Blogiarhiiv

teisipäev, 1. märts 2022

Jõgevamaa bussiliikluses muutusteta. Sept 2020.

 

Laupäev, 19. september 2020

Jõgevamaa bussiliikluses muutusteta

 


Jõgeva bussiliikluses ning rohkemaski ei ole kahjuks suurt mitte midagi rõõmustavat! Eestis ollakse selgelt viimaste hulgas kui mitte kõige viimane.




Küll oli hea näha, et siingi üksjagu P&S parklas autosid. Naljaga pooleks võiks parafraseerida, et "hea auto on teel mittesõitev auto"! Äsja muide oli uudis, mille järgi me 4-realiste maanteede jaoks euroraha enam ei saa ja see on teatud mõttes hea uudis! Sest eks "võõra" raha eest on ikka lihtsam asju teha, eelnevalt põhjalikult mõtlemata. Tegelikult kaine mõistuse iga rakk ütleb, et peaksime keskenduma kõiges mis võimalik autode arvu vähendamisele teedel. Ja seda mitte ainult selleks, et autode arv ei kasvaks numbrini, mis nõuaks neljarealist, vaid kogu keskkonnale mõeldes üldse.


Selles majas hakkaks küll toimetama!


Ei saa öelda just, et busse Jõgevamaal ülivähe liiguks, neid ikka on, vähemalt tööpäeviti. Ma pole numbreid küll võrrelnud, aga Jõgevamaa tundub sellise maakonnana, kus just puhkepäevade bussiliiklus on eriti hõre! See tähendab, et ongi väga hõre, mitte ainult ei tundu. Kuigi suuresti peaks siin just vastupidi olema, just põhisuundadel peaks sõitma vähemalt 4 x päevas. Näiteks Mustveest tuleb P esimene buss Jõgevale alles õhtul., Põltsamaalt ka vähe ning enamasti need ei võimalda ka Põltsamaalt teiste bussidega edasi sõita, kuna asjad üldse ei klapi!
Alustuseks on endiselt Jõgeva ÜTK koduleht selline, kus ikka ei näe infot eesolevate muudatuste kohta! Miks see ei huvita ei KOV-e ega MNT, ei oska öelda. Ükskõiksusena see igatahes paistab.

Aga murekohti on rohkemgi ja suuremaid. Mainin vaid mõningaid:
* Põltsamaale läänesuunalt saabuvad bussid ei sõida Puhu Ristini. Siin on muidugi ohtusid tulevikus vast lisandumaski, sest riigil on plaan sealne ristumine ehitada kahetasandiliseks ja viia kaugemale. Seega muutub Põltsamaalt bussidele saamine veelgi ebamugavamaks ja mis peamine, võib eeldada, et tegu saab olema Mäo 2 variandiga, kus kaovad needki peatuvad kaugbussid, mis seni Puhu Ristis peatuvad.

* Jõgeval peaks maakonnaliinid läbima linna. Ma ei teagi, miks praegu bussid sõidavad Kooli ja Uku peatuste kaudu ehk Puiestee ja Suure tänavaid pidi? On ju teada, et suur osa reisijatest on kooliõpilased, oleks loogilisem ju Aia tänav?  Seda enam, et see tooks bussid lähemale ka põhikoolile ja Spordihoonele ning ka linna servas Tähe jt tänavate piirkonnale, kus on kortermajad? Kui puudub tõsine põhjus praegusele kulgemisele, tuleks see liiklus ümber teha?
Igal juhul peaks ka Palamuse, Mustvee jt bussid kas a) sõitma linna ehk bussijaama ringiga või b) hoopis lõpetama liini Aia tänava lõpus?

* Bussiliinidest tuleks paljud võimalusel siduda ja pikendada. Tartu - Kallaste bussid Mustveeni, Avinurmest liinid Jõgevani, Suure-Jaanist Jõgevani, Siimusti suunalt Mustveeni jpt.
Ei ole loomulik kui suuremate kohtade vahel, kus vahemaad väikesed, kulub sõiduks tunde, sest kohale saab (kui saab) suure ringiga). Ja põhisuundadel peaks ühendustihedus olema vähemalt 4 x päevas, eriti, kui esimene buss hommikul vara. Näiteks Jõgeva - Paide - Türi on täiesti normaalne ja vajalik ühendus, eriti kui olemas lähedalt, Järva-Jaani piirkonnast bussid ja liinide pikendamine on väike. Muidugi, ristümberistumisega võimalusel Vägeva Jaam peatuses, see annab liini kujundamisel paindlikke võimalusi, sest mõned rongid seal peatuvad.
Paide - Jõgeva suuna bussid saabuks Vägeva Jaama enne Tallinna - Tartu rongi ja väljuks peale seda, vastassuunal siis Tartu - Tallinn rongidega seotult. Sellised lahenduse on ka üks põhjusi, miks peaks tegelema ühtse riigifirma loomisega, mitte ei pea kasutama kalleid ja halvendavaid piirkondlikke hankeid.

* Siduda bussid Jõgeval rongidega ja see peaks olema ülimalt oluline liiniaegade paikapanekul ehk nr 1! Sellega on lood aga äärmiselt kurvad, sest siiani pole see suurt kedagi huvitanud. Raudtee remondiaegsed sõiduplaani muutused muidugi probleemiks, aga see on siiski ajutine. Ometi jääb vahel mulje, et vihuti jäetakse asju tegemata! 

* Siiani pole kiiremat liini vähemalt 4x päevas Jõgeva Jaam - Kuremaa - Palamuse - Tabivere Jaam suunal ning ka ronge pole Tabiveres rohkem peatuma pandud.

* Rongidele oleks vaja lisapeatust Tooma tee otsas või siis tuleb tagada bussidega sinnakanti sidumine mõlema suuna rongide puhul Jõgeval ja Vägeval. Võimalusel muidugi Paide - Järva-Jaani bussiliinide pikendamise abil Jõgevani.

NB! Kooliõpilaste puhul ei mõtle ma siin seda, et nad ennast liigutada ei võiks ja kõmbiks bussijaama vaid pigem sellele, et ilmaasjata ei pea lapsi liiklusesse saatma.

Kõikidest neist asjadest rääkinud juba aastaid, aga ei ÜTK, Jõgeva vald, MNT ega keegi teine suuda kuidagigi oma laiskust põhjendada, jäärapäiselt jätkatakse vanas vaimus või hullemini veel! Ja ega targemat räägita ka järgmiste valimiste eel? Kuigi rääkimine on juba mõttetu, vaja on vaid tegusid.




Bussijaam sai kunagi palju kiidusõnu, aga tundub, et ametnike hool ja huvi piirdub vaid lindi läbilõikamisega?
Hoone puitdetailid igatahes värvi pole ammu näinud.


Hea on, et päevas päris mitu kordas kaugliinid siin liiguvad.


Jõgeval valmis saanud nüüd ka uus Grossi pood.


Elroni asendusbusside peatus siin ja eks siin peaks vahel peatuma nii mõnigi saabuv liin, et reisijad rongile jõuaks. Ei võetud ju perroonide planeerimisel kuulda juttu, et iga "vähemmeeter" perroonide ja bussijaama vahel on oluline!


Sookured lähevad....


Kuni bussid siitkaudu sõidavad, peaks bussipeatus olema ka siin, nii et kortermajadest oleks võimalikult lihtne ja otse bussile saada. Üldse on Jõgevamaal probleeme arusaamisega, mismoodi bussiliiklus toimib. Pole vahet, kes tegusatest poliitikutest seal kähmlemiste tagajärjel võidule saab ja ka sellest, kas elu juhib peaministri (kes väga ja väga palju räägib ÜT ja oma erakonna ning valitsuse poliitikute tegususest) partei vm.
Alumisel pildil näha vaade, kus ka peaks olema Jõgeva Aleviku sissesõidutee juures bussipeatus, aga ka seda ei ole. Ei ole ka tehtud peatust Aidu Järv? Ühesõnaga, mitte essugi pole tehtud? Oleks siis julgustki vastu vaielda, et pole vaja jm, aga lihtsalt vaikitakse. Kisa ja rusikaga rinnale tagumine on muudel puhkudel ikkagi tavapärane, sest kuidas sa muidu valijale muljet jätad??

Muidugi on autoroolist raske mõista, et alevikust bussijaama marssimine on raske ja aeganõudev, küll aga võiks proovida mõista, et kui nii öeldakse, siis ka nii on!? Ja kui korduvalt öeldakse, siis peaks mõtlema, kas su koht on ikka ametniku laua taga või kohaliku poliitikuna ringitatsumine?



Aga mis siis ikka. Bussis sõitjaid küll, kui see Palamusele jõuab. Muide, eks üks murekohti maabusside puhul ole seegi, et hommikuti "korjele" minnes bussid algpeatusest tühjad ja õhtul tagasi saabudes samuti. Siin on raske lahendust välja pakkuda. Hea on, kui mõned bussijuhid elavad keskusest väljas ja busse ei pea ööseks keskusesse tooma. Vahel aitab ka see, et hommikused ja õhtused bussiliinid tuleks ümber teha, aga see sõltub väga tugevalt piirkonnast. Sadukülasse sõitvat liini ju ei pikenda naljalt kuhugi kaugemale suuremasse keskusesse, sest sõiduaeg kahe koha vahel muutuks ülemäära pikaks. Õnneks on ka asulaid, mille puhul muresid vähem, näiteks Torma saab kaetud enamasti kahe keskusevahelise liinidega.

Muide, õhtul sõidab üks buss näiteks Palale. Miks mitte Alatskivile? Kui ka juht elab Palal, siis tagasitulek Alatskivilt on ju vaid sutsakas? Muidugi peaks üldse vaatama Tartu - Alatskivi suuna busside pikendamisvõimalusi Tabivereni vm, aga siin muude takistuste kõrval probleemiks ka erinevate maakondade bussihanked? Eks nii on päris paljude liinidega. 

Üks olulisemaid asju oleks ka bussiliinide käivitamine nii, et rongilt tulles saaks olulistesse kohtadesse 10-20 min ümberistumisajaga. Näiteks Palamusele. Nadi ju kui kulutatakse raha muuseumitele jm, aga kohale saab vaid autoga kaugemalt tulles. Palamuse koos muude kohtadega ja minu poolt ammu välja pakutud lahendusega saaks head võimalused, külastajad aga võimaluse ühe päevaga mitu kohta läbi käia.


Nonii, kus see mõisapoiste parv siis on?



Luts oma raamatutega ja nende järgi tehtud filmidega muudavad Palamuse ehtsaks Pauvereks, kui siin kohal olla. Ja kui tänapäeva koolipoisid ning -tüdrukud siin justkui koolimajast tulevad, siis on tuttav tunne eriti ehe!





Palamuse muuseumi hooned on heas korras, mitmed muud hooned asulas aga mitte. Loodetavasti jõuame kunagi selleni, kus Paunvere keskus tervikuna on restaureeritud ja pilt veel rõõmsam.



Ja siiski on ju raske ette kujutada, kuidas siin õpiti ja päriselt ka elati. Põnev igatahes mõtiskleda ja püüda sellesse sisse elada.





Koolimaja teisel korrusel väike näitus Peipsiveere samovaridest ja "kaladetailidest" nagu luud, soomused jm tehtud piltidest.




Muuseumil siis ka uus külastusmaja.


Ning tore, et kohvikuga. Kuigi, supp oli hea, aga lihapirukas minu jaoks kuidagi kuiv. Jätsin kahjuks küsimata, kelle toodang. Oleks aga väga tore, kui pirukad oleks ehtne ja hea kodune ning kohalik toodang!
Rosinasuppi ei olnud.... Nali naljaks, ehk peakski Tõnissoni söögitoas olema korraliku lihaga käntsakas leiba? Hea keedu- või suitsuliha on ikka väga tasemel asi, kuigi noorte jaoks on täna hoopis teised toidud, ka tõnissonidele!



Väga hea muidugi, et filmijupikeste puhul kolmes keeles võimalused. Huvitav, kas ka mitme keelse tõlkega DVD-sid müügil? Kodulehelt näha, et "Kevade" küll, aga ei rohkemat? Ja subtiitritega?




Etenduse jaoks on hoonestus täiendust saanud!







Lible on nüüd aga alati kohal!


Punsli eli oli aga apteegist seekord vist otsa saanud. Ei tea kas tänapäeval mõnes kaasaegses tervisekeskuses võiks ka punsli eli pakkuda?





Jõgevale tagasi sõitis sel ajal väike buss ja sõitjaid jagus.






Järgmise bussiga sõitsin Sadukülla.


Sõitjaid oli ka ses bussis, aga enamus muidugi vaid Siimustini, kaugemale sõidetakse loomulikult vähem. Siimusti ise jättis kuidagi kurva mulje, aga ega mul polnud ka aega ringi vaadata. Hea oli aga näha, et külapood siin toimib.










Vanu kivihooneid on siin aga veel alles.




Tagasiteel olingi osa teed ainuke sõitja ja teel paar inimest lisandus.








Nii palju kui läbi aegade olen juhtunud siitpoolt sõitma, siis Uku ja Kooli peatustes on reisijaid olnud, aga kui on, siis vaid üksikud.







Siin saab olema hotell? Hm, külastajaid siinkandis muidugi on, aga mis põhjused on siia rohkem tulla?







Huvitav lahendus!




Turul natuke tegevust on, aga kioskeid vist ei kasutatagi.





Kiriku ehitus. Pidi tulema ka vaateplatvorm!

«Meie linna pannakse üks suur valge noku püsti.» Katuseraha abil ehitatava Jõgeva kiriku jumalavallatu väljanägemine nörritab kohalikke
Nüüd, mil vabariigi valitsus on otsustanud niinimetatud katuserahast Jõgevale kiriku ehituseks eraldada 400 000 eurot, on ammu oodatud pühakoja püstitamisega seonduvad teemad külmalinna piirkonnas taas aktuaalseks muutunud. Peale küsimuse, kas kiriku ehitamiseks peaks ikka just riik raha eraldama, pakub kohalikele ohtralt kõneainet tulevase hoone väljanägemine. Nii mõnigi leiab, et mõne nurga alt vaadatuna hakkab see meenutama mehe suguelundit.



Meeldiv oli aga , et Puiestee saab ka uusi puid juurde.



Aeg bussijaamas on seisma jäänud....


Laupäevasel ajal oli ka sellele bussile reisijaid. Muidugi on see puhtalt Mustveesse sõitmiseks liiga suurt ringi tegev, kuid eks on vaja liine ka läbi külade. 
Plaanisin hiljem sõita Tallinna Puhu Risti kaudu, aga Põltsamaa buss oli nii tilluke, et jätsin siiski peale minemata....



Reisiraamatukogu oli aga tühi, sain jätta sinna juurde vaid ühe ajakirja.










See pole muidugi valla probleem, aga kallid ja mõttetud infoekraanid tähendavad siis teisel küljel vettinud sõiduplaane, paberinfot muudel seintel jms? Ei kuulatud perroonide tegemise aegu, kuidas vaja teha, ei tehtagi midagi korda? Räpakas suhtumine!
Muide, bussijaamas rongide sõiduplaani pole siiani üldse!



Kas iga inimene teab,. kus on Puiestee tänav?








Busse polnud näha ei Tamsalus ega Tapal. Muidugi, nagu mainitud, praegu ka remondiaegne plaan.





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar