Pühapäev, 2. juuni 2019
Sindi. Kärestiku taastamine jm.
Supeluse peatusest Pärnu jõe poole.
Siinne ujumiskoht nüüd peale tammi allalaskmist tundmatuseni muutunud.
Loomulikult tõi paisu lammutamine kaasa ka paljude jõekarpide jt huku.
Nii ei saa ka taimed veel aru, et nende keskkond muutunud ja püüavad...
Veetase nüüd tõesti väga madal.
Vettehüppeid nüüd siin köie otsast enam ei tee...
Kui Kõlvart ei lase Nolanil Laagna teel filmida, ehk siis tulla siia?
Aga mul on hea meel, et pais lammutatud ja loodus saab minna loomulikesse rööbastesse.
Hallhaigrutele see muidugi peaks meeldima.
Siit saab aimu, milline saab olema jõe põhi tehiskärestikul.
Lõhede jt lemmikkohad?
Kitsarööpmelise raudtee jaam. Oleks parim muidugi, kui uus Pärnu raudtee
läheks ka siitkaudu. Oleks see veel võimalik? Ülikahtlane muidugi. Aga
kasuks oleks juba seegi, kui see kulgeks vahetult jõe teisel kaldalgi.
Kuigi sealgi väga keeruline. Tõenäoliselt tuleb jääda siin vana tammi
juurde, peaasi, et peatus oleks kesklinnale maksimaalselt lähedal ja
sild samuti.
Aga et õigel ajal siis sõiduplaani ei vaadanud, pidin üksjagu ootama
bussi. Imelik oli aga tõdeda, et liin 40 ja teised liinid sõidavad
erinevat teed ja peatuseid pidi!? Aga eks kohalikud tea paremini....
*******************************************************************
Koka "spetsialistid" pakuvad summaks 250 miljonit. Isegi kui ma ei oska
kõike välja arvutada, siis on selge, et tegelikkuses läheb asi 2 või
isegi 3 korda rohkem maksma! Unustada ei tohi, et kiirus 180 km/h tunnis
tähendab samatasandiliste ristumiste kadu, praeguste seaduste järgi.
Seegi on üüratult kallis lõbu ning lisaks poolitab tõsiselt kogu elu
Eestimaal, sest väga paljude jaoks pikenevad sõiduajad tohutult! Keegi
võidab rongisõidul minuteid ja keegi kaotab auto- jm sõidul? Puhas
egoism ja vaimupimedus!?
Kolmapäev, 5. juuni 2019
Eesti 200 vinta-vänta kraavi?
Reisimine alati olnud ja jääb ning aeg pole sel puhul sugugi vähima
tähtsusega faktor. Täna sattus silme ette taas Joel Jesse lugu
raudteest.
Üpris huvitav lugu ja autor on pingutanud. Mõnegi asjaga või kahtlemata nõustuda. Siin loos mainitud ka Kaspar Koka artiklit.
Mida siis näeb Kaspar Kokk?
Näeb asju egoistlikust vaatepunktist. Kuid algatuseks tal tuline õigus ühes asjas:
Me
ei saa lubada, et Tartu areng kannatab, sest tänapäeva logistiline
seotus lähemate suuremate linnadega (Tallinna ja Riiaga) on vaid ideede
ja lubaduste tasemel, aga tegelikuks ei taha need kuidagi saada juba
mitme kümnendi jooksul.
Nii see on. Kuigi nagu paljud muudki asjad, selgus ammu käes, kuid
tegusid pole! Ometi ei saa Koka juttu tõsiselt võtta, sest ta on kuskilt
"välja kaevanud" mingid eksperdid, kes raudteest suurt midagi ei jaga!
Kiiruse
suurendamiseks ei ole vaja ehitada uut raudteed, nagu sageli ekslikult
arvatakse. Eksperdid on kalkuleerinud, et püstitatud eesmärgi (sõiduaeg
tund ja viisteist minutit) saavutamiseks tuleb olemasolevat rööbasteed
rekonstrueerida ja raudtee kurve õgvendada raadiusele kolm kilomeetrit.
Raudteetrassil on niisuguseid õgvendamist vajavaid kurve ligi viisteist.
Kurvide õgvendamise tulemusena nihkuks raudtee vaid kümme meetrit, mis
tähendab omakorda paarikümne kilomeetri ulatuses raudteed praeguse
raudteetammi kõrval.
Koka arvates on praegused rongid projekteeritud kuni 180 km/
tunnikiirusele. Eksib, vaid 160. Muide, 120 ja 160 vahe on üpris suur ka
kütusekulu koha pealt neil rongidel. See selleks.Kui Tapa ja Tartu
vahel piisaks suures osas küll kurvide õgvendamisest, siis Tapa ja
Tallinna (pea 80 k, 190-st) vahel on kaheteeline raudtee. Siin tuleb
kõik ümber ehitada ehk vähemalt ühe niidi puhul nihutada kogu tee koos
kontaktvõrgu (Aegviiduni, aga vajalik Tapani see ehitada), perroonide
jm. See on tohutu töö ja maksab palju! Ühe võidetud minuti hind ei
pruugi piirduda 10 miljoni euroga!? Kas selline summa mõtlema ei pane?
Eriti ajal kui Pärnu raudteel reisironge ei sõida? Ehk et Tartu areng
ei tohi kannatada, aga Pärnu võib ka taandarengusse sattuda?
Kokku võttes taandubki küsimus
prioriteetidele. Kas Eestile on oluline ebareaalselt kallis ja siiani
hoomamatu väärtusega rahvusvaheline raudteetrass või riigisisene kiirem
ühendus, mis teenib suure osa Eesti inimeste huve? Tuletagem meelde, et
Rail Balticu ehitust pole veel alustatud.
Käesoleval ajal sõidab busside ja rongidega
iga päev Tartu ja Tallinna vahet ligi kuus tuhat inimest, lisanduvad
tuhanded maanteel liiklejad. Kui raudteeühendus muutub kiiremaks, siis
on reaalne, et päevas liigub rongiga rohkem kui viis tuhat inimest.
Aastas teeks see kaks miljonit reisi ja ainuüksi kaks miljonit tundi
kokkuhoitud sõiduaega.
Viime
siis ammuse unistuse ellu! Aastapikkune reaalsete tegudeta jutt on
loonud illusiooni mõõtme, kuid sellest ei tohiks lasta end eksitada.
Seadkem parem eesmärk, et aastal 2025 sõidame rongiga Tartust Tallinna
ühe tunni ja viieteistkümne minutiga.
Kas Kaspar Kokk ei tea siis, et Tartu raudtee äsja remonditud ja Pärnu
raudteel pole ronge? Mitte üksi vaimupimedus vaid ka pärispimedus?
Kuidas siis vastab Joel Jesse? Näeb ka, et uut raudteed pole vaja
ehitada? Kas ta on uurinud, nagu ka Kaspar Kokk, kas praegused rööpad
Tartu raudteel üldse on mõeldud kasutamiseks kiirusel üle 160 km/h? Igal
rööpal omad tingimused. Minu teada näiteks Türi ja Viljandi vahele
paigaldatud rööpad mõeldud ainult 120-ga sõiduks? Aga kindlasti ei
tohiks seda küsida Koka leitud "spetsialistidelt"!
Siiski
jäi arusaamatuks artiklist nähtuv soov vastandada raudtee reisiliikluse
arengut Rail Balticu ehitamisele. Artikli autor püstitab minu arvates
täiesti väära küsimuse, kas valida Rail Balticu ehitus või selle
omafinantseeringuga võrdse rahasumma eest ehitada Tallinnast Tartusse
viiv raudtee kiirust 160–180 km/h võimaldavaks.
Joel Jessega saab nõustuda, et vastandada ei tohi! Küll aga ei tohiks
rahvavaesel ääremaal mängu tuua monstrumraudteeid, vaid vastandada ei
tohiks Tartu ja Pärnu RAUDTEEÜHENDUST!
Rail
Balticu raudtee on Rapla- ja Pärnumaa elanikele vähemalt sama tähtis,
kui kiire rongiühendus Tartu elanikele. Olen seisukohal, et tuleb leida
raha mõlemaks raudteeühenduseks, küsimus on valikutes ja prioriteetides.
Näiteks 2 + 2 maanteed või tasuta ühistransport või hoopis ajakohane
raudteeühendus. Valikuid on palju. Tasuta asju ei ole ega tule, vaid
need saavad ikka teoks millegi muu arvelt.
Samas oskab Jesse kokku panna tõe ja demagoogia. Lugu ilmunud tänavu ja
selleks ajaks peaks juba selge olema, et eeltasutud "asi" ehk avalikud
liinid ennast õigustanud. Seega leiab tõestust, et saab küll valida mitu
asja? Eriti, kui jätta kõrvale mõttetult kallid asjad, teha need
sobivas suuruses ja NII JUST raha jätkubki rohkematele asjadele? 2+2
maanteed meil suuresti eo ole õigustanud ennast, kuigi mõnel lõigul neid
siiski võib olla. Õnneks hetkel ehk täna eelarvestrateegias pole neile
ka raha ja loodan, et ei leitagi! Seda enam, et KE ja EKRE neid küll
promonud, aga ehk aega toob tarkuse!? Ka Joel Jesse toob maanteedele
kuluva raha väikese efekti välja,s ellega igati nõus. Üldse, keskenduma
peab vedude vähendamisele maanteedel, mitte seda ergutama!
Küll aga ei saa Jesse aru, et valdavale enamusele Pärnu ja Raplamaast ei
ole RB-st mitte mingisugust kasu! See annab midagi ainult pärnakate
jaoks, muu, isegi Rapla, ei võida sest essugi! Essu paha hais vaid jääb
igavesti heljuma.. Sellest korduvalt ja pikalt kirjutanud, ei hakka
kordama. Nagu ka eeltasutud bussid, peaks ka 4-realiste küsimus tänaseks
olema arusaamadeni jõudnud. Kui ei ole, ega siis jõuagi...
Koo lõpuosaga saab laias laastus nõustuda. Peaasi, et keskendutaks
eelkõige puuduvate või halvas SEISUS asjade ehitamisele ja
parandamisele. Mitte teha seda juba remonditud taristu puhul, see jäägi
teise järjekorda.
Muidugi teeb ettevaatlikuks Eesti 20 demagoogia ja asjatundjate tasegi.
On ju ammu teada, et nende hulgas Igor Taro on absoluutne Rohuküla
raudtee vastane, ei edendanud Põlva rongiliiklust, eeltasutud busside
asemel soovis vaid raha põletada jne. Ega teistegi puhul paista seal
midagi väga sätendamas, säramas ja sillerdamas....
Veidi kirjutasin sellest ka varem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar