teinegi küsimus – keda Te esindate? Googeldades saab üht-teist teada, et on olemas vedurimeeste assotsiatsioon jne, kuid oma kirjades Te sellele ei viita. Niimoodi üksinda on päris raske asju ajada, mitte et see võimatu oleks.
Võib-olla koostöös saame midagi parandada.
Kena alanud talve ja jõuluaega,
Anu Needo
linnamajanduse peaspetsialist-projektijuht
Kiviõli Linnavalitsus
majandusüksus
Tere!
Edastan Teile kirja ühispeatuste teemal ja põhjuseks plaan renoveerida ka Kiviõli jaama ooteplatvorm. Ei oska päris kindlaid kohti määrata, kuid tundub, et ka Kiviõlis võiks ooteplatvorm asuda teises kohas. Jälgides rongile tulijaid ja mahaminejaid, siis tundub, et enamus liiguvad edasi n.ö. Püssi suunas. Seega ehk oleks mõttekam uus ooteplatvorm ehitada ehk Vabaduse pst-Maidla tee ülesõidu lähedale? See tooks rongipeatuse enamuse linnaelanikele tunduvalt lähemale ja võimaldaks ka mugavamalt liigelda Maidla suunas. Tänagi vestlesin ühe Kiviõli elanikuga ning temagi arvates võiks peatus olla lähemal, sest pideva kasutajana talle see piisavalt tähtis. Ka puudub Kiviõli jaamas reisijal võimalus kuhugi varjuda halva ilma korral, tänavune aasta seoses tee remondiga ja infopuudumisega tekitanud inimestes pahameelt. See näitab, et ootepaviljon äärmiselt vajalik.
Asukoht jaamast väljas võimaldab ka vajadusel vahetult ooteplatvormi juurde ehitada parkla, et kasutada "sõida ja pargi" süsteemi, ning ühendada erinevaid transpordiliike (bussipeatuse olemasolul). Arvestades suurt autode hulka, millised tulevad rongide vastu või kedagi rongile tooma, peaks parkla olemasolu olema inimestele eriti meeldiv.
Ühine rongi- ja bussipeatus annaks võimaluse lihtsamalt ehitada ka ühise ootepaviljoni, paigaldada ühine infostend (sõiduplaanid, turismi- ja kohalik info jne.). Lisaks veel muud võimalused, mis toodud allolevas kirjas. Nt Kohilas asub vahetult platvormi lähedal turukioskid ja bussipeatus, isegi toimuvad samas laadad. Raplas samuti vahetus läheduses bussipeatus ja parkla ning need head näited kui aktiivselt kasutatakse ümberistumisvõimalusi, "pargi ja sõida" süsteemi jne. Isegi mitmetes väiksemates peatustes samad võimalused.
Palun igakülgselt kaaluda võimalust parandada inimeste ühistranspordi kasutamise võimalusi ja mugavust.
Lugupidamisega
Neeme Sihv
Tere, Neeme
Vabandan, et on olnud väga kiire ja pole olnud aega aruteludeks.
Olin vahepeal 5 näd.haige, kuid meie majapidamises ei tea keegi midagi ei projekteerimisest ega arvamuse küsimisest.
S.t KOV-i käest ei ole arvamust küsitud. Kui MKM tegeleb eelprojekteerimisega, siis on ka mingi asukoht vähemasti välja vaadatud? Ja huvitav, kes sellega seal MKM-s ka tegeleb? Siis saaks hakata ise küsima.
Varasemast kirjast noppisin välja lõigu:
Kiviõli ooteplatvorm asub praegu Kiviõli jaamas, mis on Püssi läheduse tõttu Kiviõli kesklinnast veidi eemal Tallinna pool tööstusrajoonis. Kuna reisirongid on mõeldud siiski inimestele, siis tuleks Kiviõli ooteplatvorm tuua raudteejaamast välja jaamavahele. Pakun uueks asukohaks Vabaduse pst ülesõidust veidi Narva poole - sel juhul oleks kaugus elumajadest optimaalne ning kaugele ei jääks ka bussijaam.
Selle koha suhtes ei saa me aru, mis tähendab kaugus majadest on optimaalne. Kui Tallinna poolt tulla, siis terve Kiviõli ulatuses on ju elumajad suisa raudtee ääres! Oleme saanud juba elanikelt kaebusi müra kohta.
Kui mõeldakse kohe vahetult peale Vabaduse ülesõitu, siis veel kuidagi. Või siis hoopis vahetult enne Vabaduse ülesõitu. Samas, kas võib raudteepeatus olla nii lähedal autode ülesõidule? See toob logistiliselt kaasa olukorra, et kui me praegu passime punase tule all (autos, ma mõtlen) päris pikalt, siis peatuse lähedus võib kaasa tuua selle, et edaspidi passime veelgi kauem. Autojuhtide närvid niigi juba üle keeratud. Hetkel lähevad Kiviõlis punased foorid põlema juba Püssi jaamast väljudes vist. Aga eks seda teavad raudteeinimesed paremini.
Teine asi on see bussijaama lugu. Teile teadmiseks, et Kiviõli endine nn bussijaam, mis on endise raudteejaama vahetus läheduses, ei ole üldse mingi bussijaam enam. Vaid tavaline peatus. Kuna meilt otseselt ei alga ükski eesti-sisene bussiliin, ei ole olemas Kiviõli-Tallinn või Kiviõli-Tartu, vaid AINULT läbisõitvad bussid, siis jaama kui sellist ei ole enam ammu.
Tõsi, tulevikku suunatud mõtetest lähtuvalt on detailplaneeritud uue bussijaama asukoht. See hakkab aga olema sootuks linna keskel, kaugel raudteest üleüldse, nii et neid kahte objekti omavahel seostada saab olema hästi keeruline.
Rääkisin ka meie arhitektiga, ta valmistub linna üldplaneeringu ülevaatamiseks ja uuendamiseks. Seega oleks soodne aeg muudatusteks ka seoses selle teemaga.
Vabandan, kui mõtted korduvad, ei mäleta enam, mida oleme varem rääkinud J
Tervisi,
Tere
Mul muidugi veidi keeruline mingit plaani teha, sest ei tea kuidas ja kuhu sõidetakse tööle, kooli, arstile, asju ajama jne. Siiski püüan midagi mõelda logistiliselt optimaalset.
1. Buss peaks jõudma Palupera jaama 06.45. Pukas on rongile pääsemise võimalus ja hommikul vara ehk majutusasutustest eriti soovijaid pole. Et Otepäält väljumine oleks võimalikult hiline, peaks sõitma:
a) rongile Paluperasse
Otepää 06.15
Kirikumäe 06.25
Palupera tee 06.35
Palupera jaam 06.40 Seega saab bussiga hommikul Palupera jaama, seslt rongiga edasi oma kompsudega Tartu-Tallinna. Aga kuhu see buss edasi läheb jaamast?
b) Kui rongile tahtjaid ka Rõngust
Otepää 06.00
Kirikumäe 06.10
Palupera tee 06.20
Palupera jaam 06.25
Rõngu 06.32 v 06.35
Palupera jaam 06.45
Võimalik ümberistumine Valga-Tartu-Tallinna rongile. Tartus 07.20, Tallinnas 10.40. Valga rongilt võimalik ümberistumine ka Riia rongile, kui need käiku jäävad. Väga normaalne aeg jõuda rongiga Elva-Tartu-Tallinna, ei magagi päeva maha, saab kooli, tööle, asju ajama.
Valgast tulevalt rongilt võimalik sõita
Palupera jaam 06.50
Rõngu 06.57
Palupera jaam 07.05
Palupera tee 07.10
Kirikumäe 07.20
Otepää 07.30
Sobib sõitmiseks tööle Otepääle ja ehk ka õpilastele, nii Rõngust kui Paluperast. Oot, kas saan õigesti aru, et see buss on sama, mis siis hommikul 6.00 Otepäält alustas, tuli Palupera jaama, enne käis veel Rõngus ja jaamast tagasi Rõngu kaudu Otepääle? Seega sõidab buss Paluperast Rõngu 2 korda hommikul poole tunniste vahedega, pool 7 ja kell 7 ca. Kas see on ikka reaalne?
Mäletan ,et vene ajal sõitis ainuke buss Pukka,õhtune 19.00 ja see jõudis täpselt või pidi jõudma selle Minsk-Tallinn rongile (Tsaika).
Aga mõtted väga head.
Terje
Bussi- ja rongipeatuste ühildamine
Täname
Teid vahemikul 18. jaanuar – 12. märts saadetud kirjades olevate
konstruktiivsete ettepanekute eest bussi- ja rongitranspordi ühildamise
parandamiseks. Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
poolt edastatud informatsioonile on hetkel Ida- ja Lääne-Virumaa
rongipeatuste projekteerimine algfaasis ja Tapa-Jõgeva suunal on
projekteerimine käimas. Nendel liinidel vajalike peatuste võimalike
asukohtade kohta koostab ettepanekuid projekteerimiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium. Maanteeamet on projekteerimise algfaasis
olevate rongipeatuste osas pöördunud täiendavalt asjaomaste
maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste poole, et selgitada välja bussi-
ja rongipeatuste ühildamise, s.o rongi- või bussipeatuse nihutamise
vajadus ja bussi ümberpööramise vajadus raudteejaamas. Laekunud
ettepanekud esitab Maanteeamet Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumil
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ingmar Roos
Ühistranspordi osakonna juhataja
Narva
suuna peatuste projekteerimise ajaks olin juba targem. Ja õnnestus viia
asjad nii kaugele, et peatuste asukohtade ülevaatamiseks sõitsid TJA,
MKM, EVR ja Edelaraudtee kohtadele. Muidugi ka mina, sest õnneks sain
Edelalt infi, et minnakse. Kohapeal kohtusime ka omavalitsuste
inimestega. Sõmerust juba kirjutasin. Kadrina puhul tegid EVR-i inimesed
pähe näo, nagu oleks kuu pealt kukkunud, kuigi põhjendused peatuse
ümberviimiseks olid ringelnud juba pikka aega. Ja kahjuks see ei
saanudki teoks. Aga üht-teist sai! Kiviõli ongi parem näide ajukäärude
tegevusest!
Ühispeatused ja uued platvormi
Täname Narva liinil rekonstrueeritavate platvormide kohta esitatud ettepanekute eest. Võimalusel võtame need arvesse.
Mis puudutab firma Nord Domus poolt palkpaviljonide kasutamist ühispeatustes, siis kahjuks ei ole pakutud võimalus teostatav. Rongiplatvormide kujunduse leidmiseks korraldati eraldi projektikonkurss, mille võitnud kavandit kasutataksegi uute platvormide projekteerimisel ja täiendavaid platvormide kujundusi enam ei otsita.
Selgituseks Teie poolt mainitud heitmekvootide müügi kohta täpsustame, et nende müük on korraldatud viisil, kus heitmekvootide ostjal on õigus suunata, millisel otstarbel tema poolt makstud raha kasutatakse. Sealjuures heitmekvootide müügist rahastataval projektil peab olema oluline mõju CO2 üldisesse vähendamisse. Seega ei ole Eestil võimalik ise otsustada, kas saadud raha paigutada ühispeatuste rajamisse või mitte.
|
Lugupidamisega
Ain Tatter osakonna juhataja
Lollimat
põhjendust annab muidugi välja mõelda! Aga küllap see illustreerib
hästi tegijate suhtumist reisijatesse. Või on kellelgi näiteid, kuis
Eesti Raudtee on hakanud tänaseks reisijate eest hoolitsema? |
Rongide ooteplatvormide renoveerimine käib täie hooga ja tundub, et kohati ja teatud seoses kiivakiskuvat protsessi ei õnnestu aeglustada, et aruteludeks aega hetkeks maha võtta. Kahjuks on õnnestumiste ja heade ehituste kõrval ka neid, mis mõjuvad negatiivselt ühistranspordi populaarsusele , reisijate arvule, ümberistumisvõimalustele ja loomulikult ka piletitulule, rääkimata dotatsiooni osakaalu vähenemisest.
Mitmetes kohtades on ehitatud ooteplatvorme äärmiaselt halbadesse kohtadesse ja seda just reisijate seisukohalt, ümberistumisvõimalustest lähtuvalt ja kogu selline tegevus on regionaalpoliitiliselt tuleviku maaelu ning transpordivõimalusi halvav. Parim näide sellest on Keeni. Samas on väga häid lahendusi, nagu Tamsalu, kus platvormi asukoht võimaldab vallapoolseid ümberkujundusi bussipeatuse alal ja ka tulevikus võimalikku jaamahoone kasutust. Kui Kehra puhul jäävad ooteplatvormid jaamahoonest enam-vähem mõistlikku kaugusesse, siis Rakke puhul on planeeritav asukoht äärmiselt halb. Samas on erinevates detailplaneeringutes, arengukavades ja bussiliinide optimeerimise kavandites piisavalt hästi kirjeldatud vajadust ja võimalusi erinevate ühistranspordiliikide ühildamiseks, lubadus parandada rongide ja buside haakuvust on kirjas isegi valitsusliidu programmis. Miks AS EVR Infra jätab sellised uuringud arvestamata ooteplatvormide asukohtade küsimuses?
Eriti häiriv tulevikku silmas pidades on aga see, et Te ei kooskõlasta ega paku erinevaid võimalikke asukohti välja kohalikele omavalitsustele enne projekteerimist!? Toimub ju ooteplatvormide eelprojekteerimine Jõhvi, Kiviõli, Oru, Kabala ja paljude teiste peatuste suhtes, kohalikud omavalitsused ei saa aga nendega arvestada oma planeeringutes, sest puudub info. Sellest tulenevalt on häiriv ka omavalitsuste ja ühistranspordikeskuste suhtumine parimate lahendite otsimisel, sest nende kirjades on viiteid koostöö puudumisele Eesti Raudteega!? Miks see nii on, et koostöö Teie poolega ei tundu neile vastuvõetav?
Küsimusi on ka kohati töö kvaliteedis ja reisijate ohutuses. Tartu uue teedevahelise ooteplatvormi kvaliteet on halb ja reisijatele lausa eluohtlik. Ka on puuduseks ülekäikude puudumine, mis juba kaasa toonud ohtlikke situatsioone ja palju kaebusi! Selle kohta lisan ka manusesse mõned fotod. Kui minu poolt tõstatud probleemid võivad tunduda Teile virisemisena ja omapoolseid vigu asukohtade planeeringuprotsessis ning valikutes on raske tunnistada, siis fotod vähemalt kiretud tõendid.
Ohutuse koha pealt on alati ohtlikud jaamades asuvad ooteplatvormid. Kui Sonda puhul ei ole optimaalne platvormi jaamast välja viia, siis Kiltsi, Oru, Soldina, Kadrina, Kiviõli, Jõhvi, Tabivere, Vastse-Kuuste, Orava jpt puhul aitaks jaamast väljaviimine kaasa ohutuse paranemisele ja vähendab ka üldiselt kõrvaliste isikute viibimist jaamade territooriumil. Ei saa ju sulgeda silmi jaamades seisvate kaubarongide alt ja ülalt läbironimistega seoses. Sellistele olukordadel tähelepanu juhtimine ja selliste olukordade minimaliseerimine üks oluline võti liiklusohutuse parandamiseks mitte ainult sõnades (plakatid jaamades) vaid ka tegelikkuses.
Soovin jätkuvat edu ooteplatvormide ehitusel ja koostöö paranemist, tagamaks reisijatele parimad võimalused tulevikuks ning loodan ka, et muutub olukord, kus AS EVR Infra ei vasta tehtud ettepanekutele üldse.
Parimate soovidega
Neeme Sihv
Tere
Ütlen kohe ära, et ma ei pea nende probleemide tõstatamist virisemiseks, pigem hoolimiseks. Suurema osaga kriitikast tuleb kahjuks ka nõustuda – eriti, mis puudutab tervet platvormide uuendamise protsessi. On palju ettevalmistavaid asju, mida tulnuks teha aastatel 2007-2008, ent millele toona tähelepanu pöörata ei osatud. Õhuke riik, mis teha.
Kui nüüd konkreetselt rääkida, siis Rakke puhul olid meil laual üksnes halvad variandid. Esialgne plaan oli ääreplatvorm jaamahoone ees. Kuna enam poleks olnud võimalik rongide vahetus, nõudsime teedevahelist platvormi. See aga jaamahoone ette enam ei mahtunuks. Võimalik oli platvorm viia kas teisele poole ülesõitu (millele oli vastu KOV) või siis jaamahoonest eemale Tallinna poole. Valisime viimase (kuna KOV oli teisele lahendusele vastu). Kas sai parim variant, ei tea.
Tartus ei ole ma ise käinud, aga olen aru saanud, et tunnel on olemas ja pääs perroonile sellega tagatud. Täiendavaid ülekäike ei soovi sinna EVR Infra ega TJA. Pean nendega ses osas ka nõustuma. Kui inimesed soovivad (täiesti arvestatava alternatiivi olemasolul) oma eluga riskida, siis ei saa neid ka kuidagi takistada. Töö kvaliteet on iseküsimus, tahaks siiski loota, et EVR Infra mittekvaliteetset tööd niisama vastu ei võta.
Orava puhul ülesõidule lähemale nihutamine jällegi seotud täiendavate kuludega – pinnas pidada soine olema.
Jõhvi osas tegutseme, et asukohta nihutada. TJA esialgsel hinnangul ei tohiks see võimatu olla. EVR Infraga ses osas kokkulepet veel ei ole.
Tegutseme ka teiste platvormide osas – näiteks on plaan Kohtla asemel peatuda Kohtla-Nõmmel, kuna potentsiaalseid kasutajaid peaks seal rohkem olema. Samas nõuab see veel täiendavat analüüsi, kuna seondub ka võimalusega Kohtla-Järvelt ettevedu korraldada. Oru ja Kiviõli osas nõus, et tuleb kaaluda nihutamist, kuigi vaevalt, et see EVR Infrale meeldib. Soldina osas aga ei oleks ilmselt ka sellest kasu – reisijaid seal lihtsalt ei ole.
Tuleb tunnistada, et kõigi ettepanekute mitterealiseerimise taga ei ole ka EVR Infra. Näiteks Tallinnas Vesse osas ma ei nõustu, et Teie kirjas välja pakutud lahendus oleks olnud parem. Ka näiteks Ülenurme nihutamise puhul, mis tehti just Teie ja veel mõne inimese ettepanekul, ei saa ülemäära kindel olla, et see paremini toimima hakkab. Aga siiralt loodan, et hakkab.
Tervitades
Ronnie Kongo
Lugupeetud Neeme Sihv,
Teie poolt küsitud abi saavad anda maavalitused ja ÜTK-d, sest nemad tegelevad bussiliinide korraldamisega ja liinivõrgu kujundamisega.
Kaugliinide infot sõitjate hulga kohta valdavad aga ainult vedajad.
Näiteks Harju ÜTK-l on just läbi viidud liikumisuuring, kus küsitleti bussis inimesi ja uuriti just seda, mis on inimeste reisi lõpp-punkt.
Sealt peaks välja tulema kas Hageri ja Aespa inimesed soovivad massiliselt just Laagrisse ja Pääskülasse sõita.
Vahendite nappuse tõttu tuleb aga mõnest teisest kohast mõni liiniosa siis käigust maha võtta.
Kui on selgunud, et mõnes kohas sõiduvajadust pole, siis on vaba ressurssi, mida mujale suunata.
Tervitades,
Aini Proos
Nõunik
Ühistranspordiosakond
Tänan Teid heade soovide eest!
IRL-i valitsemisprogrammi lubaduste elluviimine ühistranspordi, sh
raudteeliikluse valdkonnas toimub läbi valitsusliidu programmi, mida
rakendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Üksikasjalike küsimustega raudteeplatvormide asukohtade osas on
otstarbekas pöörduda otse sinna – platvormide asukohad otsustatakse
infrastruktuuri valdaja, Tehnilise järelevalve Ameti ja kohaliku
omavalitsusüksuse koostöös. KOV kaudu on seega kaasatud ka kohalik
kogukond, kuid loomulikult võib konkreetsetest ettepanekutest ja
tähelepanekutest ka otse ministeeriumile teada anda.
Valga ja Koidula vahelise reisirongiliikluse käivitamise aeg pole veel
teada, eelarveaasta keskel on selleks keeruline vahendeid leida, kuid
riik peab ses osas läbirääkimisi Edelaraudtee AS-ga. Selge on aga see,
et uute reisirongide saabumine kasvatab märgatavalt veovõimsust, mis
võimaldab rongiliiklust tihendada ja lahendada paljud tänased
kitsaskohad.
Lugupidamisega,
Rauno Veri
IRLi pressiesindaja
Lugupeetav Neeme Sihv!
Tänan Teid maavanema nimel ratsionaalsete ja asjalike mõtete ning ettepanekute eest.
Kuna avaliku transpordi küsimused ja liiklusohutus on maavanemal üheks prioriteetseks valdkonnaks, siis on ta väga aktiivselt olnud kontaktis nii Edelaraudtee kui ka Eesti Raudtee juhtidega.
Erinevatel nõupidamistel on arutatud ka Teie kirjas esitatud mõtteid.
Loodame, et kõik mõistlikud ideed realiseeruvad.
Edastasime Teie kirja ka Jõgeva linnavalitusse arendusnõunikule (Erki Teder).
On ju Jõgeva linn kõikide Teie kirjas tõstatatud probleemide lahenduste otsijad.
Parimate soovidega,
Vahur Kukk
arendusnõunik
Jõgeva MV
Tere!
Vastuseks teie küsimustele Pärnumaa raudteeliikluse uuringust.
Pärnumaa
Omavalitsuste Liit (POL) ei tegele infrastruktuuri arendamisega. Küll
on meie huvi Pärnumaa areng tervikuna. Vaata Arengustrateegia Pärnumaa 2030+. Arengu
üheks eelduseks on Pärnumaa aeg-ruumiline kättesaadavus st.kiired
ühendused Eestis ja Euroopaga. Seetõttu näitame omapoolset initsiatiivi
raudtee- ja lennuliikluse arendusprojektide ettevalmistamisel.
Raudteeliikluse töö oleme üle andnud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumil
Tööga saab tutvuda POL veebilehel: Raudteeliikluse uuring kust leiate vastused ka oma küsimustele. Oleme liiklust käsitlenud ka Pärnu linna ja lähiümbruse võrgustikke siduvas teemaplaneeringus.
Uuring
ei tegelenud trassivalikuga, seda saab Planeerimisseadusest tulenevalt
teostada läbi maakonnaplaneeringu. Rail Baltica trassivalikuga (AECOM
töö) saate tutvuda MKM veebilehel.
Maakonna bussiühenduste planeerimise kohta oskab infot anda Pärnu Maavalitsus (Avo Rahu)
Lugupidamisega
Eeri Tammik
Pärnumaa Omavalitsuste Liit
juhatuse esimees
Õigupoolest peaks meie kõigi meelepaha olema suunatud ajalehe Koit suunas,
sest ajaleht on avaldanud puuduliku nimekirja remonditavatest
ooteplatvormidest. Kahjuks ei ole artikli autor veel vastanud kust pärineb
puudulik nimekiri, sest Eesti Raudteelt nad Lõuna-Eestis remonditavate
platvormide nimekirja ei küsinud.
Kinnitan, et Eesti Raudteel ega teistel asjaomastel instantsidel ei ole kavas
Ilumetsa peatust sulgeda. Samavõrd kahetsusväärsel viisil on Põlvamaal
nimekirjast leht välja jätnud Veriora.
Eile sai ajalehele Koit saadetud ka vastavasisuline märgukiri, koos
ettepanekuga ära klaarida nende poolt tekitatud suur segadus, mis paljudele
Põlvamaa inimestes on tekitanud tegelikult asjatut ärevust.
Lugupidamisega,
Urmas Glase
Eesti Raudtee avalike suhete juht
****************
Tere lp Neeme,
Kahjuks olen puhkusel ja eemal, aga järgmisel kuul tööle tagasi tulles võtan teema ülesse ja vestlen meeleldi. Midagi poleks ka kokkusaamise vastu Viljandi maavalitsuses. Teil on alati olnud asjalikud küsimused ja professionaalsed ettepanekud.
Lugupidamisega
Tõnis Korts
Viljandi Maavalitsus
P S Soomaa ettepanekud edastasime juba eelmisel aastal Maanteeametisse ja mina olen ühe korra ka osakonna juhatajaga sellel teemal vestelnud ja meiepoolse pildi edasi andnud. Lõplikku vastust veel ei ole ja kui tööle tulen, soojendan teema ülesse. Olen selle liini käivitamisest ka ise huvitatud ja see on selle kandi arengu huvides äärmiselt vajalik. Ma ei ole mõnda aega tööl olnud, aga kuulsin, et praegu on kõva surve Tallinna poolt eelarve kärpimisele ja liinivõrgu kokkutõmbamisele. Aga eks seda näeb, kui tagasi tulen.
plaanis pikendada kõik praegu Koidulasse suunduvad maakonna bussiliinid
uue peatuseni.
Lugupidamisega
Are Nupp
Arengu- ja planeeringuosakonna spetsialist
Tere veelkord,
lisan veel täiendavalt juurde meie elanikkonna kohta andmed.
Hetkel on meil 6307 elanikku. Sotsiaal-majandusliku analüüsi alusel on eakaid inimesi (üle 65-a) 23%, lapsi ja noori (kuni 25-a) 27%.
Seega on meil piisavalt suur arv potentsiaalseid rongireisijaid, kes valivad selle transpordiviisi just soodsama hinna tõttu.
Eelkõige puudutab see pensionäre ja tudengeid, kellele rongipileti hind on pea 50% soodsam kui bussipilet. Usume, et neid reisijaid on ca 10-20% elanikest.
Lisanduvad reisijad naaberomavalitsustest. Meil, Kiviõlis, lähevad rongile ja tulevad rongilt Maidla ja Lüganuse elanikud. Kui Lüganusel on valida ka Püssi jaama, siis Maidla inimene tuleb kindlasti Kiviõlisse, sest siia tulevad ka bussid Maidlast.
Seega omab Kiviõli rongipeatus tähtsust ka piirkonna tõmbekeskusena.
Lugupidamisega,
Tere,
Saime küsimused rongipeatustest. Kuna Kiviõli kohta on öeldud, et projekteerimine algfaasis, siis kohe küsime:
1) Kas on planeeritud Kiviõli peatus jätta samasse kohta?
2) Kui ei, siis kas on välja valitud mõni muu võimalik asupaik?
3) Millal ajaliselt on planeeritud rongipeatuse projekteerimine, rek.või uue ehitamine?
Ideid on igasuguseid, kuid millised neist on reaalsed ja vastuvõetavad osapooltele? Linna ei ole siiani keegi informeerinud selles küsimuses. Me väga ootame seda infot.
Kas ja kui palju inimesi rongiliiklust kasutab Kiviõli peatuses? See info on esmaselt kindlasti olemas operaatoril. Küsimus KOV-ile on küll ebakohane.
Saame ainult tagasisidet meie linna kodanikelt, kui on mingid probleemid.
Näiteks:
a) miks ei ole ooteplatvormil mitte ühtegi varjualust, probleem aastatetagune, oleme ka ER-ga ja Edelaraudteega kirjavahetuses olnud, siiani ei ole leitud fin.vahendeid
b) müra probleemid eramurajoonis (eeskätt Lepa tee)
c) jalakäijate ületuskohad ei ole piisavalt turvalised ja mugavad, seda ohtu on ER poolt 2009-2010 veidi leevendatud
d) miks ei ole võimalik rongipeatuse kohas autoga parkida, inimesed, kes käivad rongil vastas, neil ei olegi sisuliselt kusagile parkida, kui ainult muru peale
Nii et muresid on ja Kiviõli LV poole pealt oleme valmis kõiki variante arutama. Kus ja kuidas me saaksime seda teha? Võib-olla on teil juba mingid eskiislahendused, neid saab ju edasi saata ja meie saaksime kommenteerida. Hetkel planeerime kergliiklusteid, ja mõtleme kuidas neid saaks rongipeatusega kokku sättida.
Palun saatke see kiri isikutele, kes asjaga tegelevad. Allpooltoodud kirjavahetusest ma ei loe välja e-maile.
Tere
Kokkuleppel MKM-ga on Kärkna peatus Sinu poolt loetletud reisidel sees järgmisest liiklusgraafikuperioodist, mai lõpust 2012.
Parimatega
KIISA
1. Tundub, et mõõtkava järgi vaja platvormi rohkemgi nihutada.sest:
*Ülekäik peaks jääma praegusele kohale, et tagada võimalus (oluline!) jaamakorraldajal ära saata mõlema suuna ronge, asudes platvormi otsa juures ja omades ülevaadet reisijate peale- ja mahaminekust. Arvestades treppi ja pandust, nihkub platvorm seega rohkem kui 10 m!?
* Arvestada tuleb ka reisijate kommet jaama ootesaalist välja tormates ronida platvormile või ka joosta ülekäigule, võiks isegi nihutamine olla suurem, nii et ülekäik jääks 10 m praegusest Tallinna poole? Umbes maja nurga ja ootesaali ukse vahepeale, et vältida nurga tagant otse ülekäigule lidumist
2. Ühest platvormist peaks piisama, sest praegune ju kitsamgi veel. Vajadusel võiks kaaluda (kui olukord seda võimaldab, teha 5m laiune platvorm, siis saaks ka pingid lahedasti ära mahutada, mis ka oluline.
3.Oluline konsulteerida Saku vallavalitsusega, et kas saab teha parkla ja juurdepääsutee (kindlasti ülioluline bussipeatus samas!!!) ülesõidu juurde, sest sealt tullakse nagunii otse. Kelle haldusalasse jääb siis juurdepääsutee parklani, ei oska öelda.
*4.Puidust ülekäik kipub olema libe, seega oleks vaja karestatud kivi või betoon materjal. Seda arvestades pidevaid ohtlikke situatsioon praegusel ülekäigul.
5. Ei oleks paha ka paar pinki ja katusealune raudtee vastasküljele ülekäigule tuleva jalgraja juurde.
6. Väga hoolikas peaks olema piirete väljatöötamisel, et vältida igasugune otse raudtee ületamise võimalus, sh ratastega liiklemisel. Nende asetus ja mõõdud vajavad otsustamist kohapeal ja hiljem.
Varem või hiljem plaanin jõuda niikaugele, et ülesõidu juures oleks bussipeatus ja parem on seda teha muid asjaolusid arvestades juba praegu.
LIIVA
1. Nagu ma aru saan, siis vana hoone KK tõttu ei saa kõrvalted nii palju nihutada kui vaja? Kahju.
2. Praegune asukoht välistab igasuguse võimaluse kasutada jaama ootesaali? Mida küll praegu ei võimaldata, aga tulevikus ootaks sarnast olukorda, kus see oleks ikkagi loomulik. Seega üks asukoha miinuseid .
3.Parkla juures kus liiklusmärkide tingmärk, oleks seega vajalik ootekoda, võimalusel arvestusega, et samasse võib asjaolude muutumisel tekkida ka bussipeatus, mis omakorda võib olla vajalik mõne tellimusbussi peatumise jaoks.
4. Puidust ülekäiku ei pea otstarbekaks.
Antud tööde raames peaks üksiti ära tegema ka ülivajaliku ülekäigu paariskõrikus , ladude vastas, sest pidev inimeste liikumine ja ohtlik.
5. Platvormi mahutavuse pärast ma muret ei tunne, kuigi ka siin võiks kaaluda võimalusel 5m laiust platvormi.
NB! Nii Kiisa kui Liiva puhul tasuks teise platvormi kulutuste asemel kaaluda arhitektuuriliselt ilusama katusealuse ehitamist, sarnaselt Tartus olevale - ühe postirea ja katusega umbes 15-20 m pikkuselt otse platvormil.
HAGUDI
Skeem suht arusaamatu, aga jääb mulje, et platvorm tuleb teisele poole raudtee, mis oluline, arvestade võimalikku jaama taastamist.
Ülekäigud vajalikud mõlemasse otsa.
ROOBUKA
Äärmiselt vajalik konsulteerida KOV-iga (Saku ja Kohila vald), sest nende poolt toimub hetkel juurdepääsude kavandamine. Sellega seoses
* Ehk mõeldav asukoha nihutamine praeguse platvormi otsa (Kohila poole), et ehituse ajaks tagada vana platvormi säilimine ja hilisem ümbertegemine jalgrajaks, kui on vajadust. Nihutamine mõeldav seetõttu, et enamus reisijaid liigub just Kohila poole ja sõltub eelkõige sellest, kas see annaks lihtsama ja parema võimaluse juurdepääsuteede ehitamiseks!!!?? Kuna tegemist suurelt osalt eramaadega, annaks selline variant ehk võimaluse paremini laveerida??
Vajalik kindlasti ülekäik vähemalt ühes otsas, parem muidugi mõlemas, olenevalt juurdepääsudest
Mõnevõrra Kohila poole on ka Kurtna poolne maantee lähemal, seega jääks ehk ära pika juurdepääsutee rajamine.
Jääb kahe valla piirile, kuid kasutatakse ka mõlema valla elanike poolt.
SAKU
Asukoht arusaamatu, kuid sobiks maksimaalselt ülesõidu lähedal (sirgel teeosal) sest
* võimalik ootekoda, infot ja muud ühildada ehk kohaliku infoga, spordiraja rajatistega jm.
Kindlasti vajalik pandus ja trepp ka Kasemetsa poolses otsas. seda enam, et detailplaneeringu järgi peaks olema projekteerimisel kergliiklustee vanal raudteetammil, seega ka vajalik ka jalgrada ülesõiduni.
NB. Arvestades seniseid kogemusi inimeste käitumisel, peaks kaaluma teist tüüpi ootekodade rajamiseks. Seda enam, et pea üheski neist peatustest ei ole ülesõitu lähedal ja seega pole oluline ka läbipaistev plastmass, nähtavuse tagamiseks. Kindalsti arvestada ka bussipeatuse võimalikkust tulevikus, kohalikke plaane ja planeeringuid, võimalikke pakendikonteinerite asukohti, suurt reisijate arvu jms. Seega pakuks välja vandaalikindlamat betoon ootekoja või inimlikuma ja nägusama puitehitise, nagu näiteks kasutusel paljudes bussipeatustes. Matkajate vajadusi arvestades võiks kohati kaaluda ka võimalust lisada paar lauda-pinki jms.
Platvormide valgustuse puhul kindlasti tagada valgustid, mis ei oleks nurga all, ega omaks kumerklaase.
Võimalusel küsida arvamusi KOV-lt, kas võimalik toetada ootekodade vm rajamist, sest eelkõige need vajalikud kohalike jaoks.
Info (sh sõiduplaanid) võimalusel tagada ühtsetel stendidel mitte platvormil vaid parklas, jalgraja ääres vm, et ühtlustada info asukohad ning tagada ka turismiinfo vms. See koos ehk odavam ja ehk sedagi nõus projekteerima vms KOV.
Neeme
Väga mõjuvad on alati sellised vastused: Kuhu küll selle suslaga sõita?
See tekitab tunde, et väga oluline vastus. Aga nii vastab vaid üks. Muide 15 pooldajat on minu arvates päris kõva tulemus. Seda enam, et tavaliselt vastavad ju igapäevased sõitjad, need, kes vahel tahaks sõita Raplasse, Sakku või mujale, küsitluses ei osale. Kui aga info levib, et ka rongiga saab sõita Iklasse, Kablisse, Häädemeestele ja tagasisõiduvalikud suuremad, on seegi oluline.
Rongiaegade muutusi võib tulla, aga pole üldse kindel, mis suunas. Võib ju lausa suures ulatuses muutuda ühele või teisele poole. Sättisime siin ka igasugu variante, aga kaugemat tulevikku ei tea. Paha see, et see rong teeb teel kolm vahetust teiste rongidega ja eriti seal muuta praegu midagi ei anna. Ja piisaks muidugi 10 min nihutamisest.
Linna jõudmine üks asi, tavaliselt ikka tuleb ka 10, 20 min või rohkemgi minna kooli, tööle ja ehk isegi kaugemasse linna otsa. Eks ta kõik keeruline ole küll.
Tervitades Neeme.
Tundub, et püüdsin teha muudatuse, mis oleks olulinme paljudele inimestele, kuid ebapiisava selgituse tõttu on muudatus väheoluline.
Pärnu-Tallinn rong väljub Raekülast 07. 14, praeguse muudatuse järgi jõuaks buss Raekülla 07.16. Seega, kuigi bussilt jõuab Pärnus ümber istuda Tallinna bussile, siis Tallinna rongile ümberistumine võimatu. Ometi on rongiliinil peatusi, millede elanikele ei muutu midagi paremaks. Ka Teie piirkonna inimestele, kes sooviks sõita Pulli, Tootsi, Raplasse, Kohilasse, Kiisale (Vembu-Tembumaale), Sakku jne, ei muutu midagi paremaks. Vabandan, et ei selgitanud piisavalt muudatuse vajadust, kuid bussiaega on vaja nihutada 10, mitte 5 min varasemaks! Seega jääb praegune muudatus ebaoluliseks ega kajasta reisijate vajadusi. Palun kiiremas korras muudatused üle vaadata ja parandada minu selgitustest tekkinud valearusaam!
vabandan veel kord!
Austatud Viljandi Maavanem Lembit Kruuse,
Vastuseks Teie 29.09.2011.a. kirjale nr.13-1/1072-2 teatab Edelaraudtee Infrastruktuuri AS alljärgmist:
- Edelaraudtee Infrastruktuuri AS on seisukohal, et Suure-Jaani vald ei ole kuni käesoleva ajani ei ole soovinud busside peatuskoha rajamist. Edelaraudtee Infrastruktuuri AS tugineb oma väites järgmistele asjaoludele:
1.1.Edelaraudtee Infrastruktuuri AS alustas Türi-Viljandi raudteelõigu renoveerimise kavandamisega 2009 I poolaastal. Peale Vabariigi Valitsuse 18.06.2009.a. otsust nr.260, millega arvati Türi-Viljandi raudteelõik Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kavasse, avaldas Suure-Jaani Vallavalitsus soovi Sürgavere peatuspunkti ooteplatvormi asukoha muutmiseks ning esitas vastava tingimuse Edelaraudtee Infrastruktuuri AS projekteerimistingimustesse.
1.2.Vastavalt Suure-Jaani Vallavalitsuse poolt Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-le väljastatud projekteerimistingimustele kohustus Edelaraudtee Infrastruktuuri AS projekteerima ja ehitama Sürgavere peatuspunkti alljärgnevatel tingimustel:
- raudteeülesõidukohad varustada valgusfooridega;
- võimalusel kavandada Sürgavere peatuspunkt ja ooteplatvorm Sürgavere raudteeülesõidu (Mudiste-Kobruvere riigitee T24127 ristumiskoha) lähedusse;
- kavandatavale ja renoveeritavale ooteplatvormile näha ette ootepaviljonid istepinkide, valgustuse ja teatetahvlitega.
- Sürgavere peatuspunkti ooteplatvormile näha ette juurdesõidutee ja autoparkimise võimalus vähemalt viiele autole ja reisibussile. Suure-Jaani vald on nõus vajaduse korral algatama detailplaneeringu koostamist.
Eeltoodud tingimustes ei nähtu mistahes viisil, et Suure-Jaani vald on esitanud Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-le nõude busside peatumiskoha rajamiseks.
- Suure-Jaani Vallavalitsus on kooskõlastanud Edelaraudtee Infrastrutuuri AS-i poolt esitatud Sürgavere peatuskoha ehitusprojekti
2.1.Tulenevalt Raudteeseadusest väljastab raudteerajatistele ehitusload Tehnilise Järelevalve Amet. Toimingud, mis eelnesid Sürgavere ooteplatvormi ehitusloa nr 1883 väljastamisele Tehnilise Järelevalve Ameti poolt olid järgmised.
- Edelaraudtee Infrastruktuuri AS taotles Suure-Jaani Vallavalitsuselt projekteerimistingimused (29.10.2009.a. nr I-4/232)
- Suure-Jaani Vallavalitsus väljastas projekteerimistingimused raudteerajatise projekteerimiseks (10.11.2009 nr 756);
- Edelaraudtee Infrastruktuuri AS tuginedes muuhulgas ka Suure-Jaani Vallavalitsuse poollt esitatud tingimustele, tellis projekti Sweco Projekt AS-lt;
- Sweco Projekt AS projekti alusel taotles Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tehnilise Järelevalve Ametilt ehitusloa. Enne ehitusloa väljastamist küsis Tehnilise Järelevalve Amet Suure-Jaani Vallavalitsusele arvamust. Suure-Jaani Vallavalitsusel vastuväited puudusid (Suure-Jaani valla ehitusloa kooskõlastus 02.06.2011 nr 7.2.-10/1275).
Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i käesolevas vastuskirjas esitatud väited on dokumentaalselt tõendatavad ning Edelaraudtee Infrastruktuuri AS on need valmis nõudmisel esitama.
Edelaraudtee Infrastruktuuri AS on Teie poolt tõstatatud küsimust seoses busside tagasipöörde koha rajamisega Sürgavere peatuspunkti juurde arutanud Tehnilise Järelevalve Ameti vastavate spetsialistidega ning jõudnud ühisele arvamusele, et kõnesolev busside tagasipöörde koht ei ole raudteerajatis.
Oleme seisukohal, et Sürgavere peatuses bussi- ja rongigraafikute sidumiseks piisab tavalistest teeäärsetest bussipeatustest, kuna seal peatuvad läbisõitvad bussid, millistel puudub vajadus ümberkeeramiseks.
Tööpäeviti kell 6:56 läbib praegu Kerita bussipeatust buss, mis saabub Viljandist läbi Aimla, Ülde ja Tääksi. Laupäeviti kell 9:26 läheb Keritast buss Sürgaverre, Sürgavere vanasse raudteejaama, Pärstisse ning Viljandisse lõpuks välja.
Laupäeviti kl 13:26 läbib Keritat buss, mis tuleb Viljandi poolt läbi Pärsti, Sürgavere endise raudteejaama ja Sürgavere. Sellelt mõistlik korraldada ümberistumist RLP käivale Viljandi-Tallinn rongile. Taas piisab bussi läbisõidust 10min enne rongi.
Tööpäeviti 18:21 väljub Keritalt buss läbi Tääksi, Ülde ja Aimla Viljandisse. Kui seda nihutada poole tunni jagu hilisemaks, on ka võimalik ümberistumine Tallinn-Viljandi rongilt.
Edelaraudtee Infrastruktuuri AS planeerib avada reisirongiliikluse Türi-Viljandi raudteelõigul alates 01.jaanuarist 2012.a. Aega jääb pisut rohkem kui kaks kuud. On ilmne, et selle ajaga ei ole võimalik planeerida, projekteerida, kavandada finantsvahendeid ehituseks ning ehitada antud projekti raames kõnesolevat bussipeatust, rääkimata busside tagasipöördekohast. Edelaraudtee Infrastruktuuri AS jääb seisukohale, et eelnimetatud põhjustel tuleb Sürgavere ooteplatvorm ja sinna juurde kuuluv ehitada välja algselt kavandatud projekti alusel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Rain Kaarjas
Edelaraudtee Infrastruktuuri AS
Tere!
Meil on samuti hea meel, et Edelaraudtee Infrastruktuuri AS võttis kuulda
Sürgavere külaseltsi ja valla ettepanekut muuta peatuse asukohta.
Mis puutub bussipeatusse, siis valla ettepanek oli pikendada Sürgavere
bussipeatust raudteejaamani
ümberpööramisvõimalusega. Paraku ümberpööramiskoht jäi rajamata
rahaliste võimaluste puudumisel.
See küsimus on jätkuvalt aktuaalne. Ainult bussipeatustest sinna ei
piisa, kuna seda teed sõidab ainult üks
liin.
Praegune parkla suurus on arvestatud edelarautee poolt. Meie soov oli,
et sinna oleks mahtunud ka reisibuss,
mis oleks võib-olla lahendanud ka bussipeatuse probleemid.
Olustveres on bussipeatuste probleemid lahendatu. Bussid ei pea sõitma
parklasse vaid peatuvad Suure-Jaani-
-Olustvere maanteel. Parkla on sõiduautodele ja siiani ruumipuudust ei
ole, kuna parkida saab ka sissesõidutee äärde.
Täielikult Teiega nõus, et bussiühendsed peavad kattuma
rongiliiklusega. Rauteeliiklus on muutumas üha populaarsemaks
ja mugavamaks, seega peame koostöös Maavalitsusega leidma võimalusi
problemi lahendamiseks.
Lugupidamisega
A. Aua
Majandus -ja ehitusosakonna
Uute ooteplatvormide ehitamine on jõudnud kaugele, võib öelda, et
lausa lõpuossa. Seega on vaja alustada ka ühispeatuste väljatöötamist
ja sobivaim selleks on esimeste hulgas Palupera. Põhjus eelkõige
selles, et uus platvorm on valmis ja maantee Otepää suunas aktiivselt
kasutatav. Ka on valminud Valgamaa Teemaplaneering
http://www.valgamaa.ee/userfil
Samuti on valminud transpordiuuring, mis näeb ette
ümberistumisvõimalused Paluperas ning vajaduse (Rõngu)-
Palupera-Otepää bussiliini käivitamiseks ja ühildamiseks rongidega
ning vajaduse ühispeatuse loomiseks.
Osaliselt saab ühispeatuste loomisel eeskuju võtta mõnestki valminud
peatusest Türi ja Viljandi vahel.
http://eestimaablogi.blogspot.
Seal on küllaltki hästi lahendatud parklate süsteem, bussipeatustega
alles asi tegemisjärgus.
Palupera Ühispeatus:
1. Vajab maa-ala omanduse lahendust (paaritu kõriku, kõrvaltee ja
Otepää-Rõngu maantee vahelisel alal) koos maa-ala hilisema haldamise
ja hooldusega.
2. Võimaldab luua avaturu, müügikioskid, bussiootekoja. Selle kõige
tegemiseks saab võimalusel ära kasutada ka olemasoleva vana küüni,
eriti kui see külgedelt avada ja tagades sellega parema nähtavuse.
Võimalik teha soovi korral ka söögikoht jms.
3. Kaevu ehitamine pole vajalik, kuna läheduses juba olemas puhkekoht
koos joogiveevõimalusega, milline valla poolt loodud
4. Trepi, panduse ja ülekäigu ehitamine ooteplatvormi Valgapoolsesse
otsa. Selle lahenduse puhul kaks varianti. Kui busside juurdepääs,
parkla ja peatus saab olema praeguse platvormi otsa juures (juurdepääs
ringteena või muu lahendusena), piisab ülekäigust samas. Peab aga
arvestama, et tegu perspektiivse platvormi pikendamise alaga, seega
otstarbekam oleks teha u 70 m jalgrada ülesõidu suunas, siis ülekäik
ja samasse ootekoda. Ootekoja (ühendatuna söögikohaga vms) puhul oleks
siiski vajalik kardinaalsem suhtumise muutumine ja ootekoda peaks
olema kütmisvõimalusega.
5. Ootekoja juurde vajalik läbimõeldud infostend(id), võimalusel
katusealusega, kus on ette nähtud kohad kõikide transpordiliikide
sõiduplaanidele kuni Valgamaa üldplaanini välja, turismiinfo, valla
ja/või maakonna kaart, külainfo jne.
6. Vajadusel arvestada teenusbusside jaoks parklaruumi eraldamisega,
samuti ka tulevikus võimalike lisateenustega, nagu elektrimopeedide
laadimisvõimalus, muud laadimisvõimalused jms.
7. Lahenduse väljatöötamisel arvestada "Pargi ja Sõida", "Suudle ja
sõida" plaanidega, autode juurdepääsuga müügikohtadele, - kioskitele,
- söögikohtadele vms.
8. Välja tuleb töötada liiklusmärgina Ühispeatuste märk, millel oleks
üks kindel kujundus (inimene, talu, sirp ja vasar vms) ja võimalus
väiksemalt märkidega lisada tähised vastavalt teenustele (talukaubad,
käsitöö, ühistranspordiliigid, turismiinfo, puhkekoht, söögikoht, kaev
ehk joogivesi jms). Märgi asukoht peaks autojuhte ja muid liiklejaid
varakult informeerima lähenemisest sellisele kohale, seega umbes
200-500 meetri kaugusele maanteel, samuti ka Regio jm
kaardilahendustes.
9. Võimalikud muud asjaolud ja lahendused, mis võivad tekkida
väljatöötamise käigus ettepanekutena erinevatelt asutustelt või
seltsidelt
Arvestades, et selliseid ühispeatusi on palju, peaks süsteemi
väljatöötamisega kiirelt alustama ja esimesed "pääsukesed" valmis
tegema.
Kindlasti on võimalik erinevate asjade väljatöötamine ja
ehitamine/lisamine ka hiljem..
Et tegemist on olulise objektina just regionaalpoliitiliselt, peaks
selle rahastamine toimuma ehk just regionaalarengu programmidest.
Parimatele ja kiiretele lahendustele lootma jäädes
Neeme Sihv
11 kommentaari:
Rein Järvelill
Vasta
Neeme Sihv , väga hea ajalooline ülevaade. Kui sa nüüd hoolikalt loed, siis on enamus asju hoopis teisiti Koidulas kui sa toona muretsesid ja ette kuulutasid. 1. "Terve piirieelne tee oli täis autosid, enamusel koormaks sõiduautod-kaubikud. " - enam pole teeääred täis kaubaveokeid, kõik pargivad ilusti ootealal. 2. "Küsimuse peale, kuhu tuleb Koidulas bussipeatus, venisid mõned näod ikka väga pikaks. Isegi keegi imestas, et kas seal mitte bussipeatus olemas pole." - Koidulas on täna 2 bussipeatust - üks raudteejaamas ja teine piiriületuses. 3. "Kaldad kõrged, aga paduvihmade puhuks on taimestik (juurestik) nõrk." - täna on kõik kaldad ilusti vastu pidanud ja pole maha jooksnud ja kaetud murukamara ja mändidega. 4. "Talvel lund lükatakse kuni valge jooneni või kitsamalt, nagu tavaliselt kombeks?" - teed on olnud talvel hästi hooldatud ja lumi tõugatud ilusti üle põrkepiirde. 5. "Tõenäoliselt hakatakse kaubaronge aitama tõukeveduritega." - siiski oli Orava tõus planeeritud selliselt, et Koidula jaamas pole kasutatud tõukevedureid ja rongid sõidavad. Seega, elu muutub ja kõik lubadused pole täitmata ja alati ei tehta asju valesti ja sul pole alati õigus. Aga minu poolt sulle tänud, et juhid alati tähelepanu liikluskorralduse kitsaskohtadel Setomaal. Selles osas on sul tihti õigus, ühiskondlik transport ei toimi ideaalselt. Ja parimate lahenduste saavutamine on tihti keerukas erinevatel põhjustel.
· Vasta · Jaga · 3 h tagasi
Neeme Sihv
Rein Järvelill tänud! Tõesti on asju, mis on muutunud.
2. Jutt pole bussipeatuste arvust maakonnas vaid selles, et ühel pool teed on, teisel pole. Pealegi, bussipeatusest on vähe kasu, kui rongi ajal busse pole.
4. Lumelükkamise jutt tulenes kohalikelt, mitte minult.
5. Tõukevedureid on siiski kasutatud.
6. Erinevatest põhjustest on mul arusaam olemas, kuid endiselt ei mõista soovimatust kellegi poolt asjast aru saada. Põhjustest hoolimata peab olema huvi ja soov muuta, vallavanem aga ei saa isegi aru, mis on ühistransport ja kuidas see toimib.
Allpool ta vastas, aga see on hullem kui Baskini anekdoot. Mainin vaid üht - rongikoosseisude puudus pole siin üldse teemaks, on hoopis rongi seismine enamuses päevast. Seesama rong saaks 6x edasi-tagasi sõita, aga ta ei tunne ju huvigi ja peab ennast endiselt mingiks asjatundjaksAnnela Laaneots:
VastaKustuta
Kuulge, tänapäeval tegeletakse riigis, ka Kagu-Eestis, juba märksa innovaatilisemate lahenduste väljatöötamisega kui te siin päev otsa postitate. Mida te murrate siin lahtisest uksest sisse ja seletate, et ei tegelda teemaga. Viige end kurssi ja vaadake ringi, Kagu Ühistranspordikeskus teeb praegu pilooti sotsiaaltranspordi baasil. Ise rõhute keskkonnasäästlikkusele, pole keskkonnasäästlik kui bussid paari inimesega kärutavad mööda Lõuna-Eestit ringi. Loomulikult on arenguruumi, aga ühel teemal mitmete kirjutiste produtseerimine on tühi grafomaania, mis edasi ei vii. Kõik teavad, et transpordi korraldus hajaasutuspiirkonnas on väljakutse - selleks ei pea Einstein olema. https://kagu.ytk.ee/kagu-eestis-seotakse-sotsiaaltransport-tavatranspordiga/Imre Termonen:
Neeme, üks asi on rongiliiklus, kuid teine ja veelgi olulisem on, kuidas peaks inimene rongijaama jõudma? Bussid ei käi ju! Tean enda käest, et kui vaja rongiga näiteks Tallinna sõita, siis pean Räpinast takso järele tellima, et hommikul Veriorale rongile jõuda, sest ühistransporti pole. Elan muideks Setomaal, tõsi, minu jaoks on Räpina lähemal kui Värska, kuid ka saades kuidagi näiteks Räpina, siis pole sellest kah kasu, sest sealtki ei saa kohe kuidagi ühistranspordiga ehk liinibussiga õigeks ajaks Veriorale hommikusele rongile Tartu suunas. Kogu see ühistranspordiga seotu on leebelt öeldes nii Setomaa vallas kui ka mujal lihtsalt läbi mõtlemata ja sellega ei tegeleta.
Eneseupitamine jätkub ikka:
VastaÜhine Setomaa on koos kasutajatega Imre Liivago ja Raul Kudre.
a17aitSp oshnsorerd ·
Valimisliidu Ühine Setomaa esindajad Imre Liivago ja Raul Kudre esitasid täna Ühine Setomaa valimisliidu nimekirja Setomaa valla valimiskomisjonile.
Tutvu valimisliidu programmi ja kandidaatidega valimisliidu kodulehel: yhine.seto.ee