Eesti Raudtee järjekordne apsakas ja sotsid ning Michal eksperdid? Apr 2021.

 

Teisipäev, 6. aprill 2021

Eesti Raudtee järjekordne apsakas?

 

 

 

Foto ja tekst EVR facebooki lehelt.

Eesti Raudtee alustab Balti jaama laiendamisega

Eesti Raudtee sõlmis Balti jaama laiendamise ehitustööde tarbeks lepingu, mille raames rajatakse kaks uut jaamateed koos platvormidega ning ehitatakse täiendav peatee Paldiski maantee viadukti ja Kitseküla peatuse vahele.

Eelmisel aastal sai Tallinna üks vanimaid raudteejaamasid Balti jaam 150-aastaseks. Kuigi aastate jooksul on jaama pidevalt kaasajastatud, siis uusi jaamateid ning platvorme pole sinna juba tükil ajal lisatud. Meil on äärmiselt hea meel alustada Tallinna linna jaoks nõnda olulise sõlmpunkti Balti jaama ehitustöödega juba selle aasta teise kvartali jooksul.

Loe lähemalt siit: https://www.evr.ee/.../3001-eesti-raudtee-alustab-balti...

 

Ja vastus ühele küsijale, keda huvitas loogiline numeratsioon:

Täname küsimuse eest.

Jah, kõikide Balti jaamas tehtavate ümberehitustööde lõppedes saavad ooteplatvormidega teed loogilise järjestuse alustades lõuna poolt (Toompuiestee poolt). Kõige lõunapoolsem tee hakkab olema numbriga 1 ning kõige turupoolsem tee numbriga 9. Välja pannakse ka vastav info ja uuendatakse tähistus.

Tore uudis iseenesest, aga esialgne eufooriavälgatus asendus tõsise murega - kas nad ikka on vigu analüüsinud? Aastaid tagasi soovitasin teid juurde teha, vastus oli: "MEIE ARVATES OLEMASOLEVATEST PIISAB" või midagi sellist. Muidugi ei piisanud. Ja usun, et ka juba vägagi lähitulevikus kahest lisateest ei piisa.

Mõistan, et suhteliselt uute perroonide lammutamine ja ümberehitamine on asi, mis paneb kõhklema. Kõhklen veidi ikka ise ka. Kuid kui lugesin ühe üliõpilase diplomitööd (hetkel ei leia ja kui leian, lisan lingi), siis kõhklused süvenesid veelgi. Õigemini, aina kindlamalt tundsin, et õpilane näeb rohkem  kui kümned uued ja noored Eesti Raudtee kõrgharidusega töötajad, kes pidavat olema põnevil tulevikuvisioonidest ja võimalustest. Kas sellistest, kus tuleb taas peagi tunnistada, et pandi puusse? Või hoopis sellistest, kus lüüakse rind ette ja öeldaksegi "sorri, eksiti, aga meie rind on haavleid täis ja muudame maailma"!?

Minu arvates peaks arvestama muudatused (mõõdud) välja, ehitama esmalt ajutised perroonid praeguste seisuteede juurde ning lammutama äärmise perrooni. Selleks, et nihutada 8. ja 9. teed. Valem peakski olema, nagu pakutud: 2 rööbasteed, perroon, 2 rööbasteed ja perroon. Kui selline vajadus oleks kaugem tulevik, ma ei muretseks, sest arvestuslikult uute perroonide "elueaks" loetakseg 30 aasta ringis. Kuid vastus, kus numeratsioon muutub loogiliseks ja "lõpeb" 9. teega, paneb mõtlema. Tegu on kosmeetikaga! Ja ehk õnnestub isegi praeguse 1. tee tupikuosa probleem lahendada.

Eriti suur mõju on visioonile seetõttu, et  Eesti Raudtee on läbi aegade olnud ajast maas! Ikka ja jälle uhked tööd ja teod, aga hiljem selgub, et selle raames saanuks teha ära rohkemat. Eesti Raudtee aga paneb iga töö tegemisel aina rohkem liiklust lukku, kuigi peaks teadma, et iga ajutine sõiduplaan mõjutab mainet halvemuse suunas. Näiteks, Lilleküla tunneli ehituse liikluskatkestuse ajal võinuks ka Tondi lähedal jalakäijate tunneli valmis teha?

Nagu seegi, et mingid luuluvennad soovivad kümnete miljonite eest mõttetut Lilleküla terminali, samal ajal, kui Eesti Raudtee ei suuda Lillekülla paari perrooni ja vajalikke lisapööranguid paigaldada. Lapsena olid meil liivakastis autod, aga Eesti Raudtee suudab seda laste mängutaset välja mängida küll!

Aga leidsingi!

https://docplayer.ee/116686622-Risto-mikker-rongiliikluse-l%C3%A4bilaskev%C3%B5ime-ja-reisijate-liikumistingimuste-parandamine-balti-jaamas-l%C3%B5put%C3%B6%C3%B6-logistikainstituut-raudteetehnika-eriala-ta.html

 

Väga korralik töö! 

Eesti Raudtee poolne vigadetunnistamine läheks maksma küll paar miljonit, see-eest ei peaks tulevikus maksma kümmekond korda rohkem? Kas Eesti Raudteel puudub see julgus? Ja ajakirjanikud ei küsi? See, et senine kauaaegne uimerdamine on mõjutanud halvas suunas nii riiki, ühistransporti kui reisijate elu, on nägijatele selge.

 

 

Laupäev, 17. aprill 2021

Balti jaama pikk perroon.

 

 

 

Tegin seekord lihtsalt lühikese jalutuskäigu ja käisin ära kohas, kus enne kunagi pole käinud - uue pikima perrooni otsas, haha. Kusjuures see ülemise pildi vaade on omaette müstiline. Mõneti nagu joonistus, mõneti nagu ajavärav...
Hiigelhästi saab siduda paekivi erinevate telliste variantidega ja SEE siin ei tohiks ümbertegemiste korral kaduma minna!

 

 

 

Eesti Raudtee on vahetanud välja palju "mittenähtavaid" foore, mis tähendab, et kuskil on lõpuks ometi ohutusele tähelepanu pöörama hakanud. Kas aga sellised viletsavõitu säästuvariandid palju paremad on, on iseküsimus.

 

 

Värvid mulle meeldivad, nendega liialdamine siiski mitte. Kollasega seal silmapiiril ei ole liialdatud, uue Telliskivi lahenduse puhul halli värviga aga väga, lausa inetuseni liialdatud! Materjale ja kujundust hetkel silmas ei pea.

 

 

Siingi, nagu enamasti tallinnas on tegu Lasnamäe lubjakiviga, teise värvusega kivid on nn põhjakihist, nimega "põhjapunane". Paemurdmisel on see tumehallikas, aja jooksul ehitistes muutub punakaks. Paemurdjate poolt on Lasnamäe pae puhul eristatud isegi kuni 56 murdmiskihti. See näitab, kui eriline ja samas kultuuriajalooline on meie paekivi. Seega selle säilitamine ehitistes maksimaalsel määral peaks olema eesmärk omaette!

 

 

 

 

 

Visuaalselt on aga paas niivõrd eriline ehitus- ja dekoratsioonikivi, et hing jääb kinni! Naturaalsus!

 

 

 

 

Kui mul otseselt pole olnud ka asja siia perrooni otsa, siis Eesti Raudtee noored spetsialistid, kes kutsutud põnevate tlevikulahendustega tegelema, võinuks siia küll tuua. Mitte mina vaid need Eesti Raudtee ametnikud, kes ka siia pole sattunud. Siis saanuks vaadates (kui keegi ninapidi sisse torkaks) aru, et perroonide ehitamise valem peaks olema perroon + 2 teed + perroon. Siiani ju sellest aru ei saadud ja seepärast tehaksegi Balti jaama paar "piimapukki" juurde! Tegelikult piisanuks ühest uuest perroonist siin esialgselt, et hakata ümber ehitama perroone praegustel teedel 6-9 ja nende kõrval uute rajamiseks. Aga mis parata, taas natuke nokitsemist ja ikka tulemus saab nadi....

 

 

Uued elumajad raudtee kõrval on aga silmatorkavad. Kas ilusad, on maitse asi, kuid igal juhul paremad kui paljud teised siin piirkonnas.

 

 

Näha võib siin ka nn kunsti, kuid see kuulub saastakunsti kategooriasse. Hea, et vähemalt see reostatud telliskivimüür siit nüüd kadunud.

 

 

Mõnel pool näha aga veelgi, et paekivimüüre on veel alles. Imeilus!

 

 

Ohutus Eesti Raudtee moodi - uued foorid ja puhastust pole ette nähtud kuni uue hankeni fooride väljavahetamiseks?

Teisipäev, 13. aprill 2021

Sots Tartus.

 

 

 

Hiljuti oli mingis liikuvusgrupis esinemas üks suursotse Tartus, Gea Kangilaski! Mõtlesin, et ohoo, abilinnapea esitleb visoone! Küsisin ka midagi ja hiljem kogemata avastasin, et olen bloki saanu. Et mul ka teine, ausalt omanimeline konto, küsisin, kuidas see sobib! Mis te arvate, mis juhtus?

Samal ajal arvab suursots, et tema võib ükskõik millise grupiga liituda, mida TEMA vajab! Päris nii see ei käi, mõnel puhul olen ma pujään!

Jutt on aga nii lobe, et petab nii mõnegi ära! Kuidas muidu sotsid Tartus ja mõnel pool mujalgi võimule saanud!?

Aga soovitan nendega olla ettevaatlikud. Neil on üks reegel - hea sõnastus siin ja seal tähendab seda, et tegutsedes pöördub kõik pea peale!

https://www.sotsid.ee/gea-kangilaski-kui-me-suku-vajalikkuses-uksmeelt-ei-leia-siis-seda-maja-ei-saa-tulla/

 

Kui kellelgi kõhklusi, kas, kus ja kuidas peaks SüKu tulema, siis ärge sellist propagandat uskuge. Sotsid armastavad palju rääkida, tegudega on keerulisem.

 

Võib olla ma muidugi eksin. Kas te olete kohanud Lõuna-Eestis midagi, mille sünnitanud sotsid? 

Laupäev, 24. aprill 2021

Kristen Michal ÖAK spetsialist?

Koda sa, lilleke, tööle said?

Mitte_tallinn

2tSle0pmni. agolprinnnlli ksaoSifedlSrl g10e:tlh1d8if 

Kristen Michal küsis linnavalitsuses

Mihhail Kõlvart

"Kvaliteetse tänavaruumi kohta" (30.03.2021):

Kõik, kellel on sinisilmsus, et midagi läheb paremaks, siis Kõlvarti arusaam ja õigustused praegustele lahendustele ajavad nutma. Tallinn 2035 kava (mille võttis vastu linnavolikogu!! organ, mille elanikud valisid!) on linnaplaneerimise juures kõige vähetähtsam dokument. Ja kõik linna töötajad vaikivad.

Küsimused ja vastused on lingis. Sisukokkuvõte:

１Millised uued rattateed on tehtud eelmisel ja plaanis sel aastal?

Kõlvart räägib ühel ajal kõnniteedest ja rattateedest. Kõik kõnniteed, kuhu on lisatud rattamärk on osa rattastrateegia täitmisest. Inimesel puudub funktsionaalse lugemise oskus ja lihtne arusaam – kõnnitee ei ole rattatee. Jalgrattastrateegia koostati, et selline arusaam ei saaks võimutseda.

２Millal tulevad uued trammiliinid?

Kõlvart: valminud on kümneid uuringuid ja tellitud on veel kümneid. Plaanis on mitte midagi teha. A 30 miljonit tuleb Euroopast, et me teeks sadama trammi, mis peamiselt peab teenindama Porto Francot ja väldib kõige rahvarohkemat terminali. Tulevikus rajatakse trammiliine vaid keset rohealasid, kus need autoliiklust ei sega. Tramm Lasnamäele, kus elab 120 000 elanikku? Ei aitäh! Planeerime trammi Kadriorust Lauluväljaku nõlvale, mille trassil elab paar tuhat inimest. Igasugune investeering ühistransporti nõuab 20 aastat uuringuid, aga sõiduteede laiendamine tuleneb talupojamõistusest.

３ Kopli ja Lasnamäe vaheline rong?

Kuigi trassid on olemas, siis Kõlvart seda oma eluajal juhtumas ei näe. Selleks peab ju midagi tegema. Nagu Kristiine terminali, mida teha kavas ei ole. Parem Kristiine keskuse ristmik teha autodele mitme-tasandiliseks. Siis hakkavad inimesed iseenesest ilma autota liikuma. Nii, et

Vladimir Svet

võiks edaspidi hoida suu kinni selle idee reklaamimisega – seda ei tule. Tore, et see rongi plaan linnavolikogu poolt heaks kiidetud dokumendis Tallinn 2035 kirjas on..

４ Kui kaugel on Tallinna Peatänava rajamine?

Kõlvart: linnas peab olema tagatud autodele mugav ja kiire läbisõit. On kavas laiendada teid ja teha uusi magistraale. Jalakäija ruum on teisejärguline, mis ei saa toimuda autode arvelt. Vastupidine aga on võimalik - autod peavad saama ruumi juurde jalakäijate arvelt. Näiteks magalates parklateks ja teede laiendamiseks.

５ Kas toetate Reformierakonna ideed, et igas Tallinna asumikeskuses võiks asuda peatänav, kus on kergem liiklus – eelistatud jalgsi, ratta või ühistranspordiga liikumine ning rohelus koos tänavatasandi väikeäride ja kohvikutega?

Kõlvart: “Tegemist ei ole uudse ideega.” Okei...

６ Mitu kilomeetrit on Tallinna linn loonud autovaba pinda eelmisel ja sel aastal?

Kõlvart: “Ilmastikuolude tõttu ei ole 2021. aasta esimeses kvartalis täiendavalt autovabasid pindasid rajatud. On paratamatu, et planeerimis- ja ehitustegevus kui protsess on olemuslikult urbanistlik, tehiskeskkonda loov. Blablabla – AUTO ON KUNINGAS MOTHERFU#&ER!!

７ Kas toetate Reformierakonna ideed, et Tallinna linna juhtivametnikel ja linnavalitsuse liikmetel võiks olla nädalas üks päev, mil nad tulevad tööle ja lähevad töölt ühistranspordiga, jalgrattaga või jala, et nad saaksid paremini kursis olla ühistranspordi ning tänavaruumi peamiste murekohtadega?

Kõlvart: "Suur osa linna teenistujatest täna juba liigub enamasti jala, jalgratta või ühistranspordiga." Linnas on üle 20 000 teenistuja. Küsimus on juhtivametnikest, kellest sõidavad pea kõik autoga. Nagu Kõlvart teises intervjuus mainis, siis temal "jalutamiseks" aega ei ole. Öäk.

８Tallinna kandideerimisel Euroopa rohelise pealinna tiitlile anti lubadus rattalaenutuse laienemiseks Tallinnas kesklinnast kaugemale. Kuidas edeneb rattalaenutuse projekti laiendamine?

Kõlvart: “Varasemad pilootprojektid jalgrattalaenutuse käivitamiseks Tallinna Kesklinna piirkonnas ei ole andnud soovitud tulemust kasutajate huvi vähesuse tõttu.” Okei, 7 laentuspunkti 450 000 elanikuga linnas. Jalgrattaid oli 56. Tartus on 69 punkti ja 750 ratast.

Tallinna ülekantuna oleks see 310 laenutuspuntki ja 3400 ratast. Kõlvart ei saa aru põhjus-tagajärg seosest. Lihtsalt kurb. Rumalus ruulib.

Ootan RE Tallinna FB lehel vastust:

Millises reformierakondlikus linna- või vallavalitsuses on meil juba nädalas üks päev, mkus ametnikud auto koju jätavad?

(Vastust ei tulnud, otse loomulikult!)