Blogiarhiiv

Pühapäev, 6. märts 2022

Üle tehiskivide ja -kändude roheliseks Lääne-Harjus ning trett Lasnamäele. Veebr 21.

 

Esmaspäev, 8. veebruar 2021

Üle tehiskivide ja -kändude roheliseks Lääne-Harju vallas

 

 
Maa Elus ülimalt hea lugu, milles mitu põhjapanevat nüanssi. Tõsi, need ammu juba teada, aga näidetena on need väga head.
 
 
 Vald loobus tööruumides veeautomaatidest, plastnõudest ja prügikastidest. Viimase puhul võiks eeldada, et kui prügi peab viima kaugele, tekib seda EHK vähem. Kindlasti on sel oma mõju, aga see jääb mul täna tahaplaanile. Artiklis meeldis mulle ka aus tõdemus, mille vallavanem Jaanus Saat välja ütles: "...mõistagi on palju tööd teha, et inimesed saaksid aru... tunnistas, et neid muudatusi on valuliselt vastu võetud... on selgeks saanud, et PEAMINE on teadlikkuse kasv..."

Nõustun igati sellega, et kui mugavust ja ükskõiksust torkida, toob see kaasa valulisi reaktsioone! Kes siis ei tahaks mugavalt oleskleda? Ja mis see ükskõiksus ikka nii väga on? Tegelikult on ükskõiksus üks hullemaid iseloomuomadusi! Mugavusega teine lugu, tahad mugavleda, tuleb see mõneski osas muuta kasvõi kulukamaks. Piltlikult.

Vallavanem peab tähtsaks sihtgrupiks lapsi ja kooli. Tõesti, saab nõustuda ka selles, et noortelt võib "sõnum" jõuda ka kodudesse. Muidugi on ka vastupidi. Suhtumist mõjutabki kõiges eelkõige kodu.

Vallavanema sõnul ei ole kerge mõtteviisi muuta, ka tal endal polnud keskkonnateemadest mõni aasta tagasi sooja ega külma. "Aga kui järk-järgult hakkad endale teadvustama ja kui eestvedajaks on vallavalitsus, siis läheb paremaks. Mõistagi on palju tööd teha, et inimesed saaksid asjadest aru".

Nii on ja see, et keegi julgeb enda kohta tunnistada, et tal oli pohh, on ülikõva sõna! Kui palju on meil on aga inimesi, kes endiselt samalaadse ellusuhtumisega?

Ometi, siinkohal räägingi ka kändudest ja kividest Lääne-Harju vallas. Mitmel korral (kasutasin FB lehte), küsisin, et kuidas plaanitakse väljaspool kabinette joogivee ja plastpudelite teemaga tegeleda, ehk siis tekitada võimalikult paljudes kohtades joogiveekraanid. Keegi vastas sel teemal laadis "ei ole hetkel mingeid plaane". Aga võiks ju?

Viimaste aastate jooksul olen korduvalt erinevate omavalitsuste või teiste puhul küsinud mingi asjaga seoses sama asja. Tegelikult on selle ju isegi EL paika pannud, aga meie ametnikud ei tea justkui ööd ega mütsi. Kas asi saab alguse koolist või keskkonnaministrist? Keila linnalegi pakkusin hulk aega tagasi seda mõtet välja, aga reaktsioon oli rohkem kui leige. Kuid mullu postitas Keila linn idee, mille keegi oli välja käinud ja selles FB postituses nimetati ettepanekut "KULDAVÄÄRT IDEEKS"! Ning kuhugi paar kraani paigaldatigi. Miks aga mitte uude ja ilusasse parki? See vist ei meeldi, kui küsida sama kuldaväärt asja selle kohta?

Loos öeldakse, et muutust on nähtud ja teisedki KOV-id ja organisatsioonid pöörduvad nende poole. Tore ju, aga miks ärgatakse hiljem kui võiks? Veekraanidestki Pärnu rannas, Tallinnas või mujal on korduvalt räägitud, aga kuidagi ei jõua kohale? Veel rohkem räägitud ju ka ühekordsusest ja plastist sh pudelitest. Mis on see, mis ei too kõrgepalgalisi elu edendajaid mugavus- ja olesklemistsoonist välja?

Siiski oli loos naljakas lugeda ka Pakri tuulikutest ja "kartusest, et need ajavad pilved laiali või maod põgenevad linna, aga need pole täitunud. Sellised lapsikused lisavad meepotti siinkohal küll tõrvatilku.

Omaette väga vahva on aga valla panus Tallinki vanadest kardinatest poekottide valmistamisse. Ning neid saab võtta poes "kotipuult". Muide, see tuletab veidi meelde omaaegse Novobalti ehk turbatööstuse, mille toodangu korralikust kilepakendist tehti ka kotte. Ägedad ja kestsid väga kaua!
 
Minu jaoks oli oluline, et mingi "nihe" on ära käinud valla peades ehk ka ÜT teemadel!? Kuigi olen pessimist, siis ikka tahaks ju loota!? Sest seegi fakt, mida mainiti toidukappide ja pakiautomaatide kohta, et need peaks asuma kohtades, kus kasutajate käigud oleks lühemad, näitab midagi. Ka rattaparklate asukoha olulisus. Muidugi on olemas ka oht, et võidakse liiale minna jällegi millegi liigselt mugavaks (ja seega ka kulukaks) tegemisel.
Muide, saue vald ja teised osapooled näiteks ei tunnista siiani, et jaama rattaparkla on täielik möödalaskmine ja isegi ohtlik! Ja enamus omavalitsusi ei ole siiani hoolega samu asju läbi mõelnud. Mainiti näiteks ka päikesepaneele. Ka siin ei saa mitmed "edumeelsed" vallavalitsused aru, mida nad ses osas valesti teevad. On näidatud väga tubli teona bussipeatustes paneelidel põhinevat valgustust, tegelikult on need lahendused läbi ja lõhki valed.

Mõttekas on kogu lõik välja tuua:

Saat lisas, et praegu liiguvad bussid nii, kuidas logistiliselt mugavam, mitte inimeste vajaduse järgi.

Nii lühike, aga tegelikult kui sisukas lõik! Mis sest, et asi on veel keerulisem, aga juba ühe põhitõe välja ütlemine on areng! Praegune liinivõrk on lisaks vale nii põhimõtteliselt kui ka ei arene tänu ükskõiksusele. Ning ka teadmiste puudumisele. Kas ka ses vallas uurivad teised nüüd Jaanus Saatilt, millised edumeelsed mõtted ja plaanid on?

Tore oleks, kahjuks on siin kaks aga. Naeran muide siiamaani, kuidas üks ekskolleeg, kes ÜT toimimisest üleüldse mitte midagi ei tea, hiljuti küsis, et kas "mina olevat tõesti ÜT asjatundja"! Ehk et kui olla absoluutne null mingil alal (nagu minagi mõnel olen), siis see küsimus peaks olema tõsiseltvõetav? Tegelikult olen omavalitsustele aga rohkem kui 10 aastat selgitanud, misasi ÜT üldse on! Ja ei ole enamusel puhkudel ei huvi, arusaamade paranemist ega muud rõõmustavat. raiskamise vähendamisest rääkimata. Hea, et on ka erandeid, sest seegi annab lootust!

Mismoodi muutuks aga asi Lääne-Harju vallas? Üsna hiljuti pikendati seal ühte bussiliini ja nii selle valestitegemist kui muid puudusi olen vallale korduvalt erineval moel argumenteeritult selgitanud ja põhjendanud. Kusjuures, abivallavanem valla lehes kirjutas ka samal teemal ja mõnest küljest üpriski õige arusaamaga. Kui aga asi läks konkreetsemaks, siis vastati rongide ja busside sidumise teemal vallast, et "ei näe vajadust ega põhjust muuta"! Kuidas palun?

Oleks siis Klooga jaamas ooteruumgi, päikeseenergial köetud, kus pool tundi iga kord passida!+ Nali naljaks, jutt on vajadusest. Kas sedasama sõna ei kasutanud ka vallavanem?

Lugu päris lõpuni lugeda ei saanud, "korduvkasutatav" ajaleht oli veidi ära rapitud. Kuid selle artikli üle on mul hea meel!

Edu!

Reede, 12. veebruar 2021

Trett Lasnamäele.

 

 
Keskerakond? Kas mitte Lasnamäe kanalisse ei jäetud ka ruumi trammile? Räägime asjadest, mis võiks nagu kunagi tulla ja küll rahvas valib meid jälle? Muide, tasuta sõitu Tallinnas "reklaamitakse" samamoodi, aga kesikud seda kunagi ei tee?
 
 
Siin ongi siis kookonhotell?


 
 
No mis see siis nüüd on? Trammipeatuses ei ole stendi sõiduplaanide jaoks, nüüd siis lisainfot kleebitakse nii?

Aga Lasnamäele minekuks otsisin võimalusi ja üks selline. Trammiga Majaka Põik ja siis bussile. Eks see ole vist üks tallinlaste tavaviise? Mina tunnen Tallinna vähe ja seega ei oska ka väga valida, eriti kui kant tundmatu. Vahel tuleb info saamiseks eelistada tuttavaid. Kusjuures ega ma oskagi öelda, kas otsetrammiga see sõit olnuks mugavam. Sest tramm pidi ju sõitma kanalis, sealt aga üksjagu vantsida, praegune buss viib otse ukse ette. Suisel ajal pole probleemi, talvel mängib mugavus suuremat rolli.


 
Linnas muidugi huvitav pildistada. Igasuguseid detaile. Kivi, betooni ja klaasi on muidugi palju, kesklinn on aina rohkem city, nüüd siis Annus ja Merko plaanivad kõvasti juurde ehitada. Et kesklinna veelgi rohkem umbe ajada.
Pildistada aga oleks õigem muidugi jala käies. Aknast sõidu ajal kaadreid taga ajada ka muidugi põnev. Nagunii tuleb mõni post ette ja kunagi ei teagi, milline foto välja tuleb.


 
Igal juhul on osa pilte väga detailirikkad ja jutustavad linnast oma lugu.




 
Lasnamäe on vist päris hea bussiliiklus, mingi liin sõidab isegi läbi Mustamäe Väike-Õismäele. Aga Nõmme - Laagri? Või Pärnu maanteed pidi? Muidugi oleks siin parem ehk maakonnaliin, sarnaselt 180E-ga.

 
Huvitav oleks muidugi teha üks uute majade pildistamise trett, aga pikalt ju ei käi. Eks näis, mida aeg toob.

 
Uhkelt kollased rõdud.

 
Seda nimetati vist paeseinaks? Elanikke on ses majas vist rohkem kui meie pisimates linnades?

 
Punane torkab silma küll. 

 
Kui juba siin, siis tasub ka vaadata, mida põnevat pakutakse. Ostsin mingit lihakastet ja pohlakastet (vene), tushonkat (lätimaine) ja ühe lõunamaise limonaadi.  Koht meenutas vana balti turgu. Reklaam seinal luba palju head, sh eestimaist, tegelikult seda suhteliselt vähe. See-eest aga vanemaist ja nendegi kauopade hulgas palju head, vahel parematki kui meie oma?

 
 
Tallinnas mitu "kõige soodsamat" apteeki, samas lubas Sibula-Möldri-EKRE jokk-süsteem alles jääda proviisorite pr Benu, hr Euroapteegi, pr või hr Apotheka jt apteegid ehk et liigselt apteeke on kõikjal,  ka siin. Aga selline ongi täna Eesti arusaam konkurentsist - võimalikult palju müügikohti versus võimalikult vähe kliente! Muidugi ajasid ketid reformi ajal ka paljud hinnad taevasse!
Kuigi näiliselt hea! Sest saad ju kõvasti kaupa "valida"! Küll aga toob see kõik kaasa ka kõrgemad hinnad, hoolimata  "konkurentsist".


 
Euroapteek on läbi aegade tuntud klientide "tillist tõmbamisega"! Muidugi on nüüdki hinnalisand nii kõrge, et saab kuni 40% soodustusi teha ehk sulaselge pättus päise päeva ajal! Aga kõigele sellele aitabki kaasa nii JOKK-süsteem kui apteekide liigne sagedus.
 

 
Ärge Maximast ega mujalt ostke selliseid odavaid saapaid! Näivad vastupidavad, tegelikult võivad tallad juba esimesel päeval vett läbi lasta! Ausalt öeldes on ikka väga kurb, kui kulutatakse loodusvarasid saasta tootmiseks!

 
Vahva võimalus erinevaid kruuse osta ja vist isegi oma piltide järgi tellida!


 
Ilus fassaadikate. Kusjuures lahedate värvivalikutega, kollane mustaga eriti äge!


 
Võrreldes teise majaga on erinevus isegi siis, kui halli maja rõdud valged.

 
Kas reklaami pärast ei saagi rohkem stende paigaldada? Info ka siin mööda ilma laiali. Ei huvita see kamm ei linnavalitsust ega linnaosade valitsusi. Või kannatab siis linna rahakott?

 
Bussisõitjaid siinkandis muidugi palju. Paljud ka maskideta. Ootekojad muidugi ka siin ei ole inimsõbralikud. Aga ega see saagi ju valitud valitsejate eesmärk olla?

 
Enamus Lasnamäe linnaliine lõpetavad kesklinna piirkonnas, aga ammu oleks vaja need kaugemate liinidega ühendada.
Ka oleks vaja maakonnaliine nagu uus 180E. Näiteks  sarnaselt 12-le, aga Lasnamäelt mööda Smuuli ja Sõjamäed (läbi Ülemiste Jaama) Pärnu maanteed ja Vabaduse pst pidi Saueni. Või isegi Keila jaamani.




 
Tramm on aga kahtlemata kõige mugavam Tallinnas ja seda isegi hoolimata aeglusest ja vanade trammide külmast õhust.

 
Kui ägedaid hooneid on aga paest läbi aegade ehitatud. Naudin neid alati.



 
Kaasaeg. Hästi palju võimalusi pakkuv piletisüsteem. Ja kallis, nii et pileti eest maksadki vaid piletisüsteemi tegijate sponsoreerimiseks. Seda nimetatakse majanduskasvuks.




 
Kuidas aga trammi number samaks jäi? Kas elektroonika ei võimalda muuta nr 1 liiniks 6? Ja huvitav, kas statistikat ka mingil moel tehakse, kui palju seda trammi täna kasutatakse? Mis sest, et tegu ajutise variandiga.
Olen üpris kindel, et ei tehta, sest kuigi 6.liini ikka ja jälle vajalikuks peetakse, siis linn ei taha sellest kuuldagi....

Trammiliini nr 3 töö katkestatakse!

 

Trammiliin nr 1 suunatakse ümbersõidule suunal Kopli–Tondi–Kopli:

liikumistee Tondi suunal: Mere pst, Viru väljak, Pärnu mnt, Tondi tn

• liikumistee Kopli suunal: Tondi tn, Pärnu mnt, Viru väljak, Mere pst

ümbersõidul tehakse täiendavad peatused kõikides liikumisteel olevates trammipeatustes

ära jäävad trammipeatused Tallinna Ülikool, L. Koidula, Kadriorg ja J.Poska


 
Trammiteest ülekäigule paigaldati märgid, et ohutust tõsta! Talvel aga kaovad ülekäigud lume alla ja ohutus "suunab" jalakäija autoteele. Mitte kordagi pole siin veel lund roogitud! Kus nüüd on see ohutus, millest poliitikud nii väga armastavad rääkida?


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar