Kuressaarest bussi ja rongiga. Sept 2020.

 

Pühapäev, 13. september 2020

Kuressaarest bussi ja rongiga.

Tagasiteel veel mõned vaatenurgad. Osa samad, osa lisaks.

( Täna, mõni päev hiljem vaja lisada ja sobiv oleks teema algusesse):

Hiljuti oli palju jutuks uus neljarealine Tartu maantee lõik ja see, kuidas see mõjutab kohalikku elu. Ma tahaks natuke täpsemalt, kohalikku liiklust ja Maanteeametit seostada. Viimane ju ikkagi teeb ka Saaremaa bussiliiklust paremaks, osaline, eks ole? Iseasi, kas teeb?

Maanteeamet

8tlus hSpsomnsored  · 

Maalehes ilmus 27. augustil artikkel “Uued kiirteed löövad külade elurütmi aastateks sassi. “Riik teeb mis tahab ja mina panen uksed kinni!””, mis väitis, et uute kiirteede ehitamine toob kaasa ettevõtluse kiratsemise.

Siiski on ühiskonnal ootus kiirematele ja turvalisematele ühendustele – kiiremini ja elusalt koju. Kohalikel elanikel on ootus paremale elukeskkonnale – vähem müra ja heitmeid. Lisaks tuleb leida parim võimalus kõikvõimalike liikumisvõimaluste tagamiseks ehk bussipeatused, liiklussõlmed ja kergliiklusteede ühendused. Kogu selle ootuste ja lootuste virvarri foonil üks taristu arendamise projekt küpsebki.

Meie ida teehoiu osakonna juhataja Anti Palmi kirjutas, kuidas see protsess täpselt käib Aaspere-Haljala 2+2 tee ehituse näitel: http://bit.ly/Anti-arvab

See MNT FB lehelt. Miks ma seda lisasin? Väga lihtsal põhjusel. Jah, igas olukorras tuleb leida parimad lahendused bussipeatuste ja bussiliinide jaoks. Meil on see asi aga natuke valepidi. Maanteeamet hakkab otsima nn parimaid lahendusi peale seda, kui tee tehtud! Ja kuigi siis MÕNE hea lahenduse võib leida, on korvamatu kahju juba tehtud.

Mida sellised ametnikud siis põhjustavad? Bussiliikluse taandarengu. Tuletame enne selgitust meelde, et riik on võtnud omale kliima jm seotud kohustuse, kasvatada (teedel) liikujate hulgast protsentuaalselt ühistranspordis sõitjate osakaalu.

Mida aga too Kose lõik tähendab?  Sisuliselt on siin kaks võimalust. Esiteks, mida ROHKEM ja SAGEDAMINI buss peab pöörama teelt kõrvale ja kaugemale, seda ebamugavamaks muutub reisijate sõit. Loomulikult ka aeganõudvamaks. See toob kaasa selle, et aina rohkem eelistatakse autot ja reisijate arv langeb. Kui sellest variandist loobuda, langeb sõitjate arv samuti, sest paljud ei saa sõita puntist B punkti E või millisesse iganes.

Teine võimalus, et enamusest teeäärsetest "punktidest" nt A, B, E jt pannakse käiku samale maanteele erinevad bussiliinid pealinna suunas. Kuid siililegi selge, et see tooks kaasa hoopis suuremaid KULUSID ja busside täituvus jääks nagunii sageli madalamaks kui võiks. Ja mitmete punktide VAHEL pole siis jällegi ühendust.

Maanteeamet jt peaks seda teadma. Kas ei tea ja see tähendab, et nad pole asjatundjad või teavad ja mingil põhjusel kasutavad silmaklappe? Igal juhul täna nende tegevus kui ka tegevusetus mõlemad toovad kaasa vastupidise riigi eesmärkidele. Seda ka Saaremaal. Kui ma eksin, peaks nad iga kord selle ümber lükkama, aga nad ei tee seda. Kas see näitab pohuismi? Riigi köis, las lohiseb?

See kriitika käib ka bussipeatuste kohta. Nii nende, millest siin kirjutad kui näiteks ka Kuivajõe uue terminali kohta. Kas tõesti kuidagigi arvatakse, et mida rohkem ümberistumisi, seda meeldivam sõit?

Edasi nüüd siis Saaremaalt tagasisõidu juurde.

Mo Saaremaa piim on hea! Millegipärast aga täna Selveris ma seda ei näinud.

Üks näide teeäärsest parklast. Lageda peal, ei mingit varju. Peale kipaka varjualuse ja eks sellegi üle pea natuke rõõmustama. Prügikonteiner, tualetti pole. On kaart.

Teeääne puisniit on kena. Vissid söövad rohtu, mitte ainult kunstsöötasid.

Rannaniit.

Ja nagu ennegi mainitud, õnneks vähendatakse traatide arvu siinsel liinil ja kunagi kaob see ehk üldse. Eriti oluline sellisel loodusmaastikul.

Tammi mööda sõites on muidugi eriline võimalus peatuspause teha. Niivõrd vägev!

Kahju vaid, et kuidagi ei jõuta truupide paigalduseni! Olgu siin tegu kui tahes madala lahega, veevahetus on igal juhul oluline ja tõenäoliselt juba mõned suuremad truubid oleks kasuks. Hea seegi, et Väikese Väina Selts eesotsas Heiki Hanso jt suutsid ühe kanali puhastada. Muidugi eeldaks, et koalitsioonis oleks ükski erakond rohelise mõttelaadiga, aga tundub, et pole neil seda isegi nii palju kui mõnel üksikul mehel?

Mõtlesin, kas väljuda Liival ja veidi ringi vaadata või mitte. Seekord mitte. Oleks mõni sobiv kohalik liin olnud, oleks sellega küll Liivale ette sõitnud.

Muide, bussiliinide puhul Saaremaal on siinne suund halb kohalike liinide poolest, aga hea, et kommertsliinid üpris palju teevad vajalikke peatusi ja isegi põikeid lähiasulasse.  See küll suurendab mõnevõrra nende sõiduaega, aga see muutus on suhteliselt marginaalne, küll aga tähendab rohkem sõitjaid ja piletitulu. Lisaks sellele on ääremaal iga sõiduvõimalus kulla hinnaga, ka siis, kui harva sõidetakse.

Kohalikku liinivõrku on aga vaja muuta ja mitte vähe. Muidugi eeldab see ka rohkem busse mandri poolt ehk Tartust, Haapsalust, Pärnust jm Virtsu. Nii, et need ei pea ilmtingimata praamile sõita vaid Virtsuni. Siin on muidugi kuldsema kesktee leidmine suhteliselt keeruline. Näiteks sõidab otsebuss Pärnust Lihulasse 45 min, kõikide peatustega 1t 10min. Vahe on üpris suur! Tegelikkuses on aga uute liinide lisamine üpriski lihtne.

Kas te teadsite, et Haapsalust Pärnusse  sõidab päevas ainult ÜKS BUSS? Ja sedagi mitte Lihula kaudu.  Lihula kaudu ümberistumisega aga sisuliselt MITTE ÜKS BUSS ei ole teisega seotud ja seetõttu kulub sõiduks ülipikk aeg!

Kuressaarest Pärnusse sisuliselt 2 bussi, Haapsallu mitte ühtegi!  Kuressaares aga kuulsingi murest, et Haapsallu kooliskäijad on praktiliselt ilma normaalsete võimalusteta, sõita tuleb lausa Risti kaudu ringiga. 

Muidugi on Lääne- ja Pärnumaal väikesed vahepeatused mingisuguse bussiliiniga kaetud, aga neidki on hõredalt. See omakorda aga tähendab, et vahepealsetest peatustest on sõitjaid erinevalt kuid tõenäoliselt vähe, sest elanike arv ongi väike. Ja kuna ka tihedam liiklus oluliselt sõitjaid väikestest kohtadest juurde ei tooks, tulekski riigil käivitada poolkiirete bussidega ühendused ehk leida kuldne kesktee. Raeküla (Pärnu) - Virtsu - Rohuküla (on kaks võimalust, et buss läbib Lihulat vaid ühe (ehk siis Pärnu poolelt otse Kõmsi peale või siiski 2 korda). Igatahes tähendaks see Pärnu ja Haapsalu vahel sõiduaega veidi üle 2 tunni! Eeldades, et tegu on eeltasutud liiniga, siis EBAMUGAVUSED KOMPENSEERIB RAHALINE VÕIT!? Samas ei pea need sõitma samal ajal kui kommertsliinid vaid muudel aegadel vähemalt 4 korda päevas.

See aga tähendaks, et kõigest NELJA BUSSI lisamisega saaks tagada talutavad sõiduvõimalused Haapsalu, Pärnu ja Saaremaa vahel ning lisaks ka Hiiumaa kui praamide ajaga saab vähegi klapitada. Ja kuigi otse Haapsalust Pärnusse ei saa, siis ei ole ajakadu ka just ülemäära suur. Ja kuna püütakse väita, et sõitjaid nagunii pole, siis võib ju vabalt tasuta bussid käivitada. Näis, kas tõesti ei ole?

OLULISIM SELLE KÕIGE JUURES OLEKS, ET TEKIVAD NII PIKA MAA SÕIDUVÕIMALUSED KUI PARANEVAD KA KÕIKVÕIMALIKE ERINEVATE VAHELÕIKUDE SÕIDUVÕIMALUSED! MIS AGA OMAKORDA TÄHENDAB IGAL JUHUL PAREMAT TÄITUVUST!

Kõigele lisaks tähendaks see maaliinide paremat täituvust saarel. Need eeltasutud liinid sel puhul ei pea ALATI peateel sõitma vaid sobivuse korral läbi Leisi, Kahtla jm. Sõiduaeg vähemate peatustega oleks Kuressaares Leisi kaudu Kuivastusse veidi üle tunni! Reisija, kes mandrilt kaugemalt tuleb (kuskohast vilets ühendus täna, Pärnu vm) saab ise valida, kas püüab Kuivastus kaugliinile või eeltasutud maakonnaliinile ümber istuda. Ajakulu on viimasel muidugi suurem. Sellele peab mõtlema, pidades silmas kommertsliinide muresid täituvuse üle ja kui otsene konkurents tasuta bussiga tekiks kannataks nood kindlasti. See aga tähendaks, et liine võidakse sulgeda.

Või on kindel, et nt Leisi suunalt pole üleüldse sõitjaid mandrile? Nädalavahetusel? Üliõpilasi või sugulasi? Kui nad ei saa täna sõita isegi mitte tööpäeviti õhtupoole edasi kaugemale, siis nädalavahetusel ei saa ÜLDSE! Ehk et sõitjaid pole sellepärast, et pole busse....

Ja muidugi peaks enamus selliseid liine sõitma Kuressaarest Kuivastuni, mitte Orissaareni. Sest lisaümberistumine head ei tähenda, eriti ju siin, kus nagunii tuleb veel praamile istuda ja praamilt uuesti bussidele..... Ka eeldab see kõik erinevatelt suundadelt mitut ühendust päevas ja seda iga päev. Sest väga erinevatel põhjustel ei sobiks vaid (vara)hommikune või õhtune ühendus, elementaarne peamistel kõrvalsuundadel oleks 3, veel parem 4 korda päevas. Ehk siis osaliselt lihtsalt võimalik see ka olemasolevate liinide kokkusidumise abil. Tähtsaim on, et nii Kuivastu kui Virtsu puhul ühilduks need pakutud bussid saarel ja mandril ikka SAMADE praamidega. Maanteeametilt võib ju kõike oodata....

Kuressaares aga võiks ehk maakonnaliinid linnas suurema tiiru teha? Ma ei usu, et tööle vm põhjustel sõidu korral ümberistumised kutsuvad busse kasutama? Sellele, kui bussijaam asub linna serval või keskel on ikkagi tänaseks tekkinud samad puudused. Kas ei saa osade bussidega bussijaamast kaugemale või igalt suunalt saab vaid bussijaamani, kuigi töö- elukohad, koolid, haiglad jpm olulist jääb bussijaamast sageli üpris kaugele.
Seepärast ongi kaks võimalus, kas pikem tiir linnas enne bussijaama jõudmist ja pärast väljumist või liin läbi linna. Praegu sõida sa Saaremaal millisest suunast tahes, Aste, Nasva vm, ikka jääb pool linna "kättesaamatuks". Kuid aeg on tänapäeval ka maakale tähtis! Ning tundmata küll hästi Saaremaa elu-olu, on inimeste liikumisvajadused ja -muster põhimõttelisest seisukohast täna igal pool ühesugune - UKSE ETTE! Ilma selle lähenemiseta hääbub maakondlik tasapisi kuid järjekindlalt. Mida see aga Eestimaa maakohtadele tähendab, peaks olema mõistetav isegi Maanteeametile!?
Bussijaam kui selline on täna ses mõttes vaid kui üks ümberpeatumiste võimaldamiseks, mitte ei pea olema vaid lõpp- või algpeatus. Ning ei maksa arvata nagu ei saa mainitud asju teha nagu ametnikud väga sageli ütlevad. Elu on näidanud, et tegelikult saab küll, on vaid vaja kainet pead, tahet ja töötegemist!

(Saaremaa ei ole nii kaldu, bussist kiiruga pildistades on mul sageli nii, et oleks nagu merel või purjus....)

Mnjaa, Liival peab kunagi ikkagi tiiru tegema. Igal juhul paistab siin üksjagu ilusat ja huvitavat.

Praamiliiklus tekitab tihti rahulolematust. Selge, et üheks põhjuseks siin autokasutajate mugavus, aga ma ei ütle seda kuidagi kõigi kohta. Ometi ma ei kahtle, et parema ÜT puhul valiks paljud inimesed kasvõi mõnikord ÜT. Ehk ka Kuivastusse autot jättes, kui on teada, et mandril erinevate suundade bussid vastas? Ei ole see jala praamile minek alati nii kole ja õudne sugugi! Muidugi eeldaks see ka suuremaid parklaid, aga lisarada on Kuivastus praamile tulekuks nagunii vaja? Mis vahet siis, kas teha ainult üks pikk rada või selle kõrvale ka parkimistaskud?

Sisuliselt peab kitsale 1+1 maanteele mahtuma elav järjekord ehk praamisaba Kuivastu suunal ja samas praamilt saabuvad autod.

Kõik on hästi, kuniks praamisabast keegi mööduma ei hakka. Kahjuks möödutakse ja palju, sest broneeringuga inimestel ei ole muud võimalust. See tekitab aga juba ohtliku olukorra, kus kitsal teel on kõrvuti kolm sõidukit. Eriti halb on asi siis, kui üks või mitu neist on veoauto või buss.

https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/maanteeamet-selgitab-kuidas-kuivastu-ohtlikus-praamisabas-oigesti-kaituda-ning-mis-saab-edasi/

 Loost selgub, et MNT mingit ajutist lahendust välja pakkuda ei osanud. Loomulikult ei osanud. Isegi mitte selgelt viitade ja märkidega tähistada, et parkida tuleb teeserval?

Muide, parem maakondlik liiklus oleks plussiks ka puhkajatele. Suisel ajal, miks mitte Koguva külla või Kaalisse sõita bussiga? Või mujale? See on seda võimalikum, mida rohkem busse mingisse punkti sõidab, sest hea ju kui õnnestuks ühe tretiga paar-kolm kohta üle vaadata.

Seisvad bussid aga reisijaid ei vea....

Suur buss praamilt. Muide, Saaremaale minnes jõuab hommikuti kohale väga hilja. Varasemat minekut takistab muidugi pikk sõiduaeg, nt Tallinnast, aga ...? Siiski on võimalusi?

Rong 505 asemel sõidaks Turbani rong 503, saabumisega 8.38. Muide, see varasema jõudmisega rong on nagunii vajalik. Buss väljuks Virtsu mõned minutid hiljem ja jõuaks 9.05 praamile, Kuivastus aga 9.45 bussile. Ja muidugi annab see Saaremaale sõiduvõimaluse ka Keila suunalt, mida olekski tihedamalt vaja. Tulevikus see muidugi lihtsam, hea tahtmise juures saab kiirrongidelt istuda Virtsu bussile juba Ristil.

Vahele mainin uuesti ka ühte põhilist põhjust, mis tooks Saaremaale rohkem, tunduvalt rohkem puhkajaid. 4-päevane töönädal. Kuid nii mahajäänud mõtlemisega riigis on raske seda loota.

Tagasiteel oli natuke ka tuult ja kõikumist, aga õnneks pole sõit pikk.

Puhkama jm tegema tullakse muidugi ka teisiti.

Virtsus aga ei toimi kõik ärid! On siin rohkem põhjuseid kui puuduolevad põhjused mandrile sõites  peatumiseks?

Muide, otsisin sõiduvõimalusi erinevate punktide vahel vana peatus.ee portaalist. Näitab KAHTE Lihulat, üks Pärnu, teine Lääne maakonnas. Niipea kui valele klikkad (kuidas teada, kumb vale?), nii näed täiesti valesid ühendusi!  Uut peatus.ee portaali aga ei saa mujale saata kui .....!

Mõni ootekoda maantee ääres on enam-vähem, kuid üldjuhul ei kõlba need kassi saba allagi. Ohutusele pole mõeldud, sest nähtavus vilets, ootajaid pimedal ajal ei näe jne. Ka ei paku need kojad ja katusealused erilist kaitset ilmastikutingimuste eest!

Parkla kalmistu juures, keegi kasutab võimalust suitsukala müüa. Bussipeatus eemal. Miks mitte koos? Ootekoda koos müügi jaoks sobiva katusealusega?

Selline ootekoda kaitseb mõneti tuule eest, kuid see on ka praktiliselt kogu kasu.

Hea on aga näha mõneski kohas infoaluseid. Samas saaks korralike ootekodade puhul alused kinnitada seinale, kaitstuna ilmastiku eest. Ka ei võimalda siin putka asetus kuidagi ootejaid märgata ja bussijuhid võivad seetõttu kergelt mööda sõita võijärsu pidurdamisega ohtusid tekitada. Ise selles kuidagi süüdi olemata.

Mõnes kohas on päikeseenergial toimiv valgustus paigaldatud. Kas see kuidagigi aitab ootajat paremini märgata? Sisuliselt mitte! Siin on seetõttu eriti hästi mõistetav, et ootekoda peab asetsema nurga all, olema heleda sisevärviga jne. Ning loomulikult peaks valgusti ise asetsema nii, et valgustab ka ootekoja sisemust! Või paigutab keegi ka oma kodus valgusti mitte ukse ja trepi juurde vaid maja taha?

Väga palju oli märgata lagunevaid või/ja müügis olevaid ehitisi. Sisuliselt on teenused tee ääres kadunud.

Hea on, et mõnes kohas on ruumi sõidukite parkimiseks, et need vähem busse segaks. Aga parkimiskohti on vaja ju sageli ja erinevatel põhjustel ning P&S süsteem pole minu väljamõeldis. Vaid pigem ikka nende, kes taristu jaoks tellimusi teevad?

Selline parkla ei saa asuda bussipeatuse taga?

Kõrgepingeliini uus ja paljupildistatud erimast.

Ristil midagi tehakse, aga Läänemaa Väravast on asi kaugel.

Lux Expressi omanik Hugo Osula on sageli rääkinud iga lisareisija olulisusest firma jaoks. Küllap nii mõtlevad teisedki. Turbas asub jaam küll kaugel, aga ometi tullakse Keila suunalt rongilt bussidele ja vastupidi. Miks siis osa busse ei peatu Turbas? Olgu siis või ainult maasuunas sisenemiseks ja vastassuunas väljumiseks?

Tulevik on siin muidugi roosilisem, sest Ristil saab olema hõlbus bussiga läbi põigata?

Üks väike kohvi kulub ära.

Märgiline....