Kliimamuutused - toit ja vesi.

 

ETV2 üsna huvitav saade - Tulevik ülaltvaates - toit ja vesi.

Teemat kommenteerivad eelkõige klimatoloogid ja futuristid. Kuivõrd on see kõik aga tõene? Kas tõesti saab öelda, et kõikjal maakeral on otstarbekam luua tohutid tehnosüsteeme ja suurendada meeletus ulatuses elektritarbimist (sh siis tuumajaamad, tuugenid jm - ülisuur süsinikujalajälg?

Et aastaks 2050 peaks maakeral olema juba 10 miljardit inimest, peab vaatama üle suure koormusega tänase põllumajanduse. Eks näis, kas jutuks tuleb ka kilkide söömine? Sellised saated on peenelt viimistletud ja jätavad mulje Pühast Tõest.

Toota rohkem kaloreid väiksema süsiniku jalajäljega, samas maa seisundit parandades, mitte selle väärtust vähendades. Mõistetav. Mitte, et peaks tagasi minema vana talupidamise juurde, aga selge on, et toitu tuleb kasvatada säästlikult ja muidugi vähendada ka raiskamist. Kindlasti käib see ka vee kohta, mis on maal vaat et elu olemasoluks kõige olulisem üldse. Kas aga saates nähtav on ikka väiksema süsiniku jalajäljega? Kaadrites vilksatavad ülikeeruline tehnika, superinnovatiivsed kasvuhooned jm. Ehk automatiseerimine olevat võluvits?

Tegelikkuses näeme ka täna, kui kolhoosiajast mitukümmend aastat möödas ja 100 kolhoosniku töö teeb ära talupere koos mõne abilisega. Kõik peaks olema ju nüüd hoopis odavamalt ehk väiksemate kuludega kättesaadav? Aga ei, just põllutehnika (ka muu, olgu tegu kalakasvanduse vm) automatiseerimine on muutunud ülimalt kulukaks ja sama mõju on siis ka toiduainete tootmisele.

Samal ajal on meil aga marketite ja ka turuletid täis rämpstomateid jm vilju, pildil nähtavaid maitsvaid tomatisorte jm ehedas mullas kasvanuna näeb aga aina vähem. On ju paljude viljade ja taimede kasvatamine nihkunud keerulistesse kasvuhoonetesse, kus viljad saavad "jõu" kivivillat ja väetisevedelikust ning nedne sordiomaduste puhul ei ole oluliseks enam ei maitse ega ka mitte tervislikkus pikema aja vältel.

Saates tuuakse esile ka erinevaid väiteid. Nt tomatite kasvatamisel Hispaanias avamaal olevat saagiks vaid 4 kg ruutmeetrilt, Hollandis ekstravagantses kasvuhoones 80 kg. Seegi väide, nagu sageli propaganda puhul ikka, on kahtlemata liialdatud. Kui arvestada aasta lõikes, kus kasvuhoones saab ehk mitu saaki, on see mõistetav osaliselt küll. Kuivõrd aa on süsiniku jalajälge kasvatatud nende kasvuhoonete ehitamisega koos kõigi lisaseadmetega (ka traktorid jm "teenindav "transport ei kao kuhugi), varustatud ülikeeruliste robotitega, mis omakorda vajavad ülikalleid muldmetalle jm maavarasid? On ju teada seegi, et maavarade kättesaaminegi muutub aina kulukamaks ja seda tuleb teha raskemates ilmastikutingimustes ning keerulisemates oludes. Vaja on ka aina suurenevat elektritarbimist jne

Loomulikult on saates ka mitmeid tõeterasid nagu seegi, et inimesed kogunevad aina enam elama linnadesse, seega tuleb vähendada transporidvahemaid, tagada värskete aed- jm viljade kiirem jõudmine inimeseni jms. Ometi, eks ostke praegugi Eestis kasvõi maitserohelist, alates rukolast, rooma salatini ja tunnistage ausalt, kas sellel on maitse? Maitse, mis reaalselt tuleneb looduslikest kasvutingimustest, vähemast kunstväetistekasutamisest ning sortimendist. Võite olla üsna kindlad, et samasugune vahe on ka viljades ja maitserohelises olevates vitamiinides ja mineraalainetes. Sellest, et kunstlikul moel kasvatatus on neid vähem ja need hävivad kiiremini, ei taheta meil aga väga rääkida.

 

Inglismaal Bedfordshire`s (kaader filmist) on rajatud hiiglaslik kompleks, kus rakendatakse vertikaalpõllundust. Milline see seest välja näeb, võite vaid ette kujutada - pilgeni täis erinevaid energiakandjaid neelavaid seadmeid. Ah et meil tulevikus ei jätku enam maas ehk mullastikku tohutute põldude jaoks? Kuhu need siis kaovad, kas muutuvad maavarade kättesaamiseks tehtud karjääride ja kaevanduste tõttu kasutus- ja elamiskõlbmatuks? Ehk on ikkagi mõistlikum vähemalt osaliselt jääda vana põllumajandusrakenduste juurde, kasutades lisaks looduslikke väetisi, sh veekogudest saadavat muda jms? Loomulikult peavad põllumaad olema vaheldumisi looduslike niitude, metsatukkade jm, et säilitada ka kahjurite looduslike vaenlaste elukeskkond. 

Üheks väiteks on ka see, et nii, linnadest tunikese sõidu kaugusel olevate hiigelfarmide abil, saab vähendada ka transporti tuhandetelt kilomeetritelt kümnetele - kõlab uhkelt? Aga miks üldse peaks toitu vedama kuhugi tuhandete kilomeetrite kauguselt? Kus seda peab tegema - Ühendriikides, Austraalias vm? Enamasti ei pea seda hoopiski tegema, see on hoopis tänaseks välja kujunenud globaalne "turumajandus". Kaugelt võib vedada vaid kohvi, ananasse vm eksootilist, mis ei ole tavapärane toiduaine vaid pigem delikatesse. Sojatooteid peaks tarbima ka ju seal, kus seda kasvatatakse, teisal kõlbab edukalt oliividel, rapsil vm põhinev? 

Saates tagasihoidlikul moel jõutakse lõssenkismi jm uute vormideni, shs farmide ehitus kõrbetesse, põhjanabale ja kasvõi kosmosesse. See on utopistide ajuvaba maailm, samasugune nagu maavarade kaevandamine asteroididelt. Sest ainuüksi selle kõige tegemiseks kujunev süsnikujalajälg on meeletu! Kuigi kindlasti on piirkondi, kus on ehk mõttekas ka kõrbealadele mingeid farme teha, sest puudus ongi seal eelkõige olulisemast - veest. Neis farmides on aga vesi sisuliselt korduvkasutatav ehk tsirkuleerivas siseringluses. 

 Lõpupoole jõutaksegi saates selleni, et kus iganes luuakse kliimakindlasd kasvuhooned jm. Sealhulgas .... tuhandete kilomeetrite kaugusele? Kuhu luuakse siisa ka elamud jm?

Ekraanile ilmuvad ka tõesed tsitaadid, kuid küsima peab, miks seesama Roosevelti kodumaa hävitab globalistliku suurvõimuga meie kodu?

 Nüüd siis hakatakse rõhuma veelgi suuremale tapatööle, läbi futuristlike ja ulmeliste lahenduste? Mõned näited mullastiku ja mikrokliima hoidmiseks ses saates on vaid pokazuhha.