Praegu pole reisimine rongidega naljaasi. Kuna kohati kasutusel kahest teest vaid üks, on rongiliiklus hõre ja valikud väikesed. Et jõuda pühapäevasel päeval Mustveesse, tuleb istuda enne kl 6 väljuvasse rongi. Ja aega kulub teel veel oi kui palju! Muidugi, pidevalt muudetavate sõiduplaanide puhul on ka raske midagi stabiilselt toimivat luua, aga IIL ehk endine P-Eesti ÜTK mitte ainult ei suuda teha vaid ka ei taha! Kirjuta neile ükskõik millise maakonna (neljast) liinide sidumisest rongidega, leitakse alati põhjendused (mis kuhugi ei kõlba), miks ei saa ja miks POLE VAJA siduda neid omavahel. Sama käib muidugi ka Rakvere kohta.
Nii nägingi varahommikul täiesti tühja Balti jaama.
Sõitjaid polnud sisuliselt üldse, ei Tartu ega Narva rongis ja nii tabasin ennast mõtlemas, kas nii varast rongi on ka tulevikus vaja? Tõsi, parajasti pühapäeval ja võib olla polegi vaja, teistel päevadel aga küll, et jõuda nt Tartusse enne kl 8. Rakveresse jõuaks ehk veidi varavõitu, seega peaks esimene rong väljuma pisut hiljem?
Nii vara ei taha ka ärgates hommikust süüa ja kioskid alles kinni nii et tegin endale kaasa kohvi ja võileivad. Ja tegelikult on isetehtud/kodune hoopis teise mekiga ning teel süüa rongis on omaette mõnu. Koos kohvi või ka teega. Täielik aja mahavõtmise hetk.
Tapal oli näha ka Shkodasid, on lähenemas aeg, kuis Aegviidu asemel hakkavad rongid ka Tapani sõitma. Natuke on seega põhjust ka kiita, et seda tehakse enne kui raudtee Tartuni korda saab. Samas aga kui vaatad, et Tapa jaamagi kuidagi tööle ei saada ja pööranguid käsitsi tehakse, siis tekib küll mõte, et Eesti Raudtee on ikka üks mannetu tükk!
Loomulikult polnud ka Tapal nii vara pühapäeval busse väljumas. Kuna sama jama ka Rakveres (ning pole busse jaamast bussijaama), siis otsustasingi Tapal maha tulla, sest siin on vähemalt bussijaam. Igatahes lootsin, et see ikka avatud, rõske ilmaga ei taha ju väljas passida.
Oligi avatud! Reisiraamatukogu küll polnud, oma ajakirjad jätsin rongi. Rakveresse sõitva bussini oli pea tund, aga siit jätkamisel oli ka mõte, sest sain ära näha, kui palju siin reisijaid on.
Bussijaamad peavadki olema raudteejaamaga koos, siin see justkui iseenesestmõistetav, Rakveres sellest aga aru ei saada. Ometi sealgi olemas piisavalt ruumi busside jaoks, mitte midagi ei ole aga linn teinud rohkem kui 10 aasta jooksul. Bussijaam seal muidugi ei tähendaks, et need linnas enam peatusi ei teeks, seda enam, et ka Rakvere piirkonnas peaks olema bussiliinid, mis linna käbivad, nt Sõmeru - Pajusti, Mäetaguse - Kunda jm. Vähemalt Mustvee - Ksllaste liini üle sai rõõmustada, see alustas Põhjakeskusest. Tegelikult lausa ime, et selline "apsakas läbi lastud"!
Ja kohati on tore seegi, et on juba suudetud tagada tablood, kus peal nii rongid kui bussid!
Suurt veepudelit täita aga ei saa siingi, eks peab kandma kaasas ridamisi väikeseid.
Sõitjaid oli ja lisandus tee pealgi. Buss üsna mugav.
Taaskord lisan aga siia ka uut tüüpi bussipeatuse sildi pildi, sest peatustes ootavad reisijad peavad olema nähtavad! Mitte ei pea bussijuht tegema äkkpidurdusi, kui kedagi ootamas lõpuks näeb! Transpordiameti jt antsude arvates on aga kõik normaalne ja mitte üks poliitik pole seda teemat siiani esile toonud! Kas tõesti on ametnikel nii keeruline elementaarseid asju mõista? Mille eest neile siis ikkagi palka makstakse?
Mis värvi need helkursildid olema peaks, on omaette teema. Kollased? Igal juhul peaks nad "katma" piisavalt laia ala, et nende ees olevad reisijad oleks märgatavad. Edasi Mustvee poole oli ka erinevaid ootekodasid, kuid aru ei saada ka sellest, mis nurga all nad peaks olema, mis materjalist ja värvilahendusega seinad jne. Plastik muide sageli peegeldab vastu ja ka see segab reisijate märkamist. Paremad pole ka uued betoonist varjualused, mis tegelikult ka varju ei paku. Ikka täiesti räige hoolimatus inimestest ja ohutusest!
Rakveres oli vaja vähe oodata, et saaks bussiga Põhjakeskusesse. Igati mõttekas oli sõita sinn, kus bussiliin 593 alustab. Seda enam, et nagunii pidanuks ma bussijaamas passima.
Muidugi on selline variant, kus bussid linna läbivad, siingi vaid üksikud, linnaliinidega on aga nagu on.
See postitus pole muidugi mingi reklaam, soovitamaks kellelgi Tallinnast Mustveesse või kaugemale sõita. Kui ikka bussid ei tule jaama, ootama peaks neid tunde jne, siis selline ei ole arenenud riigi ühistransport.
Aga lõpuks läkski sõit lahti, oli veel mõni reisija. Ja selline tore pikem bussisõit on omaette nauding.
Aga mida kaugemale Rakverest, seda enam sai aimu, kui mahajäetud (valitsuse poolt) on siinne kant. Seda on kurb näha.
Maastik on siin üsna huvitav ja muuhulgas meeldib mulle seegi, et põldudel, majade ümber jm on puid, põõsaid või isegi kivivaresid. Need kõik on looduse seisundi koha pealt üliolulised, nagu väikeloomade, lindude, putukate jt "külad" või peatuskohad "läbisõidul".
Tegelikult oleks mõte siiakantigi tulla loodusesse puhkama. Mis aga võiks olla see, mis tõmbaks inimesi siiakanti puhkama? Kas Tudul ja ka Tudulinnal on tulevikku?
Mõned vaated on muidugi ikoonilised.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar