Suutsin siis mõnda aega tagasi käkiga hakkama saada ja osa postitusi 2017 - 2018 kustutada. Õnneks on suurem osa fotomaterjali ka alles ning seda ka imelise Norra reisi kohta. Päris algust hetkel ei leidnud, aga ehk leian ja küll siis siia lisan. Igatahes oli puhkusereisi lisaboonuseks võimalus Norra ühistransporti näha. Muidugi ei mäleta ma enam kõik selle teemaga seonduvat, aga midagi saan ikka kommenteerida.
Huh, pool päeva kulus piltide üleslaadimiseks, mitu päeva läheb nüüd kommenteerimise peale. Ja ausalt öeldes pilte vaadates tuli kurbus, sest see oli nii armas puhkus! Hea, et on pildidki alles, kui poleks neid kõvakettal, siis oleks muud kui vaid mälestused hinges. Tänu piltidele saab aga uuesti ja uuesti mõttes läbi elada hoopis elulisemalt....
Lendasin Norrasse siis Norvegian Airi Boeinguga, kui kunagised lennud välja arvata, siis sisuliselt mul tegu esimese pikema lennuga. Veidi lennuhirmu oli, aga ei midagi hullu. Askimi linna sain autoga.
Liiklus Norras tundus igal pool rahulikum, möödasõidud polnud suurt kellelegi eesmärk omaette.
Liiklus Norras tundus igal pool rahulikum, möödasõidud polnud suurt kellelegi eesmärk omaette.
Üpris kohe alustasin ka sõitudega. Viletsale keeleoskusele viidates võin öelda, et sain siiski hakkama, aga ega ma võtnudki ette mingeid väga keerulisi sõite. Oli vanu ronge, oli Stadlereid ja oli ka uhkemaid.
Parklad ja rattaid täis rattahoidlad oli tavapärane, parklad ulatusid sageli servapidi perroonini.
Muidugi pildistasin ka rongiaknast vaateid. Reljeef seal loomulikult mägisem, kuid siiski erinev, nii kaljud, metsatukad kui lagedad põllud. Mõnes mõttes ongi hea kommenteerida nüüd, kui "pilti kujundada" peangi piltide järgi, kohapeal oli ju emotsioone rohkem ja mõtted vaheldusid kiiresti. Pildil meenutab talu meie omi, põllul kodukoht ja ka puid on sealsamas.
Täiesti loomulikud olid maanteed raudtee kõrval, nii nagu oleks meilgi vaja Tallinn - Riia raudteele (ma ei räägi RB-st) ja 1+1 maanteele.
Ka bussijaamad ja -peatused raudteejaamas olid loomulikud, mitte nagu meil, kasvõi Tartus. Kus liiklesid nn maakonnaliinid, olid need ka peatumas jaamades.
Ma ei uurinud põhjalikumalt, aga tundub, et Norras siis kahe erineva kõrgusega perroone ja koosseise?
Suuremates peatustes olid loomulikult ooteruumid ja ka kioskid ning muu. Täiesti tavapärase ja loomuliku osana.
Nagu nähagi, siis ratastega jaama tulek oli täiesti tavapärane ja võiks öelda, et lausa massiline.
Osa ronge meenutasid aga väga meie ER-e. Pildid siis tehtud Ski jaamas.
Infoekraanid tundusid asjalikumad ja vist võimelised ka operatiivselt infot kuvama.
Narvesen ehk midagi meie R-Kioski sarnast. Ja pange tähele, kell posti otsas tavapärane.
Busside ootekodasid oli erinevaid, kohati needsamad mõttetud käkerdised nagu meil, aga samas olid need nagu siin, n.ö. viimase minuti ootamiseks.
Palju muidugi kõiksugu rajatisi üle raudtee, alustades viaduktidega.
Palju muidugi kõikvõimalikke pagulaste ärisid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar