Blogiarhiiv

Pühapäev, 2. jaanuar 2022

2018 juuni. Norra 4.

 

 



 
Ka väiksemates jaamades olid ooteruumid avatud, nn teivaspeatustes neid kõikjal muidugi polnud.




 
Ooteruumid, kell jm elementaarne.



 
Piletite puhul olid hinnad erinevad, sõltuvalt sellest, kas ostsid need perroonilt või rongist. Ka rongi tuli siseneda vastavasse vagunisse ehk piletiga või jänesena. Ise ma poleks sest muidugi aru saanud.



 
Kohviautomaat oli arvatavasti igas Stadleris.

 
Katusealustel oli külseinte puhul allservas ainult õige kitsas pilu, mitte nagu meil.




 
Ülesõidud olid aga väga huvitavad. Ei mingit paanilist likvideerimist, kui neil pole "mitte midagi" ehk tõkkepuid jm. Talunik ei pidanud sõitma krt teab kui suure ringiga.




 
Oli vahepeal ka vihma, aga üldiselt mul vedas.







 













 
Piletimüüjatest keegi astus sageli ka perroonile. kontrollides olukorda enne väljasõitu.


 
Või aidates reisijaid.




 
 





 
Meil tundub kraam parem olema?





 



















 
Naisvedurijuhte on Norras väga palju.

 
Sellisega sõitsin ka Haldenisse.









 
































 








 
Üksjagu oli ka selliseid peatusi, kus teisele poole pääses läbi galerii, trepist või liftiga. Kui meil püüab Eesti Raudtee ajada kägu, et ootepaviljone ei saa teha, siis pea alati on selleks mingi võimalus. Kus just hilinemiste korral saab oodata.




 
Ka siin polnud murekohaks, et teha perroon kõverale. Meil Eesti Raudtee nii tasemel üldjuhul ei ole.

















 




























 





 

 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar