Eestimaa Blogi 3. osast üle toodud.
Neljapäev, 19. september 2019
Avalikud liinid kommertsliinidest halvemale marsruudile?
Jõgisoo
peab suurimaks pommiks Saku suunda. Jah, kui kommertsvedaja seal
loobuks, oleks vajalik asendatav liinimaht üüratu! Kuid neil pole
põhjust loobuda, sest puudub sisuliselt konkurents. Avalikud liinid seda
ei paku vähesuse ja pea olematu hinnavahe tõttu. Rong samuti mitte, sest kuigi rongiga sõidetakse, on sel vähem peatusi ja liiklus hõre.
Üks võimalus on siin muidugi veel - Sakul on ühendus Viruga, aga see on ka kõik! Ühendus läänesuuna ja Haaberstiga on olematu. Seega, KÕIK avalikud liinid Sakust peaks suunama just sinnapoole! Hetkel näiteks on olemas mingi hädine liin 113 Vana-Pääskülla, mis ei arvesta isegi rongidega. Saku vald selle koha pealt vaikib, ÜTK ei saa aru, miks peaks!?
Palun, käivitage ammupakutud avalik liin Aespa - Kiisa Jaam - Kasemetsa Jaam - Saku Kingu - Vana-Pääsküla - Nõmme.
1. Kiisa Jaam, s.t peatus ülesõidu juures, mida veel pole ja see mõeldud ümberistumiseks kiirrongidelt.
2. Kasemetsa Jaam, mida ka veel pole ja tagab ümberistumise rongidelt, mis seal peatuvad.
3. Kuhu bussid sõidavad, Nõmmele või mõnesse muusse sihtkohta, on valikute küsimus.
Ümberistumised kahepoolsed, ehk et buss jõuab enne rongi ja völjub peale rongi.
* Selle lahendusega kaob igasugune igasugune konkurents kommetrsliinidega.
* NB! Liini 113 asemel saab käivitada liini, kus on ka reisijaid. Jõgisoo peaks aga väga hästi kursis olema, milline raharaiskamine see liin praegu on. Vastutust ei ole?
Üks võimalus on siin muidugi veel - Sakul on ühendus Viruga, aga see on ka kõik! Ühendus läänesuuna ja Haaberstiga on olematu. Seega, KÕIK avalikud liinid Sakust peaks suunama just sinnapoole! Hetkel näiteks on olemas mingi hädine liin 113 Vana-Pääskülla, mis ei arvesta isegi rongidega. Saku vald selle koha pealt vaikib, ÜTK ei saa aru, miks peaks!?
Palun, käivitage ammupakutud avalik liin Aespa - Kiisa Jaam - Kasemetsa Jaam - Saku Kingu - Vana-Pääsküla - Nõmme.
1. Kiisa Jaam, s.t peatus ülesõidu juures, mida veel pole ja see mõeldud ümberistumiseks kiirrongidelt.
2. Kasemetsa Jaam, mida ka veel pole ja tagab ümberistumise rongidelt, mis seal peatuvad.
3. Kuhu bussid sõidavad, Nõmmele või mõnesse muusse sihtkohta, on valikute küsimus.
Ümberistumised kahepoolsed, ehk et buss jõuab enne rongi ja völjub peale rongi.
* Selle lahendusega kaob igasugune igasugune konkurents kommetrsliinidega.
* NB! Liini 113 asemel saab käivitada liini, kus on ka reisijaid. Jõgisoo peaks aga väga hästi kursis olema, milline raharaiskamine see liin praegu on. Vastutust ei ole?
Kose-
Ardu liiniga on lood keerulisemad. Kõrvaltvaadates ei saagi aru, milles
otseselt probleem? Koselt on päevas Tallinna kümneid busse, miks peab
üldse kommertsvedaja sel liinil sõitma? Võimalusi on ju mitmeid?
NB! Kui bussides on vähe reisijaid, peab eeldama, et nende tihedus veidi ehk liig?
1. Kui H-liinid lõpetab, siis mõnede Kose liinide pikendamine on võimatu? Eriti kui arvestada, et bussides vaid mõned inimesed? Seega täispikkuses asendust pole vaja?
2. Kas Koselt sõitvad bussid peavad sõitma Balti jaamani?
3. H-Liinid väljub hommikul Koselt näiteks 6. 52, 7.20, 8. 09, 9.21, 10. 00.
Avalikud liinid samal suunal 6. 10, 6.40, 7.00, 7.15, 7.35, 8.00, 8.35, 8.50.
Miks peab isegi tipptunnil sõitma peaaegu koos, samal ajal kui Kosel nagu Tallinna ümbrusel üldse, puuduvad ühendused teiste kantidega? Avalik liin odavam? Ja mis siis? AVALIKE LIINIDE ÜLESANNE EI OLE KONKURENTSI PAKKUDA VAID SÕIDUVÕIMALUSED TAGADA AJAL JA SINNA, KUS ON PROBLEEME!
Seega, suuname 6.40, 7.15, 8. 00 bussid mujale? Ka 8. 50?
Et sel ajal sõitasoovijate jaoks oleks kommertsliin, aga neil aegadel pakkuda võimalust sõita liinil ... - Kose - Patika - Jüri - Lagedi Jaam - Tallinn? Kose - Oru - Tuhala - Sõmeru - Kiili - Tallinn? Miks kuskil Kolu ja Tuhala kandis nähakse siht silme ees vaid Tartu maanteed pidi sõitmist? Miks ei võiks paraneda Tuhala liiklus? Miks pole ühendatud siiani Lagedi Jaama ega Jürit?
Ja miks eeldada, et piisab Jüri puhul vaid busside korraks sissepõikamisest? Asula on ju hoopis suurem, töölesõiduks ei meeldi kellelegi kui peaks veel kilomeeter või rohkem kõndima?
Erinevate võimalust puhul paraneks erinevate kantide sõiduvõimalused. Ehk saaks ühendada bussiliine nii, et kahe asemel jääbki üks, nt Kiili kaudu sõites?
NB! Kui bussides on vähe reisijaid, peab eeldama, et nende tihedus veidi ehk liig?
1. Kui H-liinid lõpetab, siis mõnede Kose liinide pikendamine on võimatu? Eriti kui arvestada, et bussides vaid mõned inimesed? Seega täispikkuses asendust pole vaja?
2. Kas Koselt sõitvad bussid peavad sõitma Balti jaamani?
3. H-Liinid väljub hommikul Koselt näiteks 6. 52, 7.20, 8. 09, 9.21, 10. 00.
Avalikud liinid samal suunal 6. 10, 6.40, 7.00, 7.15, 7.35, 8.00, 8.35, 8.50.
Miks peab isegi tipptunnil sõitma peaaegu koos, samal ajal kui Kosel nagu Tallinna ümbrusel üldse, puuduvad ühendused teiste kantidega? Avalik liin odavam? Ja mis siis? AVALIKE LIINIDE ÜLESANNE EI OLE KONKURENTSI PAKKUDA VAID SÕIDUVÕIMALUSED TAGADA AJAL JA SINNA, KUS ON PROBLEEME!
Seega, suuname 6.40, 7.15, 8. 00 bussid mujale? Ka 8. 50?
Et sel ajal sõitasoovijate jaoks oleks kommertsliin, aga neil aegadel pakkuda võimalust sõita liinil ... - Kose - Patika - Jüri - Lagedi Jaam - Tallinn? Kose - Oru - Tuhala - Sõmeru - Kiili - Tallinn? Miks kuskil Kolu ja Tuhala kandis nähakse siht silme ees vaid Tartu maanteed pidi sõitmist? Miks ei võiks paraneda Tuhala liiklus? Miks pole ühendatud siiani Lagedi Jaama ega Jürit?
Ja miks eeldada, et piisab Jüri puhul vaid busside korraks sissepõikamisest? Asula on ju hoopis suurem, töölesõiduks ei meeldi kellelegi kui peaks veel kilomeeter või rohkem kõndima?
Erinevate võimalust puhul paraneks erinevate kantide sõiduvõimalused. Ehk saaks ühendada bussiliine nii, et kahe asemel jääbki üks, nt Kiili kaudu sõites?
Sellised mõtted looga seoses. Ja värskelt FB-s leidus üks "asja sees
olev" inimene kommertsliinide ja avalik liinide seostest samas võtmes,
aga samal ajal oli aru saada, et asja mõte kohale ei jõua. Kas Harjumaal
jõuab? Või on mu sõnastus tõesti nii keeruline?
Aga eks teatud määral peab ka Võrumaal ja mujal neid asju läbi mõtlema.
Ehk peakski Võru - Tartu bussiliinid olema valdavalt kommertsliinid ja
riik oma avalike liinidega vähendab n.ö. konkurentsi? Ehk kujundab oma
liinid kõrvalisemaid teid pidi? Igas juhuks ka lisan, et ma kuidagi ei
soovi, et Kose või Võru vm inimesed peaks rohkem maksta, küsimus ongi
vaid selles, et kui kommertsliinid tõesti kuskil kaovad, siis ei pruugi
me suuta kõiki neid asendada!? Samal ajal aga selle lahendusega saavad
väiksemad kohad paremad ühendused ja suurtest kohtadest saab metropoli
sõita teiste piirkondade kaudu!?
************************************************
Kolmapäev, 25. september 2019
EKRE lubas anda Rail Balticule tagasikäigu.
Lubas, aga selle asemel, eesotsas rahandusministriga teeb risti vastupidi!
Äsja levis info, et lähima nelja aasta jooksul saab
Kose - Mäo lühike maanteelõik koos muude lõikudega ca 100 miljonit eurot.
Rail Baltic ca 350 miljonit (siin pole arvestatud euroraha?)
Haapsalu raudtee 2 miljonit.
Võru raudtee 0.
Raudteelõikude kaheteeliseks ehitamine ja ka elektrifitseerimine 0.
Nii et pidurdamise asemel hoopis raisatakse ja nagu oli teada, ei
hoolita ka keskkonnast! Aga jätame hetkel keskkonna rikkumine
maanteedega seoses kõrvale ja vaatame, mida saaks 350 miljoni eest? Rail
Balticu projekteerimine ise võtab juba esialgsetel andmetel ca 50
miljonit. Ülejäänud 300 eest saab ehitada reisiterminali ja mõned
viaduktid? On ju teada juba, et Lätis mõnigi asi kaks korda kallinenud,
eks nii lähe ka meil!
Kui aga vaadata asja selle nurga alt, et RB alustamise raha läheb sisuliselt UUE ja TEISE LAIUSEGA raudtee ehitamiseks, siis esimesed sajad miljonid kuluvad kõige kallima piirkonna "raudteestamiseks" ehk Tallinna lähiümbruses. Seda ajal kui pole selgelt tõestatud, et meil üldse kaks raudteelaiust mõttekad on! Eriti kui üks kulgeb teisega paralleelselt ning kogu see projekt, mille pealt riik tulevikus ei tohi teenida vaid peab peale maksma, võib kaasa tuua paljude arvates ka muu raudtee rahastuse vähenemine. Täiesti võimalik!?
Samas on meil olemas Riia suunalise raudtee jaoks juba rööpad
(renoveeritud raudtee vene laiusel) ca 70 km. Ei ole ses mõttes vahet,
kas Tallinnast Lelleni või Riisipereni. Sest tegelikult on vaja ka Rapla
- Lelle lõik remontida. Ehk et kõige kallim tegevus ehk suurim kulutus
võiks jätta tegemata!?
350 miljoni eest saaks valmis raudtee Rohukülani ja isegi Iklani. Valmis
hetkeks, kui RB pole veel saanud esimesi kilomeetreidki! Muide, ka
Lätis on olemas vene laiusel raudtee, Skultest Riiani. Väga kasutatavas
piirkonnas. Kas vene laiusel on mõtet? Siin peab meenutama, et sellel
raudteesuunal on meie jaoks kõige olulisem ÜHENDUS LÄTIGA!
Kogu Lätis on täna tegu vene laiusega. Isegi kui neil on mingi mõte
edasi minna lääne laiusega, siis see saab olema vaid ühel suunal. Vene
laius aga võimaldab meil reisida kõikjale Lätis. Ja nende jaoks on
Euroopa suunalisel raudteel juba rohkem mõtet, sest mida lähemal
Kesk-Euroopale, seda mõttekam. Ometi on olemas ka muudetava rattavahega
veerem? Nii et kui VÄGA VAJA, saame OTSE
ka Riiast kaugemale sõita. Ahjaa, siiani pole Eesti (ma ei räägi
Tallinnast) jaoks ju Lätiga ühendus üldse oluline? Kui kaua juba oleme
ilma Tallinn - Riia rongita? Isegi raudteel, mis olemas, ei peeta sõitu
oluliseks!?
Seega, 350 miljonit. Raudtee Rohukülani ca 70 miljonit, Iklani
(Riisiperest või Lellest) ca 200 miljonit, natuke siia sinna, oleneb
kummat trassi mööda. Ja SEE on reaalne asi, mis võib tõesti 4 aasta pärast valmis olla! Lisaks saaks sama projekti raames ka Keila - Pääsküla täies ulatuses kaheteeliseks ehitada, mida ju ka mokaotsast lubatud!?
Kas rahandusminister oskab raha lugeda? Tundub, et mitte. Pole sõnagi
kuulda, et näiteks Tartu või mõnel muul maanteel püütaks olemasolev
maantee ühe suuna jaoks ära kasutada!? Nagu pole sõnagi kuulda ka
sellest, et RB miljardist saaks teha MITU korda rohkem vajalikke asju.
Ei, selle asemel petetakse valijat, s.t. oma rahvast ja jätkatakse
Reformierakonna teerullitaktikat! Ärgem unustagem ka seda, et Haapsalu
raudtee jaoks antud 2 miljonist soovitakse projekteerida Ellamaa viadukt
ja raudtee Haapsaluni. Ehk siis projekteerime ja jätame asja seisma?
Rahandusminister aga siin lähtuvast loogikast peaks teadma, et KOOS PROJEKTEERIMINE tuleb odavam,
aga ometi ei mõtlegi võimalusele projekteerida raudtee KOOS Pärnu -
Ikla maanteega! Või tahab rahandusminister väita, et pole vahet või ei
saa?
EL ei anna raha muu kui RB jaoks? Kas kordagi on püütud seda muuta? MIDAGIGI teha? Ei, kunagi öeldi ju, et EKRE on RE "vend". Tundub küll, et on!? Jätkatakse sama malliga, millega alustas transpordivolinik Siim Kallas? Vend-vend!?
Miks pakun lisaks Lelle variandile ka Riisipere või Keila varianti? Just
seepärast, et kahe variandi plusse-miinuseid kaaludes saab alati parema
tulemuse. Pole ju Reformierakonda valitsuses, kes "kaalus" vaid ühte
trassi!? Tõsi, Keskerakond nagu kutsikas sörgib sama rada ja isegi pole
kaalunud eelmise valitsuse ajal alternatiive. Lisaks kõigele on
läänesuunal rohkem elanikke ja ka läbilaskevõimet, nii et ka kohaliku
liikluse jaoks PÄRNU KONTEKSTIS on potentsiaali rohkem!?
Miks jätkuvalt üritame üüratuid summasid kulutada mingi vähese tegemiseks, selle asemel, et teha sama raha eest MITU KORDA ROHKEM?
Vajalikku ja olulist? Seda ajal, kui pensionäride "palgatõus" vaid 7
eurot? Kui kõik valdkonnad alarahastatud? Kui peab tänavu ja ka tuleval
aastal 50 miljonit säästma? Aga magama paneme MILJARDI või KAKS???
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar