OKT 2020. Väike tiir Kalamajas ja mõttes tänavavalgustuse ümbertegemine.

 No mis sa kostad? Lisan täna (16.01.22) siia postituse lõppu ERR-i uudise  teksti. Svet jt ajavad muidugi parajat pläma! On see taas rumalus või hoopis soovimatus?

https://www.err.ee/1608465989/korge-elektri-hind-teeb-tanavate-valgustamise-linnadele-kulukaks

Laupäev, 10. oktoober 2020

Lihtsalt väike tiir Kalamajas

 

Oli vaja üks väike tiir teha turule, aga ringiga. Näiteks mõnda pagaritöökotta sisse astuda!

Sügis on aga käes ja ega sellest Kalamajagi pääse. Kellegi jaoks tähendab see suurt koristustööd ja paljude jaoks ka puhuriplärinat, aga loodetavasti veel paljumate jaoks omaette naudinguid teises värvis Kalamajas jalutades.

Kalamaja Muuseum tegeleb enda tutvustamisega juba pikka aega ja väga paljud inimesed on enda panuse andnud.

Kaubamajas pidavat veel suurem valik olema, kuigi siin ringi vaadates ei tahaks seda uskudagi!

Olen varemgi öelnud, et mõned majad häirivad, sest ei sobi siia, Kalamajja. Ometi on enamuses kõik vaadatav ja nauditav ja nii vahingi, suu ammuli, erinevaid maju ja nende detaile. See on Kalamajas jalutamise naudingu oluline osa. Peaasi, et vastu posti ei jookse.

Sellised vaated aga panevad peatuma, sest muutub vaade ju iga sammuga. ja nii, kuigi kiirustades, otsin ikka mingit pildistamisnurka, mis tooks pildile võimalikult lähedaselt selle, mida tunnen nägevat.

Liiga tume ja võõras mu jaoks.

Selliseid asjad aga saab vaid naudinguga vaadata. Tähendab ju väikegi detail suurt vaevanägemist, tore aga asja juures see, et tehtud töö võib naudingut pakkuda aastakümneid. Kahjuks nüüd määndamist märgata ja eks sellised asjad paistavad ka "varju jäävas" osas rohkem mõjutusi tekitavat, värv tumedam. 

Näh, tuletas meelde, et pean minema vaatama kuskilt raamatuid, viimaks Balti jaama reisiraamatukokku täiendust.....

Klassikaliste Kalamaja majade vahel hoopis omapäraseid ja ometi sobivad nad siia ühtegi häiringut tekitamata! Kõik pole küll renoveeritud, aga ega see pole ka odav lõbu!

Haljastuski tänapäeval võib vanast kõvasti erineda, aga silmailuks jääb see igas vormis!

Värvide erinevus on omaette pluss! Ei eeldagi ju üldiselt kärtsvärve, sest nendega võib kergelt mööda panna. Kuigi vahel needki eriliselt meeldivad.

Näiteks selline veidi teises kandis. Omamoodi on see ka tegumoelt "vanatüüpi".

Mõni asi jääb aga alati silma. Nagu see mõttetult kallis tänavavalgustus, mis siin mitte ainult rahaliselt mõttetu on vaid ei sobi ka kohe kuidagi. Ja nutikas nina all siin käia küll ei soovita!

Huvitav aga oleks teada konkreetselt, kui kulukaks kalamajalase ehk siis teisisõnu maksumaksja jaoks üks selline post läheb? Maavarade hinnast kuni tuleviku ülalpidamise ja hoolduseni välja? Hinnakujundajaid on siin palju - maavarad, paigaldamine, kaablid, ülalpidamine, arvutijuhtimissüsteem, lampide vahetamise tehnika, keerulisem tänavahooldus jpm!

Oma osa on siin muidugi ka kivimajadel. Muidugi on naturaalne kivi või isegi tellis mu jaoks enamasti kenam kui krohv, kuigi hea tahtmise juures jätab ka krohv oma värviga hea mulje.

Tumedam ja helgem pool loomulik asi me elus kõiges ja kõikjal?

Maju aga isesuguseid, osa nagu Baierimaalt?

Tegelikult tasuks ilusa ilmaga pikemalt ja aeglasemalt teha üks tiir, näha ja märgata rohkem.

Väga omapärane.

Tagantjärele vaadates märkad piltidel rohkematki kui pildistamise hetkel. Ja seegi omaette võlu asja juures.

Siinkohal peaks küll lootma, et pealisehitis maha ja uus ning ilus peale?

Kas Kalamajas "elab" rohkem inimesi või autosid? Kõnniteed sageli üpris kitsad, kuigi käimata ei jää selle pärast kindlasti kellelgi. Aga on siin parkimismuredele täna ja tulevikus üldse lahendusi?

Neil Valgevase tänava majadel on puudu üks väike asjake - katus ukse kohal. Tavapäraselt on neid kõikjal ka lihtsaid aga ilusaid. Osade majade puhul jääb nende puudumisel sõna otseses mõttes midagi nagu puudu?

Muide, et valgustid ka ilma postideta võimalikud, torkab vahete-vahel silma. Tõsi, parkimiste puhul võib neist täna ka napiks jääda, aga see poleks lahendamatu probleem.

Puit ja kivi on sageli kooskõlas, see ongi üks võlu põhjuseid.

Siin huvitav näha, kus kaks erinevat välisviimistlusega maja on ühtse lahenduse tõttu siiski justnagu sarnased. Sulandumine, mitte eristumine.

Paljude põlispuude aeg saab aga kahjuks alati kunagi otsa. Võimsus on siiski silmatorkav.

Ühe asemel paar valgustit parema paigutusega ja ongi ilus?

Kant aga on huvitav, siin kohtasin ka suuremat turistide gruppi. Loomulikult võib nendestki paljude jaoks olla käik siinkandis väga eriline.

Aga teeks tiiru õhtuses Kalamajas?

Muidugi oleks peegelkaamera parem ja käsijuhtimisega püüa tuua esile valguse tegelikku "nägu" pole kerge, sest ekraanil jääb pildist teine mulje kui hiljem arvutis. Aga siiski tasub pildistamist proovida. On ju ka õhtusel ajal tuledes tänavad ja majad miski, mis annab emotsiooni. Ja ehk ka natuke parema ettekujutuse, mida tähendaks kallis tänavavalgustus või lokaalne kõnniteede/ukseesiste valgustus.

Tänavavalgustus muidugi teatud mõttes võimsam, aga samas ju ka kulukam?

Majadel on võimalik kasutada muidugi väga ja väga erinevaid valgusteid. Teema, millest võiks väga pikalt rääkida, aga see pole täna siiski see eesmärk.  Pigem on vaja mõelda, mitte lihtsalt olla vastu mõttekamatele ja säästvamatele lahendustele, see aga on FB-s muidugi tavapärane. Teatud osa kommenteerijate puhul ei saagi loota asjalikke arvamusi, pole vahet, mis teema arutelu all!

Kas praegune tänavavalgustus kõikjal on piisav? Ei, see on pandud mingi stambi järgi paika, tegelikult on sageli jalakäijate alad kõige pimedamad ning ega selline valgustus aita ka parkimiskohtade valgustamisele igas punktis kaasa. Autode kriimustamine, vargused hämaramates kohtades jpm on murekohtadeks aeg-ajalt vast kõikjal.
Tänava teisel küljel tagab see hea valgustuse? Kindlasti mitte. ka ühe pirni läbipõlemine jätaks suured "tühimikud".

Üllatusega võis ka täna näha, et mõnel majal on ka oma lambike või mitu põlemas! Muidugi tuleb meelde kortermajade elu maa-asulates, kus sageli mõnigi seltsimees käis igat lampe kustutamas, see oli omamoodi paaniline elustiil. Mis sest, et maksta kuus tuli selle eest vaid kopikaid...

Vahva!

Valgustuse põhimõttelise ümberkujundamise puhul on muidugi murekohti küllaga. Mis teha, kui kuskil polegi maja ja tegu päris kottpimeda lõiguga?

Varjude mäng ehk pimedamate ja valgemate kohtade "võitlus" tänagi tavapärane. Vahel tähendab see väga pimedaid paiku, kus ka liikumine mõnevõrra ohtlik.

Majade küljes (või väravate, aedade vm, kui maja n.ö. sügavamal hoovis) võib segada ka puud või põõsad, aga segavad kohati need ka täna.

Kalamaja kooli juures üpris hea koht võrdluseks. Koolimaja juures olev valgustus paigaldatud just nimelt koolimaja ümbruse valgustamist silmas pidades, kõnnitee neid ei paista olevat huvitanud. Puud aga mõnevõrra segavad tänavavalgustuse siiapaistmist. Pilt ei anna muidugi õiget aimu

Aga mis siin? Üks maja, kus renoveerimisel on veidi rohkem mõeldud ja ei peeta mõne lambikese põletamist üleliia kulukaks? Väga tore!

Väga kena tõesti! Leitud omapärased lambid (võimsamate puhul peaks muidugi pimestamist vältima) ja hoolimata vähesest võimsusest näitavad väga kujundlikult ära, et SAAB KÜLL! Paigaldada majadele valgustid nii, et tulemus on parim!

Siin pildistasin kahest suunast ja muidugi on näha, et posti otsas lamp jätab valgemad laigud kohati. See aga ei tähenda, et majaseintel ei saaks paigaldada valgusteid, mis sobivad paremini?

Hea valgustuse mõte on selles, et see valgustaks võimalikult palju. Otse varikatuse all ei ole alati parim variant, eriti kui ka valgusti võib olla tehniliselt vähemsobiv.

Peatänavatega on lood muidugi mõnevõrra teised, aga alustama peakski väiksematest tänavatest. Tegelikult on ju olemas ka mingid nõuded, milline valgustugevus peab olema (kõnni)teede ulatuses ja on kindel, et tänane tänavavalgustus valdavas enamuses nagunii ei vasta ka nõuetele.

Muidugi on kindel ka see, et ülekäikudele peab erivalgustus jääma, see on ja jääb ohutuse mõttes väga oluliseks.

Mõtteainet on küllaga ja loodust ning loodusvarasid hoidma me peame. Igaühe jaoks ei olegi see oluline, aga see ei tähenda, et sellega peaks nõus olema. 

Päris mitmetes linnades on nüüdseks eurorahade toel tänavavalgustust kaasajastatud, aga kohati jääb see ikkagi hoolimata suurest säästust väga kulukaks.

Kui aga valgusteid paigaldada, mõtlemata ja teisi kuulamata, siis on tulemus nagu on. Kasutegur sisuliselt null!

********************************************

Kõrge elektrihinna tõttu on tänavate valgustamine linnadele varasemast palju kulukam. Tallinna ja Tartu linnavalitsused lampe välja ei lülita, mõned teised omavalitsused seda siiski kaaluvad.


Kui 2020. aastal oli Tartu linnavalitsuse detsembri elektriarve 96 000 eurot, oli just lõppenud aasta viimase kuu arve 241 000 eurot.

Kuigi suur osa elektrist kulub tänavavalgustusele, ei ole linnavalitsus Tartus ühtegi tänavalampi välja lülitanud, ütles ERR-ile Tartu teedeteenistuse tänavavalgustuse peaspetsialist Andrus Reinmann.

"Lihtne on välja lülitada neid valgusteid, mis on elektroonselt kaugelt juhitavad. Need valgustid, mis on kuskil tupiktänaval ja kus teoreetiliselt kaks, kolm või võibolla ka kuni kümme valgustit, saaks välja lülitada – see eeldaks montööri tõstukiga sinna saatmist, mis ilmselt on natuke suurem kulu kui isegi see energia nende kümne valgusti põlemisel," selgitas Reinmann.

Peamine põhjus, miks lampe välja ei lülitata, on siiski linlaste heaolu. Nii on ka pealinnas, ütles Tallinna abilinnapea Vladimir Svet.

Sutter: heitlik elektri hind on uus reaalsus

"Meil ei ole plaanis hakata tegema samme, mis tehti kunagi finantskriisi ajal 2008. Kui osal teedel lambid põlesid üle ühe või kui neid pandi põlema hiljem. Meie jaoks on inimeste liikumisturvalisus prioriteet, seda nii kõnni- kui ka sõiduteedel," ütles Svet.

Tallinn kulutas 2019. aastal elektrile pea kaks miljonit, aastal 2020 – soodsa elektrihinna tõttu vähem – 1,4 miljonit ja möödunud aastal 3,3 miljonit eurot.

"Kui me vaatame seda kasvu viimase kahe aasta lõikes, siis see moodustab 83 protsenti. Kui me võrdleme seda vaid viimase aastaga, siis see on lausa 152 protsenti. Sellest lähtudes on see hinnatõus väga suureks probleemiks Tallinna linnaeelarvele," ütles Svet.

Eesti linnade ja valdade liidu nõunik Kalle Toomet ütleb, et osa omavalitsusi on siiski lampide väljalülitamist kaalumas: "Võivad kõne alla tulla kõnni- või kergliiklusteed, mis on asulavälised ja leiavad võibolla vähem kasutamist."

Toomet lisas, et omavalitsuste kulutused on ka üldse energia kallinemise tõttu järsult kasvanud.